Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

Maksu- ja Tolliamet saatis sel nädalal välja 130 813 paberil ja 214 446 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,6 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 10 % vähem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju, vaid 2% vähem kui eelmisel aastal. Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et seoses esmakordse üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega võivad esineda kohalike omavalitsuste poolt meile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsused.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

Maamaksuteadetega seotud küsimuste puhul palume pöörduda maksu- ja tolliameti maamaksu infotelefonile 880 0816 või kirjutada maa@emta.ee. Maa maksustamise ja maksuvabastuste rakendamisega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Miks peaks kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti

Meie igapäevane elu on väga kiire ja on tore, kui tekkivate probleemide korral saame kasutada sõprade, tuttavate ja erinevate oma ala spetsialistide abi. Näiteks kui meil on küsimused õigusruumi teemal ning soovime olla kindlad lahenduste seaduslikus korrektsuses, siis pöördume kindlasti juristi poole.

Miks ei peaks me siis kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti, kes tegeleb iga päev selle valdkonnaga ja on kursis turuolukorraga.

Miks on siis korteri müügi, ostu või üürimise korral õige pöörduda abi saamiseks professionaalse kinnisvaramaakleri poole ja osta tema teenust? Toon siin välja olulisemad punktid, miks peaks kasutama maaklerit oma kinnisvara müümisel:

  • Maakler on professionaal, kes on läbinud erialased koolitused, arendab end pidevalt ja tunneb piirkonna turuolukorda (on kursis tehtud tehingutega, kinnisvaraturu muutuste ja suundumustega, omab andmebaasi piirkonna ostuhuvilistest.
  • Maakleri selja taga on professionaalide meeskond – suuremates kinnisvarabüroodes on tööl turuanalüütikud, juristid ja turundusinimesed, tehakse koostööd professionaalsete fotograafidega jms. Maakler leiab just sellele konkreetsele korterile parimad reklaamivõimalused ning maaklerfirma kannab ka korteri reklaamikulud.
  • Maakler oskab ette näha tehingu korraldamisel ette tulla võivaid nüansse, millega mittearvestamine võib müüjale või ostjale tuua rahalist kahju.
  • Maakler korraldab sujuva ja mugava korteri müügi kuni korteri üleandmiseni ostjale, viib läbi korteri müügipresentatsioonid, läbirääkimised ostja ja müüja vahel ning püüab korteri müüjat esindades saada müüjale parimat hinda.
  • Maaklerit on vaja selleks, kui müüja soovib korteri müüa mugavalt ja turvaliselt.
  • Kinnisvaramaaklerite teenuse standard nõuab, et maakler esindaks müüjat kirjaliku lepinguga. Lepinguga võtab maakler kohustused müüja ees ja vastutuse. Nn libamaaklerid on valmis korteri müüki vahendama ka ilma lepinguta, sest nad ei soovi võtta vastutust.
  • Tihti on müüjal emotsionaalselt raske viibida oma kodu näitamise juures ning samamoodi võib tal tekkida raskusi ostjate vastuväidetega. Soovi korral võib müüja usaldada maaklerile oma korteri võtme ja ei pea viibima korteri näitamise juures.
  • Vajadusel aitab maakler korraldada korteri esitluseks vaja mineva koristuse, hiljem kolimise.

Maakler kuulab ära teie ootused ning soovid ning annab nõu, kui reaalne on müügihind, müügiperiood ning millised on konkreetse eluruumi plussid ja miinused. Iga korter on eripärane ning hinna kujunemine väga individuaalne, seega ei saa kinnisvara hinda kujundada kunagi üheste standardite järgi. Teie kinnisvaramaakler töötab teie heaks ja seega säilib teile kodu vahetamise perioodil tavapärane elukorraldus ning kokkuvõttes säästate oma aega ja raha.

Vahel tuleb ette olukordi, kus inimestel on vaja väga lühikese aja, näiteks ühe-kahe kuu jooksul müüa oma olemasolev korter ja kolida uude. Põhjuseid nn kiirmüügiks võib olla mitmeid. Sellises olukorras on väga oluline maakleri ja kliendi vaheline koostöö, et tagada parim tulemus.

Maakler viib ennast kurssi korterit puudutava dokumentatsiooniga ning teeb ise kinnisturaamatust ja ehitusregistrist väljavõtted, suhtleb korteriühistu või haldusfirmaga ja hangib müügiks vajamineva info (sh viimase kalendriaasta kommunaalarved).

Väga oluline on see, et korter oleks enne maakleriga kohtumist korrastatud, üleliigsed asjad ära pandud jne, nii on võimalik teha kohe vajalikud pildid. Pärast kõike seda on lihtne koostada ka atraktiivne müügikuulutus, lisada selle juurde ka korteri plaan ning potentsiaalsed ostjad jõuavad kiiresti kohale.

Korteri kiirmüügi korral on kõige olulisem tegur korteri hind, mis olukorda arvestades peaks olema hetkel samas piirkonnas müügis olevate korterite hindadest mõnevõrra madalam. Maakleril on olemas andmebaas võimalikest ostuhuvilistest ning selleks, et tagada korteri võimalikult kiire müük, teeb maakler koostööd ka teiste kinnisvarabüroodega.

Korteri müüjal peaks olema ka selge ettekujutus oma ootustest uuele ostetavale kodule. Antud kirjelduste põhjal saab maakler juba olemasoleva korteri müügiperioodil teha uute sobivate korterite pakkumisi ning korraldab ka nende esitlused.

Sellises tihedas koostöös on täiesti võimalik, et maakler leiab teie korterile ostja ja teile sobiva uue korteri ühe kuu jooksul. Kogu suhtluse panga, notaribüroo ja ostjate ning müüjate vahel korraldab maakler ja hoolitseb selle eest, et kõikidel osapooltel oleks protsessi kulgemisest täpne ülevaade.

Võimalik on ka üheaegne korteri müügi ja uue ostu vormistamine, mis on osapooltele rahaliselt soodsam ja mugavam ning samas hoiab kokku meie suurimat väärtust, milleks on aeg.

Artikli autor:
Ülve Vaarmets
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Järgmise nädala kinnisvarakoolitused

Eile 13/02/2013 sai läbi selle aasta esimene Kinnisvara ABC koolitus. Järgmine Kinnisvara ABC toimub 08.-17.04.2013. Registreerimine sellele koolitusele on juba avatud.

Järgmisel nädalal aga rõõmustame koolitushuvilisi järgmiste üritustega:

  • 18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia. Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli SalkMaria KopsoLoe edasi…
  • 20.02.2013 Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske. Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu ToomparkLoe edasi…
  • 21.02.2013 Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas. Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Üüriäri KKK: Kas väljaüüritav korter peaks olema tühi või sisustatud?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

DTZ: Baltikumi kaubanduspindade ülevaade

Ilmunud on DTZ’i kaubanduspindade ülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Rahvusarhiivi uue hoone nägu otsitakse ideekonkursiga

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahvusarhiivi ja Tartu Linnavalitsusega kuulutas välja Rahvusarhiivi uue hoone lahendusele rahvusvahelise ideekonkursi.

Võistluse põhieesmärk on saada linnaehituslikult sobiv, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemeline kaasaegne arhiivihoone, mille ehitus- ja ülalpidamiskulud on säästlikud ja mis on madala energiatarbega. Hoone näol on tegemist rahvuse ja riigi seisukohalt olulise objektiga, mis peab olema esinduslik ja staatusele vääriline.

Rahvusarhiivi uue hoone esimese etapi suuruseks on kavandatud ligi 13 000 ruutmeetrit ja on plaanis rajada Tartusse Nooruse 3 kinnistule.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. aprill ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 1. mail. Ideekonkursi preemiafond on 26 000 eurot.

Hankemenetluse teine etapp, läbirääkimistega hankemenetlus, on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks kolme ideekonkursi võitja vahel. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 300 000 eurot.

Rahvusarhiivi uue hoone ideekonkursi kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 140621.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus-ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

Allikas: Rkas.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinna korteriturg kaldus 2012. aastal müüja poole

Korterite tehingute arvu ja portaalis KV.EE olevate korteripakkumiste arvu võrdluses on Tallinnas kõige aktiivsemad piirkonnad Mustamäe ja Põhja-Tallinn. Kõige vähem on pakkumiste kohta tehinguid aga Pirital ja Nõmmel.

Korterituru aktiivsuse hea indikaatorina on võimalik võrrelda korteritehingute arvu korteripakkumiste arvuga portaalis KV.EE. Teisisõnu vaatleme, mitu protsenti korteripakkumistest kuu jooksul tehinguni jõuab.

Kõrge tehingute arvu suhe pakkumiste arvu viitab sellele, et „võim“ on müüjate käes. Kui pakkumisi suhtena tehingute arvu on vähe, siis ei pea kinnisvaramüüjad liigselt pingutama, et ostjat leida – ostjaid on niigi palju. Samuti võib kõrge tehingute arv viidata defitsiidile ehk sellele, et kinnisvaraarendajatel tasuks piirkonnas projektide alustamisele enam kui tõsiselt mõelda.

Seevastu madal tehingute arv pakkumiste suhtes viitab sellele, et müüa on raske ja müügiperioodid on pigem pikad. Sellisel turul on ostjal lai valikuvõimalus ning tehingu ostuvõimalusest ilmajäämise hirmus liialt kiirustama ei pea. Samuti annab tihe müüjate konkurents ostjale võimaluse jõuliselt hinna üle kaubelda.

Peame tõdema, et Tallinna korterituru likviidsus erineb linnaositi isegi pea kaks korda. Kui korterite poolest vaestes Nõmme ja Pirita linnaosas jõuab kuu jooksul tehinguni vaid 5% pakkumistest, siis Mustamäel ja Põhja-Tallinnas isegi leiab ostja 9% pakkumistest.

Kesklinn on keskmise või isegi alla keskmise aktiivsusega pakkumiste arvu suhtes. Kesklinnas jõudis 2012. aastal tehinguni 6% pakkumistest. Samas tehakse Tallinna kesklinna korteriturul ligi veerand kogu Tallinna korteritehingutest. Seega on tegemist ikkagi ühe kõige olulisema korterituru piirkonnaga.

Lasnamäe linnaosas asub portaali KV.EE andmetel viiendik kogu Tallinna korteripakkumistest. Sealne kõrge turuaktiivsus (7,7%) viitab sellele, et Lasnamäe korteripakkumiste hind vastab hästi ostjate ootustele ja ostjal-müüjal kokkuleppele jõudmine ei ole liiga keeruline.

Viimaste aastate jooksul on turu aktiivsus pakkumiste suhtes kasvanud pea eranditust kõikides Tallinna linnaosades. Selle põhjuseks on hoogne tehingute arvu tõus 2012. aastal ja mõningane pakkumiste arvu vähemaksjäämine.

Tallinna korteriturust märksa madalam on turu likviidsus Tartus, kus tehinguni jõuab kuu jooksul 6,6% pakkumistest. Pärnu puhul aga tuleb tõdeda, et mida väiksem on turg, seda madalam on likviidsus ehk seda keerulisem on kinnisvaramüüjal tehinguni jõuda. Pärnus toimub kuus korteritehinguid ainult 3,9% pakkumiste arvust. See näitaja jääb Eesti keskmisele 7,4% ligi kaks korda alla.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinna korteriturg kaldus 2012. aastal müüja poole kaldu

 

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistikaameti tulevane büroohoone pidas sarikapidu

Täna peeti Statistikaameti uue büroohoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Riigi Kinnisvara AS, Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid möödunud aasta jaanuaris lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse käesoleva aasta sügisel. Üürilepingu kestvus on kümme aastat.

Hoone on projekteerinud Nord Projekt AS ja valmis ehitab Kaamos Ehitus OÜ.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.

Allikas: Rkas.ee

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinna linn ja Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group jõudsid kokkuleppele

Tallinna linnavalitsus on jõudnud kokkuleppele Taani arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Group (BIG) Tallinna linna uue administratiivhoone projekteerimislepingu lõpetamises.

Pooled ei jõudnud kokkuleppele projekteerimislepingu maksumuse korrigeerimise (suurendamise) osas, mistõttu otsustati leping lõpetada. Kokkuleppe kohaselt on Tallinna linnal õigus tulevikus jätkata hoone projekteerimist iseseisvalt BIG-i poolt esitatud hoone eskiis- ja eelprojekti alusel.

Tallinna linna uue administratiivhoone projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimuste lahendamise ajutine komisjon kiitis projekteerija juuresolekul 31.jaanuaril 2013 toimunud koosolekul kokkuleppe heaks ja esitab selle kinnitamiseks Tallinna linnavalitsusele.

Tänasel istungil aktsepteeris linnavalitsus kokkuleppe ning andis linnasekretärile volitused see allkirjastada.

Linnasekretär Toomas Sepp kinnitas, et seoses projekteerimislepingu lõppemisega suunab linnavalitsus oma fookuse hoone edasise projekteerimise ja ehitamise finantseerimise võimaluste analüüsimisele, et selgitada välja, kas ja millises ajalises perspektiivis on hoone ehitamine võimalik. Linnasekretär märgib, et projekteerimise jätkamisel on linn võtnud kohustuse kaasata Bjarke Ingels Group projekteerimise protsessi ja viidata arhitektuuriidee autori nimele ka projekti järgmistes etappides. Rõõmu võib tunda ka selle üle, et projekteerija on omaltpoolt kinnitanud tahet panustada tulevikus projekti täiendavat aega parima lõpptulemuse saavutamiseks.

“Meil on hea meel, et Tallinna linn on valmistumas sammuks lähemale Tallinna uue raehoone ehitamisele, mis on avatud ja kutsuvaks pinnaseks kohalikule demokraatiale ja avalikkuse kaasamisele. Me ootame võimalust olla kaasatud projekti ka tulevikus, pakkudes linnavalitsusele jätkuvat abi, et garanteerida uue kavandatava raehoone arhitektuurilst, praktilist ja sotsiaalset edu”, sõnas Bjarke Ingels, BIG-Bjarke Ingels Group’i asutaja.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kaaskäendajad – vastutuse ulatus ja piirsummad

Kui ühe või mitme kaaskäendaja vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad vastutavad piirsumma ulatuses solidaarselt, erinevate piirsummade puhul vastutavad nad solidaarselt kattuvas osas.

Nii selgitas kaaskäendajate vastutuse jagunemist Riigikohus möödunud aasta lõpus tehtud kohtuotsuses.

Praktiline tähendus

Praktiline tähendus on kohtu poolt antud selgitusel eelkõige olukordades, kus võlga käendavad mitu isikut. Mul oli hiljuti üks juhtum, kus ettevõte soovis võtta pangast ärilaenu ja pank nõudis tagatiseks osanike isiklikke käendusi (ehk tüüpiline olukord).

Kuna nelja osaniku osalused olid erineva suurusega, siis tahtsid nad jagada panga ees vastutuse lähtuvalt osaluste proportsioonidest. Osalused jagunesid 40, 30, 20 ja 10 protsenti. Igati loogiline tundub ju sellises olukorras kokku leppida, et näiteks 100 000 euro suurust laenu tagavates käenduslepingutes on osanik A vastutuse maksimumsumma 40 000 €, osanik B vastutuse maksimumsumma 30 000 €, osanik C oma 20 000 € ja osanik D oma 10 000 €.

Vahemärkusena olgu öeldud, et kui käendajaks on füüsiline isik, peab seaduse järgi olema lepingus märgitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Kui seda tehtud ei ole, on leping tühine.

Lähtudes Riigikohtu selgitusest ja õiguskirjanduses avaldatud seisukohtadest jääks antud näite puhul panga laen suures osas tagamata, sest mitme solidaarse käendaja puhul on käendajate kogu vastutuse määr fikseeritud suurima käendatava summaga ehk meie näite puhul 40 000 euroga, mitte solidaarsete käenduste summaga.

A, B, C ja D vastutavad solidaarselt 10 000 euro maksmise eest, A, B ja C vastutavad solidaarselt 20 000 euro maksmise eest, A ja B vastutavad solidaarselt 30 000 euro maksmise eest ning A täiendavalt veel üksinda 10 000 euro maksmise eest (40 000 – 30 000).

Kui A maksab võlausaldaja nõude alusel talle ära 40 000 eurot ja kaaskäendajate omavahelises suhtes ei ole vastutust eraldi kokku lepitud, siis selle näite puhul saab A nõuda D-lt regressi 2 500 eurot (sest solidaarne vastutus omavahelises suhtes eksisteerib 10 000 euro suuruses summas ja see tuleb jagada neljaga), C-lt regressi 6 666,66 eurot (20 000 / 3) ja B-lt 15 000 eurot (30 000 / 2). Kokku saaks A nõuda kaaskäendajatelt tagasi 24 166,66 eurot (2 500 + 6 666,66 + 15 000).

Soovitused laenuandjaile

Kui laenuandja tahab, et käendajad vastutaks solidaarvõlgnikena ja ta saaks nõuda kogu võlga kõikidelt käendajatelt, siis tuleb suurendada vastutuse piirsummat kõikidel käendajatel vähemalt laenu summani ja öelda sõnaselgelt välja, et käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks on võimaldada võlausaldajal esitada nõue iga kaaskäendaja vastu selle kaaskäendaja suhtes kehtiva vastutuse piimäära ulatuses.

Ka on võimalik kokku leppida, et iga käendaja käendab põhivõlgniku kohustust mingis osas ja nad vastutavad seega igaüks käendatud kohustuse osa eest osavõlgnikena.

Erki Vabamets
Vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Stroomi rannahoone üüritakse välja

Kuni 25. veebruarini saab teha pakkumisi Stroomi rannahoone üürimiseks. Rannahoone üürija peab olema toitlustusalal tegutsenud vähemalt viis aastat.

Põhja-Tallinna Valitsus on kuulutanud välja enampakkumise Stroomi rannahoone üürileandmiseks lähemaks kümneks aastaks. Lisaks rannahoonele antakse üürile ka 39,4 m2 paadikuur. Rannahoone pindala on 532,8 m2.

Rannahoone üüri alghind on 3,07 €/m² ehk 1635,70 € kuus, paadikuuri üüri alghind on 2,05 €/m² ehk 80,77 € kuus.

Rannahooajal peab üürnik lisaks oma äritegevusele kindlustama lukustatavate hoiukappide (vähemalt 20 tk), välitualeti, väliduši ja joogiveekoha avaliku kasutuse ja korrashoiu ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini kella 9–21.

Üürnikul tuleb pakkumisel esitada ka tegevuskava ja investeeringute kava. Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 25. veebruariks kella 13.00.

Läbirääkimistega pakkumise võitja väljaselgitamisel arvestatakse parimat tegevuskava ja investeerimiskava, mis lähtub rannahoone ja paadikuuri kasutusotstarbest ja pakutava üüri suurusest.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvaratehingute koguarv mullu suurenes

2012. aastal sooritati 36 176 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,7 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 12% ja koguväärtus 13%.
Võrreldes kinnisvaraturu madalseisuga 2009. aastal, on tehingute hulk tõusnud 38%, kuigi võrreldes kõrgaja 2006. aastaga, on tehinguaktiivsus siiski veel 40% madalam. Kinnisvara ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2012. aastal 47 739 eurot, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv on suuresti tingitud korteritehingute arvu kasvust.

Poole kinnisvara ostu-müügilepingutest hõlmasid korteriomandi tehingud. Korteriomandi tehingute üks mõjutaja oli uusarendusturg. Samuti on elamispindade turgu mõjutanud eluasemelaenude sektor. Soodne intressimäär on aidanud kinnisvaraturu aktiivsena hoida. Korteritehingute arv kasvas 2011. aastaga võrreldes 17%, korteritehingute väärtus üle neljandiku. Tagasihoidlikumalt kasvas nii korteritehingute keskmine väärtus kui ka ruutmeetri keskmine hind (kumbki 8%).

31% kinnisvara ostu-müügilepingutest hõlmasid hoonestamata ja 18% hoonestatud maa tehingud. 2011. aastaga võrreldes suurenes hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus 7%, hoonestatud kinnisasjal aga vähenes 5%.

Võrreldes 2011. aastaga suurenes korteriomandi ostu-müügitehingu keskmine väärtus kõige enam Lääne-Eestis (24%). Kirde-Eestis oli suurenemine 12%, Lõuna- ja Põhja-Eestis vastavalt 8% ja 7%. Kesk-Eestis suurenes korteriomandi ostu-müügitehingu keskmine väärtus 6%.

Tallinnas tehti 9921 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 14% rohkem kui 2011. aastal. Pärnu linnas tehti 884 tehingut, mis on 26% rohkem kui 2011. aastal ning Tartu linnas 1938 tehingut, mis on neljandik enam kui aasta varem.

2012. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 760 eurot, mis on 8% kõrgem kui 2011. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri keskmine hind 7%, Tartus 8% ja Pärnus 2%.

Allikas: Statistikaamet

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Ehitushinnaindeks on aastatagusest 3,7% kõrgemal

Ehitushinna koondindeks oli statistikaameti andmetel 2012. a. IV kvartalis 3,7% aastatagusest kõrgemal. Indeksi komponentidest kasvasid kõige enam seekord ehitusmasinate hinnad. Ehitusmasinad kallinesid aastaga 7%.

Konjunktuuriinstituudi koostatav ehitusbaromeeter ütleb, et ehitusettevõtjad ootavad lähemalt kolmelt kuult ehitushindade tõusu. Ehitusbaromeetri näitaja on 6, st hinnatõusuootajaid on hinnalanguse ootajatest 6 protsendipunkti rohkem.

Avaliku sektori ehitustellimuste vähenemine võiks anda lootust, et ehitushind ei saa 2013. aastal olema takistus, mis muudab uute kinnisvaraprojektide turuletoomise võimatuks.

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Üüriturg astus jaanuaris sammu tagasi

Eesti populaarsema telesaate mõju ühiskonnale ei saa alahinnata. Tarvitses vaid teha üks lugu kurjam-üürnikust, kui ajakirjandus täitus artiklitega „Kiuslikud üürnikud on laiem probleem“, „Pealtnägija” saate mõjul ei saa omanik üürnikust kuidagi lahti“, „Seadusandlus on üürivaidlustes ebamõistlikult omanikuvaenulik“ jne-jne.

Ei pea omama psühholoogias doktorikraadi, et mõista, millise jälje sellised artiklid ja telesaated üüriturule jätavad. See on samm tagasi ja seega tuleb nüüd piisava pakkumisega, läbipaistvast ja ausast üüriturust unistavatel inimestel oma unelmad taas tulevikku edasi lükata.

Üüriturg, kus niigi valitseb ebapiisav nõudluse-pakkumise vahekord, lepingulised suhted on sageli nõrgad ja üüriperioodid lühikesed, ei võitnud skandaalist suurt midagi, vaid külvas juurde ebakindluse ja vastastikuse usaldamatuse õhkkonda.

Mis saab edasi?

1. Sissekirjutust kardetakse

Paljude üürnike soov saada üürikorterisse sissekirjutatud jääb soiku, sest omanikud kardavad veelgi enam sissekirjutust, sest „kes teab, mis jama see võib veel kaasa tuua“.

2. Pakkumiste arv ei suurene

Kui omanikul on valida, kas tühi korter müüa või anda üürile, siis võivad hiljutised sündmused kallutada omanikku pigem müügi poole. Probleeme ja sekeldusi pole kellelegi vaja ning müügi mõtet toetab lisaks ka veel viimase aasta jooksul tõusnud kinnisvara hind. Valik läheb väiksemaks ja seda eriti kvaliteetsema kinnisvara osas.

3. Vabaturu vähenemine

Eelnevaga kaasneb tõsiasi, et enne kui omanikud oma kinnisvara avalikult turule pakuvad, otsivad nad põhjalikult oma tutvusringkonnast sugulasi/tuttavaid, kellele korterit üürida. Seega tõuseb soovituste tähtsus ja soovituskirja hankimine muutub järjest enam olulisemaks ka kõigi tavaüürnike puhul.

4. Pahatahtlikkus tõstab pead.

Küllap oli paljude jaoks selgushetk see, et üürnikul on vaat et rohkem õigusi kui üürileandjal. Selgeks sai, et üürnikke niisama välja visata pole võimalik ja see annab ilmselt pahatahtlikele inimestele rohkem eneseõigustust juurde.

Edasiminekut võib prognoosida antud teema kontekstis vaid lepingute paranemise osas. Üürileandjad teadvustavad senisest rohkem riske ja hindavad kriitilisemalt ohutegureid ning on seetõttu huvitatud pikemate ja põhjalikumate lepingute sõlmimisest.

Seega on üheks skandaali kindlaks võitjaks juristid ja advokaadid. Loodetavasti ka eetilised ja korrektsed kinnisvaramaaklerid, kes aitavad omanikel üürnike tausta uurida ja vettpidavaid lepinguid sõlmida.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti Kinnisvarafirmade Liit: Kinnisvara ostmiseks aeg soodne, ilma teevad noored

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) tellis Eesti Konjunktuuriinstituudilt eksklusiivse uuringu, mille kohaselt peab üle kolmandiku elanikkonnast kinnisvara ostmiseks aega soodsaks, kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas arvab sama suisa 51%.

Tähelepanu väärib, et kinnisvara ostuplaaniga inimeste hulgas enam kui pooled on alla 30 aastased noored.

Kolmandik elanikkonnast peab kinnisvara ostmiseks aega soodsaks

Uuringu kohaselt peab 37% elanikkonnast aega kinnisvara ostmiseks soodsaks. Kõrgeim on protsent neljandas ehk ülemises palgakvartiilis, kus pidas turule sisenemist soodsaks 51% küsitletutest. Vanusegrupiti olid kõige optimistlikumad kinnisvaraturu suhtes 16-29 ja 30-49 aastased inimesed.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et hoolimata ettevaatlikkusest turu suhtes on elanikkond üllatavalt optimistlik. Kahtlemata mängivad siinkohal rolli ka eraisikute kontodele kogunenud enneolematult suured hoiused mis otsivad parema tootlusega väljundit kui täna pea olematu intressitulu. Nii otsustaksegi soetada korter väljaüürimiseks. Deposiitide realiseerimisest kõneleb ka fakt, et võrreldes varasemaga on eluasemeturul arvestatavalt tõusnud ostude arv ilma pangalaenuta, sõnas Rüütel.

Kinnisvaraturul hakkab ilma tegema noorem põlvkond

EKFLi värske uuringu kohaselt peab 8% elanikkonnas tõenäoliseks, et nad lähema 2-3 aasta jooksul endale elamispinna ostavad. Kõrgeim on protsent vanusegrupis 16-29 aastat, kus eluaseme ostmise plaaniga on 20 % küsitletutest. Iseäranis märkimisväärne aga on, et kõikidest lähiaastatel kinnisvara osta plaanivatest isikutest kuulub lausa 58% antud vanusegruppi.

Tõnis Rüütel ütles, et noortel puudub masuaegne negatiivne kogemus ja seetõttu ongi just nemad järgmiseks kinnisvaraturu vedajaks. Paljud on end juba varem vanematest „lahti haakinud“ ja üürikorterisse kolinud. Järgmise etapina, kui pere loomine kindlamad piirid saanud, hakataksegi „oma pesa“ kindlust looma jõukohase eluaseme ostuga. Seda soodustavad kahtlemata ka enneolematult soodsad kodulaenu tingimused ja taaskord üsna heatahtlik suhtumine laenajasse pankade poolt. Noorte puhul on määravaks ka pikem võimalik laenuperiood.

Uuringusse oli kaasatud 801 inimest

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?