Kiirelt kaubaksminevad üürikorterid ja kõrgele tõusnud üürihinnad panevad väikeinvestoreid vägisi mõtlema üüriärisse astumise teemadel. Kas tõesti ei peaks ostma ühte korterit, mis välja üürida, et selle abil endale täiendav pensionisammas soetada?
Investeerimisotsuste juures peaks arvestama investeeringu tootlust ehk tulu, mida investeering investorile-omanikule iga-aastaselt võrreldes alginvesteeringuga annab.
Üürikorterite tootlusena peame siin järgnevalt silmas üürikorteri aastast üüritulu jagatuna korteri turuväärtusega. Lihtsuse mõttes jätame arvestamata vakantsuse ehk ajaperioodi, mis kulub ühest üürnikust tühjaksjäänud korterisse uue üürniku leidmisele. Samuti jätame siin kõrvale korteri haldamise ja remondiga seonduvad kulud nagu näiteks ühistu korjatav remondifond, kindlustus jms.
Tallinna äärelinna vanemas paneelelamus asuva keskmisel tasemel korteri saab välja üürida tootluse tasemel 7-8%. Äärelinna korteri eelis on suhteliselt kõrge tootlus, kuid puuduseks on riskid, mis seonduvad hoonega. Lasnamäe-Õismäe-Mustamäe vanad paneelelamud vajavad järjest täiendavaid investeeringuid ja need on summad, mis tuleb katta omanikul, mitte üürnikul.
Kesklinna lähiümbruse keskmisel ja heal tasemel korterid pakuvad üüritootlust 5-6%. Selle turusegmendi eelis on äärelinnaga võrreldes parem asukohakvaliteet ja aktiivne üüriturg. Aktiivne üüriturg kesklinnas ja selle lähistel on omal moel ka puuduseks – üürileandja peab ses sektoris võistlema hulga konkurentidega.
Kesklinnakorterite väga heas ehk kõige kallimas segmendis on üüritootlus 4% ja isegi allapoole. Nende üürikorterite eelis on stabiilsem ja kõige maksujõulisem klientuur. Puuduseks on kõrgest hinnast tulenev vähesem potentsiaalsete üürnike hulk ja sellest omakorda tulenevad suuremad vakantsused.
Eeltoodust kõrgemat tootlust võib pakkuda halvas seisukorras olevate korterite või korterite tubade kaupa, samuti ühiselamutubade väljaüürimine. Siin on tegemist üürnike segmendiga, kus maksedistsipliin on tõenäoliselt kõige kehvem ning see toob mängu omad riskid. Tõenäoliselt on selle sektori puhul kõrgem ka kinnisvaraomaniku ajakulu, mis kulub üürnikega tegelemisele.
Erinevad tootluse määrad ei tähenda otseselt, et üks kinnisvaraturu sektor oleks parem või halvem üüriäri korraldamiseks kui teine. Üürikorterisse raha paigutav investor peab mõtlema kui suurt ja millist riski ta üürileandjana soovib võtta ja milliste klientidega ta soovib suhelda. Samuti peab üürileandja mõtlema sellele kui palju oma aega soovib ta üüriäri tegevustele pühendada.
