Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kas korterite üüriturul kordub 2011. aasta kiire hinnatõus?

04.07.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juuni kuus Tallinnas üürile 1782 korterit. See on 17% vähem, kui aasta varem. Seejuures on Tallinna korterite üüripakkumise keskmine hind kasvanud aastataguselt tasemelt 7,1 €/m² käesoleva aasta juuni kuuks tasemele 8,5 €/m² ehk märkimisväärse 20%.

Tallinna üürikorterite pakkumine on aastaga vähenenud eranditult kõikides linnaosades. Kõige suurem üürikorterite pakkumise muutus on Pirita linnaosas, kus üüripakkumisi jäi aastaga poole võrra vähemaks. Juuni kuu jooksul pakuti portaali KV.EE kaudu Pirita linnaosas üürile mulluse 52 asemel 25 korterit.

Suurem on pakkumiste vähenemine olnud ka Nõmme linnaosas. Nõmmel pakuti käesoleva aasta juunis üürile 42 korterit ehk aastatagusest 71 korterist 42% vähem.

Mainima peab, et nii Pirita, kui Nõmme linnaosade puhul ei ole tegemist nö tüüpiliste korterite piirkondadega.

Tallinna 1782 juunikuisest üüripakkumisest 42% ehk 742 asuvad Tallinna kesklinnas, millele lisandub 111 vanalinna üürikorteri pakkumist. Kesklinna üürikorterite pakkumiste arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes 13%, vanalinnas 12%.

Pakkumiste arvu vähenemine on olnud oluline põhjus, miks üürihinnad on portaali KV.EE andmetel aastataguse ajaga võrreldes kasvanud. Lisaks peame arvestama, et käes on suvi ehk aeg, mil usinamad inimesed juba valmistuvad sügiseseks õppe- ja tööhooajaks, mis on üüriturul alati hindutõstev periood olnud.

Lähikuudelt võib oodata jätkuvat survet üürihindade tõusuks, mida omakorda kannustab ka korterite ostu-müügitehingute hinnatõus. See tähendab, et väljaüüritavalt varalt sama tootluse saamiseks peab üürileandja üürihinda tõstma samaväärselt korterite ostu-müügitehingute hinnatõusuga. Viimane oli 2013 II kvartali baasil Tallinnas 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	06/2012	06/2013	Muutus, %
Haabersti	114	85	-25%
Kesklinn	851	742	-13%
Kristiine	145	116	-20%
Lasnamäe	328	275	-16%
Mustamäe	225	185	-18%
Nõmme	71	42	-41%
Pirita	52	25	-52%
P-Tallinn	190	171	-10%
Vanalinn	126	111	-12%

Tallinn	2 147	1 782	-17%

Narva	56	75	34%
Pärnu	256	377	47%
Tartu	841	849	1%
Eesti	3 472	3 305	-5%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Toompark: kinnisvaraturu aktiivsus ajab haarmeid Tallinnast eemale

03.07.2013 Enn Tosso

Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et Tallinna kinnisvaraturu aktiivsus hakkab paratamatult haarmeid pealinnast väljapoole ajama.

«Siiski peab ütlema, et kinnisvara väärtuse tõus puudutab rohkem suuremaid tõmbekeskusi, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Paljud maakonnad ja maakonnakeskused on veel endiselt langustsüklist väljarabelemise algusfaasis,» märkis ta.

Väikelinnade kinnisvaraturg on Toompargi sõnutsi väiksuse tõttu muidugi ka sedavõrd heitlik, et kindlat hinnatrendi või tehingute arvu suundumust on tegelikkuses raske välja tuua – meil on küll maakonnakeskuseid, kus aasta keskmisena isegi kahe päeva kohta ühte korteritehingut ei tule.

«Mis turust me siin rääkida saame?» küsis ta, ent märkis siiski, et ogal juhul on kinnisvara väärtuse stabiilne tõus positiivne tegur, mis suurendab inimestele kuuluva vara väärtust ning motiveerib inimesi kinnisvara kvaliteedi püsimisse investeerima.

Toompark nimetas paradoksaalsena seda, et kõrgem kinnisvara väärtus raskendab kinnisvara kättesaadavust, kuid samas motiveerib nii eraisikuid kui professionaalseid kinnisvaraarendajaid tootma uut kinnisvara; uute elamispindade arendamine parandab elamispindade kättesaadavust ja tõstab nende kvaliteeti. «Kinnisvaraäri on siiski lokaalne ja Tallinna kinnisvaraturgu mõjutab see, mis toimub Tallinnas ja Tallinna vahetus naabruses,» möönis ta.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/1289034/toompark-kinnisvaraturu-aktiivsus-ajab-haarmeid-tallinnast-eemale

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: agarad noored taanduvad turult

03.07.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et veel aasta alguses kinnisvara soetada planeerinud noortest pea pooled on oma seisukohast taganenud.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk langenud kolme kuuga 11 protsendilt 8 protsendile. Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 29 protsenti küsitletutest, veel märtsis oli see 33 ja detsembris 37 protsenti.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et iseäranis tähelepanuväärne on, et kui märtsis plaanis lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara soetada 29 protsenti noortest vanuses 16-29 aastat, siis nüüdseks on oma plaanide juurde neist jäänud vaid 15 protsenti. „Nooruslik uljus on asendunud kaine realismiga. Mõistetakse, et lisaks meeldivale ostuprotsessile kaasneb kinnisvara soetamisega ka pikaajaline kohustus panga ees,“ sõnas Rüütel. „EKFLi hinnangul on selline muutus tervitatav, kuna masu-kogemuseta noored on igal pool maailmas sihtgrupp, kes kõige mõtlematumalt võivad lühiajaliselt kinnisvaraturu kreeni ajada,“ lisas ta.

Eesti Konjuktuuriinstituudilt tellitud uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Navigatori ärimajja kolib üheksa turundus- ja loovagentuuri

03.07.2013 Tõnu Toompark

Capital Mill sõlmis Eesti ühe suurima kommunikatsiooniagentuuride klastriga 10aastase üürilepingu peatselt valmiva Navigatori ärimaja ühe terve korruse üürimiseks.

Tallinna südalinna Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahelisele alale jäävasse Navigatori ärimajja kolib detsembris MTÜ Creative Union ning üheksa turundus- ja loovagentuuri, sh 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ning juhtiv brändiagentuur Identity.

„Möödas on need ajad, kus üks reklaamiagentuur suutis kliendile kõike pakkuda. Kaasaegsed lahendused nõuavad üha enam spetsiifilisi kompetentse, erilisi tööriistu ja kiiret teostusvõimekust,“ kommenteeris Creative Unioni tegevjuht Madis Laas ning lisas, et sisukas, kvaliteetne ja mõõdetav tulemus tekib kliendi jaoks erinevate valdkondade varajases koostöös ning tõhusa meeskonnatöö aluseks on vaimne ja füüsiline kohalolu.

„Navigatori ärimajast saab väärikas maja väärikatele klientidele. Hoone eristuv arhitektuur, korruste plaanilahendused ja mõnus sisekeskkond on selle kasutajaile heaks mootoriks uute, standarditest eristuvate ideede tekkimisele,“ rääkis Capital Mill OÜ partner Marko Kull.

Kuuekorruselise ning kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesele korrusele on planeeritud ka kaubandus- ja teeninduspinnad, söögikoht ning 65-kohaline konverentsisaal. Samuti on maja märgilise tähtsusega keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja inimesele hea tehiskeskkonna loomise vallas. Nimelt seatakse Navigatori ärimaja valmimisega Baltikumis uued standardid, sest tegu on esimese hoonega, mille eelnimetatud omadustele taotletakse kinnitust rahvusvahelise LEED sertifikaadi „Gold“ tasemega. Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitab YIT Ehitus AS. Hoone valmib selle aasta detsembriks. Täpsem informatsioon www.capitalmill.eu/navigator.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 140 miljonit eurot.

MTÜ Creative Union ühendab ligi 100 tippspetsialisti, et lahendada jätkuvalt kasvavaid turunduskommunikatsiooni väljakutseid tänapäevases killustatud maailmas. Navigatori ärimajas hakkab tegutsema 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ja juhtiv brändiagentuur Identity, kampaaniamaterjalide tootja Print House, loovagentuur Newton, Baltikumiüleseid suhtekorraldus- ja reklaamikampaaniaid korraldav Spring Advertising, digifirma Mobile Digital, sotsiaalmeediaagentuur Vurr Digital ning Üritusturundusagentuuride Liidu üks asutajaliikmeid Royal Service.

EfTEN ostis Riias oma esimese objekti

03.07.2013 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond ostis Riias kontorihoone, mis on fondi esimene ost Riias ning teine Lätis.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on Stabu 10/4 büroohoonel fondi seisukohast suur potentsiaal. „Hoone asukoht on väga hea – objekt paikneb Riia ühes töiseimas piirkonnas. Hoone ise on plaanis lähiajal lõpuni renoveerida ning välja ehitada lisakorrused. Ruutmeetrihind oli asukohta arvestades meie hinnangul soodne ning näeme sellel hoonel meie portfellis suurt potentsiaali,“ märkis Arakas.

Stabu 10/4 on endine tööstushoone, mis on ümber ehitatud büroohooneks suletud netopinnaga 4160 ruutmeetrit, sellest rendipinda 3700 ruutmeetrit. Hoonel on kaks ankurüürnikku: Läti riiklik muusikakool ja AgeCom reklaamiagentuur, lisaks jõu- ja spordisaal.

Objekti müüja on SIA Ektornet Commercial Latvia. Tehingu hind ei kuulu poolte kokkuleppel avalikustamisele. Tehingu finantseerijaks on SEB Latvia. SEB Läti kinnisvara rahastamise juht Viktor Bolbat märkis, et investorid tunnevad praegu kõige suuremat huvi just kommertspindade ja büroohoonete vastu. “Hooneid nagu Stabu 10/4 on turul väga vähe. EfTEN Capitali investeeringutega saab sellest A-klassi büroohoone, mis suurendab kvaliteetse kontoripinna saadavust Riias,” lausus ta.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. SIA Newcomi suurosanik on Läti edukas kinnisvaraärimees Viktors Savins.

Eften sisenes Läti turule tänavu märtsis, kui EfTEN Kinnisvarafond ostis Riia lähistel Jelgavas kinnistu, kuhu on plaanis rajada kaubanduskeskus, mille ankurrentnikuks on RIMI. Jelgava RIMI ehitustööd algavad augustis 2013.

Stabu 10/4 büroohoone omandamisega on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis nüüd kokku 17 objekti Eestis, Lätis ja Leedus rendipinna kogupindalaga 108 000 ruutmeetrit, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fondi suurus on 120 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Эксперт указал на парадокс: чем выше цены, тем доступнее жилье

03.07.2013 Tõnu Toompark

По словам члена правления Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарка, активность на рынке недвижимости в Таллинне неизбежно влияет на развитие аналогичных рынков за его пределами.

Он также отметил парадокс: с одной стороны логично, что чем выше ценность недвижимости, чем менее доступным становится жилье.

«Однако в тоже время она мотивирует частных лиц и профессионалов строить новые объекты, а застройка новых площадей делает жилье более доступным и повышает его качество», – считает Тоомпарк.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1289430/jekspert-ukazal-na-paradoks-chem-vyshe-ceny-tem-dostupnee-zhile

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2013

02.07.2013 Tõnu Toompark

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 0,2%. Võrreldes 2012. aasta juuniga on indeks 12,2% kõrgem.

Tallinnas tehti juunis korteriomanditega 559 tehingut, mida on 23% vähem kui käesoleva aasta mais ja 2% vähem kui eelmise aasta juunis. Võrreldes maiga langes käesoleva aasta juunis tehingute arv kõikides linnaosades peale Nõmme.

Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 4,3%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Lasnamäel 13,3%, Haaberstis 8,8% ja Põhja–Tallinnas 8,8%, langus Nõmmel –8,5%, Kristiines –18,8% ja Kesklinnas -9%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29,5% väiksem ehk 1 203 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind mais võrreldes eelmise kuuga 5,7% 1 008-le eurole ja Pärnus 8,3% 810-le eurole, kuid tehingute arv vähenes võrreldes eelmise kuuga.

Jõhvis ja Narvas oli tehingute arv langustrendis, kuid Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja jõudis 232 euroni ruutmeeteri kohta, Narvas langes 396 euroni ruutmeeteri kohta.

Vaata lähemalt: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_juuni_2013

Madal euribor aitab laenamist turvalisemaks muuta

02.07.2013 Tõnu Toompark

Teises kvartalis 2013 oli keskmine 20-30-aastase tähtajaga kodulaenude intressimäär ligikaudu 2,3 protsenti, veel aasta tagasi oli see peaaegu protsendi võrra kõrgem. Keskmise kodulaenu kuumakse koos laenukaitse kindlustusega (laenuvõtja vabatahtlik kindlustus, mis sisaldab elukindlustuskaitset, kaitset raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse ja töökaotuse vastu) on täna ligikaudu sama suur kui oli aasta tagasi ilma kindlustuseta, mis annab peredele hea võimaluse nii varem võetud kui uute laenude kindlustamiseks.

SEB teise kvartali uute kodulaenude statistika põhjal võtab 70 protsenti kodulaenulepingu sõlminud peredest laenule juurde ka laenukaitse kindlustuse, kusjuures laenude kaetus kindlustusega on kuust kuusse kasvanud.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas: „Pered suhtuvad pikaajalise kohustuse võtmisesse väga teadlikult – uurivad põhjalikult laenutingimusi ja valivad hoolikalt sobivaimat kodu. Tänu soodsale laenumaksele pere eelarvesse alles jäävat raha ei kulutata niisama, vaid kasutatakse pere turvatunde tagamiseks – selle eest soetatakse laenule juurde kindlustuskaitse.“

Kodulaenuga pered võtavad kindlustuskaitse pigem mehele (üle 60 protsendi kindlustuslepingutest) ja enim valitud kaitse on elukindlustuskaitse (90 protsendil juhtudest). Järgmine risk, mille kindlustamist oluliseks peetakse, on ajutine töövõimetus (pooltel juhtudest) ja seejärel töökaotus (kolmandikul kindlustuslepingutest). Keskmine kindlustusvõtja kindlustab ennast vähemalt kahe riski vastu (valib näiteks elukindlustuskaitse ja ajutise töövõimetuse kaitse või elukindlustuse ja töökaotuse kaitse). Oma laenukohustuse kindlustanud laenuvõtja on keskmiselt 34 aastane.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv langes 22 protsenti

02.07.2013 Tõnu Toompark

Tallinnas tehti juunis 853 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 21,8 protsenti vähem kui mais, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.  

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehingute arv juunis ootuspäraselt langes, kuid kogumaksumus tõusis võrreldes maiga 15 ja mullu sama ajaga 73 protsenti. “Üldväärtus hüppas lakke, sest juunis tehti ebatavaliselt suuri tehinguid Tallinna kruntidega. Paistab, et läheb ehituseks,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv langes juunis 23 ning keskmine pinnaühiku maksumus 4,3 protsenti, jäädes püsima 1203 euro tasemel. Võrreldes aastataguse ajaga oli Tallinna korteri keskmine ruutmeeter tänavu 8,6 protsenti kallim. Kõige hinnalisem Tallinna korter müüdi juunis 350 000 ja odavaim 1750 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 350 000 ja odavaim 1000 euro eest.  

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi juunis Tallinnas 10, mis on 13 võrra vähem kui mais. Kalleim krunt müüdi 102 000 ja odavaim 7200 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 06/2013

02.07.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara juuni 2013 turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa alustas Keilas esimese masu-järgse kortermaja müügiga

02.07.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös arendusfirmaga Enegar OÜ Keilas Pargi 2D uue kolmekorruselise korterelamu müüki, kuhu esimesed koduostjad saavad sisse kolida juba sügisel.

„Tegemist on esimese uusarendusega Keilas pärast majanduslangust,“ kommenteerib projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Külli Friedrichson. „Kortermaja teeb mõnusaks selle paiknemine pargi kõrval rahulikus piirkonnas. Samas on aga kõik eluks vajalik käe-jala juures ning ka transpordiühendused, bussi- ja rongipeatus, väikese jalutuskäigu kaugusel“.

Valmiv kortermaja asub Männiku pargi ääres. Hoonesse on planeeritud 18 korterit, mis on kahe- ja kolmetoalised. 3-toalised korterid asetsevad läbi maja, 2-toalised aga ühele poole ning vaated avanevad kas tänava või pargi suunal. Kõigil korteritel on rõdu.

Keldrikorrusele rajatakse panipaigad, sisehoovi autode parkimiskohad. Hoov kaetakse osaliselt muruparketiga. Elamu saab kaasaegse küttesüsteemi, mis hõlmab vesipõrandakütet ja soojustagastusega ventilatsiooni. Kortermajale on väljastatud energiamärgise C klass.

Keila on nii elukeskkonnalt kui ka infrastruktuurilt väga arenenud linn. Alles paar aastat tagasi valmis uus Keila Kool, muusikakool, algkool, mitu lasteaeda ja päevahoidu, samuti ka kaasaegne tervisekeskus ujula, saunade ja treeningsaalidega. Tallinna ja Keila ümbrusega on transpordiühendus lahendatud nii rongi, bussi kui ka marsruuttaksodega.

Esimesed korterid valmivad käesoleva aasta sügiseks.

Statistika: tarbijate kindlustunne on korterite hindu kasvatanud

02.07.2013 Tõnu Toompark

Tarbija kindlustunne on kasvanud, seda kinnitab ka korteritehingute kõrge arv.

Maikuine tarbijakindlus on suhteliselt kõrgel -3 punkti tasemel. See on viimase kahe aasta üks parimaid näitajaid.

Kõrget kindlustunnet näeme ka kinnisvaraturul. Korteritehingute arv on juba kuus kvartalit aastatagusega võrreldes tugevalt kasvanud. Ka majade tehingute arv on tõusnud, kuid korteritehingutest siiski aeglasemas tempos.

Kindlustunnet kinnisvaratehinguid teha on toetanud madalad intressimäärad ja fakt, et korteritehingute hinnad on juba 12 kvartalit ehk 3 aastat kasvanud.

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Toompark: hinnatõus muudab arendusprojektide korterid üha väiksemaks

29.06.2013 Enn Tosso

Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark kirjutab, et kinnisvarabuumi ajal kahanes korterite ruutmeetrite hulk kõrge ehitushinna tõttu ning sama trendi võib oodata taas.

Suurtele korteritele ei hakannud ostja rahakott peale.

Peale buumijärgset hinnalangust läksid korterite pindalad taas suuremaks, sest ostujõud oli märksa kõrgem. Arvata võib, et kui ehitushinnad jätkavad kerkimist ja ühel hetkel näiteks ka eluasemelaenude intressimäär kasvama hakkab, siis hakkavad korterid taas väikemaks muutuma, kui need tänasel päeval arendatavates projektides on.

Arendusprojekti edu määrab õige asukoht, hea projekt ja korralik ehituskvaliteet õige hinna eest. Arendaja peab veel arvestama üldist turuolukorda ehk taustsüsteemi – tehingute tegemise aktiivsust, klientide eelistusi, laenude väljastamise aktiivsust, intressimäära, tarbijakindlustunnet, hinnatrende… Kõik need tegurid on dünaamilised ehk ajas muutuvad.

Nende teguritega möödapanemine on see, mis tagab ebaedu. Ebaedu on kinnisvaramaailmas alati võimalik korrigeerida hinnaga, enamasti siis hinna langetamisega. See tähendab, et mingi hinnaga on ikka arendatud korterile või majale ostja olemas. Iseasi on see, kas see hindvõimaldab arendajal kasumit teenida.

Kinnisvaraarenduse protsess kestab aastaid ja paljud tegurid, näiteks ostjate eelistused on aja jooksul muutumas. See tähendab, et arendaja astub paratamatult samme, mis müügihetkel enam kõige mõistlikumad ei ole. Oluline on, et eksimused oleksid võimalikult väiksed.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/1283934/toompark-hinnatous-muudab-arendusprojektide-korterid-uha-vaiksemaks

Riia tänava lõppu planeeritakse suuri arendusi

28.06.2013 Tõnu Toompark

Volikogu otsusel algatati Riia tänava ja Ringtee äärde kolm planeeringut, mille realiseerimisel kerkiks Tartu äärelinna palju uusi mahukaid kaubandus- ja büroohooneid. Planeerimisel nõuab linn sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu tulemustega arvestamist.

Riia tn 193 krundi omanik Incorpore Invest OÜ soovib muuta krundi maakasutuse sihtotstarvet elamumaast ärimaaks ning rajada kolme- kuni viiekorruselisi ärihooneid. 21 659 ruutmeetri suurune krunt külgneb põhjasuunas Tartu Teaduspargi maadega, kus on lubatud kuni viiekorruseline hoonestus ning krundi ida- ja lõunaküljel asuvad kuni kahekorruselised väikeelamud.

Lõunakeskus OÜ kavandab Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntidel Lõunakeskuse laiendust meelelahutus-, kaubandus- ja teenindushoonetega, samuti soovib parandada parkimisvõimalusi ja juurdepääsu keskusele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 ruutmeetrit.

AS Tartu KEK on esitanud ettepaneku politseimaja naabruses Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntidele kaheksa kolme- kuni kümnekorruselise ärihoone rajamiseks. Parkimiskohti on kavandatud kokku ligi 480. Planeeringuala suurus on 39 462 ruutmeetrit.

Volikogu on seisukohal, et äärelinna planeeritava äriotstarbelise hoonestuse brutopind võib oluliselt mõjutada äripindade arengut kesklinnas ja üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu üldpõhimõtteid ning seetõttu tuleb koostada sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.

Avalik-õiguslike ülikoolidega koostöös tehtavas uuringus analüüsitakse detailplaneeringute realiseerimise mõjusid Tartu linna arengule ja kesklinna elujõulisusele ning uuringu tulemusel otsustatakse
planeeringualade hoonestuse suurim lubatud ehitusalune pind ja määratakse hoonete täpsem kasutusotstarve.

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas asuvate Mardi kortermajade müügiga

27.06.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Keldrimäe asumisse ehitatava Mardi tänava elamukvartali müügiga. Kolme 8-korruselisse majja tulevad 1-4-toalised avarate planeeringute ja rõdudega korterid.

„Pakume valmivaid kortereid klientidele rõõmuga, sest Mardi Majade näol on tegemist tervikliku kvartaliga, kus on mõnus elada nii peredel kui ka äriinimestel. Mõistlikud planeeringud, rõdud ja südalinna lähedus teevad nendest korteritest hea investeeringu – nii välja üürimiseks kui ka hilisemaks müümiseks,“ kommenteeris projekti müügiga tegelev maakler Liina Tettermann.

Talle sekundeerib samuti Mardi Majade müügiga tegelev maakler Annika Saarnak, kes toob esile hoonete hea asukoha. „Kõik on käe-jala juures, südalinn on kohe samas lähedal, kuid sellest hoolimata on tegu vaikse piirkonnaga. Jalutuskäigu kaugusel on kauplused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja vanalinn. Samuti ühistransport. Kuna maja all on parkla, pole vaja muretseda, kuhu oma auto panna. Ja see on kesklinnas tugev argument.“

Projekteeritavad äripindadega korterelamud asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Mardi 4 ja 6. Kavandatav kvartal koosneb kolmest 8-korruselisest hooneplokist, mida ühendab madal hoonetemaht, mille keldrikorrusel asuvad parkla, panipaigad ja tehnilised ruumid ning esimesel korrusel äripinnad ja kütmata, katusealused parkimiskohad. Taastatava Vana-Keldrimäe ning Mardi tänava äärde rajatakse ka avalikuks kasutamiseks mõeldud parkimiskohad.

Hoonete teisest kuni kaheksanda korruseni paiknevad erineva suurusega 1- kuni 4-toalised korterid, mis hoonete viimastel korrustel on teistest suuremad ja erineva plaanilahendusega. Kõigil korteritel on lodžad või rõdud. Korterid vastavad energiatõhususe B-klassi nõuetele.

Kinnistutel kasvavad grupiti lehtpuud. Olemasolevast haljastusest säilitatakse võimalikult palju. Parkla katusele, hoonete sisehoovi, rajatakse murukivi ja tugevdatud murukattega kaetud platsid. Samuti korrastatakse hoonestamata alad Mardi 2 ja Võlvi 3 ning Vana-Keldrimäe tänava kagupoolne külg. Heakorrastustööde käigus rajatakse kaks lastemänguväljakut.