Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (1/5)

21.09.2011

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime üürikorteri otsimisel tubade arvu ja piirkonna valimisest. Seekord kirjutame üürihinnast ja hinda mõjutavatest teguritest.

Kui kallis?

Tubade arvu vajaduse ja piirkonna üle otsustamise järel võiks järgmine kriteerium olla hinnataseme üle otsustamine. Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa perekonna eelarvest oled nõud kodu üürimisele kulutama.

Siin peab vaatama üürimise kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda nagu sageli tegeletakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinnale pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vägagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mida hiljem lähemalt lahkame.

Kulustruktuuri esimene komponent on üürihind. See sõltub mitmetest teguritest, milleks on asukoht, hoone heakord, korteri heakord, korteri sisustus, kommunaalkulude suurus, parkimistingimused, lepingu tähtaeg, muud lisakulud, maksetingimused jm.

Üürihinna, kuid mitte kõrvalkulude (st peamiselt kommunaalkulude) kohta saad kiire ülevaate tehes KV.EE otsingu ja reastades pakkumised hinna järele. KV.EE kaardiotsing annab visuaalse pildi ka hinnaerinevustest.

Asukoht

Üldreeglina on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale minna, seda madalamaks läheb üürihind.

Kindlasti on ka erinevate piirkondade sees olulised hinnaerinevused. Ei ole ju sama linnaosa piires elades niivõrd atraktiivne asukoht liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval. Pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paralleeltänavas.

Hoone heakord

Hoone heakord see on esimene tegur, mis loob emotsiooni elukeskkonnast. Eks hoone välimus vasta sageli näiteks ka trepikodade heakorrale. Uuemas ja parema väljanägemisega elamus on ilmselgelt kõrgem üürihind.

Madalamasse klassi lähevad lagunemismärkidega ühiselamud. On ka ahervaresid, kus üüri tuleb maksta sellele, kel on tugevam rusikas, kuid sellised „üürikorterid“ jätame siinsest käsitlusest kõrvale.

Nõuanne

  • Pane paika hinnaskaala, kui palju Sa oled valmis üüripinna eest maksma.
  • Asukoha osas vaata ka konkreetse väljavalitud korteri paiknemist eelkõige liiklusmüra suhtes.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürikorteri hindade osas.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame üürihinda mõjutavate tegurite lahkamist. Siis tuleb detailsemalt juttu korteri heakorda ja sisutust puudutavatel teemadel.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Kas enne krunt või maja projekt?

20.09.2011

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab enamik oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1. Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?

Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?

Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3. Milline on maja suurus ja korruselisus?

Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?

Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt. Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on krundi valikul on väga soovitav teha eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Statistika: keskmine palk ületab korteritehingu ruutmeetrihinda

20.09.2011

Eesti keskmine palk on statistikaameti andmetel tõusmas, kuid reaalpalk (ehk siis palganumber inflatsiooniga korrigeerituna) on endiselt langemas.

2011. a. II kvartalis oli keskmine palk 857 €, mis aastaseks keskmiseks palgatõusuks teeb 4,2%.

Korteritehingute keskmine tehinguhind jääb keskmisest palgast allapoole. Alates 2009. a. algusest ületab keskmine kortertehingu ruutmeetrihind keskmist palka.

See tähendab ei midagi muud, kui seda, et täna on keskmist palka teenival inimesel võimalik märksa enam korteripinda soetada, kui veel mõni aasta tagasi. Teine küsimus on muidugi see, kuidas korteriostu pankade finantseerimistingimused mõjutavad.

Eeldusel, et me lähiajal ei näe Lehman2 kriisi võiks eeldada, et vahe keskmise tehinguhinna ja palga vahel kahaneb.

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk (€) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Keskmine palk ja korteriomanditehingute hind ja tehingute arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kontrolli eritööde hinnataset

15.09.2011

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel. Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel.

Suurematel objektidel käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli. Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.
Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Arco Vara on müünud 57-st Merivälja krundist 55

15.09.2011

Arco Vara Merivälja arenduse teise etapi 57-st elamukrundist on müümata kaks viimast. Kõikide kommunikatsioonidega varustatud kõrghaljastusega krunte suurusega 900-1300 m² on müüdud 55.

Merivälja² arendusprojekti krundid asuvad kõrghaljastusega piirkonnas kahel pool Ranniku teed. Kauni elukeskkonna pikaks ajaks tagab nõue, et tulevastel koduomanikel on kohustus väljaspool ehitusala kõrghaljastus säilitada. Kruntidele võib ehitada kuni kahekorruselisi ühepereelamuid või paarismaju, kusjuures miljöö säilitamise eesmärgil on palkmajad keelatud. Hooned võivad katta kuni neljandiku krundi pindalast

Kõigile kinnistutele on tagatud veevarustus, reovee ja drenaažvete kanalisatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus ja sidevarustus.

„Merivälja² on Tallinna hinnatuimasse piirkonda rajatav elukeskkond, ruumi seal enam lõpmatult ei ole. Mere lähedus, männimetsa, kosutav hõng, jõeäärsed terviserajad, hästitoimiv infrastruktuur ning hea ühendus kesklinnaga teevad seal kodu omamise vägagi ihaldusväärseks,“ kommenteeris kruntide edukat müüki Arco Vara Kinnisvara büroo maakler Elle Toomsalu ja lisas: „Kui seisad ummikus, siis Tallinna kõige ilusamas: meri, päike, laevad, purjekad“.

Kinnisvarakonverents Kinnisvara 2011 „Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas“

14.09.2011

X RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2011

„Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas“

11/11/2011 Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn

I Sessioon

Moderaatorid:

  • Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Andrus Soonsein (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel – SEB Grupi majandusuuringute divisjoni ökonomist Daniel Bergvall

10.45-11.30 Uue ja vana Euroopa kinnisvaraturgude võrdlus ning tulevikuperspektiivid
Colliers International Euroopa regiooni uurimiskeskuse direktor Damian Harrington

Teema kooskõlastamisel
Colliers International Moskva kontori juht Maksim Gasiev

11.30-12.00 Teema kooskõlastamisel – Technopolis Plc juhatuse esimees Keith Silverang

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Millised on Baltimaade võimalused hapras majanduskeskkonnas – kas positiivne areng jätkub?“

  • Paneeli juht: kooskõlastamisel
  • Osalejad: Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik,
  • kinnisvarafirma Newsec juhatuse esimees Ricardas Cepas (kooskõlastamisel),
  • Estonian Business School Group juhatuse esimees Madis Habakuk
  • SEB Pank, ökonomist Hardo Pajula

13.45-14.30 Kinnisvaraarendusteemaline diskussioonipaneel: „Kommertskinnisvara ja kaubanduspindade areng ning väljavaated“

  • Paneeli juht: Newsec Eesti juht Roul Tutt – kooskõlastamisel
  • Osalejad: Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov
  • Arco Vara Grupi juhatuse esimees Lembit Tampere
  • E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon
  • Citycon´i Baltikumi ärijuht Mati Pops

14.30-15.00 Elukondliku kinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Milliseks kujuneb kinnisvaravahendustegevus 2012 aastal: kas osta-müüa või üürida?“

  • Paneeli juht: kinnisvaraekspert Tõnu Toompark
  • Osalajed: Metro Capital juhatuse liige Ain Kivisaar
  • Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Elari Tamm
  • Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman
  • DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk

15.00-15.30 Kohvipaus

15.30-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2012 – ehitusturu võlud ja valud“

  • Paneeli juht: Teede Projektijuhtimise AS, juhatuse esimees Ilmar Link
  • Osalejad: AS Merko Ehitus nõukogu liige Jaan Mäe
  • Skanska AS juhatuse esimees Andres Aavik
  • Majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi energeetika osakonna säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste
  • Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Jaak Saarniit
  • Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel: „Kas osta või oodata – milliseks kujuneb investeerimiskliima lähitulevikus?“

  • Paneeli juht: Seven Real Estate Advisors investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht Olev Mait Makk, MRICS
  • Osalejad: Tolaram Grupp kinnisvara juht Tan Swee Siong
  • BPT Asset Management juhatuse esimees Lars Ohnemus
  • Colliers International Moskva kontori juht Maksim Gasiev
  • East Capital Real Estate juhatuse esimees Madis Raidma

17.00-17.30 Kokkuvõte

20.30-22.30 Vastuvõtt klubis BonBon, kus kinnisvaraliidud jagavad aastaauhindasid ning valitakse Kinnisvara Guru 2011

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerumine

  • Kinnisvara 2011

Äripindade üüripakkumiste arv kukkus aastaga 11%

14.09.2011

Analoogselt elamispindade üüriturule on ka äripindade turul pakkumisi vähemaks jäänud. Käesoleva aasta augusti kuus oli portaalis KV.EE Tallinnas 3950 äripinna üüripakkumist, mis on elemisest aastast 11% vähem.

Kesklinnas ehk aktiivseimas äripindade üürituru piirkonnas langes pakkumiste hulk 1775 pakkumiselt 1484 pakkumisele ehk 16%.

Protsentuaalselt vähenes äripindade pakkumine kõige enam Pirital, kus pakkumisi jäi aastaga tervelt 30% vähemaks.

Vähenemise asemel kasvas aga äripindade üüripakkumiste hulk näiteks Tallinna vanalinnas (13%) ja Haaberstis (21%).

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus
08/2010 08/2011 Muutus, %
Haabersti 106 128 21%
Kesklinn 1775 1484 -16%
Kristiine 313 317 1%
Lasnamäe 774 577 -25%
Mustamäe 597 632 6%
Nõmme 185 156 -16%
Pirita 47 33 -30%
Põhja-Tallinn 275 254 -8%
Vanalinn 123 139 13%
Tallinn 4421 3950 -11%
Tartu 533 449 -16%
Pärnu 218 267 22%
Narva 37 23 -38%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

За год рынок аренды коммерческой недвижимости упал на 11%

14.09.2011

Аналогично предложению рынка жилой недвижимости предложение рынка коммерческой недвижимости также уменьшилось. В августе настоящего года на портале KV.EE в Таллинне предлагалось 3950 объектов коммерческой недвижимости, что на 11% меньше прошлогоднего.

В районе Таллинн – Кесклинн, как самом активном в смысле рынка аренды коммерческой недвижимости, количество заявок упало с 1775 до 1484 заявок, т. е. на 16%.

Процентуально предложение коммерческих площадей больше всего уменьшилось в районе Пирита, где за год число заявок упало на целых 30%.

Однако, число заявок на сдачу в аренду коммерческих помещений увеличилось, например, в Старом городе Таллинна (13%) и Хааберсти (21%).

Узнайте подробности рынка недвижимости Эстонии на портале KV.EE.

Кол-во сдаваемых в аренду коммерческих помещений, динамика
08/2011 08/2010 Изменение, %
Хааберсти 106 128 21%
Кесклинн 1775 1484 -16%
Кристийне 313 317 1%
Ласнамяэ 774 577 -25%
Мустамяэ 597 632 6%
Нымме 185 156 -16%
Пирита 47 33 -30%
Пыхья-Таллинн 275 254 -8%
Ваналинн 123 139 13%
Таллинн 4421 3950 -11%
Тарту 533 449 -16%
Пярну 218 267 22%
Нарва 37 23 -38%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Toompark: perspektiivitu korteriostuga ei tasu riskida

13.09.2011

Praegu pole mõtet osta vara, kus ajaline perspektiiv jääb alla viie aasta ning targem on siis hoopis eluase üürida, rääkis Adaur Grupp OÜ kinnisvarakonsultant ja Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark Kuku raadio saates „Buum“.

Kinnisvaraturu edasise käitumise prognoosimine on Toomparki sõnul keeruline, sest määramatust on palju ja arengustsenaariumid äärmuslikud. „Kui lähtuda majandusministeeriumi majandusprognoosist, mille kohaselt hüperkriisi meil ei tule, siis ma ei arva, et kinnisvaratehingute arv peaks suurenema. Hinnad võiksid ülespoole liikuda, kuna mõnedes piirkondades on need ebamõistlikult madalal – diferents puudub. Hinnatõusu võiks toetada seegi, et laenud jõuavad ka tarbijaturule. Selle aasta seitsme esimese kuu kokkuvõte näitas, et elamispindade käibest 54% oli finantseeritud eluaseme laenuga,“ sõnas Toompark, kes usub et Eesti olusid arvestades oleks mõeldav 10protsendine hinnatõus.

Toomparki hinnangul on kinnisvaraturu olukord mingis osas ju paranenud. „Indikaatorina ei tuleks vaadata hinda, vaid tehingute arvu ja selles osas on olukord võrreldes 2009. aastaga paranenud. Normaalseks peetakse, kui elamispindadest 3-5% aastas vahetab omanikku. Buumi ajal oli tase 9%. Vahemikus 2005-2007 vahetas omanikku 20% elamispindadest. Täna on see number ligi 4 % ning see on hea tase. Praegu me oleme veel kriisis. Maaklerid ei peaks nutma selle pärast, et tehinguid tehakse vähe – turg ei kannata rohkem välja,“ selgitas Toompark.

Inimesed on tema arvates minevikust õppinud: näiteks on kvaliteedinõuded – ja mitte ainult ehituse kvaliteet, vaid ka asukohale ja arendajale seatud nõuded – märkimisväärselt kõrgemad. „Inimene ei taha enam osta kaupa no-name arendaja käest. Ka pangad ei taha anda laenu arendajale, kel pole piisavalt ajalugu ette näidata,“ märkis Toompark.

Tea Taruste

http://www.ehitusuudised.eu/article/2011/9/13/toompark-perspektiivitu-korteriostuga-ei-tasu-riskida

August oli kinnisvara tehingute arvuga selle aasta rekordkuu

13.09.2011

August oli üle ootuste aktiivne, olles tehingute arvult käesoleva aasta rekordkuu. Täheldatav oli inimeste märkimisväärselt suurenenud huvi investeerida kinnisvarasse. Samuti saavutas haripunkti üüriturg.

  • Maa-ameti andmetel teostati augustis üle Eesti 3009 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 25,6% enam kui juulis ning 58 protsenti rohkem kui jaanuaris.
  • 2010. aasta augustis tehti Eestis 2605 ostu-müügitehingut, seega on aastane tõus olnud 15,5%.
  • Tehingute koguväärtuselt on august sel aastal seniste tulemuste põhjal teisel kohal. Kokku müüdi kinnisvara 147,2 miljoni euro eest, mis juuliga võrreldes on 32% ja jaanuariga võrreldes 100,2 protsenti rohkem. Tasub siiski märkida, et jaanuar oli mitmete sündmuste kokkulangemise kuu, mistõttu ei tähenda ülisuur koguväärtuse kasv hindade üldist hoogsat kasvu.
  • Korteriturg oli augustis kogu Eestis aktiivne. Keskmine ruutmeetrihind kasvas enamikus vaadeldavates linnades, välja arvatud Narvas, Pärnus, Rakveres ja Võrus.

Uus Maa turuülevaade august 2011.

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus on tagasihoidlik

13.09.2011

Kinnisvaralepingute arv on 2009. a. mõõnast üle saanud, kuid momendil siiski ei ole näha põhjust, miks see peaks tagasi minema buumiaegsele tasemele.

Notariaalsete ostu-müügilepingute arvul võiks siiski olla mõningast tõusuperspektiivi, kuid seda mitte niivõrd elamispindade sektoris. Lisanduda võiks pigem äripindade ja maa tehinguid.

Tehingute väärtuse osas oleme 2003. a. tasemel. Kunagisest kinnisvaralepingute summaarsest tippväärtusest oleme statistikaameti numbrite alusel 2011. a. II kvartalis ligi 4 korda allpool.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Предложение на рынке жилья “больших городов” Эстонии уменьшается

12.09.2011

Индекс KV.EE, характеризующий предложение на рынке жилья Эстонии, по-прежнему движется в сравнительно горизонтальном направлении.

На сегодняшний день значение индекса KV.EE, несмотря на минимальные колебания, за год упало на самую низкую отметку – 60,9 балла. Но это всего лишь на 2,6% ниже прошлогоднего значения индекса.

Более интересным, чем движение индекса KV.EE, является динамика числа заявок на продажу жилья. Индекс числа заявок всего лишь на 0,4% выше, чем в прошлом году. Тем не менее, предложение на квартирном рынке в Таллинне, Тарту и Пярну снизилось от 8 до 17%.

Отсюда напрашивается вывод, что частичное снижение цены предложения на рынке жилья Эстонии объясняется изменением в структуре рынка. А именно, число заявок на продажу жилья по цене, превышающей среднюю по Эстонии цену, становится меньше, а увеличивается число объектов, продаваемых по более низкой цене по сравнению со средней ценой, в других регионах Эстонии.

Узнайте подробности рынка недвижимости Эстонии на портале KV.EE.

Количество заявок на продажу квартир, динамика Цена продаваемых квартир и ее динамика
08/2010 08/2011 Изменение, % 08/2010 08/2011 Изменение, %
Хааберсти 721 721 0% 1 088 1 056 -3%
Кесклинн 2 545 2 280 -10% 1 592 1 686 6%
Кристийне 859 649 -24% 1 204 1 226 2%
Ласнамяэ 2 108 1 745 -17% 864 904 5%
Мустамяэ 1 232 1 086 -12% 965 990 3%
Нымме 497 513 3% 1 104 1 150 4%
Пирита 368 294 -20% 1 748 1 688 -3%
Пыхья-Таллинн 1 668 1 458 -13% 1 050 1 070 2%
Ваналинн 176 197 12% 2 708 2 916 8%
Таллинн 11 013 9 131 -17% 1 212 1 263 4%
Тарту 2 809 2 350 -16% 957 972 2%
Пярну 1 391 1 279 -8% 999 989 -1%
Нарва 121 141 17% 481 420 -13%
Эстония 21 297 18 581 -13% 992 987 -1%

Kinnisvaramull: Kinnisvaratehingute arvu suur kõikumine tekitab ebakindlust

12.09.2011

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Augusti kuus langes indeks eelmise kuuga võrreldes 0,55%. Eelmisest aastast on indeks siiski 1,05% kõrgemal.

„Kinnisvaraturg erinevate sektorite ehk elamispindade, äripindade ja maaturuna ei ole veel kriisist üle saanud ja selget liikumisuunda leidnud,“ selgitas Kinnisvaramulli indeksi viimase aja liikumisi Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur.

„Elamispindade turg on vaatamata majanduselu segadustele üllatavalt optimistlik. Maa- ja äripindade turg aga alles toibuvad majandussurutisest. Piirkondlikult astuvad positiivsemas suunas Tallinn ja Tartu, muudes piirkondades on kinnisvaraturg loium,“ lisas Laur.

Kinnisvaraturu toimimist mõjutab oluliselt teadmatus majanduskeskkonna osas. Kümne-kahekümneprotsendilised hüpped tehingute arvus üles ja allapoole on igapäevane elu. See muudab turu käitumise ettearvamatuks ja raskesti prognoositavaks. Prognoosimatus omakorda suurendab ebakindlust.

Augusti kuus andsid Kinnisvaramulli indeksile toetust tõusmiseks korteriturg ja kinnisvara pakkumishinnad, kus hinnatasemed tõusid. Indeksit vedasid allapoole valdavalt langevate hindadega hoonestatud ja hoonestamata maatehingud.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli aasta tagasi 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Indeksi põhjast on käesoleva aasta augusti kuuks olnud tagasihoidlik tõus 4,8%.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvaramulli-indeks-2011-09-12-indeks-ja-tehingud-indeksina

Eesti „suurlinnade“ elamispindade pakkumiste arv väheneb

12.09.2011

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks liigub endiselt suhteliselt horisontaalses suunas.

Tänase seisuga on KV.EE indeks vaatamata minimaalsele kõikumisele langenud viimase aasta madalaimale tasemele ehk 60,9 punktile. Võrreldes eelmise aastaga on see siiski kõigest 2,6% madalamal tasemel.

KV.EE indeksi liikumistest põnevam on elamispindade ehk korterite ja majade pakkumiste arvu muutus. Pakkumiste indeks on minimaalse 0,4% võrra aastatagusest kõrgemal. Seejuures on Tallinnas-Tartus-Pärnus aga korteripakkumisi 8 kuni 17% vähemaks jäänud.

Siit koorubki pakkumishindade languse osaline põhjus – pakkumiste struktuuris on Eesti keskmist hinnataset ületava maksumusega pakkumisi vähemaks jäänud ning suurenenud on muude piirkondade madalama hinnaga pakkumiste hulk.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
08/2010 08/2011 Muutus, % 08/2010 08/2011 Muutus, %
Haabersti 721 721 0% 1 088 1 056 -3%
Kesklinn 2 545 2 280 -10% 1 592 1 686 6%
Kristiine 859 649 -24% 1 204 1 226 2%
Lasnamäe 2 108 1 745 -17% 864 904 5%
Mustamäe 1 232 1 086 -12% 965 990 3%
Nõmme 497 513 3% 1 104 1 150 4%
Pirita 368 294 -20% 1 748 1 688 -3%
Põhja-Tallinn 1 668 1 458 -13% 1 050 1 070 2%
Vanalinn 176 197 12% 2 708 2 916 8%
Tallinn 11 013 9 131 -17% 1 212 1 263 4%
Tartu 2 809 2 350 -16% 957 972 2%
Pärnu 1 391 1 279 -8% 999 989 -1%
Narva 121 141 17% 481 420 -13%
Eesti 21 297 18 581 -13% 992 987 -1%

KV.EE indeks

Kinnisvara ABC alustab esmaspäeval 19/09/2011

12.09.2011

Maakleritele ja eraisikutele suunatud Kinnisvara ABC koolitus alustab esmaspäeval 19/09/2011. Koolitus annab ülevaate kinnisvaraturul tegutsemise alustest.

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liigeKinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark räägib kinnisvaraturust, seda mõjutavatest teguritest. Täiendavalt tuleb juttu kinnisvara finantseerimisest ja hindamisest.

Maila MoorKonsultant Maila Moor annab põhjaliku ülevaate ehituse ja planeeringute valdkonnast. Räägime praktiliselt detailplaneeringust, üldplaneeringust, nende reguleerimise ulatusest. Samuti leiab käsitlemist ehituslubade ja kasutuslubade temaatika.

Evi HindpereJurist ja koolitaja Evi Hindpere pühendab koolituse pikima osa seadusandlusele ja juriidilistele nüanssidele, millega kinnisvaravaldkonnas tuleb igapäevaselt kokku puutuda. Paljude muude teemade hulgas on kõne all perekonnaseadus, tsiviilseadustik, pärismisseadus, rahvastikuregistriseadus ja palju muud, millest Evi aitab kõige olulisema üles leida.

Andree Raid, Raid&KO OÜ juhatuse liigeMaaklerbüroo juht ja maakler Andree Raid räägib maakleri tööst ja kinnisvara müümises protsessist. Millised on ühe maakleri kohustused, milles seisneb maakleri igapäevane töö? Neile küsimustele aitab Andree vastuse leida. Lisaks vaatab Andree läbi praktiliste näidete, kuidas toimub kinnisvara müümine.

Kinnisvara ABC koolitusele järgneb 05/10/2011 Kinnisvara ABC üürikoolitus. Üürikoolitus on keskendunud üüriäri juriidilisele ja majanduslikule küljele. Üürikoolitus on suunatud nii elamispindade üürileandjatele, kui üürnikele ehk üürilevõtjatele.

Info ja registreerumine

Lähem info ja registreerumine:

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
1 2 3 … 1,389 1,390 1,391 … 1,555 1,556 1,557