LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakler pilvedes ehk 5 tasuta töövahendit turuosalisele, vol 2

Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas.

Kuna professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks ainult otseselt kinnisvaratehingutega seotud registritest ei piisa, siis kirjutame alljärgnevalt veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest:

  1. Äriregister Äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta sh kontrollida näiteks tasuta B-kaardi kehtivaid andmeid.
  2. Maksuvõlglaste otsing Keskkonnas on võimalik teha päringuid seoses võlaga (maksuvõlglaste otsing, vajalik isiku- või registrikood).
  3. Äri- ja ettevõtluskeelud Andmed keeldude kohta avalikustatakse vastavalt Äriseadustiku § 69¹ alusel.
  4. Käibemaksukohustuslase otsing Lihtne ja kiire võimalus kontrollida, kas isik on käibemaksukohustuslane.
  5. Maksehäireregister  Keskkond võimaldab maakleril lihtsalt kontrollida, kas eraisik või ettevõtete suudab täita üürilepingust tulenevaid kohustusi.

 

Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, millest teeme ülevaate järgmine nädal.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Arco Investeeringute osalusega ettevõte võitis elamumaa oksjoni Lätis

Täna Riias toimunud erastamisoksjonil tunnistati Arco Investeeringute AS’ i osalusega ettevõtte SIA Prime Capital pakkumine elamumaa ostmiseks parimaks. Ostetavad kaks maatükki, 5,22 ja 80,97 hektari suurused, asuvad Läti Baltezersi eliitelamurajoonis Garkalne piirkonnas Riia lähistel.

Vastavalt oksjoni tingimustele makstakse 1 604 000 eurosest ostuhinnast 70% kuu aja jooksul ja ülejäänud käesoleva aasta 31.detsembriks.

„Meie eesmärk kõnealuste Riia lähistel asuvate maatükkide omandamisel on jätkata suuremahuliselt elamurajooni arendamist looduskaunis keskkonnas, kuhu Arco on juba välja arendanud 62 krunti 13,1 hektaril Mazais Baltezers rajoonis.

Piirkonna teeb atraktiivseks männimets ja järvekallas, lätlaste jaoks on tegemist sama hinnatud piirkonnaga kui Tallinnas Merivälja või Pirita. Projekti realiseerimist saame alustada kohe,“ kommenteeris Arco Vara plaane Lätis ettevõtte juhatuse esimees Lembit Tampere ja lisas: „ Arco Vara grupi Läti tegevuse tugevdamise seisukohalt on tegemist väga olulise ja märkimisväärse sammuga.“

Lätis registreeritud SIA Prime Capital osanikud on Arco Investeeringute AS (70%) ja SIA Dreilini-Ulbroka-1 (30%).

Arco Investeeringute AS on 100% Arco Vara tütarettevõtte, mille kogemuste hulka kuulub enam kui 600 eramukrundi väljaarendamine Eestis ja Lätis, tuntuimad neist on Veskimöldre ja Merivälja Tallinnas ning Mazais Baltezers Riias.

Kuuülevaade: juulis osteti vähem, aga kallimat kinnisvara

Tänavu juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga üheksa protsenti vähem tehinguid kui juunis, kuid korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga 682 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 56,9 miljonit eurot.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul oli juulis märksa suurem huvi elumajade vastu, mis tõstis keskmise tehinguväärtuse viimastest kuudest kõrgemaks. “Korteriomanditega tehti kesksuvele iseloomulikult vähe tehinguid, samas hindade kasvutrend pigem püsib,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv langes juulis 11 protsenti 418 tehinguni. Korterite kogumaksumus tõusis kaks protsenti 29,4 miljonini. Juulis ületas Tallinna korterite pinnaühiku maksumus neljandat kuud järjest 1000 euro piiri (1018 eur/m2). Võrreldes eelmise aasta juuliga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus 16 protsenti kõrgem. Statistika kohaselt müüdi Tallinnas juuni kõige kallim korter 536 000 ja odavaim 1900 euro eest.

Juulis võõrandati Tallinnas 40 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on seitsme võrra enam kui juunis. Kalleim elamu leidis ostja 445 000 ja odavaim 3200 euro eest.

Juulis müüdi Tallinnas seitse elamukrunti, mis on kahe võrra vähem kui juunis. Kalleim krunt võõrandati ligi 329 058 ja odavaim 39 966 euro eest.

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valduse üleandmine

Tänane on viimane postitus KV.EE rubriigis, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral võtsime kokku müügitehingu vormistamise teema. Täna kirjutame valduse üleandmisest.

Valduse olemus

Kui korter on müüdud ehk omandiõigus on ostjale üle antud, siis tuleb üle anda ka valdus. Valdus on inimese tegelik võim asja üle. Korteri valdaja on siis inimene, kel on reaalne võimalus selle kasutamiseks.

Valduse üleandmiseks tuleb maja-korteri puhul anda ostjale üle juurdepääs objektile ehk võtmed. Siiski tulevad lisaks võtmetele mängu veel mõningad detailid.

Üleandmise-vastuvõtu akt

Valduse üleandmine on mõistlik vormistada kirjalikult.

Tegemist on dokumendiga, milles määratud tähtajani üldjuhul vastutab vara säilumise ja selle seisukorra eest üleandja ehk müüja ja millest alates läheb vastutus üle ostjale ehk vastuvõtjale.

Akt on ka poolte kinnitus selle kohta, et leping on nõetekohaselt täidetud ning kokkulepitud mullivann ei ole kogematakombel asendunud roostes pesukausiga.

Lisaks võiks müüja lisada üleandmise akti klausli, et üleantav objekt vastab kokkulepitule ning pooltel puuduvad pretensioonid teineteise vastu.

Kui pretensioone siiski on, siis ei tähenda, et akt peaks sõlmimata jääma. Sellisel juhul tuleks pretensioonid ning nende kõrvaldamisega seonduvad tähtajad aktis fikseerida.

Mõõdikute näidud

Valduse üleandmise-vastuvõtu aktis tulekski märkida selle kuupäev, fikseeritud vee-, gaasi- ja elektrimõõtjate näidud ning täiendav kinnitus, kes millise näiduni ja millal arveid tasub.

Tavapärane on kokkulepe, et tarbimise kuni asja üleandmiseni maksab kinni tarbija ehk müüja. Edaspidise tarbimise kinnimaksmise võtab endakanda ostja.

Päraldised, dokumendid

Lisaks kinnisvaraobjektile tuleb üle anda päraldised, mis reeglina seisnevad asjaga seotud dokumentides, aga ka näiteks võtmetes. Kui notariaalses lepingus oli kokku lepitud mingites esemetes, mis müüdavale kinnisvaraobjektile jäävad, siis peaksid needki üleandmise-vastuvõtuaktis figureerima.

Ostjale tuleks dokumentidest nende olemasolul üle anda näiteks korteriga seotud plaanid-skeemid, ümberehitustega seotud nõusolekud ja kooskõlastused. Või kui äsja väljavahetatud akendel on veel garantii, siis sellega seonduvad dokumendid.

Kindlasti ka näiteks üürileping, kui müüdud korter on väljaüüritud.

Lepingute lõpetamine

Kui valdus on üle antud, siis oleks müüjal mõistlik kõik enda nimel olevad lepingud lõpetaja või ostjale üle anda.

Ostjale üle lähevad näiteks vee- ja elektritarbimise lepingud, kus ostjal teenusepakkujat valida ei ole võimalik. Oma iseseisva lepingu sõlmib ostja soovi korral ja soovitud teenusepakkujaga näiteks internetiühenduse või telefoniteenuse tarbimiseks või valveteenuse saamiseks.

Kui kokkulepitud tarbimise eest on arved tasutud, lepingud lõpetatud, siis võib kinnisvaramüüja avada šampusepudeli ning tõdeda, et kinnisvara on müüdud, rahad on käes, valdus on üleantud ning kinnisvara müügiprojekti võib pidulikult lõppenuks kuulutada.

Soovitused

  • Vormista üleandmise-vastuvõtu akt kindlasti kirjalikult.
  • Võta akti kinnitus, et kõik kokkulepitu on üle antud ning pooltel puuduvad teineteisele pretensioonid.
  • Ära unusta enda nimel olevaid lepinguid lõpetada ja/või üleanda uuele omanikule.

Käesolev postitus on nõuannete seeriast viimase. Oleme läbi käinud kogu pika tee alates müügihuvi tekkest kuni valduse üleandmiseni. Loodetavasti aitab käesolev juhend kõikidel müüjatel edukaid kinnisvaratehinguid teha.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Ober-Haus: hinnaindeks 07/2011

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta juulis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 1,8%, olles juunis kasvanud 0,6%.

Tallinnas keskmine pinnaühiku hind samas langes 1,4% ja oli 1016,2 €/m². Linnaositi oli Kesklinnas keskmine ruutmeetri hind 7,7% ja Mustamäel 7% kõrgem, seevastu Kristiines 17,1% madalam, tuleb aga arvestada, et ka tehingute arv siin väike. Tartus oli keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 5,8% madalam.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv vähenes juulis juuniga võrreldes 14%, toimus 598 tehingut. 2010. aasta juuliga võrreldes on kaalutud keskmise pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 14,7%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 39,1% madalam.

Käesoleva aasta seitsme kuuga on vaadeldavates piirkondades tehtud kokku 7% vähem ostu-müügitehinguid kui eelmisel aastal sama ajaga, sh. Tallinnas 7,4% vähem.

Lae fail alla: Ober-Hausi hinnaindeks.

Statistika: eluasemelaenude turg vaikselt elavnemas

Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär püsis Eesti Panga andmetel ka 2011. a. II kvartalis 3,3% peal. 2011. a. juuni keskmiseks 1,749% peale tõusnud eurobori juures tähendab stabiilne lõplik intressimäär asjaolu, et pangad on laenude riskimarginaase järjest alandanud.

Madalam riskimarginaal omakorda tähendab pankade järjest positiivsemat suhtumist kohalikku kinnisvaraturgu.

Seda kinnitab ka üle 10 kvartali kõige kõrgem uute eluasemelaenude väljastamise maht. 2011. a. II kvartalis väljastasid Eesti pangad eluasemelaene 124 miljoni euro väärtuses. See on 20% suurem laenukäive, kui veel aasta tagasi.

Eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude maht siiski jätkab kahanemist. See tähendab, et vaatamata laenuturu kohatisele elavnemisele väljastavad pangad endiselt vähem uusi eluasemelaene, kui nad vanu turult kokku korjavad.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Statistics: Growth In Volume Of Land Transactions In Estonia

Both built up and raw land in Estonia has seen a significant increase in the number of deals in the second quarter of 2011, according to Tõnu Toompark on his adaur blog. This is in direct contrast to apartment deals which over the same period have seen a decline in frequency.

The second quarter of 2011 saw 2710 transactions involving undeveloped land, which is almost one fifth higher than a year ago, writes Tõnu. This at the same time represented an increase in value of sales of 62 per cent. Total growth in sales of undeveloped land over the same time period came to a value of 66 million euros, Tõnu goes on.

The majority (80 per cent) of land deals have involved undeveloped land, but only 66 per cent comprised profit-yielding land, Tõnu explains.

1351 deals involving developed land were concluded in the second quarter of 2011, writes Tõnu. Whilst the number of deals of this type as a whole rose by 10 per cent year-on-year, their corresponding value only rose by 2 per cent over the same period, he says.

According to Tõnu, the total value of sales of built-on land came to 109 million euros.

Developed land transactions made up the majority (60 per cent) of all residential deals, Tõnu continues.

Both developed and undeveloped land transactions are still a long way off the peak levels in 2006, when the total number of undeveloped land transactions stood at over 4000 in the second quarter of the year, to a value of over 300 million Euros, and developed land transactions stood at around 3000 during the same period, naturally with a higher total value (peaking at just under 450 million Euros in the final quarter of 2006).

See here for the full report (in Estonian) plus graphs illustrating the changes in value and total number of developed and undeveloped land transactions since 2004.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Uusarendusi lisandub rahuldavalt

Statistikaameti andmeil lisandus 2010. aastal Eestisse vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles võrreldav 2003. aasta tasemega.

„Eluruumide lisandumise vähenemine tõi kaasa olukorra, kus eelmise aasta keskel oli uute korterite pakkumisi niivõrd vähe, et paljud firmad nägid taas võimalust teenimiseks ja hakkasid hoogsasti ehitama. Esimesed suutsid majad müüa tühjaks enne, kui katus peale sai. Hiljem alustanutel nii hästi ei ole läinud. Praegusel hetkel on pakkujaid ja ehitajaid taas üsna palju,“ kommenteeris BREM Kinnisvarabüroo vahendusteenuste valdkonna juht Eero Ving.

Tema sõnul on uusarenduste järele nõudlust, kuid nagu ikka müüb hästi asukoht. Näiteks uusarendused kalamajas on enne hoonete valmimist peaaegu välja müüdud. Keerulisem on müüa pindu kesklinnast kaugemal ja vähem atraktiivsetes asukohtades.

Kuigi statistika uute eluruumide lisandumise osas on üsna tagasihoidlik, siis defitsiiti ja järsemat kinnisvara hinnatõusu Ving ei näe, sest keerulisem aeg uute korterite turul jäi aastatagusesse aega, kui pakkumisi oli väga vähe.

„Uute korterite defitsiiti ei ole lähima aasta jooksul tekkimas, kuna üsna suurel hulgal hooneid on valmimisjärgus,“ ütles Eero Ving.

Tallinnas tekitavad enim huvi väiksemad arendused kesklinna vahetus läheduses.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakler pilvedes ehk 5 tasuta töövahendit turuosalisele, vol 1

Uus majanduskeskkond ja muutunud käitumisharjumused on kinnisvaramaakleri töö sidunud üheselt internetiga.

Seejuures on maakleri töökeskkond internetis omakorda lokaalsetelt teenustelt järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas.

Alljärgnevalt  5 tasuta (või osaliselt väikse tasu eest) veebipõhist rakendust, mille kasutamisega saab kinnisvaramaakler alustada igapäevast tööd kiiresti, lihtsalt ning praktiliselt igast internetiühendusega seadmest:

  1. Kinnistusraamat e-Kinnistusraamat on elektrooniline kinnistuandmete süsteem, mille kaudu saab kontrollida kinnistu andmeid. Andmed on jagatud neljaks jaoks, mis sisaldavad registriosa pealkirjaandmeid, kinnistu koosseisu-, omaniku -, koormatise/kitsenduse- ja hüpoteegi andmeid.
  2. Ehitisregister Kõik kasutajad saavad tasuta otsida registreeritud ehitisi, vaadata nende andmeid ning registrile esitatud dokumente.
  3. Maa-amet Tutvuda saab maakatastris registreeritud katastriüksustega ja nende andmetega (sh ka nende suuruste ja asukohtadega)
  4. Kinnisvaratehingute statistika Keskkonnast saab teha tasuta järelpärimisi juba tehtud kinnisvaratehingute kohta.
  5. Kinnistuportaal Rakendus pakub kiiret ja mugavat võimalust kinnistamisavalduse koostamiseks ja esitamiseks, kinnistamisavaldusega taotletava kande tegemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks ning kinnistamisavalduse menetlusinfo reaalajas jälgimiseks.

Ilmselt jääb professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks nendest rakendustest väheks, seetõttu kirjutame turuosalistele vajalikest/kasulikest keskkondadest veel.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Floods To Have No Lasting Impact on Real Estate Prices

Homeowners on the Tallinn streets worst affected by last weekend’s floods should not be worried that the long-term value of their property will decline, real-estate analysts say.

In the coming months, those living in the streets near the Old City Harbor, where heavy rains on July 30 left cellars filled and cars submerged, won’t be able to sell at normal prices. However, experience shows that buyers will quickly forget about the next potential deluge, Postimees wrote.

Analyst Tõnu Toompark, a member of the board at the Association of Real Estate Companies, conceded that there would be a palpable effect on sales in the short term.

He and the association’s chairman Peep Sooman said that the length of time that a property is on the market will probably increase. “It means that […] some who wanted to buy a residence in that area will give up the thought,” said Toompark.

The insiders said that, in the long run, after the floods disappear from the headlines, any problems with selling in the area will also disappear.

Steve Roman: http://news.err.ee/economy/4288093e-fcb2-44f9-b810-38987a1e65df

Üleujutus mõjutab kinnisvara hindu lühiajaliselt

Kuigi lähikuudel ei õnnestu Tallinna reisisadama lähedal üleujutuse üle elanud inimestel ilmselt oma kinnisvara tavahinnaga müüa, näitab ajalugu, et ostjad unustavad probleemid peagi.

Reisisadama vahetus naabruses paiknevate Uus-Sadama tänava majade korteriühistute juhatuste liikmed Olga Zonina ja Nadežda Danilova nentisid eile nukralt, et laupäeval maha sadanud rekordiline vihmakogus on ilmselt pöördumatult kahjustanud majade soojussõlmi.

Ühe sõlme taastamine läheb Zonina hinnangul maksma vanas rahas 100 000 krooni ringis. Lisakuluna mainis Zonina veel veepumpasid, mis mõlema hoone elanikud ühisest eelarvest soetama pidid, samuti sai kannatada majadevaheline asfalt.

Kahju tuleb ühistutel ise kanda, sest üleujutuse vastu maju kindlustada ei saa. «Pika kauplemise peale saime majale tormikindlustuse, aga üleujutuse osas öeldi meile ära,» sõnas Zonina, kelle juhitavale ühistule pakub varakindlustust Ergo. «Üleujutuse vastu ei paku meile kaitset ükski kindlustus, nemad riskida ei taha.»

Pikemas perspektiivis teeb aga Zonina sõnutsi elanikele muret, et uppumisohus kinnisvara ei õnnestu müüa. Valdavalt üüritakse vabu kortereid küll tudengitele, kes veeriskist ei hooli. «Aga mõned noored pered, kes siin väikestes korterites elavad, tahaksid kunagi oma majja kolida ja neil võib küll müümisega probleeme tekkida,» lausus ta.

Müügiperiood pikeneb

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark möönis, et lühiajaline mõju üleujutatud piirkonna hinnatasemele õnnetusel kindlasti on.

«Täna on kõik meediakanalid rääkinud, et ühes piirkonnas on majadega suur jama,» rääkis ta. «Ühest küljest tähendab see seda, et mõni inimene seal tahaks võib-olla rohkem müüa, teisalt aga mõni, kes on plaaninud muu hulgas ka sinnakanti elamise osta, loobub sellest mõttest.»

Sama tunnistas kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Peep Sooman, kelle hinnangul võib hind küll pigem paigale jääda, ent müügiperiood pikeneda.

«Ilmselt järgneva kuu-kahe jooksul on väga keeruline Tuukri tänavale midagi müüa, sest inimestel on värskelt meeles, et vahepeal oli seal vesi puusani, keldrites midagi hoida ei saanud ja autod parklates olid suisa vee all,» ütles ta.

Hiljem tõrge kaob

Pikemas plaanis usuvad eksperdid aga, et kui teema avalikkuse huviorbiidist kaob, kaob ka tõrge sadama lähedale elamist soetada.

«Kui osa Pärnust aastal 2005 vee all oli, mõeldi samuti, kuidas see kinnisvaraturule mõjub,» meenutas Toompark. «Täna tehakse seal täpselt samamoodi nende mereäärsete majade ja korteritega tehinguid ja kõik on unustatud.»

Piirkonda ei muuda odavamaks ka tõik, et kindlustusseltsid seda üleujutuste vastu kaitsta ei taha.

«See ju võiks põhimõtteliselt hindu alandada, aga alati võib turult leida kellegi, kes seda ei tea ja õnge läheb,» sõnas Toompark.

Toompark märkis siiski, et endale ta Tuukri tänava ümbrusesse küll midagi ei ostaks.

«Ka mitte kõige kõrgemale korrusele, sest uputused kahjustavad hoonekonstruktsiooni ja ühistul on nendega seoses ikka mingid lisakulud,» rääkis ta.

Artikli autor on Kaur Paves. Artikkel ilmus 03/08/2011 http://www.e24.ee/518292/uleujutus-mojutab-kinnisvara-hindu-luhiajaliselt/

Vt ka http://uudised.err.ee/index.php?06232357

Floods To Have No Lasting Impact on Real Estate Prices

Homeowners on the Tallinn streets worst affected by last weekend’s floods should not be worried that the long-term value of their property will decline, real-estate analysts say.

In the coming months, those living in the streets near the Old City Harbor, where heavy rains on July 30 left cellars filled and cars submerged, won’t be able to sell at normal prices. However, experience shows that buyers will quickly forget about the next potential deluge, Postimees wrote.

Analyst Tõnu Toompark, a member of the board at the Association of Real Estate Companies, conceded that there would be a palpable effect on sales in the short term.

He and the association’s chairman Peep Sooman said that the length of time that a property is on the market will probably increase. “It means that […] some who wanted to buy a residence in that area will give up the thought,” said Toompark.

The insiders said that, in the long run, after the floods disappear from the headlines, any problems with selling in the area will also disappear.

Steve Roman

http://news.err.ee/v/economy/4288093e-fcb2-44f9-b810-38987a1e65df

Üleujutus kinnisvara hindu pikalt ei mõjuta

Kuigi lähikuudel ei õnnestu Tallinna reisisadama lähedal üleujutuse üle elanud inimestel ilmselt oma kinnisvara tavahinnaga müüa, näitab ajalugu, et ostjad unustavad probleemid peagi.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark möönis Postimehele, et lühiajaline mõju üleujutatud piirkonna hinnatasemele õnnetusel kindlasti on.

Nii Toompark kui kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Peep Sooman usuvad, et kinnisvara müügiperiood võib sealkandis pikeneda. “Ühest küljest tähendab see seda, et mõni inimene seal tahaks võib-olla rohkem müüa, teisalt aga mõni, kes on plaaninud muu hulgas ka sinnakanti elamise osta, loobub sellest mõttest,” selgitas Toompark.

Pikemas plaanis usuvad eksperdid aga, et kui teema avalikkuse huviorbiidist kaob, kaob ka tõrge sadama lähedale elamist soetada.

Toimetas
Merili Nael

http://uudised.err.ee/v/eesti/b855af6e-d090-4ed4-9303-c03e7c161196

Kinnisvara ostetakse omavahenditest

Uus Maa Kinnisvarabürool on valminud 2011.aasta I poolaasta kinnisvaraturuülevaade, mille on koostanud Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Turuülevaade: Uus Maa 2011. a. I poolaasta kinnisvaraturu ülevaade

2011. aasta I poolaasta möödus Eesti kinnisvaraturule euro saabumise tähe all. Samas ei avaldanud see tehinguaktiivsusele otsest mõju. Poolaasta esimene kvartal oli aktiivsem kui möödunud aasta sama periood, kuid seda eelkõige tänu väiksematele keskustele ja asulatele, sest paljudes suuremates linnades toimus ostu-müügitehingute osas langus.

Kokku tehti käesoleva aasta esimeses pooles 14 749 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida on 2,2 protsenti enam kui mullu samal ajal (2010. aasta I poolaastal 14 424 tehingut).

Kokku vahetas kinnisvara omanikku 720,5 miljoni euro väärtuses, mis on suisa 31% enam kui möödunud aasta samal perioodil (549,7 miljonit eurot 2010. aasta I poolaastal).

Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul viimaste aastate raskemaid perioode, on tehingute koguarv poolaasta lõikes tõusnud 23,7 protsenti (2009. I poolaastal 11 926 ostu-müügitehingut).

2011 I poolaasta märksõnad.

  • Euro pole kinnisvaraturule olulist mõju avaldanud.
  • Kinnisvaraturg on veidi aktiivsemaks muutunud, kuid olulisest tõusust veel rääkida ei saa.
  • Eluase ostetakse tihti omavahenditest, laenuturg oluliselt tõusnud pole.
  • Suuremate linnade, eelkõige Tallinna korteriturul on taas tooni andmas uusarendused.
  • Eramute- ja elamumaaturg on stabiilne.
  • Üüriturg on aktiviseerunud ja suuremates linnades ületab nõudlus tihti pakkumise.
  • Büroopindadeturg on stabiilne. Häid pindu nõutakse üha enam. Vakantsid suurenevad B-klassi büroohoonetes.
  • Mahukaid büroohooneid valminud ei ole.
  • Heas asukohas kaubanduspinnad leiavad üürniku kiiresti ning kohati on omanikel võimalik taas üürnikke valida.

Äripindade üüripakkumisi jäi aastaga 5% vähemaks

Viimase aastaga on äripindade üüripakkumisi vähemaks jäänud. Kui veel 2010. a. juulis pakuti portaalis KV.EE üürile 5252 äripinda, siis tänavuseks juuliks on pakkumisi alles jäänud vaid 4989.

Enamus äripindade üüripakkumistest ehk 4085 pakkumist asuvad Harjumaal. Pakkumiste arvult järgnevad Tartu ja Pärnumaa vastavalt 409 ja 257 pakkumisega.

Kui enamuses maakondades on üüripakkumisi vähemaks jäänud, siis erandiks on siin Pärnumaa. Seal lisandus aastatagusele 30 pakkumist ehk pakkumiste arv suurenes 13% võrra.

Enamus maakondade äripindade üüriturg on aga sedavõrd õhuke, et portaalide abi pindade pakkumisel kasutatakse minimaalselt.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus

Maakond 07/2010 07/2011 Muutus, %
Eesti 5252 4989 -5%
Harjumaa 4265 4085 -4%
Ida-Virumaa 102 72 -29%
Lääne-Virumaa 53 49 -8%
Pärnumaa 227 257 13%
Saaremaa 19 18 -5%
Tartumaa 507 409 -19%
Valgamaa 24 33 38%
Viljandimaa 22 39 77%
Võrumaa 33 27 -18%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE