Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

EfTEN Real Estate Fund AS 2024 Audited Annual Report

EftenThe Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund AS has approved the fund’s audited annual report for 2024 and will submit it for approval at the General Meeting of Shareholders. The audited report does not differ from the fund’s financial results compared to the preliminary financial results published on February 3, 2025.

The consolidated sales income of EfTEN Real Estate Fund AS for 2024 was 32.238 million euros, an increase of 421 thousand euros (1%) compared to the previous year. The Group’s net profit for 2024 amounted to 13.564 million euros (2023: 1.0 million euros). The Management Board of EfTEN Real Estate Fund AS proposes to the Supervisory Board and the General Meeting of Shareholders to distribute (net) dividends of 1.11 euros per share.

The fund’s consolidated annual report for 2024 is attached to this announcement and will be made available on the fund’s website: https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pro Kapital Council approved Consolidated Interim Report for IV Quarter and 12 Months of 2024 (Unaudited)

Pro KapitalReal Estate Development

In 2024, we achieved substantial completion of the final stage of our Kalaranna development (4 buildings, 146 units) and a slightly over 55% sellout of the inventory. On the construction budget we managed to achieve significant savings, proving that the decision on taking on the construction management in-house was the right step. The construction market definitely stabilized during 2024 (especially the cost of materials) but the general contractors’ market is still on shaky grounds.

In Kristiine City, we are actively engaged in the design and building permit application process for three different projects submitted to the Tallinn City Planning Department:

  • “Dunte” – awaiting the issuance of the building permit
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – building permit application was submitted in December 2024
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – building permit application was submitted in February 2025

All the above listed projects will add ca 33.000 sqm of GBA with ca 320 units of predominantly residential function (95% residential/5% commercial) to our portfolio in a well-established neighbourhood in Kristiine City.

In 2024 we continued the construction of our Uus-Kindrali project (White building) in Kristiine City (91 residential units). By the end of 2024 we had reached the full height of the building. We achieved nearly a 50% sellout during the first stage of construction. The final completion is expected in November 2025.

Further to the above, the management has decided to start the construction of another 7-story residential building with 90 units, located next to the White Building in Kristiine City. We plan to start excavation work in March–April 2025, with presales having begun in February 2025.

In Riga, the sales River Breeze Residence have finished. The team successfully sold all the remaining inventory during 2024 , with only two parking spots left. At the end of 2024, Group’s management tasked Pro Kapital Latvia with exploring the possibility of launching another stage in our Kliversala project called Blue Marine. It is a residential development of 101 units. If suitable conditions are met, construction is planned to start in the first half of 2025. The development already has a building permit.

In Vilnius we have completed five residential buildings in Šaltinių Namai Attico project with 115 apartments in 2019. Today all the remaining inventory is sold (1 last unit is committed to but expected to close in April 2025). During 2024 we continued the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas and a commercial building.

Our latest investment on Naugarduko Street in Vilnius involves transforming a former school into a high-end residential complex. Located on a hill with breathtaking views of Vilnius’ Old Town, the development will feature approximately 50 luxury apartments. An architectural competition was carried out for the purpose, and the winning studio has been in the process of designing and carrying out the building permit process with the city. Subject to the issuance of the permit, we plan to start renovation works in 2025.

Hotel operations

The hotel sector has regained momentum, and there is still a notable surge in demand. In 2024, just like in 2023, the hotel achieved excellent results, outperforming the budget.

Other operations

The Group holds a majority stake in Preatoni Nuda Proprietà and its subsidiary, Preatoni Intermediazioni Immobiliari, which continue to strengthen their position in the Italian real estate market, specializing in the acquisition, sale, and brokerage of bare ownership properties.

In 2024, rising interest rates led investors to shift away from real estate, causing a market slowdown from February to September. Financial instruments became the preferred choice, temporarily dampening property investments.

However, by October, as interest rates began to decline, confidence in the real estate sector started to recover. A full market normalization is expected by late 2025. Despite the challenges of 2024, Preatoni Nuda Proprietà enters 2025 on solid footing.

Other matters

Group considers it important to highlight that SA PREATONI Group, which owns 49,62% of Pro Kapital shares, has announced the listing of its shares on the Euronext Access+ Paris segment through a technical admission. The first trading day for PREATONI Group shares (ISIN: FR001400WXE7) was 12 February 2025.

SA PREATONI Group is an international company specializing in the ownership and operation of hospitality assets, as well as residential and commercial real estate development.

Conclusion

The turbulent prior years, due to the pandemic and the start of the war, definitely changed the economic landscape of all the Baltic countries. The increased public spending (especially on defence) has resulted in changes to the taxation system which has forced the industries to adapt, become more efficient, find new markets. It is fair to say, however, that the resilience in weathering the difficult times has resulted in a new stable platform for growth. The real estate industry definitely saw a slight bounce-back in Q4, 2024 and it is a general belief in the market that the worst is now past us. In making our planning for 2025, we are exercising modest optimism. The developments in the lending market are also supporting our buyers and we feel their confidence is making purchase decisions is on the rise.

Edoardo Preatoni
CEO

Key financials

The total revenue of the Group in 2024 was 18.2 million euros compared to 23.0 million euros in 2023. The total revenue of the fourth quarter was 7.6 million euros compared to 3.1 million euros in 2023.

The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.

Revenue from sale of real estate has decreased compared to the previous year, as most apartments in our completed real estate projects had been sold by the end of 2023. In 2024, sales of the remaining inventory continued in Kliversala, Riga and in Šaltinių Namai, Vilnius. In December 2024 we started handing over the first apartments from the final stage of Kalaranna District, Tallinn, while the majority will be ready for the customers in the first quarter of 2025.

The gross profit of twelve months of 2024 has decreased by 23% amounting to 5.4 million euros compared to 7.0 million euros in 2023. The gross profit of the fourth quarter was 2.6 million euros compared to 1.0 million euros in 2023.

The operating result in the twelve months was 123 thousand euros profit comparing to 3.0 million euros profit during the same period in 2023. The operating result of the fourth quarter was 1.9 million euros profit compared to 1.3 million euros profit in the fourth quarter of 2023.

The net result for the twelve months of 2024 was 2.8 million euros loss, comparing to 0.9 million euros loss in the reference period. The net result of the fourth quarter was 1.3 million euros profit compared to 125 thousand euros profit in the same period of 2023.

Cash used in operating activities during 2024 was 10.2 million euros comparing to 9.1 million euros generated during the same period in 2023. Cash used in operating activities during fourth quarter was 219 thousand euros compared to 440 thousand euros used in the fourth quarter of 2023.

Net assets per share on 31 December 2024 totalled to 0.92 euros compared to 0.96 euros on 31 December 2023.

Key performance indicators

2024 12M 2023 12M 2024 Q4 2023 Q4
Revenue, th EUR 18 158 23 021 7 554 3 052
Gross profit, th EUR 5 423 7 028 2 567 1 028
Gross profit, % 30% 31% 34% 34%
Operating result, th EUR 123 2 963 1 853 1 296
Operating result, % 1% 13% 25% 42%
Net result, th EUR -2 804 -900 1 257 125
Net result, % -15% -4% 17% 4%
Earnings per share, EUR -0.05 -0.02 0.02 0.00
  31.12.2024 31.12.2023
Total Assets, th EUR 118 758 107 237
Total Liabilities, th EUR 66 466 52 814
Total Equity, th EUR 52 292 54 423
Debt / Equity * 1.27 0.97
Return on Assets, % ** -2.5% -0.08%
Return on Equity, % *** -5.3% -1.5%
Net asset value per share, EUR **** 0.92 0.96

*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit/loss / total average assets
***return on equity = net profit/loss / total average equity

****net asset value per share = net equity / number of shares

CONSOLIDATED FINANCIAL STATEMENTS

Consolidated interim statement of financial position

in thousands of euros 31.12.2024 31.12.2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 4 344 17 065
Current receivables 822 1 411
Prepaid expenses 422 268
Inventories 56 951 35 563
Total current assets 62 539 54 307
Non-current assets
Non-current receivables 317 2 010
Property, plant and equipment 7 595 7 763
Right-of-use assets 513 365
Investment property 44 210 40 361
Goodwill 863 0
Intangible assets 2 721 96
Total non-current assets 56 219 50 595
Assets held for sale 0 2 335
Total assets held for sale 0 2 335
TOTAL ASSETS 118 758 107 237
LIABILITIES AND EQUITY
Current liabilities
Current debt 15 427 30 141
Customer advances 9 618 3 657
Trade and other payables 6 685 4 911
Tax liabilities 833 161
Short-term provisions 24 11
Total current liabilities 32 587 38 881
Non-current liabilities
Long-term debt 31 660 12 695
Other long term liabilities 6 0
Deferred income tax liabilities 2 031 1 130
Long-term provisions 182 108
Total non-current liabilities 33 879 13 933
TOTAL LIABILITIES 66 466 52 814
Equity attributable to owners of the Company
Share capital in nominal value 11 338 11 338
Share premium 5 661 5 661
Statutory reserve 1 134 1 134
Revaluation reserve 1 977 2 092
Retained earnings 31 594 34 198
Total equity attributable to the owners of the Company 51 704 54 423
Non-controlling interest 588 0
TOTAL EQUITY 52 292 54 423
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 118 758 107 237

Consolidated interim statements of comprehensive income

in thousands of euros 2024 12M 2023 12M 2024 Q4 2023 Q4
CONTINUING OPERATIONS
Operating income
Revenue 18 158 23 021 7 554 3 052
Cost of goods sold -12 735 -15 993 -4 987 -2 024
Gross profit 5 423 7 028 2 567 1 028
Marketing expenses -1 136 -705 -363 -219
Administrative expenses -5 293 -5 440 -1 474 -1 580
Other income 1 186 2 099 1 152 2 103
Other expenses -57 -19 -29 -36
Operating profit/ loss 123 2 963 1 853 1 296
Financial income 123 254 25 80
Financial expense -3 205 -4 115 -794 -1 257
Profit / loss before income tax -2 959 -898 1 084 119
Income tax 155 -2 173 6
Net profit / loss for the period -2 804 -900 1 257 125
Attributable to:
Equity holders of the parent -2 604 -900 -1 406 125
Non-controlling interests -200 0 -149 0
Other comprehensive income net of income tax:
Net change in asset revaluation reserve -115 0 -115 0
Total comprehensive income / loss for the year -2 919 -900 1 142 125
Attributable to:
Equity holders of the parent -2 719 -900 1 291 125
Non-controlling interests -200 0 -149 0
Earnings per share for the period € -0.05 -0.02 0.02 0.00

 

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025 Kinnisvarakoolis. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 11.03.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordecon: Construction contract – Rail Baltica railway line Selja-Tootsi section

NordeconAS Nordecon’s group company, Tariston AS, and OÜ Rail Baltic Estonia have signed a construction contract for the first phase of railway infrastructure construction on the Rail Baltica main route in Pärnu County, on the Selja-Tootsi section.

The work will involve building a total of 14.5 kilometers of railway embankment and six structures, including three ecoducts, two viaducts, and a pedestrian and bicycle tunnel. The total volume of earthworks for the entire section is approximately 2.5 million cubic meters. The cost of the contract is 62.3 million euros, plus VAT, and the works will be completed by the end of 2028.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2025 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities-capped off with a cocktail reception.

Mark your calendar for March 20, 2025, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=SXwAUlQ1OsY and join the conversation!

Secure your spot at www.nordicreforum.com

Is the Nordic-Baltic Real Estate Market Still a Buyer’s Market?

With shifting interest rates, evolving investor sentiment, and changing market conditions, how long will the current buyer’s market last? What are the key opportunities and risks for real estate investors in the region?

At Nordic Real Estate Forum 2025, leading experts will discuss the state of the investment market and what’s next for the sector in our Real Estate Investment Panel:

  • Aare Tammemäe – Partner, Redgate Capital AS (Panel Head)
  • Kristjan Tamla – Managing Director, EfTEN Capital
  • Madis Raidma – CEO, East Capital Real Estate
  • Neringa Rastenytė – Head of Capital Markets, Newsec Advisory in the Baltics
  • Roberto de Silvestri – Board Member & IR Manager, Colonna Group
  • Siim Rosenthal – Portfolio Manager, Real Estate, Titanium Oy

Join us as we unpack the latest trends, strategies, and market forecasts with top investors and fund managers in the region.

Be part of high-level discussions on investments, urban planning, macro economic, ESG, residential, retail, PropTech, logistics, and more – plus our brand-new workshop sessions!

New this year: Workshops exploring hot topics

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities capped off with a cocktail reception.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

#NordicRealEstateForum

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumine kasvas aastaga 8%

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 01.2025 Harjumaal müügiks keskmiselt 1140 maatükki keskmise hinnaga 64 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes maade müügipakkumine 8% ja hind kerkis 5%.

Maade ostu-müügiturg on aktiivseim Tallinnas ja selle ümbruses. Seetõttu asub enamik kinnisvaraportaali KV.EE maade müügikuulutustest Tallinnas ja selle naabervaldades. Enamikus piirkondades on maade müügipakkumine aastatagusega võrreldes suurenenud.

Maade müügipakkumiste hindades on üksjagu punast. Portaalis KV.EE Tallinna maade eest 01.2025 küsitud hind 261 €/m² on aastatagusest 9% allpool. Saue ja Kiili valla ning Maardu linna maade eest küsitav hind on eelmise aastaga võrreldes samuti enam kui 10% allpool. Märgatavalt on maade hind aga aastaga ülespoole liikunud Kuusalu ja Kose vallas. Kuusalus ja Koses küsitakse kinnisvaraportaalis KV.EE aastatagusest vastavalt 38 ja 30% suuremat hinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
01.2024 01.2025 Muutus, % 01.2024 01.2025 Muutus, %
Harjumaa 1 052 1 140 8% 60 64 5%
Anija vald 63 55 -13% 14 14 -1%
Harku vald 97 92 -5% 50 54 8%
Jõelähtme vald 94 110 17% 30 31 1%
Keila 18 16 -11% 79 77 -3%
Kiili vald 48 38 -21% 43 33 -23%
Kose vald 43 46 7% 15 19 30%
Kuusalu vald 67 54 -19% 13 18 38%
Lääne-Harju vald 135 161 19% 21 20 -3%
Maardu 34 30 -12% 110 83 -25%
Raasiku vald 20 28 40% 13 12 -5%
Rae vald 84 102 21% 51 61 18%
Saku vald 46 48 4% 36 36 -1%
Saue vald 103 113 10% 36 31 -12%
Tallinn 127 154 21% 287 261 -9%
Viimsi vald 74 93 26% 104 118 13%
Eesti 2 763 3 064 11% 32 34 8%
Harjumaa 1 052 1 140 8% 60 64 5%
Tallinn 127 154 21% 287 261 -9%
Tartu 56 65 16% 101 109 8%
Pärnu 164 222 35% 34 39 14%
Narva 11 21 91% 28 32 14%
Rakvere 11 15 36% 66 61 -8%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinn: Tallinn ootab tagasisidet Salme tänava uuendamise plaanidele

TallinnTallinna Vesi rajab sademeveesüsteemi ja Utilitas kaugküttetorustiku, linn laiendab kõnniteid, rahustab liiklust ning rekonstrueerib tänavavalgustuse. Tööde ümberehituse eesmärk on muuta Salme tänav ligipääsetavamaks ja ohutumaks nii lastele kui eakatele.

Põhja-Tallinnas asuv Salme tänav on kavas ümber ehitada. Salme tänav ühendab omavahel Kopli tänava ja Kalamaja pargi, selle ääres asuvad olulised tõmbekeskused Tallinna Salme Kultuurikeskus ja Kalamaja Põhikool, lisaks mitmed ettevõtted ja söögikohad. Igapäevaselt kasutavad Salme tänavat kohalikud elanikud, õpilased ja õpetajad, väikeäride omanikud ja kliendid, seega on tänav oluline liikumiskoht paljudele linlastele.

„Salme on väärikas Eesti Vabariigi aegne tänav ja siin elab-õpib palju lapsi, kelle vajadustest lähtuvalt muudame kõnniteed laiemaks ning sõidutee ületused ohutumaks,“ lausus Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. Lisaks võetakse kasutusele liiklust rahustavad meetmed nagu tõstetud ristmikud, mis aitavad luua turvalisema ja kõigi kasutajagruppide ligipääsetavust suurendava asumisisese tänava.

Tänavavalgustus paigaldatakse valdavalt haljasalale, et tagada maksimaalne vaba liikumisruum kõnniteedel liikuvatele jalakäijatele. Kõnniteede laius varieerub 2 – 2,5 m vahel. Laiem kõnnitee on ette nähtud Salme Kultuurikeskuse ja Kalamaja Põhikooli poolsele teeosale.

Parkimiskohad on kavas viia ühele poole Salme tänavat ning kohti liigendada madalhaljastuse ehk põõsaste ja võimalusel ka istumiskohtade ja rattahoidjatega, et luua meeldivam ja rohelisem tänavaruum.

Eskiisprojektis arvestatakse sajaprotsendiliselt Salme tänaval olemasoleva kõrghaljastusega ning raietöid ei tehta. Projekteerimise käigus selgub, mil määral saab lisada tänavale täiendavat kõrghaljastust.

“Salme tänava kavandatav ruumilahendus annab hea ettekujutuse linnaruumi üldisest suunast kohaliku iseloomuga tänavatel. Sellistes asukohtades on esiplaanil laste ja teiste jalakäijate turvalisus ning linnaruumi hea ligipääsetavus nii 8- kui 80-aastaste jaoks. Lisaks pöörame tähelepanu ka tänaval pikemalt viibimise jaoks sobiva ruumi loomisele, lisades pinke ning haljastust,” selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna kavandamise osakonna juhataja Aksel Johannes Part.

Lisamaterjalidega on võimalik tutvuda Salme tänava veebilehel https://www.tallinn.ee/et/Salmetn.

Projekti avalik tutvustus toimub 5. märtsil kell 17.30 Salme Kultuurikeskuses (Salme tn 12, Tallinn).

Tagasisidet ja ettepanekuid saab esitada kuni 12. märtsini veebilehel asuva tagasiside vormi kaudu.

Foto: Salme tänav Põhja-Tallinnas. Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Liven: Kavatsus emiteerida võlakirju

Liven6. mail 2024 kinnitas Finantsinspektsioon Liven AS-i (Liven) koostatud prospekti võlakirjade avalikuks pakkumiseks ning noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjanimekirjas, mille kohaselt kavatseb Liven kuni 36 kuu jooksul emiteerida erinevate seeriatena kuni 30 000 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot ühe võlakirja kohta. Nimetatud programmi esimese seeria raames emiteeris Liven 2024. aasta mais 6 200 rohevõlakirja.

Käesolevaga informeerib Liven kavatsusest programmi teise seeria raames emiteerida uusi rohevõlakirju ning kavatsusest alustada eelkohtumisi kutseliste investoritega eesmärgiga uurida nõudlust ja investorite tingimusi osalemaks kavandatavas võlakirjade emissioonis.

Võlakirju on plaanis avalikult pakkuda üksnes Eestis ning selle eelduseks on prospekti lisa kinnitamine Finantsinspektsiooni poolt. Prospekti lisa kinnitamisest, võlakirjade pakkumise alustamisest, sh märkimistingimustest, teatab Liven eraldi teatega.

Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti kinnitamist või registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandite või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Continued improvement in affordability, yet still a long road ahead

  • SwedbankHousing affordability increased due to lower interest rates, as well as still-solid wage growth.
  • Improving economic conditions should fuel market activity in 2025 and thereafter.

The year 2024 ended, and 2025 has started on a positive note for the Baltic housing markets. Housing markets benefitted from four ECB rate cuts last year, plus one more in January, resulting in a 1.25 pp decline altogether. Furthermore, wage growth remained strong and outpaced housing price increases. These factors became the key drivers of improved housing affordability across all Baltic capitals.

Increased affordability, and higher consumer confidence (in Latvia and Lithuania) boosted market activity. Swedbank forecasts suggest that all three Baltic economies will see strong wage growth and high employment this year, which should ensure that the housing market recovery continues.

We forecast four more ECB rate cuts this year, which will further improve housing affordability in all Baltic capitals. Mortgage refinancing activity is very high in Lithuania and Latvia, which will put even more downward pressure on average interest rates. Furthermore, rising net wages will continue to support affordability in Latvia and Lithuania. Yet, storm clouds, in the form of Donald Trump, are forming over our heads. Heightened geopolitical tensions could raise uncertainty for households, motivating them to postpone home purchase.

This time the appendix of the report also contains graphs offering an insight on data on Swedbank’s new mortgage-takers.

Read full analysis here

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Liven: Intention to issue bonds

LivenOn 6 May 2024, Estonian Financial Supervision and Resolution Authority approved the prospectus prepared by Liven AS (Liven) for the public offer of bonds and for the listing and admission to trading on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange’s Baltic Bond List, according to which Liven intends to issue up to 30 000 bonds with a nominal value of EUR 1 000 per bond in different series over a period of up to 36 months. In May 2024 Liven issued 6 200 green bonds within the first series of the referred programme.

Liven announces its intention to issue new green bonds under the second series of the programme and to start preliminary meetings with professional investors to explore the demand and conditions for investors to participate in the proposed bond issue.

The bonds will be offered to the public only in Estonia, subject to the approval of the prospectus supplement by the Financial Supervision and Resolution Authority. Liven will announce the approval of the supplement to the prospectus, the commencement of the offer of the bonds, including the terms and conditions of the subscription, in a separate announcement.

This announcement does not constitute an offer or invitation to sell or the solicitation of an offer to purchase any bonds, nor will there be any sale or offer of bonds in any jurisdiction in which such offer, solicitation or sale would be unlawful prior to the approval or registration of the prospectus, absent exemptions or qualifications contained in law.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Favorte jätkab Tallinna suurima kaasaegse äripargi ehitusega

Kinnisvaraarendaja Favorte jätkab Paldiski maantee ääres paikneva Tähetorni Tehnopargi laiendamist planeeritud mahus ja graafikus. Mitt&Perlebach on äripargi kuuenda laohoone ehitusega juba alustanud. 3600 m2 suurune stock-office hoone Härgmäe 20 kinnistul valmib detsembris.

Favorte müügijuhi Liina Tettermanni sõnul on ettevõtted aasta alguse emotsioone seedinud ja julgemad juba tegudelegi asunud. „Heitlikud majandustingimused on tänaseks juba uueks normaalsuseks kujunemas. Need väike- ja keskettevõtted, kes on suutnud sellest kadalipust võitjana välja tulla, on peale pikki läbirääkimisi liikumas lepingu sõlmimise poole. Favortes oleme aasta algusega välja üürinud järgmised 2400 ruutmeetrit äripinda,“ lisas Tettermann.

„Praegu on kliendi vaatest üürimiseks hea aeg – pakkumiste valik on suurenenud ja hinnad konkurentsivõimelisemad võrreldes paari aasta taguse ajaga, mil stock-office segmendis oli ajalooliselt madal 2,7%-line vakantsus,“ ütles Favorte müügijuht.

„Samuti saame oma 66 900 ruutmeetrise üüriportfelli põhjal öelda, et kaasaegsete äripindade kõrvalkulud muutuvad ajas üürnike jaoks soodsamaks. Kui amortiseerunud laohoonetes küündivad kõrvalkulud lausa 4-6 euroni ruutmeetri kohta, siis oli Favorte Stock üüriportfelli
2024. a keskmine 1,6 eur/m2 kohta kuus, mis on ka meie uus rekord,“ selgitas Tettermann.

Äripargi üürnike profiili iseloomustab kiiresti kasvav e-kaubanduse sektor. Värskelt valminud Mäeküla 9 ärihoones on end teiste sisse seadnud Motley Denim Europe OÜ. Tegemist on Põhjamaadest pärit pluss-suuruses meesteriiete tootja ja edasimüüjaga.

„Tähetorni Tehnopargist saadetakse välja kõik meie tooted klientidele üle kogu Euroopa. Logistiliselt soodne asukoht Tallinna äärelinnas ja uus 1700 ruutmeetri suurune laopind võimaldab meil laieneda uutesse turusegmentidesse. 2025. aasta eesmärgiks on lansseerida naisteriiete sortiment,“ ilmestas Motley Denim tegevjuht Henrik Öhlund ettevõtte tulevikuplaane.

Härgmäe 20 ärihoonet ehitab Mitt&Perlebach, mille asutaja ja kaasomaniku Kristjan Miti sõnul kulgeb töö objektil ladusalt ja plaanipäraselt. „Meie jaoks on oluline panustada jätkusuutlikesse projektidesse ja Tähetorni Tehnopark on sellest hea näide.
Hoonete katusele on rajatud 600 kW võimsusega päikesepark, mis katab umbes poole üürnike aastasest elektrivajadusest,“ lausus Mitt.

Tähetorni Tehnopark on Tallinna suurim kaasaegne äripark. Äriarenduse maht ulatub 60 000 ruutmeetrini, millest pool on juba valminud. Ehitusluba on lisaks Härgmäe 20 kinnistule väljastatud veel kolmele laohoonele. Äripargis on tänaseks üürileping sõlmitud enam kui 30 ettevõttega. Favorte investeerib projekti kokku 55 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

1Partner: kinnisvaras on üürnike arv vähenemas, ostjaid tuleb juurde

Koos viimaste kuude ostu-müügi tehingute kasvuga on kinnisvaraturul märgata ka üürituru mõningast jahenemist, kirjeldab 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter värskeimat trendi.

“Eks see on omamoodi ühendatud anumate efekt, sest kodu vajavate inimeste arv on suures pildis sama. Kui paar aastat tuli paljudel ostuplaanid külmutada ja tekkis juurde uusi üürihuvilisi, siis nüüd on omakorda toimumas liikumine tagasi ostupoolele,” selgitab Martin Vahter ning lisab et suures plaanis ei ole üüriturul midagi halvasti. “Üürihinnad püsivad stabiilsed, kuid üldine nõudlus on madalam ja seetõttu võib uue üürniku leidmine senisega võrreldes võtta veidi kauem aega,” nendib 1Partneri juht.

1Partneri juht toob välja, et kui möödunud aastal oli Tallinna üürikorterite turul nõutuimaks kaubaks uusarenduste suuremad korterid, kuhu võis leida üürniku isegi kergemini kui 2-toalisele korterile, siis tänaseks on ka selles osas pilt ühtlustunud. “Koos laenuvõimekuse taastumisega on pigem just suuremad perekorterid need, kus üüripind tahetakse päris enda kodu vastu vahetada,” põhjendab Vahter, kelle sõnul on intressimäärade jätkuv langus muutnud laenutingimused taas soodsamaks.

1Partneri juhi sõnul on praegune muutus turul igati loogiline. “Pikas perspektiivis on oma kodu ostmine alati üürimisest kasulikum. Kinnisvara on investeering tulevikku, mille väärtus ajas kasvab, samas kui üürimaksetega panustatakse igakuiselt kellegi teise varasse,” rõhutab Vahter.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti pank: Eesti ettevõtjate hinnangul on laenusaamise võimalused paranenud

Eesti PankEesti ettevõtete ja majapidamiste ligipääs pangalaenudele on valdavalt hea. Seda tõestavad nii Euroopa keskmisest tunduvalt kiirem laenukasv kui ka küsitlusandmed. Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale paranes möödunud aasta lõpus märkimisväärselt. Tõenäoliselt võib paranemist seostada eelkõige intressimäärade langetamise, aga ka majanduslanguse peatumisega. Hinnang on paranenud kõigi tegevusalade puhul, kuid eriti kinnisvarasektoris. Ehkki laenuintressimäärad on Eestis rahvusvahelises võrdluses kõrged, on Eesti ettevõtete hinnang rahastamisvõimalustele sarnane Euroopa keskmisega.

Pankade hea kapitaliseeritus, kasumiteenimise võime ning hoiustel põhinev stabiilne ja soodne rahastamine toetavad Eestis pankade laenupakkumist. Kuigi pangati see erineb, on pangandussektoris kokku rohkem hoiuseid kui laene. Üle poole hoiustest on nõudmiseni hoiused, mis on pankade jaoks olnud stabiilne ja odav ressurss. See on võimaldanud pankadel kasvatada laenuportfelli ja hoida kõrget kasumlikkust. Intressimäärade alanedes suureneb väiksemate pankade turujõud, sest nemad rahastavad oma tegevust võrreldes suuremate pankadega rohkem tähtajalistest hoiustest. Tähtajaliste hoiuste intressimäärad langevad aga rohkem kui nõudmiseni hoiuste omad, mis on juba nullilähedased.

Küsitlusandmete põhjal on Eesti ettevõtete jaoks juba aastaid probleemina esile tõusnud sobiva laenutagatise leidmine. Sama murega seisavad silmitsi ka Läti ja Leedu firmad, sest Balti riikide ettevõtted on Euroopa mastaabis keskmisest väiksemad. Kõigis kolmes Balti riigis tegutsevate pangagruppide lähenemine on ka riigiti sarnane selles suhtes, kas ja mis liiki tagatist nad nõuavad ning kui suures mahus peavad laenud tagatud olema. Eriti raske võib olla pangale sobivat tagatist leida alustavatel ja maapiirkonnas asuvatel ettevõtetel. Samas näitab analüüs, et väljapoole Harjumaad antud laenude maht suhtena ettevõtete arvu või lisandväärusesse ei ole väiksem kui Harjumaale väljastatud laenude maht. Kuna Eestis tegutsevad pangad on rahvusvahelises võrdluses väikesed, võib olla keeruline saada rahastust ka väga suurtel projektidel ja ettevõtetel, aga see probleem on suuresti lahendatud laenudega välismaalt ja sündikaatlaenudega. Sündikaatlaen tähendab, et laenupakkumise panevad ühiselt kokku mitmed pangad.

Euroopa Keskpank on alates eelmise aasta juunist viiel korral alandanud keskpanga intressimäärasid ning see on kiiresti mõjunud just Eestis, kus on laialdaselt kasutusel ujuva intressimääraga laenulepingud. Keskpanga intressilangetused on vähendanud siin nii uute kui ka varem võetud laenude intressimäärasid. Finantsturuosalised ootavad 2025. aasta jooksul laenuintresside edasist alanemist ja euribori jäämist lähiaastatel 2-2,5% vahele. Intressimäärade langetamise mõju jõuab Eesti laenuvõtjateni vastukaaluks varasemale järsule tõusule kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides, kus on rohkem levinud pikemalt fikseeritud intressiga laenulepingud. Alanenud on ka tähtajaliste hoiuste intressimäärad, kuid endiselt on need Eestis ühed kõrgemad euroalal.

Konkurentsisurvel on keskmine eluasemelaenude intressimarginaal viimastel aastatel alanenud, aga ettevõtete oma mitte. Ka pankade endi sõnul on konkurentsisurve eluasemelaenude puhul olnud märkimisväärselt tugevam kui ettevõtete laenude puhul. Keeruline majandusolukord ja varasemast kõrgema krediidiriskiga laenude väljastamine aitab mõnevõrra selgitada, miks ettevõtete laenude marginaalid pole alanenud. Rahvusvahelises võrdluses keskmisest kõrgemad intressimäärad on probleem eksportivatele ettevõtetele, kellel tuleb välisturgudel võistelda firmadega, kes võivad rahastamiskulude mõttes olla eelisseisundis.

Era- ja riskikapitalifondid toetavad omakapitali pakkumise kaudu märkimisväärselt alustavate ettevõtete arengut. Kuigi pangandusvälise finantsvahenduse roll Eesti majanduse rahastamises on endiselt pigem väike, on tegu olulise rahastuskanaliga väikestele ja alustavatele või kasvufaasis olevatele ettevõtmistele. Neile pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis, sest pangal pole piisavalt andmeid selle kohta, kuidas on ettevõte varem oma laenukohustusi täitnud ning probleeme võib olla ka piisava tagatise leidmise või omakapitaliga. Pangandusväline finantsvahendus aitab seda lünka täita. Eesti paistab rahvusvahelises võrdluses silma nii siinsete riski- ja erakapitalifondide tubli tegevusega kui ka sellega, et Eesti iduettevõtetesse jõuab väljastpoolt Eestit palju investeeringuid.

Kuna Eestis on laenamine rahvusvahelises võrdluses pigem kallis, tasuks Eesti Panga hinnangul kaaluda kodulaenuturul konkurentsi soodustamiseks kõiki ettepanekuid, mida mullu veebruaris Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tegid. Ettepanekute pakett muudaks inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. See suurendaks konkurentsi, võimaldaks ambitsioonikamatel pankadel kiiremini kasvada ja alandaks intressikulusid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürilepingu kehtivus omaniku vahetusel

Sageli arvatakse, et omaniku vahetuse korral üürileping lõpeb, või peab sõlmima uue omanikuga uue üürilepingu, või siis kirjutatakse üürilepingusse, et omaniku vahetuse korral peab üürnik eluruumi vabastama nt kuu aja jooksul.

Tegelikult ei ole see nii. Omaniku vahetudes jääb üürileping kehtima samadel tingimustel nagu oli sõlmitud. Ja alles uus üürileandja saab üürilepingu üles öelda, kuid seda vaid juhul, kui ta vajab seda ruumi tungivalt ise.

Riigikohus on selgitanud, et vajadus peab olema ootamata ja põhinema asjaolude muutumisel, mis võib olla näiteks üürileandja tervise oluline halvenemine või elukoha kaotamine, aga ka asjaolu, kui uus üürileandja elab ise üürikorteris ja omandatud ruumide kasutamisega saaks ta oluliselt kokku hoida oma kulusid.

Tungivat omavajadust ei ole vaja tõendada ja seda ei peagi olema, kui eluruum müüakse täite- või pankrotimenetluses.

Eluruumi omandaja saab üürilepingu üles öelda kolme kuu jooksul kinnistusraamatusse uue omaniku kande tegemisest kolme kuulise ette teatamisega, kui lepingut ei või varem lõpetada.

Ka ülesütlemise avaldusele on seadusega kehtestatud ranged reeglid. Nimelt peab avaldus olema esitatud taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:

  • üüritud asi;
  • lepingu lõppemise päev;
  • ülesütlemise alus;
  • ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Nõuete mittevastav ülesütlemine on tühine ja üürnik võib rahumeeli jätkata eluruumi kasutamist.

Seejuures tuleb meeles pidada, et eelmine omanik (müüja) vastutab uue üürileandja poolt tähtajalise üürilepingu ülesütlemise korral üürnikule lepingu lõppemisega tekkinud kahju eest. Kahjuks võivad olla kolimiskulud, maakleritasu jms.

Lisaks ei maksa unustada, et eelmisele üürileandjale makstud tagatisraha tuleb lepingu lõpetamisel uuel omanikul üürnikule tagastada. Seega peab omaniku vahetuse korral uuele üürileandjale üle andma ka saadud tagatisraha.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 11.03.2025

Martina Proosa11.03.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded“. Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate, millal tuleb ehitamine dokumenteerida ning milliseid ehitusdokumente ja millises vormis tuleb koostada.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitustööde dokumenteerimisega kokkupuutuvad spetsialistid;
  • ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad;
  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kõik, kes on seotud ehitamise valdkonnaga;
  • omanikujärelevalve spetsialistid.

Koolitus “Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded” toimub 11.03.2025 kell 10.00-14.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark