Valitsus kiitis heaks ja esitab Riigikogule notariaadialaste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse parem kättesaadavus ning lihtsam ja kiirem asjaajamine.
Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse kiire kasvu tõttu on suurenenud pidevalt ka notaritasud, mistõttu on eelnõu ette valmistanud justiitsministeeriumi hinnangul õigustatud kinnisvaratehinguga seotud notaritasude vähendamine eelnõus sisalduvate lahenduste abil . Eelnõus on kavandatud ka notaritasu maksmisest vabastamine ja tasu maksmise ajatamine, samuti maksejõuetu vabastamine riigilõivust, arvestades jõustuvat riigi õigusabi seadust, mis võimaldab vähemkindlustatud isikutele soodustusi õigusteenuste valdkonnas.
Teise muudatusena võimaldatakse eelnõu kohaselt kasutada registreid pidavatele kohtutele avalduste ja nõusolekute esitamisel notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel ka digitaalallkirjastatud dokumente.
Notaritasude vähendamine avaldab seletuskirja kohaselt riigieelarvele mõju tulenevalt sellest, et notar peab maksma käibemaksu, mis lisatakse kõikidele notari teenuste eest esitatavatele tasudele – seega kui tasud vähenevad, väheneb ka riigieelarvesse laekuv käibemaks. Samuti vähenevad notari tasude vähendamise tagajärjel notarite sissetulekud ning seega väheneb ka nendelt makstav tulumaks. Samas tasandub see kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse jätkuva kasvuga.
Kulutused kaasnevad Notarite Kojale seoses notari tasu maksmisest osalise või täieliku vabastamisega. Võimalikud kulutused Notarite Koja eelarvele ei ületa justiitsministeeriumi hinnangul 200 000 krooni.
Kohtus peetavate registrite infosüsteemide täiendamine, võimaldamaks digitaalallkirjastatud kandeavalduste ja kandenõusolekute esitamist, on hõlmatud nende registrite teenustasude arvelt rahastatavate arendustöödega, mida korraldab justiitsministeeriumi registrikeskus. Kui turvalisuse ja menetluskiiruse tõstmiseks kaalutakse vastava registri infosüsteemiga lõimuvat esitamisviisi, ei ületa ka need kulutused registrite arendustööde tavapärast mahtu.
Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. märtsil 2005. a, üheaegselt riigi õigusabi seadusega, et Notarite Koda ja justiitsministeeriumi registrikeskus jõuaksid teha rakendamiseks vajalikke korralduslikke ja tehnilisi ettevalmistusi ning et notari tasust maksmise vabastamise süsteem käivituks üheaegselt riigi õigusabi uue korraldusega.
Eesti Linnade Liit ei kooskõlastanud eelnõu sätteid, millega riik paneb valla- ja linnasekretäridele täiendavaid põhitööväliseid tasustamata kohustusi. Notarite Koda ei toetanud eelnõu kooskõlastamiseks esitatud kujul, väites, et eelnõus kavandatud notaritasude vähendamine ei võimalda notariaadil täita seatud ülesandeid.
