Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kinnisvara müük nõuab tegevusplaani

Illustratsioon

Elamispindade turu olukord ei ole rõõmustav. Kinnisvaratehingute arv on langemas. 2008. aasta II kvartalis tehti Eestis 29% vähem kinnisvaratehinguid, kui aasta varem. Kinnisvaraturul ringleva raha mass aga kahanes samal ajal koguni 41% võrra.

Endiselt on suur hulk elamispindade arendusprojekte omavahel ostjate pärast konkureerimas. Ainuüksi Tallinnas on pakkumisel üle 2100 uhiuue korteri. Ilmselgelt on kinnisvaramüüjatel raske ostjaid leida. Ostjaid on turul ringi liikumas vähe ning otsustamisperioodid on veninud üha pikemaks.

Napi müügi taustal tõstatub kinnisvaraomanikel küsimus, kas senine müügitöö on organiseeritud parimal võimalikul viisil. Kas tehingute nappus on tingitud eelkõige turu kehvast olukorrast või on põhjust mõelda vahendaja väljavahetamisele tõhusama vastu. Kas projekti müügiga tegelev maakler istub kontoris mõnusalt kohvilaua taga ja ootab sissetulevaid telefonikõnesid klientidelt, kes uut elamist osta soovivad ? Või otsib maakler ise aktiivselt võimalusi, kuidas võimalike klientideni ja nende rahakottideni jõuda?

Uisa-päisa ei tasu otsuseid langetada, kuid efektiivsema maakleri leidmise peale tasub väga tõsiselt mõelda. Esmalt siiski on mõistlik olemasoleva maakleri kompetentsus proovile panna. Võimalus selleks on saata prooviostu sooritama testija, kontrollida näiteks e-postile reageerimise kiirust. Esimese asjana on siiski mõistlik maaklerilt küsida konkreetset kirjalikku tegevusplaani, mis maakleri hinnangul peaks viima projekti eduka realiseerimiseni.

Illustratsioon

Kui tegevusplaan või kontrollost positiivseid tulemusi ei anna, siis ei jää muud üle, kui vahendaja välja vahetada. Soovitav on leida vahendusettevõte, kel on olemas piisav ajalugu ning kogemus analoogse projekti müügi korraldamisel.

Soovitav on välistada ettevõtted, kes on momendil vahendamas konkureerivaid projekte. Vastasel juhul tekib konkurentsisituatsioon, kus maakler hakkab konkureerivate arendajate vahel kliendiga pendeldama ja hinda alla suruma. Sellisest olukorrast on tänasel turul müüjal pea võimatu võitjana väljuda.

Vahendusettevõtte juures on väga oluline roll ka konkreetse projekti müügiga tegeleval maakleril. Temalgi peab olemas olema piisav kogemus analoogsete projektide müümisel. Maakleri väärtus seisneb kindlasti ka kliendibaasi olemasolus. Kliendibaasita maakleri pakutav lisaväärtus on madal, kuid seda saab tasakaalustada aktiivne tegevus.

Illustratsioon

Eeskätt siiski on vaja konkreetset kirjalikku tegevusplaani. Tegevusplaan peab paika panema, milliseid tegevusi tehakse, mis aitavad viia projekti aduka realisatsioonini. Määrata tuleb, milliste kanalite kaudu soovib müüja klientideni jõuda, kus teha reklaami, millised on ühe võis teise reklaamikanali kulud, kuidas korraldada pressiteadete avaldamine, milliseid lisaväärtusi ostjatele pakutakse. Viimaste alla kuuluvad näiteks kinnisvara eksperthinnangud, olemasoleva vara realiseerimine ja abi eluasemelaenu taotlemisel.

Konkreetse tegevusplaani olemasolu annab võimaluse müügitegevuse käigus hinnata, kas liigutakse soovitud sihi poole. Kui jah, siis kas soovitud tempoga. Kui ei, siis mida peab muutma, et kurss paika saada. Tegevusplaani puudumine annab kõigile osapooltele justkui vabad käed, kuid kehvade tulemuste puhul muutub raskeks otsustada, et mis sai õigesti ja mis valesti tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: ehitushinnaindeks siiski veel tõuseb

Vaatamata praktikute väidetele, et ehitushinnad on langenud tuleb 2008. a. II kvartalis endiselt tõdeda ehitushinnaindeksi tõusu. Indeks jõudis 189,4 punktile, mis tähendab aastast kasvu 4,2%.

Esmakordselt aga tuleb tõdeda, et seni indeksit kiirele kasvule vedanud tööjõu komponent on langenud. See on esimene kord sel sajandil, kus ehitushinnaindeksi koosseisus olev tööjõukomponent on langenud. Vaatamata tööjõu odavnemisele on ehitusmaterjalid ja -masinad siiski kallinenud.

Hoone tüübiti on aastaga enam kallinenud eramute ehitamine (4,8%) ja vähem ametihoonete ehitamine (3,9%).

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Huumor: kinnisvaramull läbi muusikalise vaatevinkli

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kui ma oleksin kihla vedanud… (7. osa – augusti kokkuvõte)

Illustratsioon

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Prognoos on reaalsusest märksa optimistlikum

Illustratsioon

Juulikuisele ootamatule tehingute arvu kasvule järgnes augustis taas langus. Augustis tehti Eestis 1240 korteriomanditehingut, millest Tallinnale langes 505. Aastataguse ajaga võrreldes teeb see languseks vastavalt 29 ja 23%.

Kui juulikuine tehingute arvu ajutine suurenemine välja arvata, siis on tehingute arvu vähenemise tempo aeglaselt pidurdumas.

Samas tuleb tõdeda, et 2009. a. märtsiks sai Tallinna korteriomanditehingute arvuks prognoositud 502. See tase on tänaseks juba saavutatud. Sama kehtib ka Eesti kui terviku osas – märtsikuiseks tehingute arvuks sai prognoositud 1236 korteriomanditehingut. Augustis aga sõlmiti 1240 tehingut.

Kui korteriomanditehingute arv peaks veel langema, mida see enam kui tõenäoliselt teeb, siis tuleb tunnistada, et olen olnud reaalsusest märksa optimistlikum.

Hindade prognoos on tõele lähemal

Illustratsioon

Eesti korteriomanditehingu keskmine hind langes augustis esmakordselt alla 15 000 krooni piiri jõudes 14633 kroonini. Tallinna korteriomanditehingute arv jõudis samal ajal 20 646 kroonile. Samasuguse langustempo jätkudes näeme septembris-oktoobris, kuidas Tallinna keskmine hind langeb alla 20 000 krooni piiri.

Kogu Eesti ja Tallinna reaalsed keskmised hinnad jäävad prognoositule mõlemad 2% võrra alla ehk võib öelda, et prognoos on tõele üsna lähedal.

Võrreldes tipphindadega aprillis 2007. a. on tänaseks nii Eesti kui Tallinna korteriomanditehingu keskmine väärtus langenud pea veerandi võrra ehk vastavalt 24 ja 23%. See tähendab, et mullukevadise 2 miljonit maksva Tallinna äärelinna 3-toalise korteri saab täna 460 000.- ehk enam kui kolme Eesti keskmise aastapalga jagu odavamalt kätte.

Kokkuvõtteks

Eesti elamispindade turu tänased mured ei seisne mitte niivõrd langevates hindades, kui just eelkõige kokkukuivanud tehingute arvus. Viimane on vähendanud elamispindade turul ringleva raha massi võrreldes tippaegadega lausa kordades.

Käesolev artikliteseeria sai algatatud sel põhjusel, et kihlveopakkuja “süüdistas” mind liigses pessimismis. Paraku peame poole aasta vahekokkuvõttes tõdema, et pessimistlikuks peetud prognoos tehingute arvu osas on juba saavutatud. Arvestades aga tänast turuolukorda peame tõdema, et tehingute arv jätkab enam kui tõenäoliselt märkimisväärses langustrendis vähemalt kogu käesoleva aasta vältel.

Prognoosi raamides püsimiseks peaksid nii Eesti kui Tallinna korteriomandite hinnad järgneva poole aasta jooksul langema veel 9%. Läheneva talve ja hüppeliselt suurenevate küttekulude valguses ei ole see vähetõenäoline, et nii ka läheb.

Tibusid aga loetakse sügisel ja prognoosi osas lõplike kokkuvõtteid saame teha siis, kui vaatlusperiood läbi saab. Seega veel vahefiniši tulemuste põhjal lõplikku otsust prognoosi paikapidavuse või tühisuse kohta ei ole mõtet teha.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pakkumishindade kauplemisruum on 10-15%

Illustratsioon

Uut kodu soetades seisab inimene küsimuse ees, kuidas kinnisvaraportaalides või leheveergudel olevad pakkumishinnad peegeldavad reaalset elu? Kui suur on pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahe?

Alljärgnevalt on võrreldud kinnisvaraportaali KV.EE korterite pakkumishindasid ning maa-ameti tehingustatistikaga. Näeme, et viimase aasta jooksul on pakkumishinnad ületanud tehinguhindu 15 kuni 22%.

Pakkumishinna leiab kuulutusest

Pakkumishind on hind, millega müüja pakub korterit võimalikele ostjatele. See on hind, mille müüja on lisanud näiteks kinnisvaraportaalis või ajalehes avaldatavale kuulutusele.

On üsna selge, et ostja soovib kauba eest alati võimalikult vähe maksta ja seetõttu soovib ta kaubelda. Kauplemiseks annab ostjale hea positsiooni tänane langev kinnisvaraturg. Kinnisvaraturu langus tähendab seda, et hinnad langevad ning samuti on vähenemas kinnisvaratehingute arv. See sunnib kinnisvaramüüjaid müügiga kiirustama, kuid annab ostjale võimaluse rahulikuks ostuotsuse kaalumiseks.

Kokkuleppele jõudes selgub tehinguhind

Illustratsioon

Kui korteriostja leiab müüjaga kokkuleppe ostetava korteri hinna osas, siis lepitakse kokku tehingu hind. Turul, kus kogu võim on ostjate käes, on selge, et tehinguhind jääb pakkumishinnast allapoole. Portaali KV.EE pakkumishindade ja Tallinna korteriomanditehingute hinna vahe on kõikunud viimase aasta jooksul 15 kuni 22%.

See veel ei tähenda üksüheselt seda, et „rääkimisruum”, mille võrra korteri hinda on võimalik alla kaubelda, on viiendik pakkumishinnast. Erisusi võib põhjustada portaalis olevate pakkumiste struktuuri erinevus tehingute struktuurist. Kui näiteks portaalis pakutakse keskmisest kallimaid kortereid, siis see tõstavab keskmist pakkumishinda. Kuisamas aga reaalseid tehinguid tehakse keskmisest odavamate korteritega, siis venib vahe pakkumis- ja tehinguhinna vahel suureks.

Keskmist korterit ei ole olemas

Illustratsioon

Samuti ei tähenda pakkumishindade ja tehinguhindade vahe seda, et igalt pakkumiselt on võimalik hinda kümnete protsentide võrra alla kaubelda. Kindlasti saab enam hinda kaubelda turuväärtust ületava hinnaga pakkumistelt ning vähem on võimalik kaubelda turuväärtusega või koguni alla selle müügisolevatelt pakkumistelt.

Igal juhul siiski indikatsiooni keskmiste pakkumishindade kaubeldavuse kohta toodud graafik annab. Arvan, et võib julgelt väita, et keskmine pakkumishind on kaubeldav 10-15 protsendi võrra. (Siin aga peab veel korra meenutama, et keskmist pakkumist kui sellist tegelikult olemas ei olegi.) Igal juhul on tänastel koduotsijatel võimalus rahulikult ringi vaadata ja ostuotsust kaaluda, et see saaks tehtud parim võimalikest. Väga oluline kriteerium on hind – see on teema, millest täna on võimalik enam rääkida, kui näiteks paar aastat tagasi.

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad tarbijate kinnisvara ostujõudu, mis on jõudnud samale tasemele, kus see oli enne korterihindade ülikiire tõusu algust 2005. a. alguses.

Võrdleme Tallinnat, Tartut ja Pärnut

Illustratsioon

Alljärgnevalt on võrreldud Eesti kinnisvaraturu kolme aktiivsemat piirkonda – Tallinnat, Tartut ja Pärnut. Võetud on maakonna keskmine palk ning maakonnakeskuse korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind. Linnade lõikes on võrreldud, mitu korteriomandi ruutmeetrit on võimalik kuupalga eest osta. Täiendavalt on juurde toodud võrdlus kogu Eesti keskmise ostujõuga. See annab võimaluse mõista, kes kinnisvaraturu tõmbekeskustes on kinnisvara osta odavam või kallim.

Lisatud graafikult näeme, et suhteliselt on korteriomandid kõige kallimad Pärnu linnas. Seal on 2008. a. II kvartalis keskmise palga eest võimalik soetada kõigest 0,61m2 pinda. Tallinna vastav näitaja oli samal ajal 0,66 ning Tartu linnas 0,74m2. Kõik kolm „suurlinna” jäävad alla Eesti keskmisele tasemele, mis jooksva aasta teises kvartalis oli 0,80m2.

Pärnu madal ostujõud on põhjendatav suvepealinnaks olemisega, mis toob koha peale jõukamaid kinnisvaraostjaid Tallinnast ja välisriikidest. Tallinna keskmisest madalamat ostujõudu saab põhjendada pealinnaks ja kohaliku majanduselu keskuseks olemisega – sellistes linnades on kinnisvara alati keskmisest kallim.

Tartu on järjekordselt Eesti kinnisvaraturu keskmiste näitajate indikaator. Paljud Tartu kinnisvaraturgu ja majandust iseloomustavad näitajad – näiteks korteriomandite ostujõud, keskmised hinnad, keskmine palk jälgivad üsna täpselt Eesti keskmiste näitajate liikumisi.

Ostujõu madalpunkt oli 2006. a. III kvartalis

Illustratsioon

Ostujõu madalpunkt oli kõigis linnades eranditult 2006. a. III kvartalis. Keskmised hinnad jõudsid küll kõrgeimasse tippu alles 2007. a. märtsis-aprillis, kuid ostujõudu aitas langemast tagasi hoida kiirenenud palgatõus. Eesti keskmine palga tõus ületas kogu 2007. a. jooksul 20%.

Kui eeldada, et 2008. a. III ja IV kvartali jooksul langevad korteriomandite keskmised hinnad aastataguse ajaga võrreldes 15% ning keskmise palga tõus kahaneb 10% peale, siis jätkab ostujõud tõusu.

Eeltoodud projektsiooni kohaselt tõuseb Pärnu ostujõud 0,71 ruutmeetrini. Tallinnas oleks vastav number pisut kõrgem ehk 0,74m2. Tartu küündiks 0,90 ruutmeetrise kuuplaga ostujõuga Eesti keskmise 0,92m2 lähedale. See teeks ostujõu kasvuks selle miinimumpunktiga 2006. a. III kvartalis võrrreldes Tallinnas 60, Tartus 80 ja Pärnus 73%.

Ostujõud on vaid üks indikaator

Eelpool on võrreldud kinnisvaratehignu ühte aspekti – hindu ja sissetulekuid. Kinnisvara ostujõudu ja tarbijate valmidust uut kodu soetada mõjutavad nõudluse poole pealt olulisel määral kindlasti veel eluasemelaenude kättesaadavus ning tarbijate meelestatus turu suhtes.

Laenude kättesaadavus on Eestis keerulisemaks muutunud tänud tõusvatele intressimääradele ning suurenenud omafinantseeirngumäärale. Turu suhtes on tarbijad üsna pessimistlikult meelestatud. Küll aga on oluline, et korterite „mõistlik” hind on üks oluline eeldus tehingute arvu taastumiseks – juhtugu see siis 2009. aasta jooksul või kunagi hiljem.

Korteriomandite ostujõud keskmise palga alusel, m2/kuupalk

Korteriomandite ostujõud keskmise palga alusel, m2/kuupalk

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Elamispindade pakkumishindade langus kiireneb

Elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE Indeks jätkab juba 30. nädalat langustrendis. Indeks on võrreldes aastataguse ajaga langenud 91,8 punktile ehk kokku 13%. Indeksi tipp 108,4 punkti oli aprillis 2007. Sellest ajast on indeks langenud 15,3%.

Pakkumishindadelanguseks käesoleva aasta jaanuaris oli 4, veebruaris 7 ja märtsis juba 9%. Tänaseks on pakkumishindade langus jõudnud pea 13 protsendini.

Pakkumishindade langus on kiirenenud, sest hind on kujunenud ostjate jaoks kõige olulisemaks teguriks, mille lauses ostuotsus langetatakse. See on sundinud kinnisvara müüjaid tähelepanu võitmiseks eelkõige minema pakkumishindade langetamise teed.

Langevate hindade taustal on stabiliseerumas pakkumiste kogumaht. Üks pakkumiste kasvu katkemise põhjuseid võib seisneda portaalist võlgnike väljaviskamises. Samas võib arvata, et nii mõnigi kinnisvara müügiotsus on edasi lükatud sel põhjusel, et tänaselt turul ei ole võimalik soovitud hinda küsida.

Ettevaatavalt võib prognoosida, et eelmise aasta märtsist-aprillist alanud pea sirjooneline hinnalangus jätkub veel nii mõnegi kvartali vältel. Pakkumiste arv lähiajal pigem stabiliseerub, sest kuulutusi dubleerivad maaklerid hakkavad vaikselt ametit vahetama ning kinnisvara müügiotsuseid lükatakse tuleviku paremaid aegu ootama.

KV.EE Indeks

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Majutatute hulk kasvab aeglaselt

2008. a. II kvartalis majutati Eesti majutusasutustes kokku 643 885 inimest. See on 3% enam kui aasta tagasi. Majutatute arvu kiire kasv aeglustus juba 2005. aastal, mil eelmiste aastate mitmekümneprotsendilised majutatute arvu kasvunumbrid taandusid ühekohalisteks.

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Majutuskohtades majutatud, 1000, kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Huumor: USA elamispindade hindade Ameerika mäed

USA elamispindade inflatsiooniga korrigeeritud hinnad alates 1890. aastast alates: kuidas näeks hinnagraafik välja Ameerika mäena?

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Huumor: Kas Arco Vara aktsiatega kaubeldakse?

Kas Arco Vara aktsiatega kaubeldakse?

PS: Mina (Arco väikeaktsionär) sain selle koomiksi Arco Vara inimese kaudu :)

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Suurim korteritehingute arvu langus oli Pirital

Tallinna korterituru hindamiseks on järgnevalt võrreldud kolmekuulisi ajaperioodi maist kuni juuli kuuni 2008 aastataguse ajaga. Kolmekuuline ajaperiood on valitud sel põhjusel, et välistada Tallinna ja Tallinna linnaosade turu väiksusest tingitud võimalikud anomaaliad.

Tallinna korteriomanditehingute arv kahanes vaadeldaval ajaperioodil 2591 tehingult 1800 peale ehk 31% võrra. Keskmine tehinguhind muutus samal ajal 14% võrra ja jõudis 21 800 krooni tasemele.

Tehingute arv on enam vähenenud Pirital ja Haaberstis

Illustratsioon

Keskmisest enam on vähenenud korteriomanditehingud Pirital ja Haaberstis. Seal on 2008. a. tehtud vastavalt 67 ja 50% vähem korteriomanditehinguid kui 2007. a. Pirita tehingute arvu vähenemist võib põhjendada sellega, et 2007. a. suhteliselt kõrge tehingute tase on olnud tingitud tõenäoliselt mõne arendusprojekti valmimisest, kus toona palju tehinguid tehti.

Pirita on ka ainus linnaosa, kus vaadeldaval perioodil keskmine hinnatase on tõusnud. Hinnatõus on küll napp 3%, kuid tegemist on ainsa linnaosaga, kus korteriomandite hinnad ei ole langenud. Samuti on Pirita puhul oluline, et tegemist on kesklinna järel kalliduselt teise Tallinna linnaosaga. 2008. a. oli Pirita keskmine korteriomandi ruutmeetrihind 25 864 krooni.

Lasnamäe on suurim korteriturg

Keskmisest enam on korteriomanditehingute arv langenud veel Lasnamäel. Lasnamäel tehti 2008. a. maist juulini 401 korteriomanditehingut, mis on 37% vähem, kui aastatagusel ajal. Lasnamäe tehingute arvu langus on oluline põhjusel, et Lasnamäel kui Tallinna suurimas linnaosas tehakse Tallinna linnaosadest enim korteriomanditehinguid. 2008. a. tehti Lasnamäel 22% Tallinna korteriomanditehingutest.

Lasnamäe puhul on seegi fakt oluline, et selles linnaosas on Tallinna kõige madalamad korteriomandite ruutmeetrihinnad. Lasnamäe korteriomandi keskmine hind oli 2008. a. 18 171 krooni.

Väiksem tehingute arvu langus oli Põhja-Tallinnas

Illustratsioon

Üheski linnaosas ei ole korteriomanditehingute hulk aasta jooksul suurenenud. Kõige vähem ehk 1% võrra vähenes korteriomanditehingute arv Põhja-Tallinnas. Seal tehti 2008. a. kolmekuu jooksul 323 korteriomanditehingut keskmise hinnaga 21 617 krooni. Siinkohal tuleb ka äramärkida, et Põhja-Tallinna hinnalangus on olnud üks väiksemaid – kõigest 7%.

Kesklinnas hinnalangus 14%

Kesklinn on Lasnamäe järel suuruselt teine korteriomanditehingute piirkond. Kesklinnas tehti 2008. a. vaadeldava kolme kuu jooksul 365 tehignut ehk 31% mullusest vähem. Nii nagu tehingutearvu langus ühtis ka kesklinna korteriomandi keskmise hinna langus 14% Tallinna kui terviku keskmise näitajaga. Kesklinna keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 2008. a. 28 210 krooni, mis on Tallina kõrgeim näitaja.

Nõmmel suurim hinnalangus

Illustratsioon

Suurim hinnalangus on aset leidnud Nõmmel. Samas tehakse Nõmmel piisavalt vähe korteriomanditehinguid, et kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha on keeruline. 2008. a. kolme kuu jooksul tehti Nõmmel kõigest 71 korteriomanditehingut keskmise hinnaga 20 221 krooni. See tehingute arv moodustab ainult 4% Tallinna korteriomanditehingute koguarvust.

Nõmme järel tabas suuruselt teine hinnalangus Mustamäed. Mustamäe on üks Tallinna suuremaid linnaosasid. Tehingute arv langes Mustamäel 300 tehinguni 2008. a. ehk 23% võrra. Keskmine tehinguhind oli eelmisest aastast 19% madalam ehk 19 329 krooni.

Turu taastab rahavoog pankadelt

Soovime seda või mitte, kuid paraku tuleb tõdeda, et korteriomandite hinnalangus eeldatavalt jätkub. Pessimistid ootavad languse pikkuseks 3-4-5 aastat, optimistid loodavad tunneli lõpus valgust näha juba järgmisel sügisel.

Selge on see, et kinnisvaratehingute hulk hakkab taastuma selle järel, kui tarbijate sentiment on pöördunud positiivseks ning pangad hakkavad taas liberaalsemalt kinnisvaraturule raha pakkuma. Seda aga ei juhtu tõenäoliselt mitte enne, kui korterite hinnalangus on peatunud.

Tallinna korteriomanditehingute arvu ja keskmise hinna langus 05-07/2008 võrreldes aastataguse ajaga

Tallinna korteriomanditehingute arvu ja keskmise hinna langus 05-07/2008 võrreldes aastataguse ajaga

Korteriomanditehingute arv Tallinna linnaosades 05-07/2008

Korteriomanditehingute arv Tallinna linnaosades 05-07/2008

Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind, kr/m2 (05-07/2008)

Tallinna korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind, kr/m2 (05-07/2008)

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistika: keskmine palk tõusis 15,2%

Eesti keskmine palk jõudis 2008. a. II kvartalis 13 306 kroonini. Aastaga suurenes keskmine palk 15,2%. Tegemist on vaatamata majanduskasvu kahanemisele äärmiselt suure palgatõusuga.

Arvestades selle aasta majandusarenguid ning laia tähelepanu pälvinud ettepanekuid töötajate palkasid alandada võib eeldada, et keskmise palga tõus aeglustub eesolevate kvartalite jooksul märgatavalt.

Eesti keskmine brutopalk (krooni) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % - kvartalite lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

TV3: Mustamäe uue kinnisvara müük ei edene

Samal ajal kui maaklerid püüavad kõikvõimalikul moel leida märke, et trööstitu olukord kinnisvaraturul hakkab ümber saama, räägivad teised märgid teist keelt.

“Seitsmesed uudised” leidsid Mustamäelt uhiuue elurajooni, kus on müüdud täpselt sama arv kortreid, kui on kerkinud uusi kortermaju.

Vaata videot Delfist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Millal saabub õige aeg osta kinnisvara?

Korterite hinnad langevad ja enamik ostjatest ootab languse jätku. Juulikuise seisuga on Tallinna korteriomandite keskmine hind langenud tipphindadest 2007. a. märtsis 22%. Müüjad küll kinnitavad igakuiselt jätkuvalt, et hindade põhi on käes, kuid numbrid räägivad teist keelt.

Millal saabub turu põhi?

Illustratsioon

Ostjatel on küsimus, et millal on parim ehk rahaliselt soodsaim aeg kinnisvara ostmiseks? Millal saabub turu põhi? Selge on, et langeval turul ostu sooritada on kaheldava väärtusega – vara väärtus langeb. See võib tingida vajaduse eluasemelaenu kiiremaks tagastamiseks ja/või täiendava tagatise leidmiseks. Igal juhul laenuvõtjale ebasoodne ja ebameeldiv tegevus.

Jälgima peaks tehingute arvu ja hinnalangust

Illustratsioon

Aimdust ajast, millal võiks turu põhi saabuda annab hinnalanguse pidurdumine. Täna veel sellist märki turul ei ole – hinnalangus pigem kiireneb. Võib arvata, et hinnalanguse pidurdumise järel saabub ühel momendil stabiilsus korterihindades, mis mõne aasta pärast ehk ka tõusuks pöörduda võib.

Teine asi, mida jälgima peaks, on tehingute arv – kui tehingute arv hakkab tõusma, siis on eeldust arvata, et ostjad on turule tagasi tulnud ning hinnalangus hakkab peatuma. Kuigi tehingute arvu langus juulis otsustuvalt pidurdus, siis trendi pöördumist on veel vast vara oodata – pigem on tegemist ühekuise kõrvalekaldega turu üldisest suundumusest.

Keskmist korterit ei ole olemas

Vaatamata selgele turu langustrendile nii hindade kui tehingute arvu osas peab koduotsiv inimene aduma, et turu keskmist objekti ei ole olemas. Kinnisvaraturg ei ole aktsiaturg, kus vahet pole, milline elektrooniline väärtpaber pangakontol asub. Kinnisvara ja seega ka korterite üks põhiomadus seisneb selles, et iga kinnisvaraobjekt on ainulaadne.

Ainulaadsus tähendab omakorda seda, et koduotsijale sobib turulolevatest pakkumistest tõenäoliselt ainult mõni üksik. Kui koduotsija leiab, et talle sobib turulolevatest pakkumistest asukoha, toalisuse, pindala, kvaliteedi ja muude parameetrite poolest vaid mõni, siis nende omanikud ei pruugi hinnalangetamisega keskmisel tasemel kaasa minna.

Sellisel juhul on koduotsija võimalus teha oma nõudmistes järeleandmisi ning otsida soodsama hinnaga pakkumisi. Alternatiivne võimalus on ootama jääda, et sobilikke korterite pakkujad tuleksid üldise hinnalangetamisega kaasa. Kui pakkujad seda ei tee ja äkitsi õnnestub korter müüa mõnele teisele ostjale, siis on meie koduotsija valikuvõimalused veelgi ahtamaks muutunud.

Kauple julgelt

Illustratsioon

Konkreetne soovitus tänastele koduotsijatele on järgmine. Kui uut elamist on vaja, siis tasub korterit otsida ja osta ka tänasel turul. Leidke vähemalt kolm-neli sobilikku pakkumist ja kaubelge julgelt. Otsuse tegemisel tuleks lähtuda eelkõige sellest, kas suutsite hinna vastuvõetavaks kaubelda ning kas korter ikka vastab kõigile nõudmistele.

Vahel ei ole hind kõige olulisem tegur. Seda juhul kui korteriga kaasneb mõni eriväärtusega tegur. Kui ikkagi lapse koolimaja asub naabermajas, siis võib olla üksjagu mõistlik tasuda korteri eest natuke kõrgemat hinda. Vastutasuks saab laps lihtsa ja turvalise koolitee.

Kinnisvarahinnad võivad küll langeda, kuid perspektiivis 5-10 aastat ei ole see eriti oluline. Enamus inimestel ei ole võimalust raisakullina turul ringi otsida, et leida hättasattunud inimene, kellelt paaripäevase otsusega korter võileivahinna eest välja osta. See nõuab kiiret otsustamist, vabasid finantsvahendeid ning põhjalike teadmisi kinnisvaraturust.

Tallinna korteriomandite keskmise hinna ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Tallinna korteriomandite keskmise hinna ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: tööpuudus aasta teises kvartalis on madal

Vaatamata kurbadele uudistele majanduskasvu osas on tööjõuturu näitajad endiselt positiivsed. Hõivatute hulk on pea samal tasemel, mis aasta tagasi – 2008. a. II kvartalis oli Eestis 656,6 tööga hõivatut. Töötute hulk on aastataguselt 35 000 inimeselt langenud 27 300 inimeseni ja tööpuudus 5 protsendilt 4,2 protsendile.

Karta on, et aasta kolmas kvartal nõnda rõõmustav ei tule ning majanduskasvu aeglustumisest tingituna hakkavad tööpuuduse näitajad ülespoole ja tööhõivenäitajad allapoole liikuma. Samas peame tõdema, et isegi tänase tööpuuduse kahekordistumisel jääme me veel selle näitajaga tunduvalt alla 2000. aasta 14-protsendilisele tööpuudusele.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine