Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Milleks kinnisvaramaakler?

10.05.2013 Kristiina Gerassimova

Tihti küsitakse milleks maakler? Tänapäeval on olemas enamusel vahendid ja teadmised kuulutamiseks, fotode tegemiseks jne. Pealegi on täitsa tore müüa näiteks iseenese kodu ja otsida
uut. Kuid sageli unustatakse, et luues kuulutuse kinnisvaraportaali, sisenetakse turule. Turule, kus paljud pakuvad sarnaseid „kirsse, õunu ja ploome“. Turule, kus kaubeldakse, kombitakse piire, tehakse erinevaid pakkumisi. See on tavaline turg, kus inimesed ostavad-müüvad-vahetavad.

Igal üksikul turul osalejal on oma eesmärk – kes tahab investeerida, kes tahab kaubast lihtsalt lahti saada, kes otsib head vahetuskaupa jne. Kuidas teada, kas ma teen parima tehingu? Kas minule pakutav on see kõige parem?

Juhul kui Sa oled hea müügimees, tunned kinnisvaraturugu, siis suure tõenäosusega tead ka vastuseid. Juhul kui Sa ei ole „müügiinimene“ või pole kindel oma teadmistes turu olukorrast, siis parem tee koostööd kinnisvaramaakleriga.

Kinnisvaramaaklerit võib osalt võrrelda fotograafiga. Enamusel inimestest on olemas väga hea või isegi natukene parem fototehnika. Pilte saab teha igal sammul, jagada internetis, lasta paberile jne. Ometi kaasab enamus inimesi elu tähtsündmusteks professionaali.

Peale selle, et professionaalil on kogemused, teadmised, oskused teha see kõige parem foto, on tal ka „silma“.

Kinnisvaramaakleri „silmaks“ on vaist. Samamoodi nagu ei saa ära anda professionaalset „silma“, ei saa ära anda „vaistu“.

Ole teadlik – valides endale kinnisvaramaaklerit, veendu, et tal on Sinu objekti jaoks aega.

Kinnisvaramaakleriga koostööd alustades selgita talle enda ootusi ja võimalusi nii täpselt kui vähegi saad. Siis on garanteeritud Sinu ootustele vastav tulemus.

Kinnisvaramaakleri eelised:
− objektiivne ning kogemustele tuginev hinnang
− lai auditoorium (oma kliendibaas, sissetöötatud reklaamkanalid, meetodid jms)
− teadmised turu-suundadest
− teadmised reaalsetest tehingute hindadest
− teadmised ja kogemused kinnisvaraturu analüüsist
− koostöö teiste kinnisvaravahendajatega
− töökoosolekud
− juriidiliselt vettpidavad kirjalikud kokkulepped
− igakülgne tugi kinnisvaratehingute tegemisel
− ajaline kokkuhoid

Kristiina Gerassimova
Raid & KO OÜ
Kinnisvaramaakler

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Linn müüb Kivimäe sauna kinnistut

10.05.2013 Tallinn.ee

Nõmme linnaosas asuvale kinnistule aadressil Sihi tn 122//Voolu tn 15 (endine Kivimäe saun) on välja kuulutatud enampakkumine.

Avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud kinnistu alghind on 345 000 eurot, pakkumised tuleb esitada 15. maiks.

Kinnistu asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis, Sihi tn ja Voolu tn ristumiskohal. Lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam, lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega. Kinnistu pindala on 3052 m², ehitusalune pind 803 m². Kinnistul paiknev hoone on hinnatud arhitektuurselt väärtuslikuks.

Kinnistul paiknev klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega hoone vajab kapitaalremonti. Hoone võeti kasutusele 1959. aastal saunahoonena, mis on rahva hulgas tuntud kui Kivimäe saun. Hoone autor on tuntud arhitekt Peeter Tarvas.

Hoone soovitatav funktsioon on ühiskondlik hoone, mis toetab avalikku huvi (spordisaalid, SPA jne). Hoonesse on võimalik kavandada kortereid, kuid tuleb arvestada hoone varasemast funktsioonist tingitud eripäradega ja arhitektuurse välisilme säilitamise vajadusega. Hoone funktsiooni on lubatud muuta ilma detailplaneeringuta.

Arhitektuurselt sobimatud hilisemad juurdeehitused võib lammutada. Kogu hoone lammutamine on võimalik juhul, kui hoonele koostatav ehitustehniline ekspertiis tunnistab hoone seisukorra niivõrd halvaks, et selle säilitamine ei ole otstarbekas.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse pst 10, IV korrus) telefonidel 640 4641 ja 640 4500 või Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta APRILLIKUU kinnisvaraturu ülevaade

09.05.2013 Tõnu Toompark

Eesti

Kui märts oli võrreldes varasemate aastate kogemusega eeldatust hoopis tasasem, siis aprill tõmbas kinnisvaraturu taas käima. Enamiku tõusust andsid Tallinn ja Harjumaa, kus toimus hulk notariaalseid tehinguid uusarendustes ning endiselt ka tehinguid väiksema ja keskmise suurusega, enamasti kahetoaliste investeeringukorteritega.

Mujal Eestis annavad tooni aga tehingud maatulundus- ja põllumaadega.

Allikas: Maa-amet

Hoogsam ostmine pole toonud kaasa laenurallit, sest üle Eesti on näha, et pea pooled korteritest ostetakse omavahenditest.

Neist teguritest tulenevalt tõusis tehingute hulk kuuga 16,3%. Maa-ameti statistika kohaselt toimus aprillis Eestis 3455 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 164,1 miljonit eurot. Aastaga tõusis tehinguaktiivsus 18,2 protsenti.

Korterite ruutmeetri keskmised mediaanhinnad tõusid vaadeldud linnadest Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres, Kuressaares, Jõhvis ja Haapsalus ning langesid Pärnus, Kohtla-Järvel ja Viljandis.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturg oli aprillis viimaste aastate aktiivseim. Tegu on osalt aga siiski nn anomaaliaga, sest suure tehingutehulga taga olid ka mitmete suuremate arendusprojektide korterite notariaalsete lepingute vormistamised. Seetõttu kerkis tehingute hulk ühe kuuga 22,4%, 1034-le (aastaga 25,6%). Rahaline kogumaht oli aprillis aga 82,85 miljonit eurot, mis tähendab kuuga 5% tõusu.

Allikas: Maa-amet

Korteriturg tõusis eelmainitud põhjustel ühe kuuga 29,4% ja aastaga pea 31%, 721 tehingule. Ruutmeetri keskmine mediaanhind on olnud aga stabiilne, näidates kerget tõusutrendi. Aprillis kujunes keskmiseks hinnaks 1089 eurot, võrreldes märtsiga on tõus 0,9% ja 2012. aasta aprilliga 15,6%.

Võrreldes märtsi ja viimase 12 kuu keskmisega on Tallinna linnaosade korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind muutunud järgmiselt:

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Korteriturul annavad endiselt tooni väiksemad ja keskmise suurusega investeeringukorterid, mida ostetakse kogu linnas, kuid enam magalapiirkondades, kus on võimalik teenida paremat üüritootlust. Huvi järjepidevat tõusu on aga näha kallima ja eksklusiivsema kinnisvara osas ning päringuid ja ka tehinguid on kevade saabudes rohkem tegema hakatud.

Üüriturg on pikemat aega olnud stabiilne. Kui aasta alguse poole oli näha ka kohatist hinnalangust, siis praegu on hinnatase jäänud suhteliselt ühtlaseks, kuid väga nõutud korterite osas tehakse ka enampakkumisi.

Allikas: Maa-amet

Tallinna korterituru märkimisväärseim osa on ka uusarendused. Statistika järgi on populaarseimad üle Tallinna asuvad uued korterid, mille hinnatase on keskmiselt ca 1400-1900 eur/m2 ning korterite hulk hoones ca 20-40. Selliste hoonete populaarsuses mängivad rolli kaks faktorit – head planeeringud ja korralik infrastruktuur koos rahuldava ümbruskonnaga. Edukate müükidega paistavad silma pigem suured ja tuntud kaubamärgiga arendajad, kel on projekteerimisse, planeeringute koostamisse ning ehituskvaliteeti võimalik rohkem panustada.

Aprillis alustati mitme uue arendusprojekti avaliku pakkumise, ehitamise ja olemasoleva laiendamisega. Loopealse kvartalisse rajatakse uus 40 korteriga viikorruseline elamu. Samuti jätkatakse Pärnaõue elamurajooni rajamist kahe uue hoonega Noorkuu tänaval, kuhu tuleb kokku 38 korterit.

Kalamajas jätkatakse aga väikeste kortermajade ehitamist Vibu tänavale – kahes uues majas on kokku 12 korterit.

Alustati ka mõne uue hoone ehitamist, millel veel avalikku pakkumist ei toimu. Näiteks südalinnas aadressil Kentmanni 6 jätkati aastaid seisnud hoonekompleksi ehitustöödega. Rajatav hoonestus koosneb põhiosas kahest 14-korruselisest tornelamust, mille alt peaks perspektiivis hakkama läbi minema Rävala pst. Madalama 7-korruselise hoonemahu kahele esimesele korrusele tulevad ka äripinnad. Korterid on kahe- kuni neljatoalised.

Mustamäe ja Nõmme piiril, Mäepealse tänaval, on alustatud aga nelja- ja kuuekorruselise mahuga korterelamu rajamist, mis oma välimuselt tuleb üsna sarnane kõige esimeste samale tänavale rajatud elamutega. Kokku on majja kavandatud 40 korterit.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg on kevade saabumisega aktiivsust kogunud ja ostuhuvi ning objektide külastuste hulk on märgatavalt kasvanud. Aprillis müüdi 32 eramut ja suvilat ning oli 9 hoonestatud elamumaa tehingut.

Aina enam tuleb Tallinna maade- ja majadeturul välja kaks tendentsi. Nimelt on aina rohkem neid inimesi, kes soovivad juba välja kujunenud aedlinnadesse (enamasti Nõmme ja Kristiine) osta elamukrunte. Neid on aga saadaval väga vähe ning seetõttu ostitakse ja ostetakse juba remontivajavaid vanemaid hooneid, mida Nõmmel enamasti renoveeritakse ning Kristiines asendatakse uuega. Suure nõudluse tõttu on ka niisuguste hoonete hinnad tõusnud.

Samuti on rohkem liikvel nii kohalikke kui ka välismaiseid investoreid, kes on huvitatud just väikestest, miljööväärtuslikes piirkondades asuvatest puidust kortermajadest, mida renoveerida ja vajaduse korral ka sisemiselt ümber planeerida.

Tartu

Tartu kinnisvaraturg tegi sarnaselt kogu vabariigiga aprillis samuti tubli tõusu. Maa-ameti andmeil toimus 197 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on märtsist 20,1% enam. Aastaga tõusis tehingute hulk aga 47%. Tasub märkida, et ka Tartu suure tõusu taga on hulk üheaegseid notariaalseid tehinguid uusarenduste korteritega.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 146, märtsist 21,7% enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 915 eurot, mis on märtsist 0,4% ja mullusest aprillist 11,4% rohkem.

Üha enam on hakatud otsima investeeringukortereid välja üürimiseks, mis on paljuski tingitud sellest, et mõne kuu pärast on algamas üürituru kõrgaeg.

Allikas: Maa-amet

Uusarendusteturul on pakkumisele tulnud mitmeid objekte. Näiteks ridaelamud Lillevälja tee 7 ja 9, kus on kokku 20 kolme- kuni viietoalist boksi, mille hinnad 97 000-155 000 eurot. Aadressil Haki tänav 11 tuli pakkumisele 20 korterit, millest 10 oli aprilli lõpu seisuga juba broneeritud. Projekti keskmine hind on ca 1600 eur/m2.

Üüritururg oli tipphooaja saabumise eel veel suhteliselt stabiilne. Viimasel ajal on aga rohkem majade üürisoove. Peamiselt otsitakse uusi, möbleeritud maju. Samas on selliste objektide pakkumine väga minimaalne.

Eramute müük on muutunud aktiivsemaks ja tehingute arv on tõusnud 17-le müüdud objektile (märtsis 14).

Ka eramute üürisoove on juurde tulnud ja huvi tunnevad eelkõige välismaalased, näiteks ühest päritoluriigist tudengid. Nõutud on eelkõige uued või väga heas seisus majad.

Elamukruntide müük oli kolme tehinguga aga igati tavapärases seisus.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg aprillis tõusis. Maa-ameti andmeil toimus kokku 320 ostu-müügitehingut, mis on märtsist 17,2% enam. Aastaga on tehingute hulk tõusnud 16%.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tehinguhulga muutusi vaadates pole sellised hüpped ja langused aga midagi väga eriskummalist, sest sealne kinnisvaraturg on küllaltki mitmetahuline. Eelkõige mõjutab seda tööstuslinnade ja -asulate odavama hinnaklassi korterite turg, kus ostjate ja nende poolt soetatavate korterite hulk on kuust kuusse väga erinev. Suurem osa tehinguist toimub sularaha eest, pank kaasatakse harva.

Allikas: Maa-amet

Suuremate linnade korterite keskmised mediaanhinnad muutusid aprillis suhteliselt palju, mis on aga turu väiksusest ja korterite suurte eripärade tõttu üsna tavaline. Narvas maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 455 eurot, tõus kuuga oli 17,6%. Kohtla-Järvel langes ruutmeetri mediaanhind kuuga aga 9,1%, 60 eurole. Jõhvis tõusis see suisa 50%, 285 eurole.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg sõuab tasaselt ning märtsiga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Aasta algusega võrreldes oli aprill aga vaiksem. Maa-ameti andmeil toimus aprillis 63 kinnisvara ostu-müügitehingust, mis on märtsist 3,3% enam, kuid aastatagusest aprillist 6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 49 (märtsis 45) ja nende ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 667 eurot. Võrreldes märtsiga langes see 3,9%, kuid aastaga tõusis 6,9%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi ka 3 elumaja.

Viljandi

Viljandi kinnisvartaturg on sel aastal kuust kuusse pisitasa tõusnud. Aprillis leidis maa-ameti andmetel Viljandis aset 30 kinnisvara ostu-müügitehingut (märtsis 25 ja 2012. aasta aprillis 22).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 18 (märtsis 13). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 416 eurot, mis võrreldes märtsiga on 25,2% ja mulluse aprilliga 6,3% madalam.

Allikas: Maa-amet

Sarnaselt elamispindadega on ka ärikinnisvara osas ostu- ja üürihuvi tasapisi elavnenud, sest otsitakse senisest veelgi paremat asukohta, seda just teenindava sektori poolt. Samuti tuntakse huvi ärikruntide vastu, sooviga hakata seal ehitama ärihooneid. Ettevõtjail on tekkinud suurem kindlustunne, sest seisak on läbi ja majandus stabiliseerunud.

Aprillis müüdi 4 eramut, mis on väljakujunenud tehingutaset arvestades keskmine tulemus.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg kulges aprillis stabiilselt, maa-ameti statistika kohaselt toimus 28 ostu-müügitehingut. Märtsis toimus 29 tehingut, samas kui mullu aprillis leidis neid üsna erandlikult aset vaid 9.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi aprillis 14 (märtsis 18). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 491 eurot, mis on märtsist 0,6% ja 2012. aasta aprillist 13,7% enam.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli tavapärasest elavam. Müüdi 7 eramut ja suvilat ning 3 elamukrunti.

Kuressaare

Väikelinnale omaselt on Kuressaare kinnisvaraturg nii aprillis kui ka kogu käesoleval aastal olnud üldisest keskmisest pigem vaiksem. Maa-ameti tehingute andmebaasist selgub, et aprillis toimus linnas 13 kinnisvara ostu-müügitehingut. Märtsis toimus neid 15 ja möödunud aasta aprillis 20.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 6 (märtsis 11), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 819 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis see 21% ja eelmise aprilliga võrrelduna 31,5%. Sellise, mõnes mõttes anomaalse tõusu põhjuseks on keskmisest väiksem arv tehinguid, mille hulka sattus oluliselt kõrgema hinnaga kortereid.

Keskmisest vaiksem oli ka maade-majadeturg, kus müüdi 2 eramut.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Aprillikuu möödus Haapsalus kiirelt ja tehingute hulk oli viimaste aastate suurim. Maa-ameti andmeil toimus 26 ostu-müügitehingut. Märtsis leidis neid aset 17 ja mullu aprillis 15.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (märtsis 9), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 445 eurot. Märtsiga võrreldes tõusis näitaja 13,8%, kuid aastaga langes hinnatase 3%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 1 eramu ja kaks elamumaakrunti.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pärnus alustati elamu- ja ärihoone ehitusega

09.05.2013 Tõnu Toompark

Pärnus alustati pärast pikemat üldist pausi kinnisvaraarenduses uue 3200 m² suuruse elamu- ja ärihoone ehitusega. Saksa seltsi kvartali nime saanud kinnisvaraarenduse müügiga tegeleb DTZ Kinnisvaraekspert, projekti arendajaks on OÜ Kinnisvarastuudio.

Pärnu Vallikääru miljöökeskkonnas asuvasesse ajaloolisse hoonesse on planeeritud 24 ühe- kuni neljatoalist korterit ning 9 äripinda. 2014 jaanuaris valmiva hoone ehitajaks on AS Eston Ehitus. Saksa seltsi kvartali korterite hinnad algavad 1600 €/m² kohta, äripindade hinnad on alates 1100 €/m², lisaks saavad ostjad oma käsutusse nii suured panipaigad kui ka hooviparkla.

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul on arendustegevuse taaselustumine Pärnus turutrende järgiv, kuigi eduka müügi vältimatuks eelduseks on täna hinna ja asukoha kõrval ka kinnisvarakauba enda läbimõeldus, nõudes arendajatelt rohkem kreatiivsust. Saksa seltsi kvartali ajalugu on dateeritud juba aastast 1630, tipnedes sinna Liivimaa Saksa Seltsi poolt neogooti stiilis koolimaja ehitamisega 20. sajandi algul.

Õhtu põik 3 ajaloolise hoone rekonstrueerimise ja uute hoonemahtude sulandamise tulemusel valmiv elu- ja ärihoone pakub ostjatele nii osasaamist üle 100-aastasest arhitektuurist kui ka modernseid lahendusi alates soojustagatusega ventilatsioonist kuni uute Vallikääru vaadetega rõdudeni.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” toimub esmaspäeval 13/05/2013 kell 16:00-19:15

09.05.2013 Tõnu Toompark

Juba järgmisel esmaspäeval algusega kell 16:00 toimub koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris“.

Koolitus annab Sulle:

ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kui palju saab tingida?

09.05.2013 LVM Kinnisvara

Aastail 2006 ja 2007 juhtus tehinguid sõlmides üliharva, et ostja küsis hinda alla. Kriisiajal oli aga vastupidi – tingimisruum suur. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud.

Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks allahindluse küsimine veerandi või isegi kolmandiku väärtuses koguhinnast, ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meldo. Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20%, lisas ta.

Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on?

Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna, kõneles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai.

“Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20%. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga.

Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10% ulatuses.

Hinnavahe kuni viiendik. OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid.

“Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20%,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged.

“Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta.

“Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus.

Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri, lisas ta.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid

09.05.2013 Kaspar Pello

Maaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele.

Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu. Head elukvaliteeti suudab aga pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri. Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal (aga kahjuks ka paljud tänapäeval) ehitatud majad kannatavad läbikostvuse all ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel meid kõiki.

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid sama teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Mis saab määravaks?

Enamasti võetakse «maale» kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kasvada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt vähem perioodist, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ning kõrge haljastusega piirkondi.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on ka piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad osutuda mõistlikumaks valikuks väiksema rahakotiga noortele peredele. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised saavad olema pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Rohelust saab kõikjal

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõral on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või välja üüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et erinevate remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid.

Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõeldakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Kuldne kesktee

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on 4-toaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada. Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

5 nõuannet valiku lihtsustamiseks

Pane kirja oma pere vajadused. Tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.
Pööra tähelepanu naabritele ning ühistegevusele. Uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.
Mõtle läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? Mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvelt või vastupidi.
Vaata ülapidamiskulusid. Muuhulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.
Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. Tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. Samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult frustreerivaks.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Üüriäri KKK: Kas hallata üürikorterit ise või tellida haldusteenus?

09.05.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Harjumaal pakutakse müüa 2966 maatükki

09.05.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 04/2013 Harjumaal müügiks 2966 maatükki keskmise hinnaga 42 €/m². Aastaga on müügipakkumiste arv kasvanud 21 ja nende hind langenud 10%.

Harjumaa maapakkumiste suurim osa ehk 575 pakkumist asuvad Tallinna linnas. Arvult järgmine pakkumiste hulk ehk 517 pakkumist on Harku vallas. Rae vallas pakutakse müüa 400 maatükki.

Tallinna maapakkumiste keskmine hind on kordades kõrgemal, kui teistes omavalitsustes. Tallinna maapakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE 118 €/m². Hinnalt järgmine on mereäärne Viimsi vald, kus maade keskmine pakkumishind on 48 €/m². Keila linna maapakkumiste keskmine hind on 46 €/m².

Vaatlusalusest 19 omavalitsustest 13-s on maapakkumisi aastaga lisandunud ja kuues on pakkumiste arv vähenenud. Pakkumishinnaga on aga lood vastupidised – vaid kuues omavalitsuses on portaali KV.EE andmetel tänased pakkumishinnad aastatagusest kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	04/2012	04/2013	Muutus, %	04/2012	04/2013	Muutus, %
Anija vald	25	17	-32%			NA
Harku vald	411	517	26%	25	21	-18%
Jõelähtme vald	143	188	31%	28	19	-33%
Keila	51	39	-24%	44	46	5%
Keila vald	88	140	59%	20	20	0%
Kernu vald	22	21	-5%	7	7	0%
Kiili vald	42	48	14%	19	18	-7%
Kose vald	30	29	-3%	13	11	-16%
Kuusalu vald	112	118	5%	9	8	-9%
Maardu	122	136	11%	35	33	-6%
Padise vald	47	33	-30%	2	2	0%
Paldiski	43	60	40%	10	14	40%
Raasiku vald	17	44	159%	2	11	465%
Rae vald	324	400	23%	28	27	-1%
Saku vald	116	148	28%	17	20	20%
Saue	39	24	-38%	57	32	-44%
Saue vald	100	198	98%	16	19	19%
Tallinn	548	575	5%	122	118	-3%
Viimsi vald	181	231	28%	46	48	5%

Eesti	4 353	5 058	16%	35	32	-8%
Harjumaa	2 461	2 966	21%	47	42	-10%
Pärnumaa	551	567	3%	27	24	-11%
Tartumaa	616	661	7%	17	17	-1%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Linn toetab korteriühistuid hoovide heakorrastamisel

08.05.2013 Tallinn.ee

2. mail 2013 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu määruse nr 26 „Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord“.

Projekti raames võib toetust taotleda hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses järgmisteks tegevusteks:

puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;
lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine;
muru rajamine;
puude raie ja hoolduslõikus;
eelnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine.

Toetust ei anta käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari, v.a eelnevas punktis 2 nimetatu ostmiseks.

Tegevused tuleb ellu viia toetuse andmise otsuse vastuvõtmise aasta 10. septembriks. Toetust on võimalik taotleda kuni 60% kavandatava tegevuse maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot aastas.

Taotluse esitamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud vormikohase taotlus (LISA 2) ja lisada sellele järgmised dokumendid:

seadusjärgse esindusõiguseta isiku volikiri;
haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga; (sellel aastal võib teostatavad tööd märkida omakäeliselt asendiplaanile)
fotod hoovist taotluse esitamise seisuga;
eelarve (teenuste, kaupade ja teostatavate tööde nimekiri, võimalusel hinnapakkumine) (LISA 1)
raieluba või hoolduslõikusluba (kui on asjakohane).(Asendiplaan puude asukohtadega)

Projekti taotluse lisad pannakse lähiajal üles Tallinna kodulehele www.tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Illuste mõis ootab uut omanikku

08.05.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja Illuste mõisa kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise.

Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas asuva kinnistu alghind on 105 000 eurot. Kinnistu pindala on 10,15 ha ning maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.

Kinnistul asuvad mõisa peahoone, abihoone, elamu, puhkemaja, kuur, kelder, pesuruum, pumbamaja, telkmajad ja puittelgid ning väravpalliplats, korvpalliplats ja katusealune. Kinnistu asub ca 900 meetri kaugusel merest, lähiümbruses paiknevad talumajad ja hoonestamata kinnistud.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 22. mai kell 10.30.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid aprillis enim eluasemekulutused

08.05.2013 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1% ja teenused 4,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 1,0% ja mittereguleeritavad hinnad 3,8%.

2012. aasta aprilliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused, mis andsid kogutõusust üle poole. Sellest omakorda kaks kolmandikku andis aastataguse ajaga võrreldes 28% kallim elekter ja seitsmendiku 4,6% kallim soojusenergia. Toit andis kogutõusust üle 40%, millest veerand jäi aastaga 6,3% kallinenud lihatoodete arvele ning üle 40% lisasid vastavalt 26% ja 23% kallinenud köögi- ja puuvili.

Mootorikütus oli 2013. aasta aprillis 6,6% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 61% kallinenud kartul ning 14% odavnenud kohv. Pühadejärgselt olid ka munad 20% odavamad.

Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks lennukipiletite 16%-line ning mootorikütuse 1,4%-line odavnemine. Samuti oli elekter 1,3% ja soojusenergia 1,1% odavam.

Puuvili kallines kuuga 6,1% ja köögivili 3,2%. Toidukaupadest kallines hiina kapsas kuuga kaks korda ning kurk odavnes kolmandiku võrra.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2013

Kaubagrupp	Aprill 2012 – aprill 2013, %	Märts 2013 – aprill 2013, %
KOKKU	3,1	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,2	0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	0,3
Riietus ja jalatsid	5,3	0,2
Eluase	9,7	-0,2
Majapidamine	1,4	0,2
Tervishoid	6,2	0,3
Transport	-4,6	-1,4
Side	-9,2	-1,6
Vaba aeg	0,9	-0,2
Haridus ja lasteasutused	2,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,4	1,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	0,8	0,8

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada Viljandi Männimäe tööstusala arendusprojekti ühe miljoni euroga

08.05.2013 Tõnu Toompark

Sama meetme alt saab muudetud tingimustel esitada taotlusi ettevõtluskeskkonna taristut arendavate projektide toetuseks 30. septembrini 2013. EAS rahastab projekte Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Viljandi Männimäe ettevõtluspiirkonna arendamise käigus rajatakse Reinu tee läbimurre Riia maanteele ja ettevõtlustaristu piirkonna edasiseks kasutuselevõtuks. Logistiliselt heas asukohas tööstusmaa reservalade hõivamise ja ettevõtete laienemise tulemusel luuakse 2016. aastaks 133 uut töökohta.

„Projekti elluviimine aitab kaasa seal juba tegutsevate ettevõtete laienemisplaanidele, samuti võimaldab see uutel ettevõtetel sinna asuda ning tööstusala laienemise võimaldamiseks reguleeritakse ka liikluse ümber. Üksiti parandatakse ühistranspordi korraldust,“ selgitas EASi regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov. „Ettevõtete paremaks toimimiseks ning liiklusohutuse parandamiseks sealses piirkonnas rajatakse ka jalgratta- ja jalgtee, mis edaspidi seotakse maakonna kergliiklusteede võrgustikuga,“ lisas ta.

Sama meetme alt võetakse taotlusi vastu veel septembri lõpuni. Sellega toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna taristut arendavaid projekte nagu juurdepääsuteed, vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 64 000 eurot ja maksimaalne 3,2 mln eurot.

Siiani on sel eelarveperioodil toetatud 18 projekti 8 maakonnas summas 16,8 mln eurot. Tänaseks on toetust saanud projektide abil loodud 720 töökohta, mis ületab taotlustes esitatud prognoose juba 180 lisatöökohaga.

Kitseküla asumisse Pärnu maantee äärde kavandatakse kõrget büroohoonet

07.05.2013 Tallinn.ee

Kesklinna Kitseküla asumisse plaanitakse ehitada kuni 13 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone.

Tallinna linnavalitsus algatas selleks võimaluse loomiseks Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala asub Pärnu maantee ja Rapla tänava nurgal.

Planeeringuala külgneb Kitseküla miljööalaga. Kontaktvööndis paiknevad mitmeotstarbelised erineval ajal ehitatud 1–15-korruselised hooned. Kontaktvööndi linnaehituslikeks dominantideks on Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgal, Pärnu mnt 110 kinnistul, asuv 15-korruseline külaliskorteritega ärihoone ning Pärnu mnt 105 kinnistul paiknev 14-korruseline büroohoone. Kontaktvööndisse jääb neli ehitismälestist ja üks kunstimälestis. Neist ühegi kaitsevöönd planeeritava maa-alani ei ulatu ning kavandatav hoone ei mõjuta mälestiste vaadeldavust ega säilimist. Suuremad haljasalad ja pargid kontaktvööndis puuduvad, haljastus on piirkonnas valdavalt krundisisene ja ka tänavaäärne haljastus on vähene. Lähim suur rekreatsiooniala on Järve mets.

Ühistransport on piirkonnas hästi korraldatud – lähimad peatused asuvad Pärnu maanteel ja Tondi tänaval. Ühendus linna keskusega ja teiste piirkondadega on väga hea. Kontaktvööndis asub Tallinn-Väike raudteejaam.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks. Planeeritaval alal asuvad hooned on kasutusest välja langenud ning neid väikeelamutega asendada ei ole linnaehituslikult põhjendatud – Pärnu maanteel on intensiivne liiklus ja planeeritaval alal ei ole võimalik tagada väikeeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeritav ala hästi ärihoonete ehitamiseks. Praegugi on lähialal, Pärnu maantee ääres, vähemalt elamute esimesel korrusel äriruumid ning kavandatud ärihoone on sobivaks jätkuks olemasolevatele, elavdades tänavaruumi. Planeeritavale alale sobib kõrgem hoone, mis rõhutab Pärnu maantee kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärgiks, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hoone liigendatud fassaadidega. Hoone 1.- 2. korrusele kavandatakse kaubandus- ja teenindusruumid, 3. – 13. korrusele nähakse ette bürooruumid. Hoone madalamate osade katuseterrassid kavatsetakse haljastada konteinerhaljastusega.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Q Vara OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas Zeta OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pikaliivale hakatakse korterelamuid rajama

07.05.2013 Tallinn.ee

Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse kavandatud Pärnaõue elamurajooni rajatavad tänavad hakkavad kandma nime Noorkuu tänav ja Vanakuu tänav.

Uued tänavad rajatakse Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaselt alale kerkivate korterelamute teenindamiseks.

Kaks uut Pikaliiva tänavalt algavat poolkaarekujulist tänavat moodustavad Pikaliiva tänavaga lõikuva ringi. Kuigi Pikaliiva tänavalt lähtuvaid kaarekujulisi tänavalõike saaks käsitleda ka kvartalisiseste teedena, teeks majade suhteliselt tihe paigutus sealsete aadresside leidmisekeeruliseks. Seetõttu otsustati anda kummalegi tänavalõigule omaette nimi.

Sealkandis kasutusel olevast alepõllunduse nimeteemast olid reservis veel Põrendi, Letsi ja Kiku. Kuna need nimed eriti hästi ei kõla ja sobivaid ajaloolisi kohanimesid sellel alal ei esine, siis otsustati nimede valikul lähtuda tänavate kujust.

Nimekomisjon kaalus teiste seas Rõnga, Sõrmuse, Idapoole jne nimesid ning lõplikult jäid sõelale nimepaarid Idarõnga tänav – Läänerõnga tänav, Idapoole tänav – Läänepoole tänav ja Noorkuu tänav – Vanakuu tänav. Haabersti Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni esitatud variantidest Noorkuu tänava ja Vanakuu tänava nimed.

Pärnaõue elamuasum on üks suuremaid elamuehitusprojekte Tallinnas – kümneaastases perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa tee vahel paiknev linnakvartal koosnema enam kui 40 kortermajast. NCC Ehitus AS alustas Pärnaõue elamurajooni arendust 2008. aasta kevadel.