Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Summus Capital’i puhaskasum oli teises kvartalis 5,8 miljonit eurot ning ettevõte kaasas oma esimeses avalikus võlakirjaemissioonis 30 miljonit eurot

Summus CapitalSummus Capital OÜ avaldas 2025. aasta teise kvartali konsolideeritud finantstulemused, mis näitavad ettevõtte tugevaid tulemusi ja portfelli strateegilist ning järjepidevat optimeerimist.

  • 2025. aasta teise kvartali peamised tulemused:
  • Konsolideeritud müügitulu oli 13,5 miljonit eurot, mis kvartal-kvartali võrdluses näitab väikest langust.
  • Ärikasum kasvas 9,3 miljoni euroni võrreldes 8,9 miljoni euroga esimeses kvartalis.
  • Puhaskasum ulatus 5,8 miljoni euroni, millest 5,5 miljonit eurot kuulub Summus Capitali aktsionäridele.
  • Konsolideeritud bilansimaht kasvas 558,4 miljoni euroni.
  • Eduka avaliku võlakirjaemissiooniga kaasati 30 miljonit eurot.
  • Müüdi multifunktsionaalne laokontorihoone Tallinnas aadressil Punane 56.
  • Aastaga kasvas kontserni kaubanduskeskuste üürnike käive 5,4% ja külastajate arv 2%.
  • Kontserni omakapitali ja koguvara suhe oli 35% ning võla teenindamise suhtarv (DSCR) 1,30x, mis mõlemad ületasid oluliselt nõutava miinimumtaseme.

Summus Capitali konsolideeritud müügitulu oli teises kvartalis 13,5 miljonit eurot. Kuigi kvartal-kvartali võrdluses oli tegemist väikese langusega, tulenes see peamiselt üürnikele edasiarvestatud kommunaalkulude vähenemisest. Üüritulu jäi stabiilseks. Kontserni strateegilised sammud – sealhulgas edukas 30 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon ja Punane 56 kinnistu müük – tugevdasid oluliselt konsolideeritud rahajääki, mis kasvas 39,2 miljoni euroni.

Konsolideeritud bilansimaht kerkis 2025. aasta teises kvartalis 558,4 miljoni euroni. Konsolideeritud kohustuste kogusumma kasvas 362 miljoni euroni ja omakapital tõusis 196,4 miljoni euroni. Ettevõtte finantsseisund on jätkuvalt tugev ning kõik võlakirjatingimused on täidetud.

Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel ütles: „Meie finantspositsioon on endiselt tugev. Seda kinnitab ka meie esimene avalik võlakirjaemissioon, mis märgiti turul üle kolmandiku ulatuses. Täidame täielikult kõiki oma võlakirjadele seatud tingimusi ning meie suurenenud rahajääk ja strateegilised kapitali kaasamise jõupingutused annavad meile hea lähtekoha uute turuvõimaluste ärakasutamiseks ja portfelli laiendamiseks, säilitades samal ajal pühendumuse läbipaistvusele ja jätkusuutlikule kasvule.“

Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl lisas: „Meie teise kvartali tulemused kinnitavad meie valitud strateegia edukust. Vaatamata büroopindade nõudluse madalseisule Baltikumis oleme pikendanud rendilepinguid mitmete peamiste üürnikega, hoides portfelli vabade pindade määra madalal – 2,2% tasemel. Meie jaemüüjatest üürnike käive kasvas aastaga 5% ning koos bürooportfelli stabiilsete tuludega näitab see meie varade tugevat rahavoogu. Punane 56 kinnistu müük, mida kontsern haldas alates 2015. aastast, võimaldab portfelli strateegiliselt optimeerida. Selle müügi tulu koos hiljutise võlakirjaemissiooniga reinvesteeritakse portfelli laiendamiseks, keskendudes suurematele ja kaasaegsetele objektidele, mis on kooskõlas meie pikaajalise visiooniga.“

Summus Capital’ist

Summus Capital (www.summus.ee) on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte. Kontsernil on 15 kinnisvaraobjekti Balti riikides ja Poolas, hõlmates kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinisektorit. Üüripindade kogumaht ületab 253 000 ruutmeetrit ja portfelli väärtus ületab 500 miljonit eurot. Summus Capitali varaportfelli ja ESG-strateegiat haldab Green Formula Capital.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2025_EST

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.07.2025

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11.24 euros at the end of July, up 0.6% month-on-month. The fund earned 166 thousand euros in net profit in July and 1.846 million euros in net profit in the first seven months of 2025 (447 thousand euros in the same period last year). If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were recorded on the basis of its book value, the NAV of EfTEN United Property Fund would be 11.33 euros, up 0.8% month-on-month.

In July, the fund earned the largest profit (88 thousand euros) from its investment in the EfTEN Real Estate Fund 5, whose net asset value increased by 0.7% month-on-month. The growth of the EfTEN Real Estate Fund 5 was supported the most by EfTEN Kristiine OÜ, the company that owns the Kristiine shopping center, whose equity value increased by 1.2% month-on-month.

In the development company Invego Uus-Järveküla OÜ where the fund has 80% ownership, two terraced houses completed in the third development stage were handed over to customers (real right agreements were concluded) within a month, from which the company earned 52 thousand euros in profit. In addition, EfTEN United Property Fund earned 38 thousand euros in interest on the investment.

At the beginning of August, the Invego Uus-Järveküla OÜ made a distribution of 1.2 million euros to the fund. Of this, 126 thousand euros constituted the accrued interest on the owner loan, and the rest was the repayment of the principal of the owner loan. The fund plans to distribute the received interest, together with the funds received from the EfTEN Real Estate Fund 5 to investors at the beginning of the fourth quarter 2025.

EUPF_dashboard_072025

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Summus Capital Posts EUR 5.8 Million Net Profit in Q2 2025, Raises EUR 30 Million in First Public Bond Offering

Summus CapitalSummus Capital OÜ has released its consolidated financial results for the second quarter of 2025, demonstrating solid performance and strategic portfolio optimization.

Key Q2 2025 Highlights:

  • Consolidated sales revenue was EUR 13.5 million, which represents a slight quarterly decrease.
  • Operating profit increased to EUR 9.3 million, up from EUR 8.9 million in Q1 2025.
  • Net profit reached EUR 5.8 million, with EUR 5.5 million attributable to Summus Capital’s equity holders.
  • The consolidated balance sheet grew to EUR 558.4 million.
  • A new public bond offering successfully raised EUR 30 million.
  • Successful sale of multifunctional stock-office at Punane street in Tallinn, Estonia.
  • The Group’s shopping centers saw a 5.4% increase in tenant turnover and a 2% rise in footfall compared to Q2 2024.
  • The Group’s equity-to-total-assets ratio stood at 35%, and the Debt Service Coverage Ratio (DSCR) was 1.30x, both well above the required minimums.

Summus Capital’s consolidated sales revenue for the second quarter was EUR 13.5 million. While this represents a slight quarterly decrease, it was due to lower utility expenses recharged to tenants, with rental income remaining stable. The Group’s strategic moves, including the successful EUR 30 million bond issuance and the sale of the Punane 56 property, significantly bolstered the consolidated cash balance, which rose to EUR 39.2 million.

The consolidated balance sheet grew to EUR 558.4 million in Q2 2025. Total consolidated liabilities increased to EUR 362.0 million, and owner’s equity rose to EUR 196.4 million. The company’s financial position remains strong, and it continues to meet its bond covenants.

Aavo Koppel, Member of the Board of Summus Capital, added: “Our financial position remains robust, as evidenced by the successful completion of our first public bond offering which was oversubscribed by nearly 30%. We are fully compliant with all our bond terms, and our increased cash balance and strategic capital-raising efforts position us well to seize new market opportunities and expand our portfolio while maintaining our commitment to transparency and sustainable growth.”

“Our Q2 results confirm the success of our chosen strategy,” said Hannes Pihl, Member of the Board of Summus Capital. “Despite the lack of new demand for office space in the Baltics, we have extended lease agreements with several anchor tenants, maintaining our portfolio vacancy rate at a low 2.2%. In the context of retail operators’ turnover, our tenants’ growth of over 5%, combined with the income from our office portfolio, is a strong indicator of the stable cash flow generated by our assets. The sale of the Punane 56 property, which the Group had managed since 2015, allows us to strategically optimize our portfolio. The proceeds from this sale, together with our recent bond issue, will be reinvested to expand our portfolio with a strategic focus on larger, modern assets that align with our long-term vision.”

About Summus Capital

Summus Capital (www.summus.ee) is a real estate investment holding company founded in 2013. The group owns a portfolio of 15 properties in the Baltic countries and Poland, covering the retail, office, logistics, and medical sectors. The total rental area exceeds 253,000 square meters, and the portfolio value is more than EUR 500 million. The asset portfolio and ESG strategy for Summus Capital are managed by Green Formula Capital.

SUMMUS_CAPITAL_A4_Q2_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta juuli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta juuli lõpu seisuga kasvas 0,6772 euroni osaku kohta (30. juuni 2025: 0,6766). Fondi kogu puhasväärtus on 97,2 miljonit eurot (30. juuni 2025: 97,1 eurot). EPRA NRV 2025. aasta juuli lõpu seisuga on 0,7222 eurot osaku kohta.

2025. aasta juulis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (30. juuni 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta juuli lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,5 miljonit eurot (30. juuni 2025: 7,1 miljonit eurot). Rahavoo kasvu mõjutas Apollo Plaza esimese korruse avamine, mis tõi kaasa täiendavaid igakuiseid sissetulekuid. Kasvu soodustasid ka Fondi rakendatud tõhusad võlgade sissenõudmise meetmed. 31. juuli 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 239,3 miljonit eurot (30. juuni 2025: 238,8 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uute korterite turg: hinnaanalüüs 08.2025

Tõnu ToomparkTallinna ja Harjumaa uute korterite turuinfo baasil on valminud hinnaanalüüs, mis vaatab uute korterite turu erinevate segmentide hindade liikumisi.

Analüüs vaatab uute korterite turgu piirkondade, linnaosade, asumite, arendajate, korterite toalisuste ja suuruste vaatest.

Uute korterite hinnaanalüüs on väärtuslik materjal kinnisvaraarendajatele projekti hinnastamisel ja müügitempo suunamisel.

Kas oled huvitatud Tallinna-Harju uute korterite hinnaanalüüsist? Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Tallinna ja Harjumaa uute korterite hinnaanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistikaamet: Töötute arv vähenes esimese kvartaliga võrreldes 5000 võrra

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.

„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.

Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800 naised. Töötute arv vähenes teises kvartalis võrreldes esimesega kõikides piirkondades, välja arvatud Ida-Virumaal, kus oli näha mõningast tõusu,“ selgitas ta.

Hõivatute arv suurenes aastaga eelkõige Harjumaal

Hõivatute arv oli tänavu teises kvartalis 697 300, mida on 9200 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 15 700 võrra enam kui esimeses kvartalis. „Tööhõive määr 68,9% oli 0,8 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem, kuid 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis,“ selgitas ta.

Hõivatud mehi oli 351 700 ja naisi 345 600. Hõivatud meeste arv suurenes nii eelmise aasta teise kvartali (+500) kui ka tänavu esimese kvartaliga (+11 800) võrreldes. Samas oli naisi tänavu teises kvartalis hõivatute hulgas 9700 võrra vähem kui aasta varem ja 3900 võrra rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis.

Vassiljeva rääkis, et piirkondadest suurenes hõivatute arv aastaga eelkõige Harjumaal, kvartali jooksul oli suurenemist näha ka Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas) ja Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas). Hõivatute arv vähenes nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes Ida-Virumaal.

Tegevusalati vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes hõivatute arv kõigis sektorites. Tööstuses ja ehituses oli siiski näha palgatöötajate arvus ka väikest kasvu, ettevõtjate arv vähenes selle võrra enam. Esimese kvartaliga võrreldes kasvas nii hõivatute kui ka palgatöötajate arv põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi ning tööstuse ja ehituse sektoris, kuid vähenes teenuste sektoris.

„Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes täisajaga hõivatute arv ja suurenes osaajaga hõivatute arv, samas vaeghõivatuid ehk neid osaajaga hõivatuid, kes sooviksid töötada rohkem, jäi vähemaks,“ ütles ta.

Hõivatud noorte arv vähenes, töötus suurenes

15–24-aastaste tööhõive näitajad langesid nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartali võrdluses. Ehkki 15–24-aastaseid noori on tänavu rohkem kui aasta varem, vähenes hõivatud noorte arv teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4600 inimese võrra.

„Noorte tööhõive määr 32,3% oli 4,4 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja 1,8 protsendipunkti võrra väiksem kui tänavu esimeses kvartalis,“ lausus analüütik ja tõdes, et eriti suur langus oli noorte naiste tööhõives, täpsemalt -7,5 protsendipunkti aastases võrdluses ja -2,6 protsendipunkti 2025. aasta esimese kvartali võrdluses. Noorte töötuse määr oli kõrge (25,4%), mis oli 2,8 protsendipunkti võrra rohkem kui mullu teises kvartalis ja 6,6 protsendipunkti võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse määr

Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes vähenes, seda eelkõige meeste arvelt. „Mitteaktiivseid mehi on vähem nii mulluse teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes. Naiste mitteaktiivsus jäi seevastu esimese kvartaliga võrreldes peaaegu samaks, eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli neid aga tunduvalt rohkem,“ kommenteeris Vassiljeva.

Tööjõus osalemise määr 74,8% oli 0,6 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kuid 1,1 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu esimeses kvartalis.

Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.

Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

„Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 Kinnisvarakoolis

Kinnisvara müügikoolitusKoolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste nii teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilised juhised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel edukalt läbi käia – alates kuulutuse koostamisest ja objekti ettevalmistamisest kuni tehingu lõpuleviimise ja järelteeninduseni.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või plaanivad alustada tööd maaklerina;
  • kinnisvaraspetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kelle vastutada on kinnisvaraobjektide müük.

Kinnisvara müügikoolitus“ toimub 22.10.2025 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktõppes Tallinnas või veebis. Koolitus toimub Kinnisvarakooli õppeklassis aadressil Tulika 19, Tallinn (Flora Maja B-korpuse 1. korrus). Veebiosalejad saavad enne koolituse algust personaalse Microsoft Teamsi lingi.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for July 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.6772 at the end of July 2025 (0.6766 as of 30 June 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.2 million (EUR 97.1 million as of 30 June 2025). The EPRA NRV as of 31 July 2025 stood at EUR 0.7222 per unit.

In July 2025, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in June 2025).

At the end of July 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.5 million (30 June 2025: EUR 7.1 million). The increase in cash was driven by the opening of Apollo Plaza first-floor area, which generated additional monthly inflows, as well as by effective debt recovery measures implemented by the Fund. As of 31 July 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 239.3 million (30 June 2025: EUR 238.8 million).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta teise kvartali lõpuks olid Kalaranna arenduse viimase etapi neli hoonet (146 korterit ja äripinda) valminud, lõpetamist ootas veel maastiku korrastamine ning üksikud klienditellimusel tehtavad muudatustööd. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks oleme klientidele üle andnud 76 korterit ning kokku on müügilepingutega kaetud ligikaudu 60,7% kogu korterite mahust.

Kristiine Citys tegeleme aktiivselt nelja erineva projekti projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt:

  • „Dunte“ – ootame ehitusloa väljastamist.
  • Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – esitasime ehitusloa taotluse 2024. aasta detsembris.
  • Marsi 1 / Sõjakooli 13 – esitasime ehitusloa taotluse 2025. aasta veebruaris.
  • Sammu 3 / Sõjakooli 17 – oleme projekteerimisfaasis ning töötame välja uut kontseptsiooni koos kasutusotstarbe muutmise taotlusega, mille eesmärk on võimaldada projektile 95% elamu- ja 5% ärifunktsiooni määramine.

Ülaltoodud projektid lisavad Kristiine City väljakujunenud elupiirkonda ca 35 000 ruutmeetrit brutopinda, millele on planeeritud ligikaudu 350 korterit, neist 95% elamupinnad ja 5% äripinnad.

2025. aasta teise kvartali seisuga on Kristiine City’s asuva Uus-Kindrali projekti Valge maja (aadressil Talli tn. 3/Sammu tn. 8, kokku 91 korterit) ehitustööd jõudsalt edenenud. Käesolevaks hetkeks oleme alustanud lõppviimistlus-töödega (sh plaatimis- ja värvimistööd). 62,4% korteritest on kaetud ostu-müügi eellepingutega ning hoone valmimine on planeeritud 2025. aasta novembrisse – detsembrisse.

Lisaks alustasime esimese kvartali lõpus kaeve- ja vundamenditöödega Valge Maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), kuhu rajatakse 7-korruseline, 90 korteriga eluhoone. Eelmüügi esimeses etapis müüdi ligikaudu 12,2% korteritest. Tänase hetke seisuga on kaeve- ja vundamenditöödega lõpetatud ning alustatud on kandekonstruktsioonide püstitamisega. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse – novembrisse.

Riia

Pärast River Breeze Residence’i eduka müügi lõpetamist 2024. aasta lõpuks, mil kõik korterid olid müüdud, alustas Grupp ettevalmistusi Kliversala järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti (96 korterit) – elluviimiseks. 2025. aasta esimesel poolaastal tegime olulisi samme uue etapi käivitamise suunas. Inseneride meeskond on tänaseks peaaegu täielikult komplekteeritud ning ehituse ettevalmistustöödega alustati 2025. aasta juulis. Samal ajal tegelesime aktiivselt potentsiaalsete ostjate huvi kaardistamisega.

Uue arendusetapi toetamiseks asutasime juunis 2025 kaks uut tütarettevõtet: SIA Pro Kaptial Latvia Engineering, mis vastutab Grupi ehitusprojektide juhtimise eest Lätis ja SIA BM Klīversala, mille eesmärgiks on Blue Marine’i projekti arendamine.

Vilnius

Vilniuses jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi ehitust, mis hõlmab linnavillasid ja ärihoonet. Hetkeseisuga on müüdud 40% villadest ja veidi üle 10% äripindadest, saavutades samal ajal Vilniuse kinnisvaraturul rekordilisi hinnatasemeid. Ehitustööd kulgevad vastavalt ajakavale ning eesmärk on saavutada põhivalmidus 2025. aasta lõpuks.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe nõlval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusloa menetlus on hetkel käimas ning loa väljastamist oodatakse 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Hotellindus

Hotelli tulemused olid 2025. aasta teises kvartalis mõnevõrra madalamad kui eeldasime. Siiski usume, et senine langus on ajutine ning olukord normaliseerub septembri–oktoobri jooksul. Teises kvartalis oli täituvuse osas oodata teatud raskusi seoses Termiliste Vannide ajutise sulgemisega perioodiliste hooldustööde tõttu, mis mõjutas märkimisväärselt turistide kohalolu piirkonnas.

Oleme jätkuvalt veendunud, et hotell suudab säilitada viimastel aastatel kujunenud positiivset arengutrendi.

Muud projektid

Grupil on enamusosalus ettevõttes Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ning selle tütarettevõttes, Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII), mis jätkavad oma positsiooni tugevdamist Itaalia kinnisvaraturul, keskendudes kinnisvara omandamisele, müügile ja vahendamisele, kus ostja saab omandiõiguse, kuid müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse.

Hoolimata 2024. aasta kinnisvaraturu aeglustumisest, mille põhjustasid tõusvad intressimäärad, on usaldus kinnisvarasektori vastu järk-järgult taastumas ning täielikku normaliseerumist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Kokkuvõte

2025. aasta esimene pool kujunes meie jaoks stabiilseks kõigis tegevuspiirkondades, hoolimata jätkuvatest bürokraatlikest viivitustest ja hooajalistest aeglustumistest teatud tegevusvaldkondades. Tallinnas saavutasime märkimisväärseid tulemusi nii ehitustähtaegadest ja eelarvetest kinnipidamisel kui ka arendustegevuse laiendamise osas Kristiine City piirkonnas. Riias on Blue Marine’i projekti ettevalmistustööd taas hoogustunud  ning plaanime seal rakendada Grupi sisest ehituse juhtimismudelit, mis on end Eesti praktikas hästi tõestanud. Vilniuses saavutasime rekordilisi hinnatasemeid oma luksusklassi projekti raames ning valmistame ette kõrgetasemelist arendust Naugarduko tänaval.

Kokkuvõtvalt keskendub Grupp jätkuvalt järjepidevusele, strateegilisele arendusele ja väärtuse kasvatamisele. Meil on tugev lähtepositsioon, et kasutada ära makromajanduslikku kindlustunde paranemist ning saavutada häid tulemusi kogu ülejäänud aasta jooksul.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2025. aasta esimesel poolaastal oli 28,5 miljonit eurot võrrelduna 6,9 miljoni euroga 2024. aastal. 2025. aasta teise kvartali kogukäive oli 16,1 miljonit eurot võrrelduna 3,9 miljoni euroga 2024. aasta teises kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuna jätkasime valminud korterite üle andmist Tallinnas Kalaranna Kvartalis, kus esimeste korterite üleandmisega alustati 2024. aasta detsembris. Madalam tulu 2024. aasta teises kvartalis kajastas arendustsükli faasi, mil ehitustööd veel kestsid ning Riias ja Vilniuses müüdi vaid piiratud kogus allesjäänud varusid.

2025. aasta esimese kuue kuu brutokasum suurenes 10,2 miljoni euroni võrrelduna 2,4 miljoni euroga 2024. aastal. Teise kvartali brutokasum oli 6,0 miljonit eurot võrrelduna 1,5 miljonit euroga 2024. aastal.

2025. aasta esimese poolaasta ärikasum moodustas 7,5 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aasta esimesel poolaastal. Teise kvartali ärikasum oli 5,0 miljonit eurot võrrelduna 0,2 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aastal.

2025. aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 6,2 miljonit eurot võrrelduna 3,0 miljoni  euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Teise kvartali puhaskahjum oli 4,3 miljonit eurot võrrelduna 1,3 miljoni euro puhaskahjumiga 2024. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta esimesel kuuel kuul positiivsed 8,5 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivsete rahavoogudega summas 4,5 miljonit eurot. Teises kvartalis kujunesid rahavood 7,2 miljoni euro suuruseks samas kui 2024. aasta teises kvartalis olid need negatiivsed 2,8 miljoni euro ulatuses.

Aktsia puhasväärtus oli 30. juuni 2025 seisuga 1,01 eurot võrreldes 0,93 euroga 30. juuni 2024.

Peamised tulemusnäitajad

2025
 6 kuud
2024
6 kuud
2025
II kv
2024
II kv
2024
12 kuud
Käive (tuhat eurot) 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Brutokasum (tuhat eurot) 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Brutokasum, % 36% 35% 38% 40% 30%
Ärikasum (tuhat eurot) 7 517 -860 4 975 -201 123
Ärikasum, % 26% -12% 31% -5% 1%
Puhaskasum/ -kahjum (tuhat eurot) 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Puhaskasum/ – kahjum, % 22% -44% 27% -35% -21%
Kasum/ -kahjum aktsia kohta (eurot) 0,11 -0,05 0,00 0,00 -0,07
30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot) 115 759 109 695 118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot) 58 350 57 207 67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot) 57 409 52 488 51 221
Võla / omakapitali suhe * 1,02 1,09 1,32
Varade tootlus, % ** 5,5% -2,9% -3,4%
Omakapitali tootlus, % *** 11,3% -5,7% -7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 1,01 0,93 0,89

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
 **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
 *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
 **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 30.06.2025 30.06.2024 31.12.2024
VARAD
Käibevara
Raha 3 572 8 576 4 344
Lühiajalised nõuded 1 495 1 481 822
Ettemakstud kulud 0 359 422
Varud 57 030 44 550 56 951
Käibevara kokku 62 097 54 966 62 539
Põhivara
Pikaajalised nõuded 314 20 317
Materiaalne põhivara 7 463 7 655 7 595
Kasutusõigusega varad 384 495 513
Kinnisvarainvesteeringud 42 505 40 405 44 210
Firmaväärtus 863 204 863
Immateriaalne põhivara 2 133 3 615 2 721
Põhivara kokku 53 662 52 394 56 219
Müügiootel varad 0 2 335 0
Müügiootel varad kokku 0 2 335 0
VARAD KOKKU 115 759 109 695 118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 7 284 1 749 21 893
Ostjate ettemaksed 7 525 7 083 9 618
Lühiajalised võlad tarnijatele 6 010 6 235 5 600
Maksukohustused 471 175 833
Lühiajalised eraldised 16 8 24
Lühiajalised kohustused kokku 21 306 15 250 37 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 34 966 40 676 27 350
Muud pikaajalised kohustused 6 2 6
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 869 1 130 2 031
Pikaajalised eraldised 203 149 182
Pikaajalised kohustused kokku 37 044 41 957 29 569
KOHUSTUSED KOKKU 58 350 57 207 67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 1 977 2 092 1 977
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 36 865 31 175 30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 56 975 51 400 50 633
Mittekontrolliv osalus 434 1 088 588
OMAKAPITAL KOKKU 57 409 52 488 51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 115 759 109 695 118 758

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2025
6 kuud
2024
6 kuud
2025
II kv
2024
II kv
2024
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 28 519 6 907 16 069 3 853 18 158
Müüdud toodete ja teenuste kulu -18 286 -4 484 -10 403 -2 318 -12 735
Brutokasum 10 233 2 423 6 026 1 535 5 423
Turustuskulud -626 -485 -340 -263 -1 136
Üldhalduskulud -2 752 -2 790 -1 426 -1 465 -5 293
Muud äritulud 770 19 758 17 1 164
Muud ärikulud -108 -27 -43 -25 -35
Ärikasum 7 517 -860 4 975 -201 123
Finantstulud 23 67 10 25 123
Finantskulud -1 514 -2 245 -769 -1 172 -4 276
Kasum / -kahjum enne tulumaksu 6 026 -3 038 4 216 -1 348 -4 030
Tulumaks 162 -2 82 8 155
Perioodi puhaskasum / -kahjum 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 875
Perioodi puhaskasumi/kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 675
Mittekontrolliv osalus -154 -17 -49 -17 -200
Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis 0 0 0 0 -115
Aruandeperioodi koondkasum kokku 6 188 -3 040 4 298 -1 340 -3 990
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 6 342 -3 023 4 347 -1 323 -3 790
Mittekontrolliv osalus -154 -17 -49 -17 -200
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro) 0,11 -0,05 0,08 -0,02 -0,06

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG_Q2_2025_EST

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN: Tallinnas Hiiul „Nõmme Südamekodu“ ehitamisega alustamine

EfTEN Real Estate FundFond on varasemalt, s.o 02.04.2025 börsile teatanud tütarettevõtja EfTEN Hiiu OÜ poolt Tallinnas, Hiiu tn 42 kinnistu omandamisest ning kavatsusest kinnistul asuv hoone osaliselt ümber ehitada hooldekoduks „Nõmme Südamekodu“, mis võiks tulevikus mahutada kuni 170 Südamekodu klienti.

Kinnistu omandamise järgselt jätkati koostöös Südamekodu kontserni kuuluva Nõmme Südamekodu OÜ-ga ja projekteerimisettevõttega OÜ SIRKEL&MALL hooldekodu projekteerimisega ning viidi läbi ehitushange.

Parima pakkumise tegi RIS Ehitus OÜ, kellega allkirjastati 13.08.2025 ehituse peatöövõtuleping. Hooldekodu valmimine on planeeritud 2026 aasta teise kvartalisse. Renoveerimistööde planeeritud maksumus on ligikaudu 4 miljonit eurot, sh käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Kõige enam on aastaga kerkinud Põhja-Tallinna korterite üüripakkumiste hind

Kinnisvaraportaal KV.EE07.2025 kinnisvaraportaali KV.EE pakkumisse lisatud Tallinna üürikorterite keskmine hind oli 13,9 €/m² ja 681 €. See on eelmisest aastast vastavalt 3,2 ja 2,3% rohkem. Tallinna linnaosade üüripakkumiste hinnad kerkivad üsna üksmeelselt.

Tallinna korterite üüripakkumiste keskmise hinna kasvu veavad eelkõige Põhja-Tallinn ja Kesklinna linnaosa. Need on mõlemad piirkonnad, kus on keskmisest kallimad üürikorterid. Mõlema piirkonna puhul on oluline ka neis aset leidev aktiivne korterite arendamine.

Arendustegevus toob muuhulgas pakkumisse rohkem täiesti uusi ehk seega keskmisest kallimaid kortereid. Nii tuleb tõdeda, et portaali KV.EE näiteks Põhja-Tallinna üüripakkumiste 11-protsendiline kallinemine ei tähenda kohe kindlasti, et iga üürikorteri hinda saaks samaväärsel määral kergitada.

Linnaosade lõikes on portaali KV.EE 07.2025 üüripakkumiste hinnad viimase poole aastaga liikunud valdavalt ülespoole. Hindade kerkimisele on kaasa aidanud üüripakkumise vähenemine ehk üürileandjate vahel konkurentsi leevenemine.

Üüripakkumist jääb vähemaks, sest oleme pikalt olnud ülepakkumise keskkonnas, mis on üüritootluse määra väga alla löönud. Kehv üürikorterite tasuvus peletab uute üüriinvesteeringute tegijad Tallinna turult muudesse piirkondadesse, kust loodetakse leida nii paremat rahavoolist tootlust kui madala kinnisvara väärtuse kiiremat kerkimist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvaraportaal KV.EE

 

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa: Auto on, aga parkida ei saa

Tõenäoliselt on meist igaüks puutunud kokku olukorraga, kus sõidukile parkimiskoha leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Parkimisega võib-olla probleeme kesklinnas, sõbrale külla või ka poodi minnes. Nimetatud mured ei ole väga suured, kui sul on vähemalt oma kodu juures parkimine hästi korraldatud. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kohtuekspertiiside ja hüvitusväärtuse juhtivhindaja Kerli Koha.

Uute korterelamute arendamisel on tavapärane, et iga korteri kohta on ette nähtud minimaalselt üks parkimiskoht. Kui peres on rohkem kui üks sõiduk, siis leitakse sellele parkimiskoht läheduses asuvate tänavate ääres, parklates või ka teistelt korteriomanikelt parkimiskohta üürides. Nõukogudeaegsete korterelamutega piirkondades, kus maaüksusel asuv parkimisala on üldjuhul väga väike ja parkimiskohtade on arv on oluliselt väiksem kui korterite arv, on parkimise probleem aga eriti terav.

Kõik on selge, kui parkimiskohtade osas on seatud erikasutusõigus või notariaalne kasutamise ja valdamise kord. Nimetatud õigus ja kord kehtivad korteriomandi igakordse omaniku suhtes. Sulle on määratud kindel parkimiskoht ja ainult sinul on õigus seda kohta kasutada. Erikasutusõiguse või notariaalse kasutuskorra kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Tegemist on avaliku registriga, mille kannetega saab tutvuda igaüks.

Parkimiskohtade osas kinnistusraamatusse kande aluseks peab aga alati olema 100% korteriomanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kui see puudub, siis ei ole korteriühistul, korteriühistu juhatusel ega ühelgi isikul õigust takistada korteriomanikul oma kaasomandi osa kasutamist parkimiseks. Kui osad korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga.

Juhindudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, on korteriomanikul õigus kohtu kaudu nõuda, et kaasomandi (korterelamu õueala) kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ja seaduses sätestatud juhul peab selleks olema kokkulepe. Seda nõuet ei asenda ka korteriühistu liikmete 100% nõusolek, kuna kasutuskorra kokkulepe, mis ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole uuele omandajale järgimiseks kohustuslik.

Parkimiskorraldusega seoses on seisukoha võtnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-151-10 ning märkinud, et parkimiskohtadega seonduva probleemi puhul väljub parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramine tavapärase valitsemise piiridest ning seega ei saa korteriühistu parkimiskohtade kasutuskorda määrata. Kaasomanikud (kõik kortermaja korteriomandite omanikud) võivad parkimiskorralduses omavahel kokku leppida, kuid need kokkulepped kehtivad järgmiste omanike jaoks vaid juhul, kui need on vormistatud notariaalselt ning kantud märkusena kinnistusraamatusse või uute korteriomandite korral antud nende osas erikasutusõigus.

Kui puudub notariaalne kasutuskord ja parkimiskoha osas ei ole seatud erikasutusõigust, siis uue korteriomanikuna on sul kaks võimalust: sa kas aktsepteerid olemasolevat väljakujunenud parkimiskorda või asud võitlusesse õiguse saamiseks. Esimese variandi korral pead sa ise leidma alternatiivse parkimisvõimaluse. Teise variandi puhul on enam kui kindel, et rahumeelsed suhted teiste korteriomanike (kinnistul parkivate omanike) ja ka korteriühistu juhatusega ei säili. Tülid ja vaidlused on lihtsad tekkima, kuna kahjuks ei olda teadlikud, et kui kinnistusraamatus puudub parkimise kohta kanne, siis on igal kaasomanikul õigus parkimisala parkimiseks kasutada.

Seega kui sul on plaan soetada korter, siis enne ostu kindlasti uuri kuidas ja millistel alustel on korraldatud parkimine. Kui sinu jaoks on parkimiskoha olemasolu oluline, siis lase kindlasti müüjal või müüjat esindaval maakleril esitada kogu parkimisega seonduv dokumentatsioon. Nii väldid ebameeldivat olukorda, kus avastad, et võib-olla sul üldse ei olegi õigust kinnistul parkida või pead asuma oma õiguste eest võitlusesse naabritega ja korteriühistu juhatusega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Alusta kinnisvarakarjääri kindla vundamendiga

KinnisvarakoolKas soovid töötada kinnisvaramaaklerina ja pakkuda klientidele professionaalset teenust? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab sulle põhjalikud teadmised ja oskused, mis on vajalikud edukaks tööks kinnisvaravaldkonnas.

Programm on mõeldud nii neile, kes plaanivad maakleritööga alustada, kui ka tegutsevatele maakleritele, kes soovivad täiendada oma teadmisi juriidika, kinnisvaraturu, hindamise, ehituse, planeerimise, maksustamise, turunduse ja müügitehnikate alal.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – osaleja saab valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või veebiõppe MS Teamsi kaudu.

Programmi läbimine annab väärtusliku soovituse tööle kandideerimisel – Kinnisvarakool teeb koostööd Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega, kes on valmis pakkuma töövõimalusi lõpetajatele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: Starting of construction of the “Nõmme Südamekodu” elderly care home in Hiiu, Tallinn

EfTEN Real Estate FundThe Fund has previously, i.e. on 2 April 2025, announced to the stock exchange the acquisition of the property located at Hiiu St 42, Tallinn by its subsidiary EfTEN Hiiu OÜ, and the intention to partially reconstruct the building into a elderly care home, “Nõmme Südamekodu,” which could in the future accommodate up to 170 Südamekodu residents.

Following the acquisition of the property, EfTEN Hiiu OÜ continued with Nõmme Südamekodu OÜ, a member of the Südamekodu group, and the design company OÜ SIRKEL&MALL on the design of the elderly care home, and carried out a construction procurement.

The best offer was made by RIS Ehitus OÜ, with whom the construction contract was signed on 13.08.2025. The planned date of completion of the elderly care facilities is the second quarter of 2026. The total value of the construction contract is approximately 4 million euros, incl. VAT.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Kuidas end varjatud puuduste eest kaitsta?

Arco VaraKinnisvara ostmine või müümine on oluline otsus, millega kaasneb suur vastutus. Isegi kui kõik näib esmapilgul korras, võivad väikesed detailid, mis on (või ei ole) lepingus kirjas, hiljem suurt rolli mängida – eriti just varjatud puudused, mis tulevad välja alles pärast tehingut.

Kuidas siis tagada, et kinnisvaratehing ei tooks kaasa ebameeldivaid üllatusi?

Kõik tuleb kirjalikult fikseerida

Ostja jaoks on äärmiselt oluline, et kõik kinnisvara omadused oleksid kirjalikult fikseeritud, olgu tegemist uusarendus- või järelturukorteriga. Lepingusse tuleks täpselt kirja panna:

  • mis kuulub hinna sisse (sisseehitatud mööbel, tehnika, sisustus)
  • millises seisukorras kinnisvara üle antakse
  • millised puudused on teadaolevalt olemas

Isegi sellised näiliselt väikesed aspektid, nagu „kas köök jääb alles” või „kas pesumasin võetakse kaasa“ võivad hiljem põhjustada arusaamatusi, kui neis ei ole eelnevalt kokku lepitud ja neid kirja pandud.

Mis on nähtavad ja mis varjatud puudused?

  • Nähtavad puudused on need, mida saab märgata kinnisvara tavapärasel ülevaatusel: praod seintes, kulunud põrand, vana elektrijuhtmestik. Neid ei pea lepingus eraldi välja tooma, kuna neid peetakse kinnisvara üldise seisukorra kirjelduseks.
  • Varjatud puudused on need, mida ei ole võimalik silmaga märgata: niiskus seina sees, hallitus, konstruktsioonivead, halb heliisolatsioon. Selliste puuduste eest vastutab müüja, isegi juhul, kui ta ei olnud neist teadlik.

Kes vastutab, kui probleemid ilmnevad pärast tehingut?

Seaduse järgi vastutab varjatud puuduste eest müüja, isegi kui ta nende olemasolust teadlik ei olnud. Tavaliselt kehtib vastutus kuni 3 aastat pärast kinnisvara üleandmist.

Kuidas end kaitsta?

  • Müüja peaks ausalt välja tooma kõik teadaolevad probleemid ning võimalusel viitama ka riskidele.
  • Ostjal soovitatakse teha põhjalik kinnisvara ülevaatus ja võimalusel tellida ehitusekspertiis. Ekspertiisi akt (nt termograafia) aitab avastada soojakadusid, niiskusprobleeme, ventilatsiooni- või ehitusvigu. Tõenditena saab kohtus kasutada ka fotosid, meilivahetust, tunnistajate ütlusi ja eksperdi ütlusi kohtusaalis.

Ostja eesmärk on tõendada, et puudus eksisteeris juba enne vara üleandmist. Kui notarilepingus on kirjas „varjatud puudused puuduvad“, kuid hiljem need ilmnevad ja ostja suudab nende olemasolu tõendada, kaotab lepingus olev väide oma õigusliku tähenduse.

Kohtud arvestavad ka seda, kui kaua müüja kinnisvara omanikuks oli. Mida pikem see aeg on, seda suurem on eeldus, et müüja pidi puudustest teadlik olema – see suurendab ka müüja vastutust.

Kohtupraktikas on olnud ka vastupidiseid näiteid – selliseid, kus õigus jääb müüjale. Näiteks esitas ostja nõude pärast kolme aasta möödumist ning jäi kohtus kaotajaks. Üht sellist juhtumit menetleti esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus kokku 1,5 aastat ning lõpuks määrati kohtukulude tasumise kohustus ostjale. Seega on ausad müüjad samuti kaitstud, kui nad tegutsevad seaduslikult ja läbipaistvalt.

Kuidas ostjana riske ennetada?

  • vaata kinnisvara hoolikalt üle
  • küsi julgelt küsimusi
  • fikseeri kõik kokkulepped kirjalikult
  • kaalu ekspertiisi tellimist

Kuidas müüjana riske ennetada?

  • ära varja puudusi
  • kirjelda kõike lepingus ausalt
  • mõtle ennetavalt ka võimalikele küsimustele

Kinnisvara pole ainult ruutmeetrid, vaid ka usaldus inimeste vahel. Ausus, läbipaistvus ja tähelepanu detailidele – just need tagavad turvalise ja rahuliku tehingu mõlemale poolele.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus