Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

07.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks luua võimalus rajada Pirita jõe suudmeala paremkaldale kuni kolmekorruseline ärihoone.

Ärihoone on plaanis ehitada 0,3 ha suurusele maa-alale, hoonestamata, ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a kinnistule, mille omanik on OÜ Pirita GO.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosa keskuses, ajalooliselt välja kujunenud hoonestusalal Pirita kloostri naabruses, Pirita jõe suudme paremkaldal ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeritavale alale pääseb Merivälja teelt ja Pirita rannametsas kulgevalt jalakäijate teelt.

Üle Pirita jõe asub Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse hoonetekompleks, Merivälja tee äärde jäävad kloostri kompleks, Vaba Aja Keskus, Pirita Linnaosa Valitsus, mitmed kauplused ja teised väiksemad teenindusasutused. Üldkasutatava rohealana jääb kontaktvööndisse Pirita ranna parkmets ja supelrand. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, sotsiaalse infrastruktuuri objektidega ning rekreatsioonialadega.

Detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse alale kuurortarhitektuuri laadis kuni 3-korruseline hoone – esimesel korrusel paiknevad restoran koos hoonealuse ja -esise astmelise suveterassiga ning teisel ja kolmandal korrusel äripinnad ja suvine spordipood, mis osutaks teenuseid ka ranna puhkealal viibijatele. Planeeringualale tuleb ette näha 26 parkimiskohta.

Detailplaneeringu eskiisi koostas aktsiaselts TONDI ÜKS.

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

07.08.2013 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,2%.

2012. aasta juuliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust üle 40% ja teine ligi 40%. Eluasemekulutuste mõjust 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust ligi poole andis 33% kallim köögivili ja viiendiku 5,4% kallimad liha ja lihatooted. Mootorikütus oli 2013. aasta juulis 0,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 2,4 korda kallinenud kartul ja 25% värske köögivili. Suhkur ja munad on odavnenud 14% ning kohv 12%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks elektrienergia 11,8%-line hinnalangus, mis põhjustas ka kodudesse jõudnud elektri 6,1%-lise odavnemise. Veel olid suuremateks mõjutajateks köögivilja 13,6%-line kallinemine, rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid, mootorikütuse 1,5%-line hinnatõus ning alkohoolsete jookide juunikuiste soodusmüükide lõppemine. Värske kapsas oli 2,1 korda kallim kui juunis ja kurk 30% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2013
Kaubagrupp	Juuli 2012 – juuli 2013, %	Juuni 2013 – juuli 2013, %
KOKKU	3,4	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,2	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	1,0
Riietus ja jalatsid	6,3	-3,5
Eluase	8,4	-1,8
Majapidamine	0,8	-0,4
Tervishoid	7,6	0,8
Transport	-2,3	0,2
Side	-9,9	-0,3
Vaba aeg	1,9	-0,6
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,2	1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	-0,4

Allikas: Statistikaamet

Plate torn ootab sobivat üürilist

06.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet soovib Plate torni vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiva tegevuse korraldamiseks üürile anda.

Tallinna linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt antakse aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv linnamüüritorn üldpinnaga 78 m² üürile läbirääkimistega pakkumise teel kümneks aastaks.

Ruumide kasutusotstarve on vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiv tegevus, mis arvestab nii kohalike elanike kui ka külastajate vajadustega, rikastab ja vääristab keskkonda ning tõstab esile ajaloolisi ruume.

Üüri alghind on 1,68 eurot/m² (131,04 eurot) kuus; üürnik tasub lisaks äriruumi üürile kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised ning üürileandja ei hüvita üürniku poolt hoone ja selles asuvate äriruumide parendusteks ning investeeringuteks tehtud kulutusi. Ühtlasi peab üürnik korraldama omavahendite arvelt Plate torni remont- ja restaureerimistööd ning äriruumide hooldamise, tagama ümbruse heakorra ja sõlmima lepingud kommunaalteenuste osutajatega ning tagama Plate torni avaliku kasutamise.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti valitsemisel ja bilansis olev, aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv Plate torn on hetkel kasutamiskõlbulik vaid osaliselt, üürilevõtjal tuleb paigaldada piksekaitse, puitpõrandad, vahelaed ja puuduvad avatäited, restaureerida sisetrepid, teostada elektritööd, ehitada WC ning teha viimistlustööd.

Pakkumise võitja selgitatakse välja hindamise teel, arvestades lisaks üüri suurusele äriruumide kasutamisega seotud ideekava ja kasutusotstarbe sobivust vanalinna ajaloolisse keskkonda.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Kultuuripärand ja kinnisvaraäri

06.08.2013 Tõnu Toompark

Sel sügisel 25/09/2013 kell 09:15-16:30 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri“, mida viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla, kes on mh üks muinsuskaitseseaduse autoritest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” on suunatud inimestele, kel on kokkupuutumist kinnismälestistega. Olgu siis tegemist kinnisvaraomanike, müüjate, ostjate, kinnisvaramaakleritega. Samuti on koolitus suunatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes vastava valdkonnaga kokku puutuvad. Aga ka notarid, ehitajad, kinnisvaraarendajad ja -hindajad saavad indlasti hulga häid teadmisi, mida kinnismälestiste puhul eriti hoolega silmas pidada.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/09/2013 kell 09:15-16:30. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Algab Tallinna vangla uute hoonete projekteerimine

06.08.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis täna projekteerimis- ja ehituskonsultatsioonifirmaga AS Amhold lepingu uue Tallinna vangla, arestimaja, väljasaatmiskeskuse ja taristu põhiprojekti koostamiseks.

Ligi 60 000 ruutmeetrise vanglakompleksi projekteerimise maksumus on ilma käibemaksuta 1 218 000 eurot. Projekt valmib 2014. aasta sügisel, kaasaegne vanglakompleks kõige varem 2017. aastal.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse Rae valda Soodevahe külla, selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned rajatakse optimaalsete kuludega, ruumikasutus on efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks vangla ruumidele asuvad samal territooriumil avavangla, arestimaja ning Tallinna vangla tervishoiuosakond (asub praegu Maardus). Vanglasse on planeeritud ca 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nukuteatri juurdeehituse arhitektuursele ideekonkursile laekus viisteist võistlustööd

06.08.2013 Madis Idnurm

Nukuteatri juurdeehituse parima funktsionaalsuse ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada septembri alguses.

Hankekomisjon kontrollib lähiajal pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Žürii hindab ruumide paigutust vastavalt hoone kasutusfunktsioonile (20% osakaal koguhindest), energiasäästlikust ja ekspluatatsioonikulusid s.t. hoone energiatõhusust, ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust hoone elukaare jooksul (20% osakaal koguhindest) ning arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi (60% osakaal koguhindest).

Tallinnas aadressil Nunne tn 8, Lai tn 1 / Nunne tn asuva teatrihoone juurdeehituse suuruseks on kavandatud ligi 1/3 olemasolevate hoonete kogumahust. Uus teatrisaal peaks mahutama soovituslikult 500 istekohta. Lisaks kavandatakse juurde ehitada tehnilised ruumid küttele ja ventilatsioonile ja laoruumid valgustajatele, helitehnikutele ning videotehnikutele. Samuti on kavas paigaldada hoonesse lift, millega soovitakse tagada erivajadustega inimeste ligipääs nii NUKU muuseumi kui Nukuteatri olemasolevatesse saalidesse. Võimalusel rajatakse ka väliterrass. Uus hoone seotakse olemasolevate hoonetega ühtseks tervikuks ning selle käigus muudetakse osaliselt ka tänase teatrihoone ruumide funktsioone.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutusega Nuku kuulutas välja ideekonkursi käesoleva aasta 4. juunil.
Konkursi preemiafond on 22 000 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

06.08.2013 Jaak Juske

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas.

Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja Olümpia hotelli kohal asunud Kaasani Tütarlaste Kooli (hiljem 11. algkool ja õhtukeskkool) järgi.

Lühike kitsas munakivisillutisega tänav algas Lembitu tänava ristilt ja kulges Lennuki tänavani. Kaasani kiriku juures asus siis Kaasani plats, kus seisid voorimehed ja taksod.

Kuigi Sibulaküla ja Keldrimäe said 1944. aasta märtsipommitamises väga suuri purustusi, jäi Kaasani tänav õnneks terveks. Vana tänava saatus otsustati 30 aastat hiljem.

1974. aastal lammutati Kingissepa/Liivalaia tänava laiendustööde ning Olümpia hotelli ehituse tõttu piirkonnas kümneid vanu puumaju. Lagedaks tõmmati ka Kaasani tänav. Seejuures hävitati pool Kaasani kiriku aiast.

Omandivaidluste tõttu on seni taashoonestamata Olümpia hotelli vastas asunud kunagised Kaasani tänava kinnistud.

Fotol vaade Kaasani tänavale enne tänava hävitamist. Paremal Kaasani kiriku aed, mis jäi ette Kingissepa/Liivalaia tänava laiendusele. Vasakul asuvad puumajad on aga tänagi alles.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Statistika: elamispindade hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti

06.08.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti eluaseme hinnaindeks näitab 2013 I kvartali seisuga 121,21 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal.

Seejuures on korterite hinnad aastaga kasvanud 11% ja majade hinnad jäänud samale tasemele, kus need olid aasta varem.

Majade tehinguhindade tõusu on tagasi hoidnud oluliselt suurenenud majade müügipakkumiste arv. Kasvanud konkurents ei ole lubanud majade hindadel korteritega samas tõusutaktis astuda.

Arvestades tarbijahindade aastast tõusu 3,5% jääb korterite reaalseks hinnatõusuks alles 7,4%. Majade puhul peame aga rääkima nende inflatsiooniga korrigeeritud reaalhinna langusest 3,6%.

Arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu on tänane korterite ja majade inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtus samal tasemel, kus see oli 2009 I kvartalis.

Eluaseme hinnaindeks korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Eluaseme hinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi muutus

Eluaseme hinnaindeksi muutus korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Ober-Haus: Nõmmel kallinesid korterihinnad juulis üle 60%

05.08.2013 Rain Rätt

Ober – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 3,4%. Võrreldes 2012. aasta juuliga on indeks 16,8% kõrgem.

Tallinnas tehti juulis korteriomanditega 519 tehingut, mida on 7,5% vähem kui käesoleva aasta juunis ja 11% vähem kui eelmise aasta juulis.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 7,8%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Kristiines + 27,6% ja Nõmmel + 63,4%. Põhjuseks eelkõige juunikuu madal pinnaühiku võrdlusbaas ja tehingud keskmisest oluliselt kallima varaga.

Pinnaühiku langus oli suurim Lasnamäel – 10,1% ja Haaberstis – 6%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 24% väiksem ehk 1 297 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind juulis võrreldes eelmise kuuga 8,3% 1 092-le eurole ja Pärnus + 2,2% 822-le eurole. Jõhvis ja Narvas liikusid pinnaühiku hinnad tõusutrendis olid juulis vastavalt 263 eurot ja 402 eurot ruutmeeter.

Vaata lähemalt siit!

Rain Rätt
Ober-Haus
Analüütik

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Navigatori ärimaja ehitus südalinnas on lõpusirgel

05.08.2013 Tõnu Toompark

Juulis teatasid ärimaja ehitust juhtiv investeerimisfirma Capital Mill ning Eesti üks suurimaid kommunikatsiooniagentuuride klastreid 10aastase üürilepingu sõlmimisest. Detsembris valmivasse ärimajja kolib MTÜ Creative Union ning üheksa turundus- ja loovagentuuri, sh 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ning juhtiv brändiagentuur Identity.

„Möödas on need ajad, kus üks reklaamiagentuur suutis kliendile kõike pakkuda. Kaasaegsed lahendused nõuavad üha enam spetsiifilisi kompetentse, erilisi tööriistu ja kiiret teostusvõimekust,“ kommenteeris Creative Unioni tegevjuht Madis Laas ning lisas, et sisukas, kvaliteetne ja mõõdetav tulemus tekib kliendi jaoks erinevate valdkondade varajases koostöös ning tõhusa meeskonnatöö aluseks on vaimne ja füüsiline kohalolu.

„Navigatori ärimajast saab väärikas maja väärikatele klientidele. Hoone eristuv arhitektuur, korruste plaanilahendused ja mõnus sisekeskkond on selle kasutajaile heaks mootoriks uute, standarditest eristuvate ideede tekkimisele,“ rääkis Capital Mill OÜ partner Marko Kull.

Tallinna südalinna Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahelisele alale jäävasse kuuekorruselise ning kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesele korrusele on planeeritud ka kaubandus- ja teeninduspinnad, söögikoht ning 65-kohaline konverentsisaal.

Samuti on maja märgilise tähtsusega keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja inimesele hea tehiskeskkonna loomise vallas. Nimelt seatakse Navigatori ärimaja valmimisega Baltikumis uued standardid, sest tegu on esimese hoonega, mille eelnimetatud omadustele taotletakse kinnitust rahvusvahelise LEED sertifikaadi „Gold“ tasemega.

Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitab YIT Ehitus AS. Hoone valmib selle aasta detsembriks. Täpsem informatsioon www.capitalmill.eu/navigator.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 140 miljonit eurot.

MTÜ Creative Union ühendab ligi 100 tippspetsialisti, et lahendada jätkuvalt kasvavaid turunduskommunikatsiooni väljakutseid tänapäevases killustatud maailmas. Navigatori ärimajas hakkab tegutsema 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ja juhtiv brändiagentuur Identity, kampaaniamaterjalide tootja Print House, loovagentuur Newton, Baltikumiüleseid suhtekorraldus- ja reklaamikampaaniaid korraldav Spring Advertising, digifirma Mobile Digital, sotsiaalmeediaagentuur Vurr Digital ning Üritusturundusagentuuride Liidu üks asutajaliikmeid Royal Service.

Eventus Ehitus andis Ülenurme vallale üle uue lasteaia

05.08.2013 Tõnu Toompark

Reedel, 2. augustil avati Tartumaal pidulikult Ülenurme valla uus lasteaed. Eventus Ehitus OÜ ehitas Laululinnu nime kandva lasteaia 2,35 miljoni euro eest.

„Ehitus ja koostöö tellijaga sujusid plaanipäraselt. Meil on hea meel üle anda järjekordne just haridusasutusasutuseks ehitatud hoone, kus lapsed saavad alustada teadmiste omandamist juba algaval õppeaastal,“ märkis Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.

Ka Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev on maja ehitanud Eventus Ehituse OÜ tööga rahul.

Lasteaia brutopindala on 2500 ruutmeetrit. Koridoridega omavahel ühendatud kolmes hoones on ruumi kuuele rühmatäiele lastele. Projekti vastutav arhitekt on Ott Ojamaa.

Eventus Ehitus OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev ehituse peatöövõtuga ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte. 2005. aastal asutatud ettevõtte aastakäive ulatub üle 9 miljoni euro.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 07/2013

05.08.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara juulikuine turuülevaade.

pindi-kinnisvara-2013-07.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuuülevaade: korteri ruutmeeter kallines kuuga 7,4 protsenti

04.08.2013 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu kallinedes 7,4 protsenti 1292 euroni, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli puhkustekuu juuli kinnisvarasektoris siiski oodatust tempokam. “Korterite statistilise hinnatõusu taga on plokktehingud kallimate pindadega, kuid ka reaalsed hinnad sektoris kasvavad üldisest inflatsioonist veidi kiiremini,” ütles Vahter ja lisas, et uute korterite hinnatase on lähenemas 2007. aastale.

Tallinnas müüdi juulis 29 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kuue võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati miljoni euro eest.

Eelmisel kuul müüdi vaid neli hoonestamata elamumaa kinnistut. Kalleim krunt maksis 206 000 eurot. Juunis müüdi kalleim korter 428 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Ajaloorubriik: Lugu unustatud Lausmanni heinamaast

02.08.2013 Jaak Juske

Kui kõnnite Kalamajas Salme kultuurikeskuse juures, viibite omaaegsel Lausmanni heinamaal.

Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala Kalamajas tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Just seal asuti teele tänase Estonia teatri kohal asunud Uuele turule, kus tsaarisandarmid tapsid kogupaukudega 1905. aasta 16. oktoobril 94 rahumeelset töölist ning haavasid üle 200 inimese.

Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. Sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.

1901. aasta kuulutati rahaliste raskuste tõttu välja masinatehase pankrott. Samas aasta lõpus võeti aga tehas rendile ja see hakkas valmistama malmpatju ning laternaposte Peterburi Troitski silla jaoks. 1903. aastal lakkas tootmine aga taas. Veel samal aastal ostsid tehase Peterburi ärimehed, kes hakkasid seal valmistama raudteepööranguid ja aurukatlaid ning remontima vedureid. Seal töötas ligi 800 inimest. 1909. aastal läks tehas lõplikult pankrotti.

1920. aastatel asusid Lausmanni heinamaal Kalamaja rahva aiamaad. 1930. aastatel kujundati suurem osa endisest heinamaast kauniks pargialaks, mille ümber ehitati mitmed kaunid Kalamaja kortermajad (fotol).

Aastatel 1955-1965 kerkis keset parki tänase Salme kultuurikeskuse suur neoklassitsistlik hoone. Nõukogude ajal kandis see Jaan Tombi kultuuripalee nime.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Ehitus- ja kasutusload

01.08.2013 Tõnu Toompark

Sel sügisel 01/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Ehitus- ja kasutusload“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise oskaonna juhataja Kaul Keba.

“Koolitusel tuleb juttu protsessist, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või näiteks omanikukohustuste eiramisega seoses,” tutvustab koolituse sisu Raul Keba.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ühest küljest hoone turvalisust – ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale.

Teisest küljest tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega ning kolmandaks hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

“Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest. Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas,” avab Raul Keba koolituse sisu.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 01/10/2013 kell 09:00-14:00. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.