Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Nädalapakkumine: koolitus poole hinnaga!

Kinnisvarakool pakub soodustustTäna on jutt lühike. Tule ja osale seminaril “Kinnisvara müük internetis” ja saad koolituse “Kinnisvaraturundus” poole hinnaga.

Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

  • Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest.
  • Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.
  • Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark.
  • Toimub 21/02/2013.
  • Loe lähemalt…

Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

  • Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel.
  • Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.
  • Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas.
  • Toimub 25/02/2013.
  • Loe lähemalt…

* Hinnad ei sisalda käibemaksu.

Registreerumiseks saada osalemissoov aadressile kool@kinnisvarakool.ee.

Registreeru

Kõigi küsimustega võite pöörduda allolevatel kontaktidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus

Täna kell 16:00 toimub kinnisvara müügikoolitus.

Psühholoog Anneli Salk räägib koolitusele enesemüügist ja klientidega hakkamasaamisest.

Maakler Maria Kopso räägib koolitusel, kuidas näeb välja üks kinnisvaramaakleri igapäevane elu.

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kuidas alustada oma maja ehitamist?

Kõigepealt peab olema kindlasti suur soov, sest suur tahtmine aitab keerulistest olukordades alati lahenduse leida.

Aga ainult soovist ei piisa? Kõige sagedasem probleem, mille tõttu jääb kogu edasine katki on raha.

Millised on siis levinud variandid, kuidas oma majani jõutakse:

  1. Olemasoleva eluaseme müük (juhul kui see olemas) ja selle abil ehitustööde käivitamine. Tavaliselt käib jutt korterist, mis kas on ilma laenuta või siis mõningase laenujäägiga, kuid mida müües saab algkapitali krundi ostuks ja natuke jääb ka ehitamise kuludeks, näiteks vundamendi ehitamiseks. Ülejäänud puuduolev summa võetakse laenuna.
  2. Mõne olemasoleva kinnistu, millel ehitis juba olemas, ost laenuraha eest. Üldjuhul ei anna pank laenu lihtsalt tühja krundi ostuks. Kui aga seal peal mõni pooleliolev ehitis või vanem maja, on laenu võimalik lihtsamalt saada.
  3. Kogutakse raha krundi ostuks heas piirkonnas ja võetakse laenu väiksema maja või lausa moodulmaja ehitamiseks. Moodulmajade tootjad pakuvad juba mõnda aega lahendusi, kus soovi korral saab olemasolevat maja laiendada lisades vajaduste suurenedes uusi mooduleid.
  4. Otsitakse võimalikult soodsa hinnaga krunt linnapiirkonnast kaugemal ning maja ehitatakse omajõududega oma palgast pikema aja jooksul. Sageli ei olegi võimalik sellistele kinnistutele pangast laenu saada, sest ehitushind ületab turuhinda juba ehitamise ajal.
  5. Kõikvõimalikud kombineeritud variandid, mis ennekõike põhinevad odavamal ehitamisel, kus ise ehitamist korraldatakse või ise ehitatakse.

Kokkuvõttes on soovitav krundi ostule suurt tähelepanu pöörata, sest see määrab suuresti selle, kas laenu ja millisel määral saab võtta juba käivitunud ehitustööde jätkamiseks. Pank jälgib alati turuväärtust ning lähtub ennekõike sellest, kui just lisatagatisi pole võimalik anda.

Miks on kinnisvara tagatise laenuvõime oluline? Põhjus ennekõike selles, et see annab suurema kindluse, et plaanitav maja saab valmis ehk annab vajadusel võimaluse lisaraha hankida.

Lisaks maandab riske majaprojekti õnnestumiseks ka maja suurus. Veidi väiksemas majas ei ole mingi probleem elada, mida näitab ka Skandinaaviamaade kogemus, kus levinud majad on 115 – 140 m2 suurused. Samas annab väiksem maja kokkuhoidu ehitamisel ning edaspidistest kodukuludes, mis järjest kallinevate energiahindade juures on kaalukas argument.

Edukat kodu ehitamist!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eesti Arhitektide Liit jagas 2012. aasta teenetemedaleid

Eesti Arhitektide Liit (EAL) andis eile, 14.02 oma üldkogu piduliku auhinnatseremoonia raames üle 2012. aasta teenetemedalid parimale ehitajale, tellijale, insenerile ja arhitektuuripublitsistile. Oma kohalolekuga austas tseremooniat ka Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves.

EAL valis 2012. aasta parimaks ehitajaks YIT Ehituse Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone ehitamise eest. Arhitektid märgivad kolledži ehitaja oskust ja tahet hoone loomisel kaasa mõelda ning head meeskonnatööd. Projektijuht Sven Rumm pälvib eriti suurt tunnustust, kuna tegemist on mehega, kel oli omal ajal suur roll ka okupatsioonide muuseumi ehitamisel.

Aasta parima tellija tiitli pälvis samuti Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone loomise eest TÜ Narva Kolledž. Eraldi tunnustati nende esindajad Katri Raiki ja Jaanus Villikot, tänu kelle tegevusele ja otsustele on Narva vanalinna kerkinud suurepärase arhitektuuriga linna elavdav uus hoone.

Lõppenud aasta parimaks arhitektuuripublitsistiks valiti Veronika Valk, kelle sulest ilmus eelmisel aastal Sirbis hariv arhitektuurimõtteid vahendav intervjuude seeria kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna avatud loengute sarjas esinenud välisarhitektidega. Lisaks on Veronika Valk aasta jooksul avaldanud mitmeid olulisi arhitektuuriteemalisi kirjutisi ka teistes lehtedes.

Eesti Arhitektide Liit otsustas tänavu esmakordselt välja anda aasta parima inseneri tiitli – selle pälvis üksmeelselt professor Karl Õiger suurepärase ja südamega tehtud töö eest vesilennukite angaaride renoveerimisel. See suurepärane hoone suudeti päästa eelkõige tänu Karl Õigeri entusiasmile, tänu tema pühendumisele ja kindlale soovile leida kriitilises olukorras lahendus – see on just see, mida arhitektid inseneridelt ootavad.

Tänavuste teenetemedalite “Linn”, millega Eesti Arhitektide Liit väljendab oma tänu Eesti arhitektuuri edendamisse antud suure panuse eest, autorid on Rait Siska ja Risto Tali.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Technopolis Ülemiste eelmise aasta käive kasvas 4,85 miljonile

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste käive kasvas 2012. aastal 4,85 miljoni euroni. Äripindade täituvus tõusis samal perioodil 90,7 protsendilt 94,9 protsendini.

„Technopolis Ülemiste 2012. aasta käibe kasvu 3,9 protsendi võrra võib pidada ootuspäraseks. 5,1-protsendiline vakantsuse määr viitab selgelt uute büroopindade vajaduse järgi linnakus,“ märkis AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov.

AS Technopolis Ülemiste 2012. aasta suurima arendusprojekti, Lõõtsa 8 kolmiktorni, ehitus on kulgenud plaanipäraselt. Hoone esimene etapp valmib märtsis ja kogu hoone oktoobris 2013. Eesti majandusteadlase Ragnar Nurkse nime saava kolmiktorni näol on tegemist Eesti suurima kaasaegse büroohoonega. Valmivas hoones on 24 000m2 renditavat kontoripinda, millel hakkab töötama üle 2000 inimese. Ülemiste City linnakus töötavate inimeste arv tõuseb sellega 2013. aasta lõpuks kõigi eelduste kohaselt 6000 töötajani.

AS Technopolis Ülemiste kuulub 49-protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Technopolis kontserni käive kasvas 2012. aastal 15,6 protsenti 107,3 miljoni euroni. EBITDA (kulumieelne kasum) kasvas aastaga 17,3 protsenti 55,8 miljoni euroni. Netokäibe ja EBITDA suurenemine oli tingitud peamiselt väljarenditud pinna 11,7 protsendilisest kasvust ja 2,4 protsendilisest renditulu suurenemisest võrreldes eelmise perioodiga.

„Eelmise aasta edu sai võimalikuks tänu kohalike äriüksuste edule,“ märkis Technopolis kontserni tegevjuht Keith Silverang. „Neil õnnestus leida uusi rentnikke meie kinnisvarale, säilitades samal ajal olemasolevaid kliente. Lisaks meie paindlikele lahendustele ja Technopolise klienditeeninduse kontseptsioonile seisneb meie jätkusuutlik konkurentsieelis ettevõtte tõhusas müügikorralduses ja proaktiivses suhtumises teenindusse,“ lisas Silverang.

Teisipäeval sai teatavaks, et Technopolis on omandanud Oulus Nokia Peltola linnaku. Linnakus on üüritavat pinda kokku umbes 37 600 m2. Investeeringu kogusumma on 31,7 miljonit eurot. Omandatud kinnisvara on moodne, paindlik ja täiendab Technopolise samas piirkonnas asuvat 27 000 m2 suurust Kontinkangase linnakut.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tartu linn jagab restaureerimistoetusi

Tartu Linnavalitsus ootab hiljemalt 1. märtsiks 2013 taotlusi restaureerimistoetuse saamiseks.

Restaureerimistoetust antakse miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate või miljööväärtusega üksikobjektidena kaitse all olevate enne 1944. aastat ehitatud ehitiste arhitektuursete originaaldetailide (aknad, välisuksed, luugid, fassaadikaunistused, varikatused, verandad, rõdud, katusetornid, erkerid jms) restaureerimiseks ja taastamiseks.

Toetuse täpse suuruse määrab esitatud taotluste arv. Töö peab üldjuhul saama valmis selle aasta sügisel. Toetused makstakse välja samal kalendriaastal pärast lõpparuande kinnitamist.

Restaureerimistoetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistusele (Küüni 5, kolmas korrus, tuba 320, vastuvõtuajad E 15-18 ja K 8-10, telefon 736 1317) hiljemalt 1. märtsiks 2013. Avalduse vormi leiab Tartu linna kodulehelt või arhitektuuri ja ehituse osakonnast. Avaldusele tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumist ja fotod teostatavater estaureerimistööde kohta.

Taastamis- või asendustööde puhul tuleb avaldusele lisada ka detailide tööjoonised.

Täpsem info veebilehel asjaajamisjuhiste rubriigis.

Restaureerimistoetuste projekti raames on 11 aasta jooksul kokku toetatud 270 objekti kokku 406 015 euroga. Restaureerimistoetuse eesmärk on aidata kaasa autentse miljöö säilimisele ja taastamisele ajaloolises linnaruumis ning rakendada säästva arengu põhimõtteid. Arhitektuursete detailide (nagu akende ja uste) puhul on oluline nende algupärasus, ühtsus ning sobivus hoone arhitektuuriga. Vanu hooneid restaureerides loovad linnaelanikud endale meeldiva elukeskkonna ning aitavad säilitada ajaloolisi linnaosi tulevastele põlvedele.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Eha Võrk: Maamaksuvabastus kärbib kohaliku omavalitsuse tulu

Tallinna abilinnapea Eha Võrk tõdes IX Linnade ja Valdade Päeval peetud ettekandes, et kohalike omavalitsuste tulu kavandatud viisil suurendamine maamaksuvabastustest tingitud tulubaasi vähenemist ei korva.

„Maamaksuvabastus vähendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi ning tulubaasi osaliseks taastamiseks on paljud omavalitsused tõstnud maamaksumäära maksimumini, mis on 2,5% maa maksustamishinnast,“ ütles Võrk.

Tallinna linna maksutulude kogusummast moodustab maamaks vaid 8,8 %. Abilinnapea juhtis tähelepanu asjaolule, et Riigikontrolli arvates on maamaks ühtlasi kõige suuremate kuludega hallatav maks.

„Riigikontrolli meelest tuleb riigil maamaksu määramist ja menetlemist oluliselt lihtsustada,“ ütles Võrk. „Riigikontroll leidis, et 2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus töötati välja kiirkorras, kuna seda nõudis valitsusliidu lepe. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliste kuludega on seda võimalik rakendada, ei tehtud.“

Maamaksuvabastuse rakendamiseks puudub analüüs, maamaksuseaduse muudatused on riigi poolt kiirustades ette valmistatud ning seadus käsitleb koduomanikke kaasomandi ja korteriomandi puhul ebavõrdselt, nentis Võrk. Lisaks on koduomaniku maamaksusoodustuse väljaarvutamine endiselt omavalitsuste kanda.

Võrk tõdes, et suurlinnades ja nende lähivaldades annab maamaksuvabastus koduomanikele märkimisväärse kokkuhoiu. „Viimsi elanik võidab oma koduõue 1000 m² pealt arvestuslikult 160−384 eurot, Saku elanik 70−120, pärnakas 200st rohkem kui 500 euroni, Tallinna elanik kuni 700 eurot, pealinna kallimates piirkondades veelgi enam.“

Võrgu sõnul võib maamaksuvabastust regionaalpoliitiliselt käsitleda pigem soodustusena omanikele linnades ja teistes tiheasustusega piirkondades. Sama on märkinud ka Kaido Kama 6. detsembri 2012 Maalehe artiklis „Äraspidine regionaalpoliitika Eesti moodi“.

„2013. aastal on Tallinna linnas maamaksust vabastatud ca 150 400 koduomanikku kogusummas 9,6 miljonit eurot,“ ütles Võrk. „Suurim maamaksuvabastus on 8661 eurot, väikseim 0,25 eurot ja keskmine maamaksuvabastus 68,17 eurot.“

Võrk nentis, et maamaksu kogumiseks vajalikud alusandmed tuleb kohalikul omavalitsusel koguda mitmest erinevast riiklikust registrist ning need terviklikuks andmebaasiks siduda. „Seetõttu peab iga kohalik omavalitsus leidma vahendid ja võimalused, kuidas nn kodudega kinnistud igal aastal tuvastada ning nende osas maksuvabastuse suurus välja arvutada. Lisanduvad muud tehnilised probleemid, mis on tingitud riiklike registrite erinevast arendamisest.“

Võrk tõi näiteks, et Tallinnas tuvastati ca 18 000 maakasutuse puhul aadressandmete mitteühilduvus registrites. „Käsitsi üle kontrollimist vajasid ka näiteks äriregistris olevad omandiosade andmed. Kokku esitas Tallinn Maksu- ja Tolliametile 1. veebruariks 2013 ca 265 000 maakasutuse kirjet.“

Koduomanike maamaksuvabastuse tõttu jääb linnal 2013. Aastal laekumata tulu ca 9,6 miljoni euro ulatuses. Käesoleval aastal jõustunud seadusesätte kohaselt on vabastatud ka riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa, mille tõttu maksulaekumised Tallinnas vähenevad veel ca 0,3 milj ulatuses.

„Maamaksuvabastusest tingitud tulubaasi vähenemisest umbes 5,3 miljonit eurot jääb Tallinnas kompenseerimata,“ nentis Võrk. „Maamaksuvabastusest tuleneva saamata jääva tulu korvamiseks tuleb tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat protsenti suurendada selliselt, et tulumaks kompenseeriks maamaksuvabastamisest tingitud tulubaasi reaalse vähenemise.“

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõmme kinnistud ootavad uut omanikku

Tallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele kolm Nõmme linnaosas asuvat kinnistut, neist hinnalisim endise Kivimäe sauna kinnistu.

Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 345 000 eurot. Ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 3052 m2. Kinnistul asuv saunahoone on tehniliselt halvas, kapitaalremonti vajavas seisukorras ja seisab tühjana.

Tallinna linnavolikogu otsustas määrata kinnistu uueks alghinnaks 345 000 eurot, mis on esmasest alghinnast 25% madalam, arvestades asjaolu, et alghinnaga 460 000 eurot oli kinnistu enampakkumisel seitse korda edutult.

Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega. Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m².

Sihi tn 37a tootmismaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 500 m² on enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot. Kinnistul asub tähtajatu üürilepinguga koormatud keraamikatöökoda.

Männikul asuv elamumaa sihtotstarbega Remmelga tn 3 kinnistu pindalaga 1071 m² on enampakumisel alghinnaga 49 900 eurot. Kinnistul paiknev elamu ei ole kasutusse antud.

Kinnistute müügist saadav tulu läheb sihtotstarbeliselt Nõmme linnaosas Valdeku tn 13 kinnistul sauna ja spordikeskuse ehitustööde teostamiseks. Tallinna linna munitsipaalsaunade programmi kohaselt planeerib Nõmme Linnaosa Valitsus aadressil Valdeku tn 13 asuva tühjana seisva endise koolihoone ümber ehitada, sh sinna sauna rajada. Kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamisega on juba algust tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

President Ilves andis Veronika Valgule noore arhitekti preemia

“Burmani ja Kotli loomingut tuntakse Eestis väga hästi ning ma olen kindel, et mõne aja pärast oskavad paljud inimesed lugupidavalt rääkida Grossschmidti või Tomiste majadest, uue ja värske mõtte esindajatest,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna noore arhitekti preemia üleandmisel. Laureaadiks osutus Veronika Valk.

“Kui meenutada seniseid preemia laureaate, siis nende looming kinnitab minu jaoks ühte olulist tõdemust – Eestis saab teha suuri asju ka oma loometee alguses ega pea pingutama aastakümneid, et esile tõusta. See on meie ja teie eelis. See on väikese riigi eelis,” sõnas riigipea. “Varasemate laureaatide nagu ka tänaste nominentide tööd on isikupärased ning julged, seega Eestile lootustandvad.”

Sellele on eriti paslik mõelda meie riigi 95. sünnipäeva eel, rõhutas president Ilves, sest Eesti peabki olema julgelt ettepoole vaatav ning keskenduma neile asjadele, mis on olulised täna ja homme.

“Arhitekti töö on justkui õpetaja töö. Oma loominguga muudate te meid ümbritsevat ruumi kaasaegsemaks ja huvitavamaks. Kasutades keskkonnasäästlikke ja meile sobivaid ning omaseid materjale. Harides seejuures nii tellijaid ja avaliku ruumi eest vastutajaid kui ka avalikkust,” tõdes riigipea, kelle sõnul kannavad meie arhitektid väärikalt oma vastutust aidata luua hea elukeskkonnaga Eestit: “Et see ei oleks räämas ja üksluine, vaid kaasaegne huvitav ja elav. See kõik ei sõltu alati rahast ja eelarvest, vaid pigem headest ideedest ja loominguvabadusest. Loodan, et lisaks teie vahetule ja heale loomingule on teil aega ja tahtmist elavdada arhitektuurialast mõttevahetust, olla austet ja kuulatavad arvamusliidrid Eestis, miks mitte kaugemalgi.”

President Ilves tänas Heldur Meeritsat noore arhitekti auhinna loomise eest ning firmat GO Travel konkursi toetamise eest.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Rahandusministeerium tutvustab kinnisvarajuhtimise kompetentsimudelit

Rahandusministeerium tutvustab riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudelit, mis annab suuniseid kinnisvarateenuste sisseostmise vajaduse või isetegemise hindamiseks.

Mudel aitab kavandada asutuste kinnisvara kompetentsivajadusi lähtuvalt vajalikest tegevustest ning seega ka kinnisvaraga tegelevaid töötajaid paremini värvata, hinnata, motiveerida ja arendada. Mudel sobib rakendamiseks nii avalikus kui ka erasektoris.

Riigi kinnisvarapoliitikat kujundab rahandusministeerium ning riigi kinnisvara kompetentsikeskus on Riigi Kinnisvara AS. Siiski peavad ka riigiasutused ise tegema oma teadlikke valikuid.

„Riigiasutused kinnisvara kasutajatena vajavad kompetentsi, et olla targad kinnisvarateenuste tellijad,“ ütles riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan. „Oma põhitegevuseks vajaliku kinnisvarakeskkonna kavandamist ja tegevuste korraldamist ei saa delegeerida kolmandatele osapooltele ka siis, kui on otsustatud jääda üürnikuks. Tutvustatav mudel annab kõigile suurtele asutustele kinnisvaraga seonduva paremaks plaanimiseks vajalikku tuge.“

Kinnisvarajuhtimise kompetentsimudeli tutvustamiseks toimub kaks teabepäeva. Teabepäeval räägitav puudutab eelkõige kinnisvara haldamise ja tugitegevuste juhtimise eest vastutavaid töötajaid, aga ka kvaliteedijuhte, arendusjuhte ja personalijuhte.

Lisainfo ja registreerimine teabepäevale kvr@fin.ee.

  • 22. veebruaril kell 14.00-16.00 Tallinnas, Rahandusministeeriumi koolituskeskuses, aadressil Suur-Ameerika 1.

Rahandusministeeriumi tellimusel valminud uuring „Riigi kinnisvarajuhtimise kompetentsimudel“ rahastati meetmest “Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine”, teostajateks olid OÜ Self II ja OÜ ASIS Drafting.

Uuringu lõpparuandega saab tutvuda aadressil: .

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Algab Vabaduse väljaku viimase arendusetapi planeerimine

Valminud on eeleskiis Tallinna Vabaduse väljaku viimase arendusetapi algatamiseks, millega arendaja Compakt Kinnisvara rajab linlastele Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale kultuuri- ja ajaveetmisvõimalustega avaliku ruumi.

Vabaduse väljaku arhitektuurilise lahenduse üks autoritest, arhitekt Andres Alver märkis, et selle kavaga jõuab lõpule Vabaduse väljaku pikaajaline planeering.

„Vabaduse väljaku planeeringu põhiidee toetub Tallinna vanalinna ajaloo- ja arhitektuuriväärtuste väärikale esiletoomisele ja eksponeerimisele. Linnakeskkonna kvaliteedi parendamise oluliseks osaks on ka ulatuslik sotsiaalne programm, mille seni edukamaks ellu viidud osaks võib lugeda autode väljaviimist ajalooliselt Vabaduse väljakult ja selle avamist linnakodanikele universaalse otstarbega linnaruumina. Käes on aeg hakata ellu viima planeeringu teist olulist sotsiaalset ja linnaehituslikku eesmärki – avada kättesaadav ja tegus ühendus Vabaduse väljaku ja Hirve pargi vahel ning ühtlasi eksponeerida täielikult ajalooline Ingeri bastion,“ rääkis Alver.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul on eesmärk arendada edasi Vabaduse väljaku ja Toompea tänava vahele kavandatud avaliku ruumi ideed.

„Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, millest kujuneks linnaelanikele kultuuri- ja ajaveetmiskeskus – sinna saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed, müügipinnad jne. Suvisel ajal saaks tegevus laieneda bastioni ümbritsevale alale ja Hirve parki, kus on võimalused tänavalaatade, vabaõhuturgude ja mitmesuguste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks. Tallinlaste kõrval pakuks see kindlasti huvi ka linna külalistele, andes hea võimaluse Tallinna kui turismisihtkoha edasiseks arendamiseks ja propageerimiseks. Samuti on plaanis rajada uus pargimaastikulaadne haljastus. Kaarli puiesteele on kujundatud suurejooneline jalakäijate esplanaad, mis parandab oluliselt liikumismugavust Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel, “ lausus Lember.

Vabaduse väljaku planeeringu teise etapi lahendus on planeeritud kinnistutele Kaarli pst 2, 4, 4a ja 4b. Maa-alune hoonekompleks saab eeleskiisi kohaselt sissepääsud Vabaduse väljaku suunalt lähtuvalt kaldteelt, mis suundub edasi Ingeri bastioni lääneküljele ja Hirve pargi suunas ning Okupatsiooni muuseumi poolt Kaarli ja Toompea tänavate nurgalt laskuvalt trepistikult.

Ülemine tasapind paikneks paindlikult Bastioni läänekülje maapinna ja uue väljaku pinna vahemikus ja saaks sel moel suhtlemisvõimaluse Bastionit ümbritseva meeleoluka väljakuruumiga.

Kavandatava hoonestusmahu katuse pind näeb ette pargimaastiku laadset lahendust, mis oleks harmoonias seda ümbritsevate haljasalade rohelusega. Mitmekesise avatud struktuuriga ruumimaastiku saab hoone sisemuses viia nii sügavale, kui lubavad ühelt poolt majanduslikud ja logistilised kaalutlused, teisalt aga bastioni vundamentide stabiilsuse tagamise vajadused.

Avatud ehitusstruktuur tagab välisvalguse jõudmise ka alumistele tasapindadele.

Projekti arendaja on Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa ettevõtjale Vjatseslav Leedole. Lahenduse arhitektid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik. Detailplaneeringu algatamise ettepanek koos eeleskiisiga on esitatud Tallinna linnaplaneerimise ametile.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Eesti elamispindade käibest tuleb 71% Harjumaalt

Uurides elamispindade turu suhtelist aktiivsust ehk mitu tehingut tehakse inimese kohta ei ole vist imekspandav, et maakondlikult on kõige aktiivsem kinnisvaraturg Harjumaal. Küll on pisut üllatav, et aktiivsuse poolest järgmine ei ole igapäevases kinnisvarajutus Harjule järgnev Tartumaa, vaid hoopis Ida-Virumaa.

2012. aastal tehti Eestis 20 elamispindade tehingut 1000 inimese kohta

Eesti keskmine elamispindade ehk korterite ja hoonestatud elamumaade tehingute arv 1000 inimese kohta oli 20. Ainsana ületas maakondlikult seda näitajat Harjumaa, kus vastav tehingute arv oli 24,2. Kõikides muudes maakondades jäi tehingute arv Eesti keskmisele alla.

See fakt näitab meile selgelt, et kinnisvaraturu toimimiseks on vaja piisavat arvu inimesi, kelle najalt saaks ostujõu toel tekkida nõudlus.

Harjumaa aitavad tehingute edetabelis ainsana keskmisest kõrgemale tõsta faktid, et maakonnas elab 40% Eesti elanikest. Harjumaa on analoogselt elamispindadeturu suhtelisele aktiivsusele ka palkade poolest ainus maakond, kus palk on Eesti keskmisest kõrgemal. Uusarendus ehk üle keskmise kvaliteediga pakkumine puudutab samuti eelkõige Harjumaad.

Ida-Virumaa on tehingute poolest hõbemedali kohal

Tehinguaktiivsuse teisel kohal seisab üllatuslikult Ida-Virumaa. Tegemist on rahvaarvult teise maakonnaga, kus elab statistikaameti andmetel 167 000 inimest, mis on Eesti elanikkonnast 12%.

Ida-Virumaa on ainus maakond, kus tehingute aktiivsus on tõusnud võrreldes buumilävel seisnud 2004. aastaga. Seejuures on elamispindade turu rahaline käive elaniku kohta Ida-Virumaal kasvanud 2004. aastaga võrreldes rekordilise 257%.

Ida-Virumaa elamispindade tehingute arvu ja käibe kasv ei räägi mitte sellest, et üks osariik elaks iseseisvat elu. Pigem võime me öelda, et Ida-Viru sajandialguse olematu kinnisvaraturg on nüüdseks jalad alla saanud.

Kasvanud tehingute arv viitab sellele, et piirkondlikult võib kõrge nõudlus tuua kaasa hindade kasvu. Oodatavaid positiivseid arenguid kinnitavad ka üle-Eestiliste maakleribüroode kontorid, kes järjest aktiivsemalt on Ida-Virumaal tegevust laiendamas.

Hiiumaa ja Põlvamaa on kõige taga

Kõige madalam on elamispindade tehingute aktiivsus Hiiumaal ja Põlvamaal. Hiius jäi elamispindade tehingute arv 1000 inimese kohta 2012. aastal 9,4 tehingu peale ehk rohkem kui kaks korda Eesti keskmisest allpoole. Põlvamaa vastav tehingute arv oli 10,9.

Madal elamispindade turu aktiivsus tähendab seda, et kinnisvaramüüjal on raske ostjat leida. Müügiprotsessi ainus kiirendi on hinna alandamine. Madalad elamispindade hinnad aga tekitavad olukorra, kus ehitushind ületab oluliselt kinnisvara turuväärtust.

Siit tekkivas nõiaringis muutub uue elamispinna rajamine ebamõistlikuks. See aga omakorda viib elamufondi kvaliteedi halvenemisele.

Tehingute kõrval on oluline raha

Kinnisvaraturu tervise näitajatest on olulisem tehingute arv, kuid vähetähtis pole ka tehingutega kaasnev käive.

Tallinnas ja Harjus elab 40% Eesti elanikest ja tehakse 40% elamispindade tehingutest. Elamispindade rahalisest käibest moodustab Harju maakonna osakaal aga koguni 71%.

See tähendab, et kui elamispindade käive 2012. aastal oli ühe Eesti inimese kohta 807 eurot, siis Harjumaal oli see ligi kaks korda kõrgem ehk 1450 eurot.

Vaatamata kõrge tehingute arvu näitamisele oli Ida-Virumaa elamispindade käive inimese kohta ainult 257 eurot.

Teisele käibeliidri kohale platseerub Tartumaa. Tartumaal elab 11% Eesti rahvastikust, tehakse 11% elamispindade tehingutest ja ringleb 12% elamispindade tehingute käibest. Ühe Tartumaa elaniku kohta teeb see Eesti keskmisest pisut rohkem ehk 840 eurot.

Statistika aitab leida võimalusi

Hea kokteil segatakse ikka mitmest koostisosast. Nii tasub elamispindade turu perspektiivikust hinnates visata pilk peale nii tehinguaktiivsusele kui tehingukäibele mõlemale.

Põhjendamatult madal tehingute arv või käive võib viidata anomaaliale ja seeläbi perspektiivsele kasvule. Seda aga muidugi eeldusel, et maakondlik taustsüsteem arengutega kaasas käib.

Elamispindade tehingute arv 1000 inimese kohta ja selle muutus

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Narva korteriturul uued tipud

Viimase kolme aasta algus suuremate linnade korteriturul on olnud üsna sarnane – jaanuarikuu on üks väiksema aktiivsusega periood, mil turg alles hakkab hoogu võtma. Seetõttu oli huvitav vaadata käesoleva aasta esimese kuu Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korterituru käitumist ning võrrelda seda varasemate aastatega.

Alates 2010. aastast on jaanuarikuu tehingute aktiivsus suuremates linnades ülimadal: detsembrikuu tehingute mahuga võrreldes kukkus aasta esimese kuu ostu-müügi tehingute arv kohati isegi 40%. Käesolev aasta on erand. Näiteks Tallinna korteriomandi tehinguid oli jaanuaris 534, mis on 21 võrra rohkem kui kuu varem. Samas meenutan, et kui aasta teises pooles toimus üldjuhul üle 600 korteri tehingu kuus, siis aasta viimasel kuul tehtud 505 tehingut on ikka väga madal tulemus (muutus lausa -26%). Seega jaanuarikuu maht on samaväärne detsembrile, olles siiski 10% kõrgem kui 2012. aasta jaanuar.

Vaatamata vähenenud tehingutele on keskmine hind jätkuvalt tõusvas joones, saavutades jaanuaris tulemuseks 1135 €/m²: detsembriga võrreldes oli muutus marginaalne 0,5%, kuid aastases võrdluses on hinna muutus 6,9%.

Tartu tehingute aktiivsus jaanuaris langes: 84 korteriomandi tehingut on samast klassist, mis aasta varem, kuid ca 23% väiksem kui detsembris. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes muutuse 7%, jõudes hinnani 956 €/m². 2012. aasta jaanuarikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind ca 10% kõrgem.

Pärnu korteriturg oli see-eest novembri ja detsembriga võrreldes oluliselt aktiivsem, sest 54 tehingut ületas üsna suurelt kahe varasema kuu tehinguid. Kasvanud mahtuda taga olid odavama hinnaklassiga elamispindade tehingud, mis viisid keskmine hinna 10% võrra alla. Aastases võrdluses oli käesoleva aasta jaanuarikuu keskmine 16% kõrgem.

Narva jaanuarikuu korteriturg oli üllatus, sest kuigi korterite ostu-müügi tehinguid tehakse üsna keskmises mahus, siis hinnad rühivad järjest uutesse kõrgustesse: ühe ruutmeetri keskmine hind oli jaanuaris 428 €, mis on ca 13% kõrgem kui detsembris ja lausa 43% kõrgem kui eelmise aasta jaanuaris. Keskmise hinna jõudmine üle 400 €/m² oli vältimatu, sest jaanuari tehingutest 42% olid sellest hinnatasemest kõrgemad.

Kokkuvõttes võib öelda, et aasta korteriturul on alanud üsna aktiivselt ning nii mõneski linnas pole aasta alguse depressiooni. Lähitulevik näitab, et kas elektrihinna tõusul on mõju korteriturule ja milliseks kujuneb kinnisvaraturg Eesti ja Euroopa majanduse taustal.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Üüriäri KKK: Leppetrahv lepingu rikkumise eest – kas tohib?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma. Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Briti jaekaubanduskett Debenhams avab kauplused Tallinnas ja Riias

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendusfirma E.L.L. Kinnisvara on allakirjutanud lepingu frantsiisivõtja Juergen Roehlingeriga Briti jaekaubandusettevõtte Debenhams kahe uue kaubamaja avamiseks Tallinnas ja Riias.

Riia kauplus avatakse 2014. aasta märtsis ostukeskuses Spice ja Tallinna kauplus 2014. aasta sügisel uues arendatavas ostu- ja meelelahutuskeskuses Panorama City.

Oma Briti pärandi üle uhke Debenhams on juhtiv rahvusvaheline bränd, kellele kuulub 240 kaubamaja 28 riigis. Debenhams on tugevalt esindatud sellistes riiete ja kodukaupade võtmekategooriates nagu naiste, meeste ja laste riided, kodukaubad, tervise- ja ilutooted.

Jaemüügikett pakub oma klientidele üle kogu maailma ainulaadset, eristuvat ja eksklusiivset kaubavalikut, milles on esindatud keti enda kaubamärgid koos rahvusvaheliste ja kontsessiooni lepingutega saadud kaubamärkidega. Debenhams on oma kõrgetasemeliste disainerite ja kaubamärkide portfelliga panustanud Briti disaini arengusse juba 20 aastat. Eestis ja Lätis hakatakse müüma Debenhamsis praegusel hetkel töötavate nimekate disainerite Henry Hollandi, Jasper Conrani, Julien MacDonaldi, John Rocha, Matthew Williamsoni, Ben de Lisi ja teiste tooteid.

E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon märkis: “Debenhamsil on rahvusvahelisel areenil juhtiv arusaam sellest, milline üks kaubamaja peab olema. Neil on pikaajaline kogemus kaubamajade rajamisel ja avamisel. Mul on väga hea meel, et meil on võimalus koostöös Debenhamsiga avada kauplused nii Eestis kui Lätis. See leping sobib hästi E.L.L. Kinnisvara strateegiaga tuua ostukeskustesse müügile uusi põnevaid kaubamärke.“

Debenhams Baltikumi brändijuht Vaiva Kirvelaite sõnas: “Debenhams on rahvusvahelisel turul väga edukalt laienenud. Investoritena näeme Balti riikide turul suurt potentsiaali ning soodsat võimalust tuua siia uusi brände ja Briti disainerite loomingu paremikku. Eduka äritegevuse aluseks on kaupluste võimalikult head asukohad ja samuti usaldusväärsed partnerid, mille tagasime, kui kirjutasime E.L.L. Kinnisvaraga alla lepingu uute kaupluste avamiseks Spice’i ja Panorama City ostukeskustes.”

Debenhamsi kaubamajad hakkavad paiknema strateegiliselt mugavates asukohtades: Spice keskuse esimesel korrusel (2948,5 ruutmeetrit) ja Panorama City ostukeskuse esimesel ja teisel korrusel (ca 2200 ruutmeetrit).

Debenhams International direktor Francis McAuley lisas: “Meil on hea meel jätkata laienemist Balti riikides koos meie frantsiisipartneriga ja avada esimene kauplus Riias. See on dünaamiline, kiiresti arenev piirkond, kus kaubamajad ei ole siiani piisavalt esindatud. Toome Balti turule oma ainulaadse jaekaubanduse kogemuse koos eksklusiivsete moebrändidega ja keskendume hinnalistele disainitoodetele. Näeme suurt võimalust strateegilises koostöös E.L.L. Kinnisvaraga, kes on meile tutvustanud oma visiooni ja tõestanud võimet ehitada maailmatasemel ostukeskusi.”

Vaiva Kirvelaite jätkab: “Oleme uhked, et saame pakkuda Eesti ja Läti ostjatele Debenhamsi eksklusiivsete disainerite toodete valikut hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning tuua siia esimest korda Suurbritannia moetänavate kogemuse. Kauplustes pakutavate toodete valik ei erine Debenhamsi valikust Suurbritannias, aga iga riigi kauplustes lisatakse sortimenti ka veel mõned kohalikud ja rahvusvahelised kaubamärgid.”

Kirvelaite sõnul avatakse Balti riikides kokku kuus kauplust ning Eesti ja Läti uutes kaubamajades leiab tööd rohkem kui 200 inimest.

2014. aasta sügisel avatav Panorama City on Eesti suurim moe- ja meelelahutuskeskus, mis pakub mitmekesist tegevust nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Panorama City ankurrentnikuks on Rimi hüpermarket. Teiseks võtmepartneriks on Apranga Group, Balti riikide suurim rõivaste jaekaubanduskontsern, kes avab keskuses 14 rahvusvaheliselt tuntud moekauplust, sealhulgas kõik Inditex Gruppi kuuluvad kauplused – Zara, Massimo Dutti, Bershka, Pull & Bear, Stradivarius.

Panorama City kaubanduskeskuse kogupindala on 90 000 m², sellest üüritav pind moodustab 57 000 m². Uues keskuses avatakse ligi 200 erinevat kauplust, parkimiskohti on planeeritud üle 1800.

Ostukeskuse omanik, E.L.L. Kinnisvara, on Balti riikide juhtiv kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. E.L.L. Kinnisvara arendab, haldab ja opereerib erinevaid ostukeskusi, hotelle, äri- ja büroohooneid, samuti ka lao- ja tootmishooneid. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies Balti riikide juhtivas kaubanduskeskuses. Tallinnas kuulub E.L.L. Kinnisvarale osalus Viru Keskuses, Riias on E.L.L. Kinnisvara omandis Spice ja Spice Home kaubanduskeskused ning Leedus kuulub investeerimisportfelli Panorama kaubanduskeskus Vilniuses ning Saules Miestas kaubanduskeskus Šiauliais.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark