Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
 

Pelgulinna kavandatakse äri- ja eluhooneid

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 ja Härjapea tn 27e kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmise.

Detailplaneering näeb ette 4,2 ha suurusele planeeringualale jäävate kinnistute ümberkruntimise. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus alale ühe 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, ühe 4 maapealse korrusega äripindadega korterelamu ning kuni viie 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ehitamiseks ning 2 maapealse korrusega olemasoleva miljööväärtusliku hoone laiendamine 3 maapealse korrusega hooneks. Olemasolev tootmishoone säilib olemasolevas mahus. Samuti on detailplaneeringuga lahendatud ala heakorrastus ja haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeritaval maa-alal paiknevad üks 4-korruseline ja üks 2-korruseline haiglahoone. Lisaks asuvad planeeringualal abihooned ning alajaam. Planeeringulahendusega on kavandatud kõik amortiseerunud ja linnapilti mittesobivad hooned ning ka 4-korruseline haiglahoone lammutada, eesmärgiga linnaruum korrastada. Olemasolev 2-korruseline miljööväärtuslik haiglahoone säilitatakse ja renoveeritakse.

Lisaks uutele hoonetele on kruntidele kavandatud haljasalad ja laste mänguväljakud. Juurdepääsud kruntidele on tagatud nii Härjapea kui ka Sõle tänavalt.

Hoonete projekteerimisel nähakse ette meetmed, mis tagavad inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava müra vähendamise normtasemeni.

Detailplaneeringu koosats OÜ Loovmaastik.

Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Sõle tn 16 // Härjapea tn 27 kinnistu omanik on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; tootmismaa sihtotstarbega Härjapea tn 27e kinnistu omanik on Elektrilevi OÜ. Lisaks jäävad planeeringualasse ka osa Õle ja Härjapea tänava ning Mulla põik maa-alast.

Planeeringuala on ühest küljest ümbritsetud Pelgulinna miljööväärtusliku piirkonna korterelamute/aedlinnaga, teisest küljest aga vabaplaneeringuliselt paiknevate korterelamute ja suuremastaabiliste ühiskondlike ja ärihoonetega.

Planeeringuala lähiümbruses asuvad mitmed sotsiaalse infrastruktuuri objektid – Pelgulinna gümnaasium koos staadioniga, lasteaed Ojake, Pelgulinna sünnitusmaja, lisaks Elioni ärihoone, Mööblimaja ning kauplused.

Lähim suurem rekreatsiooniala Pelguranna puhkeala koos supelrannaga jääb planeeringualast ca kilomeetri kaugusele. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, bussi- ja trollipeatused asuvad Sõle tänava ääres, seetõttu on ühendus kesklinna ja teiste linnaosadega hea.

Käesolevas detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava maa juhtotstarbe muutmiseks ühiskondlike ja puhkeehitiste alast korruselamute alaks, kus võivad paikneda ka elurajooni teenindavad asutused ja kaubandusettevõtted. Üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmisega on välditud naabruses olevate väiksemate korruselamute sekka suurte ühiskondlike hoonete ehitamine ja sellega kaasnev võimalik müra. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine on seotud ka haigla kolimisega uude asukohta.

Detailplaneeringu algatamist taotles AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 21. septembril 2010 avalik arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tasub teada: kas osta renoveeritud korter või mitte?

LVM KinnisvaraTavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine?

Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi – väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum.

Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta – mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi.

Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kalasadama naabrusse kavandatakse uusi korterelamuid

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Suur-Patarei tn 13 kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus ehitada alale korterelamud ja ärihooned.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,24 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistu jagamine üheks elamumaa, kaheks ärimaa, üheks tootmismaa ja üheks transpordimaa krundiks ning ehitusõiguse määramine 3- kuni 4-korruseliste korterelamute ja ärihoonete ehitamiseks ning säilitatava paekivihoone rekonstrueerimiseks ärihooneks.

Planeeringulahendus näeb ette kinnistu viieks krundiks – üheks elamumaa-, kaheks ärimaa-, üheks tootmismaa- ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks – jagamise. Moodustatavatele kruntidele soovitakse ehitada seitse kuni 4-korruselist katusekorrusega korterelamut ja üks 4-korruseline ärihoone, lisaks nähakse ette ühe katusekorrusega ärihoone rekonstrueerimine.

Planeeritav maa-ala jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohta, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse ning vaatesektorisse Katariina muulilt vanalinnale, ühtlasi jääb planeeritav maa-ala kogu ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndisse.

Planeeringulahendusega muutub planeeritava maa-ala kasutavus ning arhitektuurne ilme, kuna müüriga piiratud amortiseerunud suuremahuliste hoonete asemel rajatakse piirkonda hästi sulanduv ning laialdast kasutust leidev hoonestus. Lisaks suurendatakse haljastuse osakaalu planeeringualal.

Elamud on lahendatud kaasaegse arhitektuuri võtmes, välditud on eelnenud ajaperioodi jäljendamist, sobitudes samas oma stiililt Kalamaja miljööga. Hoonete mahud on kompaktsed. Elamud on kahe või kolme põhikorrusega, millele lisanduvad maa-alune parklakorrus ja katusekorrus.

Taastatava paekivist hoone puhul on kavas taastada tema algupärane väljanägemine. Hoonet on võimalik kasutada esindus- või ärihoonena. See kahekorruseline hoone on väga kõrgete korrustega, olles sama kõrge kui olemasolev 4-korruseline büroohoone ja 2 m kõrgem kavandatavatest elamutest.

Planeeringualale tagatakse juurdepääs Suur-Patarei tänavalt.

Detailplaneeringu algatamist taotles AS Arealis. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS

Peale algatamist korraldab Põhja-Tallinna Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool sel sügisel: Kinnisvaraprojekti juhtimine

Kinnisvarakool: kinnisvaraprojekti juhtimineKinnisvarakoolis toimub neljapäeval 03/10/2013 koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine”, mida viib läbi projektijuht Margus Mändmets.

Margus Mändmetsal on 11-aastane kogemus rahvusvahelisest ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõttest SRV. Ta on olnud seotud mitmete suurte projektidega – näiteks Postimehe maja Maakri tänaval, Sakala maja aadressil Sakala 18, Stora Enso tootmishoone, Viru Keskus…

Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” keskendub kinnisvaraprojekti arendamise keerdkäikudele. Koolitus annab nõu, kuidas optimeerida ajagraafikuid ja millised karisid tuleb projektijuhtimise käigus ületada. Täiendavalt on vaatluse all arendusprotsess tervikuna.

Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub neljapäeval 03/10/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistika: Valminud mitteeluruumide arv vähenes oluliselt

Statistikaameti andmetel sai 2013 II kvartalis ehitusloa 135 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 57 000 m2.

Aasta varem sai kasuitusloa 720 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 202 000 m2. See tähendab, et ehitusloa saanud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 81 ja nende pindala 72%.

Oluliselt reipam seis ei ole ka valminud mitteeluruumide sektoris.

2013 II kvartalis sai kasutusloa ehk valmis 131 mitteeluruumi pindalaga 78 000 m2. Valminud mitteeluruumide arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 36 ja nende pindala 25%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kasutusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kasutusloa saanud mitteeluruumide arvu ja kasuliku pinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

LVM Kinnisvara: 5 nõuannet majaosa müügiks

Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutused selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa.

Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind.

1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasomanikule, võib müük õige kiiresti minna – võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik.

2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potensiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele.

3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt.

4. Kaalu võimalust kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalused teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada.

5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

II kvartalis kasvas majandus 1,0%

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,0%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SPK kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

II kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,65 miljardit eurot.

Majanduskasvu mõjutas enim kaubanduses ja kinnisvaraalases tegevuses loodud lisandväärtuse kiire kasv. Kaubanduses panustas SKP suurenemisse enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtus. Kinnisvaraalase tegevuse tõusu mõjutas eluruumide arvestuses lisandväärtuse kasvamine nii jooksev- kui ka püsivhindades. Lisaks panustas SKP kasvu oluliselt ka töötleva tööstuse lisandväärtuse suurenemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmises loodud lisandväärtuse toel.

Juba teist kvartalit järjest pidurdas SKP kasvu enim lisandväärtuse vähenemine veonduses ja laonduses, tingituna veondust ja laondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse kahanemisest. Lisaks mõjutas majanduskasvu negatiivselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning põllu- ja metsamajanduse lisandväärtuse vähenemine.

Kaupade eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 9%, seda peamiselt kemikaalide ja keemiatoodete; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning muude tööstustoodete väljaveo kasvu tõttu. Kaupade sissevedu suurenes võrreldes mullusega 8%, olles enim mõjutatud koksi ja puhastatud naftatoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete impordi kasvust. Netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) osatähtsus SKP-st oli 0,9%. Viimati oli see näitaja positiivne 2012. aasta III kvartalis.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 2013. aasta II kvartalis 3,2%. Sisemajanduse nõudluse kasv oli kiirem kui SKP kasv eelkõige kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasvu toel. Eratarbimiskulutused kasvasid hinnamõjusid arvesse võttes 6%. Suurem mõju oli vaba aja kaupade ja teenuste, eluaseme kulutuste ning toidukaupade tarbimise kasvul.

Kapitali kogumahutus põhivarasse langes II kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 1%, mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Ettevõtete sektori kapitalimahutus kasvas 6%, kasvu mõjutasid peamiselt masinad ja seadmed. 2013. aasta II kvartalis oli sisemajanduse nõudlus SKP-st väiksem, moodustades SKP-st 96,9%.

Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2009 – II kvartal 2013
Sisemajanduse koguprodukt II 2013

Diagramm: Sisemajanduse koguprodukti reaalkasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Statistikaamet revideeris aastate 2009–2012 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeriti 2013. aasta I kvartali SKP-d. Revisjoni tulemusel muutus 2009.–2011. aasta SKP jooksevhindades +0,3% kuni +2,5%. SKP aastane reaalkasv muutus samal perioodil -0,8 kuni +1,3 protsendipunkti, kvartalite kasv muutus -2,0 kuni +3,4 protsendipunkti.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kõrre tänava lugu

Pelgulinnas asuv ligi 250 meetri pikkune Kõrre tänav algab Ristiku (varasemast Oskari) tänavast ja lõpeb Heina tänavas. Kõrre tänav kanti linnakaadrile 29. septembril 1926.

Kõrre tänav sai suuri purustusi märtsipommitamises. Tänava hoonestus on suures osas pärit seega 1950. aastatest.

Kõrre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Kõrre ja Ristiku tänava nurgani ulatub 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja, mille asemel oli varem mereväe autobaas.
  • Kõrre 3,5,7,9 – ridaelamu ehitati ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal, pärast sõjapurustusi on maja taastatud 1954. aastal.
  • Kõrre 11 – 1957. aastal.
  • Kõrre 13 – 1961. aastal.
  • Kõrre 15 – 1951. aastal.
  • Kõrre 17 – 1950. aastate keskpaigas.
  • Kõrre 19 – 1959. aastal.
  • Kõrre 21 – 1955. aastal.
  • Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1940. aastate lõpus ehitatud barakktüüpi elumaja.
  • Kõrre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Kõrre ja Ristiku tänava nurgani ulatub 1930. aastal ehitatud Oma Kolde majaderida.
  • Kõrre 4-10 – ridaelamu on ehitatud ühingu Oma Kolle poolt 1930. aastal.
  • Kõrre 12 – 1950. aastate keskpaigas.
  • Kõrre 14 – 1955. aastal.
  • Kõrre 16 – 1950. aastate keskpaigas.
  • Kõrre 18 – 1950. aastate keskpaigas.
  • Kõrre 20 – 1950. aastate teine pool.
  • Kõrre 22 – 1950. aastate teine pool.
  • Heina tänava ristis ulatub Kõrre tänavani 1940. aastate lõpus ehitatud barakktüüpi elumaja.

 

Diriźaabel Pelgulinna kohal 1930. aastal. Vaade Ristiku, toona Oskari tänava äärest tänase viiekordse kortermaja kohalt Kõrre tänava vastvalminud Oma Kolde majadele.

Diriźaabel Pelgulinna kohal 1930. aastal. Vaade Ristiku, toona Oskari tänava äärest tänase viiekordse kortermaja kohalt Kõrre tänava vastvalminud Oma Kolde majadele.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Ajaloorubriik: Pelgulinna Rukki tänava lugu

400 meetri pikkune Rukki tänav Pelgulinnas annab hea ülevaate stalinistlikust linnaarhitektuurist Eestis. 1940. aastal rajatud tänav saab alguse Heina tänavast ja lõpeb Aru tänavas. Ametlikult kinnitati tänava nimi 25. veebruaril 1941.

Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal asuvad Rukki tänava ääres 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko majad. Selle ehitusprogrammiga tahtis uus võim näidata oma palavat armastust töötava rahva vastu. Suurem osa neist puumajadest on täna alles.

Ristiku ja Aru tänava vahelisel alal on aga pärast sõda valdavalt Saksa sõjavangide poolt ehitatud hooned.

Rukki tänava paaritu aadressnumbriga majade ehituslugu:

  • Rukki 1 – 1940. aastal.
  • Rukki 3 – 1940. aastal.
  • Rukki 7 – 1940. aastal.
  • Rukki 9 – 1940. aastal.
  • Rukki 11 – 1953. aastal.
  • Rukki 13 – 1953. aastal.
  • Rukki 15 – 1953. aastal.
  • Rukki 17 – 1954. aastal ehitatud tänane Rukkiräägu lasteaed.
  • Rukki 19 – 1959. aastal.
  • Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.

Rukki tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Rukki 2 – 1940. aastal.
  • Rukki 4 – 1940. aastal.
  • Rukki 6 – 1940. aastal.
  • Rukki 10 – 1940. aastal.
  • Rukki 12 – 1956. aastal.
  • Rukki 14 – 1950. aastate keskel.
  • Rukki 14a ja 14b kinnistul asuvad vastavalt 1965. ja 1967. aastal ehitatud garaaźiboksid.
  • Rukki 16 – 1951. aastal.
  • Rukki 18 – 1955. aastal.
  • Rukki 20 – 1955. aastal.
  • Rukki 22 – 1950. aastate keskel.
  • Rukki 24 – 1951. aastal.

Rukki 16-24 majade vahel asub tänava ääres suur mänguväljak.

Aru tänava nurgal asub 1957. aastal ehitatud elumaja.

Rukki 7

Vastrenoveeritud Pel-Ra-Ko maja Rukki 7

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Viimane võimalus: Kinnisvara ABC juba esmaspäeval 09/09/2013

Juba esmaspäeval 09/09/2013 algusega kell 16:00 toimub selle sügise esimene Kinnisvara ABC koolitus. Veel on viimane võimalus registreerumiseks!

Koolitus Kinnisvara ABC keskendub kinnisvaravaldkonna peamistele valdkondadele ja annab tõhusa kiire sissejuhatuse imepärasesse kinnisvaramaailma.

16-tunnine koolitus puudutab kinnisvaraturgu, kinnisvarafinantseerimist, hindamist, kinnisvarateenuseid, sh maakleritegevust. Neid valdkondi aitab tutvustada kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Riigi Kinnisvara projektijuht Marko Sula tutvustab koolitusel osalejatele planeeringute ja ehituse valdkonda.

Suur osa Kinnisvara ABC koolitusest on pühendatud juriidilistele teemadele. Juriidikavaldkonda aitab lahti mõtestada jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Aastases võrdluses oli tänavu augustikuu korteriturul seisak

Augustikuu korteriturg oli tehingute arvult suuremate muutusteta. Kuigi maa-ameti tehingustatistika alusel oli Tartus rekordiliselt müüke, siis tegelik olukord on sarnaselt teiste suuremate linnadega pigem stabiilne, sest tänavu augustikuu tehingute arv oli neis linnades sisuliselt sama või isegi vähem kui eelmisel aastal.

Tallinnas teostati augustikuus 636 korteriomandi müügitehingut, mis on 90 tehingu võrra vähem kui käesoleva aasta rekordilise maikuu 726 tehingut. Ka võrdluses eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 650 korteriomandi tehingut, on tänavu elamispindade tehinguid vähem. See-eest on keskmine hind aastases võrdluses oluliselt kasvanud – eelmise kuu keskmine hind oli 1251 €/m², mis on 14% kõrgem kui aasta tagasi.

Nagu öeldud, oli maa-ameti tehingustatistika andmetel Tartus korteriomandite tehingute arv rekordiline. Augustis vormistati 174 tehingut, millesarnast mahtu pole juba aastaid olnud. Samas sisaldas see number 18 korteriomandi  müüki ühest arendusest, mis oli sisuliselt tehingute lõppvormistus. Seega võib lugeda reaalseks korterite tehingute mahuks 156 tehingut, mis on samaväärne eelmise aasta Tartu korteriturule.

Juulikuuga võrreldes keskmine hind ülikoolilinnas langes ca 4%, olles augustis 1040 €/m². Kui jätta välja selle ühe arendusprojekti korterite tehingute vormistamine, siis keskmine hind oleks ca 960 €/m². See on sama hinnatase, mis aasta tagasi augustis.

Pärnus teostati augustis 59 korteriomandi tehingut (sama palju oli ka 2012. aasta augustis), mis on 4 võrra rohkem kui juulis. Keskmine hind tõusis ca 5%, olles augustis 844 €/m². Aastases võrdluses on Pärnu elamispindade hinnad kasvanud 6,3%.

Narva korteriturg on suured hüpped jätnud seljataha – kõrgeim keskmine hind ja tehingute arv jäid aasta esimesse poolde. Augustikuu tehingute aktiivsus oli tagasihoidlik 40 müüki, millede keskmine hind oli 419 €/m². Üldist hinnakasvu näitab aastane võrdlus: sama tehingute mahu juures (2012. augustis oli 39 korteriomandi tehingut) on tänavu augustikuu keskmine hind 17% kõrgem.

Neli vaatlusalust linna on küll erineva kinnisvaraturu aktiivsusega, kuid eelmise kuu tehingute statistika viitab ühele sarnasele joonele – aastases võrdluses pole tehingute arv kasvanud, vaid kohati isegi langenud. Suurima tehingumahuga kuud jäid kõigis neljas linnas aasta esimesse poolde, viimased kuud on olnud pigem stabiilsed. Kuigi sügiskuud ja aasta lõpp on peaaegu alati olnud väga aktiivsed müügikuud, on edaspidi huvitav vaadata, mida teeb kinnisvaraturg langetatud majandusprognooside taustal.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Transiidikeskuse terminali laiendust asub ehitama Lemminkäinen

4. septembril allkirjastasid Transiidikeskuse AS ja Lemminkäinen Eesti AS töövõtulepingu TK konteinerterminali laiendamiseks ning terminali juurde kuuluvate muude ehitiste ja rajatiste ehitamiseks.

Käesoleval kevadel omandas Transiidikeskuse AS hoonestusõiguse Muuga sadamas, mis võimaldab ettevõttel väljaarendada klassikalise asendiplaaniga konteinerterminal, mis suudab ära teenindada firma lähikümnendi kasvuplaanid.

“Sõlmitud töövõtulepingu raames ehitatakse välja uus terminaliala mahus ca 100 000 m2 koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkude ja rajatistega. Viimastel aastatel ettevõtte tehnoloogilisse arengusse tehtud investeeringud saavad jätku nüüd 6,5 miljoni eurose laiendusprojektiga, mis peaks valmima hiljemalt 2014. aasta juuliks,” kommenteeris allkirjastatud ehituslepingut Transiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee.

Terminali laiendamine võimaldab Transiidikeskusel kasvatada oma tootmisvõimsust.

“Ehitame terminali laienduse esimese etapi valmis ning asume seda opereerima. Sellega kasvab meie tootmisvõimsus esialgu 150 000 TEU võrra aastas. Võrdluseks – 2012. aastal käitles ettevõte kokku 224 721 TEU’d konteinerkaupu,” lisas Laidvee.

Lemminkäinen Eesti AS on asutatud 1991. aastal ja käesoleval ajal üks suuremaid infrastruktuuri ehitusega tegelevaid ettevõtteid Eestis.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Võlanõustaja soovitus: võlgu jäänud inimesega korteriühistus tuleb kohe tegelema hakata

Eesti Korteriühistute Liidu tänavuse suveülikooli üks populaarsemaid loenguid oli OÜ Corrigo võlanõustaja Ene Mändla ülesastumine. Tema sõnul ei tohiks korteriühistu mingil juhul võla kuhjumist lihtsalt pealt vaadata, vaid võlglasega tuleks kohe tegelema hakata. Samas peab aga tema sõnul võla maksmise eest muretsema ennekõike võlgu jäänud inimene ise, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu. “Vōlglased on endistelt ühistute üks suurimaid probleeme,” möönab ka Eesti Korteriühistute Liidu ōigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Korteriühistu juhi töö pole võlglastelt raha manguda, vaid iga inimene peab ise hoolitsema selle eest, et arved õigel ajal makstud saaks,” on võlanõustaja Mändla kategooriline. “Tegelikult peaks võlgu jäänud pere ise korteriühistut teavitama, kui on tekkinud mingisuguseid probleeme. Kontakti sel teemal peab algatama korteriomanik, mitte ühistujuht,” leiab Mändla. “Samas, kui ühistujuht on huvitatud toimivast ühistust ning koostööst korteriomanikega, võiks ikkagi inimestega suhelda ja uurida, mis on juhtunud, kuid makseid ei laeku – äkki inimene pole teadlik mõnest võimalikust sotsiaaltoetusest?” selgitab Mändla.

Mändla soovitab võlglasega vestlust alustada nii, et paluda tal rääkida, mis mureks. “Siis saab juba koos lahendusi otsida – olemas on näiteks sotsiaalprogrammid, millest paljud hädasolijad lihtsalt ei teagi, ” räägib ta. “Mõnikord piisab sellest, et näidata inimesele teed lahenduse poole. Pisikesedki sammud innustavad võlglast juba edasi tegutsema – läheb kuskilt üks laen kinni, see innustab juba edasiseks. Töökoha kaotanud otsivad näiteks uue töö, “ selgitab Mändla.

Urmas Mardi soovitab samuti võlgnikel spetsialistidelt nõu küsida. “Kõige hullem ongi olukord, kus võlgnik hakkab ühistut lihsalt ignoreerima, kuni asjad päris kohtuni jõuavad. Mida väiksem on
võlakoorem, seda tõenäolisem ka selle seljatamine.”

Mardi juhib aga tähelepanu asjaolule, et ühistu majandamiskulude nõuded aeguvad kolme aasta pärast. “Ühistud peavad meeles pidama, et kui hakatakse võlgu sisse nõudma pärast kolme aastast perioodi võlgnevuse tekkimisest, siis ei saagi enam raha võlglaselt nõuda, sest kohustus on aegunud,” hoiatab Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Minibuum kinnisvaraturul saab läbi

August kinnisvaraturul oli juulikuust rahulikum, langes nii tehingute hulk kui ka Tallinna korterite keskmine hinnatase. Seni kestnud „minibuum“ hakkab vaikselt selja taha jääma ning jõuame stabiilsemasse turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.

Maa-ameti andmetel tehti augustis üle Eesti 3400 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 8,7% vähem, kuid mullusest augustist siiski 1,9% enam. Tallinnas toimus 904 müügitehingut, mis on juuliga sisuliselt samal tasemel, kuid 1,5% vähem kui aasta eest. Keskmiseks korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1146 eurot, mis on juuliga võrreldes 3% madalam, kuid aastatagusega võrreldes siiski 16,3% kõrgem tulemus.

Tehingutehulga langus näitab meile seda, et seni kestnud minibuum asendub kinnisvaraturu stabiilsusega. Küsimus pole vaid augustis, seda ennustavaid märke on olnud sel aastal palju enam – muutused tehingute struktuuris, kiire hinnakasv äärelinnas ja müügi- ning pakkumishindade aina suurenevad erinevused (enamasti just äärelinna nn teise ringi korterite puhul).

Stabiliseerumine ei tähenda turu seiskumist ja madalseisu, sest viimaste aastate kasv oli paljuski tingitud inimestest, kes paigutasid oma sääste kinnisvarasse, tehes oste puhtalt omafinantseeringuga. Nüüd on nad oma ostud teinud, odavat laenuraha buumi „toitmiseks“ pole ning seega jõuamegi laugemasse turufaasi, mille osalisteks on võrdselt nii esimese kodu ostjad, elamispinna vahetajad kui ka investorid.

Tallinna korterite keskmise mediaanhinna oodatav stabiliseerumine kajastub päris tugevalt just magalapiirkondades, kus hinnatõus on olnud kõige kiirem. Nimelt, kui kasvava üürituru valguses rääkisime saabuvast tunnetuslikust hinnapiirist, millest üle enam maksta ei taheta, siis nüüd on sama piir kätte jõudmas ka väiksemate „mägede“ korterite müügihindade puhul. Piirist üle hinnatud korterite müük on takerdunud ja ostjad otsivad soodsamaid pakkumisi. Olukorras, kus keskmine ruutmeetrihind kasvab keskmisest palgast oluliselt kiiremini, on see ka täiesti ootuspärane.

Liigseks pessimismiks pole aga siiski põhjust. Endiselt on nõutud kõik likviidsed, õige hinna- ja kvaliteedisuhtega ning uusarenduste korterid linnaosast/asumist sõltumata. Samuti astub väärikal sammul edasi eksklusiivsema kinnisvara müügiturg, millel on sõltumata üldisest majandusolukorrast oma ostjaskond pea alati olemas. Seega on stabiilne tehingute hulk tagatud.

Kinnisvaratehingute hinnadünaamika sõltub edaspidi rohkem aga sellest, millise hinnaklassi või piirkonna kortereid teistest enam mingil ajaperioodil ostetakse. Sestap näemegi vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka languseid.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid augustis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta augustis võrreldes juuliga 0,0% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta augustiga võrreldes 2,3% ja teenused 4,1% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes jäänud samale tasemele ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 3,9%.

2012. aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust ligi poole ja teine üle kolmandiku. Eluasemekulutuste mõjust omakorda 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 28,4% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust andsid neljandiku 5% kallimad liha ja lihatooted, viiendiku 11,6% kallim köögivili ja kuuendiku 12% kallim puuvili. Mootorikütus oli 2013. aasta augustis 4,7% odavam kui aasta varem.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutus jäi viimati alla 3% 2010. aasta augustis, mil see oli samuti 2,9%.

Juuliga võrreldes olid augustis tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks köögivilja 16%-line hinnalangus, soojusenergia 2,9%-line hinnatõus, rõivaste soodusmüükide lõppemine ning lennukipiletite 15,8%-line kallinemine. Sibul oli 30% kallim kui juulis ja paprika 56% odavam.

Kaubagrupp August 2012 –
august 2013, %
Juuli 2013 –
august 2013, %
KOKKU 2,9 0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid 4,2 -1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,4 -0,7
Riietus ja jalatsid 4,8 2,4
Eluase 8,2 1,3
Majapidamine 0,4 0,1
Tervishoid 7,1 -0,4
Transport -3,5 0,6
Side -11,5 -1,9
Vaba aeg 2,7 0,6
Haridus ja lasteasutused 2,8 0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus 7,7 -0,6
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,7 0,7

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC