Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed.
- Töötuid jääb vähemaks. 2010. a. IV kvartalis oli Eestis 93 200 töötut, mis on enam kui 13 000 võrra aastatagusest vähem. Positiivses suunas liigub ka hõivatute arv, mis eelmise aastaga võrreldes kasvas 12 000 inimese võrra.
- Palk hakkas tõusma. 2010. a. viimase kvartali keskmine palk oli 814 €. Aastane palgatõus oli 3,9%. Siiski jääb keskmine palk alla näiteks 2008. a. viimase kvartali näitajale, mil see oli 838 €.
- Ehitustööde maht tipust kaks korda kukkunud. Ehitustööde maht oli 2010. a. IV kvartalis 528 miljonit eurot. Võrreldes ehitusmahtude tipuga 2007. a. III kvartalis on langus enam kui kahekordne.
- Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2010. a. IV kvartalis olid kinnisvara soetamisse ja ehitamisse suunatud põhivarainvesteeringud 174 miljonit eurot. Aasta tagasi oli nende investeeringute maht 207 miljonit eurot.
- Euribor tõuseb, intressimäär veel mitte. Eluasemelaenude intressimääradest jääb kroonilaenu intressimäär nüüd ajalukku. Euro baasil väljastatud eluasemelaenude intressimäär oli 2011. a. I kvartalis 3,4% ehk samas suurusjärgus, kus see on püsinud viimased poolteist aastat. Intressimäära ei ole tõstnud isegi tõusev euribor, kuid karta on, et nii ei jää see igavesti olema.
- Laenujääk kahaned, laenukäive püsib aastatagusel tasemel. Eluasemelaenude jääk ehk väljaantud laenude kogumaht on endiselt languses. 2011. a. I kvartali seisuga on eluasemelaenude jääk 5,9 miljardit eurot. Laenude käive oli käesoleva aasta I kvartalis 85 miljonit eurot ehk 2% eelmisest aastast rohkem, mil uusi eluasemelaene väljastati 83 miljoni euro väärtuses.
- Ärilaenude langus veelgi suurem. Äriühingute laenude jääk ehk tagasismaksmisel olevate laenude maht vähenes aastaga 9%. Teisisõnu saavad Eesti ettevõtted pankadelt oluliselt vähem uusi laene, kui vanu tuleb tagasi maksta. Laenude käive ehk uute väljastatud laenude maht 2011. a. I kvartalis oli 330 miljonit eurot ehk koguni 41% eelmise aasta esimesest kvartalist vähem.
- Uusi eluruume jäi vähemaks. 2011. a. I kvartalis sai kasutusloa 366 uut eluruumi kogupinnaga 41,7 tuhat ruutmeetrit. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes uute eluruumide arv 45 ja nende pindala 35%.
- Uusi mitteeluruume lisandub mullusest vähem. Käesoleva aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 143 uut mitteeluruumi kogupindalaga 71,6 tuhat ruutmeetrit. Analoogselt eluruumidele on siingi tegemist langusega. Näiteks 2007. a. IV kvartalis sai kasutusloa üle 300 000 m² mitteeluruume. Seega on langus tänaseks tipust enam kui neli korda.
- Kinnisvaratehingute arv langes napilt. 2011. a. I kvartalis tehti Eestis 8238 kinnisvaratehingut, mis on eelmisest aastast 2% vähem. Turul aga valitses tehingute arvu tõusuootus, seetõttu tabas langus paljusid ootamatult ja seetõttu valusalt.
Kinnisvaraturu kohalik taustsüsteem liigub positiivses suunas. Töötuid jääb vähemaks, tööhõive kasvab, palgad enam ei lange. Pangad on alustanud laenukampaaniatega näidates justkui soovi laenukäibe kõver peale aastatepikkust horisontaalsuunas liikumist pisutki ülespoole keerata.
Kinnisvaraturu taevas ei ole siiski pilvitu. Laenuturgu saab 2011. aastal oluliselt mõjutama euribor, mille tõusus on vaid vähestel kahtlusi. Siiski on siiani euribori tõusu tasakaalustanud laenude riskimarginaali vähenemine. Mööda ei saa ka vaadata maailmamajanduses valitsevatest ohtudest.
Ülevaade on allalaaditav:
Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee
Pindi Indeks tõusis aprillis 4,1%, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 782,6 eurot ruutmeetri kohta.
Täna kell 14.00 seisuga loosime kõikide Kinnisvarakooli Facebook’i fännide vahel välja inimese, kel on võimalus tasuta osaleda 16/05/2011 algaval koolitusel 
Teisipäeval 10/05/2011 ilmub uus 
Objekt:
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta aprillis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 8,2%. Järsu tõusu põhjuseks olid üksikud Tallinna Kesklinnas turu keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga toimunud tehingud. Kuna turg on suhteliselt õhuke, siis võivad juba ainult paar tehingut statistikat oluliselt mõjutada ja kindlasti ei saa nii suurt keskmise pinnaühiku hinnamuutust kogu kinnisvaraturule laiendada.
Artikli autor on
