Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 27.02.2025

Martina Proosa27.02.2025 toimub koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudusega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 27.02.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q1-Q4 2024

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2024.

Our strategic ambitions

In 2024, the Fund’s management team made the strategic decision to implement key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance. This decision stems from the recognition that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and facilitate decision-making processes.

The focus of the Fund management team is and will be on these major objectives:

  • Portfolio occupancy of at least 95% by end of June 2025;
  • Loan-to-Value target at 50% or lower;
  • To consider disposing of non-strategic assets over the next 18 months;
  • Clear ESG and refurbishment strategy for the next 1-2 years with an aim to reach the portfolio’s NOI potential of EUR 18 million by 2027;
  • Maintaining 100% BREEAM or LEED certified portfolio;
  • Achieving not less than 4 stars from GRESB assessment.

As we recap our goals for 2024, we can report the following achievements:

We have successfully achieved 100% portfolio certification.

Despite receiving a 3-star GRESB rating in 2024, we have thoroughly analysed the assessment results and developed an action plan to secure a 4-star GRESB rating in 2025.

Although we did not reach our target of 90% portfolio occupancy by the end of 2024, we made significant progress, achieving an 86.5% occupancy rate based on lease signing date.

We have recently announced our disposal strategy to reduce LTV level to the target level. Several disposal processes have already commenced as of February 2025, with the closing of transactions planned for later in the year.

Looking ahead to 2025, we will continue with the same solid strategy and goals that will stabilize the Fund’s financial position and maximize the potential of its portfolio.

Leasing performance

In a challenging environment characterized by increasing real estate market vacancies across all Baltic states in recent periods, the Fund also faced outflows of some tenants, however it has demonstrated its adaptability and the attractiveness of its properties by renewing a significant amount of existing leases and signing a substantial number of new leases in 2024. This success was primarily attributable to significant deals with prominent anchor tenants such as Narbutas in Meraki (3,200 sq. m) and Apollo Group in Coca-Cola Plaza (2,200 sq. m), International School of Riga in S27 (3,680 sq. m) and significant leases in Galerija Centrs  signed with My Fitness (2,000 sq. m) and Expo GROUP (2,000 sq. m).

The Fund team has been diligently negotiating with current tenants to extend lease agreements, while also actively engaging with new tenants to fill the vacancies.  These efforts have resulted in lease renewals of approximately 23,800 sq. m and a net lease inflow of approximately 4,800 sq. m

During 2024, the Fund signed new leases for 22,743 sq. m, securing an annual rental income of EUR 2,945 thousand for future periods. Furthermore, 61 new tenants have been attracted to our buildings, while 69 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

By the end of December 2024, the occupancy of the portfolio increased to 82.1%. Calculating based on the lease signing date, the occupancy already exceeds 86%. Signed premises will be handed over to tenants in 2025.

Notably, less than 20% of the leases are set to expire during 2025, while the vast majority expire in 2026 and later. We aim to spread our lease terms evenly so that no more than 20% of our leases expire each year.  Recent successful leasing activity is reflected in the increase in the weighted average unexpired lease term until the first break option, which was 3.3 years as of 31 December 2024 (compared to 2.9 years as of 31 December 2023).

Outlook

In 2025 the Fund will focus on flexible and sustainable solutions to meet tenant demands and market conditions.

Our key goals are increasing the occupancy of the portfolio and decreasing the LTV by way of repaying part of the bonds.

In 2025, the Baltic commercial real estate market is anticipated to navigate both considerable challenges and emerging opportunities. Persisting economic uncertainty is expected to keep demand for commercial spaces subdued. Key factors influencing this trend include evolving consumer preferences, the continued expansion of e-commerce, and the sustained shift toward remote work, all of which are reshaping the need for office and retail properties.

While economic forecasts cautiously suggest potential market stabilization in the coming year, a rapid recovery remains unlikely due to geopolitical uncertainties and evolving tenant and consumer needs. Recognizing these challenges, the Fund’s management strives to enhance financial stability by reducing leverage through partial bond repayment. This strategy aims to alleviate financial pressure, positioning the Fund for more sustainable financial performance.

As part of this initiative, the Fund has announced a strategic plan to divest select assets, with the objective of reducing the LTV ratio to below 50% and fostering a more stable recovery. Up to three assets have been identified for potential disposal based on their life cycle, optimization potential, and alignment with the Fund’s long-term strategy. Among these, the Postimaja and CC Plaza complex in Tallinn has been introduced to the market, following the Fund’s successful achievement of 100% occupancy and WALT exceeding five years. Given limited opportunities for further value enhancement beyond its development potential—an avenue the Fund does not intend to pursue in the short term—the asset has been prioritized for sale. To facilitate the divestment process, the Fund has engaged Newsec Advisers UAB and Redgate Capital AS as financial advisors. The sales process was commenced in February, with the aim of closing later in the year.

As of the date of release of this report, the Fund has a Letter of Intent (LOI) with a potential buyer and DD is in progress with Meraki property. According to LOI, the transaction would be finalized in spring 2025. At the end of 2024, the property had an occupancy of 86% and WAULT of 4.3 years. Due to anticipated vacancies in the office sector and an increasing supply, the Fund has decided not to proceed with the development of a second tower, for which the permit remains valid. The current market conditions, characterized by recovering investor activity, present an improved opportunity to sell the property. Potential buyers have also shown preliminary interest in Lincona and Pirita Center.

If the divestment plan proceeds as anticipated, the Fund will be positioned to repay a significant portion of its bonds while continuing to invest in its remaining property portfolio. This will enable the Fund to concentrate on its core assets in alignment with its strategic objectives, providing a solid foundation for future growth.

To achieve our goal of increasing portfolio occupancy, we are adapting to the evolving needs of our tenants and customers. The rise of e-commerce and online shopping has transformed the traditional concept of shopping centres. Visitors now seek not only to try on and purchase goods but also to enjoy entertainment and experiences.

This trend is evident in the success of our food courts, such as Burzma and Dialogai, as well as the interactive exhibition Kosmopark, which attracted a significant number of visitors in Europa and now operates in Galerija Centrs. Following this success, we have signed a new 3-year lease with an entertainment operator to open a Danger Park on the second floor of Europa shopping centre in May 2025. We are also considering various entertainment concepts for Galerija Centrs. Additionally, we will continue to offer the community a variety of events and temporary pop-ups in both shopping centres.

In line with our strategic goal to increase occupancy, we are reviewing the concept in Europa and seeking the best tenant mix. We are currently negotiating a lease with a 700 sq m. anchor fashion leader and have advanced discussions with several coworking operators who find the shopping centre and its location ideal for their concept, one of them has already signed a LOI for 1,300 sq m. We believe that the combination of entertainment and a wide range of catering options, which will expand from the food court to a newly planned restaurant zone on the first floor facing Konstitucijos Avenue, along with strategic changes to the tenant mix on the second and third floors, will maximize visitor flow and fully exploit the potential of the shopping centre.

While the traditional shopping centre concept remains effective for Galerija, as evidenced by increasing foot flow and turnover, we are exploring additional concepts for currently vacant premises to complement our existing tenants and expand the range of services offered to visitors.

Office tenants are currently looking not just for a place to work during the day, but rather for hybrid working spaces or built-to-suit solutions with increased expectation over ESG, workplace wellbeing features and easily reachable services, which become increasingly important. During the last year, we witnessed a higher demand for mixed-use projects that combine commercial spaces with services, including catering, medical clinics and fitness centres. We believe, that in the upcoming years demand for such concepts will grow further and will add value to the properties.

We continue to adapt to market demands by diversifying our office tenant mix beyond traditional occupiers, integrating catering operators, medical clinics, and even kindergartens into our office buildings. This approach not only enhances tenant diversification but also meets the needs of both our customers and the surrounding communities.

In the office sector, our primary challenge and focus in 2025 will be addressing the remaining vacancies in S27 and Upmalas. A significant milestone in 2024 was securing a lease agreement for approximately 3,680 sq. m. in S27 with the International School of Riga, a leading provider of international education serving students from preschool through high school, set to open at the end of 2025. Even in the current market conditions we are confident that the International School of Riga coming into the building together with the renovation and improvements that are being done will enable us to attract new tenant segments that recognise the value of synergy.

Our commitment to supporting existing and prospective tenants, along with our ability to tailor office spaces to individual requirements, positions us well to lease the remaining areas in North Star and Meraki in the coming quarters.

 Our investments in green energy projects remain a key priority, and from Q1 2025, all our properties in Latvia and Lithuania will transition to using energy from remote solar panels. In Estonia, we are actively exploring solutions in our properties to reduce the reliance to gas. Additionally, we are evaluating new technologies and sustainability initiatives that align with our ESG strategy while enhancing energy efficiency, optimizing property performance, and reducing operational costs.

Simultaneously, to reinforce its financial position, the Fund is committed to improving its debt service ratio and reducing loan-to-value levels. By focusing on increasing occupancy rates and optimizing property concepts, we aim to enhance asset performance and maximize net operating income. Adaptive leasing strategies, property repositioning, and targeted investments in high-demand segments will remain key priorities. These initiatives are designed to create long-term value for investors while ensuring the Fund remains resilient in a dynamic market environment.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

In 2025, we will continue advancing our social and environmental commitments. All our assets have been BREEAM-certified, and by the end of 2024, we achieved 98% green leases across our portfolio, with a target to further increase this share in the coming year.

GRESB benchmarking

Recently, we announced a 3-star GRESB rating of 80 points, falling 1.5 points short of the 4-star threshold. This decline, compared to previous years, reflects increasing industry-wide commitments, heightened requirements, and evolving best practices. The management team has conducted a thorough analysis of the assessment results and developed an action plan aimed at restoring the Fund’s 4-star rating in 2025.

Net result and net rental income

In 2024, the Group recorded a net loss of EUR 16.8 million compared with a net loss of EUR 23.0 million for 2023. The result was mainly driven by the property valuation loss. Earnings per unit for 2024 were negative at EUR 0.13 (2023: negative at EUR 0.19).

The Group earned consolidated net rental income of EUR 11.6 million in 2024 (2023: 14.6 million). The results for 2023 include two months’ net rental income of the Domus Pro Retail and Office property (EUR 0.3 million) and five months’ net rental income of the Duetto properties (EUR 1.2 million), which were sold in February and May 2023, respectively.

On an EPRA like-for-like basis, the portfolio net rental income in 2024 was 11.8% lower than in 2023, mainly due to vacancies in office properties in Latvia due to the expiry of the agreement with the main tenant in Upmalas Biroji BC and 100% vacancy of S27, as well as lower rental income in Europa due to the new anchor tenant IKI equipping the premises and opening in March.

Portfolio properties in the retail segment contributed 53.3% (like-for-like 2023: 43.6%) of net rental income in 2024, followed by the office segment with 41.7% (like-for-like 2023: 50.9%) and the leisure segment with 5.0% (2023: 5.5%).
Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 42.2% of total portfolio net rental income in 2024. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres was 11.1% in 2024.

In 2024, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 44.4% (like-for-like 2023: 41.8%) and 22.8% (like-for-like 2023: 31.1%) of net rental income, respectively, while investment properties in Estonia contributed 32.8% (like-for-like 2023: 27.1%).

Investment properties

At the end of Q4 2024, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 12 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 241.2 million at the end of December 2024 (31 December 2023: EUR 250.4 million) and incorporated a total net leasable area of 118.3 thousand sq. m. The change in portfolio value was mainly driven by the changes in exit yields and upward adjustments of the weighted average cost of capital (WACC). During 2024 the Group invested approximately EUR 6.0 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s GAV was EUR 256.0 million (31 December 2023: EUR 261.1 million). The decrease compared to the prior year was mainly related to the negative revaluation of the Fund’s investment properties of approx. EUR 9.5 million and was partly offset by the private placement of new units which took place in September and resulted in a cash increase of approx. EUR 6.29 million.

Net Asset Value (NAV)

As of 31 December 2024, the Fund’s NAV was EUR 98.1 million (31 December 2023: EUR 109.5 million). The NAV decrease was mainly due to the revaluation of investment properties. At the end of September 2024 new units were issued resulting in approx. EUR 6.29 million of new equity. As of 31 December 2024, IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.6833 (31 December 2023: EUR 0.9156), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.7267 per unit (31 December 2023: EUR 0.9546). EPRA net disposal value was EUR 0.6797 per unit (31 December 2023: EUR 0.9122).

Interest-bearing loans and bonds

As of 31 December 2024, interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 149.0 million (31 December 2023: EUR 143.5 million). Annual loan amortisation accounted for 1.5% of total debt outstanding. In July 2024, the Fund successfully signed the Meraki loan with Bigbank for a total amount of EUR 10.3 million. A major part of the loan was used to repay short term bonds in the amount of EUR 8.0 million maturing in July 2024.

As of 31 December 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 10.1 million (31 December 2023: EUR 6.2 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in 2024 amounted to EUR 9.9 million (2023: cash inflow of EUR 11.4 million).  Cash inflow from core operating activities decreased mainly due to the sale of Duetto and Domus Pro properties in H1 2023 and higher vacancies, mostly in S27 and Upmalas Biroji. Cash outflow from investing activities was EUR 7.0 million due to investments in existing properties and transaction costs (2023: cash inflow of EUR 19.9 million due to sales of assets). Cash inflow from financing activities was EUR 1.0 million (2023: cash outflow of EUR 30.5 million). In Q4 2024, the Fund prepaid loans in the amount of EUR 2.7 million and paid regular amortisation and interest on bank loans and bonds.

Key earnings figures 

EUR ‘000 Q1-Q4 2024 Q1-Q4 2023 Change (%)
Net rental income 11,588 14,617 (20.7%)
Administrative expenses (2,373) (2,617) (9.3%)
Net other operating income 18 44 (59.1%)
Losses on disposal of investment properties (863) (4,047) (78.7%)
Valuation gains (losses) on investment properties (15,581) (21,876) (28.8%)
Operating profit (loss) (7,211) (13,879) (48.0%)
Net financial expenses (10,344) (9,750) 6.1%
Profit (loss) before tax (17,555) (23,629) (25.7%)
Income tax 774 656 18.0%
Net profit (loss) for the period (16,781) (22,973) (27.0%)
Weighted average number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
Earnings per unit (EUR) (0.12) (0.19) (39.1%)

Key financial position figures

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023 Change (%)
Investment properties 241,158 250,385 (3.7%)
Gross asset value (GAV) 256,048 261,138 (1.9%)
Interest-bearing loans and bonds 148,989 143,487 3.8%
Total liabilities 157,953 151,606 4.2%
IFRS NAV 98,095 109,532 (10.4%)
EPRA NRV 104,333 114,205 (8.6%)
Number of units outstanding (units) 143,562,514 119,635,429 20.0%
IFRS NAV per unit (EUR) 0.6833 0.9156 (25.4%)
EPRA NRV per unit (EUR) 0.7267 0.9546 (23.9%)
Loan-to-Value ratio (%) 61.8% 57.3%
Average effective interest rate (%) 6.7% 5.2%

During Q4 2024, the average actual occupancy of the portfolio was 81.0% (Q3 2024: 80.1%). The occupancy rate increased to 82.1% as of 31 December 2024 (30 September 2024: 80.5%).

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 December 2024

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) 20242 20243
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 35,946 17,092 2.3% 2.8% 80.6%
North Star Office 19,548 10,734 6.5% 7.0% 91.8%
Meraki Office 16,3804 7,833 1.2% 1.5% 86.3%
Total Vilnius   71,874 35,659 3.0% 3.6% 85.2%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 19,224 11,203 3.7% 4.2% 64.1%
Vainodes I Office 15,900 8,128 8.8% 8.8% 100.0%
S27 Office 11,360 7,303 (0.6%) (0.9%)
Sky SC Retail 4,900 3,260 8.6% 8.5% 100.0%
Galerija Centrs Retail 60,020 19,423 3.2% 4.1% 84.7%
Total Riga   111,404 49,317 3.7% 4.5% 71.0%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 21,800 9,232 3.7% 6.7% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,190 7,869 4.8% 4.3% 97.7%
Lincona Office 13,100 10,767 6.4% 7.4% 88.5%
Pirita SC Retail 9,790 5,425 6.7% 9.2% 97.1%
Total Tallinn   57,880 33,293 4.9% 6.7% 95.3%
Total active portfolio   241,158 118,269 3.8% 4.7% 82.1%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2024 and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.
  4. Meraki value measured at disposal price. Market value according to independent property valuators Newsec is EUR 17,490,000.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000 01.10.2024 01.10.2023 01.01.2024 01.01.2023
– 31.12.2024 – 31.12.2023 – 31.12.2024 – 31.12.2023
Rental income 3,779 3,755 15,136 17,743
Service charge income 1,145 1,487 4,744 6,008
Cost of rental activities (2,205) (2,348) (8,292) (9,134)
Net rental income 2,719 2,894 11,588 14,617
Administrative expenses (644) (631) (2,373) (2,617)
Other operating income (expenses) 3 29 18 44
Losses on disposal of investment properties (245) (237) (863) (4,047)
 Valuation losses on investment properties (3,052) (7,250) (15,581) (21,876)
Operating profit (loss) (1,219) (5,195) (7,211) (13,879)
Financial income 169 29 196 104
Financial expenses (2,789) (2,538) (10,540) (9,854)
Net financial expenses (2,620) (2,509) (10,344) (9,750)
       
Profit (loss) before tax (3,839) (7,704) (17,555) (23,629)
Income tax charge 457 (53) 774 656
Profit (loss) for the period (3,382) (7,757) (16,781) (22,973)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (446) (759) (1,003) (1,273)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges 1 64 52 123
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (445) (695) (951) (1,150)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (3,827) (8,452) (17,732) (24,123)
     
Basic earnings per unit (EUR) (0.02) (0.06) (0.13) (0.19)
Diluted earnings per unit (EUR) (0.12)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 31.12.2024 31.12.2023
Non-current assets
Investment properties 241,158 250,385
Intangible assets 4 11
Property, plant and equipment 5 4
Derivative financial instruments 1 295
Other non-current assets 1,225 647
Total non-current assets 242,393 251,342
Current assets
Trade and other receivables 2,800 2,591
Prepayments 802 402
Derivative financial instruments 621
Cash and cash equivalents 10,053 6,182
Total current assets 13,655 9,796
Total assets 256,048 261,138
Equity
Paid in capital 151,495 145,200
Cash flow hedge reserve (420) 531
Retained earnings (52,980) (36,199)
Total equity 98,095 109,532
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 98,491 64,158
Deferred tax liabilities 1,898 2,774
Other non-current liabilities 1,446 1,079
Total non-current liabilities 101,835 68,011
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 50,736 79,584
Trade and other payables 4,473 3,343
Income tax payable 14 6
Other current liabilities 895 662
Total current liabilities 56,118 83,595
Total liabilities 157,953 151,606
Total equity and liabilities 256,048 261,138

2024 Q4 report EN

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: 2024. a keskmise korteritehingu koguhind oli ~168 000 eurot

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa-ameti andmete põhjal oli 2024. a Tallinna keskmise korteritehingu koguhind ~168 000 €. Aastatagusega võrreldes vähenes korteri keskmine koguhind 3,5%.

Linnaosade lõikes on kõige kallima keskmise hinnaga ehk ~251 000 € Pirita linnaosa korterit. Pirita kalliduse põhjus seisneb eelkõige asjaolus, et sealsed korterid on keskmisest oluliselt suurema pindalaga.

Korteritehingute keskmine koguhind 2024. a oli aasta varasemast allpool kõikides Tallinna linnaosades peale Kristiine.

Keskmise tehinguhinna vähenemine ei tähenda, et 2024. a oleks samaväärse korteri saanud aasta varasemast odavamalt osta. Tehingute keskmine koguhind tuli allapoole, sest 2024. a jooksul valmis ehituslikult vähem kortereid, mis asjaõiguslepingusse läksid ja koduostjatele üle anti. Seega kaldus tehingute struktuur vanemate ehk enamasti odavamate korterite suunas ja see tõigi keskmise hinna pisut allapoole.

Kõige enam mõjutas uute korterite valmimisest ja ostjatele üleandmisest tingitud hinnalangus Põhja-Tallinna linnaosa. Põhja-Tallinnas sõlmiti 2023. a hulk kallite Kalamaja korterite asjaõiguslepingud, mis kergitasid üle-eelmise aasta hinda olulisel määral. 2024. a oli kalleid Põhja-Tallinna tehinguid märksa vähem.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Bigbank: eestlaste kodulaenud Baltimaade suurimad, aga Läti teeb kiiremat kasvu

BigbankEelmise aasta neljandas kvartalis tegi aasta varasemaga võrreldes suurima hüppe Läti, kus üle kahe korra rohkem uusi lepinguid, samas kui Eestis ja Leedus uute lepingute arv pooleteistkordistus, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Kuigi Lätis kasvas kodulaenulepingute arv 127,3% ning samas Eestis 57,2% ka Leedus 48,8%, peitub Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri hinnangul Läti kiireima kasvu peamine põhjus turu varasemas passiivsuses. “Läti kodulaenude näitajad on aastaid olnud Eestis ja Leedust madalamad. Kuigi viimase aasta kasv on tempokas, läheb lätlastel naabrite kinni püüdmiseni siiski veel aega, seda nii lepingute arvu kui eriti just keskmise laenusumma suuruse osas, ” kommenteerib Bigbanki juht.

Eestlased on Baltimaade julgeimad laenuvõtjad ning neljandas kvartalis oli keskmine laenusumma 145 013 eurot, millele jääb lätlaste 62 299 eurot alla üle kahe korra ning leedulaste 108 928 veidi enam kui veerandi võrra. “Võrreldes aasta varasemaga on nii Eestis kui Lätis keskmine laenusumma kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra, aga Leedus jäänud sisuliselt samale tasemele,” selgitab Pechter ning lisab, et Läti pealinnas Riias on elukondliku kinnisvara hind siiani tuntavalt madalam, kuna vanemate järelturu korterite osakaal tehingutes on pikka aega olnud domineeriv. “Laenusumma suhteliselt kiire kasv võib sealset konteksti arvestades viidata just uusarenduste kodude populaarsuse kasvule, kuid pikemas plaanis on naabritega võrreldes kasvuruumi veel omajagu,” arutleb Jonna Pechter.

Jonna Pechteri sõnul on kõigi kolme Balti riigi elukondliku kinnisvara ja sellega koos ka kodulaenude turg väljumas paari aasta pikkusest mõõnast ning käesoleva aasta lõikes võib oodata kõikjal kasvu jätkumist. “Kui muidu tundub tõenäoline, et kiirem kasv tuleb isegi lõunanaabrite juures, siis veidi võib kaarte segi lüüa suvel Eestis ees ootav käibemaksutõus, mis võib just kevadel uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu kiirendada,” võtab Jonna Pechter teema kokku.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Everaus Kinnisvara ja Maru Ehitus sõlmisid lepingu Baltikumi suurima kontaktivaba miniladude kompleksi ehitamiseks

Everaus Kinnisvara ja Maru Ehitus sõlmisid lepingu uue kontaktivaba miniladude kompleksi ehitamiseks Tallinnasse Haabersti ja Õismäe piirile. Pärast uue kompleksi avamist 2025. aasta lõpus saab Everaus Kinnisvarast suurim miniladude üüriteenuse pakkuja Baltikumis.

Pea neli aastat tagasi tõi Everaus Kinnisvara esimesena Eestis turule 100% kontaktivaba miniladude teenuse, mis võimaldab sõlmida üürilepingu veebilehel vaid mõne minutiga ja alustada koheselt minilao kasutamist. “Teenuse positiivne vastuvõtt kinnitas meile, et selline lahendus vastab klientide vajadustele ning otsustasime laieneda ja rajada teisegi, veelgi suurema kompleksi,” ütles Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik, „Haabersti linnaosas elab üle 51 000 inimese ning paljude kortermajade elanikel puuduvad soojad ja kuivad panipaigad, mistõttu on piirkonnas suur nõudlus kvaliteetse ja ööpäevaringselt avatud miniladude teenuse järele.”

„Maru Ehituse jaoks on oluline panustada kaasaegsesse ja kvaliteetsesse linnakeskkonda ning meil on hea meel olla Everaus Kinnisvara partneriks uue miniladude kompleksi rajamisel,” sõnab Maru Ehitus tegevjuht Margo Dengo, “Haabersti piirkond on kiiresti arenev ning selle elanikel on kasvav vajadus turvaliste ja mugavate hoiustamisvõimaluste järele. Ehitamine ei pea olema peavalu: meie eesmärk on tagada sujuv ja efektiivne ehitusprotsess, et uus kompleks saaks juba aasta lõpus avada uksed ning pakkuda elanikele kvaliteetset ja kontaktivaba miniladude teenust.”

Everaus Minilaod Peetri kompleksis on 335 miniladu. Uues Haabersti ja Õismäe piirile rajatavas nelja korruselises hoones saab olema 342 miniladu suurusega 2 kuni 20 m², sealhulgas praktilised tõstustega garaažiboksid. Everaus Minilaod Haabersti kompleksi ehitustööd algavad 2025. aasta märtsis ning laokompleks valmib aasta lõpus.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta jaanuari seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta jaanuari lõpu seisuga veidi kasvas 0,6834 euroni osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6833). Fondi kogu puhasväärtus on 98,1 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 eurot). EPRA NRV 2025. aasta jaanuari lõpu seisuga on 0,7266 eurot osaku kohta.

2025. aasta jaanuaris Fondi konsolideeritud puhas renditulu kasvas 1.0 miljoni euroni (31. detsember 2024: 0,9 miljonit eurot).

2025. aasta jaanuari lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 8,8 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot). Raha vähenes peamiselt investeeringute tõttu pindade kohandamiseks rentnike vajadustele ligikaudu 0,9 miljoni euro ulatuses.

31. jaanuar 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 255,4 miljonit eurot (31. detsember 2024: 256,0 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 02.2025

Tõnu ToomparkTallinna üürikorterite pakkumiste arvu kasv on hoo maha võtnud ja vaat, et isegi pisut vähenenud. Korterite üüripakkumiste hind püsib neli kuud enam-vähem paigal. Pakkumine on jätkuvalt suur ja hoiab turgu stagnatsiooni. 

Üüriinvestor peab enese jaoks selgeks tegema järgmised küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringutega otsesemalt või kaudsemalt seotud koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Bigbank: Tööhõive statistika viitab teatud struktuursetele muutustele Eesti majanduses

BigbankHoolimata sellest, et meil on kestnud majandusseisak üle 2 aasta, siis hõivatute arv oli 2024. aastal rekordkõrge, keskmiselt 698,6 tuhat inimest. See on kõrgeim keskmine hõivatute arv viimase seitsme aasta jooksul. Üheks põhjuseks on tööealiste inimeste arvu kasv ja see kasv on tulnud peaasjalikult tänu positiivsele rändesaldole. Eesti jaoks on hea uudis see, et sisserändajad on põhiliselt tulnud Ukrainast ja nad on tänaseks suures enamuses edukalt integreeritud Eesti tööturule või on nad lahkunud teistesse EL riikidesse.

Kui me vaatame hõivatute arvu neljandas kvartalis ning võrdleme seda eelmise aasta neljanda kvartaliga, siis praktiliselt muutust ei ole, kasv oli alla 2000 inimese. Kui aga vaadata üldandmete sisse, siis on näha, et avalikus sektoris kasvas hõivatute arv aastaga 10 000 inimese võrra. Sellest 6000 inimest sai tööd riigi struktuurides ning 4000 kohalikes omavalitsustes. Erasektoris vähenes hõivatute arv pea 8000 tuhande võrra.

Vaadates töötute arvu, siis töötute arv on aasta lõikes vaikselt kahanenud – kui eelmise aasta I kvartalis oli 59 000 töötut, siis neljandas kvartalis oli töötute arv langenud 55 000-le. Töötuse langus olukorras, kus majandus langeb, nõuab eraldi selgitust. Ega selgitusi väga palju olla ei saa – kas on majanduslangus mingite parameetrite osas ülehinnatud või on toimunud mingid olulised muutused sektorite vahel. Statistika toetab viimast hüpoteesi.

Kui me vaatame hõivatute arvu 2024 IV kvartalis ning võrdleme seda 2022. a neljanda kvartaliga, siis näeme väga huvitavat trendi. Tööstuses ja ehituses on hõive vähenenud 11 300 inimese võrra ning teenuste sektoris on hõive kasvanud pea 26 000 inimese võrra. Selline muutus võiks vihjata mingitele struktuursetele muutustele majanduses. Lisaks on siin sees ka nö ukrainlaste efekt ehk siis suure tõenäosusega leidsid Ukraina põgenikud Eestis tööd eelkõige teenuste sektoris. See on ka loogiline, sest keskmiselt oli Ukraina põgenik pigem nooremapoolne naisterahvas, kellel on suhteliselt hea haridus ja kellest paljud töötasid varem avalikus sektoris.

Registreeritud töötute arvud näitavad sama trendi, mis küsitluse andmed. Siin on võimalus võrrelda näiteks selle aasta jaanuari arve eelmise aasta jaanuariga. Andmed näitavad, et töötus on vähenenud ca 4000 inimese võrra, nii nagu näitas ka küsitlus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Lasnamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EIS: Sõbralik meeldetuletus: täpselt kaks nädalat on veel aega taotleda väikeelamu rekonstrueerimistoetust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) võtab veel kaks nädalat vastu väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusi. Viimane päev taotlust esitada on 28. veebruar 2025 (kuni kl 23.59), alates 1. märtsist on voor suletud. Taotlusvoor lõppeb, sest Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahendite kasutusperiood hakkab läbi saama.

Toetusega tehtavate eramu rekonstrueerimistööde valmimise tähtaeg on 31. detsember 2025. „Kõigil, kes kahe nädala jooksul veel plaanivad taotlust esitada, soovitan hoolikalt hinnata oma ajalisi ning rahalisi ressursse, kui mahukaid töid ette võtta, et need tõepoolest aasta lõpuks valmis saaks,“ rõhutas EISi eraisiku toetuste valdkonna juht Kersti Saar. “Et kõik sujuks, soovitan ka mitte jätta taotluse esitamist päris viimasele päevale, et vältida võimalikke ajakriitilisi takistusi,” lisas ta.

Toetuse saab välja maksta, kui kõik toetatavad tööd on tehtud, välja arvatud terviklikul rekonstrueerimisel, kus toetuse väljamakse saab teha kahes osas. „Taotluse esitamisest kuni projekti lõpetamiseni läheb keskmiselt üheksa kuud. Praegu jätkub veel piisavalt aega, et saada positiivne rahastusotsus ning tööd lõpule viia. Taotlusi hiljem vastu võttes oleks väga suur risk, et taotlejad teevad suuri kulutusi, kuid ei jõua enam projekte lõpetada ja jäävad seega toetusest ilma,“ selgitas Saar.

EIS avas väikeelamute rekonstrueerimise taotlusvooru läinud aasta 23. aprillil. Selle aja jooksul on praeguseks rahastusotsuse saanud kõigist maakondadest kokku üle 1000 taotluse mahus ligi 19 miljonit eurot. Kõik projektid parandavad majade energiatõhususklassi, mis on ka toetuse kõige olulisem tingimus. Terviklikke ja osalisi rekonstrueerimisprojekte on ette võetud võrdses mahus, mõlemat ligikaudu kolmandik rahastatud projektidest. Ülejäänud kolmandiku taotluste põhitegevus on päikesepaneelide paigaldamine.

Alates läinud aasta teisest poolest on huvi toetuse vastu olnud languses. „Huvi vähenemine ajas näitab, et peaaegu kõik, kes on soovinud oma maja toetuse abil rekonstrueerida, on tänaseks jõudnud taotluse kiirustamata esitada. Viimastel kuudel on taotlusi esitatud lausa kümme korda vähem kui toetusmeetme avanemisel,“ ütles Kersti Saar.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Kohalikud elanikud hakkavad tulevikus kinnisvaraarendustest ning kerkivatest päikeseparkidest rohkem kasu saama

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumNeljapäevasel, 13. veebruari valitsuse kabinetinõupidamisel andis regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ülevaate ettepanekutest, kuidas saaksid kohalikud elanikud ja kogukonnad suuremat kasu piirkonda planeeritavatest arendustest.

Valitsus otsustas, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab juba sel aastal välja eelnõud, mis puudutavad ennekõike mahukaid kinnisvaraarendusi ja päikeseparke.

2024. aasta sügisel küsis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohalikelt omavalitsustelt ning ettevõtete katusorganisatsioonidelt ettepanekuid, kuidas parandada koostööd omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, eesmärgiga laiendada omavalitsuste tulubaasi ning edendada kohalikku elu.

Ka valitsuse koalitsioonileppega on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile antud ülesanne laiendada omavalitsuste võimalusi suurendada oma tulubaasi ja luua lahendusi, mis võimaldaksid omavalitsustel senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlustegevusest.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul laekus väga erinevaid ettepanekuid, kuid edasi liigutakse kahe konkreetse muudatusega. Üks neist ettepanekutest on sotsiaalse taristu arendustasu – sisuliselt arendajate kokkulepe omavalitsusega, mille alusel saavad nad rajada piirkonda kinnisvara, kuid peavad toetama nende lähedusse näiteks õppehoonete või kultuurirajatiste ehitamist.

„Mul on hea meel, et valitsuses leidis see mõte toetust. Tahame anda kohalikele omavalitsustele võimaluse sõlmida ettevõtjatega kokkulepe, et uute kinnisvaraarenduste kõrval panustaksid nad kogukonna jaoks vajaliku taristu – näiteks koolide, mänguväljakute, kergliiklusteede – rajamisse. Nüüd saab see võimalus ja õigus kohalike omavalitsuste jaoks ka seadustatud,“ kommenteeris Hartman.

Teise muudatusega soovitakse võimaldada omavalitsustel küsida tasu päikesepaneelide paigaldamise eest.

„Päikesepargid hõlmavad tihti enda all suuri kinnistuid maapiirkondades, kuid nendega loodavat kasu ei jagata kohaliku kogukonnaga – ei tööturu ega maksulaekumiste suurenemise kaudu. Meie ettepanek on, et taastuvenergiaettevõtja saaks osa kasumist tagasi anda kohalikule kogukonnale, rahastades mõnda kohalike jaoks olulist ettevõtmist,“ sõnas minister.

Täiendavalt andsid omavalitsused ja ettevõtjad ettepanekute koostamisel soovitusi kohaliku maksusüsteemi muutmiseks.

Selleks, et tugevdada sidemeid omavalitsuste ja ettevõtjate vahel, paluti kaaluda omavalitsuse maksulaekumise sidumist töökohtade paiknevusega. Ettepaneku alusel laekuks omavalitsusele osa ettevõtjate tulumaksust selle järgi, millise linna või valla territooriumil töökohad asuvad.

Samuti pakuti kaasamise käigus välja konkreetseid kohalikke makse, nagu näiteks turismimaks.

Minister Piret Hartmani sõnul on omavalitsused väga huvitatud kohalike maksude nimekirja loetelu laiendamisest. „Sellised põhimõttelised muudatused aga nõuavad põhjalikumat analüüsi valitsuses ning arutelu ühiskonnas,“ täiendas ta.

Tagasisidet laekus ka seoses sellega, et omavalitsustele keskkonnatasudest laekuvad summad on väiksemad, kui riigile laekuvad summad – kuigi häiringud mõjuvad negatiivselt just kohapealset elukeskkonda. Mõjude kompenseerimiseks on esitatud mitu soovitust tõsta keskkonnatasudest kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuvat osa.

„Kui me omavalitsustele laekuvat keskkonnatasu osa ei suurenda, on oht, et tulevikus kohalike elanike vastuseis uute rajatiste, näiteks kaevanduste, püstitamisele suureneb. Minu ettepanek on, et suurendada tuleks omavalitsustele laekuvat osa,“ ütles minister.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN: EfTENi haldas 2024. aasta lõpus 65 kinnisvaraobjekti ning valitsetavad varad ületasid 1,2 miljardi euro

EftenEURIBORi “ootamatu” tõus 2022-2023. aastal tabas enamikku kinnisvaraturu investoreid ootamatult. Kümmekond aastat kestnud null- või negatiivsete intresside keskkond oli hajutanud isegi kõige kogenumate investorite riskikartlikkuse ja tähelepanu.

Kõige keerulisemasse seisu sattusid kinnisvaraomanikud, kes olid laenanud võlakirjaturgudelt ujuva intressimääraga ja ei suutnud või vähemalt oli suurtes raskustes oma kohustuste refinantseerimisel. Kuid peagi said üllatuse osaliseks ka vaba ja investeerimata kapitaliga investorid – tehinguaktiivsus kinnisvaraturul sisuliselt hangus ning paljude poolt oodatud sundmüükide lainet ei paistnud kusagilt.

2024. aasta keskel hakkas olukord muutuma – laenukulud (EURIBOR, aga ka pankade marginaalid) võtsid taas suuna allapoole ja müüjad hakkasid pika ootamise järel hindu madalamaks korrigeerima. Selle tulemusena ilmusid Baltikumi ärikinnisvaraturule järk-järgult esimesed elavnemise märgid. Parimad tehingud tehakse sageli just turutsükli pöördepunktides. Seetõttu olid tugevamas seisus need investorid, kelle rahakotti oli veel jäänud investeerimata kapitali.

EfTENi fondidel oli 2024. aasta suvel investeerimata vahendeid 43 miljonit eurot. Sügise jooksul õnnestus meil kaasata täiendavalt 90 miljonit eurot ning sõlmisime 7 erinevat ostutehingut. Kõige krooniks sai Kristiine kaubanduskeskuse ost, mis on meie kõigi aegade suurim tehing Eestis.

2024. aasta lõpuks haldas EfTEN 65 erinevat kinnisvara, mille turuväärtus ületab 1,2 miljardi euro piiri – enam kui 20%line kasv aasta taguse perioodiga võrreldes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2025

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2025 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Don’t miss this day packed with insights, lively discussions, and top-tier networking opportunities-capped off with a cocktail reception.

Mark your calendar for March 20, 2025, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online.

Watch the video: https://www.youtube.com/watch?v=SXwAUlQ1OsY and join the conversation!

Secure your spot at www.nordicreforum.com

Is Baltics an Extension of Nordic Markets? How connected are the Baltic and Nordic economies? What macroeconomic forces will shape real estate, investments, and growth in the coming years?

At Nordic Real Estate Forum 2025, top financial and economic leaders will tackle these pressing questions in our Macroeconomics Panel:

  • Raivo Vare – Panel Head & Expert
  • Madis Müller – Governor, Eesti Pank
  • Olavi Lepp – CEO, Swedbank AS
  • Adam Tyrcha, PhD – Head of Research, Newsec
  • Tomas Kairys – Head of Baltic States, EBRD

Be part of high-level discussions on investments, urban planning, macro economic, ESG, residential, PropTech, logistics, and more—plus our brand-new workshop sessions!

New this year: Workshops exploring hot topics like:

  • Entering the Polish real estate market.
  • Strategies for residential real estate in the Nordics and Baltics.
  • How PropTech drives sustainability in real estate.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital Group, Colonna Capital, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for January 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) slightly increased to EUR 0.6834 at the end of January 2025 (0.6833 as of 31 December 2024). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 98.1 million (EUR 98.1 million as of 31 December 2024). The EPRA NRV as of 31 January 2025 stood at EUR 0.7266 per unit.

In January 2025, the consolidated net rental income of the Fund increased to EUR 1.0 million (EUR 0.9 million in December 2024).

At the end of January 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.8 million (31 December 2024: EUR 10.1 million). Cash decreased mostly due to investments in tenant fit-outs of approx. EUR 0.9 million.

As of 31 January 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 255.4 million (31 December 2024: EUR 256.0 million).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tallinna uute korterite turu pakkumiste arv, müük, hinnad ja prognoosid – 02.2025

Tõnu ToomparkUute korterite turg Tallinnas-Harjus või Tartus-Pärnus? Kas pakub teema huvi? Hoian silma peal ja aitan järgmises.

  • Kui palju on turul aktiivseid korteripakkumisi?
  • Mis hinnaga kortereid pakutakse? Mida müüakse?
  • Millise toalisuse ja suurusega kortereid pakutakse?
  • Millised pakkumised lähevad kaubaks? Millised ootavad ostjat kauem?
  • Millised piirkonnad / linnaosad müüvad kiiremini? Kus läheb müügiga kauem?
  • Millise toalisusega korterite müügitempo on kiirem, millistel aeglasem?
  • Millised arendajad pakuvad turule paremini vastuvõetavat kaupa?
  • Milliseid pakkumisi tuleb turule pakkumisse juurde?
  • Kuidas suhestuvad omavahel turule tulevad pakkumised ja müügitempod?
  • Millises suunas ja tempoga liiguvad hinnad?

Neile ja teistele kinnisvaraturu kõige põletavamatele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooring.

  • Jälgin regulaarselt uute korterite turul toimuvat.
  • Võtan kokku pakkumiste arvu ehk konkurentsiolukorra.
  • Vaata, kuidas liigub müük ja mida teevad hinnad.
  • Uurin, millised segmendid piirkonniti või toote lõikes on soodsamad ja kus negatiivsemad trendid.
  • Vajadusel saan teha erinevaid väljavõtteid piirkondade, korterite toalisuse vms näitaja alusel.
  • Aitan andmeid tõlgendada ja nende sisust aru saada.
  • Seon turu arengud suure pildiga ja teen prognoose.

Kui see info tundub huvipakkuvat, kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC