Pakkumishindade kauplemisruum on 10-15% (1)

Illustratsioon

Uut kodu soetades seisab inimene küsimuse ees, kuidas kinnisvaraportaalides või leheveergudel olevad pakkumishinnad peegeldavad reaalset elu? Kui suur on pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahe?

Alljärgnevalt on võrreldud kinnisvaraportaali KV.EE korterite pakkumishindasid ning maa-ameti tehingustatistikaga. Näeme, et viimase aasta jooksul on pakkumishinnad ületanud tehinguhindu 15 kuni 22%.

Pakkumishinna leiab kuulutusest

Pakkumishind on hind, millega müüja pakub korterit võimalikele ostjatele. See on hind, mille müüja on lisanud näiteks kinnisvaraportaalis või ajalehes avaldatavale kuulutusele.

On üsna selge, et ostja soovib kauba eest alati võimalikult vähe maksta ja seetõttu soovib ta kaubelda. Kauplemiseks annab ostjale hea positsiooni tänane langev kinnisvaraturg. Kinnisvaraturu langus tähendab seda, et hinnad langevad ning samuti on vähenemas kinnisvaratehingute arv. See sunnib kinnisvaramüüjaid müügiga kiirustama, kuid annab ostjale võimaluse rahulikuks ostuotsuse kaalumiseks.

Kokkuleppele jõudes selgub tehinguhind

Illustratsioon

Kui korteriostja leiab müüjaga kokkuleppe ostetava korteri hinna osas, siis lepitakse kokku tehingu hind. Turul, kus kogu võim on ostjate käes, on selge, et tehinguhind jääb pakkumishinnast allapoole. Portaali KV.EE pakkumishindade ja Tallinna korteriomanditehingute hinna vahe on kõikunud viimase aasta jooksul 15 kuni 22%.

See veel ei tähenda üksüheselt seda, et „rääkimisruum”, mille võrra korteri hinda on võimalik alla kaubelda, on viiendik pakkumishinnast. Erisusi võib põhjustada portaalis olevate pakkumiste struktuuri erinevus tehingute struktuurist. Kui näiteks portaalis pakutakse keskmisest kallimaid kortereid, siis see tõstavab keskmist pakkumishinda. Kuisamas aga reaalseid tehinguid tehakse keskmisest odavamate korteritega, siis venib vahe pakkumis- ja tehinguhinna vahel suureks.

Keskmist korterit ei ole olemas

Illustratsioon

Samuti ei tähenda pakkumishindade ja tehinguhindade vahe seda, et igalt pakkumiselt on võimalik hinda kümnete protsentide võrra alla kaubelda. Kindlasti saab enam hinda kaubelda turuväärtust ületava hinnaga pakkumistelt ning vähem on võimalik kaubelda turuväärtusega või koguni alla selle müügisolevatelt pakkumistelt.

Igal juhul siiski indikatsiooni keskmiste pakkumishindade kaubeldavuse kohta toodud graafik annab. Arvan, et võib julgelt väita, et keskmine pakkumishind on kaubeldav 10-15 protsendi võrra. (Siin aga peab veel korra meenutama, et keskmist pakkumist kui sellist tegelikult olemas ei olegi.) Igal juhul on tänastel koduotsijatel võimalus rahulikult ringi vaadata ja ostuotsust kaaluda, et see saaks tehtud parim võimalikest. Väga oluline kriteerium on hind – see on teema, millest täna on võimalik enam rääkida, kui näiteks paar aastat tagasi.

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

77 − = 75

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!