Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Korter jääb enamusele koduks surmani

25.02.2009 Tõnu Toompark

Alates kinnisvaraturu vaikse aktiveerumise algusest eelmise aastatuhande lõpus on Eestis palju külvatud müüti, et ühe õige eestlase kodu saab olla vaid paarituhande ruutmeetri suuruse krundiga ühepereelamu äärelinnas või linnapiiri taga. Korterelamu, ammugi siis üürikorter saab olla vaid ajutine lahendus, mida koduks kutsuda oleks ebaõiglane.

Ühest küljest on selge, et eluruumi valik ühepereelamu või korteri kasuks sõltub asukohast. Näiteks mõnes väikevallas, kus kortereid müüakse 1000-kroonise hinnaga ning need paistavad kui pääsetee eluga kimpu jooksnud inimestele võib korteris elamise sotsiaalne staatus olla tõeppolest üsna madal. Sellisesse korterelamusse korteri mugavusi eramu privaatsusele eelistav inimene ei koli. Teisalt aga Tallinna vanalinnas või kaksiktorni viimasel korrusel korterit omada polekski ju nii paha?

Mida näitab statistika?

Jooksva aastatuhande alguses alanud kinnisvarabuum muutis aktiivseks ühepereelamute arendamise. Samas veelgi aktiivsem oli siiski korterite arendamine. Statistikat vaadates selgub, et viimase viie aasta jooksul on Ehitisregistri andmetel kasutusloa saanud 24 000 eluruumi. Neist 18% ehk 4300 on ühepereelamud, koos rida- ja paariselamutega on ühepereelamute osakaal kasutuslubades kokku 26%.

Valdava enamuse eluruumidest ehk 18 400 moodustasid siiki korterid. Neist eeltoodud numbritest järeldub, et kui ühepereeramud läksid viimase viie aasta jooksul hästi kaubaks, siis korterid läksid veelgi paremini. Viimast kinnitab ka eluruumide statistika, mis kinnitab, et jooksva aastatuhande kestel on korterites elavate Eesti elanike hulk püsinud stabiilselt samal tasemel.

Korterid on jõukohasemad

Korterite suurema proportsiooni põhjus ei ole keeruline. Korteri absoluuthind on odavam ning see on enam kättesaadav laiemale elanike rühmale. Samuti peaksid korterite haldus- ja hoolduskulud olema pinnaühiku kohta ning ka absoluutnumbrites madalamad, kui eramutel.

Vaevat tulevikuski elamispindade struktuur oluliselt muutub. Kui vaekauss peakski ühele või teisele poolele kalduma hakkama, siis käesolevas majandussituatsioonis läheb see pigem korterite poole – seda eelkõige hinnaefektiivsuse põhjustel. Samuti sel põhjusel, et ühepereelamutega asustatud Tallinna lähipiirkondades puudub sageli igapäevast elu toetav infrastruktuur ning inimesed asuvad sel põhjusel vaikselt pealinna tagasi kolima.

Korterid olid, on ja jäävad

Eramu ei ole rohkem „kodu“ kui korter. Paraku jääb eramu paljudele tublidele inimestele kättesaamatuks. Samuti on inimesi, kes ei soovigi eramuomanikud olla vaatamata sellele, et rahalisi takistusi selleks ei ole. Sellisel juhul eelistatakse korterelamu mugavust eramu privaatsusele.

Olgem realistid – korterid olid, on ja jäävad elamispindade turul valitsevaks sektoriks. Seda nii kinnisvaraturu seisukohast – see tähendab, et jätkuvalt tehakse korteritega kui likviidsema kaubaga enam tehingnuid. Samuti jääb enamuse Eesti elanike koduks jääb korterelamu kuni surmani.

Elamispindadele väljastatud kasutusload 2004.-2008. a., eluruumide arv (ehr.ee)

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: töötute arv suurenemas

23.02.2009 Tõnu Toompark

2008. aasta IV kvartalis suurenes statistikaameti andmetel töötuse määr 7,6 protsendile. Töötuid numbrilisena oli samal ajal oli 53 500 inimest. Võrreldes aastataguse 2007. a. IV kvartaliga, mil töötute arvuks oli vaid 28 100 inimest, oli kasv märkimisväärne.

Ühe kvartaliga suurenes töötute armee 9600 inimese võrra. Tööga hõivatute arv samal ajal vähenes, kuid seda kõigest 7900 inimese võrra. Tööjõus osalemise määr oli aga 2007. a. IV kvartali 65,2% asemel 2008. a. viimases kvartalis koguni 67,7%.

Koondamistelained ei ole paraku lõppenud ning võib arvata, et töötuse määr on 2009. aastal jätkuvalt tõusmas. Meeldetuletuseks, et näiteks 2000. aastal oli Eestis töötuse määr 13,6%, mis oli viimase kümne aasta töötuse määra tipphetk.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimehena jätkab Jaak Saarniit

19.02.2009 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõukogu pikendas juhatuse esimehe Jaak Saarniidu ja juhatuse liikme Piia Kallase teenistuslepinguid järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks.

„Juhatus on Jaak Saarniidu juhtimisel teinud head tööd,“ ütles nõukogu esimees Taavi Rõivas. „RKAS on oma klientidele heaks koostööpartneriks ning kliendirahulolu on väga kõrge,“ lisas ta.< ?

RKAS nõukogu otsustas anda nõusoleku Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks. Kinnistule on koostatud projekt Rakvere Politsei – ja Päästeameti hoone rajamiseks. Kava järgi ehitab hoone valmis erainvestor, kelle leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.

RKAS nõukogu tegi juhatusele ülesandeks leida 5. märtsiks lisaks juba eelmise aasta lõpust külmutatud personali- ja tegevuskuludele täiendavaid võimalikke kokkuhoiukohti 10 protsendi ulatuses.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kommentaar: olukord kinnisvaras on katastroofiline

18.02.2009 Tõnu Toompark

Kolmandat kuud järjest tuleb tõdeda, et tehingute arvu langus on olnud enneolematult suur, pea katastroofiline, nendib kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.

«Jaanuaris tehti kogu Eestis kõigest 591 korteriomandi tehingut, millest Tallinna kanda jäi 251. See teeb aastataguse ajaga võrreldes languseks vastavalt 55 ja 53 protsenti,» kirjutab Toompark. Tema sõnul on tehingute arvu kukkumine olnud niivõrd katastroofiline, et tuleb tõdeda, et reaalne tehingute arv on liiga pessimistlikuks hinnatud prognoositust üle kahe korra allapoole kukkunud, vahendab ehitusuudised.net.

Jaanuaris tehtud korteriomanditehingute keskmiseks hinnatasemeks Eestis oli 11 284 krooni. Tallinna tehingute keskmine ruutmeetrihind oli pisut kõrgem – 16 615 krooni. «Aastataguse ajaga võrreldes teeb see hinnalanguseks vastavalt 31 ja 30 protsenti. Võrreldes jaanuarikuiseid hindu aga tipphindadega 2007. aasta märtsis, on hinnalanguseks koguni 42 ja 38 protsenti.»

Toomparki sõnul seisneb hinnalanguse kurb pool selles, et ühe kuuga on tehingute keskmine ruutmeetrihind langenud Eestis 16 ja Tallinnas 13 protsenti. Nii suurt kinnisvarahindade langust ei ole me Toomparki sõnul Eestis veel kogenud ning maa-ameti andmebaasi sisetatud Tallinna korteriomanditehingute andmeid vaadates tuleb tõdeda, et kiire 10 protsendi piirimaile küündiv hinnalangus tõotab meid ka veebruaris tabada.

Artikli autor on Gert D. Hankewitz. Artikkel ilmus 18/02/2009 väljaandes Soov.ee.

Commentary: The situation in the real estate is catastrophic

18.02.2009 Tõnu Toompark

The fall in amount of transactions has been big, nearly catastrophic, real estate specialist Tõnu Toompark wrote in his commentary to ehitusuudised.net.

“In January only 591 apartment transactions were made, of which 251 were in Tallinn. That means 55 and 53 pct fall, respectively, compared to a year ago,” Toompark writes.

He said that the amount of transactions is more than twice below the forecast which was considered to be too pessimistic.

The average square meter price was EEK 11,284. That was slightly higher in Tallinn – EEK 16,615.

“The bear slide is respectively 31 and 30 pct compared to a year ago. When comparing the prices in January with the highest prices in March 2007 then the fall is 42 and 48 pct, respectively,” Toompark wrote.

The sad story is that the average price of a square meter has fallen 16 pct in Estonia and 13 pct in Tallinn in just a month. That is the greatest fall in prices Estonia has seen so far.

Artikli autor on Marge Tubalkain-Trell. Artikkel ilmus 18/02/2009 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarapakkujad on hindade määramisel elukauged

18.02.2009 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jõudis 80,7 punkti tasemele. See on 19% madalamal kui indeks oli aasta tagasi, mil indeksi väärtuseks mõõdeti 100,1 punkti. Indeksi tipphetkest aprillis 2007. a. on langus olnud koguni 26%.

Ruutmeetrihindadest rääkides on keskmise elamispinna pakkumishinnaks portaalis KV.EE käesoleval ajal 16 626 krooni. Aasta tagasi oli keskmine pakkumishind 20 564 ning tipphetkel 22 303 krooni.

Võrreldes pakkumishindade muutust reaalsete tehinguhindade langusega näeme, et indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik ega peegelda tegelike hinnamuutusi. 17. veebruari seisuga on veebruaris 2009. a. Eestis tehtud korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind maa-ameti andmetele tuginedes 11 584 krooni. Aasta tagasi veebruaris oli selleks hinnaks 16 563 ning aprillis 2007 oli keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind koguni 19 327 krooni.

Võrreldes pakkumishinna ja reaalsete tehinguhindade vahet tuleb tõdeda, et see järjest suureneb. Tipphindade ajal aprillis 2007. a. oli tehinguhinna ja pakkumishinna vahe pea olematu 13%. Aasta tagasi 2008. a. veebruariks oli vahe suurenenud 17% peale. Käesoleva aasta veebruaris on aga vahe tehinguhindade ja pakkumishindade vahel koguni 30%.

Kui räägitakse kinnisvaratehingute nappusest ja sellest, et selle peamiseks põhjuseks on karmid eluasemelaenude tingimused, siis sellega tuleb nõustuda. Samas peab tunnistama, et üheks oluliseks tehingute arvu kärbumise põhjuseks on asjaolu, et kinnisvaramüüjad ei tule hinnalangusega kaasa. Nii tekivad pakkumise ja nõudluse vahele käärid, mis sunnivad ostjaid tehingud tegemata jätma.

Kuupäev	KV.EE pakkumishind	Reaalne tehinguhind	Vahe
02.2009	16 626	11 584	-30%
02.2008	20 564	16 563	-19%
04.2007	22 303	19 327	-13%

KV.EE Indeksi graafik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

RKAS teist aastat järjest aasta tegija

17.02.2009 Annika Loigu

Eesti Kinnisvara Haldajate ja
Hooldajate Liit (EKHL) tunnustas 12. – 14.veebruaril toimunud üldkogul kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsejaid.

Teist aastat järjest valiti “Aasta tegijaks” Riigi Kinnisvara AS. Aasta 2008 “Uus tulija” oli Südalinna
Kinnisvarahaldus OÜ ja aasta 2008 “Positiivseim üllataja” ISS
Eesti AS.

Kinnisvara
korrashoiu valdkonna aasta 2008 halduriks valiti Andry Krass (Kvatro Eesti
Kinnisvarahalduse OÜ, Tallinn) ja aasta 2008 hooldajaks Tiit Jürmann (Pesuekspert OÜ,
Viljandi).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Kui ma oleksin kihla vedanud… (12. osa – jaanuari kokkuvõte)

17.02.2009 Tõnu Toompark

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Tehingute arvu langus jaanuaris oli katastroofiline

Kolmandat kuud järjest tuleb kokkuvõtet kirjutades tõdeda, et tehingute arvu langus on olnud enneolematult suur. Nii tehti jaanuaris kogu Eestis kõigest 591 korteriomanditehingute, millest Tallinna kanda jäi 251. See teeb aastataguse ajaga võrreldes languseks 55 ja 53%.

Tehingute arvu kukkumine on olnud niivõrd katastroofiline, et tuleb tõdeda, et reaalne tehingute arv on liiga pessimistlikuks hinnatud prognoositust üle kahe korra allapoole kukkunud. Kindlasti on tehingute arvu suure languse üheks asjaoluks detsembrikuised pikad pühad, mis inimeste mõtted kinnisvarateemadelt eemale viisid. Samas puudub paraku tänasel kinnisvaraturul mootor, mis peaks hakkama kinnisvaratehingute arvu taas tõstma.

Hinnalangus kiireneb

Jaanuaris tehtud korteriomanditehingute keskmiseks hinnatasemeks Eestis oli 11 284 krooni. Tallinna tehingute keskmine ruutmeetrihind oli pisut kõrgem – 16 615 krooni. Aastataguse ajaga võrreldes teeb see hinnalanguseks vastavalt 31 ja 30%. Võrreldes jaanuarikuiseid hindu aga tipphindadega märtsis 2007. a. on hinnalanguseks koguni 42 ja 38%.

Hinnalanguse kurb pool seisneb selles, et ühe kuuga on tehingute keskmine ruutmeetrihind langenud Eestis 16 ja Tallinnas 13%. Nii suurt kinnisvarahindade langust ei ole me Eestis veel kogenud. Käesoleva artikli kirjutamise ajaks maa-ameti andmebaasi sisetatud Tallinna korteriomanditehingute andmeid vaadates tuleb tõdeda, et kiire 10% piirimaile küündiv hinnalangus tõotab meid ka veebruaris tabada.

Hinnaliikumistegi puhul tuleb tõdeda, et reaalsed tehinguhinnad on langenud kaugele allapoole pessimistlikuks peetud prognoosi. Nii kiiret hindade langust ei ole paraku keegi suutnud prognoosida.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttena tuleb tõdeda, et kuu enne lõpliku kokkuvõtte tegemist võib juba arvata, et pessimistlikuks peetud prognoosid ei osutunud reaalsuseks. Reaalsus on meil märksa hullem.

Ülikiire kinnisvaratehingute arvu langus ning kiirenev hinnalangus viivad meid olukorda, kus nö normaalsed tehingu tegijad tõmbuvad kinnisvaraturult eemale. Tehnguid jäävad tegema vaid need, kes on kinnisvara müüma sunnitud – näiteks laenuvõlgnevuste katteks.

Korterite hinnad on jõudnud sellisele tasemele, et viimase viie aasta jooksul ostetud vara müües ei ole lootust ostuhinnast kõrgemat hinda küsida. Eriti raskes olukorras on inimesed, kes buumi laineharjalt tegid ebamõistlikult kõrge hinnaga kinnisvaraostu, mida nüüd raskustesse sattudes peab realiseerima. Sellisel juhul saab müüdava vara arvelt vaid osa laenust kustutada.

Positiivne on aga see, et elanike keskmist sissetulekut arvestades on elamispindade ostujõud kiirelt kasvanud. Täna saab keskmist palka teeniv inimene lubada omale märksa suurema ja/või kvaliteetsema kinnisvaraobjekti ostu kui aasta-paar tagasi.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eelinfo: Kinnisvarakool jätkab aprillis

16.02.2009 Tõnu Toompark

Kolmapäeval 12/02/2009 lõppes järjekordne koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC”. Järgmise koolituse alguseks oleme planeerinud 20/04/2009.

Tuleval koolitusel läbime taas kinnisvaraturu põhialused turu olemusest kuni maakleritöö spetsiifikani. Täiendavalt kinnisvara hindamisest, finantseerimisest ja notariaaltoimingute omapärast.

Koolitusprogramm on sobilik nii maakleritele, kui ka kinnisvarahuvilistele, kes plaanivad hakata kinnisvara ostma või müüma. Samas kõik, kel on “oht” puutuda kokku kinnisvara ostmise, müümise, arendamise või vahendamise valdkonnaga.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Lähem info ja registreerimine lehel Kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: majutatute arv 2007. aasta tasemel

16.02.2009 Tõnu Toompark

2008. aasta jooksul majutati Eesti majutusasutustes statistikaameti andmetel 2,4 miljonit inimest ehk 1% võrra enam inimesi kui 2007. aastal. Vaatamata kasvu aeglustumisele oli siiski tegemist rekordilise majutatute hulgaga, mis on näiteks pea kolm korda suurem kui 10 aastat tagasi.

Kõigi 2008. aasta kvartalite lõikes majutatute arvu kasv langes, kuni aasta viimases kvartalis jõudis allapoole nulli -2 protsendini. Kui majutatute arvu vähenemise trend selliselt jätkub, siis tuleb käesoleval 2009. aastal majutusasutustel leppida märksa väiksema külastajate hulgaga kui mullu.

Majutuskohtades majutatud, 1000, aastate lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Число постояльцев гостиниц в 2008 году выросло на 1%

14.02.2009 Tõnu Toompark

Согласно данным статистики, в Эстонии в 2008 году пользовались гостиничными услугами 2,4 млн. человек, что на 1% больше по сравнению с 2007 годом.

Несмотря на замедление роста числа останавливающихся на ночлег в гостиницах, это всё-таки очень хороший показатель, пишет в своём блоге эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк. В прошлом году услугами гостиниц воспользовалось почти в три раза больше людей, чем, например, десять лет назад.

Если смотреть покварьальную статистику прошлого года, то в первых трёх кварталах, число останавливающихся на ночлег было меньше по сравнению с аналогичным периодом прошлого года, но в 4-м квартале этот показатель вырос на 2%. Тем не менее, тренд на снижение числа постояльцев гостиниц продолжается, и в 2009 году их число скорее всего будет меньше по сравнению с 2008 годом.

Artikkel ilmus 14/02/2009 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Число постояльцев гостиниц в 2008 году выросло на 1%

14.02.2009 Tõnu Toompark

Artikkel ilmus 14/02/2009 väljaandes DV.ee.

Kommentaar ülevaatele: Eluasemelaenude jääk on pöördumas langusesse

11.02.2009 Tõnu Toompark

Alljärgnevalt on toodud kinnisvaraportaal KV.EE ja Adaur Grupp OÜ koostöös valminud kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.

Vähe on kinnisvaraturgu iseloomustavaid näitajaid, mis aasta viimases kvartalis on paremuse suunas liikunud. Kinnisvaraturul on ees pingeline, kuid see-eest huvitav aasta, mil toimub palju muudatusi. Olulisemad kinnisvaraturu näitajad on käitunud järgmiselt.

Töötuse määr on hakanud tõusma. Viimaste kvartalite jooksul on töötus püsinud madal ja tööhõive kõrge. Eelmise aasta kolmandas kvartalis suurenes tööpuudus hüppeliselt 6,2 protsendile. Peame ka tunnistama, et kuulda on paljudest koondamistest. Oleks liialt optimistlik arvata, et töötuse tase lähima aasta perspektiivis ei kahekordistu.
Palgakasv taandub kiiresti. Kiire palgakasv on hakanud taanduma. 2008. a. III kvartalis oli Eesti keskmiseks palgaks 12 512 krooni, mis on siiski 14,8% eelmisest aastast kõrgem. Tulenevalt koondamiste alternatiiviks olevale palga alandamisele võib enam kui kindlalt prognoosida, et palgakasv on edaspidi aeglustumas kui mitte languseks pöördumas.
Ehitustööd teist kvartalit järjest miinuses. 2008. a. III kvartalis tehtis Eestis ehitustöid 15 081 miljoni krooni eest ehk 9,4% eelmisest aastast vähem. Kinnisvaravaldkonna ning ehituse finantseerimise kraanid on kokku keeratud. Nii võib ennustada edasistki ehitusmahtude vähenemist.

Põhivarainvesteeringute maht 2005. a. tasemel. Investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse on 2008. a. III kvartaliks langenud 3,5 miljardi krooni tasemele. Hoonete ja rajatiste soetamisele kulutasid ettevõtted samal ajal pea 900 miljonit krooni, mis on pea kaks korda vähem kui aasta esimeses kvartalis.
Euribor kukub, laenumarginaalid tõusevad. 2008. a. detsembri lõpuks oli enamuse laenude intressimäära aluseks olev euribor langenud alla 3 protsendi. Detsembris 2008. a. Eesti kroonis väljastatud eluasemelaenude intressimäär tõusis 6,8 protsendilt 8,2 protsendile. Euro-põhiste laenude intressimäär siiski langes eelmise kvartali 6,2 protsendilt 5,2 protsendile.
Laenude jääk pöördumas langusesse? Eraisikulaenude ja eluasemelaenude jääk on veel kvartali baasil kasvamas ning laenude jäägid on jõudnud vastavalt 121 ja 97 miljardi krooni tasemele. Samas tuleb tõdeda, et laenujääkide kasv on kängumas ning kuude lõikes vaadatuna on eluasemelaenude jääk juba langema hakanud. Teisisõnu tähendab see, et pangad võtavad eluasemeturult ära rohkem raha, kui nad sinna uusi laene annavad.
Laenukäive 2004. aastas. 2008. a. IV kvartalis väljastati eluasemelaene 3,3 miljardi krooni väärtuses ehk sama palju kui 2004. a. III kvartalis. 2004. a. olid elamispindade hinnad ligikaudu kaks korda madalamad, kui 2008. a. Seega võib järeldada, et eluasemelaene väljastati 2008. a. arvuliselt ligikaudu kaks korda vähem kui neli aastat tagasi. Nii oleme laenude väljastamise arvulise aktiivsusega ligikaudu 2001.-2002. aasta tasemel.
Äriühingute laenujääk juba kukub. 2008. a. IV kvartalis väljastati äriühingutele laene 11 miljardi krooni väärtuses ning laenujääk kahanes 117 miljardi kroonini. Kui eraisikulaenude ning eluasemelaenude jääk on üsna tõenäoliselt kukkuma hakkamas, siis äriühingutele väljastatud laenude jääk oli juba 2008. a. IV kvartali lõpus väiksem kui sama aasta II kvartalis. Siingi võtavad pangad turult rohkem raha ära, kui nad turule uusi laene välja annavad.
Eraisikute laenukoormus veel kasvab. Eraisikulaenude jääk on kasvav ja SKT on vähenemas. Nii on eraisikulaenude osakaal SKTst kasvanud 2008. a. II kvartali 47 protsendilt 48 protsendile. Eeldatava majanduskasvu negatiivse numbri taustal võib kindlalt öelda, et 2008. a. IV kvartali näitaja suureneb siin veelgi.

Valminud eluruumide hulk on tagasihoidlik. 2008. a. IV kvartalis valmis Eestis 1018 uut eluruumi, mis on üle kahe korra vähem, kui aasta varem. Eelmise aasta jooksul sai kasutusloa kokku 5300 eluruumi kogupinnaga 458 400 ruutmeetrit. Uusi projekte seevastu eelmise aasta kestel alustati napilt – nii on siingi paraku vaid edasist langust võimalik prognoosida.
Äripindade ehitus on stabiilne. Äripindade puhul tuleb täheldada, et 2008. a. IV kvartalis väljastati rohkem äripindade kasutuslubasid, kui aasta eelmiste kvartalite jooksul. Kokku väljastati 2008. a. IV kvartalis 286 kasutusluba 246 000 ruutmeetrile äripindadele.
Kinnisvaratehingute arv kukub. 2008. a. IV kvartalis tehti Eestis 11 230 kinnisvaratehingut ehk peaaegu sama palju kui 2004. a. I kvartalis. Nende tehingute väärtus oli 7,7 miljardit krooni ehk lausa kolm korda vähem kui näiteks tehingute tippajal 2006. a. IV kvartalis.

Jätkuvalt on kinnisvaraturg majandusraskuste tormi räsida. 2009. aasta ei tõota tulla kerge, vaevalt lõplikud lahendused turul veel selgi aastal selgeks räägitakse. See siiski ei tähenda, et kinnisvaraturg otsa saab või ära lõppeb. Kinnisvaratehinguid tehakse vähe, kuid siiski tehakse. Hinnad langevad, kuid loodetavasti on hinnalangus aeglane ja ei toimu äkilisi kiireid languseid.

Endiselt on „turu võti“ pankade käes. Selleks, et majanduses ja kinnisvaraturul midagi liikuma saaks hakata on hädasti vaja, et pangad hakkaksid taas ettevõtlust ning kinnnisvara soetamiset vabamalt finantseerima.

Loodetavasti saabub majanduse ja kinnisvaraturu põhi võimalikult peatselt, et jõuaksime aega, mil turgu iseloomustavad näitajad taas vaikselt kosuma saavad hakata.

Vaata lisa

Pressiteade: Uus turuülevaade analüüsib kinnisvaraturgu
Adaur Grupp OÜ ja KV.EE turuülevaade
Portaal KV.EE

Statistika: ehitustööde maht vaikselt langemas

09.02.2009 Tõnu Toompark

2008. a. III kvartalis tehtis Eestis ehitustöid 15 000 miljoni krooni väärtuses, sellest omal jõul pea 10 000 miljoni krooni eest. Aastataguse ajaga võrreldes on ehituse mahud langenud üle 10%. Arvestades raskusi kinnisvaraturul ning probleeme ehitus- ja kinnisvarasektori finantseerimisega või enam kui kindlalt eeldada, et langus ehitusturul jätkub. Lisaks sunnib ehituse rahalise mahu langust kiirenema ka ehitushindade langus, mis paraku küll veel ehitushinnaindeksis ei peegeldu.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Банки забирают больше денег, чем выдают

06.02.2009 Tõnu Toompark

Рост остатка по кредитам замедляется. Если смотреть по месяцам, то остаток по жилищным кредитам уже начал сокращаться, пишет эксперт по недвижимости Тыну Тоомпарк в своём обзоре рынка.

Другими словами, это означает, что банки забирают из жилищного рынка больше денег, чем выдают в виде новых кредитов.

В 4-м квартале 2008 года было выдано жилищных кредитов на 3,3 млрд. крон, то есть, столько же, сколько в 3-м квартале 2004 года. Правда, тогда жилье было примерно в два раза дешевле, чем в 2008 году. Из этого можно сделать вывод, что в 2008 году было выдано в два раза меньше кредитов, чем четыре года назад. Таким образом, по количеству выданных кредитов мы находимся на уровне 2001-2002 года.

Процентная ставка по выданным в эстонских кронах кредитам с 6,8% выросла до 8,2%. Процентная ставка кредитов в евро снизилась с 6,2 до 5,2%.

В 3-м квартале 2008 года средняя зарплата по Эстонии составляла 12 512 крон, что на 14,8% выше показателя прошлого года. Исходя из того, что нас ожидает снижение зарплат, можно твёрдо сказать, что рост зарплат замедлится или, даже, станет отрицательным.

Artikkel ilmus 06/02/2009 väljaandes dv.ee.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,593 1,594 1,595 … 1,671 1,672 1,673 Vanemad uudised ››