Vabariigi Valitsus tegi põhimõttelise otsuse viia riigi eluasemevaldkonna teenused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusse (KIK).
- Üleminek toimub kava järgi 2027. aasta alguses.
- Klientide jaoks, kellest enamik on korteriühistud, üleminekuga seoses teenuste sisus midagi ei muutu.
- Muudatuse eesmärk on koondada energia- ja kliimavaldkonna teemade kompetents ühte organisatsiooni ning tagada valdkonna terviklikum juhtimine.
Eesti eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb ette, et korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused ning teadlikkuse suurendamise tegevused liiguvad KIKi. Samuti hakkab KIK vedama elamufondi uuendamise ja energiatõhususega seotud arendus- ning pilootprojekte.
KIKi tegevjuhi Andrus Treieri sõnul aitab muudatus siduda kodude renoveerimise, energiatõhususe ja elukeskkonna teemad senisest terviklikumaks paketiks muude elukeskkonnaga seotud teenustega, mida KIK pakub, nagu näiteks jäätme- ja ringmajanduse lahendused, kaugkütte ja veesüsteemide investeeringud ning laadimistaristu toetused.
„Nende teenuste lisandumine KIKi aitab tulevikus korteriühistutele, omavalitsustele ja teistele osapooltele pakkuda terviklikumat tuge,” sõnas Treier.
Käendusteenused jäävad jätkuvalt EISi
EISi jäävad senistest teenustest eluasemelaenu käendused ja korterelamute renoveerimislaenu käendused, kuna need on seotud EISi ettevõtluskäenduste süsteemiga. Teenust osutatakse pankade kaudu ning lõppkliendid üldjuhul EISiga otse suhtlema ei pea.
„EISi strateegiline fookus on järgmiste aastate jooksul selgelt ettevõtete teadmusmahukuse, ekspordivõimekuse ja investeeringute kasvatamisel,” ütles EISi juhatuse esimees Ursel Velve. „Soovime suunata oma ressursid ja kompetentsi eeskätt nende ettevõtete arengu kiirendamisele, kes loovad kõrgema palgaga töökohti ja tugevdavad Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eluasemeteenuste liikumine KIKi aitab EISil kujundada selgema rolli ja võimaldab keskenduda ettevõtluse arendamisele. Nii saavad mõlemad organisatsioonid teha seda, milles nad on kõige tugevamad,“ selgitas Velve muudatuse sisu.
Elukeskkonda tuleb arendada terviklikult
“Mugava ja kaasaegse elukeskkonna loomisel on oluline tervikpilt – see ei tähenda ainult hoonete energiatõhusaks renoveerimist, vaid ka sinna juurde kuuluva kaasaegse taristu loomist. Mõistlik on pakkuda inimestele ja korteriühistutele ligipääsu elukeskkonda parandavatele toetustele ja teenustele ühest kohast,“ ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Viimase kolme aastaga on Eesti valitsused suunanud kortermajade renoveerimisse ligi 360 miljonit eurot, mille jagamisega on seni tegelenud EIS. „Nii suurte investeeringute puhul on oluline, et inimesteni jõuaksid ka edaspidi kvaliteetsed, hästi korraldatud ja usaldusväärsed teenused. KIKil on olemas tugev kogemus keerukate toetusmeetmete ja suurte arendusprojektide elluviimisel ning võimekus siduda rekonstrueerimine laiemate energia- ja elukeskkonna teenustega,“ lisas Jaanisoo.
Klientide lepingud EISiga lähevad automaatselt üle KIKile
„EIS on aastate jooksul loonud eluasemevaldkonnas tugeva kompetentsi ja usaldusväärsed teenused ning meie jaoks on oluline, et inimesed ja korteriühistud tunneksid ka edaspidi kindlust, et riigi tugi jätkub. Teenuste KIKi liikumine ei muuda toetuste tingimusi ega klientide võimalusi toetusi taotleda – muutub vaid teenuseid pakkuv organisatsioon. Üleminek valmistatakse ette piisava ajavaruga projektide ja teenuste üleandmiseks ning viisil, et klientide jaoks oleks see võimalikult sujuv ning teenuste pakkumises ei tekiks katkestusi,“ kinnitas Velve.
Ülemineku käigus viiakse KIKi üle ka EISi eluasemevaldkonna sisuline kompetents koos meeskonnaga, et tagada teenuste järjepidevus ning vältida katkestusi käimasolevates programmides. Muudatus puudutab u 20 EISi töötajat. Kõik lepingud, varad ja kohustused lähevad jagunemisprotsessis automaatselt üle KIKile ning lepingutingimused jäävad samaks. Koostöö jätkub samalaadselt nii partneritega kui koostöövõrgustikega.
Ülemineku ettevalmistused algavad kohe pärast valitsuse otsust. Praeguse plaani järgi viiakse teenused KIKi üle 2027. aasta algul.
Eluasemevaldkonna teenuste ümberkorraldamise ettepaneku valmistasid ette EIS, KIK ja Kliimaministeerium.
Tallinna linn tegi maa- ja ruumiametile ettepaneku anda munitsipaalomandisse kolm Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut, et võimaldada lauluväljaku ala laiendamist ning ajakohastamist. Täiendav maa on vajalik eelkõige lauluväljaku teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks ning detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimiseks.
Kodulaenu taotlemisel tuleb arvestada ka omafinantseeringu ehk sissemakse suurusega. Kuigi tavapäraselt on see vähemalt 15% ostetava eluaseme hinnast, võib Luminori partnersuhete tiimijuhi Elar Olliku sõnul tegelik sissemakse suurus toetusmeetmete või lisakinnisvara abil väheneda.
Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroo käivitas esimese Ruumikiirendi lennu – aastase arenguprogrammi, mis toetab omavalitsusi kvaliteetsema elukeskkonna loomisel ja ambitsioonikate ruumiotsuste tegemisel.
Rotermann City võlakirjade 6 miljoni euro suurune avaliku pakkumise baasmaht märgiti 2,84-kordselt üle. Tugeva nõudluse tõttu otsustas ettevõtte suurendada emissiooni mahtu 8 miljoni euroni. Pakkumises osales kõigist Balti riikidest kokku 1379 unikaalset investorit, kes märkisid võlakirju kogusummas 17,06 miljonit eurot.
AS Merko Ehitus gruppi kuuluv SIA Merko Mājas on käivitanud Riias Pārdaugava piirkonnas Magnolijas elamuprojekti teise etapi. Üks kolmekorruseline 61 korteriga hoone aadressil Skrines tn 10 valmib 2027. aasta suvel.
EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta mais konsolideeritud üüritulu 2 668 tuhat eurot, mis on 19 tuhat eurot vähem kui aprillis. Üüritulu vähenes 28 tuhande euro võrra seoses Vilniuses asuva Menulio 11 büroohoone müügiga. Samal ajal kasvas üüritulu logistika- ja hooldekodude segmendis kokku 11 tuhande euro võrra seoses Riias asuva Jurkalne logistikapargi vakantsuse vähenemise ning Hiiu hooldekodu üüritulu etapiviisilise kasvuga. Fondi konsolideeritud EBITDA oli mais 2 289 tuhat eurot, s.o 46 tuhat eurot rohkem kui aprillis. Mai üldkulud olid madalamad nii madalama valitsemistasu kui ka aprillis aktsionäride üldkoosoleku korraldamise ning dividendimaksetega kaasnenud kulude tõttu.
AKTSIONÄRIDE KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD
Kodulaenude võtmine püsib kolmandat kuud väga aktiivne ning mais sõlmitud lepingute keskmine suurus kasvas 139 142 euroni, mis on kõrgem nii aprillikuu kui käesoleva aasta esimese kvartali keskmisega võrreldes, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.
Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.
Kinnisvaraportaalis KV.EE
Mainor Ülemiste AS teatab, et lunastab 10. juunil tähtaegselt kõik 50 000 emiteeritud võlakirja (ISIN EE3300002138) nominaalmahus 5 miljonit eurot.
