Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni
 

Rohkem elu kahel korrusel

Kahekorruseline korter on paljude perede unistus. Mitte ridaelamuboks ega maja, vaid just korter. Õnneks on täna kinnisvaraturul müügis üpris mitu erineva hinnatasemega projekti, kus korterelamu ehitusel või rekonstrueerimisel projekteeritakse eluruumid osaliselt ka 0-korrusele.

Hea sokkel on juba algselt projekteeritud nii, et ruumid saavad küllaldaselt päevavalgust ning sisekliima on tänu korralikule hüdroisolatsioonile ja soojustusele ning lisaks ka soojustagastusega sundventilatsioonile samaväärne teistele korrustele.

Pigem on soklikorrus lisandväärtus, sest annab võimaluse kodune elu ära jaotada kahe korruse vahel, võimaldades seega rohkem privaatsust. Nii on tihti soklikorrusel, kui kõige vaiksemal, näiteks puhkeruum, kinotuba või hoopis hubane raamatukogutuba ja kodukontor. Kellele meeldib kodus töötada, nende jaoks on selline lahendus ideaalne. Tihtilugu võimaldab sokkel teha ka eraldi sissepääsu ja sellisel juhul saab sinna edukalt luua ilusalongi, ateljee või näiteks stuudio.

Kuidas sokkel ära planeerida, on juba puhas ostja fantaasia. „Mina lisaksin ka suure spaakompleksi,“ ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo staažikas kutseline maakler Margit Sild. „Seda on tehtud paljudes kallimates korterites – avar valge vannituba, saun, suured majapidamisruumid. See on see, mis meeldib luksuslikuma poole esindajale. Olen mitmel korral näinud avaraid saunu, kus on oma koha leidnud isegi kümblustünn.“

Saunakompleksiga on planeeritud ka Graniidi 8 uusarenduses avar 5-toaline perekorter, kus 0-korrusel paikneb lisaks puhkeruumidele ka isiklik spaa leili- ja aurusaunaga. Kuna hoovipoolsete akende ette on ehitatud valgusšaht, siis on soklis ka rohkelt valgust. Teisel Graniidi tänava kahekorruselisel korteril on 0-korrusele planeeritud ruumikas puhkeruum suure vannitoaga ja ruumi jätkuks veel ka garderoobile.

Soklikorruste eeliseks on kindlasti see, et kahte korrust saab palju originaalsemalt lahendada kui sama suurt ühel tasapinnal asuvat korterit.
Marina Hodus, äärelinna piirkonna juht ja Põhja-Tallinna kutseline maakler kommenteerib: “Olen samuti soklikorrusega korteri omanik. Minu jaoks on selline lahendus esiteks põnev, teiseks praktiline. Kui tegemist on vana majaga, saab soklikorrusel välja tuua paekiviseina, mis mõjub väga dekoratiivsena. Kivipinda võib eksponeerida ka osaliselt, et interjöör ei jääks liiga raskepäraseks. Igal juhul on paekivisein palju huvitavam, kui sirge küprok.“

„Soklikorrusele on mõistlik planeerida ruume, kus veedetakse vähem aega, näiteks puhkeruum, vannituba, saun, garderoob,“ lisab Hodus. „Magamistsoon on niimoodi privaatselt eraldatud. Kui peres on suured lapsed nagu minul, siis ei ole probleemi, kui nad soovivad kauem üleval olla. Mina lähen üles oma magamistuppa ja kõik on õnnelikud.“

Vaiksel Alle tänaval, Kadriorus, on 1932. aastal arhitekt Edgar Johan Kuusiku poolt projekteeritud korterelamu täielikult rekonstrueeritud. Ka siin on kaks esimese korruse korterit laiendatud kõrgesse soklisse. Alle tänava sokli teevad idülliliseks suured aknad ning paks, siseviimistluses osaliselt nähtavale jäetud paekivisein. Samuti on soklikorruste akende ees korteriomaniku ainuvaldusse kuuluv hekiga eraldatud mõnus muruplats.

Mõnel puhul on aga soklis hoopis avatud köök ja elutuba. „Olen näinud kortereid, kus soklisse on tehtud suur ja avar köök, tihtipeale eraldi sissepääsuga, et saaks otse õuest kööki suunduda. Mõnus avar ruum kokkamishuvilistele, vahel rustikaalses võtmes, vahel profiköögi mõõtu või muud sellist,“ lisab kesklinna maakler Margit Sild.

„Aktiivsed inimesed on oma soklitesse rajanud ka põnevaid ajaveetmisruume nii endale kui ka sõpradele. Näiteks mõnedesse sokliruumidesse on loodud ühe sõpruskonna priljardi- ja pokkeritubasid, kus kord-kaks nädalas kogunetakse,“ ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi, ja lisab: „Üks veini- ja toidunautleja on sokliruumidest kujundanud aga näiteks väikese veinikeldri ja salongi. Tegu on sündinud linna- ja korteriinimesega, kes varem elas tavalises suure elumaja korteris, kuhu oli oma harrastuseks vajalike ruumide kujundamine võimatu. Kuna majja kolimiseks polnud ta valmis, tundus läbi kahe tasapinna paiknev korter oma aiaga kõige parem lahendus.“

Osaliselt soklikorrusel asuv kinnisvara võimaldab ka oluliselt soodsamat lõpphinda, andes võimaluse muretseda väiksema rahaga parema asukoha ning suurema üldpinnaga korter.

Kaie Kass-Agcay
Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kuuülevaade: Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksab 1250 eurot

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis augustis 1251 eurot, mis on rekordilisest juulist 4,5 protsenti madalam, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on korterite hinnatõus viimaste aastatega mõjutanud üüriturgu, mis on kooliaasta alguses niikuinii pingeline.

“Korterid on kallimad ja pangad laenu andmisel endiselt konservatiivsed, mis avaldab survet üürituru hindadele. Korteri maksumuse ja üüri hinnatõus on omavahel korrelatsioonis, küll aga on inimeste reaalsete sissetulekute ja üürihinna vahel käärid,” ütles Vahter ja lisas, et järjest enam jagatakse korterit või näiteks vanemad maksavad puudujääva osa kinni.

Tallinna korteritega tehti augustis 636 tehingut, mis on 4,5 protsenti vähem kui juulis. Tallinna korterite keskmine ruutmeeter maksis 1251 eurot, mis on aastatagusega võrreldes 13,9 protsenti enam. Kalleim korter müüdi augustis Tallinnas 1 115 000 euro ja odavaim 2475 euro eest.

Tallinnas müüdi augustis 31 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kümne võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 695 000 ja odavaim 690 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi augustis Tallinnas 4, mis on kolme võrra vähem kui juulis.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kristiine ja Nõmme hinnad on viimastel kuudel kõikunud

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Raid & KO: Parimad kinnisvaratehingud sünnivad koostöös maakleriga

Meile iseomaselt armastame kõike ise teha. Ise leiba küpsetada, ise autot parandada, isegi arsti juurde pöördume siis kui enda mõistus otsas. Kiiresti arenevas inforohkes maailmas tuleb aga üha sagedamini ette, et tasub palgata spetsialist, sest isetehes võib lõppkokkuvõttes rohkem maksta.

Kinnisvaramüük lihtne kui lapsemäng

Ega fotode tegemine ja kuulutuse lisamine portaali pole tõesti kes teab kui suur kunst. Hinnakalkuleerimise juures jäädakse tavaliselt juba veidi enam mõtlema. Targemad teavad, et portaalides pakutud hinnad erinevad reeglina tegelikest tehingu hindadest. Samas kui me teame kindlalt, et sõber müüs hinnaga X oma kinnisvara, siis tasub mõelda, kas minu kinnisvara on samaväärne, et küsida hinda X või peaks ma küsima X-1 või X+1 hinda. Võrrelda saab vaid võrreldavaid objekte. Tasub mõelda nii sellele, kes on potentsiaalne kleint kui sellele, kes on konkurent. Omal käel kinnisvara müües peab arvestama, et te võite massi ära kaduda, sest infohulk ja peale toodetavad reklaamid minimeerivad üksikuulutuse silmapaistvuse. Bürool on lihtsam silma paista – on olemas teadmised ja vahendid silma paistmiseks ning auditooriumi haaramiseks. Mitte vähem oluline pole pöörata tähelepanu ka juriidilistele detailidele. Kaasates tehingusse spetsialisti(d) juba eelnevalt, hoiate kokku aega ja raha.

Atraktiivne Eesti

Eesti kinnisvaraturg, iseäranis Tallinn ja Harjumaa, on atraktiivseks rahapaigutuse kohaks ka välismaalastele. Siinkohal on aga kaalukauss müügitehingut silmas pidades kinnisvarabüroodel. Usaldusväärsed kinnisvarabürood pakuvad turvatunnet tehingu sooritamiseks. Viimast nii tehingu õigususe kui hinnaõigsuse kontekstis. Pealekauba on välismaalastel harjumus teha kinnisvaratehinguid läbi büroode. Siit tulenevalt on läbi kinnisvarabüroo müük efektiivsem, sest heal ja kontakte omaval kinnsivaramaakleril on ostusoovide nimekiri. Kliendibaasi olemasolu loob võimalusi kiireteks tehinguteks. Loomulikult määrab tehingu kiiruse nii asukoha, hinna kui kvaliteedi suhe.

Minu kodu on parim

Jah, kindlasti nii see ongi. Oma koduga ollakse emotsionaalselt seotud ning kindlasti tuntakse oma kodu häid külgi paremini kui kes iganes kinnisvaramaakler. Samas kinnisasja müümisel on liigne emotsionaalne seotus reeglina takistuseks. Psühholoogiliselt võib tehing viltu vedama hakata kas või juhusest, kus potentsiaalne ostja teeb märkuse teie maitse või eelistuste kohta. Parim, mida saate teha edukaks müügiks on selgitada kõiki nüansse põhjalikult kinnisvaramaaklerile ning tema töö on sealt välja noppida just see osa, mis „müüb“. Eduka müügi taga on omaniku ja kinnisvaramaakleri koostöö.

Kassi-hiire mäng

Müügipsühholoogiline mäng jätkub hinna läbirääkimiste juures. Müüjat ja ostjat võib ilmestada kassi ja hiire võrdlusega. Kes keda üle kavaldab, kes kellega rohkem mängib ning kes keda lõpuks kinni nabib. Viimast tähenduses, kellel on tehingut rohkem vaja. Kinnisvaramaakler on sõnaotses mõttes vahendaja. Vahendaja rollis on käes ka trumbid, ta teab kui kaugele üks või teine pool võib pakkumisega minna ning saab suunata tehingut soodsas suunas.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et parimad tulemused sünnivad koostöös. Iga kinnisasja omanik, kes müüb kinnisasja läbi büroo on töö tellija, kel on õigus valida endale sobivaim partner tehinguks. Selleks, et vältida arusaamatusi, soovitan sõlmida lepingu, mis on koostatud müügitehingu huve silmas pidades. Juhin tähelepanu, et leping on elav dokument, mitte kirjaalus. Seega olge julged omi soove avaldama, valima tehinguteks sobivat partnerit, pidama läbirääkimisi, sõlmima lepinguid ja tegema edukaid tehinguid. Tarku valikuid.

Kristiina Gerassimova
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo kinnisvaramaakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool sel sügisel: Ehitus- ja kasutusload

Kinnisvarakool: Ehitus- ja kasutusload01/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis esimest korda koolitus “Ehitus- ja kasutusload“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise oskaonna juhataja Raul Keba.

“Koolitusel tuleb juttu protsessist, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostaminemärkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või näiteks omanikukohustuste eiramisega seoses,” tutvustab koolituse sisu Raul Keba.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ühest küljest hoone turvalisust – ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale.

Teisest küljest tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega ning kolmandaks hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

“Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest. Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas,” avab Raul Keba koolituse sisu.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub teisipäeval 01/10/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: Korteripakkumiste arv tõmbub kokku

Korterite müügipakkumiste arv on viimase aasta jooksul jõudsalt vähenenud. Portaali KV.EE andmetel on täna pakkumises ligilähedaselt sama palju korteripakkumisi, kui 2009. aasta lõpus, kus hindade madalseis vähendas pakkumiste arvu kiiresti.

Augusti kuus pakuti müügiks Eestis 14781 ja Tallinnas 6146 korterit. Eesti korteripakkumisi jäi aastaga vähemaks 13%, Tallinnas isegi 21%.

Korteripakkumiste vähenemise taga on kindlasti kõrge tehingute arv – head pakkumised nopitakse ära ja seetõttu neid vähemaks jääbki. Suur nõudlus on omakorda kasvatanud nii pakkumishindu, kui tehinguhindu.

Eesti keskmise korteripakkumise hind kasvas 5% ja Tallinnas 15%. Tehinguhinnad kasvasid mõlemas piirkonnas samas proportsioonis: Eestis 6% ja Tallinnas 14%.

Raske on uskuda, et kiire hinnatõus saab pikalt jätkuda. Korterite hinnatasemed on juba kerkinud sedavõrd, et kinnisvara kättesaadavus ostjate jaoks muutub järjest keerukamas.

Siiani on korterite hinnakasvu osaliselt kompenseerinud eluasemelaenude intressimäärade alanemine, kuid paistab, et intressimäär ehk euriborgi on põhja leidnud ja enam langeda ei taha.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Tallinn

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Tallinn

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

4. trammiliin viib tulevikus lennujaama

Tallinnas tutvustati täna 4. trammiliini pikendamise ehitustööde I etappi, mis hõlmab rööbastee ehitamist Majaka tänavalt üle Peterburi tee.

Tööde käigus vahetatakse Peterburi tee alla jäävad kommunikatsioonid ning uue, kaasaegse tehnoloogia järgi ehitatakse betoonalusel trammitee.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on trammiliini pikendus eelduseks läbi Ülemiste City ning kavandatava ühistransporditerminali kesklinna ja lennujaama ühendava trammitee rajamiseks. Ühistransporditerminali ehitamiseks vajalik planeering algatatakse sellel sügisel. Esimesed vajalikud uuringud on juba lõppenud.

„Esimene asi, mida see trammitee aitab lahendada, on hea ligipääsetavusväga kiiresti arenevasse Ülemiste Citysse. Raudtee alt on jalakäijate tunnel juba olemas ja uue trammitee ehitust võib nimetada esimeseks etapiks Ülemiste City transpordi arendamisel,“ rääkis Aas.

4.trammiliini pikenduse kõik tööd lõpetatakse tänavu oktoobri alguseks kooskõlas Ülemiste liiklussõlme ehituse ajagraafikuga. Trammid hakkavad sellel lõigul liikuma alles 2015. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Majandususaldus paranes Eestis, Euroopa Liidus ja euroalal

Euroopa Komisjoni poolt 30. augustil avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* augustis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102 punkti ja see on 0.9 punkti parem kui juulis.

Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstuses, kaubanduses ja tarbijatel ning halvenes natuke teeninduses ja ehituses. Samas on teenindusettevõtete juhtide kindlustunne üle pikaajalise keskmise ja ehitusettevõtjatel pikaajalisest keskmisest halvem.

Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli augustis 98.1 ja tõus kuuga 3.1 punkti, euroalal oli indeks 95.2 ja tõus kuuga 2.7 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 4 kuud järjest ja on viimase 2 aasta kõrgeimal tasemel.

Majanduskonjunktuur paranes 14 euroala maas ja kõigis 5 euroala suuremas riigis (Hollandis 5.2, Saksamaal 3.3, Itaalias 2.0, Prantsusmaal 1.6 ja Hispaanias 0.8 punkti).

Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Rootsis, Maltal, Suurbritannias. Madalaim oli majandususaldus Küprosel, Kreekas, Portugalis.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid areng riikides on erineva trendiga. Nii oli majandususaldus Lätis 102.7 (langus kuuga 1.2 punkti), Leedus 106.8 (tõus kuuga 3.7 punkti), Rootsis 103.1 (tõus kuuga 1.1 punkti).

Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (91.4) ja langes viimase kuuga 3 punkti. Soome majanduskonjunktuuri halvenemine puudutab kõiki majandusharusid, samaks jäi vaid tarbijate kindlustunne.

majandususaldus300813

majandususaldus_EL_riikides300813

Allikas:
Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade august 2013.

Ülevaade on allalaaditav siit: Pindi Kinnisvara 08-2013

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Taavi Aas: Uuringud Ülemiste terminali tegemiseks on valmis

Ülemiste ühisterminali loomiseks viis Tallinna Linnaplaneerimisamet koostöös Inseneribüroo Stratum OÜ läbi uuringud, mille eesmärk oli välja tuua Ülemiste ühisterminali rajamise vajadused ja terminali ühenduse tingimused lennujaamaga.

Uuringu käigus selgitati välja Ülemiste ühisterminali  rajamise vajadus Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale. Koostati alternatiivsete asukohtade võrdlus ning erinevate ühistranspordiliikide sidumise vajadus lähtuvalt inimeste liikumis-  ja ümberistumise vajadusest.

Ühisterminali ühendusel lennujaamaga analüüsiti ja võrreldi erinevate transpordiühenduste rajamise ja ekspluatatsiooni maksumust lennujaama ja planeeritava Ülemiste Rail Baltica ühisterminali vahel. Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga.

Abilinnapea Taavi Aasa sõnul on uuringud on värskelt valminud ja hetkel võetakse tulemusi kokku. Hiljemalt järgmisel nädalal toimub uuringu tulemuste esitlus. „Selge on see, et vajadus ühtse ühistransporditerminali järele on olemas, see koondaks tulevikus lennu-rongi-ja pikamaabussijaamad ning kohaliku ühistranspordi.  See liidaks omavahel võimalikult palju ühistranspordi liike, luues mugava ümberistumise võimalused, mis omakorda peaks tekitama Tallinna linnast laiemas regioonis soodsa reisijate transpordi sõlmpunkti,“ ütles Aas.

Ülemiste ühisterminal on käsitletav koos Rail Balticu projektiga. Tegemist on nn ühisterminaliga kuhu on integreeritud ühendus lennujaamaga, linna ühistransport, maakonnaliinid ja osad kaugliinid. Terminal on rahvusvahelise rongiliini algusjaam.

„ Arhitektuurse lahenduse leidmiseks Ülemiste ühisterminali rajamiseks on plaanis läbi viia   ideekonkurss hoonele ja ümbritsevale linnaruumile. Eelduste kohaselt kuulutame veel sel aastal ideekonkurssi välja,“ sõnas abilinnapea.

Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on läbi viidud hange detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringut soovitakse algatada selle aasta oktoobris või novembris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Ülemiste sõiduteetunneli riskianalüüs valmib septembris

Käesoleva aasta septembris valmib Tallinna Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüs, mille koostamise eesmärgiks on Ülemiste sõiduteetunneli kasutamisega seotud ohtude väljaselgitamine, ohtude toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamine ning ohtude ennetamise ja tagajärgi leevendavate meetmete kaardistamine.

Üle 500 meetri pikkuste tunnelite ehitamisel lähtutakse nõuetest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus. Miinimumohutusnõuetest tulenevalt peab üle 500 meetri pikkuste tunnelite ohutusdokumentatsioon sisaldama riskianalüüsi.

„Vaatamata asjaolule, et Ülemiste liiklussõlme sõidutunneli pikkuseks on 320 meetrit, võtsid Tallinna kriisireguleerimise struktuuriüksuste juhid vastuse otsuse, et parema ohutuse tagamise eesmärgil tuleb koostada Ülemiste sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüs,“ ütles Tallinna kriisikomisjoni kriisireguleerimismeeskonna juht, abilinnapea Kalle Klandorf. „Ühtlasi otsustati, et enne tunneli liiklusele avamist korraldame Ülemiste sõiduteetunnelis koostöös operatiivteenistustega kriisireguleerimisalase õppuse.“

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ajaloorubriik: Pelgulinna Taime tänava lugu

Pelgulinnas asuv umbes 300 meetri pikkuse Taime tänava sünnipäevaks loetakse 26. oktoobrit 1932. Enne sõda jõuti heinamaale rajatud tänav suues osas ka hoonestada. Nõukogude okupatsiooni alguses tähistas Taime tänav Pelgulinna hoonestatud ala piir.

Taime tänav saab alguse raudteeäärsest ristmikust Heina tänavaga. Taime 2 juures hargneb Taime tänavast sellega paralleelne Orase tänav. Edasi ületab Taime tänav Ristiku tänava ning lõpeb ristudes Aru tänavaga.

Taime tänava paaritut aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:

  • Taime 1 – 1939. aastal. Aleksander Haug võitis õnneloteriiga miljon senti ehk toona mitme aasta palga ja ehitas koos sõbraga kortermaja. Hoone renoveeriti 2005. aastal.
  • Taime 5 – 1937. aastal.
  • Taime 9 – 1939. aastal.
  • Taime 11 – 1938. aastal.
  • Taime 13 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 15 – 1930. aastate lõpp.
  • Taime 17 – 1939. aastal.
  • Taime 19 – 1934. aastal.
  • Taime 21 – 1934. aasta paiku.
  • Taime 27 – 1957. aastal. Lasteaed.
  • Taime tänava paaris aadressnumbrit kandvate majade ehituslood on järgmised:
  • Taime 2 – 1939. aastal.
  • Taime 4 – 1937. aastal.
  • Taime 8 – 1937. aastal.
  • Taime 10 . 1938. aastal.
  • Taime 10a – 1963. aastal.
  • Taime 12 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 14 – 1937. aastal.
  • Taime 16 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 18 – 1930. aastate teine pool.
  • Taime 20 – 1982. aastal. Seal on asunud baar ja toidupood, täna trükikoda.
  • Taime 24 – 1937. aastal. Arhitekt Karl Tarvas.
  • Taime 26 – umbes 1970. aastatel ehitatud garaaźid.
  • Taime 28 – 1938. aasta paiku.
  • Taime 30 – 1938. aastal.
  • Taime 32 – 1939. aasta paiku.
  • Taime 34 – 1939. aasta paiku.
  • Taime 36 – 1939. aastal.
  • Taime 38 – 1939. aasta paiku.

Taime 24
Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ajaloorubriik: Pelgulinna Orase tänava lugu

150 meetri pikkune lühike Orase tänav märgiti maha 1932. aasta oktoobris. Tänav saab alguse Ristiku (endisest Oskari) tänavast ja lõpeb Taime tänavas.

Orase tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Orase 1 – 1930. aastate lõpus.
  • Orase 3 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 5 – 1961. aastal.
  • Orase 5a – 1976. aastal.
  • Orase 7 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 9 – 1938. aastal.
  • Orase 11 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 13 – detailplaneering kehtestatud kortermaja ehituseks.
  • Orase tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Orase 2 – kinnistul asus vanasti mereväe autobaas. Täna on seal 1969. aastal ehitatud kõrge kortermaja.
  • Orase 4 – algselt elamu. Nõukogude ajal majavalitsus. Täna taas elamu.
  • Orase 4a – 2013. aastal.
  • Orase 6 – 1960. aastatel.
  • Orase 8 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 10 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Orase 12 – 1960. aastatel.
  • Orase 14 – 1937. aastal.
  • Orase 16 – 1939. aastal.
  • Orase 18 – 1950. aastate alguses.
Vaade Ristiku tänavalt koolimaja juurest Orase tänava nurgale 1950. aastatel.

Vaade Ristiku tänavalt koolimaja juurest Orase tänava nurgale 1950. aastatel.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nelja ministeeriumi jätkamine olemasolevates hoonetes ei ole majanduslikult mõttekas

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi olemasolevad hooned on suure energiakuluga, ebaefektiivse ruumiprogrammiga ning vajaksid seetõttu järgnevatel aastatel kasutuskõlbulikkuse säilitamiseks mahukaid investeeringuid.

Ministeeriumide ühishoone rajamisel jääksid ära täiendavad investeeringud olemasolevatesse hoonetesse vähemalt 10 miljoni euro ulatuses. Need ei mõjutaks majade pikaajalist väärtust, kuid võimaldaksid üksnes hoida hooneid kasutuskõlbulikus seisukorras. Samas tähendaks see  jooksvate kinnisvara kogukulude tõusu võrreldes tänase olukorraga.

Ministeeriumide vanade majade ja uue ühishoone üürikulud pole omavahel otseselt võrreldavad. Nende vahe tuleneb peamiselt sellest, et praegu üürib RKAS riigile turutingimustest soodsamalt ehk tasu on kunstlikult madalal hoitud.

Üürihind tõuseks ka olemasolevates hoonetes jätkamisel, sest järgnevatel aastatel tuleks teha hädavajalikke investeeringuid ning seetõttu üüri oluliselt tõsta. Seega lisandub üürile juba järgmisel aastal kapitali- ja remondikulu, mis on seotud riigi kinnisvarapoliitika põhimõttega minna riigi büroodel järk-järgult üle turuüürile.

Ministeeriumide ühishoone valmimise järel 2016. aastal oleksid ministeeriumide aastased eelarvekulud uues hoones 4,4 mln eurot, olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel 5,4 mln eurot.

„Täna on nelja ministeeriumi kasutuses kokku 20 735 ruutmeetrit büroopinda, mille pinnakasutus ei ole efektiivne ning mille energiatarve on suur. Nelja ministeeriumi kolimine madala energiatarbega ja efektiivse pinnakasutusega ühishoonesse võimaldab hakkama saada 14 420 ruutmeetri büroopinnaga. See fakt kinnitab üheselt, et avaliku sektori büroopinna kasutamist on võimalik optimeerida ja seeläbi maksumaksja raha tulevikus säästa,“ ütles Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „Ühishoone ehitamise majanduslikku põhjendatust tuleb vaadelda pikaajaliselt nii nagu iga investeeringut kinnisvarasse,“ lisas ta.

Taust

RKAS kuulutas välja ehitustööde kontsessiooni, millega soovitakse leida arendaja nelja ministeeriumi ühise hoonekompleksi rajamiseks. Tegemist on unikaalse projektiga, kus ühte asukohta kolivad neli ministeeriumit. Ühine hoonekompleks võimaldab kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 8 miljonit eurot. Ühine hoonekompleks koos kahe maa-aluse parkimiskorrusega on kavas ehitada Tallinnasse Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule. Hoone valmib 2016. aastal.

Kontsessiooni valimine lähtub riigi kinnisvarastrateegia põhimõttest minna büroopindadel üle üürimudelile, et maksimaalselt ära kasutada turu konkurentsi. Kuna sarnaste valmis üüripindade turul pakkumine puudub, siis on ainus võimalus lasta need ehitada.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

II kvartalis keskmise kuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta II kvartalis 976 eurot ja brutotunnipalk 5,71 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,5% ja brutotunnipalk 8,1%. Keskmise kuupalga aastakasv oli II kvartalis veidi kiirem kui I kvartalis.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 7,9%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta II kvartalis 4,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kaheksandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 0,6% vähem kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuse palgatöötajatel (20,0%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (19,8%).

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 5,9% ning 6,1%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 957 eurot, mais 954 eurot ja juunis 1014 eurot.

2013. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1320 eurot ja tunnis 8,66 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 8,4% ja 8,2% võrreldes 2012. aasta II kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (20,8%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (19,6%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta II kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 5,2% ning 3,0%.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – II kvartal 2013 (eurot)

Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2009 784 776 813 752 783
2010 792 758 822 759 814
2011 839 792 857 809 865
2012 887 847 900 855 916
2013 900 976

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2013

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

MTA andmetel oli 2013. aasta II kvartali mediaanväljamakse 705 eurot kuus

Selle aasta teises kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 440 407 442) euro ja see maksti välja 545 059 inimesele. II kvartali mediaanväljamakse oli 2115 eurot ehk 705 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta II kvartalis tehti väljamakseid kokku 541 627 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 337 271 396 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta II kvartalis 655 eurot kuus. 2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes