Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 10 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik

26.06.2013 Tõnu Toompark

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes tänavu esimeses kvartalis eluaseme kättesaadavus Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas ja Riias. Vilniuses muudab kinnisvara kättesaadavamaks intressimäärade langus, Riias vähendab ostujõudu intressimäärade tõus, Tallinnas – korterite hinnatõus.

2013. aasta esimeses kvartalis võis keskmise sissetulekuga inimene osta endale Riias 47,1-ruutmeetrise korteri, mis on 1,3 ruutmeetrit vähem kui kolmandas kvartalis 2012. Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 39,6-ruutmeetrine korter, ehk 2,7 ruutmeetrit rohkem kui pool aastat tagasi. Tallinnas küll langes eluaseme ostujõu indeks aasta esimeses kvartalis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,7 ruutmeetri võrra, kuid ostujõud on Balti riikide võrdluses ikkagi suurim – keskmise sissetulekuga tallinlane sai endale soetada 50,2-ruutmeetrise tüüpkorteri.

Keskmise palgaga Tallinna elanik saab niisiis liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 10,6 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik ja 3,1 ruutmeetrit suurema kui riialane.

SEB Panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Vilniuses on avaldanud eluaseme ostujõule enim mõju eluasemelaenude keskmise intressimäära langus 0,44 protsendi võrra ja reaalpalga kasv. Riias, vastupidiselt Vilniusele takistas ostujõu kasvu keskmise intressimäära tõus 0,48 protsendi võrra, mida ei suutnud kompenseerida ei reaalpalga kasv ega madal inflatsioon. Tallinnas mõjutas ostujõudu enim korterihindade tõus, kuigi intressimäär langes 0,06 protsendi võrra ja keskmine reaalpalk kasvas.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit kord poolaastas (1. ja 3. kvartalis) alates 3. kvartalist 2011.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Анализ SEB: таллинец со средним доходом может приобрести квартиру площадью на 10 квадратных метров больше, чем житель Вильнюса

26.06.2013 Tõnu Toompark

Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает, что в первом квартале текущего года уровень доступности жилья повысился в Вильнюсе, но снизился в Таллинне и Риге. Недвижимость становится более доступной в Вильнюсе благодаря снижению процентных ставок, в Риге покупательная способность снижается за счет повышения процентных ставок, в Таллинне – за счет роста цен на квартиры.

В первом квартале 2013 года человек со средним уровнем доходов мог приобрести в Риге квартиру площадью 47,1 квадратных метра, что на 1,3 квадратных метра меньше, чем было в третьем квартале 2012 года. В Вильнюсе человек, получающий среднюю зарплату, мог приобрести квартиру площадью 39,6 квадратных метра, т. е. на 2,7 квадратных метра больше, чем полгода назад. Несмотря на то, что в Таллинне публикуемый SEB индекс доступности жилья в первом квартале этого года снизился по сравнению с третьим кварталом прошлого года на 0,7 квадратного метра, но здесь доступность жилья по сравнению с показателями в странах Балтии остается все-таки наиболее высокой: таллинец со средним доходом мог приобрести типовую квартиру площадью 50,2 квадратных метра.

Таким образом, таллинец со средней зарплатой может без взятия излишних рисков и кредитных обязательств купить квартиру площадью на 10,6 квадратных метра больше, чем житель Вильнюса, и на 3,1 квадратных метра больше, чем житель Риги.

Руководитель SEB Pank по развитию направления частных лиц Трийн Мессимас пояснила, что наиболее сильно на уровень доступности жилья в Вильнюсе повлияли снижение средней процентной ставки по жилищным кредитам на 0,44 процента и рост реальной заработной платы. В Риге, в отличие от Вильнюса, повышению уровня доступности жилья препятствовало повышение средней процентной ставки на 0,48 процента, и это не смогли компенсировать ни рост реальной заработной платы, ни низкий уровень инфляции. Наиболее сильное влияние на уровень доступности жилья в Таллинне оказало повышение цен на квартиры, хотя процентная ставка и снизилась на 0,06 процента, а реальная средняя заработная плата выросла.

Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает количество квадратных метров квартиры, которые житель со средней заработной платой может приобрести в кредит без взятия слишком высокого риска (срок кредита – 25 лет, самофинансирование – 20 процентов, платеж по кредиту составляет 30 процентов от доходов кредитополучателя). Учитываются четыре фактора, влияющих на рынок жилья: цена на типовую квартиру, средняя заработная плата, цена на потребительские товары и средняя процентная ставка по новым жилищным кредитам. SEB рассчитывает индекс доступности жилья по странам Балтии один раз в полгода (в 1-м и 3-м квартале) начиная с 3-го квартала 2011 года.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Compakt Kinnisvara ehitab Kristiinesse neli uut korterelamut

26.06.2013 Tõnu Toompark

Compakt Kinnisvara allkirjastas arhitektuuribürooga architect11 lepingu nelja uue korterelamu projekteerimiseks Kristiine linnaosasse Tihase tänavale.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul on Tihase tänava kortermajade loomisel mõeldud eelkõige peredele, kes otsivad rahulikku, hubast, energiasäästlikku ja linnalähedast kodu.

„Tihase tänava korterid sobivad neile, kes hindavad madalat ja rohelist piirkonda, väiksemaid masse, rohkem ruumi ja õhku ning turvalist elukeskkonda, eelistades sealjuures mugavat ja kiiret ühendust linna keskusega. Siinsed tulevased elanikud on keskmisest teadlikumad ja hindavad kõrgelt energiasäästlikke lahendusi – madalaid kommunaalkulusid, funktsionaalset ja läbimõeldud ruumiprogrammi,“ rääkis Lember.

Projektiga hakkavad tööle arhitektuuribüroo architect11 arhitektid Illimar Truverk, Mattias Agabus ja Eero Endjärv, kelle loomingu hulka kuuluvad teiste seas Tallinna Ülikooli uus peahoone, Viimsi uus keskkool, TTÜ uus raamatukogu, EXPO201 Shanghai Eesti esinduspaviljon ja Promenaadi maja Admiraliteedi kvartalis.

Elamutest on nad projekteerinud Kreutzwaldi 10, samuti Tammõue majad Viimsis, Taludevahe elamurajooni Tiskres jne. „Meie meeskonnal on tavaks töötada nii, et igal objektil on oma nägu ja oma lugu. Nii ka Tihase tänava elamutel. Esmalt teeme meeskonnasisese mõttekoja ning valime parimad ideed, millega edasi liigume. Eesmärk on luua tulevastele koduostjatele parim võimalik elukeskkond,“ rääkis Truverk.

Tihase kortermajad tulevad kolme- kuni neljakordsed, suurte rõdude ja katuseterrassidega. „Tegu saab olema nelja maja ühise ansambliga. Kindlasti vaatame, et nad sobituksid kenasti juba olemasolevasse keskkonda. Kuna Tihase tänaval on palju rohelust, siis töötame selle nimel, et see säiliks ning uued pered tunneksid end seal koduselt,“ kirjeldas Truverk.

Ehitus algab plaanide kohaselt 2014. aasta suvel.

Compakt Kinnisvara on sarnastest objektidest rajanud Nõmme keskusesse korterelamuprojekti „Coffee & Cognac“, mille raames valmib kaks energiasäästlikku, kõrge ehituskvaliteediga korterelamut käesoleva aasta augustiks. „Coffee & Cognac“ elamutes on juba praeguseks müüdud enamus korteritest, mis ongi tinginud uute arendusprojektide käivitamise.

Samuti pakub ettevõte eramukrunte Peetri alevikus, mis oma kiire arengutempo ja iseseisva infrastruktuuriga on täna populaarseim linnalähedane elamupiirkond, jäädes südalinnast vaid seitsmeminutilise autosõidu kaugusele. Esile tuleb tõsta ka Tallinna Vabaduse väljaku uue etapi arendamist, mis on hetkel planeerimise ja projekteerimise staadiumis ning millest tõotab tulla Eesti üks suurim erakapitalil põhinev kinnisvaraarendusprojekt.

Compakt Kinnisvara on asutatud 2004. aastal ning tegeleb kinnisvara arendamise, vahendamise, varahalduse, haldamise, hooldamisega ning nõustamisega. Ettevõte kuulub Saaremaa juurtega kontserni “Tuule Grupp”.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maatükkide pakkumishinnad langesid aastaga 6%

26.06.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Eestis müügile 5194 maatükki. Maade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 10%, maatükkide keskmine pakkumishind on seejuures langenud 6%.

Maapakkumistest ligi 60% asub Harju maakonnas. Sealne pakkumiste arv on aastaga kasvanud 9% ja jõudis mai kuuks 2951 pakkumiseni. Harjumaa maatükkide keskmine pakkumishind on 44 €/m², see on aastatagusega võrreldes langenud 6%.

Pakkumiste arvult järgmine maakond on portaali KV.EE andmetel Tartu maakond. Ka Tartu maatükkide müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud. Tartus pakuti mai kuus müügiks 662 maatükki keskmise hinnaga 17 €/m².

Maatükkide pakkumiste kasvu taga on kindlasti ootus, et korterituru hüperaktiivsus kandub edasi ka maade turule.

Maade müügipakkumiste hinnalanguse taga ei ole maa väärtuse kukkumine. Tehingute keskmised hinnad ja maa väärtus pigem aeglaselt tõuseb. Küll võib öelda, et müügipakkumistes sageli ülehinnatud maatükkide pakkumishinnad on ostjate ootustele lähemale tulnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2012	05/2013	Muutus, %	05/2012	05/2013	Muutus, %
Eesti	4 709	5 194	10%	35,0	32,8	-6%
Harjumaa	2 709	2 951	9%	46,5	43,8	-6%
Ida-Virumaa	51	157	208%	37,3	25,7	-31%
Jõgevamaa	46	69	50%	17,6	16,2	-8%
Järvamaa			NA			NA
Läänemaa	151	190	26%	10,9	10,4	-5%
Lääne-Virumaa	75	124	65%	22,8	16,0	-30%
Pärnumaa	634	657	4%	24,6	22,5	-9%
Raplamaa	115	112	-3%	11,7	12,4	6%
Saaremaa	103	144	40%	14,9	13,6	-9%
Tartumaa	647	662	2%	16,5	17,1	4%
Valgamaa	71	45	-37%	17,4	16,1	-7%
Viljandimaa	28	29	4%	43,0	43,0	0%
Võrumaa	42	37	-12%			NA

Maa müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Toompark: suur osa kinnisvara pakkumishindadest on stiilis «pime kana leiab tera»

26.06.2013 Enn Tosso

Tallinna korterite pakkumishind on portaali KV.EE andmetel 1500 eurot ruutmeeter, samas kui korterite tehinguhinnad on maa-ameti 2013. aasta teise kvartali esialgsetel andmetel 1222 eurot ruutmeeter, kirjutab Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark.

Nii võime öelda, et vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel on ligikaudu 20 protsenti. Seejuures peame muidugi kindlasti arvestama, et tehingute ja pakkumiste struktuur ei ühti. Kogemuslikult võib öelda, et 15-20 protsendine vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel on üsnagi tavapärane. See muidugi ei tähenda veel, et igast pakkumisest on realistlik 15-20 protsenti protsenti alla kaubelda. Portaalides olevatest müügipakkumistest on suur osa hinnaga, kus «pime kana leiab tera»- müüja mõtleb, et äkki tal veab.

Teine, paraku väiksem osa pakkumistest on selline, kus esmane pakkumishind on realistlikule tehinguhinnale päris lähedal. Reeglina on ka selles hinnas vähemalt väike kauplemisruum olemas.

Võib öelda, et viimase paari aasta jooksul on vahe kinnisvaramüüjate ootuste ja kinnisvaraostjate võimaluste vahel pigem kahanenud. Ehk vahe pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahel on pisut kokku tõmmanud.

Viimaste kvartalite teisese turu (ehk vanade korterite) hinnatõus ning pakkumiste arvu vähenemine on kasvatanud kinnisvaramüüjate ootusi. Taas võib öelda, et mõistliku pakkumishinnaga korterite hulk on kokku kuivanud ning vahe müüjate ootuste ja ostjate võimaluste vahel on taas hakanud teineteisest kaugenema.

Vahe pakkumishindades ja tehinguhindades ei kulge mitte mööda linnaosade piire, vaid mööda kinnisvaramüüjaid. Kui kinnisvaramüüjal on kiire, siis peab ta esmase pakkumishinna panema reaalse turuväärtuse lähedale. Vastasel korral jääb pakkumine kauaks portaali rippuma ja kinnisvaraostjatel tekib kahtlus, kas pakkumisel on mingi viga küljes.

Kui kinnisvara müüjal kiiret ei ole, siis kasutatakse võimalust, kus lastakse ajal ja inflatsioonil tööd teha ning oodatakse, et kinnisvara väärtus soovitud tasemeni kerkiks. Pikem müügiperiood annab rohkemale arvule potentsiaalsetele ostjatele võimaluse objekti info leida ja äkki mõni neist näeb seal väärtust, mida teised näha ei ole osanud.

Toimetaja:
Enn Tosso
http://www.e24.ee/1281260/toompark-suur-osa-kinnisvara-pakkumishindadest-on-stiilis-pime-kana-leiab-tera

Kinnisvarabuum – olla või mitte olla?

26.06.2013 Tõnu Toompark

Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel?

Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt poolt. Teemasse süvenedes võime tõdeda, et buumi ilmingud on täiesti olemas, kuid muretsemiseks siiski põhjust ei ole.

Elamispindade tehingute arv on oluliselt kasvanud

Tallinna elamispindade tehingute arv on 2013 I kvartalis aastatagusest 11% kõrgemalt. Seejuures on korteritehingute arv aastaga kasvanud 7%. Tegemist on seejuures juba järjestikuse teise kiire tehingute arvu kasvuaastaga.

Tehingute arvu kasv on olnud järjepidev. Kui 2012. aastal tehti Tallinna elamufondist tehing 4,1% eluruumidega, siis viimase 12 kuu jooksul juba 4,8% eluruumidega.

Üldiselt peetakse mõistlikuks rahuliku turu normaalsuseks, kui elamufondist on aasta jooksul käibes 3-5% eluruumidest.

Hetkel oleme selle normaalsuse ülemise piiri äärt ületamas. Samas aga peame arvestama üldist majanduskonteksti ehk seda, et asume alles majanduskriisis ning et me järjest kärbime Eesti majanduskasvuootusi.

Selline majanduse laiem kontekst ei anna õigustust kinnisvaraturu sedavõrd kõrgele aktiivsusele.

Tehingute arvu taga on kasvanud nõudlus

Kinnisvaraturu omapärana ei ole siin uut pakkumist võimalik kiiresti tekitada. Ühe keskmise suurusega korterelamu ehitamine võtab aega enam-vähem aasta. Sellele lisandub aga planeeringute menetlemise ja ehitusloa saamise aastatepikkune protsess.

Nii on kasvanud nõudlus koorinud pakkumiste hulgast koore ehk parimad pakkumised. Pakkumiste hulk on vähenenud. Näiteks pakuti mais 2013 portaali KV.EE andmetel Tallinnas müügiks 6800 korterit. Veel aasta tagasi oli pakkumisi 8700 ehk pakkumisi on aastaga jäänud 22% vähemaks.

Pakkumiste vähenemine vähendanud konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel ja on andnud võimaluse müügihindade tõstmiseks. Korteritehingute hinnad on maa-ameti andmetel aastaga Tallinnas kasvanud tempokalt 11%.

Pool osturahast tuleb omavahendite arvelt

2013 I kvartali elamispindade tehingute kogukäive oli 267 miljonit eurot. Eluasemelaenude käive oli seejuures 125 miljonit eurot. Seega finantseeritakse elamispindade ostudest pisut üle poole omavahenditest.

Tegemist on madala näitajaga, mis justkui lubaks, et uute eluasemelaenude väljastamiseks on veel ruumi küllaga.

Tagasihoidlik elamispindade tehingute laenuga finantseerimise määr siiski ei tähenda, et laenuturg oleks närb. Eluasemelaenude käive ehk uute laenude väljastamine on aastatagusega võrreldes kasvanud 23%. Laenukäibed on viimase kahe aasta jooksul kasvanud aasta baasil igati tugevalt 11-28%.

Laenuraha kasv on kindlasti olnud tegur, mis siinse loogilise ahela esimest tegurit ehk tehingute kasvu on tagant kannustanud ja seda paljus seetõttu, et intressimäärad on ajalooliselt kõige madalamal 2,6-2,7% tasemel.

Arvestades taas üldisemat majandusreaalsust, aga ka tänast Eesti inimeste kõrget laenukoormat on tegu vaieldamatult kõrge laenukäibe kasvuga.

On siis buum või mitte?

Kokkuvõtlikult tuleb öelda, et nagu ühe pere lapsed ei ole täpselt sama nägu on ka kinnisvarabuumid ja -buumikesed eelnevatest erinevad. Kui mitte ainut vormilt, siis sisult kindlasti.

Täna on turul selgelt ülekuumenemise märke. Tehingute arv on ülikõrgel, mis ei ole kuidagigi vastavuses majanduse hetkeseisuga. Korterite hinnad kasvavad seejuures kiirusega, millele sissetulekute kasv jääb kordades allapoole.

Positiivne on siin see, et tegemist on piirkondlikult kitsa trendiga ainult suuremates tõmbekeskustes. Samuti puudutavad buumiilmingud kitsast teisest olemasolevate korterite sektorit ulatumata isegi näiteks majade või elamumaa turule.

Statistika: rahvaarvu kahanemine viib alla elamispindade kvaliteedi

25.06.2013 Tõnu Toompark

Korrektuuri läbinud rahvaarvu näitajad annavad teadmise, et Tallinnast-Harjumaast väljaspool olevate piirkondade elaniku arv on vähenemas kiiremini, kuis seni arvatud.

Kinnisvaraturu seisukohast tähendab väiksem maakondade elanike arv madalamat potentsiaalselt elamispindade nõudlust.

Madal nõudlus omakorda tekitab olukorra, kus uut elamispindade pakkumist luua ei saa, sest ehituhind ületab kinnisvara turuväärtust mitmekordselt.

Ainus elamispindade arendustegevus, mis suurematest linnadest-tõmbekeskustest väljaspool toimub, on väikesemahuline arendustegevus omatarbeks.

Kinnisvaraarenduse puudumine viib elamispinna kvaliteedi kiirele halvenemisele, mis omakorda nõiaringi algusesse jõudes peletab elanikud maalt.

Ainult 9% 2012. aastal kasutusloa saanud elamispindadest asuvad väljaspool Harjumaad, Tartumaad, Pärnumaad.

Eesti rahvaarv maakonniti, 1000

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Тоомпарк: интерес к квартире без парковочного места нулевой

23.06.2013 Tõnu Toompark

Аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк утверждает, что квартира в самом центре Таллинна может остаться непроданной, если за ней не закреплено парковочное место. Это нужно учесть на будущее тем, кто приобретает квартиры в столице.

“Парковочное место имеет большое влияние на ликвидность квартиры”, – сказал Тоомпарк порталу e24.ee.

В Центральном районе Таллинна и в районе “Сюдалинн” размер сделок по продаже парковочных мест составляет от 3000 до 15 000 евро. “Но на стоимость квартиры наличие парковки может в денежном выражении иметь еще большее влияние”, – сказал Тоомпарк, отметив, что люди год от года набираются все больше опыта и не хотят играть в игру “уж как-нибудь припаркуюсь”.

Также нельзя надеяться на то, что кусок земли по соседству будет пустовать вечно, и на нем до конца жизни будет открыта парковка.

Эксперт советует даже тем покупателям, у кого нет автомобилей, подумать о том, что если они когда-нибудь захотят продать свою кавртиру в центре, то отсутствие закрепленного за ней парковочного места может свести на нет ее ликвидность.

Екатерина Таклая
Редактор

http://rus.err.ee/v/topnews/4e5656a0-35d6-4c75-b254-5c26641b0836

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Тоомпарк: никто не хочет покупать квартиру, если за ней не закреплено парковочное место

23.06.2013 Tõnu Toompark

Аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк утверждает, что квартира в самом центре Таллинна может остаться непроданной, если за ней не закреплено парковочное место, пишет Rus.ERR.

«Парковочное место имеет большое влияние на ликвидность квартиры», – сказал Тоомпарк.

В столичных районах Кесклинн и Сюдалинн отдельные сделки по продаже парковочных мест осуществляются на сумму в диапазоне от 3000 до 15 000 евро. «Но на стоимость квартиры наличие парковки может в денежном выражении иметь еще большее влияние», – сказал Тоомпарк, отметив, что люди год от года набираются все больше опыта и не хотят играть в игру «уж как-нибудь припаркуюсь».

Эксперт советует даже тем покупателям, у кого нет автомобилей, подумать о том, что если они когда-нибудь захотят продать свою квартиру в центре, то отсутствие закрепленного за ней парковочного места может свести на нет ее ликвидность.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1279412/toompark-nikto-ne-hochet-pokupat-kvartiru-esli-za-nej-ne-zakrepleno-parkovochnoe-mesto

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Toompark: parklakoha puudumine nullib korteri ostuhuvi

22.06.2013 Enn Tosso

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et parkimiskohata südalinnakorter võibki jääda müümata, mistõttu peab sellega juba korteri soetamisel arvestama.

«Kui ikka 4-toalisel kesklinna korteril parkimist ei ole, siis on suur oht, et see jääb müümata. Ehk siis parkimiskohal on oluline mõju korteri likviidsusele,» ütles Toompark

Parkimiskohtadega eraldi tehakse kesklinnas-südalinnas tehinguid laias skaalas 3000-15 000 eurot. «Korteri hinnamõjurina võib parkimikoht aga suurem olla,» rõhutas analüütik, märkides, et inimeste kogemustepagas on aastatega kasvanud ning mänguga «küll kuidagi ikka pargitud saab» kaasa ei minda.

Samuti ei saa lootma jääda, et naabermaatükk jääbki tühjaks ja sealne parkla jätkab tööd lõputult.

Toompark soovitas, et kui korteriostjal endal autot ei olegi, siis parkimiskoha peale tuleb siiski mõelda eeskätt selles võtmes, et kui kunagi on korter vaja maha müüa, siis parkimiskoha puudumine võib likviiduse nullida.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/1277646/toompark-parklakoha-puudumine-nullib-korteri-ostuhuvi

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tondiraba jäähall valmib tuleva aasta juuniks

20.06.2013 Tallinn.ee

Täna keskpäeval pandi pidulikult nurgakivi Lasnamäele kerkivale Tondiraba polüfunktsionaalsele jäähallile (Varraku 14).

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on täna on tähtis päev nii siinsele piirkonnale, kui kogu Tallinnale. „Nurgakivi saab uus spordiobjekt, millest saab suur multifunktsionaalne spordikompleks, kus hakkavad toimuma ka rahvusvaheliselt olulised spordisündmused,“ ütles Savisaar. „2015. aasta alguses toimuvad just Tondiraba jäähallis juuniorite maailmameistrivõistlused iluuisutamises ning loodame, et vastvalminud hallis näitavad meie iluuisutajad säravaid esinemisi.“

Ühtlasi märkis linnapea, et kuna Tondiraba spordikompleksi vahetusse lähedusse rajatakse koostöös Eesti Golfi Liiduga 9-rajaga golfiväljak, siis saab sellest piirkonnast väga mitmekesine spordi ja vaba aja veetmise keskus mitte ainult Lasnamäe elanikele, vaid kõigile tallinlastele ja ka linna külalistele.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Robeni sõnul on Tondiraba jäähall Tallinna elanikele ja Eesti spordile oluline objekt. „Ehituslikult on tegemist keeruka objektiga, ent oleme ehitustöödega aktiivselt alustanud ja püsime pingelises graafikus. Kasutame siin oma kogemusi Riia jäähalli ehitamisest, kus toimus ka jäähoki MM 2006,“ tõdes Roben.

Aadressile Varraku tn 14 valmib tuleva aasta juunikuuks polüfunktsionaalne jäähall, kus on kaks treeningväljakut, üks peaareen 5000 inimest mahutava tribüüniga ning 3 curlingu rada . Jäähalli peaareen on oma olemuselt multifunktsionaalne, kus saab korraldada nii pallimängude võistlusi kui ka korraldada kontserte ja muid suurüritusi.

Jäähalli põhiprojekti koostas ideekonkursi tulemusena Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja EA Reng AS ning ehitajaks on AS Merko Infra.

Jäähalli ehitamine on Tondiraba spordikeskuse rajamise esimene etapp, misjärel alustatakse ujulakompleksi ja hosteli projekteerimisega ning viimases etapis valmib võimlemishall.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarafirmad prognoosivad kodukulude tõusu

20.06.2013 Tõnu Toompark

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade ekspertide hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kõik vastajad ennustasid kodukulude jätkuvat hinnatõusu.

2013. aasta mais ja juunis läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 57 protsenti vastajatest, et järgmise kolme aasta jooksul tõusevad kodukulud kümme protsenti. 29 protsenti kinnisvarakonsultantidest hindas, et kulud kasvavad viiendiku ning 14 protsenti vastas, et hinnatõus on 30 protsenti või enam. Ükski vastanutest ei arvanud, et kodukulud jäävad praegusega samale tasemele või langevad.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul reaalne elu kahjuks poliitikute lubadustega ühte sammu ei käi ja vanema elupinna igakuised ülalpidamiskulud on kasvanud suuremaks kui laenumakse. “Kinnisvara ostjale on ekspluatatsioonikulu praegu sama oluline kriteerium kui ostuhind ning see on tõstnud huvi uute korterite vastu. Elektrihinna tõus muutis oluliselt turgu, inimesed otsivad pinda, mis pikas perspektiivis odavam tuleb,” ütles Vahter ja lisas, et seepärast kiratseb ka majade müük.

88 protsenti uuringus osalejatest prognoosisid kolme aasta perspektiivis edasist kodutarbija elektrihinna tõusu. Sama palju vastanuid ennustas ka kodulaenu intresside tõusu.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

KV.EE: Kinnisvaramüüjate hinnaootused lähenevad reaalsusele

20.06.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on vaikeslt-vaikselt kasvamas. Kuu ajaga on indeks kasvannud 0,5% ehk 62,0 punktini. See tähendab, et Eesti keskmise elamispinna pakkumishind on 814 €/m².

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE indeks ehk elamispindade pakkumishinnad kasvanud kõigest 1,6%. Reaalsed korterite tehinguhinnad on aastaga aga kasvanud koguni Eestis 12 ja Tallinnas 11%. Keskmise korteritehingu väärtus on seejuures kasvanud aastaga Eestis 10 ja Tallinnas 9%.

KV.EE indeksi kasv on juba pikki aastaid reaalsete tehingute hinnamuutustele tugevalt alla jäänud. Põhjuseid on siin mitmeid.

Kinnisvarakriisi põhja-aastatel olid portaalide müügipakkumiste ja reaalsete tehinguhindade vahe väga suur. See vahe on aasta-aastalt kahanenud ja eeskätt just tehinguhindade kasvu tõttu. Nii võib öelda, et kinnisvaramüüjate reeglina liialt kõrged hinnaootused on reaalsele elule oluliselt lähemale tulnud.

Teine põhjus, miks pakkumishinnad ülespoole liikuda ei taha, on see, et portaali KV.EE pakkumiste struktuuri on tulnud juurde rohkem Tallinnast-Tartust-Pärnust väljaspool asuvaid elamispindu. Nende pindade ruutmeetrihinnad on suurte tõmbekeskuste hinnatasemest oluliselt allpool. Lisanduvad odavamad pakkumised ei lase ka keskmisel pakkumishinnal kasvama hakata.

Kolmanda põhjusena tasub välja tuua majade pakkumise olulise kasvu. Majade pakkumiste hulk portaalis KV.EE on oluliselt suurenenud. Erinevalt teisesest korteriteturust ei ole tehingute kasvulaine ühepereelamute sektorisse veel jõudnud. Suur hulk majade müügipakkumisi on tegur, mis ei ole lubanud selles sektoris hindu tõsta, vaid on isegi mõningal määral sundinud neid langetama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Täiendava saastekvoodi müük Luksemburgile võimaldab jätkata korterelamute rekonstrueerimise toetamist

20.06.2013 Tõnu Toompark

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi kasutamata saastekvoodi (Assigned Amount Units – AAU) müügi Luksemburgi Suurhertsogiriigile kogumahuga 3 miljonit eurot, mille eest on võimalik jätkata korterelamute rekonstrueerimise toetamist.

Tegemist on jätkutehinguga 2010. a Luksemburgiga sõlmitud tehingule, mille maht oli 30 miljonit eurot ning mille järgselt renoveeriti 576 korterelamut ja 292 eramaja ning paigaldati 95 mikro-taastuvenergiaseadet.

Kogu jätkutehingu müügist saadav tulu suunatakse korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate investeeringute toetuseks. Toetuse eesmärk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist. Sõltuvalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15-35% ulatuses. Taotlejaks võivad olla korteriühistud, hooneühistud või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tiskresse kerkib uus A-klassi eramurajoon

20.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinna lähedale Tiskresse kerkib sügiseks uus A-energiaklassiga eramurajoon, mille ehitab Kristjan-Thor Vähi firma Lucca Kodu.

Kristjan-Thor Vähi sõnul hõlmab arenduse esimene etapp kaheksat maja. “Praegu ehitatakse Tallinnasse juurde küll korterelamuid, kuid terviklikult ning energiasäästlikuna ehitatud kvaliteetsetest eramajadest on selge puudus,” ütles Vähi ja lisas, et projekti on viimistletud mitu aastat ja esimesed merevaatega majad valmivad sügisel.

Kristjan-Thor Vähi sõnul on majade rajamisel olulisim märksõna energiasäästlikkus ja selle tagamiseks toodi Eestisse ehitama pikaajalise kogemusega Soome firma Rekrum. “Kasutame moodsaid lahendusi õhk-vesi küttesüsteemist päikesepaneelideni,” ütles Vähi ja lisas, et tulevikuplaan on luua kodusid, kus energiakulud praktiliselt puuduvad ning enda poolt toodetav energia aitaks hoopis katta laenukulusid.

U-kujulise põhiplaaniga elamukompleksi projekteeris tunnustatud arhitekt Martin Aunin, kes lähtus mereäärsest asukohast ning elanike privaatsusnõuetest. Projekti teevad eriliseks suured terrassid hoovis ja katusel koos merevaatega.

Rajatavad kahekorruselised majad on 170-200 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 600 – 1200 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb 270 ja 310 000 euro vahemikku.