Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Тоомпарк: низкий Euribor приводит к росту цен на недвижимость

28.08.2013 Tõnu Toompark

По словам члена правления Школы недвижимости Тыну Тоомпарка, поскольку низкий Euribor стимулирует оборот кредитов, то в результате этого неизбежно растут и цены на недвижимость.

Еuribor, который является основой при определении процентных ставок по жилищным кредитам, продолжает оставаться на очень низком уровне, передает Postimees. «Это одна из причин нынешней активности рынка недвижимости, так как низкий Euribor делает жилищные кредиты более доступными», – отметил он.

Эксперт отметил, что выросший оборот неизбежно влияет на цены на недвижимость. «В Таллинне цена сделки с недвижимостью на 18 процентов выше, чем годом ранее», – отметил Тоомпарк.

Ирина Киреева
Редактор

http://rus.err.ee/v/topnews/62c06c64-04b8-420f-a53c-6c9dedbf587f

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arhitektide ja planeerijate arvates pole uued planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud vastuvõtmiseks küpsed

28.08.2013 Tõnu Toompark

Justiitsministeeriumi poolt viie aasta jooksul läbi viidud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimine pole täitnud oma eesmärki kaitsta senisest paremini avalikke huve ja isikute õigusi ning lihtsustada regulatsiooni, leiavad erialaühendused ja valdkonna spetsialistid. Rõhudes asja tõsidusele on justiitsministeeriumile saadetud ka ühispöördumine, kus tuuakse välja mitmed vastuolud ning probleemsed kohad ja soovitatakse tungivalt neid eelnõusid praegusel kujul mitte vastu võtta.

Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere sõnul on justiitsministeeriumi poolt seatud suunas liikumine luua õiguskindlust ja -selgust väga vajalik, kuid valminud eelnõud ei vasta sellele eesmärgile ja tekitavad sama palju probleeme kui täna kehtivad seadused.

Valdkonna erialaühenduste hinnangul on justiitsministeerium teinud olulise vea, käsitledes valdkonna spetsialiste kodifitseerimisprotsessis huvigruppidena, mitte asjatundjatena.

Sama kinnitab ka Eesti Planeerijate Ühingu esimees Johann-Aksel Tarbe, kes toob markantse näitena välja veel ühe asjaolu: “Planeerimisseaduse eelnõu järgi viiakse küll olulise ruumilise mõjuga objektile (prügila või ohtlik ettevõte vms) sobivaima asukoha leidmiseks läbi eelvalik, kuid see võib toimuda sisuliselt kabinetivaikuses, avalikku arutelu ei peeta vajalikuks.”

Üks suur viga on läbivate põhimõtete ja eesmärkide puudumine kogu valdkonnas, nii planeerimises kui ka projekteerimises ja ehituses. Planeerimisseaduse eelnõus on näiteks toodud välja hulgaliselt positiivseid eesmärke (elukeskkonna parendamise põhimõte, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte jne), kuid ehitusseadustiku eelnõus pole arvestatud. Uue ehitusseadustiku järgi peetakse oluliseks peamiselt ehitiste ohutust. Sellised põimimata seadused üheskoos loovad kodanikele ootusi terviklikust elukeskkonnast planeerimisseaduse alusel, kuid mida pole võimalik õiguspäraselt ellu viia ehitusseadustiku alusel.

Teise suure puudusena näevad erialaühendused seda, et planeerimisseaduse eelnõu kohaselt hakkab kogu valdkonnas riigi või riigipoolse nõustamisega tegelema siseministeeriumi juhend. Tekib küsimus, kuidas saab juhendi käest küsimusi küsida või kuidas staatiline juhend saab jooksvaid probleeme lahendada. Arhitektide ja planeerijate arvates tuleb luua valdkonda koordineeriv institutsioon, kus probleeme lahendab piisav hulk erialaspetsialiste. See loob võimaluse riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanike vaheliseks infovahetuseks ning vähendab ülemäärast bürokraatiat ja ebapädevaid otsuseid.

Esitatud eelnõus ei ole ka paljud mõisted arusaadavad ja ühtsed (näiteks pole “ehitise” definitsioonist võimalik üheselt aru saada – sellest võib välja lugeda, et ehitis on ka auto või puuriit).

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Linnalabor, Eesti Arhitektuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond ning Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond pole praegusel kujul esitatud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku vastuvõtmise poolt ja soovitavad korraldada eelnõu terviktekstide kirjutamise ja üldmõistete defineerimise nii, et selles töös osaleksid juristide kõrval ka valdkonna asjatundjad.

KredEx lõpetab energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotluste vastuvõtu 31. augustil

28.08.2013 Tõnu Toompark

KredEx sulgeb 31. augustil rahaliste vahendite lõppemise tõttu energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotlusvooru.

Toetuse saamiseks on tänaseks esitatud kokku 312 taotlust kogumahus 236 265 eurot. Energiaauditi toetuse saamiseks on esitatud 144 taotlust kogumahus 45 754 eurot ning ehitusprojekti toetuse saamiseks 168 taotlust kogumahus 190 511 eurot.

Toetuste rahastamiseks on eraldatud kokku 229 000 eurot.

Taotluste menetlemine toimub nende laekumise ajalises järjestuses, rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavad taotlused kuni rahaliste vahendite lõppemiseni.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinlaste korterid muutuvad järjest väiksemaks

28.08.2013 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt on Tallinnas müüdud korteri keskmine suurus järjepidevalt kahanenud ja 2013. aastal 53,6 ruutmeetrit.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on leibkonnad väiksemad ja ühe inimese kohta on pigem ruutmeetrite arv kasvanud. “Vanasti elas mitu põlvkonda ühes korteris, kuid nüüd on see pigem erand,” ütles Vahter ja lisas, et Euroopa keskmisest elamispinna suurusest inimese kohta on eestlased siiski enam kui kümne ruutmeetri kaugusel.

“Müüdud korterite suurus näitab hästi nii tõuse kui languseid kinnisvaras. Kui 2009. aastal oli keskmine müüdud korter ligi 58-ruutmeetrine, siis aasta hiljem juba seitse ühikut väiksem,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul praegu uute korterite suurus pigem kahaneb ning sama tubade arvu juures on ruutmeetreid vähem.“Uusarendustes on 36-38 ruutmeetrised kahetoalised korterid tavalised. Kommunaalkulud on tõusnud pangalaenuga samale tasemele ja kahele urbaniseerunud inimesele pole enam suurt korterilahmakat vaja,” ütles Vahter ja lisas, et sarnane trend on ka mujal maailmas.

Keskmise Tallinnas müüdud korteri suurus ja ruutmeetri hind (Maa-ameti andmebaas):

Aprill	M2	Eur/m2
2013	53,6	1205,32
2012	53,63	1095,23
2011	55,56	1047,00
2010	51,12	913,13
2009	57,98	918,07
2008	55,11	1457,14
2007	54,29	1706,26
2006	55,89	1358,39
2005	54,00	864,90
2004	55,79	727,53

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Тоомпарк: низкий euribor приводит к росту цен на недвижимость

28.08.2013 Tõnu Toompark

По словам члена правления Школы недвижимости Тыну Тоомпарка, поскольку низкий euribor стимулирует оборот кредитов, то в результате этого неизбежно растут и цены на недвижимость.

Еuribor, который является основной при определении процентных ставок по жилищным кредитам, продолжает оставаться на очень низком уровне. «Это одна из причин нынешней активности рынка недвижимости, так как низкий euribor делает жилищные кредиты более доступными», – отметил он.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1363964/toompark-nizkij-euribor-privodit-k-rostu-cen-na-nedvizhimost

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kommentaar: kuidas mõjutab euribori tõus elamispindade turgu

28.08.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenude baasiks olev euribor on pikka-pika aega olnud väga madalal tasemel – juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,336%. See on kindlasti üks põhjus tänasele korterituru suurele aktiivsusele, sest madal euribor muudab eluasemelaenud enamkättesaadavaks.

Eluasemelaenude käive on madala euribori toel kasvanud. Eesti Panga andmetel anti selle aasta esimeses pooles võrreldes aastatagusega uusi eluasemelaene välja 20% enam.

Kasvanud laenukäive jõuab paratamatult kinnisvarahindadesse. Tallinna korterite tehinguhinnad on täna maa-ameti andmetel 18% kõrgemal, kui aasta tagasi.

Euribori tulevikust rääkides võiks kasutada parafraseeringut ‘what goes down must come up’ ehk madalale kukkunud euribor kerkib vaieldamatu kindlusega ühel päeval tagasi. Küsimus on ainult, et millal ja kui kõrgele?

Kui meenutada 2008. aasta teist poolt, siis oli euribor üle 5%. Ehk siis tänase kaheprotsendilise riskimarginaaliga eluasemelaenu intressimäär oleks toona olnud 7%. Mitte 2,5% nagu oli selle aasta juulikuine keskmine intressimäär.

Lähimaks paariks aastaks oodatakse valdavalt siiski madalate intressimäärade jätkumist, Sellele võiks järgneda tõus, kuid mitte kiire tõus. Tulenevalt Euroopa majandusväljavaadete ebakindlusest ja üldisest teadmatusest on need prognoosid paraku üpriski ebakindlad – võib minna nii, võib minna teisit…

Kasvav intressimäär vähendab inimeste ostujõudu ja seeläbi vähendab korteritehingute arvu. Tehingute arvu vähendamine pärsib uusarendust, samuti seab kinnisvarale raskemaks muutunud ligipääs piirid hindade kerkimisele.

Toompark: madal euribor kergitab kinnisvara hindu

28.08.2013 Enn Tosso

Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark selgitas, et kuna madal euribor elavdab laenukäivet, siis kerkivad selle tagajärjel paratamatult ka kinnisvara hinnad.

Eluasemelaenude baasiks olev euribor on pikka-pikka aega olnud väga madalal tasemel – juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,336 protsenti. «See on kindlasti üks põhjus tänasele korterituru aktiivsusele, sest madal euribor muudab eluasemelaenud enam kättesaadavaks,» märkis Toompark ning osutas, et eluasemelaenude käive on madala euribori toel kasvanud. Eesti Panga andmetel anti selle aasta esimeses pooles võrreldes aastatagusega uusi eluasemelaene välja 20 protsenti enam.

«Kasvanud laenukäive jõuab paratamatult kinnisvarahindadesse. Tallinna korterite tehinguhinnad on täna maa-ameti andmetel 18 protsenti kõrgemal, kui aasta tagasi,» kinnitas ta.

Euribori tulevikust rääkides märkis ta, et madalale kukkunud euribor kerkib vaieldamatu kindlusega ühel päeval tagasi – «Küsimus on ainult, et millal ja kui kõrgele?»

Toompark meenutas, et 2008. aasta teisel poolel oli euribor üle 5 protsendi ehk tänase kaheprotsendilise riskimarginaaliga eluasemelaenu intressimäär oleks toona olnud 7 protsenti, mitte 2,5 protsenti nagu oli selle aasta juulikuine keskmine intressimäär.

«Lähimaks paariks aastaks oodatakse valdavalt siiski madalate intressimäärade jätkumist,» möönis ta.

http://www.e24.ee/1363614/toompark-madal-euribor-kergitab-kinnisvara-hindu

Statistika: Keskmine eluasemelaen on 39 keskmist palka

28.08.2013 Tõnu Toompark

2013 II kvartalis oli tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude hulk Eesti Panga andmetel 159 000.

Tagasimaksmisel olevate laenude jääk oli samal ajal 5,8 miljardit eurot. See teeb keskmiseks laenujäägiks 37 000 eurot.

Selgelt on Tallinnas-Tartus-Pärnus kinnisvara soetamiseks võetud laenude jääk keskmisest oluliselt kõrgem, sest neis tõmbekeskustes on kinnisvara väärtus muust Eestist oluliselt kõrgem.

Eesti keskmistes palkades mõõdetuna on keskmine palk 2013 II kvartalis 39 palga suurune. Kinnisvarabuumi tippaastatel küündis keskmine eluasemelaenu jääk isegi 55 keskmise palgani.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinnas logistikaäri ajamine naaberriikidest odavam

27.08.2013 Tambet Tiits

Kinnisvarakontserni DTZ uuringu järgi on Tallinnas logistikapinna kasutamise kogukulud väiksemad Riias ja Helsingis, kuid ületavad mitme Ida-Euroopa maa kulusid.

Logistikapinna kasutamise kogukulu (üür ja kõrvalkulud kokku) oli Tallinnas eelmisel aastal 102 dollarit ruutmeetri kohta. Meile lähimate majanduste kulutase on Tallinnast kõrgem. Riias on logistikapinna kasutamise kogukulu 106 USD/m² ja Helsingis 158 USD/m². Samas on mitmes Ida-Euroopa riigis logistikapinna kasutamise kulud madalamad kui Baltimaades. Budapestis on kulu 72 USD/m², Prahas 81 USD/m².

Euroopas jäävad Baltikumi kulud alla keskmise. Kuid need jätkavad tõusu ja keskmisele lähenemist. Aastal 2017 võib aga näiteks Riia muutuda juba Euroopa keskmisest kallimaks, ütles Tambet Tiits OÜst DTZ Kinnisvaraekspert.

Viimase viie aasta keskmine kulude kasv logistikapinna kasutamisel on olnud 1,6% aastas. See on tagasihoidlik võrreldes inflatsiooniga ja kajastab logistikasektoris suhteliselt madalat konjuktuuri sellel perioodil, leiab DTZ oma uuringus. Eelolevateks aastateks, 2012-2017 prognoosib DTZ üldiselt mõõdukat kulude kasvu, mis jääb inflatsioonile alla. Kiirema kulude kasvuga logistikapiirkonnad on lähiaastatel: Dublin (5%), Shanghai, Melbourne aga ka Riia ja Vilnius (3%).

Möödunud aastal tõusid logistika pinna kasutamise kulud kogu maailmas keskmiselt 3%. USAs oli logistikapinna kasutamise kogukulude tõus keskmiselt 1,5% aastas. Aasia kiiresti arenevates piirkondades oli kulude kasv ligi 6%. Euroopas oli tõus 3% dollari arvestuses eeskätt euro kursi tugevnemise tõttu. Eurodes arvestatuna jäi kulude tõus meie mandril 0,5% piiresse.

Kulude poolest soodsaimad logistikapiirkonnad on Wuhan, Shenyang ja Chenglu Hiinas ning ka Atlanta, Marseille, kus kulude tase jääb aastas alla 70 USD ruutmeetri kohta. Kalleimad logistikapiirkonnad on endiselt Londoni Heathrow, kus kulud on 313 USD ruutmeetri kohta aastas. Kõrged kulud on logistikapinna kasutamisel ka Hong Kongis, Zürichis, Singapuris ja Oslos.

DTZi analüüs hõlmas Aasias, Euroopas ja Ameerikas kokku 64 logistikapiirkonda.

DTZ Kinnisvaraekspert
http://www.dtz.ee/tallinnas-logistikaari-ajamine-naaberriikidest-odavam

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Algab EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni arhitektuurikonkurss

27.08.2013 Tõnu Toompark

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi Eesti paviljoni rajamiseks Itaalias toimuval EXPO Milano 2015 maailmanäitusel.

„Milano ja Lombardia piirkond, kus toimub maailmanäitus, on Euroopa üks neljast suuremast majandusmootorist. Meie paviljoni eesmärk on lisaks üldisele ja kultuurilisele tutvustamisele tuua Eestisse rohkem turiste, anda võimalusi Eesti eksportijatele müüa rohkem oma kaupu ja teenuseid ning ärgitada välisinvestoreid looma Eestisse kõrge lisandväärtusega töökohti,“ selgitas EASi juhatuse liige Martin Hirvoja. „Eesti paviljoni idee- ja arhitektuuriline lahendus peaks olema inspireeritud Eesti kultuurist, teadusest, majanduslikest saavutustest ning väljendama kõike seda, mis on Eestis unikaalset ning mis kõnetaks Itaalia kohalikke elanikke ja maailma üldsust,“ toonitas Hirvoja.

Maailmanäitus toimub 2015. aasta 1. maist 31. oktoobrini Milanos. EXPO seekordseks peateemaks on toit ja eluenergia, rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. Itaalia ootab EXPO-t külastama 20 miljonit inimest, lisaks 1 miljard virtuaalset külastajat. Eestile on EXPO-l broneeritud 1010 ruutmeetrine ala, mille leiab idapoolsest sissepääsust teisena. Eesti naabriteks EXPO-l on Omaani ja Venemaa paviljonid. Kogu EXPO maa-ala laiub 935 600 ruutmeetril.

Eesti eelarve EXPO-l osalemiseks on kokku 3,76 mln eurot, sellest 2,2 mln kulub paviljoni kavandamiseks ja ehitamiseks ning 575 000 programmi koostamiseks ja läbiviimiseks. Eesti ettevalmistustööd käivitusid tänavu veebruaris.

„Oleme tänaseks kohtunud enam kui 70 arvamusliidri ja erinevate valdkondade tippudega ning arutanud, milline võiks olla Eesti sõnum ja paviljoni ning näituse kontseptsioon Milanos,“ ütles Kask. „Kuues mõttekojas osalesid turismi, IT, kultuuri, toidu, ettevõtluse ning paljude muude valdkondade esindajad, kes andsid oma panuse idee- ja arhitektuurikonkursi lähteülesande sõnastamisel. Nüüd ootame kogu Eesti loomeringkonda sellest konkursist osa võtma, et saavutada nutikaim võimalik lahendus,“ selgitas Kask.

Konkursil saavad osaleda arhitektuuri, reklaami ja loometegevusega seotud ettevõtted, osalemise tähtaeg on 31. oktoober. Konkursi žüriisse kuuluvad arhitektid Peeter Pere ja Raivo Kotov, sisearhitekt Janno Roos, disainer ja loovjuht Asko Künnap, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja EXPO Milano 2015 Eesti esinduse projektijuht Andres Kask ning žürii esimees on EASi juhatuse liige Martin Hirvoja. Võistlustööde näitus toimub novembris Tallinnas, Viru Keskuses.

Vabariigi Valitsus otsustas Eesti osalemise 2015. aasta maailmanäitusel 27. septembril 2012, delegeerides näitusel osalemise korraldamise EAS-ile. World EXPO on riikidevaheline maailmanäitus, mis toimub iga viie aasta tagant ja kestab kuus kuud. Eesti on sel sajandil osalenud 2000. aastal Hannoveri EXPO-l ning 2010. aastal Shanghai EXPO-l.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arhitektid loovad Mere puiestee äärde ideaalse linnaruumi

27.08.2013 Tallinn.ee

Eesti Arhitektide Liit korraldab nädala lõpul aktsiooni „Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel“.

Aktsiooni eesmärgiks on tuua välja Mere puiestee kasutamata potentsiaalid. Mere puiesteel kui peamisel Tallinna kesklinna merega ühendaval tänaval on kõik eeldused kujuneda esinduslikuks Tallinna peatänavaks – elavaks ja võimalusterikkaks ühenduslüliks kesklinna ja mere vahel, kus leidub tegevusi nii tallinlastele kui Tallinna külalistele.

Kavandatava linnaruumilise muudatuse eesmärgiks on ühendada Mere puiestee otstes olevad linna tuumikalad, mahendada liiklusbarjääri Vanalinna ja Kesklinna vahel ning Vanalinna ja Rotermanni kvartali jalakäijate alad sidusamalt ühendada.

Mere puiestee on tänav, kus peatuvad pea kõigi Tallinna külastavate kruiisituristide ekskursioonid. Seega on tegemist kohaga, mis loob paljudele välismaalastele Tallinnast esimese vahetu mulje.

“Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel” kirjeldab olemasolevasse linnaruumi kolmemõõtmeliselt visandatuna ideed, milline võiks olla kaasaegne mitmekesise kasutajaskonnaga arvestav linnatänav.

Mere puiestee Inseneri tänava ja Kanuti tänava vaheline tänavalõik korraldatakse kolmeks päevaks ümber jalgratturi ja jalakäijasõbralikuks kaasaegseks linnatänavaks, tekib kõigi liiklejate jaoks hästi toimiv, huvitav ja sidus tänavaruum.

Autoliikluse piirkiirust sellel lõigul ajutiselt vähendatakse, tähistatakse uued jalgrattateed ja jalakäijate alad. Tänavale tuuakse uusi tegevusi, atraktsioone ja võimalusi. Aktsiooni käigus püütakse leida vastuseid küsimusele, milline peaks olema Mere puiestee kui Tallinna ühe visiitkaart-tänava nägu.

Ürituse korraldajal lasub kohustus liikluskorralduse muudatustest meediavahendite kaudu avalikkust informeerida.

Linnavalitsus annab nimetatud aktsiooni läbiviimisega seoses Eesti Arhitektide Liidule loa sulgeda 30. augustil kella 5.00-st kuni 1. septembril kella 23.59-ni Mere puiestee Inseneri tänava ja Kanuti tänava vahelise lõigu mere poole kulgeva sõidusuuna parempoolse sõiduraja ja sõidutee äärde jäävad kõik parkimiskohad. Ühtlasi vabastatakse Eesti Arhitektide Liit teede ja tänavate sulgemise maksu tasumisest.

Eesti Arhitektide Liit peab tagama suletava ala tähistamise liiklusmärkide ja liikluskorraldusvahenditega, elanike ja asutuste juurdepääs liikluseks suletud piirkonda ning linnaelanike õigeaegse teavitamise liikluskorralduse muudatustest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool sel sügisel: Ärikinnisvara vahendamine

27.08.2013 Tõnu Toompark

27/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“, mida viib läbi kutseline kinnisvaramaakler Ruth Tõniste.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” keskendub ärikinnisvara erisustele võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Vaatame, millised on klientide nõuded ärikinnisvara vahendamise protsessis ja uurime äripinna üürilepingu detaile.

Praktiline koolitus on suunatud kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele inimestele, kes soovivad laiendada teadmisi ärikinnisvara osas.

Koolituse lektor Ruth Tõniste on pikaajalise kogemusega kutseline kinnisvaramaakler, kes on kinnisvaravaldkonnaga seotud juba üle 10 aasta. Ruth Tõniste on RE/MAX Central’i juhatuse liige.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub reedel 27/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiisi avalikud arutelud toimuvad 26. augustil ja 4. septembril

26.08.2013 Tõnu Toompark

26. augustil ja 4. septembril kell 15 toimuvad linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis (Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303) kesklinna üldplaneeringu eskiisi avalikud arutelud.

Üldplaneeringu tegemise eesmärk on välja töötada kesklinna ruumilise arengu stsenaarium ja selle alusel maakasutust reguleeriv planeering.

Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada. Muuhulgas peaks üldplaneering leidma vastuse probleemile, kuidas ühendada omavahel ajalooline vanalinn ning uus linnakeskus Turu tänava ja Emajõe vahel, planeering tegeleb ka kesklinna parkimisprobleemidega, jalakäijate ja kergliikluse aladega, Emajõe kallaste ja Toomemäe probleemide ning paljude muude teemadega.

Vt http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/ÜP-10-002

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rakvere Lennuvälja tööstusala hoonestusõiguse seadmiseks korraldatud kirjalikule avalikule enampakkumisele laekus seitse pakkumist kuuelt pakkujalt

26.08.2013 Tõnu Toompark

Rakvere linnavalitsus kiitis tänasel istungil saabunud pakkumised heaks ning edaspidi sõlmitakse edukate pakkujatega hoonestusõiguse lepingud.

Linnavalitsus otsustas, et 27. augustil kuulutatakse välja uus avalik kirjalik enampakkumine ülejäänud kinnistute hoonestusõigusega koormamiseks.

Rakvere abilinnapea Allar Aron kommenteeris pakkumiste heakskiitmist järgmiselt: „Tööstusalade turundus on keerulisem, kui tavakinnistute müük. Saavutatu on Linnavalitsuse meeskonna kolmveerand aastat kestnud hea töö tulemus.“

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit. Alal asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ja kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval.

Suurim tööstusala piirkonda jääv ettevõte on ühtlasi ka Rakvere suurim tööandja uksetehas Jeld Wen Eesti AS. Esimesed ettevõtted on alal juba omategevust alustanud, näiteks ehitusettevõtte Nowap OÜ ning kanalisatsioonide ja veetrasside ehitusega tegelev T.A.K. Ehitus OÜ.

Tööstusala on kergesti ligipääsetav riigi põhimaanteedelt, asudes vaid mõne kilomeetri kaugusel Tallinn-Narva ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteedest. Ala läbivad tööstuslikeks vedudeks sobivad rekonstrueeritud asfaltkattega teed, mis võimaldavad ligipääsu nii läbi linna keskuse kui keskust läbimata.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Laenukäive oli juulis selle aasta suurim

26.08.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenuturg oli juulis taas aktiivsem. Majapidamised sõlmisid üle 1900 laenulepingu ning võtsid uusi eluasemelaene 64 miljoni euro väärtuses. Aastatagusega võrreldes kasvasid nii tehingute arv kui ka maht kolmandiku võrra. Eluasemelaenude portfell suurenes juulikuu jooksul 19 miljoni euro võrra ja selle aastakasv oli 0,3%.

Ettevõtted võtsid juulis uusi laene ja liisinguid 742 mln euro väärtuses ja ühe kuu laenukäive oli juulis seega käesoleva aasta suurim. Baasefekti tõttu oli laenukäive aastatagusega võrreldes aga vaid 1% võrra suurem. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Kolmandik pikaajalistest laenuvahenditest suundus kinnisvara- ja ehitussektorisse.

Kuigi Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute käive oli juulis jooksva aasta suurim, aeglustus laenu- ja liisinguportfelli aastakasv 1%ni. Finantseerimisportfelli kasv aeglustus ettevõtete portfelli vähenemise tõttu, kuna osa ettevõtteid klassifitseeriti ühes pangas ümber ja nende tegevus kajastub nüüd muude finantseerimisasutuste statistikas. Selle mõjuta oleks laenumahu aastakasv jäänud eelmiste kuude tasemele (1,5%). Reaalsektorile antud laenude ja liisingute kogumaht oli juuli lõpus 14,7 miljardit eurot.

Turu keskmine intressimarginaal püsis eelmise kuuga samal tasemel. Ka baasintressimäär jäi väga madalaks, mistõttu intressikeskkond on laenuvõtja jaoks jätkuvalt soodne. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juulis 2,5% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 2,9%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 2,8% juures. Laenuportfell paranes vaid eluasemelaenude osas.

Reaalsektori hoiuste mahu aastakasv aeglustus juulis 3%ni. Kuigi majapidamiste hoiustamise aastakasvutempo alanes ka juulis, tulenes hoiuste kogumahu kahanemine seekord ettevõtlussektorist. Ettevõtete hoiused vähenesid kuu jooksul 69 miljoni euro võrra, mis oli osaliselt samuti seotud ettevõtete ümberklassifitseerimisega. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kokku 8,7 miljardit eurot.