Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN: Tütarettevõtja asutamine ning Tallinnas Hiiu 42 kinnistu ostmine Südamekodu hooldekodu rajamiseks

20.02.2025 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS-i 100%-line tütarettevõtja sõlmis võlaõigusliku lepingu omandamaks Hiiu 42 kinnistu, eesmärgiga rajada koos Südamekodud AS-iga kinnistule üldhooldekodu.

Fondi 100%-line tütarettevõtja EfTEN Hiiu OÜ sõlmis Südamekodud AS-ga Tallinnas, Nõmme linnaosas, Hiiu tn 42 asuva kinnistu omandamiseks võlaõigusliku lepingu. Fond kavandab hoone osaliselt ümber ehitada „Nõmme Südamekodu“ üldhooldekoduks, mis võiks tulevikus mahutada kuni 170 Südamekodu klienti.

Kinnistu müügihind on neli miljonit eurot, mis tasutakse asjaõiguslepingu sõlmimisel ning ostja investeerib täiendavalt hoone ümberehitusse kuni kaks koma viis miljonit eurot. Käesolevaks ajaks on alustatud hoone ümberehituse projekteerimisega. Investeeringu oodatav tootlus arvestamata panga laenuvõimendust on 8%.

Kinnistu kasutamist jätkab kehtiva üürilepingu alusel sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Peale asjaõiguslepingu sõlmimist asub pikaajalise üürilepingu alusel kinnistut üürima ka Südamekodud AS-i, kelle visiooniks on olla parim kodulähedase hooldusteenuse pakkuja Eestis. Südamekodud AS pakub oma teenuseid üle Eesti paiknevates hooldekodudes, sh fondi teistele tütarettevõtjatele kuuluvates Valkla Südamekodu, Tartu Südamekodu ja Pirita Südamekodu hoonetes. Kinnistu ostu ja investeeringuid finantseeritakse fondi aktsiakapitali suurendamisel saadud omavahendite ja pangalaenu arvel. Tehingu lõpule viimise eeltingimusteks on Eesti Konkurentsiameti nõusolek, misjärel sõlmitakse kinnistu omandi üleandmiseks asjaõigusleping.

EfTEN Hiiu OÜ on Eesti Vabariigis asutatud 100%-line fondi tütarettevõtja, mille osakapital on 2 500 eurot. Osaühingu juhatuse liikmed on Viljar Arakas ja Tõnu Uustalu. Osaühingul ei ole nõukogu. Tütarettevõtja asutamine ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena Tallinna Börsi reglemendi tähenduses. Fondi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon: Northern Horizon Capital A/S määrab Christoffer Abramsoni grupi tegevjuhiks

20.02.2025 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi valitseja, teatab muudatustest Northern Horizon Capital A/S (Northern Horizon Capital AS-i emaettevõte) juhtkonnas.

Pärast peaaegu 7 aastat Northern Horizon grupi juhtimist astub Milda Dargužaitė oma tegevjuhi kohalt tagasi ja asub Northern Horizon Capital A/S nõukogu liikme ametikohale.

Christoffer Abramsoni asub alates 4. märtsist 2025 Northern Horizon Capital A/S grupi uue tegevjuhi ametikohale.

Christoffer Abramson on kogenud rahvusvaheline juht ja kinnisvarainvesteeringute ekspert. Viimati oli Christoffer Abramson Catella AB president ja tegevjuht. Enne seda rolli töötas Christoffer Abramson seitse aastat USA-s EF Education First-is, kus ta aitas luua ja arendada märkimisväärset ülemaailmset kinnisvaraäri. Samuti töötas ta 10 aastat General Electrics ettevõttes üle maailma, lõpetades oma karjääri Londoni kontoris asuva GE Real Estate’i finantsjuhina.

„Oleme kindlad, et Christoffer on oma ulatusliku kogemuse, Põhjamaade tausta ja strateegilise mõtlemisega õige inimene ettevõtet juhtima ning meie järgmist kasvuetappi suunama. Ettevõtte nõukogu nimel soovin samuti avaldada tänu Mildale tema pühendunud juhtimise eest. Meil on suur rõõm, et ta on nõustunud tulema grupi nõukogu liikmeks. Tema asjatundlikkus on hindamatu väärtusega meie platvormi arendamise jätkamiseks,” kommenteeris Lars Ohnemus, Northern Horizon Capital A/S nõukogu esimees.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN: Establishment of a subsidiary and purchase of the property at Hiiu 42 in Tallinn for the construction of the Südamekodu nursing home

20.02.2025 Tõnu Toompark

Establishment of a subsidiary and purchase of the property at Hiiu 42 in Tallinn for the construction of the Südamekodu nursing home.

A 100% subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS has entered into a contract under the law of obligations, with the aim of establishing a nursing home there together with Südamekodud AS.

The fund’s 100% subsidiary EfTEN Hiiu OÜ has entered into a contract under the law of obligations with Südamekodud AS for the acquisition of the property located at Hiiu 42 in the Nõmme district of Tallinn. The fund plans to partially rebuild the property into a general nursing home “Nõmme Südamekodu”, which could accommodate up to 170 Südamekodu clients in the future.

The sale price of the property is four million euros, which will be paid upon conclusion of the real rights agreement, and the buyer will additionally invest up to two point five million euros in the reconstruction of the building. Currently, the design of the building’s reconstruction has begun. The expected return of the investment excluding bank leverage is 8%.

The North Estonia Medical Centre will continue to use the property under a valid lease agreement. After the conclusion of the real rights agreement, the property will also be rented under a long-term lease agreement to Südamekodud AS, whose vision is to be the best local care service provider in Estonia. Südamekodud AS offers its services in nursing homes located across Estonia, including the Valkla Südamekodu, Tartu Südamekodu and Pirita Südamekodu properties owned by other subsidiaries of the fund. The purchase of the property and investments will be financed from the fund’s equity capital raised from the SPO and a bank loan. The prerequisite for completing the transaction is the consent of the Estonian Competition Authority, after which a real rights agreement will be concluded for the transfer of ownership of the property.

EfTEN Hiiu OÜ is a 100% subsidiary of the fund established in the Republic of Estonia, with a share capital of 2,500 euros. The members of the management board of the limited liability company are Viljar Arakas and Tõnu Uustalu. The limited liability company does not have a supervisory board. The establishment of a subsidiary is not considered an acquisition of a qualifying holding within the meaning of the rules and regulations of the Tallinn Stock Exchange. The members of the Fund’s supervisory board and management board have no other personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Baltic Horizon: Northern Horizon Capital A/S appoints Christoffer Abramson as the Group CEO

20.02.2025 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, hereby informs of changes in the leadership of Northern Horizon Capital A/S (the parent company of Northern Horizon Capital AS).

After leading Northern Horizon group for almost 7 years, Milda Darguzaite will step aside from her CEO position to assume the role as Member of the Board of Directors of Northern Horizon Capital A/S.

Christoffer Abramson shall assume the position as Group Chief Executive Officer of Northern Horizon Capital A/S effective 4 March 2025.

Christoffer Abramson is a seasoned international executive and real estate investment expert. Most recently, Christoffer Abramson was President and CEO of Catella AB (publ.). Prior to this role, Christoffer Abramson spent seven years based in the US at EF Education First where he helped create and build a significant global Real Estate business. He has also worked General Electric across the globe for 10 years, ending his GE career as the CFO of GE Real Estate based in London.

“We are confident that Christoffer, with his extensive experience, Nordic background and strategic thinking, is the right person to lead the company and drive our next chapter of growth. On behalf of the Board of Directors, I would also like to extend our sincere gratitude to Milda for her dedicated leadership. We are privileged that she has accepted to become a Member of the Board. Her expertise will be invaluable as we continue to grow our platform,” Lars Ohnemus, Chairman of the Board of Directors of Northern Horizon Capital A/S, commented.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakooli koolitusklassis saad korraldada ka oma ettevõtte koolitusi ja koosolekuid

20.02.2025 Margot Toompark

Kas otsid mugavat ruumi oma ettevõtte koolituse või koosoleku korraldamiseks? Kinnisvarakooli koolitusklass pakub selleks suurepärast võimalust!

Koolitusklassi suurus on 51 ruutmeetrit.
Klassiruumi stiilis paigutusega mahub 24 inimest (12 lauda).
Kaasaegne tehnika: Konftel konverentsiseade, 86″ UHD TV (pakub teravamat ja kontrastsemat pilti võrreldes projektoriga), tahvel koos markeritega.
Mugavused: veeautomaat külma ja kuuma veega.
Hea asukoht: Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist).
Parkimine: Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, aga parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

Kinnisvarakooli koolitusklass on ideaalne koht:

Ärikohtumiste ja koolituste korraldamiseks
Klientidele esitluste ja toodete tutvustamiseks
Meeskonnatöö ja töötubade läbiviimiseks
Erinevate ürituste ja seminaride korraldamiseks

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 65 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 18 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 95 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pärnu: Pärnu linnavalitsus toetab hoonete restaureerimist

19.02.2025 parnu.ee

Linna restaureerimistoetus on mõeldud riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste, Pärnu linna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoonete ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvate arhitektuuriväärtuslike hoonete restaureerimiseks.

Restaureerimistoetust võivad taotleda nii juriidilised kui füüsilised isikud, kelle omandis on mõni nimetatud ehitistest. Restaureerimistoetust saavad küsida ka pühakojad. Paikuse ja Audru osavaldades ei ole miljööväärtusega alasid määratud, Tõstamaa miljööväärtusega alad ja ehitised on nimetatud kehtivas Tõstamaa üldplaneeringus. Audru osavallas on nii kirikuhooneid kui ka riikliku kaitse all olevate kinnismälestisi, mille omanikud saavad toetust küsida.

Kui restaureerimistöö nõuab ehitusprojekti, ehitusluba ja/või muinsuskaitseameti luba või kooskõlastust, siis toetuse taotlemise hetkeks peavad kõik load olema juba saadud. Lisandunud on toetavate hoonete nimistusse ka Pärnu linna üldplaneeringus määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis on üle linna laiali olenemata sellest, kas see asub muinsuskaitsealal/miljööalal või mitte. Restaureerimistoetust saab kasutada mitmel otstarbel: nii avariilise olukorra likvideerimiseks (näiteks hoone kandekonstruktsioonide vahetuseks) kui ka hoone arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimiseks ja/või rekonstrueerimiseks.

Pärnu linnavalitsuse arhitekt Kadri Karjuse sõnul on inimeste teadlikkus ja soov oma maju ajastutruult restaureerida tõusu teel ja üha enam näeb linnapildis oskuslikult ja maitsekalt restaureeritud elamuid. Linna poole pöördutakse eelkõige restaureerimistoetuse saamiseks kas uste või akende või muude hoone detailide restaureerimise sooviga, aga lubatud on meie käest küsida toetust ka uute puitakende/uste paigaldamiseks, kui restaureerimine enam oodatud tulemust ei anna. Toetust kasutatakse palju ka muude hooneosade või siis hoone juurde kuuluvate elementide nagu varikatuste, piirdeaedade, väravate, aknaluukide ja puitornamentide restaureerimiseks.

Toetuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele taotlus hiljemalt 20. aprillil 2025.

Restaureerimistoetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot või kuni pool töö maksumusest. Kirikute puhul võib toetussumma oli suurem. Näiteks mullu toetas linn kolme kiriku parendustöid kokku 58 000 euroga ja tavaliste eluhoonetele tehtud töid 42 000 euroga, keskmine toetussumma oli 3500 eurot ühe erataotleja kohta. Eelmisel aastal toetuse abil tehtud restaureerimistöödest tõstab Karjus esile ja kiidab, et korda sai näiteks Aia tänav 17 kortermaja rõdu, mis siiani Aia tänava kõnnitee kohal ohtlikult viltu oli. Nüüd jääb oodata, et ka ülejäänud maja fassaad korda saab. Ka Malmö tn 19 hoone välisuks särab nüüd uues nooruses.

2025. aastal on linnaeelarves jällegi restaureerimistoetusteks planeeritud 100 000 eurot. Komisjon koguneb laekunud taotlusi üle vaatama ühe kuu jooksul pärast taotluste esitamise lõppu. Seejärel teeb Pärnu linnavalitsus komisjoni ettepanekuid arvestades otsuse, kes toetust saavad ja pärast linnaga lepingu sõlmimist saab töödega pihta hakata. Toetus makstakse välja pärast töö valmimist ja nõuetekohase aruande esitamist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Bigbank: Eestlaste kodulaenud Baltimaade suurimad, aga Läti teeb kiiremat kasvu

19.02.2025 Tõnu Toompark

Eelmise aasta neljandas kvartalis tegi aasta varasemaga võrreldes suurima hüppe Läti, kus üle kahe korra rohkem uusi lepinguid, samas kui Eestis ja Leedus uute lepingute arv pooleteistkordistus, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.

Kuigi Lätis kasvas kodulaenulepingute arv 127,3% ning samas Eestis 57,2% ka Leedus 48,8%, peitub Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri hinnangul Läti kiireima kasvu peamine põhjus turu varasemas passiivsuses. “Läti kodulaenude näitajad on aastaid olnud Eestis ja Leedust madalamad. Kuigi viimase aasta kasv on tempokas, läheb lätlastel naabrite kinni püüdmiseni siiski veel aega, seda nii lepingute arvu kui eriti just keskmise laenusumma suuruse osas, ” kommenteerib Bigbanki juht.

Eestlased on Baltimaade julgeimad laenuvõtjad ning neljandas kvartalis oli keskmine laenusumma 145 013 eurot, millele jääb lätlaste 62 299 eurot alla üle kahe korra ning leedulaste 108 928 veidi enam kui veerandi võrra. “Võrreldes aasta varasemaga on nii Eestis kui Lätis keskmine laenusumma kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra, aga Leedus jäänud sisuliselt samale tasemele,” selgitab Pechter ning lisab, et Läti pealinnas Riias on elukondliku kinnisvara hind siiani tuntavalt madalam, kuna vanemate järelturu korterite osakaal tehingutes on pikka aega olnud domineeriv. “Laenusumma suhteliselt kiire kasv võib sealset konteksti arvestades viidata just uusarenduste kodude populaarsuse kasvule, kuid pikemas plaanis on naabritega võrreldes kasvuruumi veel omajagu,” arutleb Jonna Pechter.

Jonna Pechteri sõnul on kõigi kolme Balti riigi elukondliku kinnisvara ja sellega koos ka kodulaenude turg väljumas paari aasta pikkusest mõõnast ning käesoleva aasta lõikes võib oodata kõikjal kasvu jätkumist. “Kui muidu tundub tõenäoline, et kiirem kasv tuleb isegi lõunanaabrite juures, siis veidi võib kaarte segi lüüa suvel Eestis ees ootav käibemaksutõus, mis võib just kevadel uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu kiirendada,” võtab Jonna Pechter teema kokku.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Luminor: Iga kümnes inimene on kodulaenu eest valmis maksma üle 1000 euro kuus

19.02.2025 Tõnu Toompark

Luminori mullu tellitud uuringust selgus, et pea iga kümnes eestlane on valmis kodulaenu eest maksma üle 1000 euro kuus. Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas selgitab, kui suurt laenu see tähendab ja mida sellise kuumakse eest on võimalik soetada.

„Kui arvestada, et kodulaenu kuumakse on 1000 eurot, siis laias laastus võiks see viidata kinnisvarale, mille väärtus on 240 000 eurot. Seda juhul kui laen on võetud 30 aastaks ja sissemakse oli 15%,“ selgitas Kikas. „Selle eest on võimalik mõnesse Tallinna nooblimasse piirkonda osta kahetoalise korteri või Tallinna lähistele uue majaosa. Kui Harjumaast kaugemale vaadata, siis oleks selle raha eest võimalik osta ka hiljuti ehitatud uue maja.“

Kui sügisel Norstati poolt läbiviidud uuringust selgus, et kodulaenu eest oleks üle 1000 euro kuus valmis maksma pea iga kümnes ehk 9% Eestis vastanuist, siis Lätis on seda summat valmis maksma vaid 3% inimestest ja Leedus 4%.

Kui palju selleks peab teenima?

Selleks, et võimaldada endale 240 000 eurost kodu, tuleks teenida vähemalt 3400 eurost brutopalka. Võttes laenu kahepeale, peaksid mõlemad teenima ligikaudu 1700 eurost brutopalka. „Selles arvutuses on lähtutud, et inimeste igakuised kulud on minimaalsed. Seega tegelikkuses sõltub kõik konkreetsest inimesest – lisaks sissetulekutele tuleb konteksti asetada ka tema kulutused,“ selgitas Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.

Arvestades, et möödunud aasta kolmandas kvartalis lähenes Eesti keskmine brutokuupalk 2000 eurole ja Tallinnas ületas see 2300 eurot, siis Helina Kikase sõnul on 240 000 eurot maksev kodu arvestatavale osale leibkonnast kättesaadav.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.01.2025

19.02.2025 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta jaanuar oli esimene kuu, mil EfTEN United Property Fund’i tulemused baseeruvad täies ulatuses kinnisvarasse investeeritud portfellil. EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli jaanuari lõpus 11,23 eurot, kasvades kuuga 1,5%. Fond teenis jaanuaris 408 tuhat eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 44 tuhat eurot).

Jaanuari kasumile avaldas positiivset mõju fondi investeering EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiatesse, mille hind kerkis Tallinna väärtpaberiturul enam kui 6% võrra. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,27 eurot, kasvades kuuga 0,7%.

Bilansipäevajärgselt, 2025. aasta veebruaris müüs EfTEN Kinnisvarafond II AS, mis moodustab EfTEN United Property Fund’i investeeringutest 4%, oma Leedu tütarettevõtte, millele kuulub logistikahoone Kaunases. Tütarettevõtte müügihinna aluseks olnud kinnisvarainvesteeringu väärtus oli 4% kõrgem selle bilansilisest väärtusest. EfTEN Kinnisvarafond II AS’i tütarettevõtte müügi kasum kajastatakse fondi veebruarikuu finantsaruannetes.

Fondi arendusinvesteeringus Uus-Järveküla elurajoonis on kõik teise ehitusetapi raames valminud majad (16 paarismaja ja 14 ridamaja boksi) müüdud. Veebruaris algas asjaõiguslepingute sõlmimine ja majade üleandmine klientidele.

EUPF_dashboard_012025

Tallinn: Endisest Hiiu viljaelevaatori tööstusalast saab kaasaegne asumikeskus

19.02.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas Nõmme linnaosas kunagise Hiiu viljaelevaatori ala detailplaneeringu, et kujundada endisest tootmisalast kaasaegne ja mitmekesise kasutusotstarbega asumikeskus.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et endisel tootmisala planeerimine annab võimaluse see avalikkusele avada ning luua Nõmmele täiendav, teise iseloomuga kohalik keskus. „Planeeringulahendus näeb ette viljaelevaatori hoonemahu säilitamise ning täiendavate hoonemahtude kavandamise nii uuteks elupindadeks kui avalikkusele mõeldud funktsioonidele. Perspektiivis näeme seal täiendavat Hiiu asumi keskusala, mistõttu on oluline fookus ka tänavavõrgul ning avalikul ruumil, mis on ligipääsetav ning turvaline igas vanuses inimestele – printsiibi järgi, et see sobiks nii 8-aastastele kui ka 80-aastastele.”

Ala suurus on 3,18 hektarit ning see hõlmab Salve 5, Salve 7, Lauliku 2c ja Lauliku 2b kinnistuid. Planeeringu eesmärk on kinnistute jagamine, kruntide moodustamine, maakasutuse muutmine ning ehitusõiguse määramine 3-12-korruseliste elu- ja ärihoonete ehitamiseks. Lisaks on kavas rajada kogukonnamaja ning kujundada piirkonda atraktiivne avalik ruum. Detailplaneering määrab ka üldised maakasutustingimused ning lahendused juurdepääsuteede, haljastuse, heakorrastuse, parkimise ja tehnovõrkude jaoks.

Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul on linnaosas vähe piirkondi, kuhu saab rajada täiesti uut hoonestust, mistõttu on positiivne, et aastaid tühjana seisnud ja oma algse funktsiooni kaotanud Hiiu viljaelevaator ning seda ümbritsev ala saavad uue elu. „Hiiu viljaelevaatori projekti puhul tuleb arvestada selle logistiliselt soodsat asukohta, mis soodustab sõiduautole alternatiivseid liikumisviise. Ühistranspordiühendused on head – lisaks bussiliinidele asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Hiiu raudteepeatus ning kõrval kulgeb kergliiklustee. See loob võimaluse kavandada parkimiskorraldust nii, et see koormaks piirkonna liiklust võimalikult vähe. Uued elamispinnad ja ärihooned aitavad leevendada Saue ja Laagri piirkondade põldudele ehitamise survet, mille tulemusel väheneks ka Nõmmet läbiv transiitliiklus.“

Planeeritav ala asub Nõmme linnaosas Hiiu asumi keskuses ajaloolises tööstuspiirkonnas, Kaitseliidu Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse ning elamu- ja tootmismaa vahel. Ala põhjapoolne piir ulatub Kitsarööpa tee kergliiklusteeni ning ümbritsevas kontaktvööndis on valdavalt tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud. Planeeringuala ei paikne miljööalal ega ole seotud muinsuskaitse või looduskaitseliste piirangutega. Samas asub selle lähedal Salve 6 kinnistul Peeter Suure merekindluse raudtee vedurite ringdepoo, mille fassaad pärineb aastast 1917 ning on muinsuskaitsealune kinnismälestis. Kogu planeeringuala jääb Tallinna maleva õppe- ja tagalakeskuse riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse.

Nõmme linnaosa üldplaneering näeb ette, et senine tootmismaa asendatakse segafunktsioonilise hoonestusega, kus elukondlikud hooned, töö- ja teeninduskohad ning avalikud alad moodustavad tasakaalustatud keskkonna. See võimaldab kasutada säästlikke liikumisviise ja viia ellu 15 minuti linna põhimõtte, kus elanikud saavad oma igapäevased vajadused lahendada lähipiirkonnas. Planeeringuga nähakse ette kümme krunti: kolm elamumaa, kaks elamu- ja ärimaa, kaks äri- ja üldkasutatava hoone maa, üks ühiskondliku hoone maa ning kaks transpordimaa krunti.

Planeeringulahendus põhineb 2021. aastal toimunud Hiiu viljaelevaatori ala linnaehitusliku eskiislahenduse arhitektuurivõistluse võidutööl, mille autoriks on KOKO arhitektid OÜ.

Ruum ja Maastik OÜ koostatud detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP046690.

Fotod: KOKO arhitektid OÜ arhitektuurivõistluse võidutöö eskiislahenduse esialgsed versioonid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hepsor: Hepsor AS 2024 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

19.02.2025 Tõnu Toompark

2024. aasta oli kontsernile tervikuna mõõdukalt kasumlik hoolimata jätkuvast majandussurutisest ja aasta jooksul suhteliselt kõrgel püsinud intressimäärast. Lootust annab see, et turu põhi jäi tehinguaktiivsuse poolest tagasivaatavalt aastasse 2023. Hoolimata turuolukorrast anti 2024. aastal klientidele üle arvestatav hulk uusi kodusid, sõlmiti hulgaliselt uusi üürilepinguid, vähendati nii olemasolevate kui ka rajatavate ärihoonete vakantsi, tehti uusi investeeringud Baltimaades ja Kanadas. Tõenäoliselt oleks kontsernile olnud lühiajalises plaanis kasumlikum teha vähem uusi investeeringuid, hoides seeläbi kokku nii intressi- kui ka üldkulusid. Teatavasti kestab aga arendusprojektide tsükkel vähemalt 3–5 aastat ning seetõttu on kontsern ka keerulises majanduskeskkonnas jätkanud tulevikku vaatavalt investeeringute tegemist ja arendusporfelli laiendamist.

Kontserni 2024. aasta IV kvartali konsolideeritud müügitulu oli 10,5 miljonit eurot (IV kvartal 2023: 5,1 miljonit eurot) ja aruandeaasta konsolideeritud müügitulu oli 38,4 miljonit eurot (2023: 41,1 miljonit eurot).

Kontserni neljanda kvartali puhaskasumiks kujunes 1 miljon eurot (IV kvartal 2023: puhaskahjum 1,3 miljonit eurot), sh emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot (IV kvartal 2023: puhaskahjum 1,1 miljonit eurot) ja kontserni 2024. aasta puhaskasum oli 2,1 miljonit eurot
(2023: 3,5 miljonit eurot). Aruandeaasta emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot (2023: 1,2 miljonit eurot).

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid

2024. aastal andsime klientidele üle 193 kodu, sealhulgas 51 kodu neljandas kvartalis. 165 kodu andsime klientidele üle Tallinnas ja 28 kodu Riias.

2024. aastal alustasime Riias, aadressil Ulbrokas 34, ärihoone StokOfiss 34 ehitust.

Tallinnas hakkasime ellu viima Hepsori seni suurimat arendusprojekti, alustades aadressil Manufaktuuri 5 asuva endise Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku peahoone ehitust ning müüki. Projekti arendame etapiviisiliselt. Esimeses etapis on kavas rajada 152 uut korterit.

Riias jätkus ehitus 40 korteriga Annenhof Maja arendusprojektis ja see valmib 2025. aasta alguses.

Sidusettevõttena kajastatud Hepsor P113 OÜ-le kuuluvas ärihoones P113 Tervisemaja jätkus uute üürilepingute sõlmimine ja aruandeaasta lõpu seisuga on üüripinnast 77% lepingutega kaetud.

Kontserni äristrateegia alusel müüdi 2024. aasta IV kvartalis Tallinnas asuv Lembitu 4 kinnistu, mis on mõeldud u 110 toaga hotelli rajamiseks. Vabanenud kapitali kasutati nii uute arenduste rahastamiseks, kui ka kontserni tasandil intressikulu vähendamiseks.

Uued projektid Tallinnas ja Riias

Hepsor omandas 2024. aasta septembris uue kinnistu Tallinnas aadressil Võistluse 7. Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia teadurite-arhitektide loodud sLender-tüüpi kortermajaga, mis on ehitatud 20. sajandi alguse Lenderi puitmaja tüübile. Hoone rajatakse täielikult puitkonstruktsioonile, välja arvatud hoone keskosas olev trepikoda. Projekti keskmes on keskkonnahoid ja kliimakindlust loovad rohetehnoloogia lahendused.

Hepsor Latvia OÜ tütarettevõte Hepsor E18 SIA omandas 18. juulil 2024 kinnistu Riias aadressil Eiženijas iela 18. Sinna on kavas arendada kaks maja kokku 54 korteriga.

Detsembris sõlmis Hepsor Latvia OÜ optsioonilepingu, et omandada kinnisvaraarenduse ettevõtte 50% osalus. Arendusettevõte plaanib Riias aadressil Dzelzavas 74c rajada 103 uut kodu.

Hepsor Kanadas

Hepsor on praeguseks investeerinud Torontos viide arendusprojekti. Koostöös äripartneritega on Kanada suurimas linnas omandatud projektide esmane eesmärk koostada detailplaneering ja seeläbi saavutada ehitusõigus kokku u 3000 uue üürikorteri rajamiseks.

2024. aastal tegi Hepsor Kanadas kolm uut investeeringut:

– 7 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Torontos aadressil 17–29 Glenavy Avenue;

– 11 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Toronto kesklinnas High Parki piirkonnas;

– 17 kinnistust koosnevasse arendusprojekti Torontos Brownville Avenue’l.

Tulevikuvaade

2025. aastal soovime alustada kuni viie uue arendusprojekti ehitust ja müüki.

Lätis plaanime alustada kuni nelja projekti ehitust ja müüki. Kokku läheb kolmes elukondlikus projektis ehitusse ja müüki 147 uut kodu. Ärihoonete valdkonnas soovime alustada Veidema kvartalis nimelise kontorlao ehk stock-office-tüüpi arendusprojekti ehitustöid.

Manufaktuuri kvartalis alustame ka järgmist etappi – 49 uue kodu müüki ja ehitust aadressil Manufaktuuri 12.

Langev intressikeskkond lubab tulevikku vaadata siiski mõõduka optimismiga. Kinnisvaraäri on pikk protsess. Seetõttu soovime algatada ja arendada uusi projekte, analüüsides riske ning võimalusi, alati üle turutsüklite.

Täispika 2024 IV kvartali ja kaheteist kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuandega saab tutvuda Hepsori kodulehel:

https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023

Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid	6 249	7 604
Nõuded ja ettemaksed	761	1 544
Lühiajalised laenunõuded	200	311
Varud	64 141	77 439
Käibevarad kokku	71 351	86 898
Põhivarad
Materiaalne põhivara	288	162
Immateriaalne põhivara	2	4
Kinnisvarainvesteering	7 980	0
Finantsinvesteeringud	6 424	2 005
Investeeringud sidusettevõtetesse	0	0
Pikaajalised laenunõuded	2 428	1 729
Muud pikaajalised nõuded	340	203
Põhivarad kokku	17 462	4 103
Varad kokku	88 813	91 001
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised	23 336	40 600
Lühiajalised rendikohustised	52	40
Ettemaksed klientidelt	724	2 620
Võlad tarnijatele ja muud võlad	6 542	7 188
Lühiajalised kohustised kokku	30 654	50 448
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised	31 352	16 305
Pikaajalised rendikohustised	162	29
Muud pikaajalised kohustised	4 635	2 058
Pikaajalised kohustised kokku	36 159	18 392
Kohustised kokku	66 803	68 840
Omakapital
Aktsiakapital	3 855	3 855
Ülekurss	8 917	8 917
Reservkapital	385	385
Jaotamata kasum	8 853	9 004
Omakapital kokku	22 010	22 161
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	20 912	20 993
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku	1 098	1 168
Kohustised ja omakapital kokku	88 813	91 001

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes	12 kuud 2024	12 kuud 2023	IVkvartal 2024	IV kvartal 2023

Müügitulu	38 397	41 135	10 542	5 087
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-)	-31 635	-34 067	-8 011	-4 843
Brutokasum	6 762	7 068	2 531	244
Turustuskulud (-)	-898	-576	-295	-177
Üldhalduskulud (-)	-1 802	-1 472	-460	-362
Muud äritulud	449	166	365	54
Muud ärikulud (-)	-179	-152	-143	-36
Ärikasum/-kahjum	4 332	5 034	1 998	-277
Finantstulud	421	1 192	159	63
Finantskulud (-)	-2 578	-2 746	-1 159	-1 084
Kasum enne tulumaksu	2 175	3 480	998	-1 298
Tasumisele kuuluv tulumaks (-)	-41	0	-41	0
Aruandeperioodi puhaskasum	2 134	3 480	957	-1 298
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	423	1 185	578	-1 087
Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis	1 711	2 295	379	-211

Muu koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused	-313	286	-389	36
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus	-1 874	-2 053	-671	104
Valuutakursi vahed välisettevõtete ümberarvestusel	-103	0	27	0
Aruandeperioodi muu koondkasum kokku	-2 290	-1 767	-1 033	140
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis	-504	-58	-330	-70
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis	-1 786	-1 709	-703	210

Aruandeperioodi koondkasum kokku	-156	1 713	-76	-1 158
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-81	1 127	248	-1 157
Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis	-75	586	-324	-1

Kasum aktsia kohta
Tava (eurot aktsia kohta)	0,11	0,31	0,15	-0,28
Lahustatud (eurot aktsia kohta)	0,11	0,31	0,15	-0,28

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.01.2025

19.02.2025 Tõnu Toompark

January was the first month in which EfTEN United Property Fund’s results are based on a fully invested property portfolio. The net asset value (NAV) per unit of EfTEN United Property Fund was 11.23 euros at the end of January, increasing by 1.5% over the month. The fund earned 408 thousand euros in net profit in January (44 thousand euros at the same time last year).

The January profit was positively affected by the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which increased by more than 6% on the Tallinn Stock Exchange. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were to be reflected on the basis of the net asset value, EfTEN United Property Fund NAV would be 11.27 euros, increasing by 0.7% over the month.

After the balance sheet date in February, EfTEN Kinnisvarafond II AS, which accounts for 4% of EfTEN United Property Fund’s investments, sold a subsidiary owning a logistics property in Kaunas. The subsidiary was sold at 4% above the book value of the underlying property. The results of the sale are reflected in the fund’s February report.

In the fund’s development investment in the Uus-Järveküla residential area, all houses built in the second construction phase (16 semi-detached houses and 14 terraced houses) have been sold. The signing of real rights agreements and the delivery of the houses to clients began in February.

EUPF_dashboard_012025

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Hepsor: Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q4 2024 and twelve months

19.02.2025 Tõnu Toompark

For the Group as a whole, 2024 was a moderately profitable year, despite the ongoing economic downturn and interest rates which remained relatively high during the year. Encouragingly, the bottom of the market in terms of transaction activity remained backward-looking until 2023. Despite the market situation, a significant number of new homes were handed over to customers in 2024, a large number of new leases were signed, vacancy rates in both existing and new commercial buildings were reduced, new investments were made in the Baltics and in Canada. It would probably have been more profitable in the short term for the Group to make fewer new investments, thereby saving on both interest and overhead costs. However, the development project cycle is known to last at least 3–5 years, and therefore the Group has continued to invest and expand its development portfolio in a forward-looking manner, even in a difficult economic environment.

The Group’s consolidated sales revenue for the 4th quarter of 2024 was 10.5 million euros (Q4 of 2023: 5.1 million euros) and the consolidated sales revenue of the reporting year totaled 38.4 million euros (2023: 41.1 million euros).

The Group’s net profit for the 4th quarter was 1 million euros (Q4 2023: net loss 1.3 million euros), incl. the net profit attributable to the owners of the parent company was 0.6 million euros (Q4 2023: net loss 1.1 million euros) and the Group’s net profit in 2024 was 2.1 million euros (2023: 3.5 million euros). The net profit attributable to the owners of the parent company in the reporting year was 0.4 million euros (2023: 1.2 million euros).

Development projects under construction and available for sale

In 2024, we delivered 193 homes to customers, including 51 homes in the fourth quarter. We delivered 165 homes to clients in Tallinn, and 28 homes in Riga.

In 2024, we began the construction of a commercial building StokOfiss 34 at Ulbrokas 34, Riga.

In Tallinn, we began Hepsor’s largest development project to date, the construction and sale of the main building of the former Baltic Cotton Spinning and Weaving Factory located at Manufaktuuri 5. The project is being developed in stages. In the first stage, the construction of 152 new apartments is planned.

In Riga, construction continued on the 40 apartment Annenhof House development project, the completion of which is planned for the beginning of 2025.

In the commercial building P113 Tervisemaja, owned by the affiliated company Hepsor P113 OÜ, the signing of new rental contracts continued, and as at the end of the reporting year 77% of the rental space was covered by contracts.

Based on the Group’s business strategy, the Lembitu 4 property in Tallinn, which is intended to be used for the construction of a hotel with approximately 110 rooms, was sold in Q4 2024. Freed-up capital was used to finance new developments as well as to reduce interest costs at the Group level.

New projects in Tallinn and Riga

In September 2024, Hepsor acquired a new property in Tallinn, at Võistluse 7. It is a sLender-type apartment building, designed by researchers-architects at the Estonian Academy of Arts, built in the style of an early 20th century Lender wooden house. The building will be constructed entirely of wood, with the exception of the staircase in the centre of the building. At the heart of the project is environmental preservation and the utilisation of green technology solutions for climate resilience.

On 18 July 2024, Hepsor E18 SIA, a subsidiary of Hepsor Latvia OÜ, acquired a property at Eiženijas iela 18, in Riga. The plan is to develop two buildings there with a total of 54 apartments.

In December, Hepsor Latvia OÜ signed an option agreement to acquire a 50% stake in a real estate development company. The development company is planning to build 103 new homes at Dzelzavas 74c, in Riga.

Hepsor in Canada

To date, Hepsor has invested in five development projects in Toronto. In cooperation with business partners, the primary objective of the projects acquired in Canada’s largest city is to prepare a detailed plan and thereby achieve building rights for a total of around 3,000 new rental apartments.

In 2024, Hepsor made three new investments in Canada:

– a development project consisting of seven properties at 17-29 Glenavy Avenue, in Toronto;

– a development project consisting of 11 properties in High Park, located in downtown Toronto;

– a development project consisting of 17 properties on Brownville Avenue, in Toronto.

Vision for the future

In 2025, we intend to begin the construction and sale of up to five new development projects.

In Latvia, we are planning to begin the construction and sale of up to four projects. In total, 147 new homes will be built and sold in three residential projects. In the field of commercial buildings, we would like to begin the construction of a stock-office type development project in the Veidema Quarter.

We will also be starting the next phase in the Manufaktuuri Quarter – the sale and construction of 49 new homes at Manufaktuuri 12.

Nevertheless, the declining interest rate environment allows us to look to the future with moderate optimism. The real estate business is a long process. That’s why we want to initiate and develop new projects, always analysing risks and opportunities over market cycles.

The full consolidated unaudited interim report for the IV quarter and twelve months of 2024 can be found on the Hepsor website:

https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2/

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros	31 December 2024	31 December 2023

Assets
Current assets
Cash and cash equivalents	6,249	7,604
Trade and other receivables	761	1,544
Current loan receivables	200	311
Inventories	64,141	77,439
Total current assets	71,351	86,898
Non-current assets
Property, plant and equipment	288	162
Intangible assets	2	4
Investment properties	7,980	0
Financial investments	6,424	2,005
Non-current loan receivables	2,428	1,729
Other non-current receivables	340	203
Total non-current assets	17,462	4,103
Total assets	88,813	91,001
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings	23,336	40,600
Current lease liabilities	52	40
Prepayments from customers	724	2,620
Trade and other payables	6,542	7,188
Total current liabilities	30,654	50,448
Non-current liabilities
Loans and borrowings	31,352	16,305
Non-current lease liabilities	162	29
Other non-current liabilities	4,635	2,058
Total non-current liabilities	36,149	18,392
Total liabilities	66,803	68,840
Equity
Share capital	3,855	3,855
Share premium	8,917	8,917
Reserve capital	385	385
Retained earnings	8,853	9,004
Total equity	22,010	22,161
incl. total equity attributable to owners of the parent	20,912	20,993
incl. non-controlling interest	1,098	1,168
Total liabilities and equity	88,813	91,001

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros	12M 2024	12M 2023	Q4 2024	Q4 2023

Revenue	38,397	41,135	10,542	5,087
Cost of sales (-)	-31,635	-34,067	-8,011	-4,843
Gross profit	6,762	7,068	2,531	244
Marketing expenses (-)	-898	-576	-295	-177
Administrative expenses (-)	-1,802	-1,472	-460	-362
Other operating income	449	166	365	54
Other operating expenses (-)	-179	-152	-143	-36
Operating profit (-loss) of the year	4,332	5,034	1,998	-277
Financial income	421	1,192	159	63
Financial expenses (-)	-2,578	-2,746	-1,159	-1,084
Profit before tax	2,175	3,480	998	-1,298
Current income tax (-)	-41	0	-41	0
Net profit (-loss) for the year	2,134	3,480	957	-1,298
Attributable to owners of the parent	423	1,185	578	-1,087
Non-controlling interest	1,711	2,295	379	-211

Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership	-313	286	-389	36
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders	-1,874	-2,053	-671	104
Exchange rate differences from foreign entities	-103	0	27	0
Other comprehensive income (-loss) for the period	-2,290	-1,767	-1,033	140
Attributable to owners of the parent	-504	-58	-330	-70
Non-controlling interest	-1,786	-1,709	-703	210

Comprehensive income (-loss) for the period	-156	1,713	-76	-1,158
Attributable to owners of the parent	-81	1,127	248	-1,157
Non-controlling interest	-75	586	-324	-1

Earnings per share
Basic (euros per share)	0.11	0.31	0.15	-0.28
Diluted (euros per share)	0.11	0.31	0.15	-0.28

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta I-IV kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

18.02.2025 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2024. aasta kaheteistkümne kuu kohta.

Meie strateegilised püüdlused

2024. aastal tegi Fondi juhtkond strateegilise otsuse võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad, et tegevuse tulemuslikkust tõhusalt mõõta ja jälgida. See otsus tuleneb tõdemusest, et ilma selgete ja mõõdetavate võrdlusalusteta ei saa hinnata Fondi edusamme seatud eesmärkide poole liikumisel. Konkreetsete peamiste tulemusnäitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning parandada otsustusprotsesse.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

saavutada portfelli vähemalt 95% täitumus 2025. aasta juuni lõpuks;
viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle;
kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
selge parenduste ja üürnike strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 18 miljonit eurot;
säilitada 100% BREEAM või LEED sertifitseeritud portfell;
saavutada GRESBi hindamisel vähemalt 4 tärni.

Vaadates tagasi 2024. aastaks seatud eesmärkidele, saame teatada järgmistest saavutustest:

Oleme jõudnud portfelli 100% sertifitseerimiseni.

Kuigi meie GRESB-i hinnang oli 2024. aastal kolm tärni, oleme hindamistulemusi põhjalikult analüüsinud ja koostanud tegevuskava, et saada 2025. aastal GRESB-ilt neli tärni.

Ehkki me ei saavutanud 2024. aasta lõpuks portfelli 90%-lise täitumuse sihttaset, tegime märkimisväärseid edusamme, jõudes rendilepingute sõlmimise kuupäevade alusel 86,5%-lise täitumuseni.

Hiljuti avalikustasime varade võõrandamise strateegia, mille eesmärk on vähendada laenu ja väärtuse suhet sihttasemeni. 2025. aasta veebruari seisuga on juba algatatud mitu müügiprotsessi, mis on plaanis lõpule viia aasta teises pooles.

2025. aastal järgime sama kindlat strateegiat ja eesmärke, mis aitavad stabiliseerida Fondi finantspositsiooni ja maksimaalselt ära kasutada Fondi portfelli potentsiaali.

Üüritulemused

Keerulises keskkonnas, mida viimastel perioodidel iseloomustab vakantsuse suurenemine kõigi Balti riikide kinnisvaraturul ja kus ka Fond on rentnikke kaotanud, on Fond tõestanud oma kohanemisvõimet ja oma kinnisvara atraktiivsust – 2024. aasta jooksul pikendati paljusid olemasolevaid ja sõlmiti arvukalt uusi rendilepinguid.

Märkimist väärivad olulised tehingud selliste tuntud ankurrentnikega nagu Narbutas Merakis (3200 m2) ja Apollo Coca-Cola Plazas (2200 m2) ning Riia rahvusvaheline kool (3680 m2) S27-s, samuti suured rendilepingud MyFitnessi (2000 m2) ja Expo Groupiga (2000 m2) Galerija Centrsis.

Fondi meeskond on pidanud aktiivselt läbirääkimisi nii olemasolevate rendilepingute pikendamiseks kui ka vabadele pindadele uute rentnike leidmiseks. Selle tulemusena on pikendatud rendilepinguid ligikaudu 23 800 m2 ulatuses ja väljarenditud pind on kasvanud ligikaudu 4800 m2 (netokasv).

2024. aastal sõlmis Fond uusi rendilepinguid 22 743 m2 ulatuses, kindlustades sellega järgnevateks perioodideks 2945 tuhat eurot renditulu aastas. Lisaks on meil hea meel teatada, et oleme leidnud oma hoonetesse 61 uut rentnikku ja 69 olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

2024. aasta detsembri lõpuks kasvas portfelli täitumus 82,1%-ni. Rendilepingute sõlmimise kuupäeva alusel ületab täitumus juba 86%. Hiljuti sõlmitud rendilepingute alusel väljarenditud pinnad antakse rentnikele üle 2025. aastal.

Vähem kui 20% Fondi rendilepingutest aegub 2025. aastal, ülejäänud aga 2026. ja hiljem. Meie eesmärk on rendiperioode hajutada, et ühelgi aastal ei aeguks rohkem kui 20% rendilepingutest. Fondi viimase aja renditegevuse edukust näitab esimese katkestamisvõimaluseni jääva kaalutud keskmise aegumata rendiperioodi (WAULT) pikenemine 3,3 aastani seisuga 31. detsember 2024 (31. detsember 2023: 2,9 aastat).

Väljavaade

2025. aastal keskendub Fond paindlikele ja kestlikele lahendustele, et käia kaasas rentnike nõudmiste ja turutingimustega.

Meie peamised eesmärgid on portfelli täitumuse suurendamine ning laenu ja väärtuse suhte vähendamine võlakirjade osalise lunastamise teel.

Eeldatavasti seisab Balti riikide ärikinnisvaraturg 2025. aastal silmitsi nii märkimisväärsete väljakutsete kui ka uute võimalustega. Jätkuva majandusliku ebakindluse tõttu püsib nõudlus äripindade järele tõenäoliselt tagasihoidlik. Seda suundumust mõjutavad peamised tegurid on tarbijate muutuvad eelistused, e-kaubanduse pidev kasv ja jätkuv üleminek kaugtööle – kõik see muudab vajadust büroo- ja kaubanduspindade järele.

Ehkki majandusprognoosid viitavad ettevaatlikult turu võimalikule stabiliseerumisele eelseisval aastal, on kiire taastumine geopoliitilise ebakindluse ning rentnike ja tarbijate vajaduste muutumise tõttu ebatõenäoline. Neid asjaolusid silmas pidades püüab Fondi juhtkond finantsstabiilsuse tugevdamiseks vähendada võlakirjade osalise lunastamise kaudu finantsvõimendust. Selle strateegia eesmärk on leevendada finantssurvet ja võimaldada Fondil saavutada kestlikumaid finantstulemusi.

Selle algatuse raames on Fond teatanud strateegilisest plaanist võõrandada teatud varad, et viia laenu ja väärtuse suhe (LTV) allapoole 50% taset ja toetada stabiilsemat taastumist. Võimalikuks võõrandamiseks valiti välja kolm objekti, mis määrati kindlaks lähtuvalt nende elutsüklist ja optimeerimispotentsiaalist ning arvestades Fondi pikaajalist strateegiat. Nende hulgas on Tallinnas asuv Postimaja ja CC Plaza kompleks, mille Fond pani müüki, olles saavutanud objekti 100%-lise täitumuse ja üle viieaastase kaalutud keskmise rendiperioodi (WALT). Kuna võimalused vara väärtuse edasiseks suurendamiseks väljaspool selle arendust – mida Fond ei kavatse lähiajal teha – on piiratud, on prioriteediks seatud vara müük. Võõrandamisprotsessi hõlbustamiseks on Fond kaasanud finantsnõustajatena Newsec Advisers UAB ja Redgate Capital AS-i. Müügiprotsessi algus oli kavandatud veebruarisse ja see peaks lõppema aasta teises pooles.

Käesoleva aruande koostamise kuupäeva seisuga on Fondil sõlmitud potentsiaalse ostjaga kavatsuste protokoll Meraki büroohoone müümiseks. Selle kohaselt on plaan viia tehing lõpule 2025. aasta kevadel. 2024. aasta lõpu seisuga oli hoone täitumus 86% ja WALT 4,3 aastat. Kuna büroosektoris on oodata äripindade vabanemist ja nende pakkumine kasvab, on Fond otsustanud loobuda teise torni arendamisest. Selle ehitusluba jääb kehtima. Praegustes turutingimustes, mida iseloomustab investorite aktiivsuse taastumine, on paranenud võimalus selle objekti müügiks. Esmast huvi on üles näidatud ka Lincona ja Pirita Keskuse osas.

Kui võõrandamisplaan õnnestub ootuste kohaselt, saab Fond lunastada märkimisväärse osa oma võlakirjadest, jätkates samal ajal investeeringute tegemist ülejäänud kinnisvaraportfelli. See võimaldab Fondil keskenduda oma peamistele varadele kooskõlas oma strateegiliste eesmärkidega ja luua tugev alus tulevaseks kasvuks.

Et portfelli täitumust suurendada, tuleb meil kohaneda rentnike ja klientide muutuvate vajadustega. E-kaubanduse ja veebis ostlemise kasv on suuresti muutnud ostukeskuste tavapärast kontseptsiooni. Lisaks kaupade valimisele ja ostmisele otsivad külastajad ostukeskusest nüüd ka meelelahutust ja elamusi.

Seda trendi kinnitab meie toidutänavate, nt Burzma ja Dialogai, aga ka interaktiivse näituse Kosmopark edu. Viimasel oli Europa ostukeskuses märkimisväärne arv külastajaid ja nüüd on see avatud Galerija Centrsis. Sellest edust innustatuna oleme sõlminud uue kolmeaastase rendilepingu meelelahutusettevõttega, kes avab 2025. aasta mais Europa ostukeskuse teisel korrusel Danger Parki. Kaalume ka erinevate meelelahutusvõimaluste loomist Galerija Centrsis. Lisaks pakume mõlema ostukeskuse külastajatele ka edaspidi mitmesuguseid üritusi ja ajutisi hüpikpoode.

Kooskõlas strateegilise eesmärgiga suurendada täitumust analüüsime praegu Europa kontseptsiooni ja otsime parimat rentnike kooslust. Peame läbirääkimisi juhtiva moekaupade müüjaga, kellest võib saada ankurrentnik, rendilepingu sõlmimiseks 700 m2 suurusele pinnale. Samuti oleme jõudnud läbirääkimiste lõppfaasi mitme koostöötamiskeskuse operaatoriga, kes leiavad, et ostukeskus ja selle asukoht on nende kontseptsiooni jaoks ideaalsed. Ühega neist oleme juba sõlminud eellepingu 1300 m2 suuruse pinna rentimiseks. Usume, et meelelahutusvõimalused ja mitmekesine valik toitlustuskohti, mis laienevad seniselt toidutänavalt ka uuele restoranialale, mille oleme kavandanud Konstitucijos puiestee poole jäävale esimesele korrusele, koos strateegiliste muudatustega teise ja kolmanda korruse rentnike koosseisus suurendavad tunduvalt külastajate voogu ja kasutavad täielikult ära ostukeskuse potentsiaali.

Kuigi kasvava külastajate arvu ja käibe järgi otsustades on tavapärase ostukeskuse kontseptsioon Galerija puhul endiselt õigustatud, uurime vabade pindade täitmiseks ka muid võimalusi, mis täiendaksid praegust rentnike kooslust ja laiendaksid külastajatele pakutavate teenuste valikut.

Büroopindade rentnikud ei otsi tänapäeval lihtsalt tööruume, vaid pigem hübriidtöö jaoks sobivaid või oma vajadustele kohandatud lahendusi. Üha olulisemaks peetakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaseid (ESG) aspekte, töökoha heaoluaspekte ja kergesti kättesaadavaid teenuseid. Viimase aasta jooksul kasvas nõudlus segaotstarbega projektide järele, kus lisaks äripindadele pakutakse teenuseid, nagu toitlustus, tervisekliinikud ja spordiklubid. Usume, et lähiaastatel kasvab nõudlus selliste lahenduste järele veelgi ja lisab meie kinnisvarale väärtust.

Jätkame kohanemist turu nõudlusega, laiendades büroohoonete rentnike ringi: lisaks tavarentnikele lõimime sinna toitlustusettevõtteid, tervisekliinikuid ja isegi lasteaedu. See mitte ainult ei suurenda rentnike mitmekesisust, vaid vastab ka klientide ja ümbritsevate kogukondade vajadustele.

Büroosektoris on meie 2025. aasta peamine ülesanne ja eesmärk täita viimased vabad pinnad S27 ja Upmalas Biroji büroohoonetes. Oluline verstapost 2024. aastal oli rendilepingu sõlmimine Riia rahvusvahelise kooliga ligikaudu 3680 m2 suurusele pinnale S27-s, kus peaks õppetegevus algama 2025. aasta lõpus. Kool on juhtiv rahvusvahelist haridust pakkuv asutus, kus on kõik astmed alates eelkoolist kuni gümnaasiumini. Isegi praegustes turutingimustes oleme kindlad, et Riia rahvusvahelise kooli tulek koos käimasoleva renoveerimise ja parendamisega võimaldab meil meelitada hoonesse uusi rentnike segmente, kes mõistavad sünergia väärtust.

Tänu sellele, et toetame olemasolevaid ja tulevasi rentnikke ning suudame büroopindu rentnike individuaalsetele vajadustele kohandada, on meil head võimalused leida eelseisvates kvartalites rentnikud ka ülejäänud vabadele pindadele North Staris ja Merakis.

Investeeringud roheenergia projektidesse on meie jaoks jätkuvalt prioriteetsed. Alates 2025. aasta I kvartalist hakkavad kõik meie Lätis ja Leedus asuvad kinnisvaraobjektid kasutama kaugpäikesepaneelide toodetud elektrit. Otsime Eestis aktiivselt lahendusi, mis võimaldaksid vähendada meie kinnisvara sõltuvust gaasist. Analüüsime ka uusi tehnoloogiaid ja jätkusuutlikkuse algatusi, mis on kooskõlas meie ESG-strateegiaga, ning suurendame samal ajal energiatõhusust, optimeerime kinnisvarainvesteeringute tulemusi ja vähendame tegevuskulusid

Et tugevdada finantspositsiooni, kavatseb Fond parandada võla teenindamise suhtarvu ja vähendada laenu ja väärtuse suhet. Püüame parandada varade tulemusi ja maksimeerida puhast äritulu hoonete täitumuse suurendamise ja rendipindade kontseptsioonide optimeerimise kaudu. Keskendume ka edaspidi paindlikele rendistrateegiatele, kinnisvara eesmärgi ümbermõtestamisele ja sihitud investeeringutele suure nõudlusega segmentides. Meie eesmärk on luua investoritele pikaajalist väärtust, tagades samal ajal Fondi vastupidavusvõime dünaamilises turukeskkonnas.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Jätkame 2025. aastal oma sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste täitmist. Kõigil meie hoonetel on BREEAM-i sertifikaat ja 2024. aasta lõpuks tõusis roheliste rendilepingute osakaal meie portfellis 98%-ni. Eeloleval aastal on meil kavas seda veelgi suurendada.

GRESB-i hindamine

Teatasime hiljuti, et saime GRESB-ilt kolm tärni. Kogusime 80 punkti ja nelja tärni lävendist jäi puudu vaid 1,5 punkti. Eelmistest aastatest nõrgema tulemuse peamised põhjused on sektori suurem pühendumus, kõrgemad nõudmised ja parima praktika edasiarenemine. Juhtkond on hindamistulemusi põhjalikult analüüsinud ja koostanud tegevuskava eesmärgiga taastada 2025. aastal Fondi nelja tärni reiting.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2024. aasta puhaskahjum oli 16,8 miljonit eurot (2023: 23,0 miljonit eurot). Tulemust mõjutas peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kahjum. 2024. aasta kahjum osaku kohta oli 0,13 eurot (2023: 0,19 eurot).

Kontsern teenis 2024. aastal 11,6 miljonit eurot puhast renditulu (2023: 14,6 miljonit eurot). 2023. aasta tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete viie kuu puhas renditulu summas 1,2 miljonit eurot.

Portfelli EPRA võrreldavaks korrigeeritud puhas renditulu oli eelmise aastaga võrreldes 11,8% väiksem. Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga ja S27 oli 100% vakantne, ning renditulu langus Europa ostukeskuses, kus uus ankurrentnik IKI sisustas ruume ja avas uksed märtsis.
2024. aasta puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: kaubandus 53,3% (2023. aasta võrreldav puhas renditulu: 43,6%), büroo 41,7% (2023. aasta võrreldav puhas renditulu: 50,9%) ja vaba aeg 5,0% (2023: 5,5%).

Südalinnas asuva kaubanduskinnisvara (Postimaja, Europa ja Galerija Centrs) renditulu moodustas 42,2% Fondi portfelli 2024. aasta puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2024. aasta puhta renditulu osakaal oli 11,1%.

Fondi 2024. aasta puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 44,4% (2023. aasta võrreldav puhas renditulu: 41,8%), Leedu 22,8% (2023. aasta võrreldav puhas renditulu: 31,1%) ja Eesti 32,8% (2023. aasta võrreldav puhas renditulu: 27,1%).

Kinnisvarainvesteeringud

2024. aasta IV kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2024. aasta detsembri lõpus 241,2 miljonit eurot (31. detsember 2023: 250,4 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 118,3 tuhat m2. Portfelli väärtust mõjutasid peamiselt muutused kapitalisatsioonimäärades (kapitalisatsioonimäärad projektist väljumisel) ja kaalutud keskmise kapitalikulu (WACC) ülespoole korrigeerimine. 2024. aastal investeeris kontsern ligikaudu 6,0 miljonit eurot, et kohandada pindasid rentnike vajadustele.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 2024. aasta 31. detsembri seisuga 256,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 261,1 miljonit eurot). Brutoväärtuse langus tulenes peamiselt Fondi kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjumist, mis oli ligikaudu 9,5 miljonit eurot. Selle mõju vähendas osaliselt uute osakute mitteavalik pakkumine, mis toimus septembris ja mille tulemusena rahalised vahendid suurenesid ligikaudu 6,29 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade puhasväärtus seisuga 31. detsember 2024 oli 98,1 miljonit eurot (31. detsember 2023: 109,5 miljonit eurot). Puhasväärtuse languse peamiseks põhjuseks oli kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus. 2024. aasta septembri lõpus emiteeris Fond uusi osakuid, mille tulemusena kasvas omakapital ligikaudu 6,29 miljonit eurot. Seisuga 31. detsember 2024 oli osaku IFRS puhasväärtus 0,6833 eurot (31. detsember 2023: 0,9156 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7267 eurot (31. detsember 2023: 0,9546 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,7068 eurot (31. detsember 2023: 0,8057 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6797 eurot (31. detsember 2023: 0,9122 eurot) osaku kohta.

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 31. detsember 2024 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 149,0 miljonit eurot (31. detsember 2023: 143,5 miljonit eurot). Aastane laenuamortisatsioon moodustas 1,5% kogu tasumata laenukohustiste jäägist. 2024. aasta juulis sõlmis Fond Bigbankiga Meraki laenulepingu summas 10,3 miljonit eurot. Laenu kasutati peamiselt selleks, et lunastada 2024. aasta juulis aeguvad lühiajalised võlakirjad summas 8,0 miljonit eurot.

Seisuga 31. detsember 2024 oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 10,1 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6,2 miljonit eurot).

Rahavood

2024. aasta äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 9,6 miljonit eurot (2023: positiivne summas 11,4 miljonit eurot). Äritegevuse rahavoo vähenemist tingisid peamiselt Duetto ja Domus Pro kinnisvarainvesteeringute müük 2023. aasta I poolaastal ning vakantsete pindade kasv, peamiselt S27 ja Upmalas Biroji büroohoonetes. Investeerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 7,0 miljonit eurot, mis tulenes olemasolevasse kinnisvarasse tehtud investeeringutest ja tehingukuludest (2023: positiivne summas 19,9 miljonit eurot varade müügist). Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne summas 1,3 miljonit eurot (2023: negatiivne summas 30,5 miljonit eurot). 2024. aasta IV kvartalis maksis Fond 2,7 miljoni euro ulatuses laene tagasi ennetähtaegselt ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt tavapäraseid laenu- ja intressimakseid.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes	I-IV kv 2024	I-IV kv 2023	Muutus
Puhas renditulu	11 588	14 617	-20,7%
Halduskulud	-2 373	-2 617	-9,3%
Muu äritulu/-kulu (neto)	18	44	-59,1%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-863	-4 047	-78,7%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-15 581	-21 876	-28,8%
Ärikasum/-kahjum	-7 211	-13 879	-48,0%
Finantskulud (neto)	-10 344	-9 750	6,1%
Maksueelne kasum/kahjum	-17 555	-23 629	-25,7%
Tulumaks	774	656	18,0%
Perioodi puhaskasum/-kahjum	-16 781	-22 973	-27,0%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	143 562 514	119 635 429	20,0%
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,12	-0,19	-39,1%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes	31.12.2023	31.12.2023	Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	241 158	250 385	-3,7%
Varade brutoväärtus (GAV)	256 048	261 138	-1,9%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad	148 989	143 487	3,8%
Kohustised kokku	157 953	151 606	4,2%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)	98 095	109 532	-10,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)	104 333	114 205	-8,6%

Ringluses olevate osakute arv	143 562 514	119 635 429	20,0%
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)	0,6833	0,9156	-25,4%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)	0,7267	0,9546	-23,9%

Laenu ja väärtuse suhe (%)	61,8%	57,3%	–
Keskmine sisemine intressimäär (%)	6,7%	5,2%	–

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2024. aasta IV kvartalis 81,0% (III kv 2024: 80,1%). Seisuga 31. detsember 2024 oli täitumus 82,1% (30. september 2024: 80,5%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. detsember 2024

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Otsene tootlus	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Segment	(tuhandetes eurodes)	(m²)	I-IV kv 2024²	I-IV kv 2024³	Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Europa	Kaubandus	35 946	17 092	2,3%	2,8%	80,6%
North Star	Büroo	19 548	10 734	6,5%	7,0%	91,8%
Meraki	Büroo	16 380⁴	7 833	1,2%	1,5%	86,3%
Vilniuses kokku		71 874	35 659	3,0%	3,6%	85,2%
Riia, Läti
Upmalas Biroji	Büroo	19 224	11 203	3,7%	4,2%	64,1%
Vainodes I	Büroo	15 900	8 128	8,8%	8,8%	100,0%
LNK Centre	Büroo	11 360	7 303	-0,6%	-0,9%	–
Sky	Kaubandus	4 900	3 260	8,6%	8,5%	100,0%
Galerija Centrs	Kaubandus	60 020	19 423	3,2%	4,1%	84,7%
Riias kokku		111 404	49 317	3,7%	4,5%	71,0%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza	Kaubandus	21 800	9 232	3,7%	6,7%	100,0%
Postimaja ja CC Plaza	Vaba aeg	13 190	7 869	4,8%	4,3%	97,7%
Lincona	Büroo	13 100	10 767	6,4%	7,4%	88,5%
Pirita	Kaubandus	9 790	5 425	6,7%	9,2%	97,1%
Tallinnas kokku		57 880	33 293	4,9%	6,7%	95,3%
Portfell kokku		241 158	118 269	3,8%	4,7%	82,1%

Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, kajastatud kasutusõiguse varadel.
Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
Meraki väärtuse aluseks on müügihind. Turuväärtus sõltumatu hindaja Newseci hinnangul on 17 490 000 eurot.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

EUR ‘000	01.10.2024	01.10.2023	01.01.2024	01.01.2023
	– 31.12.2024	– 31.12.2023	– 31.12.2024	– 31.12.2023
Renditulu	3 779	3 755	15 136	17 743
Teenustasutulu	1 145	1 487	4 744	6 008
Renditegevuse kulud	-2 205	-2 348	-8 292	-9 134
Puhas renditulu	2 719	2 894	11 588	14 617

Halduskulud	-644	-631	-2 373	-2 617
Muu äritulu	3	29	18	44
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-245	-237	-863	-4 047
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasum/kahjum	-3 052	-7 250	-15 581	-21 876
Ärikasum/-kahjum	-1 219	-5 195	-7 211	-13 879

Finantstulud	169	29	196	104
Finantskulud	-2 789	-2 538	-10 540	-9 854
Finantstulud ja -kulud kokku	-2 620	-2 509	-10 344	-9 750

Maksueelne kasum/kahjum	-3 839	-7 704	-17 555	-23 629
Tulumaks	457	-53	774	656
Perioodi kasum/kahjum	-3 382	-7 757	-16 781	-22 973

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	-446	-759	-1 003	-1 273
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	1	64	52	123
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	-445	-695	-951	-1 150

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku	-3 827	-8 452	-17 732	-24 123

Tavakahjum osaku kohta (eurodes)	-0,02	-0,06	-0,13	-0,19
Lahustatud kahjum osaku kohta (eurodes)	–	–	-0,12	–

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	241 158	250 385
Immateriaalsed põhivarad	4	11
Materiaalsed põhivarad	5	4
Tuletisinstrumendid	1	295
Muud põhivarad	1 225	647
Põhivarad kokku	242 393	251 342

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2 800	2 591
Ettemaksed	802	402
Tuletisinstrumendid	–	621
Raha ja raha ekvivalendid	10 053	6 182
Käibevarad kokku	13 655	9 796
Varad kokku	256 048	261 138

Omakapital
Sissemakstud kapital	151 495	145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-420	531
Jaotamata kahjum	-52 980	-36 199
Omakapital kokku	98 095	109 532

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	98 491	64 158
Edasilükkunud tulumaksukohustised	1 898	2 774
Muud pikaajalised kohustised	1 446	1 079
Pikaajalised kohustised kokku	101 835	68 011

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	50 736	79 584
Võlad tarnijatele ja muud võlad	4 473	3 343
Tulumaksukohustis	14	6
Muud lühiajalised kohustised	895	662
Lühiajalised kohustised kokku	56 118	83 595
Kohustised kokku	157 953	151 606
Omakapital ja kohustised kokku	256 048	261 138

2024 Q4 report EE

2024 Q4 report EN

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 27.02.2025

18.02.2025 Margot Toompark

27.02.2025 toimub koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
kes peab tõendama puuduse olemasolu;
millal ja kuidas esitada kinnisasja puudusega seotud nõudeid;
millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 27.02.2025 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.