Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: detsember 2024

07.01.2025 Mihkel Eliste

2025. aastal võib oodata mitmes võtmes paremat turusituatsiooni kui 2024. aastal

2024. aasta detsembris tehti Eesti korteriturul kokku 1575 ostu-müügitehingut, mida oli hooajaliselt 13% võrra vähem kui novembris, kuid omakorda ka 9,1% vähem kui 2023. aasta viimasel kuul. Üldiselt on detsembris olnud eelnevatel aastatel täheldada väga laialdast uute korterite asjaõiguslepingute mahtu, kuid kuna uute korterite ettemüük on olnud viimase kahe ja poole aasta vältel võrdlemisi mõõdukas, on see üha tugevamalt mõjutanud ka viimaste kvartalite turudünaamikat. Järelturul on seevastu olnud tehingute arv jätkuvalt pigem kõrge, kuid kehva elamispinna kättesaadavuse kontekstis seda suuresti jällegi uute korterite perspektiivse turuaktiivsuse arvelt. Teisisõnu, tänases turusituatsioonis eelistatakse endiselt laialdase pakkumise tõttu peamiselt järelturukortereid ning seda lisaks magalapiirkondadele ka mõne aasta vanuste uute korterelamute korterite lõikes.

Pealinna ja Eesti väikelinnade turutrendid on kohati olnud erinevad

2024. aastal tervikuna alanes Eesti korteriturul tehingute arv 4,5% võrra, mille kõrval taandus Tallinnas turuaktiivsus 4,4% ulatuses. Kuigi pealinnas ja mujal Eestis on tehingute arvu vähenemine olnud üldplaanis justkui analoogses tempos, on siiski piirkonniti olnud märgata mõningaid erisusi, kus mõnes väikelinnas oli turuaktiivsus 2024. aastal ka juba tunduvalt kõrgem kui 2023. aastal (nt Rakvere, Paide). Tänane turukeskkond, kus elamispindade hinnad on võrdlemisi kõrged ning laenuraha on endiselt võrdlemisi kallis, soodustab ääremaastumise peatumist ning on seega mitmetele väikelinnadele oma olemuselt vähemalt kaudselt positiivne nähtus, kuid see pole siiski pikaajalises mõõtmes piisav, et väikeasumite elanike arvu vähenemist nii väljarände kui ka negatiivse iibe mõõtmetes kompenseerida.

Hinnatasemete langust on olnud hiljaaegu ka statistiliselt üha vähem täheldada

Möödunud aasta viimasel kuul tehtud korteritehingute osas kujunes Eestis kui tervikus mediaanhinnaks 2210 €/m2, mida oli küll mõnevõrra suurenenud uute korterite tehingute osakaalu toel 8,4% enam kui novembris, kuid siiski 6,0% vähem kui aasta varasemalt. Justkui esinenud aastase hinnalanguse taga ei ole aga jällegi olnud mitte niivõrd viited laiapõhjaliselt taandunud hinnatasemetele, vaid turudünaamika muutuste taga on olnud juba mainitud muutused uute korterite asjaõiguslepingute lõikes. Kui vaadata 2024. aastat tervikuna, siis Tallinna kui efektiivseima korterituru kontekstis sai täheldada, et enimkaubeldud korterite ehk peamiselt 1960ndatel ja 1980ndatel ehitatud nn tüüpkorterite puhul muutusid nende hinnad võrreldes 2023. aastaga vastavalt +1,7% ja -0,3% võrra. Eesti väikelinnades ja Tallinna lähiümbruses on olnud üldplaanis täheldada analoogseid muutusi, mille juures siiski üldine surve hinnatasemete languseks on ligikaudu augustist-septembrist selgelt vähemalt hooajaliselt taandunud. Peatselt võib korteriturul hinnatõusu oodata just korterite puhul, mis on viimastel aastatel hinnalt enim langenud (eeskätt nõukogudeaegne elamufond).

2025. aastal võib oodata ostu-müügihindade mõningast suurenemist

Kui kellegi sooviks on veel saada elamispindu mõnevõrra soodsamalt kui hiljutistel kuudel, siis selleks avalduda võiv võimalus on veel eeskätt jaanuaris-veebruaris, mida ilmestab iga-aastaselt hooajaliselt kõige rahulikum periood turul, mille vältel tehingute arv ja ostuhuvi kipub olema kõige mõõdukam. Nii korterituru kui ka üksikelamute ja suvilate turu puhul oli aga 2024. aasta II pooles täheldada, et pakkumismaht on järjepidevalt taandunud, viidates potentsiaalsete ostjate jaoks taaskordsele valikuvõimaluste vähenemisele. Hooajaliselt küll vähemalt segmenditi 2025. aasta II kvartalis pakkumismaht taas suureneb, kuid arvatavalt ei ületata enam 2024. aasta tipptasemeid. Vastav olukord viitab üheskoos viimastel kuudel suurenenud turuaktiivsusega aga asjaolule, et 2025. aastal on edasine varade hinnalangus sisuliselt välistatud ning taas kasvama asunud pakkumishinnad indikeerivad eeskätt 2025. aasta II poolest taaskordset võimalikku hinnakasvu tsüklit.

Siinkohal ei ole küll võimalik prognoosida sarnaselt aastatele 2021 – 2022 äärmiselt kiiret hinnatõusu (üle 10%), kuid kui 2025. aasta lõpuks on üksikelamud ja korterid võrreldes 2024. aastaga keskmiselt kuni 5% kõrgemate hindadega, võiks vastavat olukorda pidada ootuspäraseks. 2025. aastal tarbijahindade kasv vähemalt ajutiselt taaskordselt kiireneb ning üleüldise majanduskeskkonna osas prognoositakse senisest positiivsemaid muutusi, mille kõrval nominaalselt elanikkonna sissetulekud endiselt suurenevad ja laenuraha hind jätkab odavnemist. Globaalselt võib energiahindade ja toormete oodatava hinnatõusu tõttu üheskoos Baltikumile omase palgakasvu survega prognoosida ehitushindade taaskordset kasvule pöördumist, mille juures kõikide nimetatud tegurite osas on vähemalt ajalise viitega oodata ka kinnisvarahindade võimalikku hinnatõusu, mis pikemas perspektiivis järgib eeskätt siinset tarbijahindade muutust ja majanduskasvu tempot.

Turuaktiivsuse ulatusliku suurenemise võimalused on lähitulevikus takistatud

Elamispindade tehingute arv üldiselt ei pruugi Eestis tervikuna 2025. aastal veel oluliselt suureneda, kuna viimastel kuudel on tehingute arv olnud eeskätt korterite järelturul üleriigiliselt võrdlemisi laialdane. Võrreldes aastatagusega 2025. aasta I pooles arvatavalt endiselt mitmete kuude vältel võrdlusbaas küll ületatakse, kuid aasta II pooles on püsiva kasvu jätkumine juba vähem tõenäoline. Broneeringute (võlaõiguslikud tehingud) ja asjaõiguslepingute arvu kasvu võib siiski oodata eeskätt uute korterite turul ning seda nii Tallinnas kui ka mujal Eestis, kus mitmetes väikelinnades on olnud ka aastatel 2023 – 2024 täheldada võrdlemisi suurel hulgal uusarenduste esilekerkimist. Üksikelamute turul võib 2025. aastal oodata mitmetes maakondades mõningast turuaktiivsuse suurenemist, mida toetab eeskätt Eesti demograafiline olukord seoses laulva revolutsiooni perioodi elanikkonna laialdase hulgaga, mille juures vastav tugi püsib ka arvatavalt veel aastatel 2026 – 2027. Üldiselt siiski näib, et sõltumata kehvast tarbijaskonna kindlustundest oli elamispindade tehingute arv juba 2024. aastal võrdlemisi kõrgel tasemel, mis seab takistused ka 2025. aasta kontekstis võimaliku turuaktiivsuse suurenemise ulatuse lõikes.

Tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul aastatel 2022 – 2024

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, kinnisvaraportaal kv.ee, Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ statistika

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 13.-16.01.2025

07.01.2025 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 13.-16.01.2025 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad kinnisvaravaldkonnast ülevaate Tõnu Toompark, Kristjan Lood, Evi Hindpere ja Kaido Kaljuste.

Koolitus annab:

ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
baasteadmised kinnisvaraalastest õigusaktidest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” toimub 13.-16.01.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingute arvu kasvuootustel ei ole määratud täide minna

07.01.2025 Tõnu Toompark

Maa-ameti mittelõplike andmete alusel tehti 2024 IV kvartalis Tallinnas 2356 korteritehingut. Alates 2008. a ajalooline keskmine on 2038 tehingut kvartalis. Viimase 5 aasta keskmine tehingute arv on 2305.

Tallinna 2024. a korteritehingute arv on madalam, kui viimaste aastate tipphetked, kuid ajaloolisest keskmisest mõnevõrra suurem.

Viimaste aastate tehingute arvu mõjutajad

Viimase 5 aasta keskmine tehingute arv on sedavõrd suur, sest kinnisvaraturgu on soosinud mitmed tegurid, mida meil 2025. a turgu tagant lükkamas ei ole.

Esimesena lükkas tehingutele suure hoo sisse 2020. a koroona-aegne rahatrükk ja intressimäära madalal hoidmine. Sellele järgnes 2021. a pensionisüsteemi lõhkumine, mis andis inimestele kätte suure hulga raha, mida mh kasutati kinnisvaratehingute tegemiseks.

Rahatrükk, soodne intressimäär ja võimalus pensioniraha kulutada lükkas käima uusarenduste turu, mis tõi korteriturule tehinguid viitajaga kuni 2023. aasta lõpuni.

2024. a teise poolaasta suur tehingute arv on seotud uute korterite potentsiaalsete ostjate suundumisega järelturule, sest uued korterid on ostjate jaoks liiga kallid. Need on moel või teisel statistikas kajastuvad asjaõiguslepingud tuleviku arvelt.

Seega on viimaste aastate tehingute suur arv tuginenud soodustavatele tugeva mõjuga ajutistele asjaoludele, mis 2025. aastaks on selja taha jäänud.

Majanduskonjunktuur ja tehinguteturg peavad kokku sobima

Korteritehingute ajalooline keskmine arv võiks viidata n-ö normaalsele või mõistlikule tehingute arvule mõistlike keskmiste tingimuste juures.

Hetkel ei ole majandusnäitajad keskmised. Meil on kolme aasta pikkune majanduslangus, maksutõusud, inflatsioon, sh kõrgele tasemele püsima jäänud elamispindade hinnad ja väga-väga madal tarbijakindlus

Kõik need tegurid viitavad, et majanduskonjunktuur on tavapärasest keskmisest oluliselt kehvem.

Tehinguid jääb vähemaks

Täna oleme keskmisest kehvemas keskkonnas keskmisest märksa kõrgema tehingute arvuga. Need asjad ei sobitu omavahel kokku. Ajutised anomaaliad kaotavad oma mõju. See tähendab, et statistilised näitajad liginevad enda ajaloolisele keskmisele tasemele.

Niigi väga aktiivse korterituru veelgi aktiivsemaks muutumise ehk korteritehingute arvu kasvu prognoosimine ei ole olulisi tingimusi arvesse võtvat pisut laiemat ja veidi ajaliselt pikemat konteksti arvestades realistlik. Nii tuleb paratamatusena ennustada korteritehingute arvu vähenemist 2025. a jooksul.

Tehingute arvu suurenemise prognoosimine viitaks mitte mõõduka majanduskasvu ja palgatõusu ennustamist, vaid tõelise majandusbuumi ootust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2024 IV kvartal

06.01.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Planeeringute ja maapoliitika valdkonda veab nüüdsest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

06.01.2025 Tõnu Toompark

Alates 1. jaanuarist 2025 liikusid maa- ja ruumipoliitika valdkonna ülesanded Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Seni MKM-i valitsemisalas olnud digiarengu, küberturvalisuse ja side valdkonna ülesanded anti üle Justiits- ja Digiministeeriumile.

Riigikogu kiitis möödunud aasta lõpus heaks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt kureerib MKM alates 1. jaanuarist lisaks majanduse ja innovatsiooni ning tööala valdkondadele maa- ja ruumivaldkonda, mis hõlmab ligipääsetavuse edendamist ja koordineerimist, maakasutuspoliitika kavandamist ja elluviimist ning ruumilise planeerimise korraldamist.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul toodi planeeringute ja maapoliitika valdkonnad MKM-i eesmärgiga tõhustada planeerimisprotsesse ning hoogustada seeläbi ka majanduse arengut. „Kui me soovime Eestisse uusi investeeringuid, siis peame planeeringumenetlusi kiirendama ja muutma protsesse ettevõtjasõbralikumaks. Lisaks tuleb riigil maapoliitikat planeerides pidada silmas, et kasutaksime oma ressursse mõistlikult ning et sellest riigile laekuva tuluga saame arendada ja kaitsta kogu Eestit tervikuna. Oluline on aga teha seda tasakaalukalt, et säiliksid nii inimeste elukeskkond, loodus kui ka kultuurilised väärtused,“ ütles Keldo.

Maa- ja ruumipoliitika valdkonda hakkab ministeeriumis alates 20. jaanuarist juhtima planeeringute asekantsler Ivan Sergejev. Tal saab olema kandev roll ka 1. jaanuarist tööd alustanud ning samuti MKM-i valitsemisalasse liikunud Maa- ja Ruumiameti käivitamises koos ameti peadirektori Kati Tamtikuga. Maa- ja Ruumiamet moodustati Maa-ameti baasil ning sellega liideti maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad üksused Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Kliimaministeeriumist ning Põllumajandus- ja Toiduametist.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootmine püsis novembris samal tasemel

06.01.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta novembris püsivhindades pea sama palju toodangut kui 2023. aasta samas kuus, toodang kahanes 0,1%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,5%, kuid kahanes mäetööstuses 2,3% ja energeetikas 15,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (7,8%), metalltoodete (5,8%), elektriseadmete (20%) tootmine ning vähesel määral ka arvutite ja elektroonikaseadmete (0,9%) tootmine,“ selgitas analüütik. Ta lisas, et suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (21,2%) toomine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta novembris 68,4% välisturule.

Võrreldes 2023. aasta novembriga kasvas töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 0,8% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Müük siseturule langes 7%, kuid müük ekspordiks kasvas 5,3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti novembris võrreldes oktoobriga tööstuses kokku 2,8% ning töötlevas tööstuses 2,7% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas langes novembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 8,6% ning soojuse tootmine 9%.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2024

06.01.2025 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa detsembrikuu turuülevaade: ostjad on turul tagasi, ent dikteerivad veel hinnakujunemist

03.01.2025 Igor Habal

Statistiliselt langesid 2024. aasta elukondliku kinnisvara turul kõik olulisemad näitajad – tehingute arv, mediaanhind ja käive. Aasta II poolest jõudsid aga suuremad turud nagu Tallinn ja Tartu taastumisfaasi, sel aastal jõuab ka enamik turgudest sinna. Taastumise kiirust pidurdavad nii tulumaksu kui ka käibemaksu tõus, ent intressimäärade jätkuv langus toob senisest enam inimesi notarite juurde tehinguid sõlmima.

Esialgsel hinnangul mõjutas detsembri näitajaid riigipühade langemine tööpäevadele – üle kogu Eesti sõlmiti alla 1600 korteriomandi ostu-müügitehingu, mis oli madalaim näitaja alates juulikuust ning võrreldes 2023. aasta detsembriga langes tehingute arv ligi 9%, mediaanhind ligi 6% ning käive 17%. 2024. aastal tervikuna sõlmiti veidi üle 20 000 korteriomandi ostu-müügitehingu (-4,5%), tehingute mediaanhind oli 2060 €/m2 (-2,0%) ja tehingute kogukäive ligi 2,4 miljardit eurot (-4,2%).

Eesti korteriturg

Tallinnas sõlmiti viiendat kuud järjest üle 700 tehingu, esialgsed numbrid detsembris näitasid 732 tehingut. Tehingute mediaanhind oli 2833 €/m2, võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tehingute arv 10% ja mediaanhind ligi 14%. 2024. aasta kokkuvõttes olid Tallinna numbrid võrreldes teiste linnadega oluliselt positiivsemad, tehingute arv langes 4,4% (8518→8141) ja mediaanhind 3,4% (2900→2801 €/m2). Rõõmustav oli ka uusarendusturu taastumine, kui 2023. aastal tehti uute korteritega vähemalt 1005 müüki, siis 2024. aastal suurenes müükide arv üle 1200. Selline taastumise tempo annab lootust, et tänavusel aastal müüakse uusarendusturul kortereid 2022. aasta tasemel (~1500 müüki).

Tartu 2024. aasta tulemus oli Tallinna omast veidi kehvem – tehingute arv langes 7,5% (1834→1697) ja mediaanhind 4,1% (2478→2377 €/m2). Detsembris sõlmiti esialgsetel andmetel 115 tehingut, mis oli aasta üks madalamaid tulemusi, ka mediaanhinna madal tulemus (2236 €/m2) viitab sellele, et seekord oli uusarenduste mõju statistikas madalam kui tavaliselt. Ka Tartu uusarendusturg ei ole veel selgeid märke indikeerinud, et aktiivsus on märgatavalt tõusnud.

Kõige keerulisem oli 2024. aastal Pärnu turg – tehingute arv langes 17,6% (795→655) ning mediaanhind 8,5% (2101→1923 €/m2). Ka detsember ei rõõmustanud, kuna esialgsetel andmetel sõlmiti 45 tehingut ning tehingute mediaanhind oli 1877 €/m2 ning mõlemad tulemused jäid aastakeskmisele tunduvalt alla. Võrreldes Tallinna ja Tartu turuga on suvepealinna turu taastumine tunduvalt aeganõudvam – turg on väiksem ning teise kodu ostjate arv suurem, mis omakorda teeb turu palju volatiilsemaks.

Narvas jäi detsember samuti aasta vaiksemate kuude hulka. Esialgsetel andmetel sõlmiti 51 tehingut, mis oli aasta madalaim tulemus ning erakordselt madal oli ka mediaanhind – 387 €/m2. Aasta kokkuvõttes langes tehingute arv 6,6% (819→765) ja mediaanhind 4,3% (524→502 €/m2).

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Operatiivne info Tallinna korterite uusarenduste sektoris toimuva osas: 01.2025

03.01.2025 Tõnu Toompark

Tallinnas otsitakse ostjate ~2700 uuele korterile. Eriti on suurenenud Kesklinna ja Kalamaja kallima segmendi korterite pakkumine. Müügitehinguid tehakse rohkem äärelinna odavamate korterite segmendis.

Olen kokku kogunud Tallinna uusarenduste turu detailse info. Hoian igakuiselt silmas peal:

millises piirkonnas lähevad pakkumised kiiremini kaubaks ja kus aeglasemalt;
kus on tihedam konkurents ja kus vähesem;
millised on uued turule tulnud projektid ja pakkumised;
millised projektid müüvad ja millised mitte nii hästi;
kuidas liiguvad hinnatrendid turul keskmisena või spetsiifilistes segmentides.

Lisaks jälgin uusarenduste sektori suundumusi nii piirkondade, arendajate kui üksikute projektide lõikes. Mul on hea kogemus, kuidas kombineerida erinevaid andmeid selliselt, et see annaks arendajatele, finantseerijatele või teistele turuosalistele baasi kaalutletud otsuste tegemiseks.

Kas tundub huvitav? Võta ühendust ja räägime.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

1Partner: korteriturul oli tehinguid vähem, aga hind tõusis veelgi

03.01.2025 Tõnu Toompark

Tallinnas detsembrikuus tehtud müügitehingutes kasvas ruutmeetri keskmine hind 3 045 euroni, kalleim korter müüdi 1 016 968 euroga.

Kokku tehti detsembris Tallinnas kinnisvaraga 962 ostu-müügitehingut. “Aktiivsus jäi eelmiste kuude tasemele, kuid tänu pikkadele pühadele jäi tehingute absoluutarv novembrile alla,” kommenteeris aasta viimast kuud 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind oli möödunud kuul 3 045 eurot (novembris 3 012€) ning mediaanhind tõusis 2 833 euroni ruutmeetri kohta (novembris 2 752€). “Mediaanhinna kiirem kasv viitab sellele, et ka kallimate korteritega on hakatud rohkem tehinguid tegema,” selgitas Vahter, kelle sõnul on turul olemas eeldused mõningaseks hinnatõusuks.

Kuna jaanuar on reeglina olnud kinnisvaraturul vaiksem, siis on Vahteri sõnul huvitav jälgida, kas turg jätkab sellest hoolimata viimaste kuude tasemel või tuleb tehinguaktiivsuses hooajale iseloomulik korrektsioon. “Usun, et hinnatase püsib senisel tasemel, kuid suhtes tööpäevade arvuga tuleb tehinguid jaanuaris vähem, kui eelmisel 2-3 kuul,” rääkis 1Partneri juht. “Tuntavalt langenud Euribori tõttu on eelmise aastaga võrreldes vaade alanud aastale siiski optimistlikum. Samuti võiks käibemaksutõusu eel oodata esimesel poolaastal ka teatavat aktiivsuse kasvu uusarenduste turul,” lisas Vahter.

Lisaks korteritele müüdi Tallinnas detsembrikuu jooksul 34 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 9 elamumaa krunti, millest kalleima hind ulatus 3 804 579 euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tartu: Algab Siuru detailplaneeringu avalik väljapanek

03.01.2025 Tartu.ee

3. jaanuaril 2025 algab kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek. Kuu aja jooksul saavad kõik huvilised tutvuda planeeringuga ja teha ettepanekuid selle täiendamiseks.

Detailplaneeringuga saab tutvuda Tartu kodulehel (www.tartu.ee/siuru#detailplaneering) ja raekoja infokeskuses.

20. jaanuaril kell 17.30 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis täiendav infoüritus, kus tutvustatakse detailplaneeringu lahendust ja vastatakse tekkinud küsimustele.

Tartu kodulehe Siuru teemalehele on koondatud rida küsimusi ja vastuseid, mis on esile tõusnud senises planeeringu koostamise protsessis. Sealsamas saab avaliku väljapaneku ajal, kuni 3. veebruarini küsimusi lisaks esitada, neile vastatakse jooksvalt ja sagedamini kõlavad küsimused lisatakse ka kodulehele.

Avaliku väljapaneku ajal, kuni 3. veebruarini saab planeeringu kohta avaldada arvamust veebikeskkonnas, e-postiga (rlo@tartu.ee) või tavapostiga (ruumiloome osakond, Küüni 3).

Avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti tutvustatakse avalikul arutelul märtsi alguses.

Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul annab kultuurikeskus Tartule uue hingamise, sidudes vanalinna jõega ja jättes rohkem ruumi jalakäijatele. “Planeeringut on varasemaga võrreldes täpsustatud, et anda parem ettekujutus Tartu uuenevast avalikust ruumist. Praegu on kõigil hea võimalus kaasa rääkida, millist südalinna me tahame.”

Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Planeeringuga on määratud nii maapealne kui ka maa-alune hoonestusala. Planeeringu koostamisel lähtutakse 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Uueturu tn 1 krundist säilib pool rohealana ja kuni poole ulatuses võib seda krunti hoonestada. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale. Kogu planeeringuala väliruum, sealhulgas haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada tervikliku maastikuarhitektuuriprojektiga.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka uute toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala, samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale. Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele.

Foto: 3+1 arhitektid

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 I kvartal” toimub 30.01.2025

03.01.2025 Margot Toompark

30.01.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 I kvartal“. Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2025 I kvartal” toimub 30.01.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.