Juuni kinnisvaraturg: tehingnud tehti ära enne puhkuste algust

15.07.2011

Uus Maa turuülevaadeJärgneb Uus Maa analüütik Risto Vähi kommentaar juunikuisele kinnisvaraturule.

Juunikuu Eestimaa kinnisvaraturgu iseloomustasid enne puhkuste algust tehtud tehingud, et suvel saaks uut kodu sisustama hakata.

Tallinn: Eramuid müüvad vanemad inimesed, kelle jaoks on oma maja liiga suureks jäänud.

Tartu: Üha enam ostavad kortereid vanemad, kelle laps on Tartusse õppima asumas.

Narva: Varasemast enam ostetakse kallimaid väga heas seisukorras kortereid.

Viljandi: Otsitakse üürikorterit Viljandi Folgi ajaks.

Pärnu: Üha enam tuntakse huvi veekogude ääres asuvate maamajade vastu.

Rakvere: Euroga kaasnenud toiduhindade tõus on üürikorterite hinnatõusu pidurdanud.

Kuressaare: Kuressaare kinnisvaraturgu iseloomustab üürikorterite defitsiit.

Haapsalu: Välismaalased ostavad uusi või renoveeritud kortereid.

Swedbanki kommentaar: kodulaenude väljastamise maht on püsinud ootuspärasel tasemel.

Kogu Eesti turg

Eesti kinnisvaraturg hakkas juunis valmistuma suvehooajale minekuks. See tähendab, et kuigi laias plaanis tehingute arv juunis juba vähenes, toimus mõnedes sektorites, eelkõige just korteritega, maikuust enam tehinguid. Suuremad koduostud soovitakse enne puhkuste algust ära teha, siis on hea vaba aega kasutada uue elamise sisustamiseks.

Kui maikuus tehti Eestis korrigeeritud andmetel 2816 kinnisvara ostu-müügitehingut, siis juunis tehti neid 101 võrra vähem ehk 2715. Üle Eesti müüdi kinnisvara 116,6 miljoni euro eest.

Korterite keskmine hinnatase enamikes vaadeldavates linnades, välja arvatud Tallinnas ja Haapsalus, tõusis. Eramute turul toimus juunis kerge tõus, kuid elamukruntide osas valitses tavapärane vaikus.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturul suviselt stabiilne

15.07.2011

Juunis püsis kinnisvaratehingute arv Tallinnas möödunud kuuga sarnasel tasemel (+2%), kusjuures korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul soe juuni suuri muudatusi kinnisvaraturul võrreldes maiga ei toonud. “Tehingute arvud, aktiivsus ja mahud püsisid suhteliselt sarnasel tasemel. Turutasakaal on mõneks ajaks saavutatud ning hüppelisi muutusi suvine puhkusteaeg endaga kaasa ei too,” kommenteeris Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga tehinguid eelmisest kuust 13 võrra enam ehk 736 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 55,5 miljonit eurot. Tehingute arv kasvas aastatagusega võrreldes 5,9 protsenti, tehingute kogumaksumus jäi aga samale tasemele.

Tallinna korteritehingute arv kasvas juunis 6 protsenti 471 tehinguni. Samuti tõusis 6% korterite kogumaksumus kerkides 28,9 miljoni euroni. Võrreldes 2010. aasta juuniga oli korteritehingute arv tänavu alla 1% väiksem ja ka kogumaksumus vähenes 3 protsenti.

Juunis ületas Tallinna korterite pinnaühiku maksumus kolmandat kuud järjest 1000 euro piiri (1023 eur/m2). Võrreldes eelmise aasta juuniga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus 8 protsenti kõrgem. Statistika kohaselt müüdi Tallinnas juuni kõige kallim korter 420 000 ja odavaim 3500 euro eest.

Juunis võõrandati Tallinnas 33 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on üheksa võrra enam kui mais. Kalleim elamu leidis ostja 1 100 000 ja odavaim 5000 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 9 elamukrunti, mis on kolme võrra vähem kui mais. Kalleim krunt võõrandati 400 000 ja odavaim 8200 euro eest.

Nädala pakkumine: Vana-Antsla mõis koos pargi ja järvega

15.07.2011

Tänane nädala pakkumine on Võru maakonnas asuv Vana-Antsla mõis koos pargi ja järvega.

Müügiobjekt:

  • Vana-Antsla mõis, Mõisa kinnistu, Vana-Antsla alevik, Antsla vald, Võru maakond

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud missioonitundega inimestele kel on võimalus püstitada endale ja perekonnale mälestusmärk aastasadadeks.

Hind:

  • 99 000 €

Tutvustus:

  • Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen ) pärineb keskajast, mil ta kuulus von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena.
  • Mõisat on esmamainitud 1405. aastal.
  • Omanikeringis on enne Teid olnud veel Ake Tott ja pikka aega von Löwensternid. 1883-1919 von Ungern-Sternbergid.
  • Alates 1919 põllutöökool.
  • Kauba sees on palju huvitavat ajalugu ja suur park.

Tehniline info:

  • Riikliku ehitisregistri andmetel asub kinnistul:
    • peahoone, ehitisregistri kood 113002065, suletud netopind 1858,4 m2;
    • võimlahoone (end tall), ehitisregistri kood 113002066, suletud netopind 920,8 m2;
    • hoone end. õllevabrik, ehitisregistri kood 113002069, suletud netopind 874,2 m2.
  • Kinnistul asub 19. sajandil ehitatud maakelder mille kohta andmed ehitisregistris puuduvad.
  • Kinnistul asub mõisapargi koosseisu kuuluv järv.

Müüja:

Pakkumine:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Miks on kruntidel piirangud?

13.07.2011

Üks küsimus: Miks paljudes piirkondades, kus krunte müüakse, on palkmajade ehitus keelatud. Kas see on tuleohutuse eesmärgil?

Vastus: Detailplaneeringuga pannakse paika piirkonna hoonestamise nõuded ja piirangud. Detailplaneering omakorda kujuneb üldplaneeringutest.

Konkreetsete arendusprojektide puhul seatakse sageli ka arendajate ja kohaliku omavalitsuse arhitekti koostöös täiendavaid piiranguid, mille eesmärgiks on see, et ehitatavad majad oleksid piirkonna stiili arvestavad.

Kruntidele väljastatavate tehniliste tingimustena on sagedased näiteks kindlad fassaadinõuded, millisest materjalist ja millised mahus võib kasutada, katusekalded, aia materjali ja kõrguse nõuded.

Selliste nõuete eesmärgiks on hoida piirkonna areng raamides, mis oleks esteetiline ja looks või säilitaks eesmärgiks seatud piirkonna mainet ning koos sellega kinnisvara väärtust.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Trend ei muutu – endiselt müüb hind ja hea asukoht

13.07.2011

Maa-ameti andmetel tehti juunikuus Tallinnas korteritega 474 tehingut ning keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1030,43 eurot, mis on kümnendiku võrra enam kui möödunud aasta juunis.

„Korterite turg püsib hapras kasvutrendis ja tõusunumbrite taga on peamiselt vastuvõetav hind ning hea asukoht,“ kommenteeris BREM Kinnisvarabüroo juhataja Tarvo Tamme pealinna juunikuiseid korterituru näitajaid.

Tema sõnul on praegu välja kujunenud kindel segment kinnisvaraobjekte ja hinnavahemikke, mille vastu kõige suuremat huvi üles näidatakse. Enim ostuhuvilisi koguvad kesklinna piirkonna kahe- ja kolmetoalised korterid, aga ka magalate väiksemad remonti vajavad korterid.

„Pangad on taas laenuvõimelistele klientidele meelsasti vastu tulema ja mõistliku hinnaga korterid leiavad kiiresti ostjad. Järjekindlalt on vähenenud ka pakkumis- ja tehinguhinna vahe ehk siis müüjad on aru saanud, et kõige olulisem on määrata oma kinnisvarale reaalne turuhind. Mida reaalsem on hind, seda kiiremini korter müüdud saab,“ kommenteeris Tamme.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (3/4)

13.07.2011

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Täna kirjutame olukorrast, kus nii ostja kui müüja on mõlemad hüpoteegi ja laenuga seotud.

Olukorrast, kus müüja ja ostja mõlemad on hüpoteegi ja laenuga seotud, toimub müügitehingu vormistamine ostja poolt analoogselt eelmisel korral kirjeldatule. Müüja poole peal siiski on mõned erisused, mida tasub tähele panna.

Laenuga seotud müüja

Olukorras, kus müüdavat vara koormab hüpoteek ehk vara tagab müüja võetud laenu tuleb see asi müügitehingu puhul selgelt ümber vormistada. Tõenäoliselt toimub ümbervormistamine nii, et vara hakkab müüja asemel tagama ostja võetavat laenu.

Hüpoteegi üleandmine

Müüja poolt vaadatuna ei ole mõtet hakata vara koormavat hüpoteeki kustutama, sest ka ostjal on hüpoteeki vaja. Seetõttu on mõistlik müüja laenuandjal anda hüpoteek üle ostja laenuandjale.

Eriti lihtsaks muudab selle asjaolu, kui müüjal ja ostjal on sama laenuandja, kuid protsess ei ole olemuslikult keeruline ka juhul, kui laenuandjad on erinevad.

Rahade liikumine

Ostjalt müüjale liikuvate rahade puhul ei ole taas midagi erinevat eelmisel korral kirjeldatud skeemist. Küll on erinev see, kuhu need rahad edasi liiguvad.

Kui müüja müüb maha vara, mis on tema laenu taganud, siis enam kui tõenäoliselt soovib laenuandja, et müüja tagastaks laenu. Seda saab müüja teha rahasumma arvelt, mis talle kinnisvara müügist laekub.

Nagu tavaliselt, siis ei jäta pankurid ühtki liigset riski üles. Lepingu sõlmimisel kirjutatakse kinnisvara ostu-müügilepingusse koheselt sisse, et müüja tagastamata laenu summas tuleb ostjalt laekuv raha koheselt üle kanda müüjale laenu andnud pangale.

Seega ei pruugi ostjalt raha müüjale jõudagi – see liigub koheselt pankurite kätte, et kustutada müüja võetud laen.

Täiendav laenuleping

Olukord on lihtsam siis, kui müügist saadav summa katab kogu müüja laenu ja ehk jääb midagi ülegi. Keerulisem on olukord siis, kui kinnisvara müügist laekub laenusummast vähem raha.

Sellisel juhul soovivad laenuandjad ülesjäänud laenusumma vormistada ümber eluasemelaenust tarbimislaenuks. Viimaseid kahte eristab intressimäär, mis eluasemelaenul on suurusjärgus viis korda madalam.

Soovitused

  • Hüpoteegi kustutamise asemel uuri ostjalt hüpoteegi üleandmise võimalust – see on odavam.
  • Ostja omavahenditest laekuvad summad küsi ettemaksuna või läbi notari deposiitkonto.
  • Kui müügisumma on väiksem, kui Su senine laen, siis arvesta, et vahesumma tuleb ümbervormistada kõrge intressimääraga tarbimislaenuks.
  • Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist olukorras, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib osta omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Statistika: avalikule sektorile lisandub eluruume kiiremini kui erasektorile

12.07.2011

Eluruumide arv kasvab aasta-aastalt vaikselt juurde. See tähendab ka seda, et elaniku kohta on meil järjest enam eluruume. Tähelepanuväärne on, et avaliku sektori omandisse lisandub eluruume kiirema tempoga, kui erasektorisse.

2011. a. alguses oli statistikaameti andmetel Eestis 655 900 eluruumi. Eelmise aasta jooksul lisandus eluruume 2300 ehk 0,35% elamufondi mahust.

Avaliku sektori käes olevate eluruumide arv suurenes 2010. aastal võrreldes olemasoleva mahuga seejuures 0,38% ja eraisikute käes olev elamufond suurenes õige napilt vähem ehk 0,37%.

1000 elaniku kohta on käesoleva 2011. aasta alguse seisuga eluruume 489 ehk ühe eluruumi jaoks on elanike keskmiselt 2,04. Iga Eesti inimese kohta on meil elamispinda 30,1 m2.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tallinn-Tartu-Pärnu: elamispindade turul jätkub hinnatõus

11.07.2011

Elamispindade turg liigub vaikselt. Turuaktiivsus on mõningal määral vähenenud. Hinnad jätkavad vaikset tõusu, mis kõrget inflatsiooni arvestades ei ole sugugi ebaloomulik.

Raske on prognoosida välistest teguritest Eesti elamispindade turule tulevaid mõjutusi, kuid selge on, et Lõuna-Euroopa raskused meist puutumatult mööda ei lähe.

Korteriomanditehingute arv

Korteriomanditehingute arv

2011. aasta alguses saabunud euro andis tagasilöögi kinnisvaratehingute arvus. Teiseks kvartaliks tehingute arv justkui taastus.

Siiski oli tehingute arvu “tagasitulemine” selline, mis jäi turuosaliste ootustele alla. Peaks ju aasta teine kvartal olema aeg, mil turg aktiveerub. Paraku jäi 2011. a. II kvartali tehingute arv eelmise aasta näitajale alla.

Arvestades aga suhtarvuna korteritehingute hulka olemasolevasse korterite hulka tuleb tõdeda, et ega eriti suurt tõusuruumi tehingute arvul ei ole.

2011. a. II kvartalis sõlmiti Eestis kokku 3158 korteriomanditehingut, millest alla poole ehk 1347 tehingut tehti Tallinnas. Tartus toimus tehinguid 290 ja Pärnus 130.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Tehingute arvu languse võib ajada üldise ebakindluse kaela. Ebakindlus on tingitud osalt ikka nii saabunud eurost, kiirest hinnatõusust kõikides sektorites, kui kindlasti ka maailmamajanduse ebastabiilsusest.

Üks põhjus, miks tehingute arv enam ei tõuse võiks olla ka asjaolu, et 2010. aastal oli kinnisvaraturg aktiivne seetõttu, et turul olid ostjatena need inimesed, kel 2008. ja 2009. aastal tehingud tegemata jäid.

Nüüd on kriisiaegne nõudlus rahuldatud ning tehingute arv vastab surutisest väljuva majanduseolukorra tingimustele. Kriisiajal tegemata jäänud tehingutele viitab ka asjaolu, et ülikiired uusarendute müügitempod on tänaseks vaikselt pikenema hakanud.

Eesti korteriomanditehingute arv vähenes 2011. a. II kvartalis võrreldes eelmise aastaga 5%. Tallinna tehingute aastane vähenemine oli seejuures 6% ja Pärnus 13%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Eesti keskmine korteriomanditehingute hind tõepoolest ei näita liiga suurt tõusu. 2011. a. II kvartali keskmine korteriomanditehingute keskmine hind oli 703 €/m2.

Tallinna keskmine ruutmeetrihind ületas üle kahe aasta taaskord 1000 € piiri ja jõudis 1033 euroni.

Tartu korteritehingute keskmine hind oli aasta II kvartalis 866 €/m2 ja Pärnus 716 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

 

Pessimistid ei taha kuulda võtta, et korterite hinnad on tõusnud ja jätkuvalt tõusmas. Siiski tuleb tõdeda, et suuremate tõmbekeskuste ehk Tallinna-Tartu korteritehingud väga selgelt tõusevad. Pärnu tehinguhinnad väiksemale turule omaselt kõiguvad suuremas skaalas ning ei oma veel väga kindlat liikumissuunda.

Eesti korteriomanditehingute keskmine tehinguhind on peamiselt Tallinna-Tartu toel tõusnud 2011. a. II kvartaliks aastaga 11%.

Tallinna hinnad on seejuures tõusnud 10% ja Tartus 13%.

Pärnu hinnatase on eelmise aasta tasemel. Siin aga tuleb mängu Pärnu turu väiksus, mis tähendab seda, et tehingute struktuur mõjutab keskmist hinda väga oluliselt.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse. Tänase seisuga, kus hinnatasemed on tõusma hakanud, on vahe kunagise tipphinna ja tänase vara väärtuse vahel korterite hinnatõusu tõttu kahanemas.

Kõige kiiremini liigub kunagise hinnatasemel suunas Tartu korterite keskmine hind. Tartu korterite tänane hinnatase on kunagisest tipphinnast 28% allpool.

Ärgu tartlased pahandagu, kuid siiski oleks loogilisem see, kui pealinna kui suurima majanduskeskuse hinnatase liiguks muudest piirkondadest eespool.

Tallinna hinnatase on kunagisest tipust 38% ja Pärnus 49% allpool. Eesti keskmine korterite tehinguhind on nelja aasta tagusest ajast 42% allpool.

Kokkuvõtteks

2011. a. I kvartali kinnisvaraturu liikumised määras paljuski eur saabumine. II kvartaliks on inimesed uue valuutakursiga mingil määral juba harjunud.

Aasta teise kvartali turgu määras paljus ebakindlus ja kiire hinnatõus kõikides majandussektorites.

Mööda ei saa ka vaadata ebakindlusest Lõuna-Euroopas, mis kaudselt oma mõju ka siinsele kinnisvaraturule omab.

Kui välismaised tegurid siiski korra ära unustada, siis sisemaised faktorid lubavad kinnisvaraturule ja eelkõige elamispindade sektorile stabiilset liigsete hüpeteta arengut. Mõningaid tagasilööke võime ehk sel aastal näha uusarenduste turul, kus uusi projekte lisandub kui seeni peale vihma.

Siiski võib tänaste numbrite alusel eeldada, et kui tagasilööke ses vallas tulebki, siis väga fataalseks need kellelegi ei saa.

Do Apartment Ownerships In Estonia Constitute An Enterprise?

11.07.2011

The Estonian Tax and Customs Board sometimes seems to use unlawful measures to limit the taxpayer’s right to deduct value added tax (VAT), report Law Firm LEXTAL attorney-at-law Ants Karu and lawyer Margus Reiland.

Obligation to pay VAT usually lies with the seller of goods (e.g. apartment ownerships or immovables). As a general rule the (VAT registered) buyer of those goods has in turn the right to deduct input VAT in cases where it uses the purchased goods to create VAT liable goods or services. This means that the buyer does not generally bear any real tax burden.

However, there are situations where the buyer pays the price (including VAT) demanded under the contract, but the seller does not pay VAT to the state. In these cases the buyer must keep in mind that the Estonian tax authority has a strong interest in limiting the buyer’s right to deduct input VAT.

According to the logic of VAT, the buyer’s right to deduct input VAT should not depend on whether or not the seller pays VAT to the state (this principle does not apply in exceptional cases, such as tax fraud or when the buyer has not been diligent).

However, the Estonian tax authority has recently made several attempts to limit the buyer’s right of input VAT deduction using rather creative measures. This generates a substantial tax risk for the buyer. According to the recent decision of the Estonian Supreme Court the Estonian tax authority’s conduct in limiting the right of VAT deduction hat not always been lawful, as we shall explore.

The Supreme Court decided in favour of the taxpayer

The main question of this dispute was whether a group of apartment ownerships acquired by the buyer constituted as a transfer of enterprise. Pursuant to the Value Added Tax Act, the sales transaction of apartment ownerships may be taxable with VAT, but in cases of transfer of enterprise no supply will arise, as a result of which the purchaser has no right to deduct input VAT. The Estonian tax authority was of the opinion that the buyer acquired an enterprise instead of apartment ownerships and the buyer disputed this opinion in court.

The buyer claimed that empty flats do not constitute as an independent enterprise. An enterprise is an economic entity consisting of things, rights and obligations (e.g. workers) and is able to function independently. For example, a factory is considered to be a typical enterprise because it consists of staff, equipment, trademarks and know-how. The Supreme Court agreed with the taxpayer’s arguments. A group of apartment ownerships are simply a body of things, which do not constitute an independent functioning economic entity, that is to say an enterprise.

Summary

The mentioned case may be considered a significant victory for those taxpayers who deal with the buying and selling of apartment ownerships, immovables and similar. The Estonian tax authority’s overly aggressive conduct in limiting the right to deduct input VAT may be unlawful in some cases and should thus be revised.

The authors of this article represented the taxpayer in the referred tax dispute.

Authors:
Ants Karu, attorney-at-law, Law Firm LEXTAL
Margus Reiland, lawyer, Law Firm LEXTAL

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Nädala pakkumine: Kabala mõisa valitsejamaja

08.07.2011

Tänane nädala pakkumine on endine Kabala mõisa valitsejamaja.

Müügiobjekt:

  • Tammekivi valitsejamaja, Tamme küla, Raikküla vald, Raplamaa
  • Kabala mõisa valitsejamaja, praegu elumaja.

Pakkumise sihtrühm:

  • Pere, kellele pakub võlu ainulaadses ajaloolises hoones oma kodu luua, on teretulnud.
  • Valitsejamaja suurus ja asukoht annavad võimaluse rajada sinna ka näiteks loomekeskuse või vaimsete huvidega inimestele suve-talvelaagrite korraldamispaiga.

Hind:

  • 63 000 €

Tutvustus:

  • Vigala jõe vahetu lähedus, ajalooline hõng, elujõuline Tamme küla, kus oma lasteaed, põhikool, kauplused, vallamaja ja väga hea bussiühendus Rapla, Märjamaa ja Tallinnaga on heaks eelduseks just selle pakkumisega lähemalt tutvumiseks.
  • Hind on igati mõistlik, tasumisel võimalik kaaluda erinevaid variante.

Tehniline info:

  • 19.-20. sajandi vahetusel valminud valitsejamaja on 186,5 m2 suur.
  • Selle esimesel korrusel on kolm avarat tuba, soliidse suurusega köök (puu- ja keraamiline pliit), kaasaegne pesuruum (saun, dušs, WC) ja mitmed abiruumid.
  • Lisaks saab kasutusele võtta ka katusealune.
  • Kinnistu 8425 m2.

Müüja:

  • Merle Rips, Hauston KV

Pakkumine:

  • http://www.kv.ee/vigala-joe-vahetus-laheduses-tamme-kulas-ootab-res-1508856.html?nr=1&search_key=cdf7fcc3c045deb146332ef2fa68f4c7

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvaraostjate soovidega arvestamine toob kasumi

07.07.2011

Uue arendusprojekti planeerimisel tuleb käia kaasas uue aja nõudmistega. Kõiksugu energiasäästu- ja ehitusnormide kõrval ei tasuks ära unustada klienti ehk seda õnnetut hinge, kes arendatava korteri lõppkokkuvõttes ära peab ostma ning selles elama asuma hakkama.

Kinnisvaraarenduse mure ja rõõm on see, et kord juba ehitatut saab alati korrigeerida õige hinnastamise abil. Ehk siis eksimusi saab korrigeerida hinnaalandustega. Arukas arendaja aga lähtub turuvajadustest ning võtab õppust teiste eksimustest, et puuduks põhjus halba kaupa odavalt müüa.

Hea kaup müüb kiiremini

On vist liiga triviaalne väita, et kiirema käibega on kaup, mis kliendi vajadusi paremini rahuldab. Nende vajaduste rahuldamise nimel ei peaks arendaja endale selgeks tegema, mis kliendile tõeliselt korda läheb? Mis kliendile meeldib?

Lihtne vahend kliendi eelistuste tabamiseks on konkurentide tegevus. Tasuks pilk heita konkureerivate projektide peale ning vaadata, mille müümisega on konkurentidel paremini läinud ja mis kaup on pikemaks ajaks kätte seisma jäänud.

Konkurentsianalüüsi saab teha mitmest mõõtmest lähtudes

Esimesena tasub vaadata, kuidas on läinud erineva toalisusega korterite müük. Kas pigem müüvad hästi 2-toalised või sootuks 4-toalised?

Järgmise sammuna tuleb pilk heita korterite suurusele ruutmeetrites. Kas hästi kaubaksminevad 2-toalised korterid on 40-ruutmeetrilised või hoopis 60-lised?

Sellest omakorda järgmine etapp on vaadata, mida korteri hinna sees pakutakse. Kuidas on hinnastatud panipaigad ja parkimiskohad. Samuti, kas hinna sisse kuulub odavaim laminaatparkett või eksklusiivne siseviimistlus.

Konkurentidelt õppimisel ei tohi teha kahte olulist viga

Esmalt ei tohi eeldada, et konkurendid on käitunud ilmeksimatult teades püha tõde.

Konkurendidki on kõigest luust ja lihast inimesed, see tähendab ekslikud. Võib-olla on 1-toalised korterid müüdud kiiresti mitte seetõttu, et need on väga hästi planeeritud ja sobilikus siseviimistlusega, vaid hoopis seetõttu, et need on valesti ehk liiga madalalt hinnastatud.

Teine viga, mille tegemisest tasub hoiduda on keskendumine ühele ajamomendile, mitte dünaamikale. Hetkeline pilt konkurendi müügiseisule ei anna seda infot, mis annab müügitempo ja selle muutumise vaatlemine ajas.

Nii ei ütle aastase müügiprotsessi järel tõdemus, et konkurendil on 3 müümata korterit tegelikult mitte midagi. Kui aga teame, et esmalt suutis konkurent müüa madalamate korruste väikesed 2-toalised korterid ja seejärel hinnaalanduste järel suured 3-toalised, siis siin juba on, millest õppust võtta.

Kliendi soovidega tuleb arvestada juba protsessi alguses

Kinnisvaraarenduse äriahel on sedavõrd nõrk või tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Kinnisvarakriis ja järjest targemaks ning nõudlikumaks muutuvad kliendid vajavad seda, et arendusprotsessi kvaliteet hakkaks pihta juba selle esimestest sammudest. Turu-uuring läbi teoreetiliste küsimuste ei ole piisav, et saada infot klientide eelistuste kohta. Ometi on turul konkurendid, kelle tegemistest-toimetamisest on lihtne õppust võtta.

Adaur Grupp OÜ pakub monitooringuteenust, kus vaatluse all on kõik Eesti korterelamute projektid. Tegemist on mahuka andmebaasiga, mis võimaldab turuolukorra ja trendide kõrval hinnata ka klientide eelistusi ja nende muutuseid. Samuti seda, mille järele on suurem ja mille järele on väiksem nõudlus.

Tahad lähemalt teada? Kui jah, siis helista +372 525 9703 või kirjuta tonu@adaur.ee.

Ober-Haus: hinnaindeks 07/2011

06.07.2011

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta juunis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5%, olles mais kasvanud 4,1%.

Tallinnas kokku keskmine hind sisuliselt ei muutunud, (1023,2 €/m²), linnaositi oli Kesklinnas keskmine ruutmeetri hind 5% kõrgem, seevastu Lasnamäel 2% ja Mustmäel 7% madalam.

Tartus oli keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 4% kõrgem.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv kasvas juunis maiga võrreldes 7%, toimus 683 tehingut.

2010. aasta maiga võrreldes on kaalutud keskmise pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 8,0%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 40,2% madalam.

Üüripakkumiste arv on kolmandiku kokku tõmbunud

06.07.2011

Tallinna üürikorterite pakkumiste arv on võrreldes möödunud aasta numbritega kokkukuivanud. Tallinnas oli portaali KV.EE andmetel 06/2011 pakkumises 40% vähem üürikortereid, kui aasta tagasi.

Suurem on üürikorterite pakkumiste vähenemine Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, kus pakkumisi on vähemaks jäänud üle 50%.

Pirita on ainus linnaosa, kus korterite üüripakkumine on eelmise aasta tasemel. Pirital oli juuni kuus pakkuda 35 korterit.

Kesklinnas kui Tallinna üürituru epitsentris oli juuni kuus pakkuda 767 üürikorterit, mis on eelmisest aastast kolmandiku võrra vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pakkumiste arv, tk
06/2010 06/2011 Muutus, %
Haabersti 164 91 -45%
Kesklinn 1155 767 -34%
Kristiine 256 133 -48%
Lasnamäe 556 271 -51%
Mustamäe 337 241 -28%
Nõmme 116 78 -33%
Pirita 35 35 0%
Põhja-Tallinn 381 182 -52%
Vanalinn 147 92 -37%
Tallinn 3196 1922 -40%

Tallinna üürikorterite pakkumiste arv

Предложение на рынке снимаемых квартир уменьшилось на треть

06.07.2011

Предложение на рынке снимаемых квартир в Таллинне сильно уменьшилось по сравнению с прошлым годом. По данным портала недвижимости KV.EE в июне предложение на рынке снимаемых квартир  в Таллинне было на 40% меньше, чем год назад.

Больше всего предложение на рынке сдаваемого в наем жилья уменьшилось за год в районах Таллинна Пыхья-Таллинн и Ласнамяэ, и это более чем на 50%.

Пирита является единственной частью города, где объем сдаваемых в наем квартир  остался на уровне прошлого года. В июне в районе Пирита предлагалось в наем 35 квартир.

В части города Кесклинн — эпицентре рынка сдаваемых в наем квартир в Таллинне —  в июне предлагалось 767 квартир, что на треть меньше, чем в прошлом году.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Число предложений, шт.
06/2010 06/2011 Изменение, %
Хааберсти 164 91 -45%
Кесклинн 1155 767 -34%
Кристийне 256 133 -48%
Ласнамяэ 556 271 -51%
Мустамяэ 337 241 -28%
Нымме 116 78 -33%
Пирита 35 35 0%
Пыхья-Таллинн 381 182 -52%
Ваналинн 147 92 -37%
Таллинн 3196 1922 -40%

 

Объем предложения на рынке жилья вырос за год 10%

05.07.2011

Несмотря на положительные прогнозы, индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, имеет наименьшее значения всех времен —61,0 балла.

Тем не менее, это не означает катастрофического спада предложения, а всего лишь показывает, что значение индекса уменьшилось за год на 1,5%. Фактически за последний год индекс колебался даже в еще более узком диапазоне, чем в пределах двух баллов. Таким образом, к сожалению, динамика индекса далека от графика 10%-го роста, прогнозируемого в начале этого года.

С другой стороны, число заявок на продажу жилья выросло на 10% по сравнению с прошлым годом. Сегодня на портале недвижимости KV.EE 20 700 заявок на продажу жилья против 18 900 в прошлом году.

Заявки на продажу жилья включают в себя заявки на продажу квартир и частных домов. Из всех волостных центров число продаваемых частных домов наиболее возросло в Пайде — на целых 185%. Предложение на рынке частных домов в Таллинне же выросло за год на 9%.

В этом году предложение на рынке жилья в Тарту и Выру скромнее по сравнению с прошлым годом — его спад составил соответственно 6 и 7%.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Кол-во продаваемых частных домов
06/2010 06/2011 Изменение, %
Эстония 4 692 5 245 12%
Хаапсалу 70 76 9%
Йыгева 19 20 5%
Курессааре 41 55 34%
Нарва 26 29 12%
Пайде 13 37 185%
Пярну 283 319 13%
Раквере 81 101 25%
Раплаский уезд 26 33 27%
Таллинн 1 092 1 185 9%
Тарту 455 427 -6%
Валга 57 62 9%
Вильянди 152 160 5%
Выру 42 39 -7%

 

1 2 3 … 1,396 1,397 1,398 … 1,556 1,557 1,558