Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Eelmisel aastal broneeriti Eestis majutusplatvormide kaudu kokku 1,91 miljonit lühiajalist ööbimist, mida on 8% rohkem kui aasta varem. „See hõlmab veebiplatvormide (Airbnb, Booking ja Expedia) kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust, kuid mitte majutust hotellides ja muudes sarnastes majutuskohtades,“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk. Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalistest ööbimistest moodustasid välisturistide ööbimised Eestis mullu 68% ja Eesti elanike ööbimised 32%.
Lühiajalise üürituru ööbimisi registreeriti enim Harjumaal ja Tallinnas
Enim registreeriti majutusplatvormide kaudu lühiajalisi ööbimisi mullu Harjumaal (55%), sh Tallinnas (52%), järgnesid Pärnumaa (13%) ja Pärnu linn (12%) ning Tartumaa (11%) ja Tartu linn (10%). Saaremaal registreeriti mullu 5% ning Läänemaal 3% Eesti lühiajalise üürituru ööbimistest. Ida-Virumaa ja Narva linn andsid vastavalt 3% ja 2% ööbimistest. „Seega suuremad Eesti linnad hõlmasid 75% lühiajalise üürituru ööbimistest. Samas ei ole see üllatav, sest lühiajaline üürimine on populaarsem just linnades,“ kommenteeris Pukk.
2024. aastaga võrreldes kasvas majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimiste arv pea kõigis maakondades, v.a Tartumaal ja Tartu linnas ning Valgamaal. Suurema ööbimiste arvuga maakondadest kasvas ööbimiste arv aastataguse ajaga võrreldes Harjumaal 12%, Pärnumaal 5%, Saaremaal 7% ja Ida-Virumaal 19%. Ööbimiste arv vähenes Tartumaal (10%) ja Valgamaal (4%).

Võrreldes 2019. aastaga kasvas 2025. aastal majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajaliste ööbimiste arv kõigis maakondades. „Väiksem oli kasv Harjumaal (6%) ja Tallinnas (2%), kus lühiajaline üürimine oli aktiivne juba 2019. aastal,“ rääkis Pukk. Pärnumaal ja Pärnu linnas suurenes lühiajalise üürituru ööbimiste arv sama ajaga võrreldes vastavalt 45% ja 41% ning Tartumaal ja Tartu linnas vastavalt 68% ja 61%. Ida-Virumaal ja Narva linnas kasvas lühiajalise üürituru ööbimiste arv 2019. aastaga võrreldes vastavalt 35% ja 23%, Läänemaal 58% ja Saaremaal 32%. „Majutusplatvormide kaudu registreeritud lühiajalise üürituru ööbimiste arv on kuue aastaga mitmekordistunud ligi pooltes väiksema majutusmahuga maakondades,“ lisas juhtivanalüütik.
Väliskülastajate ööbimistest 85% registreeriti suuremates Eesti linnades, neist ülekaalukas osa ehk 65% Tallinnas. Majutusplatvormide kaudu registreeritud Eesti elanike lühiajalisi ööbimisi oli 2025. aastal enim Tallinnas (24%), Tartus (14%) ja Pärnus (14%).

Majutusplatvormide kaudu ööbis Eestis enim Soome turiste
Eelmisel aastal oli välisriikidest majutusplatvormide kaudu registreeritud ööbimistest enim Soome külastajate ööbimisi (27%). Soomele järgnesid Läti (10%), Saksamaa (9%), Ameerika Ühendriigid (5%), Leedu (5%) ja Suurbritannia (4%). Võrreldes 2024. aastaga kasvas mullu kõige rohkem Eesti naaberriikidest saabunud külastajate ööbimiste arv. Enim suurenes Leedust saabujate arv (18%), järgnesid Läti (17%) ja Soome (8%).
| Soome | Läti | Saksamaa | Ameerika Ühendriigid |
Leedu | Suurbritannia | |
| Eesti kokku | 344 708 | 123 181 | 122 571 | 68 783 | 60 655 | 51 679 |
| Harjumaa | 198 658 | 52 527 | 85 553 | 56 580 | 35 811 | 45 385 |
| Hiiumaa | 1775 | 1505 | 1740 | 221 | 417 | 152 |
| Ida-Virumaa | 7790 | 3027 | 2965 | 950 | 1348 | 543 |
| Jõgevamaa | 394 | 220 | 489 | 58 | 67 | 88 |
| Järvamaa | 491 | 411 | 155 | 30 | 150 | 26 |
| Läänemaa | 8787 | 1639 | 2478 | 683 | 842 | 281 |
| Lääne-Virumaa | 3140 | 1268 | 2034 | 504 | 431 | 476 |
| Põlvamaa | 565 | 565 | 290 | 67 | 156 | 113 |
| Pärnumaa | 81 246 | 20 526 | 8239 | 2187 | 8667 | 1651 |
| Raplamaa | 656 | 532 | 326 | 149 | 252 | 199 |
| Saaremaa | 12 479 | 8679 | 7005 | 1199 | 5627 | 509 |
| Tartumaa | 22 430 | 26 178 | 8367 | 5075 | 5424 | 1753 |
| Valgamaa | 1726 | 2841 | 1124 | 204 | 664 | 98 |
| Viljandimaa | 2866 | 1283 | 1018 | 403 | 300 | 251 |
| Võrumaa | 1705 | 1980 | 788 | 473 | 499 | 154 |
Majutusplatvormide kaudu registreeritud Soomest saabunud külastajate ööbimisi oli 2025. aastal enim Harjumaal, sh Tallinnas ligi 192 700, järgnesid Pärnu linn (ligi 77 900), Tartu linn (ligi 21 000) ja Saaremaa (ligi 12 500). Lätist saabunud külastajate lühiajalise üürituru ööbimisi oli samuti enim Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, sh Tallinnas ligi 49 000, Tartus ligi 24 000 ja Pärnus ligi 19 000. Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Leedust ja Suurbritanniast saabunud külastajate lühiajalise üürituru ööbimised toimusid peamiselt Harjumaal, sh enamik ööbimisi oli registreeritud Tallinnas.
Siinsed andmed kajastavad ainult veebiplatvormide kaudu pakutavat majutust ja neid ei saa võimalike kattumiste tõttu muu turismistatistikaga liita. Majutusplatvormide andmestik külastajate ööbimiste arvu ja renditud ööde arvu kohta Eestis on koostatud Eurostatilt lepingu alusel statistikaametile saabuvate andmete põhjal. Külalisööbimiste näitaja kajastab nii peatumise kestust kui ka iga reisigrupi liikmete arvu ning on kooskõlas ametlikus turismistatistikas kasutatava mõistega „majutusettevõtetes veedetud ööd”.
Statistika hõlmab veebiplatvormide kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust (sarnaneb EMTAK tegevusalale 552). Andmestik ei kajasta selliseid tegevusalasid nagu hotellid ja muu sarnane majutus (EMTAK 551), laagriplatsid ning vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid, sh kämpingud (EMTAK 553). Kokkuleppe järgi esitavad platvormid Eurostatile andmed just nende üksuste kohta, mis ei ole hotellid ja kämpingud.
Andmed on avaldatud 20.04.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Majutusplatvormide andmed statistika andmebaasis on avaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel. Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte.





Kinnisvarakoolis toimub 25.05.2026 koolitus “







AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and P102B OÜ entered into a contract for the performance of reconstruction and extension works of Kotka Health Centre at Kotka 12, Tallinn. The total cost of the contract is 4.4 million euros excluding VAT, and the works will be completed in June 2027.
Arco Vara AS announces a change in the structure of shareholders holding a significant participation.
EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) will fix the list of investors for distribution on 22.05.2026 at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.
Esimeses kvartalis oli uute kodulaenude keskmine summa Eestis 131 313 eurot, mis on üle kahe korra rohkem lätlaste ja üle pooleteise korra rohkem leedulaste keskmisest kodulaenust, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.
Ilmunud on Eesti Korteriühistute Liidu koostatud elektroonilise käsiraamatu „Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades“ XIII osa. Kogumiku eesmärk on tuua esile korteriühistute tegevust puudutavad olulisemad õigusvaidlused, mis on leidnud lahenduse Riigikohtus, pakkudes seeläbi praktilist tuge nende mõistmisel ja rakendamisel korteriühistu igapäevases töös. Käsiraamat jätkab varasemate samateemaliste väljaannete traditsiooni, koondades ajakohase ülevaate viimaste aastate olulisematest korteriühistuid puudutavatest Riigikohtu lahenditest.
Swedbanki andmetel oli aasta esimeses kvartalis kodulaenuturul tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis 153 000 euroni, mis on 6% suurem kui möödunud aasta samal ajal. Esimeses kvartalis sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes kolmandiku võrra enam ning lepingute kogumaht kasvas ligi poole võrra.
Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta aprilli lõpu seisuga kasvas 0,4033 euroni osaku kohta (31. märts 2026: 0,4022). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,4 miljoni euroni (31. märts 2026: 91,1 eurot).
Poola turule laienemine toetas Summus Capitali kasvu ka 2026. aasta esimeses kvartalis.

Eelmise aasta lõpus kuulutas Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu terviklahenduse rajamiseks, kuhu laekus 14 ideekavandit. Arhitektuurivõistluse võitis ja I preemia 12 000 eurot pälvis võidutöö märksõnaga “ROBIN“, mille esitajaks on Kuu OÜ arhitektid.
Arhitektuurikonkursi võidutöö märksõnaga “ROBIN“, autoriteks Kuu OÜ arhitektid.
II koht. Ideekavand märgusõnaga “KOHALIK”, autoriteks Arhitekt Must OÜ arhitektid.
III koht. Ideekavand märgusõnaga “MARAN“, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid.
Ergutuspreemia. Ideekavand märgusõnaga “EHA”, autoriteks Osaühing Kolm Plus Üks arhitektid.
Me ei saa iial teada täpset tunnet, kuidas oli elada 19. sajandi Tartu puitagulis. Meie ainus võimalus pöördumatult minevikku vajunut veidigi kogeda ja selle kohta teadmisi ammutada on säilitada toonast füüsilist keskkonda, kirjutab muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Kateriin Ambrozevits.








