Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: agarad noored taanduvad turult

03.07.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et veel aasta alguses kinnisvara soetada planeerinud noortest pea pooled on oma seisukohast taganenud.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk langenud kolme kuuga 11 protsendilt 8 protsendile. Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 29 protsenti küsitletutest, veel märtsis oli see 33 ja detsembris 37 protsenti.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et iseäranis tähelepanuväärne on, et kui märtsis plaanis lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara soetada 29 protsenti noortest vanuses 16-29 aastat, siis nüüdseks on oma plaanide juurde neist jäänud vaid 15 protsenti. „Nooruslik uljus on asendunud kaine realismiga. Mõistetakse, et lisaks meeldivale ostuprotsessile kaasneb kinnisvara soetamisega ka pikaajaline kohustus panga ees,“ sõnas Rüütel. „EKFLi hinnangul on selline muutus tervitatav, kuna masu-kogemuseta noored on igal pool maailmas sihtgrupp, kes kõige mõtlematumalt võivad lühiajaliselt kinnisvaraturu kreeni ajada,“ lisas ta.

Eesti Konjuktuuriinstituudilt tellitud uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Navigatori ärimajja kolib üheksa turundus- ja loovagentuuri

03.07.2013 Tõnu Toompark

Capital Mill sõlmis Eesti ühe suurima kommunikatsiooniagentuuride klastriga 10aastase üürilepingu peatselt valmiva Navigatori ärimaja ühe terve korruse üürimiseks.

Tallinna südalinna Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahelisele alale jäävasse Navigatori ärimajja kolib detsembris MTÜ Creative Union ning üheksa turundus- ja loovagentuuri, sh 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ning juhtiv brändiagentuur Identity.

„Möödas on need ajad, kus üks reklaamiagentuur suutis kliendile kõike pakkuda. Kaasaegsed lahendused nõuavad üha enam spetsiifilisi kompetentse, erilisi tööriistu ja kiiret teostusvõimekust,“ kommenteeris Creative Unioni tegevjuht Madis Laas ning lisas, et sisukas, kvaliteetne ja mõõdetav tulemus tekib kliendi jaoks erinevate valdkondade varajases koostöös ning tõhusa meeskonnatöö aluseks on vaimne ja füüsiline kohalolu.

„Navigatori ärimajast saab väärikas maja väärikatele klientidele. Hoone eristuv arhitektuur, korruste plaanilahendused ja mõnus sisekeskkond on selle kasutajaile heaks mootoriks uute, standarditest eristuvate ideede tekkimisele,“ rääkis Capital Mill OÜ partner Marko Kull.

Kuuekorruselise ning kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesele korrusele on planeeritud ka kaubandus- ja teeninduspinnad, söögikoht ning 65-kohaline konverentsisaal. Samuti on maja märgilise tähtsusega keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja inimesele hea tehiskeskkonna loomise vallas. Nimelt seatakse Navigatori ärimaja valmimisega Baltikumis uued standardid, sest tegu on esimese hoonega, mille eelnimetatud omadustele taotletakse kinnitust rahvusvahelise LEED sertifikaadi „Gold“ tasemega. Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitab YIT Ehitus AS. Hoone valmib selle aasta detsembriks. Täpsem informatsioon www.capitalmill.eu/navigator.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 140 miljonit eurot.

MTÜ Creative Union ühendab ligi 100 tippspetsialisti, et lahendada jätkuvalt kasvavaid turunduskommunikatsiooni väljakutseid tänapäevases killustatud maailmas. Navigatori ärimajas hakkab tegutsema 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ja juhtiv brändiagentuur Identity, kampaaniamaterjalide tootja Print House, loovagentuur Newton, Baltikumiüleseid suhtekorraldus- ja reklaamikampaaniaid korraldav Spring Advertising, digifirma Mobile Digital, sotsiaalmeediaagentuur Vurr Digital ning Üritusturundusagentuuride Liidu üks asutajaliikmeid Royal Service.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

EfTEN ostis Riias oma esimese objekti

03.07.2013 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond ostis Riias kontorihoone, mis on fondi esimene ost Riias ning teine Lätis.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on Stabu 10/4 büroohoonel fondi seisukohast suur potentsiaal. „Hoone asukoht on väga hea – objekt paikneb Riia ühes töiseimas piirkonnas. Hoone ise on plaanis lähiajal lõpuni renoveerida ning välja ehitada lisakorrused. Ruutmeetrihind oli asukohta arvestades meie hinnangul soodne ning näeme sellel hoonel meie portfellis suurt potentsiaali,“ märkis Arakas.

Stabu 10/4 on endine tööstushoone, mis on ümber ehitatud büroohooneks suletud netopinnaga 4160 ruutmeetrit, sellest rendipinda 3700 ruutmeetrit. Hoonel on kaks ankurüürnikku: Läti riiklik muusikakool ja AgeCom reklaamiagentuur, lisaks jõu- ja spordisaal.

Objekti müüja on SIA Ektornet Commercial Latvia. Tehingu hind ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Tehingu finantseerijaks on SEB Latvia. SEB Läti kinnisvara rahastamise juht Viktor Bolbat märkis, et investorid tunnevad praegu kõige suuremat huvi just kommertspindade ja büroohoonete vastu. “Hooneid nagu Stabu 10/4 on turul väga vähe. EfTEN Capitali investeeringutega saab sellest A-klassi büroohoone, mis suurendab kvaliteetse kontoripinna saadavust Riias,” lausus ta.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. SIA Newcomi suurosanik on Läti edukas kinnisvaraärimees Viktors Savins.

Eften sisenes Läti turule tänavu märtsis, kui EfTEN Kinnisvarafond ostis Riia lähistel Jelgavas kinnistu, kuhu on plaanis rajada kaubanduskeskus, mille ankurrentnikuks on RIMI. Jelgava RIMI ehitustööd algavad augustis 2013.

Stabu 10/4 büroohoone omandamisega on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis nüüd kokku 17 objekti Eestis, Lätis ja Leedus rendipinna kogupindalaga 108 000 ruutmeetrit, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fondi suurus on 120 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Эксперт указал на парадокс: чем выше цены, тем доступнее жилье

03.07.2013 Tõnu Toompark

По словам члена правления Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарка, активность на рынке недвижимости в Таллинне неизбежно влияет на развитие аналогичных рынков за его пределами.

Он также отметил парадокс: с одной стороны логично, что чем выше ценность недвижимости, чем менее доступным становится жилье.

«Однако в тоже время она мотивирует частных лиц и профессионалов строить новые объекты, а застройка новых площадей делает жилье более доступным и повышает его качество», – считает Тоомпарк.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1289430/jekspert-ukazal-na-paradoks-chem-vyshe-ceny-tem-dostupnee-zhile

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2013

02.07.2013 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 0,2%. Võrreldes 2012. aasta juuniga on indeks 12,2% kõrgem.

Tallinnas tehti juunis korteriomanditega 559 tehingut, mida on 23% vähem kui käesoleva aasta mais ja 2% vähem kui eelmise aasta juunis. Võrreldes maiga langes käesoleva aasta juunis tehingute arv kõikides linnaosades peale Nõmme.

Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 4,3%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Lasnamäel 13,3%, Haaberstis 8,8% ja Põhja–Tallinnas 8,8%, langus Nõmmel –8,5%, Kristiines –18,8% ja Kesklinnas -9%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29,5% väiksem ehk 1 203 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind mais võrreldes eelmise kuuga 5,7% 1 008-le eurole ja Pärnus 8,3% 810-le eurole, kuid tehingute arv vähenes võrreldes eelmise kuuga.

Jõhvis ja Narvas oli tehingute arv langustrendis, kuid Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja jõudis 232 euroni ruutmeeteri kohta, Narvas langes 396 euroni ruutmeeteri kohta.

Vaata lähemalt: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_juuni_2013

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Madal euribor aitab laenamist turvalisemaks muuta

02.07.2013 Tõnu Toompark

Teises kvartalis 2013 oli keskmine 20-30-aastase tähtajaga kodulaenude intressimäär ligikaudu 2,3 protsenti, veel aasta tagasi oli see peaaegu protsendi võrra kõrgem. Keskmise kodulaenu kuumakse koos laenukaitse kindlustusega (laenuvõtja vabatahtlik kindlustus, mis sisaldab elukindlustuskaitset, kaitset raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse ja töökaotuse vastu) on täna ligikaudu sama suur kui oli aasta tagasi ilma kindlustuseta, mis annab peredele hea võimaluse nii varem võetud kui uute laenude kindlustamiseks.

SEB teise kvartali uute kodulaenude statistika põhjal võtab 70 protsenti kodulaenulepingu sõlminud peredest laenule juurde ka laenukaitse kindlustuse, kusjuures laenude kaetus kindlustusega on kuust kuusse kasvanud.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas: „Pered suhtuvad pikaajalise kohustuse võtmisesse väga teadlikult – uurivad põhjalikult laenutingimusi ja valivad hoolikalt sobivaimat kodu. Tänu soodsale laenumaksele pere eelarvesse alles jäävat raha ei kulutata niisama, vaid kasutatakse pere turvatunde tagamiseks – selle eest soetatakse laenule juurde kindlustuskaitse.“

Kodulaenuga pered võtavad kindlustuskaitse pigem mehele (üle 60 protsendi kindlustuslepingutest) ja enim valitud kaitse on elukindlustuskaitse (90 protsendil juhtudest). Järgmine risk, mille kindlustamist oluliseks peetakse, on ajutine töövõimetus (pooltel juhtudest) ja seejärel töökaotus (kolmandikul kindlustuslepingutest). Keskmine kindlustusvõtja kindlustab ennast vähemalt kahe riski vastu (valib näiteks elukindlustuskaitse ja ajutise töövõimetuse kaitse või elukindlustuse ja töökaotuse kaitse). Oma laenukohustuse kindlustanud laenuvõtja on keskmiselt 34 aastane.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv langes 22 protsenti

02.07.2013 Tõnu Toompark

Tallinnas tehti juunis 853 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 21,8 protsenti vähem kui mais, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.  

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehingute arv juunis ootuspäraselt langes, kuid kogumaksumus tõusis võrreldes maiga 15 ja mullu sama ajaga 73 protsenti. “Üldväärtus hüppas lakke, sest juunis tehti ebatavaliselt suuri tehinguid Tallinna kruntidega. Paistab, et läheb ehituseks,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv langes juunis 23 ning keskmine pinnaühiku maksumus 4,3 protsenti, jäädes püsima 1203 euro tasemel. Võrreldes aastataguse ajaga oli Tallinna korteri keskmine ruutmeeter tänavu 8,6 protsenti kallim. Kõige hinnalisem Tallinna korter müüdi juunis 350 000 ja odavaim 1750 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 350 000 ja odavaim 1000 euro eest.  

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi juunis Tallinnas 10, mis on 13 võrra vähem kui mais. Kalleim krunt müüdi 102 000 ja odavaim 7200 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 06/2013

02.07.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara juuni 2013 turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa alustas Keilas esimese masu-järgse kortermaja müügiga

02.07.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös arendusfirmaga Enegar OÜ Keilas Pargi 2D uue kolmekorruselise korterelamu müüki, kuhu esimesed koduostjad saavad sisse kolida juba sügisel.

„Tegemist on esimese uusarendusega Keilas pärast majanduslangust,“ kommenteerib projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Külli Friedrichson. „Kortermaja teeb mõnusaks selle paiknemine pargi kõrval rahulikus piirkonnas. Samas on aga kõik eluks vajalik käe-jala juures ning ka transpordiühendused, bussi- ja rongipeatus, väikese jalutuskäigu kaugusel“.

Valmiv kortermaja asub Männiku pargi ääres. Hoonesse on planeeritud 18 korterit, mis on kahe- ja kolmetoalised. 3-toalised korterid asetsevad läbi maja, 2-toalised aga ühele poole ning vaated avanevad kas tänava või pargi suunal. Kõigil korteritel on rõdu.

Keldrikorrusele rajatakse panipaigad, sisehoovi autode parkimiskohad. Hoov kaetakse osaliselt muruparketiga. Elamu saab kaasaegse küttesüsteemi, mis hõlmab vesipõrandakütet ja soojustagastusega ventilatsiooni. Kortermajale on väljastatud energiamärgise C klass.

Keila on nii elukeskkonnalt kui ka infrastruktuurilt väga arenenud linn. Alles paar aastat tagasi valmis uus Keila Kool, muusikakool, algkool, mitu lasteaeda ja päevahoidu, samuti ka kaasaegne tervisekeskus ujula, saunade ja treeningsaalidega. Tallinna ja Keila ümbrusega on transpordiühendus lahendatud nii rongi, bussi kui ka marsruuttaksodega.

Esimesed korterid valmivad käesoleva aasta sügiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: tarbijate kindlustunne on korterite hindu kasvatanud

02.07.2013 Tõnu Toompark

Tarbija kindlustunne on kasvanud, seda kinnitab ka korteritehingute kõrge arv.

Maikuine tarbijakindlus on suhteliselt kõrgel -3 punkti tasemel. See on viimase kahe aasta üks parimaid näitajaid.

Kõrget kindlustunnet näeme ka kinnisvaraturul. Korteritehingute arv on juba kuus kvartalit aastatagusega võrreldes tugevalt kasvanud. Ka majade tehingute arv on tõusnud, kuid korteritehingutest siiski aeglasemas tempos.

Kindlustunnet kinnisvaratehinguid teha on toetanud madalad intressimäärad ja fakt, et korteritehingute hinnad on juba 12 kvartalit ehk 3 aastat kasvanud.

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Toompark: hinnatõus muudab arendusprojektide korterid üha väiksemaks

29.06.2013 Enn Tosso

Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark kirjutab, et kinnisvarabuumi ajal kahanes korterite ruutmeetrite hulk kõrge ehitushinna tõttu ning sama trendi võib oodata taas.

Suurtele korteritele ei hakannud ostja rahakott peale.

Peale buumijärgset hinnalangust läksid korterite pindalad taas suuremaks, sest ostujõud oli märksa kõrgem. Arvata võib, et kui ehitushinnad jätkavad kerkimist ja ühel hetkel näiteks ka eluasemelaenude intressimäär kasvama hakkab, siis hakkavad korterid taas väikemaks muutuma, kui need tänasel päeval arendatavates projektides on.

Arendusprojekti edu määrab õige asukoht, hea projekt ja korralik ehituskvaliteet õige hinna eest. Arendaja peab veel arvestama üldist turuolukorda ehk taustsüsteemi – tehingute tegemise aktiivsust, klientide eelistusi, laenude väljastamise aktiivsust, intressimäära, tarbijakindlustunnet, hinnatrende… Kõik need tegurid on dünaamilised ehk ajas muutuvad.

Nende teguritega möödapanemine on see, mis tagab ebaedu. Ebaedu on kinnisvaramaailmas alati võimalik korrigeerida hinnaga, enamasti siis hinna langetamisega. See tähendab, et mingi hinnaga on ikka arendatud korterile või majale ostja olemas. Iseasi on see, kas see hindvõimaldab arendajal kasumit teenida.

Kinnisvaraarenduse protsess kestab aastaid ja paljud tegurid, näiteks ostjate eelistused on aja jooksul muutumas. See tähendab, et arendaja astub paratamatult samme, mis müügihetkel enam kõige mõistlikumad ei ole. Oluline on, et eksimused oleksid võimalikult väiksed.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/1283934/toompark-hinnatous-muudab-arendusprojektide-korterid-uha-vaiksemaks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riia tänava lõppu planeeritakse suuri arendusi

28.06.2013 Tõnu Toompark

Volikogu otsusel algatati Riia tänava ja Ringtee äärde kolm planeeringut, mille realiseerimisel kerkiks Tartu äärelinna palju uusi mahukaid kaubandus- ja büroohooneid. Planeerimisel nõuab linn sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu tulemustega arvestamist.

Riia tn 193 krundi omanik Incorpore Invest OÜ soovib muuta krundi maakasutuse sihtotstarvet elamumaast ärimaaks ning rajada kolme- kuni viiekorruselisi ärihooneid. 21 659 ruutmeetri suurune krunt külgneb põhjasuunas Tartu Teaduspargi maadega, kus on lubatud kuni viiekorruseline hoonestus ning krundi ida- ja lõunaküljel asuvad kuni kahekorruselised väikeelamud.

Lõunakeskus OÜ kavandab Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntidel Lõunakeskuse laiendust meelelahutus-, kaubandus- ja teenindushoonetega, samuti soovib parandada parkimisvõimalusi ja juurdepääsu keskusele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 ruutmeetrit.

AS Tartu KEK on esitanud ettepaneku politseimaja naabruses Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntidele kaheksa kolme- kuni kümnekorruselise ärihoone rajamiseks. Parkimiskohti on kavandatud kokku ligi 480. Planeeringuala suurus on 39 462 ruutmeetrit.

Volikogu on seisukohal, et äärelinna planeeritava äriotstarbelise hoonestuse brutopind võib oluliselt mõjutada äripindade arengut kesklinnas ja üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu üldpõhimõtteid ning seetõttu tuleb koostada sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.

Avalik-õiguslike ülikoolidega koostöös tehtavas uuringus analüüsitakse detailplaneeringute realiseerimise mõjusid Tartu linna arengule ja kesklinna elujõulisusele ning uuringu tulemusel otsustatakse
planeeringualade hoonestuse suurim lubatud ehitusalune pind ja määratakse hoonete täpsem kasutusotstarve.

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas asuvate Mardi kortermajade müügiga

27.06.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Keldrimäe asumisse ehitatava Mardi tänava elamukvartali müügiga. Kolme 8-korruselisse majja tulevad 1-4-toalised avarate planeeringute ja rõdudega korterid.

„Pakume valmivaid kortereid klientidele rõõmuga, sest Mardi Majade näol on tegemist tervikliku kvartaliga, kus on mõnus elada nii peredel kui ka äriinimestel. Mõistlikud planeeringud, rõdud ja südalinna lähedus teevad nendest korteritest hea investeeringu – nii välja üürimiseks kui ka hilisemaks müümiseks,“ kommenteeris projekti müügiga tegelev maakler Liina Tettermann.

Talle sekundeerib samuti Mardi Majade müügiga tegelev maakler Annika Saarnak, kes toob esile hoonete hea asukoha. „Kõik on käe-jala juures, südalinn on kohe samas lähedal, kuid sellest hoolimata on tegu vaikse piirkonnaga. Jalutuskäigu kaugusel on kauplused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja vanalinn. Samuti ühistransport. Kuna maja all on parkla, pole vaja muretseda, kuhu oma auto panna. Ja see on kesklinnas tugev argument.“

Projekteeritavad äripindadega korterelamud asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Mardi 4 ja 6. Kavandatav kvartal koosneb kolmest 8-korruselisest hooneplokist, mida ühendab madal hoonetemaht, mille keldrikorrusel asuvad parkla, panipaigad ja tehnilised ruumid ning esimesel korrusel äripinnad ja kütmata, katusealused parkimiskohad. Taastatava Vana-Keldrimäe ning Mardi tänava äärde rajatakse ka avalikuks kasutamiseks mõeldud parkimiskohad.

Hoonete teisest kuni kaheksanda korruseni paiknevad erineva suurusega 1- kuni 4-toalised korterid, mis hoonete viimastel korrustel on teistest suuremad ja erineva plaanilahendusega. Kõigil korteritel on lodžad või rõdud. Korterid vastavad energiatõhususe B-klassi nõuetele.

Kinnistutel kasvavad grupiti lehtpuud. Olemasolevast haljastusest säilitatakse võimalikult palju. Parkla katusele, hoonete sisehoovi, rajatakse murukivi ja tugevdatud murukattega kaetud platsid. Samuti korrastatakse hoonestamata alad Mardi 2 ja Võlvi 3 ning Vana-Keldrimäe tänava kagupoolne külg. Heakorrastustööde käigus rajatakse kaks lastemänguväljakut.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

If Kindlustus kolib peakontori Ülemiste Citysse

27.06.2013 Tõnu Toompark

AS Technopolis Ülemiste ja If P&C Insurance AS sõlmisid äsja lepingu, mille kohaselt kindlustusfirma üürib 2700 m² Ragnar Nurkse nimelisest kolmiktornist järgmiseks kümneks aastaks. If Kindlustus kolib peakontori Ülemiste Citysse jaanuaris 2014.

„Tunnustatud kindlustusfirma kolimine Ülemiste Citysse kinnitab tänaseks loodud ettevõtluskeskkonna atraktiivsust,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. „Erinevate tegevusvaldkondade tippude koondumine loob võimaluse linnakut jätkuvalt arendada ja mitmekesistada. Piltlikult öeldes on koos võimalik rohkem kasumit teenida kui laialipillutatult ja eraldi – kui kõik tugiteenused on ühes linnakus, annab see paljudele ettevõtetele märkimisväärset tõhusust juurde. If Kindlustusest saab uue ärihoone A-torni ankurrentnik, mille üle on mul erakordselt hea meel – kindlustusega on alati kindlam tunne.”

„If Kindlustus kolib Ülemiste Citysse nii Pronksi kui Laki tänaval asuva kontori ehk kogu If Kindlustuse Tallinna peakontori,” rääkis If P&C Insurance AS juhatuse liige Artur Praun. „Meie jaoks on oluline, et kõik meie Tallinna töötajad asuvad edaspidi koos ühes kontoris, mis muudab inimeste omavahelise lävimise lihtsamaks. Uus ja kena töökeskkond on samuti oluline väärtus töötajale, sest kontoris veedetakse suur osa päevast ning on tähtis, et see tekitaks hea tunde.“

„Klientidele pakume nõustamist ja kahjukäsitlust endiselt kõrgel tasemel ning usun, et töö klientide suunal muutub veelgi kvaliteetsemaks,” lisas Artur Praun. „Ülemiste City pälvis meie eelistuse tänu piirkondlikule arenguperspektiivile, lähedusele kesklinnast ja lisateenuste valikule, mis aitavad ka kulusid kokku hoida.”

If P&C Insurance ASi nõustas rendipinna valikul Colliers International.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

If P&C Insurance AS (www.if.ee) kuulub Põhjamaade juhtivasse kahjukindlustusgruppi If P&C Insurance, mille omanik on Sampo Plc. If P&C Insurance AS on Eestis juhtiv kahjukindlustaja, kes tegutseb Lätis ja Leedus oma filiaalide kaudu. If P&C Insurance ASil on Baltikumis üle 300 000 kliendi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eluasemelaene võeti mais 23% rohkem kui aasta tagasi

26.06.2013 Tõnu Toompark

Aktiivsus eluasemelaenuturul on sellel kevadel märgatavalt kasvanud. Mais võtsid majapidamised eluasemelaene 65 miljoni euro väärtuses ning kuu jooksul väljastatud laenude maht oli seega suurim alates 2008. aasta lõpust. Aastatagusega võrreldes oli eluasemelaenude käive ligi 23% suurem. Ehkki koos kinnisvaraturu aktiivsuse tõusuga on kasvanud ka laenunõudlus, on laenuturu roll eluasemeostu või -ehituse finantseerimisel olnud väiksem kui eelmises kasvutsüklis ja laenamine on praegu konservatiivsem. Eluasemelaenude portfelli kasv on samuti olnud väga tagasihoidlik, kuivõrd uute laenude maht ületab varasemate laenude tagasimakseid vaid vähesel määral. Eluasemelaenude portfelli aastakasv oli mai lõpus 0,1%.

Ettevõtete laenamine püsib eelmise aasta tasemel. Investeeringute tarbeks võetud pikaajaliste laenude maht oli mais mõnevõrra suurem kui aprillis, kuid lühiajalisi laene võeti pisut vähem kui aasta eest. Pikaajalistest laenudest suurem osa läks kinnisvara- ja ehitusettevõtete ning taristuprojektide rahastamiseks.

Pankade laenu- ja liisinguportfelli kogumaht vähenes ettevõtete laenumahu kahanemise tõttu mais 14,7 miljardi euroni. Aastakasv aeglustus 1,5%ni.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes 2,4%le. Laenuvõtja jaoks on intressikeskkond väga madalate baasintressimäärade tõttu jätkuvalt soodne. Viimastel aastatel on laenuintressimäära kujunemist mõjutanud eelkõige panga poolt baasintressile lisatav intressimarginaal, mis on pärast ligi aasta kestnud tõusu stabiliseerunud. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär püsis mais aprillikuu tasemel (3,2%).

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal langes mais 2,9%ni laenuportfellist. Laenukvaliteet on soodsa intressikeskkonna ja heade majandusnäitajate toel jätkuvalt paranenud. Pikaajalises võlgnevuses laene oli mai lõpus ligi 30 miljoni euro võrra vähem kui aprillis.

Hoiuste aastakasv püsis 5% tasemel. Tänavu on hoiuste kasv olnud mõnevõrra aeglasem. Viie kuu kokkuvõttes ettevõtete hoiused vähenesid. Majapidamiste hoiused suurenesid vähem kui mullu samal ajal. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli mai lõpus 8,7 miljardit eurot.