Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Tallinn: Tallinn plaanib Kivimäe põhikoolile uut hoonet ja spordikompleksi

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu Kivimäe põhikooli detailplaneeringu, mis loob võimaluse rajada koolile uus õppehoone ja spordikompleks ning parandada õpitingimusi.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise sammuga Nõmme haridusvõrgu arendamisel. „Kivimäe põhikooli laiendamine aitab lahendada ruumipuudust ja loob kaasaegsed tingimused õppetööks. Samal ajal on oluline, et uus hoonestus arvestaks Nõmme eripära – miljööväärtusliku hoonestuse ja rohelise keskkonnaga – ning moodustaks olemasoleva koolimajaga tervikliku lahenduse,“ ütles Terik.

Planeeringuala asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis Lauliku tn 55//Leegi 14 kinnistul. Detailplaneeringu eesmärk on luua kaasaegne õpikeskkond 5.-9. klasside õpilastele ning lahendada kooli ruumipuudus. Planeeringuga määratakse ehitusõigus kuni kolmekorruselise õppehoone ja spordikompleksi rajamiseks ning olemasoleva ajaloolise koolimaja rekonstrueerimiseks.

Kinnistul paikneb 1932. aastal ehitatud kahekorruseline väärtuslik koolimaja ning 1960. aastal ehitatud ühekorruseline õppehoone, mille asemele on planeeritud uus juurdeehitis.

Uued hooned peavad sobituma Nõmme miljööga nii mahult kui arhitektuurilt ning jääma ajaloolisest hoonest madalamaks. Oluline on ka kooli ümbritseval väliruum. Planeering näeb ette kõrghaljastuse maksimaalse säilitamine ning vähemalt 50% krundist peab jääma haljastatuks, et säiliks piirkonnale iseloomulik roheline keskkond.

Parim ruumiline lahendus (arhitektuur, väliruum jne) selgitatakse välja järgmistes projekteerimise etappides.

Tallinna linnaplaneerimise amet ja Nõmme linnaosa valitsus korraldavad detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP046140/yld.

260617 Tallinn plaanib Kivimäe põhikoolile uut hoonet ja spordikompleksi

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Scandium: Marienholmi teise etapi ehitaja on valitud – juulis alustab ehitust Grand Ehitus

ScandiumHaapsalu mereäärse Marienholmi elukeskkonna arendus jõuab järgmise olulise verstapostini – Scandium Kinnisvara valis teise etapi ehitajaks Grand Ehitus OÜ ning ehitustööd algavad juba juulis. Uus etapp valmib 2027. aasta suvel ning toob Marienholmi poolsaarele 25 uut mereäärset kodu ja pargiala. Investeeringu suurus on 8 miljonit eurot.

Scandium Kinnisvara juhatuse liikme Maido Lüiste sõnul kinnitab teise etapi käivitamine, et huvi kvaliteetsete mereäärsete kodude vastu püsib tugev ka tänases turuolukorras.

„Marienholmi esimene etapp ületas meie ootusi. Tänaseks on enamik 50 valminud korterist leidnud omaniku ning müügis on veel vaid viimased näidiskorteritena sisustatud mereäärsed kodud. See annab kindluse jätkata kogu poolsaare arendamist vastavalt algsele visioonile,“ ütles Lüiste.

Möödunud suvel valminud esimene etapp hõlmas viit eluhoonet 50 korteriga ning on pälvinud tunnustust nii ostjatelt, linnalt kui ka erialaekspertide seas. Marienholmi on tunnustatud mitme arhitektuuri- ja kinnisvaravaldkonna auhinnaga ning sellest on kujunenud üks Eesti omanäolisemaid mereäärseid elukeskkondi.

Huvi on olnud suur ka värskelt lansseeritud teise etapi vastu. Loetud nädalate jooksul pärast müügi algust on uutest korteritest juba ligi 25 protsenti müüdud või broneeritud.

„Näeme, et ostjad hindavad üha enam terviklikku elukeskkonda, kus kvaliteetne arhitektuur, mere lähedus ja rahulik elurütm moodustavad ühtse terviku. Marienholm pakub seda kõike viisil, mida Eestis väga sageli ei kohta“ lisas Lüiste.

Marienholmi teise etapi arhitektuurse lahenduse on loonud BOA Arhitektid. Uus hoone jätkab poolsaare senist kvaliteedistandardit, pakkudes läbimõeldud planeeringuid, avaraid terrasse ning igast korterist vaateid merele ja Haapsalu lahele.

Grand Ehitus OÜ juhi Aare Saliste sõnul on ettevõttel hea meel osaleda ühe Eesti tähelepanuväärsema mereäärse elukeskkonna järgmise etapi rajamisel.

„Marienholm on erakordse asukoha ja visiooniga projekt, kus kõrged kvaliteedinõuded käivad käsikäes tugeva arhitektuurse visiooniga. Meil on hea meel, et saame anda oma panuse selle järgmise etapi valmimisse ja alustada juba loetud nädalate pärast poolsaarel ehitusega,” rääkis Saliste.

Marienholmi arendus asub Haapsalus Suure Viigi ääres poolsaarel, mida ümbritseb 270 kraadi ulatuses meri ja enam kui 2,2 kilomeetrit rannajoont. Kogu arenduse valmides kujuneb Marienholmist ligikaudu 60 miljoni euro suurune investeering kaasaegse mereäärse elukeskkonna loomisesse. Tänaseks on Marienholm võitnud Hans Alveri arhitektuuripreemia, rahvusvahelise Luxury Awards parima luksusliku linnaruumi taaselustamise preemia ning Läänemaa 2025 ambitsioonikaima ettevõtmise auhinna.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.

260617 Marienholmi teise etapi ehitaja on valitud – juulis alustab ehitust Grand Ehitus 1

260617 Marienholmi teise etapi ehitaja on valitud – juulis alustab ehitust Grand Ehitus 2

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Citadele: Ettevalmistus esimeseks kodulaenuks algab vähemalt kuus kuud enne laenutaotluse esitamist

Citadele BankPangast saab laenu üldjuhul taotleda alates täisealiseks saamisest ehk 18. eluaastast, kuid vanus üksi ei anna veel laenuvõimekust. Panga ekspert selgitab, kui vanalt saab reaalselt pangast kodulaenu võtta ning mis on selle eeldusteks.

Citadele kodulaenu ja klienditeeninduse valdkonna juht Tiina Sooba märkis, et 18-aastane inimene võib olla juriidiliselt täisealine ja tal võib olla õigus laenulepingut sõlmida, kuid laenu väljaandmiseks ei vaata pank ainult vanust. „Laenuotsuse tegemisel on fookuses küsimus, kas klient suudab võetud kohustust teenindada ka siis, kui tema kulud kasvavad või sissetulek ajutiselt väheneb,“ ütles Sooba.

Kodulaen jääb Eesti noortele tihti kättesaamatuks

Ta lisas, et keskmise Eesti kodulaenukliendi vanus jääb Citadele pangas 37 eluaasta kanti. Alla 25-aastased kliendid moodustasid eelmisel aastal kõigist uutest Eesti kodulaenuklientidest 3,2%. Lätis ja Leedus on noorte osakaal isegi suurem: seal oli eelmisel aastal alla 25-aastasi kodulaenu klientide seas vastavalt 4,5 ja 4,1%. „See näitab, et Baltikumi noored on sarnaste väljakutsete ees,“ lisas Sooba. Peamiselt ostavad noored kodulaenuga kortereid, ent väike hulk on soetanud ka maja või maatüki.

Tiina Sooba sõnul on noorte puhul kõige tavalisem takistus see, et laenu taotlemise hetkel ei ole veel tekkinud piisavalt stabiilset sissetulekut ega maksekäitumise ajalugu. Kui noor õpib alles koolis, töötab lühiajaliselt või tema sissetulek kuust kuusse on ebaregulaarne, siis on pangal väga keeruline hinnata, kas laenumakse on kliendile jõukohane ka pikema aja jooksul.

„Kodulaen ei ole ühe kuu otsus. See on sageli 20 või 30 aasta pikkune kohustus. Seetõttu peab pank laenuotsust tehes jälgima, kas kliendi sissetulek, senine rahaline käitumine ja muud kohustused lubavad kliendil laenu tagasi maksta nii, et igapäevaelu rahaasjad ei kannataks,“ rääkis Sooba.

Tuleb arvestada, et pank vaatab maksekäitumise ajalugu vähemalt kuue kuu ulatuses enne laenutaotluse esitamist. Pank vaatab, kas varasemad kohustused on tasutud õigel ajal, kas kontol on regulaarsed sissetulekud, millised on igapäevased kulud ning kas kliendil on juba muid laene, järelmakse, krediitkaardikohustusi või käendusi.

Rahaasjad korda

„Noore inimese jaoks võib esimene samm laenukõlblikkuse suunas olla väga lihtne: maksa arved õigel ajal, ära võta korraga liiga palju finantskohustusi ja hoia oma rahaasjad tasakaalus. Kui klient on näidanud, et suudab oma tulusid ja kulusid mõistlikult hallata, annab see pangale kindluse, et klient suudab ka laenukohustust täita,“ selgitas Sooba.

Kodulaenu puhul lisandub sissetulekule ja maksekäitumisele ka tagatise küsimus. Tavaliselt on kodulaenu tagatiseks ostetav kinnisvara, kuid pank hindab nii vara väärtust, seisukorda, asukohta kui ka seda, kui suur osa ostuhinnast tuleb kliendil endal omafinantseeringuga katta. Noorel ostjal võib Sooba sõnul saada esimeseks suureks proovikiviks omafinantseeringu kogumine.

„Paljud noored suudavad igakuist laenumakset teenindada, kuid neil ei ole veel kogunenud piisavalt sääste omafinantseeringuks. See on kodulaenu puhul väga kriitiline piirang. Omafinantseering ei ole pangale lihtsalt formaalsus, vaid näitab ka seda, et inimene on suutnud järjepidevalt raha kõrvale panna,“ ütles Sooba.

Kaaslaenaja vastutab samuti laenu eest

Mõnel juhul võib noort laenutaotlejat aidata kaaslaenaja, lisatagatis või muu lahendus, kuid need ei asenda inimese enda maksevõimet. Kui lapsevanem tuleb laenule kaaslaenajaks või pakub lisatagatist, tähendab see ka talle reaalset rahalist vastutust.

„Vanema või lähedase abi võib aidata noorel koduostuga varem alustada, aga seda otsust ei tohiks võtta kergekäeliselt. Kaaslaenaja roll on moraalsest toetajast ikkagi suurem. Ta vastutab kohustuse eest koos laenusaajaga. Enne sellist otsust peab kogu pere väga selgelt aru saama, mida see tähendab,“ rõhutas Sooba.

Väiksemate laenusummade puhul võib 18-aastasel inimesel olla lihtsam laenu saada, kuid Sooba soovitab noortel suhtuda ka väikestesse kohustustesse ettevaatlikult. Järelmaksud, krediitkaardid ja väikelaenud võivad tunduda eraldi võttes väikesed, kuid mitu kohustust korraga võivad vähendada tulevast kodulaenuvõimekust.

„Pank vaatab tervikpilti. Kui noorel inimesel on juba enne kodulaenu taotlemist mitu väiksemat laenukohustust, mõjutab see tema laenuvõimet. Seetõttu tasub enne iga uut järelmaksu või väikelaenu mõelda, kas see aitab päriselt elu paremaks teha või kahandab tulevikus suurema eesmärgi, näiteks oma kodu ostmise võimalust,“ lisas Sooba.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Luminor: Helsingi kinnisvaraturg on neli aastat langenud. Järelturu ruutmeeter maksab sama palju kui Tallinna uusarenduses

Luminor BankKui Eesti kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud müüginumbrite vaatest mõnevõrra tagasihoidlikul tasemel, siis Soomes on olukord keerulisem. Uus Maa juhatuse liikme Mika Sucksdorffi hinnangul on Helsingi kinnisvaraturg olnud langussurves juba alates 2022. aastast ning hinnalangus puudutab kogu turgu, eriti aga uusarendusi.

„Statistika järgi langesid Helsingi järelturu korterite hinnad tänavu kevadel aastases võrdluses üle 7 protsendi ning keskmine ruutmeetrihind jäi umbes 4900 euro juurde,“ ütles Sucksdorff.

Ta märkis, et pärast 2008. aasta finantskriisi liikusid Eesti ja Soome kinnisvaraturud tema hinnangul väga erinevas tempos. Eestis langesid kinnisvarahinnad ligi 58 protsenti, Helsingis aga vaid umbes 7–8 protsenti. Kui Soomes taastusid hinnad kiiresti, siis Eestis võttis see märksa rohkem aega.

„Kui 2010. aastal oli Eesti keskmine palk alla 800 euro ja Soomes umbes 3100 eurot, siis tänaseks on Eesti keskmine palk tõusnud ligikaudu 2100 euroni ja Soomes umbes 4100 euroni. Eesti on viimase 15 aastaga Soomele märgatavalt lähemale jõudnud ning see kajastub ka kinnisvarahindades,“ rääkis Sucksdorff.

Tallinna ja Helsingi hinnavahe on kiiresti vähenenud

Sucksdorff tõi välja, et Eesti kinnisvaraturu taastumises mängisid pärast finantskriisi olulist rolli ka Soome investorid, kes nägid Tallinnas võimalust osta kinnisvara oluliselt madalama hinnaga kui Helsingis.
„Kui Helsingis maksis kahetoaline korter üle 200 000 euro, siis Tallinnas oli võimalik sarnane korter saada 70 000–80 000 euroga. See muutis investeerimisotsuse Soome investorite jaoks väga lihtsaks.“

Praeguseks on olukord märgatavalt muutunud ning hinnavahe kahe pealinna vahel oluliselt vähenenud. „Helsingi järelturukorterite keskmine ruutmeetrihind on praegu umbes 4900 eurot. Tallinna uusarenduste hinnad liiguvad samuti ligikaudu 4500–4700 euro juurde. Sisuliselt võib öelda, et Tallinna uus korter maksab täna sama palju kui Helsingi järelturukorter,“ märkis Sucksdorff.

Luminori partnersuhete juht Elar Ollik ütles, et sarnast trendi on näha ka Eesti kodulaenuturul. „Huvi koduostu vastu on viimastel kuudel kasvanud ning aktiivsem on just järelturu segment. Inimesed teevad ostuotsuseid taas julgemalt, kuid samal ajal võrreldakse varasemast hoolikamalt erinevaid piirkondi, hinnataset ja vara pikaajalist väärtuse kasvu,“ selgitas Ollik.

Soome turgu mõjutavad majandus ja uusarendused

Sucksdorffi sõnul mõjutab Soome kinnisvaraturgu tugevalt sealsest majanduskeskkonnast tulenev ebakindlus. Kõrgem töötus, tarbijate nõrgem kindlustunne ja aeglasem majanduskasv mõjutavad otseselt inimeste valmisolekut suuri ostuotsuseid teha.

Uus Maa juhatuse liige märkis, et surve alla on sattunud just Soome uusarenduste turg. „Soomes kasutati uusarenduste puhul palju mudelit, kus laenu võttis korteriühistu ning investorid said väikese omaosalusega osta mitu korterit korraga. Intresside tõus ja turu jahtumine lõid selle mudeli kõikuma. Üüritulu vähenes, kulud kasvasid ning paljud investorid pidid hakkama ise peale maksma,“ selgitas ta.

Olliku hinnangul on Eestis olukord olnud mõnevõrra stabiilsem. „Kuigi ka Eestis on viimastel aastatel olnud ettevaatlikkust rohkem, on kodulaenutaotluste arv taas kasvamas ning näeme, et inimesed kohanevad uue intressikeskkonnaga järjest paremini,“ märkis Ollik.

Pikemas vaates mõjutab turgu demograafia

Pikemas perspektiivis peab Sucksdorff oluliseks eelkõige demograafilisi muutusi. „Kinnisvaraturgu mõjutab kõige rohkem see, kuidas muutub rahvastik. Euroopa suur väljakutse on sündimuse langus ning see mõjutab lõpuks nii majandust kui ka kinnisvaraturgu,“ ütles ta.

„Kinnisvarahinnad liiguvad üldiselt majanduse tempos ning pikemas perspektiivis kasvavad edasi. Küsimus on pigem selles, kui kiiresti majandus taastub ja kuidas käituvad keskpangad ning pangad tervikuna,“ lisas Sucksdorff.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maa- ja Ruumiamet: Eesti ruumiotsused peavad tuginema andmetele, teadmistele ja julgusele otsustada

Maa- ja RuumiametMaa- ja Ruumiamet, mis haldab ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad ning vastutab muuhulgas kogu Eesti ruumiandmete, kaartide, maakatastri ja aadressiandmete eest, seab sihi, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem ja paremini koordineeritud.

Asutuse sõnul peavad Eesti tulevikku kujundavad otsused tuginema senisest rohkem olemasolevatele andmetele, teadmistele ja terviklikule vaatele. Eestis on ruumi puudutavad otsused seni liiga sageli killustunud eri valdkondade, andmekogude ja osapoolte vahel. Järgmise nelja aasta jooksul soovib amet seda muuta, tugevdades nii riigi ruumiloome võimekust kui ka praktilisi teenuseid, mida kasutavad riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja maaomanikud, ütles MaRu peadirektor Kati Tamtik ameti värske strateegia tutvustamisel.

Muuhulgas soovib amet kiirendada kaardiandmete uuendamist, arendada kaugseire teenuseid, uuendada ruumiandmete kogumise ja avaldamise põhimõtteid ning avada satelliitnavigatsiooni tugijaamade võrgu teenused laiemale kasutajaskonnale.

Tamtiku sõnul seisab Eesti silmitsi üha keerukamate ruumiküsimustega – alates elamuehitusest, energeetikast ja taristu arendamisest kuni looduskaitse, põllumajanduse ja julgeolekuni. „Eesti maa on piiratud ressurss, kuigi tundub, et seda on palju. Juba täna näeme, kuidas planeerimismenetlustes põrkuvad erinevad huvid, mis takistavad kogu protsessi. Eesti tulevik sõltub sellest, kui targalt me oma maad kasutame ja kui häid otsuseid suudame teha. MaRu ülesanne on tuua need otsused senisest tugevamalt teadmiste, andmete ja koostöö peale,“ ütles Tamtik.

Eesti vajab paremaid ruumiotsuseid

Strateegia üks eesmärke on parandada tervikuna riigi võimet teha kvaliteetseid ruumiotsuseid.

Selleks hakatakse senisest enam toetama kohalikke omavalitsusi, arendama ruumianalüüsi võimekust ning looma tööriistu, mis aitavad hinnata otsuste mõju elukeskkonnale. Eesmärk on kujundada Maa- ja Ruumiametist ruumiloome teadmuskeskus, kes saab erinevate keerukate ruumiküsimuste korral pakkuda nii nõu kui ka abi. Samuti soovitakse leida lahendusi kompleksetele ruumiküsimustele, kus kohtuvad näiteks elamuehituse, energeetika, põllumajanduse, looduskaitse ja riigikaitse vastanduvad huvid ning millel ei ole seni olnud ühte selget vedajat.

„MaRu eesmärk ei ole lihtsalt hallata andmeid või viia läbi menetlusi, vaid sisuliselt aidata kaasa sellele, et Eestis sünniksid paremad ruumiotsused, mis on andmepõhised, tasakaalus ja tulevikku vaatavad. Soovime, et ruumilised valikud oleksid senisest selgemini põhjendatud, paremini koordineeritud, kiiremini ellu viidud ning looksid rohkem väärtust nii inimestele, loodusele kui ka kogu riigile,” ütles Maa- ja Ruumiameti peadirektor.

Eesti ruumiandmed peavad olema ajakohased

Eesti riiklikud kaardiandmed peavad olema piisavalt ajakohased, et toetada nii planeerimist, ettevõtlust, kriisideks valmistumist kui ka riigikaitset. Strateegia eesmärk on uuendada kogu Eesti topograafilisi kaardiandmeid vähemalt kord nelja aasta jooksul ning koguda kaugseire abil igal aastal andmeid vähemalt 25% Eesti territooriumi kohta. Pikem ambitsioon on kaartide koostamist võimalikult palju automatiseerida, mis võimaldaks ruumimuutuseid kiiremini kaardil kuvada.

Samuti avatakse laiemaks kasutuseks riiklik satelliitnavigatsiooni tugijaamade võrk, mis võimaldab täpsemaid asukohateenuseid nii avalikus kui ka erasektoris. See on hea näide avaliku ja erasektori koostööst, kus üksteist on võimalik toetada ning kus on erasektoril võimalik avalikus sektori taristu peale oma teenuseid luua.

„Kui ruumiandmed on vananenud või killustunud, kannatab kogu otsustusprotsess. Meie eesmärk on, et Eesti ruumiandmed oleksid ajakohased, usaldusväärsed ja lihtsasti kasutatavad kõigile, kes nende põhjal otsuseid teevad,“ sõnas Tamtik.

Riigimaa peab teenima Eesti arengut

MaRu hallatava ligi 1,4 miljoni hektari riigimaa kasutust hakatakse esmakordselt terviklikult analüüsima, et see toetaks elamuehitust, ettevõtlust, toidujulgeolekut ja riigi pikaajalisi eesmärke. „Soovime, et riigimaa kasutamine looks võimalikult palju avalikku väärtust,“ ütles Tamtik.

Selleks plaanib MaRu asuda aktiivselt juhtima riigi maaportfelli, väärindada riigimaid koostöös kohalike omavalitsustega, lõpetada maareformi lõpetamata küsimused ning muuta maa kasutusse andmise protsessid selgemaks ja tõhusamaks.

Samuti soovib amet muuta katastri- ja aadressiteenused kiiremaks, lihtsamaks ja kliendikesksemaks, parandada maaparandussüsteemide seiret ning seeläbi seisukorda ja andmete kättesaadavust. Läbiv eesmärk strateegias on tõsta maaomanike teadlikkust nende maaga seotud piirangutest ja võimalustest.

Tehnoloogia aitab muuta teenused kiiremaks

Strateegias nähakse olulist rolli ka tehisintellektil ja automatiseerimisel.

Amet on võtnud eesmärgiks viia tehisintellekt oma tööprotsessidesse ning seeläbi muuta protsessid tõhusamaks. „Eesmärk ei ole tehnoloogia kasutamine iseenesest, vaid see, et inimesed, ettevõtted ja omavalitsused saaksid vajalikud teenused kiiremini, lihtsamalt ja väiksema halduskoormusega,“ ütles Tamtik.

Eraldiseisvana on Maa- ja Ruumiametil loodud ka tehisintellekti rakendamise teekaart, mida viiakse ellu paralleelselt strateegiaga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riigi pilootprojekt toob Tapale taristukeskuse

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis lepingu taristuettevõttega GRK Eesti AS, millega ettevõte saab 50 aastaks kasutusse riigimaa Tapa linnas tootmise ja teenuste arendamiseks.

GRK Eesti AS kavandab Karja tn 6 krundile kaasaegset mitmeotstarbelist taristukeskust, kuhu koondatakse ettevõtte põhitegevused.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on projekt heaks näiteks, kuidas riigivara saab kasutusse suunata viisil, mis toetab ettevõtlust, regionaalarengut ja riigi strateegilisi huve ühekorraga. „Koostöös Tapa valla ning Maa- ja Ruumiametiga oleme pannud riigimaa päriselt majandust ja kogukonda teenima. Kohapealne uus tootmine ja lisanduvad töökohad on parim soovitud tulemus,“ märkis minister.

13,5 ha tööstusala leidis kasutaja hoonestusõiguse oksjoni tulemusel. Tegemist on pilootprojektiga, millega riigimaa antakse esmakordselt kasutusse hoonestusõiguse teel tootmise ja teenuste arendamiseks. Riigi siht on võimalusel maa väärindamine selle müümise asemel.

GRK Eesti AS-i rööbasteede valdkonna juhi Mario Liima kinnitusel alustatakse tegevustega kinnistu kasutuselevõtuks. “Järgmiste sammudena taotleme projekteerimistingimused ning alustame projekteerimist, et jõuda ehituslubadeni,“ rääkis ta ning avaldas lootust, et menetlus kulgeb sujuvalt ja ajakavas.

Karja tn 6 kinnisasi asub Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas. Tegemist on 100% sihtotstarbeta maaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Coop Pank: Intressimudelid näitavad, et kõrged baasintressid saadavad meid veel pikka aega

Coop PankLühiajalise kõrvalekalde asemel tuleb kõrgete baasintressidega arvestada veel pikemat aega. See tähendab, et investorid peavad tähelepanelikumalt hindama, kas neile pakutav tootlus on kooskõlas tõsusnud baasintressidega ja kas see vastab tegelikult võetavale riskile, räägib Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.

Intressikeskkond on nagu ilm – muuta me seda ei suuda ja kõigeks tuleb valmis olla. Samas annab tark ja läbimõeldud tegutsemine võimaluse muutlikes oludes paremini toime tulla.

Esimese asjana on oluline mõista, et ei ole olemas ühte ja ainuõiget baasintressimäära, vaid igal valuutal on oma intressikeskkond. Meie majanduskeskkonnas on kõige olulisem see, mis toimub euro intressidega, kuigi paljudele investoritele läheb kindlasti ka USA dollariga toimuv korda.

Eurotsoonis on kolm olulist intresside kategooriat:

  • Euroopa Keskpanga (EKP) poolt otsustatavad baasintressid;
  • Euriborid (1 kuni 12 kuu pikkustele tähtaegadele);
  • Pikemateks tähtaegadeks swap’i tasemed.

Kes on ostnud kinnisvara laenuga või võtnud auto liisingusse, on suure tõenäosusega enim mõjutatud 6 kuu euriborist. Kuigi euribori määr kujuneb Euroopa suurimate pankade omavaheliste tehingute alusel, juhib selle liikumist tugevalt nii Euroopa Keskpanga tegevus kui ka ootused nende tegevusele.

Just ootused on see, mis on pannud euribori tänavu nii kiirelt tõusma. Äsja tõstis Euroopa Keskpank oma baasintresse esimest korda ligemale kolme aasta jooksul, vastusena Lähis-Ida konflikti eskaleerumisest tekkinud soovitust kiiremale inflatsioonile.

Juba selle otsuse eel hüppasid euriborid aasta algusega võrreldes üles 0,4–0,5 protsendipunkti. Samas näevad turuosalised, et selle aasta sees võib EKP oma baasintresse tõsta veel täiendavalt 0,25 protsendipunkti võrra või isegi enam. Nii hinnastuvad euriboril baseeruvad ehk n-ö ujuva intressiga laenud ja ka võlakirjad juba uuele kõrgemale intressitasemele ümber.

Kes võtab intressitõusu enda kanda?

Kui võtta aluseks, et kõik muud tingimused peale baasintresside muutumise jäävad edaspidi samaks, siis peaksid uued üheaastased fikseeritud hinnaga võlatooted pikendamisel või üle rullimisel hinnastuma 0,4–0,5 protsendipunkti kõrgemale intressitasemele. See puudutab näiteks üheaastaseid võlakirju, lühiajalisi käibekapitali laene, arvelduskrediite jne. Kui sellist kõrgemat hinnastamist ei juhtu, siis sisuliselt langeb riskimarginaal samavõrra ja sellises olukorras tuleks küsida, kas selline asjade käik on õigustatud.

260616 Intressimudelid näitavad, et kõrged baasintressid saadavad meid veel pikka aega 1

Võrdlus 6 kuu Euribori ja Euroopa Keskpanga hoiuse intressimäära muutust aastatel 2021–2026. Mõlemad intressimäärad tõusid 2022. aasta teisest poolest kiiresti üle 4%, seejärel hakkasid langema. 2025. aasta keskpaigast püsib EKP hoiuse intress 2% juures, samal ajal kui 6 kuu Euribor on 2026. aastal veidi tõusnud ja on ligikaudu 2,5% tasemel.

Euriboride tulevikutehingud näitavad, et uue kõrgema taseme püsimist oodatakse ka pikemas tulevikus.

Pikaaegsete intresside fikseerimise baasina kasutatakse intressimäärade vahetustehingutel põhinevaid hindu (inglise keeles interest rate swap ehk IRS).

Intressimäärade vahetustehingu dünaamikat kirjeldab allolev joonis, kus on näha swap’ide kõver erinevateks tähtaegadeks selle aasta alguses ja nüüd juuni alguse seisuga. Erinevate tähtaegade swap’i määrasid saab ka ise internetist leida, kui otsida märksõnu nagu „EUR Swap 5 years“ vms.

260616 Intressimudelid näitavad, et kõrged baasintressid saadavad meid veel pikka aega 2

Võrdlus intressimäärade fikseerimistasemete vahel 2026. aasta jaanuaris ja juunis erinevate fikseerimisperioodide lõikes. Fikseerimistasemed on kõigis tähtaegades tõusnud, suurim muutus on kuni kahe aasta pikkuste perioodide puhul ning väikseim 7–10 aasta pikkuste fikseerimiste korral.

Selle joonise pealt saame teha kolm järeldust. Esiteks on baasintressid aasta algusega võrreldes oluliselt tõusnud. Teiseks on tugevamini tõusnud baasintressimäärad tähtaegades kuni 3 aastat. Ka pikemad baasintressimäärad on tõusnud, kuid oluliselt vähem. Kõver ei ole ka pikemas otsas langev nagu ta oli mõne aasta eest kui lühiajalised intressid tegid oma tippe. See tähendab, et praegustelt tasemetelt ei prognoosita intressitasemete langust ka mitte pikemas perspektiivis.

Taolisi kõveraid kasutatakse selleks, et õiglaselt hinnastada pikaajalisi fikseeritud hinnaga võlainstrumente, sh pikaajalisi fikseeritud laene ja ka fikseeritud intressiga võlakirju.

Toimunud kõverate muutust vaadates võib öelda, et kui näiteks 3-aastase võlakirja riskile vastav intressimäär aasta alguses oli 5%, kus baasintres oli 2,39% ja sellele lisandus riskipreemia 2,61%, siis täna kõikide muude tingimuste samaks jäädes peaks sellise võlakirja tootlus (yield) olema hoopis 5,41%. Sellisel juhul oleks riskipreemia sama ja baasintressimäär 2,81%. Kui sama emitent pakub täna sama pikkuse ja iseloomuga võlga sama intressiga kui aasta alguses, siis saab investor praegu 0,41 protsendipunkti madalama riskipreemia.

Ehk kui investor on valmis täna rahastama mõnda projekti sama intressimääraga, mis aasta alguses, siis saab ta oma võetava riski eest väiksema tasu. Kui investor soovib muutunud majandustingimustes saada vähemalt sama tasu võetava riski eest, peaks ka lõplik intressimäär olema varasemast kõrgem. Seda peaks iga investor endale teadvustama, seda enam, et kõrgemad intressimäärad jäävad meid prognooside järgi saatma veel pikemaks ajaks.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Kool on läbi ja uus elujärk algamas. Aga kes kindlustab uue kodu – üürnik või omanik?

SwedbankSuve lõpp ja sügise algus on aeg, mil tuhanded noored lõpetavad keskkooli ning kolivad senisest kodust Tallinna, Tartusse või mujale edasi õppima. Mõni alustab ülikooliteed ühiselamus või üürikorteris, teine aga teeb koos perega suurema sammu ja ostab oma esimese kodu.

Üks küsimus kipub aga mõlema valiku puhul tahaplaanile jääma: kes vastutab uue kodu kindlustamise eest ja miks on see oluline juba esimesest päevast alates?

Üürimine või ostmine – kumba eelistada?

Kui laps alustab õpinguid teises linnas, seisavad paljud pered valiku ees. Kas maksta aastaid üüri või kaaluda hoopis väiksema korteri ostmist. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul võib tudengikorteri üürikulu aastate jooksul kujuneda väga suureks.

„Kui korteri üür Tallinnas või Tartus jääb näiteks 500 euro kanti kuus, võib nelja-viie aasta jooksul kuluda üürile ligikaudu 30 000 eurot. Sellises olukorras tasub läbi arvutada, kas sama raha võiks minna hoopis korteri ostmiseks,“ ütles Pärgma.

Paljudel juhtudel jääb kodulaenu kuumakse samasse suurusjärku üüriga või võib olla isegi väiksem. Vahe seisneb selles, et üüri makstes tasutakse elamispinna kasutamise eest, kodulaenu makstes aga kasvatatakse samm-sammult oma vara väärtust.

Üürikodus on omaniku ja üürniku huvid erinevad

Kui noor kolib aga üürikorterisse, keskendutakse tavaliselt üürilepingule, asukohale ja igakuisetele kuludele. Palju harvem küsitakse, kas korter on kindlustatud. Just siin lähevad üürniku ja omaniku huvid sageli lahku. Korteriomaniku peamine huvi on kaitsta oma kinnisvara ja korteris olevat sisustust. Üürnik soovib aga kaitsta eelkõige oma isiklikku vara ning vältida olukorda, kus tema põhjustatud õnnetus toob kaasa suure rahalise nõude. Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuhi Sandra Dõba sõnul arvatakse sageli ekslikult, et kindlustamine on ainult omaniku mure.

„Tegelikult saab kindlustuse sõlmida ka üürnik. Kõige olulisem on enne välja selgitada, millised kindlustused on juba olemas ning milliseid kaitseid oleks vaja juurde,“ ütles Dõba.

See on oluline, sest kui kahju tekib üürniku tegevuse tõttu, võib omanik nõuda selle hüvitamist üürnikult. Näiteks võib vooluvõrku unustatud triikraud või ahju jäänud toit põhjustada tulekahju, mille tagajärjed ulatuvad tuhandetesse eurodesse.

Mida peaks üürnik kindlasti kindlustama?

Ekspertide hinnangul peaks iga üürnik uurima kolme asja. Esiteks, kas korteril on olemas ehitiskindlustus, mis aitab taastada kodu seest ja väljast sellisel kujul, nagu ta oli enne kindlustusjuhtumit.

Teiseks, kas kodune vara on kaitstud. Sageli keskendutakse arvutile või telefonile, kuid tegelikult moodustavad suure osa vara väärtusest ka riided, jalanõud, spordivarustus, raamatud ja muu igapäevane inventar.

Kolmandaks tasub tähelepanu pöörata vastutuskindlustusele. Kõige sagedasemad koduste õnnetuste põhjused on torustiku lekked, kuid toru purunemised ei ole enamasti üürniku vastutada. Kui aga korteris peaks tekkima üleujutus üürniku süül ning sellest tekib veekahju ka alumisele naabrile, võivad kulud kasvada kiirelt. Selles olukorras aitab vastutuskindlustus. See on üks olulisemaid kaitseid nii omaniku kui ka üürniku jaoks, sõltuvalt sellest, kellel tekib seaduse järgi vastutus kahju põhjustamise eest.

Kindlustust läheb vaja nii üürnikul kui omanikul

Swedbanki kodukindlustuse mulluse statistika kohaselt esitati 2025. aastal üle 15 500 kahjuavalduse ja hüvitistena maksti välja enam kui 16 miljonit eurot. Sealjuures esitati päevas ligi 43 kahjuavaldust ning keskmine kahjusumma ulatus 1960 euroni. Õnnetused ei küsi, kas tegemist on üürikodu või päris oma koduga. Meelerahu on mõlemal juhul väärt investeering.

Faktikast: meelespea teadlikule üürnikule

  1. Uuri enne üürilepingu sõlmimist, kas omanikul on kindlustus olemas ja milliseid riske see katab.
  2. Kindlustuse saab sõlmida ka üürnik ise.
  3. Hinda oma vara väärtust realistlikult. Lisaks mööblile ja tehnikale võta arvesse ka ehted, riided, jalanõud, raamatud ja köögitarbed.
  4. Pea meeles, et kahju hüvitatakse alati ühe lepingu alusel. Seega väldi topeltkindlustust ja tee korteriomanikuga kindlaks, millised kindlustused on juba sõlmitud.
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta mai seisuga

Baltic HorizonBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta mai lõpu seisuga kasvas 0,4042 euroni osaku kohta (30. aprill 2026: 0,4033). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,6 miljoni euroni (30. aprill 2026: 91,4 miljonit eurot).

2026. aasta mais oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 1,0 miljonit eurot (30. aprill 2026: 0,9 miljonit eurot).

2026. aasta mai lõpus moodustasid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,5 miljonit eurot (30. aprill 2026: 10,0 miljonit eurot), millest 3,1 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. 2026. aasta mai jooksul tasus Fond ennetähtaegselt mitu laenu kogusummas 1,3 miljonit eurot.

31. mai 2026 seisuga on Fondi konsolideeritud varade kogumaht 220,6 miljonit eurot (30. aprill 2026: 222,1 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti Pank: PROGNOOS. Püsiva majanduskasvu saavutamiseks on vaja kindlust investeerimisel

Eesti PankEesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt ulatub majanduskasv tänavu 2,4 protsendini. Kasv tugineb valdavalt eraisikute ja valitsemissektori suurematele kulutustele. Kui olukord Lähis-Idas lähiajal leeveneb, võib majanduskasv jääda sama kiireks ka 2027.–2028. aastal. Keskpank näeb riski riigivõla kiires kasvus, mis võib muutuda koormaks majandusarengule. Selle vastu aitaks erakondadeülene kokkulepe, mis seab piirid riigi võlakoormusele.

Tugev eelarvestiimul annab sel aastal majanduskasvule hoogu. Sisenõudlust paisutab nn maksuküüru kaotamine, mille tõttu on üksikisiku tulumaksukoormus väiksem. Maksuküüru kaotamise tõttu kasvab keskmine netokuupalk tänavu reaalselt ehk hinnatõusu arvestades kõige kiiremini viimase 19 aasta jooksul. Valdavalt eraisikute ja valitsemissektori kulutuste suurenemise najal jõuab selle aasta majanduskasv 2,4%ni. Samas on sõda Lähis-Idas pidurdanud majanduse elavnemist, sest on kaasa toonud suurema ebakindluse ja tarneprobleemid, aga ka kõrgemad hinnad ja laenuintressid. Sõjal on olnud sarnane mõju ka välisturgudel, mis piirab Eesti ekspordivõimalusi. Eeldusel, et olukord Lähis-Idas peagi leeveneb, püsib majanduskasv 2,5% lähedal ka järgmisel kahel aastal.

Majanduse ja sissetulekute kestev kasv eeldab tootlikkuse suurenemist. Avaliku sektori suurenevad kulutused elavdavad majandust lühiajaliselt, kuid jõukuse püsiv kasv saab tugineda üksnes tootlikkuse paranemisele. See eeldab, et ettevõtted investeerivad, uuendavad oma tegevust ja liiguvad suurema lisandväärtusega tootmise poole. Kuigi rahastamisvõimalused on praegu pigem soodsad, pärsivad investeeringuid ebakindlus ja määramatus. Ebakindlust tuleviku suhtes suurendab asjaolu, et varem või hiljem peab Eesti hakkama vähendama püsivaks kujunenud riigieelarve puudujääki. Ettevõtjatel on aga riskantne investeerida, kui nad äriplaani tehes ei tea, millal ja milliseid maksutõuse või kärpeid plaanib riik teha.

Eelarvepuudujäägi vähendamine on vajalik, et pidurdada riigivõla kasvu ja et laenukohustused ei muutuks koormaks majandusarengule. Iga-aastase intressikulu suurenemine ahendab muude riiklike kulutuste rahastamisvõimalusi ja vähendab võimalusi leevendada tulevaste kriiside mõju ettevõtetele ja inimestele. Väike võla- ja intressikoormus on osa Eesti majandusjulgeolekust. Korras riigirahandusel on laiem mõju kogu majanduse rahastamisele, ettevõtete investeerimisvõimele ning seeläbi ka tuleviku majanduskasvule. Kui 2019. aastal oli riigivõlg umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud 10 miljardi euroni. Rahandusministeeriumi hinnangul võib riigivõlg 2030. aastaks ületada 20 miljardi euro piiri ja jätkata kiiret kasvu ka peale seda. Riigi rahanduse jätkusuutlikul rajal hoidmiseks ja majanduse stabiilsema väljavaate kindlustamiseks on kasulik sõlmida erakondadeülene laiapõhjaline kokkulepe, millega seatakse jõukohane võlaankur ning peetakse sellest kinni sõltumata valitsuskoalitsiooni koosseisust.

Hinnatõus sõltub suurel määral energiaturul toimuvast. Mais kiirenes tarbijahindade inflatsioon 3,7%ni, milles kajastus ka veebruari lõpus Lähis-Idas alanud sõjaga kaasnenud energiahindade kallinemine. Ilma maksutõusudeta oleks hinnatõus viimastel kuudel püsinud umbes 2% juures ehk olnud üsnagi mõõdukas. Erinevalt 2022. aasta energiakriisist on seekord kallinenud väiksem hulk energiakandjaid, valdavalt mootorikütused. Samal ajal on gaasi- ja elektrihinnad reageerinud vaoshoitumalt, mistõttu on energiahindade mõju üldisele hinnatõusule jäänud väiksemaks. Edasise hinnakasvuga seotud määramatus püsib aga endiselt suur ja sõltub kriisi lahenemisest Lähis-Idas ning geopoliitilisest olukorrast laiemalt. Eesti Panga prognoosi alusstsenaariumi järgi on hinnatõus sel aastal 3,4% ja püsib kahel järgmisel aastal 2,5% lähedal.

260616 PROGNOOS. Püsiva majanduskasvu saavutamiseks on vaja kindlust investeerimisel

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.05.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis mais puhaskasumit 109 tuhat eurot ning 2026. aasta viie kuuga 812 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 1 322 tuhat eurot). Mais otsustas fond teha investoritele rahalise väljamakse summas 1 060 tuhat eurot ehk 42,676 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 3,2% ning oli mai lõpus 11,66 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,4%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti mais klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) kolm valminud ridamaja osa ning kliendid broneerisid kaks ridamaja osa. Kuulõpu seisuga on klientide poolt broneerimata veel kolm ridamaja osa, üks eramaja kinnistu ja ärimaa kinnistu. Kuivõrd EfTEN United Property Fund hindab kõiki omakapitaliinvesteeringuid õiglases väärtuses, kajastuvad Uus-Järveküla arendusprojekti mai tulemused fondi bilansis eelnevatel perioodidel.

Usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, milles EfTEN United Property Fund omab 36,5% ja mis on fondi suurim investeering, teenis mais 254 tuhat eurot kasumit. Aasta esimese viie kuuga on fond teeninud puhaskasumit 1 241 tuhat eurot (eelmise aasta samal ajal 1 156 tuhat eurot). Fondi kõige kolme investeeringu (UNA kaubanduspargi, Saltoniskiu büroohoone ja Kristiine keskuse) täituvus oli mai lõpus 100%.

EfTEN United Property Fund omab usaldusfondi EfTEN Residential Fund kaudu osalust kokku neljas üürimajas, mis asuvad Tallinnas, Vilniuses, Kaunases ja Riias ja milles on kokku enam kui 450 korterit. Eelmise aasta sügisel valmis viimane üürimaja Riias ning algas korterite üürimine. Mai lõpu seisuga oli neljas üürimajas kokku välja üüritud 96% korteritest. EfTEN Residential Fund teenis mais 93 tuhat eurot ja aasta esimese viie kuuga 364 tuhat eurot kasumit (eelmise aasta samal ajal 145 tuhat eurot).

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_052026

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Valmistu sügiseks juba varakult – koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 7.–10.09.2026.

Kinnisvaramaakleri ABCSuvi alles algab, aga sügiseks tasub valmistuda juba täna. Kui oled mõelnud kinnisvaravaldkonnas karjääri alustamisele või soovid oma teadmisi täiendada, on nüüd õige aeg teha plaanid ära. Septembris toimuv koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ annab tervikliku ülevaate kinnisvaraturust, maakleritööst ja valdkonna olulisematest teemadest.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 7.–10.09.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Kuni 30.06.2026 on kõik Kinnisvarakooli koolitused 25% soodsamad. Kasuta suvist kampaaniat, broneeri koht juba täna ning alusta sügist uute teadmiste ja suurema enesekindlusega.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: 2025. a oli Eestis välisresidentidest korteriomandajaid 423

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

2025. a Eesti korteritehingutes oli maa- ja ruumiameti andmetel omandajate poolel 423 välisresdienti. Välisresidentidest 178 ehk 42% olid Euroopa Liidu residendid.

Ajalooliselt suurim osa välisresidentidest korterite omandajatest on olnud Soome residendid. Soomlastest korteriomandajaid oli 2025. a 86, mis on 20,3% välisresidentidest.

Alates 2022. aastast on oluliselt suurenenud Ukraina residentide korterite omandamised. Ukraina residente oli 2025. a korterite omandajate seas 71 ehk 16,8% välisresidentidest omandajate koguarvust. 

Vaatamata Vene imperialistliku agressiooni jätkumisele vaatamata on Venemaa residentidest korterite omandajate arv küll vähenemas, kuid siiski märkimisväärselt suur. Venemaa residente olid 2025. a korterite omandajate seas 53 ehk 12,5% välisresidentidest omandajate koguarvust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.05.2026

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 109 thousand euros in May, and 812 thousand euros over the first five months of 2026 (compared to 1 322 thousand euros in the same period last year). In May, the fund decided to make a cash distribution to investors in the amount of 1,060 thousand euros, or 42.676 euro cents per unit. As a result, the net asset value (NAV) per fund unit decreased by 3,2% and stood at 11,66 euros at the end of May. Without the distribution, the NAV of EfTEN United Property Fund would have grown by 0,4% over the month.

In May, the development company Invego Uus-Järveküla OÜ where the fund owns 80% stake sold three terraced houses to clients (real-rights agreements were concluded), and clients reserved two additional terraced houses. As at the end of the month, three terraced houses, one residential and one commercial land plot remain unreserved by clients. Since EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, financial results of the Uus-Järveküla development project have been recognised on the fund’s balance sheet in earlier periods.

The EfTEN Real Estate Fund 5, in which EfTEN United Property Fund holds a 36.5% stake and which is the fund’s largest investment, earned 254 thousand euros in profit in May. Over the first five months of the year, the fund has earned a net profit of 1,241 thousand euros (compared to 1,156 thousand euros in the same period last year). The occupancy rate of the fund’s three investments (UNA retail park, Saltoniskiu office building, and Kristiine retail centre) was 100% at the end of May.

EfTEN United Property Fund holds through the EfTEN Residential Fund a stake in four rental buildings with more than 450 apartments in Tallinn, Vilnius, Kaunas, and Riga. Last autumn, the rental building in Riga was completed and the leasing of its apartments began. As at the end of May, 96% of the apartments in the four rental buildings had been rented out. EfTEN Residential Fund earned a profit of 93 thousand euros in May and 364 thousand euros over the first five months of the year (compared to 145 thousand euros in the same period last year).

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_052026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for May 2026

Baltic HorizonThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4042 at the end of May 2026 (0.4033 as of 30 April 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 91.6 million (EUR 91.4 million as of 30 April 2026).

In May 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.0 million (EUR 0.9 million in April 2026).

At the end of May 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.5 million (30 April 2026: EUR 10.0 million) of which EUR 3.1 million is restricted for use specified under credit agreements. During May 2026, the Fund prepaid several loans totaling EUR 1.3 million.

As of 31 May 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.6 million (30 April 2026: EUR 222.1 million).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni