Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: tööstushindade stabiliseerumine ja langus toovad leevendust

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMKM-i peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul võib näha tööstustoodangu hindades teatavat stabiliseerumist, mis on hea uudis eelkõige tarbijatele. Võrdluses eelmise aastaga kasvasid töötleva tööstuse tootjahinnad oktoobris 0,6 protsenti, sama kasv oli ka septembris. Jätkuvalt oli ekspordihindade kasv kiirem (1,8%) mis näitab, et ettevõtted suudavad välisriikidesse müüa tooteid kallimalt.

Toiduainetööstuses on hinnad püsinud viimastel kuudel samal tasemel, kui välja arvata volatiilsemad kalatööstuse hinnad. Seetõttu aeglustus oktoobris aastane hinnatõus 2,9 protsendini. Hinnasurvete alanemist on näha ka maailmaturul, mis väljendub impordihindades. Samas Eesti toiduainetööstus on suutnud hoida kõrgel eksporditud toodete maksumust, aastaga on ekspordihinnad tõusnud 8 protsendi. Põhjuseks tooraine väärindamise abil kallimate toodete müük, näiteks toorpiima asemel müüakse rohkem juustu.

Ka puidutööstuses on näha hinnatõusu taandumist, seda nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihindades. Oktoobris olid tootjahinnad 3,9 protsenti kõrgemad, mis oli selle aasta madalaim näitaja.

Põlevkiviõli hinnad on sarnaselt naftatoodete hindade muutusele endiselt languses, oktoobris olid tootjahinnad ligi 18 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Hinnad on kukkunud tagasi 2020. aasta keskpaiga tasemele. Kui Eesti tootjatele tähendab see väiksemaid tulusid, siis tarbijatele on hindade langus toonud kaasa soodsamad kütuse hinnad.

Hindade langus iseloomustab endiselt ka paberitööstust, kus tootjahinnad langesid aastaga üle 8 protsenti. Kuigi ka import on odavnenud, siis Eesti tootjatele on viimased paar aastat olnud keerulisemad. Samas tuleb välja tuua, et sarnaselt energia hindade hüppelisele kallinemisele aastatel 2021–2022 tõusid järsult sel ajal ka pabertoodete hinnad ja täna on hinnatase jätkuvalt kõrgemal kui enne energiakriisi.

Teistes tööstusharudes olid hindade muutused valdavalt tagasihoidlikumad. Ettevõtjad ootavad lähikuudel hindade püsimist stabiilsena.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Domus Kinnisvara: Halvas seisus ehk n-ö kolekorterid kinnisvaraturul loovad uusi võimalusi. 6 soovitust ostjale

Domus KinnisvaraDomus Kinnisvara kutseline vanemmaakler Marge Tõnnis kinnitab, et ka kehvas seisus korter ehk n-ö kolekorter on täna turul täiesti arvestatav pakkumine, ning annab praktilisi soovitusi ostjatele, kes eelistavad remondiprojekti valmis lahendusele.

Tänases tõsiselt huvitavas ja kiiresti muutuvas kinnisvara keskkonnas puutume maakleritena kokku varadega, kus müügile pakutakse tõsiste kahjustustega või muud “elukooli” näinud kinnisvara. Linnaruumis moodustavad neist enamiku korterid nii korteriomanditena kui kaasomanditena. Valikus on nii paneelmajade tüüpkortereid kui ka romantilistes sajandivanustes puumajades paiknevaid kortereid või majaosi. On ka minul täna portfellis mõned tõsised “pähklid”, mis ootavad oma võimalust nagu ka teised.

Tõsiste puudustega varadele on tavapäraselt ostjaid kahest erinevast leerist

Ühed on need, kes näevad antud toorikus materjali, millest oskuslikult kujundada uus ja väärindatud pind, jäädes seejuures kasumisse. Tegemist on elukutseliste organisaatoritega, kes teevad oma tööd täna reeglina hästi või väga hästi.

Teine huvitatud pool on valmis oma oskuste ja võimaluste piires ise oma kodu looma moel, mis on neile ainuomane. Selline kodu ei valmi reeglina kiiresti, kuid on täis isetegemise raskusi ja rõõme – kõike seda, mis protsessis osalemine pakkuda saab. Rõõmustavalt tihti on need noored taaskasutuse usku inimesed, kellele on oluline säilitada ja võimalusel väärtustada koha “lugu”, sidudes seda enda looduga.

Tänane kiire elu ja ehitusoskuste kadumine soosivad järjest enam “koli kohe sisse” valmislahendusi. Pole ime, et “kõik hinnas” tooted meeldivad paljudele – need võtavad ära vajaduse ise otsustada, valida ja energiat kulutada. Mugavus on tohutu pluss, eriti siis, kui selleks on võimalused olemas.

Oma igapäevatöös näen turul lõpuks ometi rõõmustavaid tendentse: hinnavahe tõsises remondivajaduses pindade ning keskmises seisukorras vanemate eluruumide vahel on paika loksumas.

Mida siis soovitada nendele julgetele ja teotahtelistele, kes “koli kohe sisse” variandiga kaasa minna ei saa või ei soovi?

Neile teotahtelistele, kellel sõrmed sügelevad, paistavad tulemas head ajad. Pool aastat pimedamat aega annab hea võimaluse nokitseda tegevusega, mis on ühtaegu vajalik ning kasulik.

Jälgi turgu ning tee enda jaoks selgeks, millises suunas oma valikud suunad. Täna on huvitavaid ja soodsaid pakkumisi turule järjest lisandumas. Surve hindadele on koguse suurenedes minemas soodsamat teed.

Soovitan enne ostuotsust eelnevalt nõu pidada, kui puutud kokku asjaoludega, millest enda talupojatarkus üle ei käi. Näiteks on need kaasomandi jagamisega seotud küsimused, ilma dokumenteerimata ümberehitused vms. Kogenud kinnisvaraspetsialist saab õige suuna kättenäidata nii juriidilistes kui üldistes küsimustes. Sõltuvalt asjaoludest ei tarvitse kiirest ostuplaanist midagi välja tulla ning soovitud tehing pikeneb oluliselt.

N-ö kiiksuga pindadel on oluline tutvuda maja haldava ühistu või teenuste osutaja informatsiooniga olemasoleva situatsiooni kohta. Pane tähele, et paljude asjatundlike ühistute kõrval võid üllatusega kokku puutuda olukorraga, kus mitte iga ühistu ei osutu sõbralikuks ja koostöövalmis organiks. Vahendamisega seotud objektidel on maakler see, kes esmase ja vajaliku info on välja uurinud. Selle pinnalt on juba sinu otsustada, kuidas ja milliseid otsuseid enda jaoks vastu võtta.

Oluline on teada, mida linna- või valla arengukava ja planeeringud sulle huvitava pinna ümbruses või lausa naabruses lubavad täna-homme-ülehomme teha. Otsese info peaksid saama kätte omavalitsuste inforuumist. Kui vajad sellesuunalist abi või esindusõigust omavalitsuse juures, pöördu oma sooviga kinnisvaraspetsialisti poole.

Kasuta ostjana oma positsiooni targalt ära. Kui müüjal on tõesti müügiga kiire, on tal suurem valmisolek hinnas ja tingimustes kokkuleppele jõuda. Kui tunned, et läbirääkimised pole sinu tugev külg, võta appi inimene, kes seda oskab ning pöörab tähelepanu kõikidele olulistele detailidele. Nii jõuate notaris lepinguni, mis kaitseb mõlemaid osapooli. Sellist abi pakuvad ka kinnisvaraspetsialistid.

Ära karda ennast proovile panna. Kui sinu valik objekti osas, ajakasutus, rahaline ressurss ja soov oma oskusi katsetada seda võimaldavad, tee see veidi hirmutav samm! Veendu, et lähed võimalikult turvalist teed – kaasa ehitamisega seotud sõbrad ja spetsialistid oma mõtete kinnituseks protsessi.

Selline isetegemise projekt võimaldab luua päris enda koha, mis on lihtne, toimiv ja nauditav – just selline keskkond, kuhu astudes tekib tunne, et elu saab kulgeda rahulikumalt ja sujuvamalt. See on kodu, mis ei püüa liigsega muljet avaldada, vaid pakub täpselt seda, mida inimene päriselt vajab: mugavust, stiili ja hästi töötavat igapäeva. Järgmine samm on lihtsalt ukselukk oma võtmega avada.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 08.12.2025

Tõnu ToomparkKoolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub Kinnisvarakoolis 08.12.2025. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks.

Koolitusele on oodatud:

  • eluruumide üüriinvestorid – olemasolevate ja uute investeeringute tasuvuse mõõtmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid – klientide üüriinvesteeringute teemadel nõustamiseks;
  • kinnisvaraarendajad ja -müüjad – üürileandjate mõttemaailma mõistmiseks

Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 08.12.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Elamispindade turg on tugevatel jalgadel

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumist portaalis KV.EE peegeldava KV.EE indeksi kõver on teinud 0,5% jõnksu allapoole 188,2 punkti tasemele. Tegemist on ajutise tehnilise keskmise hinna muutusega, mille taga on muutused pakkumiste jagunemises erinevate odavamate-kallimate piirkondade ja hinnaklasside vahel. Sisuliselt on hinnakõvera allapoole pöördumisel samad põhjused, mis varasemal kiirel spurdil ülespoole.

Elamispindade müügi pakkumiste arvu kajastav KV.EE objektide arvu indeks liigub alates suvest kindlasuunaliselt allapoole. Pakkumist jääb vähemaks, sest aktiivsed ostjad ostavad pakkumist vähemaks. Samuti on suve pakkumiste tipust allapoole tulemisel hooajalised põhjused.

Elamispindade müügipakkumiste arvu vähenemine portaalis KV.EE hoiab hindade vundamenti tugevana. Elamispindade pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE võib pakkumiste olemuse tõttu hüpata mõne protsendi võrra üles ja alla, kuid väheneva pakkumise tõttu pigem üles.

Hinnalanguse tõenäosus on ajas järjest vähenenud. Tehinguhindade mõningane paari protsendi suurune kerkimine ja pakkumises olevate elamispindade ning tehingute arvu hea proportsioon näitavad, et elamispindade turg on tugevatel jalgadel. Tugevam toetuspind on järelturul. Uute elamispindade turul on mõningaid probleeme pakkumise suure mahuga, kuid siingi on trend pigem positiivses tasakaalu suunas kulgemas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2025-11-19_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

1Partner: Tallinnasse lisandus aastaga ligi 100 000 m² uut äripinda, vanad majad hakkavad tühjaks jääma

1PartnerViimase aasta jooksul on Tallinna ärikinnisvara turg saanud juurde ligi 100 000 ruutmeetrit kaasaegseid büroopindu, kuid uute hoonete valmimine toob kaasa ka kasvava vakantsuse vanemates ärihoonetes, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara juht Kirill Vigul.

Viguli hinnangul ootab büroopindade turgu järgmise viie aasta jooksul uus ajastu ja suured muutused. “Konkurents, mis on seni olnud tihe, läheb veelgi intensiivsemaks, sest turule lisandub järjest uusi hooneid, samal ajal kui vanemad büroohooneid muutuvad sisuliselt vana kontseptsiooni muuseumiteks. Ellu jäävad need, kes suudavad ennast nii funktsionaalselt kui sisuliselt ümber mõtestada,” ütleb ta.

Kui varem koondus enamik pankade ja teiste edukate suurettevõtete büroodest peamiselt ühte väikesesesse südalinna piirkonda, siis viimase kümne aasta jooksul on mitmel pool tekkinud uued bürookeskkonnad ja isegi ärilinnakud. “Majandus ei kasva enam sama tempoga ja turule ei tule nii palju uusi ettevõtteid. IT-sektor, mis kunagi vajas suuri büroopindu, on oma mahud ammu kätte saanud ja pigem optimeerib olemasolevat. Lisaks on muutunud ka ettevõtete vajadused ning üha enam ettevõtteid muudavad oma kontoripindu pigem väiksemaks ja efektiivsemaks,” selgitab Vigul.

Lõviosa viimase aasta jooksul valminud uuest büroode mahust annavad Arteri kvartal, Krulli Park ja Golden Gate, mis asuvad erinevates linna piirkondades. “Need on veel paremini läbi mõeldud kaasaegsed töökeskkonnad, mis pakuvad tugevat konkurentsi eelmise kümnendi edukamatele büroohoonetele ja see käivitab omamoodi ahelreaktsiooni,” kommenteerib Vigul.

Järgmise kahe aasta jooksul lisandub eksperdi hinnagul Tallinnasse veel kuni 150 000 ruutmeetrit uusi büroopindu, mis toob omakorda kaasa samas suurusjärgus vabanenud ruume. “See ei juhtu päevapealt, kuid paratamatult hakkavad vanemad büroohooned tühjaks jääma. See on suur väljakutse, mis hakkab turgu oluliselt ümber kujundama ja sunnib nii omanikke kui linnavalitsust otsima uusi lahendusi,” räägib Vigul, kelle sõnul on seni kehtiv hoonete funktsioonide muutmise kord liiga keeruline, aeglane ja kohati võimatu.

Ekspert nendib et lammutamise asemel säilitamine ja uuendamine on säästlik ning pakub välja, et vanadele hoonetele uue kasutuse leidmist võiks rohkem propageerida ka avalik sektor. “Näiteks linna poolt ehitatud Tallinna Ettevõtlusinkubaatori oleks võinud edukalt mõnda uut kasutust ootavasse büroohoonesse mahutada,” arutleb Vigul.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Oktoobris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,6%

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul tõusis tootjahinnaindeks aastases võrdluses teist kuud järjest. „Tõus on olnud samas suurusjärgus, jäädes septembris 0,5% ja oktoobris 0,6% juurde,“ selgitas Šokman.

Võrreldes mulluse oktoobriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad sealjuures 2,9%. „Toiduainete tootmises kallinesid enim kalatooted ja mitmesugused valmistoidud,“ lisas Šokman.

Võrreldes septembriga mõjutas oktoobris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises ning metalltoodete ja ehitusmaterjalide tootmises. Samuti mõjutas indeksit kütteõlide, elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 0,6%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, mäetööstuses, ehitusmaterjalidel ja metallil. Enim langesid naftasaaduste, põllumajandussaaduste ning paberi ja pabertoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta oktoobriga tõusis ekspordihinnaindeks 1%.

Impordihinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes septembriga 0,2%. Enim tõusid elektrienergia, põllumajandussaaduste ja metalli hinnad. Kõige rohkem langesid naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete ning elektroonikaseadmete hinnad. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusis impordihinnaindeks 0,7%.

251120 Oktoobris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,6%

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 20.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Sundenampakkumise korral kinnisasja müügihinnale käibemaksu lisamisest

LevinPraktikas on esinenud juhtumeid, kui kohtutäitur avaldab kinnisasja sundenampakkumise teates vara alghinna, kuid jätab märkimata käibemaksuga seotud informatsiooni või edastab käibemaksu info sootuks selliselt, et see ei vasta konkreetse kinnisasja maksustamise nõuetele.

Siiski tuleb tähele panna, et käibemaksukohustus kehtib samadel alustel ja tingimustel sundenampakkumise korras kinnisasja müügil nii nagu müük toimuks vabatahtlikult.

Kui kinnisasja omanik/võlgnik on käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaks kohustuslikus korras kinnisasja müügihinnale lisada, kui:

  • tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu,
  • tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu. Seejuures ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist,
  • tegemist on ehitusmaaga. Ehitusmaa on maatükk, millel ei asu ehitist (va tehnovõrk või -rajatis), ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.
  • kui ehitamist on alustatud, kuid ehitatavat ehitist ei saa veel pidada hooneks, ja müüakse selline pooleliolev objekt, loetakse üldjuhul ka selline kinnisasi ehitusmaaks.

Kui kinnisasi ei vasta eelnimetatule, siis müügihinnale kohustuslikus korras käibemaksu lisama ei pea, kuid käibemaksu võib hinnale lisada vabatahtlikult, nn pöördmaksustamise korras.

Peale selle, enamikel juhtudel on käibemaksukohustuslasest kinnisasja omanik enne müüki teinud kinnisasjaga seotud kulutusi ja nendelt sisendkäibemaksu maha arvanud. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat. Kui selline kinnisasi müüakse ilma käibemaksu lisamata, st kasutuse eesmärk on muutunud, tuleb teha sisendkäibemaksu korrigeerimine, mis võib tähendada maha arvatud sisendkäibemaksu riigile tagastamise kohustust.

Sundenampakkumise läbiviimisel tuleb seega järgida kõiki käibemaksukohustuslasele ettenähtud reegleid kuna seadus käibemaksukohustuse osas erisusi ei sätesta.

Kui alghinna määramisel ei ole enampakkumise teates käibemaksu kohta sõnagi märgitud, kuid seaduse järgi käibemaks tuleb kohustuslikus korras lisada, tähendab see, et hind sisaldab käibemaksu.

Seega on soovitatav käibemaksu temaatikale kindlasti tähelepanu pöörata juba varases staadiumis algihinna määramisel kohtutäituri poolt ja esitada kohtutäiturile informatsioon käibemaksuga seotud kohustuste kohta.

Pille Pettai-Stasiulis
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEVIN

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kristjan-Thor Vähi: kinnisvara kahel suurel probleemil on olemas üks ühine lahendus

Kristjan-Thor VähiTallinna kinnisvaraturu kahe suure probleemi – uute kodude kõrgete hindade ja büroopindade nõudluse vähenemise vastu – on olemas toimiv retsept, kui linnavalitsus lubaks tühjenevad vanad kontorihooned kiirendatud korras elumajadeks ümber kohandada, pakub Invego juht Kristjan-Thor Vähi välja lahenduse.

Invego juhi sõnul on väga selgelt tunnetatav probleem, et paljud noored pered täna endale päris uut kodu rahaliselt lubada ei saa. “Mure on seda tõsisem, et tegelikult lähevad uued kodud veel kallimaks. See trend on paratamatu, sest ümberringi on kõik sisendhinnad koos viimaste aastate inflatsiooniga juba tõusnud ja tõusevad veelgi,” selgitab Kristjan-Thor Vähi.

Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid pakubki lahenduseks, et Tallinna uus linnavalitsus võiks soodustada lihtsustatud korra vanade ärihoonete muutmist elukondlikeks. “Tänaste hindade juures peaks sellisel kujul ümber konverteeritud uueväärsete kodude hind sõltuvalt asukohast ja muudest detailidest jääma kuhugi 2500 euro ümber ruutmeetri kohta,” usub Invego juht.

Arendaja sõnul on pandeemia järgselt nõudlus büroopindade vastu olnud languses ning turul on selgelt tekkimas ülepakkumine. “Küsimus on ajas – kui me hakkame taas liikuma seniste praktikate järgi detailplaneeringute muutmise protsesside rütmis, siis jõuavad nii mõnedki vanad kontorihooned lõplikult tondilossideks muutuda ja see omakorda viib ümbruskonna perspektiivi selgelt alla,” rõhutab Vähi ning lisab ka keskkonnajälje ehk lammutamise asemel vanale hoonele uue elu andmise argumendi.

Kristjan-Thor Vähi sõnul ollakse täna sarnaste valikute eest väga mitmel poole maailmas, sest linnastumine jätkub ja ka massiivset kodukontoritest tagasipöördumist ei ole märgata. “Elukondliku kinnisvara kättesaadavuse probleem on tõsine väga paljudes suurlinnades ja samas on mitmel pool ka vakantset kontoripinda omajagu. Need linnad, kus selline kontorite transformatsioon elupindadeks õnnestub valutult, arenevad kiiremini ja saavad kindlasti eelise ka uue kvaliteetse tööjõu kaasamisel,” arutleb Vähi.

Päris uued kodud jäävadki Vähi sõnul omajagu kallimaks, kuigi ka siin on hinnatõus mõneks ajaks võimalik kontrolli alla saada. “Taaskord vaatame kohaliku omavalitsuse poole – mida kiiremini toimub kõigi vajalike protsesside menetlemine, seda madalam on ka lõpphind koduostja jaoks,” rõhutab Invego juht ja meenutab, et Läti pealinnas Riias on peamiselt just sel põhjusel täna võimalik Tallinnaga võrreldav uus kodu osta ligi 30% soodsama hinnaga.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elukvartalid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Nordic Real Estate Forum 2026: Save the date & secure your Early Bird ticket

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2026 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Mark your calendar for March 4, 2026, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online from anywhere in the world.

✨SAVE THE DATE and unlock exclusive savings!✨

Register today to take advantage of our Early Bird discount, available until December 1, 2025. Simply visit www.nordicreforum.com to secure your ticket.

At this point we are thrilled to introduce the first main speaker. Stay tuned as we unveil the full agenda in January 2026:

Olof Sundblad: CEO, Baltic Banking at Swedbank

Other speaker announcements will be posted soon!

Check out our teaser video and get a glimpse of the upcoming.

The main topic of NREF 2026: Rethink Real Estate

Tune in to engaging discussions on investments, macroeconomics, commercial and residential development, retail, logistics, hospitality, PropTech, and ESG in real estate.

For the past 23 years, the Nordic Real Estate Forum has been the oldest and largest real estate event in the Baltics, uniting industry leaders, visionaries, and decision-makers to shape the future of real estate. Our goal is to become the leading forum in the Nordic and Baltic regions.

This is a day filled with knowledge, inspiration, and meaningful connections, capped off with a cocktail reception to wrap up the event.

Can’t travel to Tallinn? The forum will also be streamed online – just choose your preferred ticket type when registering.

Partners of the NREF 2026 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, SIRIN Development, UAB and Law Firm Glimstedt.

In case of any questions, kindly contact us at info@nordicreforum.com

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Nordic Real Estate Forum 2026

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EKFL: Kinnisvaraturuosalised jälgivad mängu ja ootavad uut starti

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kaks korda aastas korraldatava kinnisvarasentimendi uuringu alusel on kinnisvaraettevõtete juhtide ja spetsialistide tunnetus kinnisvaraturu edasiste arengute osas ebakindel, kuid väga vaikselt paranemas, kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turul on lootused tehingute arvu suurenemise ja hindade tõusu osas nii ostu-müügiturul kui üüriturul mõnevõrra pessimistlikumad kui pool aastat tagasi.

“Enamik uuringus osalejatest ootab lähitulevikult praeguse tehingute arvu ja hinnataseme muutumatuna püsimist. Kasvu ootab turult siiski õige pisut enam turuosalisi kui langust,” selgitas Tõnu Toompark.

Ootused äripindade osas ei erine suurel määral elamispindade turu prognoosidest.

“Äripindade sektoris hinnatõusu ei oodata. Kasvust rohkem eeldatakse lähitulevikult tehinguaktiivsuse vähenemist. Samas toodi uuringus eraldi välja, et äripindade erinevates segmentides võivad liikumised olla erisuunalised,” osundas Tõnu Toompark.

Muuhulgas uurib kinnisvaraettevõtete küsitlus ettevõtete plaane töötajate arvu ja käibe muutuse osas. Ettevõtjad annavad inimeste arvu ja käibe suurendamise kohta peaaegu alati positiivse ettevaatava hinnangu.

“Hetkel proovitakse tavapärasest erinevalt valdavalt jätkata olemasolevate töötajate arvuga, kuid töötajate arvu suurenemist prognoosib siiski vähendajatest mõnevõrra rohkem ettevõtteid. Käibe kasvatamise plaanide juures tähendab see ettevõtte efektiivsemalt tööle panemist,” järeldas Tõnu Toompark.

Uuringu suur neutraalsete vastuste arv, mis tähendab, et ettevõtjad ja spetsialistid ei oota turuindikaatoritelt ei kasvu ega kahanemist, ütleb, et turuosalised on valdavalt ootepositsioonil, kus jälgitakse mängu ja oodatakse uut starti. Positiivseid meeleolusid on negatiivsetest napilt enam.

“Kõige pimedam on ikka koidiku eel. Lootes naasvale majanduskasvule, madalal püsivale Euriborile ja pankade jätkuvale valmidusele kinnisvaraäri finantseerida võiks arvata, et kõige keerulisemad ajad kinnisvaraturul on vinduvasse majanduskriisi selja taha jäämas. Edasi liigume kinnisvaraturul positiivsel rajal, kuid mõõduka ja rahuliku tempoga,” prognoosis Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 75 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

2025-11-17-ekfl-kinnisvarasentiment-1

2025-11-17-ekfl-kinnisvarasentiment-2

2025-11-17-ekfl-kinnisvarasentiment-3

2025-11-17-ekfl-kinnisvarasentiment-4

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 03.12.2025

Andres TederKinnisvarakoolis toimub 03.12.2025 koolitus „Kinnisvara hindamise ABC”. Koolitus annab selge ja süsteemse ülevaate hindamise põhimõtetest, eesmärkidest ja kasutatavatest meetoditest. Koolituse viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder, kes selgitab hindamise praktilisi aspekte ja tutvustab erinevaid aruande vorme.

Koolitus sobib:

  • kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad mõista väärtuse kujunemist;
  • maakleritele, kes puutuvad kokku hindamisaktidega;
  • arendajatele ja investoritele, keda huvitavad väärtust kujundavad tegurid;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kes soovivad kinnisvarast rohkem teada saada.

Osalejad saavad:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest ja meetoditest;
  • teadmised hindamistoimingutest ning kasutatavatest mõistetest;
  • arusaama hindaja kutsesüsteemist ja pädevusest;
  • oskuse lugeda ja mõista hindamisaruandeid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 03.12.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: elamispindade tehingukäive on palkade kogusummaga võrreldes suur

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025 III kvartalis oli Eesti elamispindade ostu-müügitehingute rahaline käive 1,0 miljardit eurot. Viimase nelja kvartali summaarne elamispindade käive oli 4,03 miljardit eurot. Arvestuslik netopalkade summa oli 2025 II kvartalis 2,95 miljardit ja viimase 4 kvartali jooksul 11,5 miljardit eurot.

Seega moodustas elamispindade tehingute käive palkade summast 35%, mis on indikaator elamispindade turu suhtelise aktiivsuse osas. Seda on enam, kui ajalooline keskmine, mis on 32%. Ajaloolisest keskmisest suurem elamispindade tehingukäibe osakaal viitab aktiivsele elamispindade turule.

Viimase viie aasta keskmine elamispindade tehingukäibe ja palkade kogusumma suhe on 38%. Sedavõrd kõrge on käige-palgasumma suhtarv paljuski 2020. a sügisest kuni 2022. a kevadeni kestnud 5-6 kvartali pikkuse elamispindade ostubuumi tõttu, mis jääb viimase viie aasta arvestuse sisse.

Elamispindade tehingukäibe ja palgasumma võrdlemine avab, kui suur on inimeste valmidus kinnisvara soetada. Võrdlus ajaloolise ja viimaste aastate keskmisega annab võimaluse anda tänasele näitajale hinnangut.

Arvestades ajaloolisest keskmisest suuremat kinnisvaraturu rahalist aktiivsust läbi käibe, on raske prognoosida tehingute arvu suurenemist. Elamispindade tehingute hinnad on vaikselt kerkimas. Tehingute arvu suurenemine paneks käibe-palgasumma suhtarvu kasvule hoogu juurde.

Arvestama peaks majanduskonjunktuuri, kus oleme loodetavasti lõpuks majanduslangusest pääsenud, kuid kiirest kasvust veel unistada ei tasu. Sellise majandustsükli faasi juurde ei peaks käima üliaktiivne elamispindade turg.

Elamispindade tehingute käive vs netopalkade kogusumma

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga kasvas 0,6783 euroni osaku kohta (30. september 2025: 0,6773). Fondi kogu puhasväärtus on 97,4 miljonit eurot (30. september 2025: 97,2 eurot). EPRA NRV 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga on 0,7238 eurot osaku kohta.

2025. aasta oktoobris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (30. september 2025: 1,0 miljonit eurot, välja arvatud 0,5 miljoni euro suurune ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus).

2025. aasta oktoobri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (30. september 2025: 6,0 miljonit eurot). 31. oktoober 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,0 miljonit eurot (30. september 2025: 237,7 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis oktoobris puhaskasumit 110 tuhat eurot ning 2025. aasta kümne kuuga 2,214 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 724 tuhat eurot). Oktoobris otsustas fond teha investoritele rahalise väljamakse summas 420 tuhat eurot ehk 16,9 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 1,1% ning oli oktoobri lõpus 11,22 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,4%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid oktoobris kuus 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa. Arendusettevõtte tegevusajaloo jooksul on kuine uute broneeringute maht olnud suurem vaid paaril korral. Uus-Järveküla elurajoonis on klientide poolt veel broneerimata 18 juba valminud või 2026. aasta alguses valmivat ridamaja. Oktoobris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 24 tuhat eurot intressitulu.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli oktoobris 220 tuhat eurot. Usaldusfondi suuruselt teises investeeringus, endise Danske panga peahoones Vilniuses, lõppeb detsembri alguses laenuleping. Pank on teinud pakkumise lepingu pikendamiseks senisest pikema maksegraafikuga, mis suurendab fondi vaba rahavoogu. Intressimarginaal jääb senisele (190bp) tasemele. Hetkel on hoonest üürilepingutega kaetud 83%. Oktoobris sõlmiti uus üürileping kogu olemasolevale vabale pinnale. Üürimaksed algavad sõlmitud lepingu kohaselt järgmise aasta märtsist.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_102025

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Sotsiaalministeerium: Uuendatud on müranõuded elamutele ja ühiskondlikele hoonetele

SotsiaalministeeriumSotsiaalministeerium kehtestas rangemad nõuded mürale, et kodud ning ühiskondlikud hooned nagu näiteks lasteaiad, koolid ja hooldekodud oleksid vaiksemad – inimeste tervisele paremad.

Ministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling rõhutas, et uuendatud nõuded annavad võimaluse inimeste tervist paremini hoida.

„Müra ei pruugi otseselt tunduda häiriv, aga pidev ja pikaajaline müra on märkamatu terviserisk, mis üha sagedamini keskkonnast tuleneb. Müra vähendamine tähendab vähem stressi, paremat und ja tervemat südant. Nii saame tagada, et meie kodud ja ülejäänud ruumid, kus me palju aega veedame, oleksid vaiksemad ja seega inimeste tervisele paremad,“ ütles Aive Telling.

Sama osakonna nõunik Ramon Nahkur kinnitas, et uued mürapiirid on rangemad, kuid tänapäeval saavutatavad.

„Kehtima hakanud määrus loob selguse, millised müratasemed on tervisele ohutud ja toob nõuded kooskõlla mürastandardiga. Valmistasime uuendused ette koostöös akustikaekspertide, kütte- ja ventilatsiooniinseneride, Kliimaministeeriumi, TalTechi, Terviseameti ja ehitussektori esindajatega. Aluseks võtsime viimaseid teadusuuringuid ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi,“ sõnas Ramon Nahkur.

Määrus „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” täpsustab, milliste hoonetüüpide puhul tuleb müra normtasemeid järgida. Edaspidi kehtivad konkreetsed piirtasemed elamutele, lasteaedadele, koolidele ja hoolekandeasutustele – ehk hoonetele, kus inimesed viibivad pikemalt ja kus liigne müra võib tervist enim mõjutada. Büroo-, tervishoiu-, kaubandus- ja majutushoonete müra käsitlevad edaspidi erialastandardid.

Samuti näeb määrus ette, millistest heliisolatsiooninõuetest tuleb alates jaanuarist 2027 elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete (nt koolid, lasteaiad, hoolekandeasutused) rajamisel või olulisel ümberehitamisel lähtuda. Näiteks edaspidi peab müra, mis kostab elu- või magamistuppa tehnosüsteemidest nagu näiteks ventilatsioon või küte, olema kahe detsibelli võrra vaiksem. Päevasel ajal liiklusest elutuppa kostev müra peab aga jääma viie detsibelli võrra madalamatesse piiridesse.

Uuendatud müranõuetes on erand kodudes kasutatavatele jahutusüsteemidele. Kui jahutussüsteem on majaülene, siis selle töötamisel võib elu- ja magamistoas päevasel ajal müratase olla lubatust kõrgem kuni kahe detsibelli võrra, ruumipõhise jahutussüsteemi puhul kuni seitsme detsibelli võrra. Mõlemad erandid on seotud sellel suvel kehtima hakanud energiatõhususe määruse nõudega, mille kohaselt tuleb elamutes tagada, et kuumade ilmadega on ruumis temperatuur 26 kraadi. Seetõttu peavad uued elamud olema edaspidi varustatud nn kohustusliku jahutusega ning siin peavad müra- ja sisekliimanõuded üksteisele vastu tulema, sest eesmärk on üks – vaikne ja tervist toetav elukeskkond.

Rangemad müranõuded uute elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete rajamisel ja olulisel ümberehitamisel hakkavad kehtima alates aastast 2027, ülejäänud alates 17. novembrist 2025.

Olulisemad uuendused:

  • Maksimaalne tehnosüsteemide müratase elu- ja magamistoas: 28 dB, erandina 30 dB nn majaülesele jahutussüsteemile ja kuni 35 dB ruumipõhisele puhurkonvektori jahutusele (senise määruse kohaselt 30 dB).
  • Maksimaalne liiklusmüra müratase elutoas päevasel ajal: 35 dB (senise määruse kohaselt 40 dB).
  • Normid on kehtestatud elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja lastehoidudele ning hoolekandeasutustele (senise määrusega muu hulgas majutusasutustele, tervishoiuasutustele, äri- ja büroohoonetele).
  • Heliisolatsiooni tagamiseks ja olmemüra vähendamiseks viitab määrus standardile EVS 842, mida tuleb järgida uute elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete olulisel ümberehitamisel (senine määrus vanale projekteerimise normdokumendile).

Tasub arvestada:

  • Olemasolevate hoonete puhul uuendatud nõuded tagasiulatuvalt ei kehti. Nende puhul tuleb lähtuda hoone püstitamise hetkel kehtestatud nõuetest ehk seni kehtinud määrusest.
  • Välismüra (nt liiklusmüra, tööstusmüra, tuuleparke jm väliskeskkonna allikad) reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus. Nende õigusaktidega ohjatakse ja vähendatakse müra väliskeskkonnas välismüra piirtasemete, ruumilise planeerimise, müra strateegiliste kaartide ning müra vähendamise tegevuskavade abil.
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC