SEB andmed näitavad, et Baltikumi vanimad kodulaenutaotlejad on Eestis. 65+ vanuses kodulaenu võtjad on meil pea poole enam kui Leedus, samas kui kuni 35-aastaseid ja nooremapoolsed moodustavad Leedus enamuse. Miks jõuavad eestimaalased oma kodu ostuni hiljem ja millistel tingimustel saab kõrgemas vanuses kodulaenu?
SEB andmetel on keskmine kodulaenu võtja 38-aastane. Seejuures moodustavad 36–50-aastased kõigist kodulaenu klientidest 45% ning 26–35-aastased 39%. Vanuserühmas 51–64 on kinnisvara soetajate osakaal ligikaudu 7%.
„Vanusegruppide 51-64 ja 65+ osakaal on Balti riikide laenuvõtjatest kõige kõrgem justnimelt Eestis. Isikliku kinnisvara soetamiseni jõutakse üha hiljem ning selle arvelt oleme vanuse poolest lõunanaabritest esirinnas. Samas näeme, et näiteks Leedus moodustavad just keskmisest nooremad, vanuses 26-35-eluaastat, peamise osa ehk 47% laenuvõtjatest ja 36-50-aastaste osakaal on oluliselt väiksem,“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Hallangu sõnul on suurimaks teguriks Eestis keskmise laenuvõtja vanuse tõusmisel kinnisvara kesisem kättesaadavus tõmbekeskustes, kuhu eestimaalased paremate töö- ja õppimisvõimaluste tõttu enim liiguvad.
Millised erisused on kõrgemas eas laenutaotlejal?
Vanuse kasvades on laenu saamisel riskihindamine konservatiivsem. Laenu taotlev vanemaealine klient peaks arvestama, et laenu tagasimaksmise periood ei tohiks ületada kliendi aktiivset sissetulekuperioodi, mistõttu on laenuperiood enamasti tavapärasest lühem ning mõjutab laenuvõimekust. Samas jäävad kehtima ka tavapärased laenupraktikad, kus pangast laenu saamisel on oluline, et kliendil oleks stabiilne ja tõendatud sissetulek ning laenukohustuste hulk ei läheks tema sissetulekutega võrreldes liiga suureks. Soovituslikult võiksid kõikide laenukohustuste igakuised maksed moodustada sissetulekust maksimaalselt 40-50%. Laenu andmisel jälgitakse ka kliendi varasemat maksepraktikat ja tarbimisharjumusi.
„Näiteks 55-aastasele kliendile pakutakse pigem 10–15-aastast perioodi, mitte maksimaalset 25–30 aastat. Et klient saaks siiski soovitud kinnisvara, tehakse enamasti suurem sissemakse või tasutakse igakuiseid laenumakseid võimalusel suurema määraga,“ rääkis eraklientide panganduse divisjoni juht.
Hindamise üks osa on ka terviseriskid. „Olulisel kohal on näiteks elukindlustus, mis katab laenujäägi ootamatute juhtumite korral,“ lisas Hallang.





Mainor Ülemiste AS-i tütarettevõte TÜC Majad OÜ ning Swedbank sõlmisid 30 miljoni euro suuruse laenulepingu rahastamaks linnakusse aadressile Lõõtsa 1 B/C 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga A-energiaklassiga 13-korruselise büroohoone ehitamist.
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jäi Tallinna korterite tehingute arv novembris napilt alla 700 tehingu, mis tähistab selle aasta kõige tagasihoidlikumat tulemust, jäädes käesoleva aasta keskmisele alla 7%.
Odavamad üürikorterid leiavad üürniku kiiremini ja kallimad seisavad pakkumises kauem. Pakkumist üürikorterite turul on palju ja see hoiab üürihinnad paigal. Keskmise korteri üürihind keskmise palga suhtes on viimase 14 aasta madalaimal tasemel, mis märgib üürieluasemete väga head kättesaadavust, analüüsib üürituru ja -hindade arenguid 
Novembrikuus sõlmitud kodulaenulepingute keskmine summa 131 678 eurot oli selle sügise kõrgeim, kuid lepingute ja taotluste arv vähenes eelmise kuuga võrreldes enam kui kuuendiku võrra, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta novembris konsolideeritud üüritulu 2 703 tuhat eurot, püsides oktoobriga samal tasemel. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli novembris 2 568 tuhat eurot, vähenedes kuuga 6 tuhande euro võrra.
Uue-Maailma asumi tänavatele on plaanis luua turvalisem, rahulikum ja terviklikum linnaruum: tõstetud ristmikud, ühesuunaline liiklus ja laiemad kõnniteed.







Kinnisvaraekspertide hinnangul kasvab järgmisel aastal Tallinna uusarendustes müügil olevate vabade korterite arv veelgi, selgus 1Partner Kinnisvara eestvedamisel läbi viidud küsitlusest, milles osales 122 kinnisvaravaldkonna professionaali.
Hinnad langesid novembris oktoobriga võrreldes 0,2%. Hindade alanemise taga oli turismiteenuste hooajaline odavnemine. Samas mootorikütused kallinesid oluliselt. Aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi umbes 5%-ni. Järgmiseks aastaks ootame 3%-list inflatsiooni. Maksutõusud ja riiklike tasude kasv moodustavad üle poole nii selle kui ka järgmise aasta hinnatõusust.
Kuigi uusarendused koguvad populaarsust, on 90% Eesti eluruumidest ehitatud eelmisel sajandil. Mida vanem on maja või korter, seda keerulisem on seda ka kindlustada ning omanikud kurdavad selle üle sageli erinevates sotsiaalmeediagruppides. Kuidas kindlustada vanemat elumaja, selgitas Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.
Tarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.
Inflatsioon oli sügiskuudel oodatust madalam. Hinnad on viimase kolme kuuga langenud 1,3 protsenti, mida saab peamiselt selgitada hooajaliste tegurite ja maailmaturul langenud toormehindadega, aga ka tihenenud konkurentsiga kütuseturul.
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad.









