Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Üüriäri KKK: Kas üüriraha küsida üürnikult sularahas või ülekandega?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on ka märksa lihtsam ning odavam.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

TOP-i ala planeering sai kehtestamisküpseks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja lähiala detailplaneeringu.

„Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringvastab Pirita linnaosa üldplaneeringule,“ rõhutas abilinnapea Taavi Aas. „Planeeringulahendus arvestab vajadusega muuta mereäärne ala atraktiivsemaks. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt peaks TOPi kompleks muutuma linnaosa tõmbekeskuseks.“

Detailplaneering hõlmab 42,48 ha suuruse maa-ala, millel olulisima olemasoleva ehitisena asub Tallinna olümpiapurjespordikeskus. Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu omanikud on OÜ TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. „Riigile kuulund kinnistute enampakkumise teel võõrandamise tingimused nägid ette võimaluse hoonestada ka TOP-i tagune, kesklinna poole jääv praegune parkimisplatside ala,“ lisas Aas.

Detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning naabrusse uushoonestuse – veekeskuse, sadamahoone, maa-aluse parkla, vajalike tehnoehitiste ja kuni kolmekorruseliste korterelamute, ridaelamu ning äriruumidega korterelamute või ärihoonete – rajamise.

Veekeskuse paigutamine mere kaldale annab hea võimaluse rajada keskuse kompleksi ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrus rannana.

„Detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, “ ütles Aas. „Veekeskuse ja kavandatava supelranna mõju rannikukeskkonnale analüüsinud eksperdid peavad projektis esitatud lahendust keskkonnale soodsaks. Samas oleks praeguse olukorra jätkumine linnaruumi kõige ebaloogilisem kasutusviis. Praeguse tühja parklaala hoonestamisega tekib senise ebaselge ülemineku asemel selge kontrast linnaruumi erineva iseloomuga osade vahel, kusjuures parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb selle ala hoonestamiseks korraldada arhitektuurikonkurss.“

Aas rõhutas, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud arhitektuuriajalooliste eritingimustega ning rajatavad hoonemahud harmoneeruvad kaugusest vaadates ümbritsevaga ning linna siluetti rajatav hoonestus ei muuda.

„Oluline on ka asjaolu, et sinna korterelamute rajamine on alternatiiviks Piritat läbivale liiklusele, ala asub kesklinna lähedal ning on ka ühistranspordiga väga hästi varustatud,“ ütles Aas. „Seega saab olema tegemist igati ahvatleva tervikliku elukeskkonnaga.“

Detailplaneeringus kavandatavad uued kergliiklusteed tagavad jalgsi ja jalgrattaga hea ligipääsu kogu planeeritud hoonestusele, sh kavandatavale veekeskusele, ning Pirita jõele, lisaks on planeeringualast ligikaudu 5 hektarile kavandatud uued haljasalad ning olemasolevat haljastust on püütud planeeringus võimalikult palju säilitada.

Planeeringuala jääb suuremalt osalt jalakäijatele vabalt ligipääsetavaks. Planeeritud on jätkata promenaadi ning jalg- ja kergliiklusteed Pirita jõeni ja sealt edasi Pirita teeni. Avalikku kasutusse jääb ligikaudu 8 hektari suurune ala, sealhulgas rannapromenaad ja puiesteed, olemasolev roheala ja osa jahisadamast.

Purjespordikeskuse hooned on kavas rekonstrueerida ja teha juurdeehitused, et kujundada sellest Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused, samuti on kavas rajada üldkasutatavad haljasalad ja rannapromenaad ning korrastada liiklusskeemi.

Detailplaneeringus luuakse lisavõimalused TOPi kui kaubandus-, spordi- ja puhkekeskuse paremaks väljaarendamiseks ning praegu ebaotstarbekalt kasutatud alade ja hoonestuse atraktiivseks muutmiseks.

Detailplaneering võimaldab luua tervikliku ruumilise lahenduse. Planeeritud uus hoonestus tugevdab piirkonna kui vaba aja veetmise ja sportimise koha identiteeti, uus planeeritav elamisfunktsioon muudab aga keskkonna mitmekesisemaks.

Et leida heal tasemel ning laiapõhjalisel arutelul põhinev kaalutletud linnaruumiline ja arhitektuurne lahendus, tuleb pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldada avaliku kasutusega hoonete, avalikku ruumi märkimisväärselt kujundavate hoonete ja avalike haljasalade puhul avalik arhitektuurivõistlus.

Detailplaneering näeb ette piki mereranda atraktiivse rannapromenaadi ala väljaehitamise, mis seoks Pirita tee äärse haljasala Pirita jõe äärse jahisadama alaga ja sealt üle Pirita silla supelranna ja parkmetsaga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 2003 korraldusega.

Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 1. detsembri 2010 korraldusega. Detailplaneering oli 27. detsembrist 2010 kuni 7. veebruarini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta kakskümmend kolm kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Seejärel toimus kolm avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavat avalikku arutelu.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Konverents "Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?"

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS
KOOSTÖÖS NORDEA PANGA JA ERI KINNISVARAGA

„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

14. märtsil 2013. a. Tallinna Ülikooli Astra Maja konverentsikeskuses, Narva mnt. 25.

9.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

9.30 – 9.45 Konverentsi avab professor Tiit Land, Tallinna Ülikooli rektor

9.45 – 10.30 Trükitud triljonid otsivad nüüd investeerimist. Kas tulevikus terendab uus finantsvarade ja kinnisvara mull?
Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.30 – 11.15 Hoonete energiatõhususalane seadusandlik raamistik muutumas
Kevin Vaher, MKM konsultant

11.15 – 12.00 Diskussioonipaneel: Kinnisvaraarendaja, arhitekti, inseneri ja ehitaja tuleviku nägemus
Moderaator: Arle Mölder Metro Capital partner
Osalejad: Merylin Jalakas Projekt Kuubis OÜ juhataja, Ülar Mark Eesti Arhitektuurikeskuse juhatuse esimees, Tiit Kuusik AS Merko Ehitus Eesti elamuehitusdivisjoni direktor

12.00 -13.00 LÕUNA konverentsikeskuses

13.00 – 14.00 Kuhu võiks liikuda turundus Eesti kinnisvaraturul?
Andres Kuusik, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna turunduse õppetooli dotsent

14.00 – 14.45 Kinnisvarainvesteeringud Baltikumis
Madis Raidma, East Capital Real Estate AS CEO

14.45 – 15.45 Diskussioonipaneel: uus aeg kinnisvara turul, turuosaliste nägemused arengutest 2013-2014
Moderaator: Kalev Roosiväli Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
Osalejad: Mika Sucksdorff Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner, Viljar Arakas EfTEN Capital AS CEO, Margus Eek Selvaag Eesti OÜ CEO

15.45 – 16.30 Kinnisvara hinnadünaamika 2013.-2014. a.
Siim Simson, ERI Kinnisvara OÜ analüütik

16.30 – 17.00 Konverentsi kokkuvõte
Kinnisvara tegu 2012 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine

17.00 – 18.30 Konverentsi pidulik lõpetamine
Konverentsist osavõtjaid võõrustab ERI Kinnisvara oma 20.juubeli puhul korraldataval vastuvõtul

 

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 90 eurot (ei lisandu käibemaks).

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

AS Tallinna Tööstuspargid ootab arendajaid veel 12 krundile

Tallinna linn on väljaarendanud 3 suurt maa-ala Lasnamäel, kus ettevõtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet. Olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid.

2013. aasta veebruari seisuga on kõik krundid Tondiraba tööstuspargis välja müüdud. Müügis on Betooni tööstuspargis 4 krunti ning Suur-Sõjamäe tööstuspargis 8 krunti.

Tööstusparkidel on logistiliselt soodsad asukohad Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme läheduses. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad 10-minutilise sõiduteekonna kaugusele.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Pakkumises on 16 963 elamispinda

Eesti elamispindade müügipakkumiste arvu muutusi mõõtev KV.EE pakkumiste indeks jätkab mullusest detsembrist alanud paigalseisu. Indeks näitab 91,3 punkti, millele vastab elamispindade pakkumiste hulk 16 963. Pakkumiste hulk on aastaga vähenenud 15%, kuid paistab, et langus on pidurdunud.

Pakkumiste arv peegeldab pakkujate valmisolekut kinnisvara müüa. Teisalt võib öelda, et viimaste kvartalite aktiivne ostu-müügiturg on head pakkumised turult ära korjanud. Turule on alles jäänud korterite müügipakkumised, mis on ülehinnatud või majade-maade pakkumised, mille müügiperioodid on pikemad ja kus tehingute kõrghooaeg on kohe-kohe uksele koputamas.

Vähenenud kinnisvarapakkumist võiks mõjutama hakata pakkumiste hind. Uusarenduste pakkumishindade tase on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud kümmekond protsenti, tehingute poolest ei saa ses sektoris kurta. Korteritehingute keskmine hind käesoleva aasta esimese pooleteise kuuga on 7% aastatagusest kõrgemal.

Need tegurid võiks vaikselt taas aktiveerida arendusturgu ja et turule jõuaks rohkem uusi kortereid. Uute korterite arenduse laienemine on omakorda tegur, mis laiendab elamispindade pakkumist ka teisesel ehk vanemate elamispindade turul – uue ostja soovib ju reeglina vana vara müüa.

Nii võiksime eeldada, et langenud elamispindade pakkumisel suurt kukkumisruumi ei ole. See veel ei tähenda, et pakkumiste hulk peaks kohe raketina taevasse sööstma. Pigem võiks oodata, et kvartali-kahe pärast on elamispindade pakkumine mõnevõrra kasvanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite pakkumised Majade pakkumised
01/2012 01/2013 Muutus, % 01/2012 01/2013 Muutus, %
Eesti 19 084 16 257 -15% 5 426 5 691 5%
Harjumaa 11 205 9 255 -17% 3 017 3 257 8%
Hiiumaa 18 23 28%
Ida-Virumaa 907 1 261 39% 71 166 134%
Jõgevamaa 174 158 -9% 65 49 -25%
Järvamaa 156 149 -4% 69 84 22%
Läänemaa 362 296 -18% 118 89 -25%
Lääne-Virumaa 405 443 9% 119 169 42%
Põlvamaa 79 103 30%
Pärnumaa 1 903 1 511 -21% 667 627 -6%
Raplamaa 175 277 58% 150 180 20%
Saaremaa 154 144 -6% 57 59 4%
Tartumaa 2 755 1 723 -37% 771 554 -28%
Valgamaa 204 334 64% 121 206 70%
Viljandimaa 412 424 3% 172 191 11%
Võrumaa 175 156 -11% 29 60 107%

 

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Algatatakse mööblivabriku kvartali detailplaneering

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil endisele mööblivabriku maa-alale detailplaneeringu koostamise.

Algatatav Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneering hõlmab 4,82 ha suuruse maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuvale alale detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet ehitamiseks.

Ühtlasi määratletakse detailplaneeringuga tingimused planeeritaval alal asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud hoonete, sh ehitismälestiste A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni ärihooneteks ümberehitamiseks. Planeeritavale maa-alale ulatub ka arheoloogiamälestiseks tunnistatud II at eKr – 16. sajandist pärineva asulakoha kaitsevöönd.

Planeeritava alaga külgnevale Tatari tn 51 kinnistule ehitatakse büroohoonet Statistikaameti tarbeks. Kontaktvööndi kaguosa kohta on koostatud detailplaneering kuni 7 korruseliste äri ja äriruumidega elamu ehitamiseks. Kontaktvööndi põhjaosa kohta koostatakse eskiisi, et selgitada välja Tatari tn 64 kinnistule uute hoonete ehitamise võimalused.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühistransport, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Praeguseks on valdav osa tootmisettevõtetest kolinud linna äärealadele või lähivaldadesse ja enamik tootmishoonetest on lammutatud või ärihooneteks ümber ehitatud. Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritava ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärgiks oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas kasutatav, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond, järkude kaupa ehitatav. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärgiks rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teiseks eesmärgiks kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel arvestatakse jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale kavandatakse avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele planeeritakse väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine nähakse ette peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Bannister. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

EfTEN Kinnisvarafond ostis hotelli Palace Tallinnas

EfTEN Kinnisvarafond ja Vello Kunmanile kuuluv AS Esraven omandasid Scandic Hotels AB’lt ühise investeeringuna Tallinnas Vabaduse väljakul asuva hotelli Palace kinnistu ja operaatorettevõtte.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on tegu unikaalse investeeringuga. „Hotell Palace’ist on kujunenud omamoodi ikoon oma pika ajaloo ja unikaalse asukohaga. Siiski on viimasest põhjalikust renoveerimisest möödas ligi veerand sajandit ning tehnosüsteemide elukaar on oma eluea lõpus. Praeguses seisukorras ei vasta hotell tänastele konkurentsi tingimustele ja vajab täielikku renoveerimist. Meie plaan on hotell Palace täielikult rekonstrueerida ja taasavada ta oma kunagises säras,“ ütles Arakas.

EfTEN Kinnisvarafond soetas hotelli Palace kinnistu ja operaatori kahasse Silikaat Gruppi kuuluva investori Esraven AS-iga. Mõlemad osapooled investeerivad 50% ulatuses projekti kogumaksumusest. Eften Kinnisvarafondil ja Silikaat Grupil on varasem hea koostöökogemus ühise investeeringu näol Pärnus Lepa Keskuses. Lisaks on Vello Kunman investor EfTEN Kinnisvarafondis ja partneriks ka fondivalitsejas, EfTEN Capital AS-is. Tehing jõustub pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiitu. Tehingu maht on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne. Tehingut nõustasid ostupoolelt Keystone Advisers ja Advokaadibüroo Nordeus ning müüja poolelt Nordic Hotels Consulting ja PwC Legal.

Hotell Palace asub Tallinna südames aadressil Vabaduse väljak 3 / Pärnu mnt 14. Hoone on valminud 1937. aastal ning oli algusest peale mõeldud hotelliks. Hoone viimane täielik renoveerimine toimus 1989. aastal.

Hotell Palace’i ostuga on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis kokku 15 objekti, kogupindalaga 83 000 ruutmeetrit rendipinda, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mille portfellis on kokku viisteist ärikinnisvara objekti. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvara- ja investeerimisfondide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Täna on üürikoolitus

Kinnisvarakool: üürikoolitusTäna kell 13:00-18:00 toimub üürikoolitus. Üürikoolitus annab juriidilist nõu, kuidas toimida puuküürnike või pahatahtlike üürileandjatega.

Keskendume siiski sellele, millistes raamides peaks konstruktiivne üürisuhe toimima.

Lisaks käsitleme üüriäri majanduslikku poolt, ehk vastame kaudselt küsimusele, kas üüriäri aitab kiiresti ja hõlpsalt rikkaks saada.

Üürikoolituse juriidilisi teemasid aitab paremini mõista jurist ja koolitaja Evi Hindpere. Majandusliku osa käsitlust veab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Tule õppima, sest need teadmised on kasulikud!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinn lahendab parkimiskitsikust elamukvartalites

Tallinna linnavalitsus lahendab koostöös korteriühistutega elamukvartalites parkimise probleemi, seades linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse.

„Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus kokku 30 korteriühistu kasuks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Eelmisel aastal ehitati kokku 1195 parkimiskohta, sellest projekti „Hoovid korda“ raames 732 parkimiskohta, kusjuures linn toetas korteriühistuid selle projekti raames kokku on 330 551 euroga.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine läbi parkimiskohtade rajamise või parkimisala laiendamise. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 2012. aastal projekteerimistingimused avalike parkimiskohtade ehitamiseks kokku 45-le maaüksusele.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nõmme apteek hinnati ümber

Tallinna linnavalitsus kavatseb teha linnavolikogule ettepaneku korduvalt edutult enampakkumisel olnud Nõmme vana apteegi ruumide alghind veerandi võrra alla lasta.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt kinnitatakse Mai tn 4-1 asuva korteriomandi uueks alghinnaks 114 750 eurot, mis on esialgsest alghinnast 25% madalam, arvestades asjaolu, et seni korraldatud avalikud enampakkumised on pakkumiste puudumise tõttu nurjunud.

Mai tn 4-1 korteriomandi müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaosas Valdeku tn 13 kinnistul sauna ja spordikeskuse väljaehitamiseks.

Mai tn 4 kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 45% elamumaa ja 55% ärimaa, kinnistu pindala on 2010 m², enampakkumisele pandud linnale kuuluva korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 217,4 m².

Tallinna Linnavolikogu 22. septembri 2011 otsuse kohaselt määrati Mai tn 4-1 asuva korteriomandi alghinnaks 153 000 eurot. Müügihind tulenes AS Rime Kinnisvara Vahendus eksperthinnangust. Ent korteriomandi müügiks korraldatud avalikud enampakkumised nurjusid pakkumiste puudumise tõttu seitsmel korral.

Seetõttu teeb linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku varasem otsus kehtetuks tunnistada ning müügiobjektile uus, praegusest 25% võrra madalam alghind kehtestada.

Mai tn 4 kinnistu asub Mai tänava ja Raudtee tänava ristumiskoha läheduses, Nõmme raudteejaama naabruses. Kinnistul paiknevad elamispinnaga hoone ja kuur. Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Teisel korrusel paiknevad kaks eluruumi, esimesel korrusel aga mitteeluruum. Mai tn 4 asuv hoone, milles asus Nõmme vanim apteek, on tunnistatud kultuurimälestiseks.

Ühtlasi kavatseb linnavalitsus ümber hinnata veel kolm korduvalt edutult enampakkumisel olnud müügiobjekti – Nõmme linnaosas Männimetsa põik 5-3 asuva korteriomandi, Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Vahtra tn 18A-107 asuva korteriomandi ja Harjumaal Vasalemma alevikus Tööstuse tn 1 asuva kinnistu.

Linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt kehtestatakse Männimetsa põik 5-3 asuva korteriomandi, mille reaalosaks 28,3 m² suurune eluruum, uueks alghinnaks 9000 eurot; Kohtla-Järve linnas asuva 60,4 m² suuruse korteri uueks alghinnaga kehtestatakse 2930 eurot ning Vasalemma alevikus paikneva elamumaa sihtotstarbega 3076 m² suuruse kinnistu uueks alghinnaks 9000 eurot.

Objektide alghinnad lastakse 25% madalamaks, kuna seni korraldatud avalikud enampakkumised on pakkumiste puudumise tõttu nurjunud.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Valmis Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule vastuvõtmiseks teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused arvestades looduskaitselisi tingimusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel. Samuti on maastikukaitseala osad, eriti nõlvaaluses piirkonnas, omavahel halvasti ühendatud. Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Planeeritud on uued kergliikluse ühendused, mis oluliselt parandavad ja laiendavad liikumise ja puhkamise võimalusi ning liidavad maastikukaitseala tervikuks. Olulisematest ühendustena võib esile tõsta nõlva aluses osas Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunneli ja Trepi tänava juures nõlvale kavandatud laudtee ning nõlva peal olemasoleva kergliiklustee pikendamist Glehni pargini paralleelselt Vana-Mustamäe teega. Lisaks on ettenähtud mitmekesistada ja täiendavalt ühendada nõlva alune ja nõlva pealne ala.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega. Tagatud on olemasolevate spordikomplekside arenguvõimalused.

Teemaplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007 otsusega nr 266. Tallinna Linnavalitsuse 9. aprilli 2008 korraldusega nr 627 k kinnitati „Nõmme Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu” lähteülesanne.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Pärast teemaplaneeringu vastuvõtmist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet teemaplaneeringu avaliku väljapaneku, mille jooksul on kõigil huvilistel võimalik planeeringuga tutvuda.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: 2012. aastal sai kasutusloa 840 mitteeluruumi

2012. a. IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 260 mitteeluruumi. Kogu 2012. aasta jooksul on kvartalipõhine kasutuslubade arv olnud aastatagusest suurem.

Kokku sai möödunud aasta jooksul kasutusloa 840 mitteeluruumi kogupindalaga 474 000 ruutmeetrit. Samal ajal sai ehitusloa 2415 mitteeluruumi.

Võrreldes kasutuslubadega väga suur ehituslubade arv ei tähenda siiski veel ehitusbuumi algus. On tavapärane, et ehituslubade hulk ületab kolmekordselt järgmisel aastal kasutusloa saavate mitteeluruumide arvu. Enamus ehituslubasid lihtsalt ei jõu reaalse ehitustegevuseni.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ober-Haus: Baltikumi hinnaindeks 01/2013

Ober-HausBaltikumi pealinnadest on viimase 12 kuuga enim tõusnud Tallinna korterite hinnad +9,4%.

Tallinnas tõusis keskmine korteri ruutmeetri hind võrreldes detsembriga 0.2% 1135-le eurole. Võrreldes 2012. aasta jaanuariga oli selle aasta jaanuaris keskmine korteri pinnaühiku hind 9.4% kõrgem ja tehingud tehti 11% võrra enam.

Riias püsis keskmine ruutmeetri hind jaanuaris muutumatuna, 989 eurot ruutmeetri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 2.0%. Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta mais on aga hinnad keskmiselt 57.4% madalamad.

Vilniuses püsis keskmine ruutmeetri hind samuti muutumatuna ja oli 1,185 eurot ruutmeetri kohta, kokku on viimase aastaga on keskmine hind Vilniuses langenud 1.3%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta detsembris on keskmine ruutmeetri hind 40,2% madalam.

Loe lähemalt siit: Ober-Haus_Balti_korterite_hinnaindeks_jaanuar_2013

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nädalapakkumine: koolitus poole hinnaga!

Kinnisvarakool pakub soodustustTäna on jutt lühike. Tule ja osale seminaril “Kinnisvara müük internetis” ja saad koolituse “Kinnisvaraturundus” poole hinnaga.

Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

  • Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest.
  • Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.
  • Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark.
  • Toimub 21/02/2013.
  • Loe lähemalt…

Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

  • Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel.
  • Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.
  • Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas.
  • Toimub 25/02/2013.
  • Loe lähemalt…

* Hinnad ei sisalda käibemaksu.

Registreerumiseks saada osalemissoov aadressile kool@kinnisvarakool.ee.

Registreeru

Kõigi küsimustega võite pöörduda allolevatel kontaktidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus.

Psühholoog Anneli Salk räägib koolitusele enesemüügist ja klientidega hakkamasaamisest.

Maakler Maria Kopso räägib koolitusel, kuidas näeb välja üks kinnisvaramaakleri igapäevane elu.

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes