Hepsor AS sõlmis 17. detsembril 2024 tütarettevõte Hotell L4 OÜ osa müügi- ja nõuete loovutamislepingu Pihlamaa AS-iga.
Tehinguga kokkulepitud ettevõtte võlavaba hind on 2,9 miljonit eurot, millest arvestatakse maha ettevõtte võlakohustused summas 1,3 miljonit eurot, sealhulgas pangalaen. Hotell L4 OÜ omab Tallinna Kesklinnas, aadressil Lembitu 4, asuvat 1282 m2 suurust ärimaa kinnistut. Kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering ja ehitusluba hotelli rajamiseks.
Noortel võtab oma koduni jõudmine tihti aega – pärast kooli lõpetamist kulub keskmiselt 5–10 aastat, et tekiks piisav stabiilsus ja võimalused. Kui aga eesmärk on praegu kulud võimalikult madalal hoida, tasub kaaluda kahte populaarset lahendust: ühiselamine ja mikrokorterid. Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson räägib lähemalt, mis need endast täpsemalt kujutavad.
Ühiselamine ehk co-living on elamislahendus, kus mitme inimese peale jagatakse suuremat korterit või maja. Tavaliselt sõlmib omanik iga üürnikuga eraldi lepingu, mis teeb üürisuhete haldamise lihtsamaks. Kulud, nagu kommunaalid, jagatakse kõigi elanike vahel võrdselt.
Igal elanikul on oma tuba, kuid köök, elutuba ja muud ruumid on ühiskasutatavad. See lahendus sobib eriti hästi neile, kellel on sarnased huvid või kes tunnevad üksteist juba varem. Samas tuleb arvestada ka miinustega: privaatsust on vähem, isiklik ruum on piiratud ning konfliktid teiste elanikega on lihtsamad tekkima.
Mikrokorterid on väikesed korterid, mille pindala jääb tavaliselt 12–24 m² vahele. Tihti paiknevad need üürimajades või arendustes, mis on mõeldud just investoritele. Mikrokorterite suurim väljakutse on nutikas planeering: umbes 20 ruutmeetri peale peavad ära mahtuma vannituba, kööginurk ning elamis- ja magamisala. Parema disainiga lahendustes eraldatakse magamisala köögist näiteks poolvaheseinaga, mis muudab ruumi visuaalselt avaramaks.
Kulud sõltuvad hoone vanusest ja asukohast. Vanemates majades jäävad laenumaksed sageli alla 300 euro kuus, uuemates korterites võivad need küündida 500 euroni või enamgi. Üürihinnad on tavaliselt samas suurusjärgus, paremas seisukorras korterite hinnad algavad 400 eurost.
Ühiselamine ja mikrokorterid on mõlemad taskukohased ja paindlikud lahendused, mis vastavad hästi noorte vajadustele. Oluline on hinnata, kas väärtustad rohkem sotsiaalset elu ja kulude jagamist või eelistad omaette olemist isegi väiksemas ruumis. Mõlemad variandid aitavad teha eluaseme leidmise kättesaadavamaks – isegi väikese eelarvega.
Eelmisel nädalal sõlmiti leping Nõmmel asuva Hiiu Kooli uue hoone rajamiseks, mille valmimistähtaeg on 2026. aasta jaanuar. Ehitustööd lähevad maksma 9,73 miljonit eurot ilma käibemaksuta.
Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on Hiiu Kooli uue hoone rajamine oluline samm, et pakkuda lastele ja noortele kaasaegset, turvalist ning inspireerivat keskkonda, mis vastab tänapäeva haridusnõuetele. „Kaasaegne ja hoolikalt kavandatud õpikeskkond toetab laste mitmekülgset arengut, arendab loovust ning innustab õppima ja uusi sihte seadma,“ rõhutas Jaamu.
Raudtee tn 55 kinnistul asub 1927. aastal valminud miljööväärtuslik hoone koos 1965. aastal valminud juurdeehitus, mis oli amortiseerunud ja lammutati.
Nõmme linnaosa vanema Karmo Kuri sõnul viidi lammutustööd sügisel edukalt lõpule ning nüüd saab alustada kauaoodatud uue koolihoone ehitust. „See on Nõmme kogukonnale märgilise tähtsusega samm – Hiiu Kooli naasmist oma majja oodatakse väga. Praegu töötab kool asenduspinnal, kuhu paljudele õpilastel on logistiliselt keerulisem jõuda,“ rääkis linnaosavanem.
Hiiu Kooli tervikrenoveerimise projekti koostamiseks korraldati 2023. aastal väärtuspõhine hange, mille eesmärk oli kohandada miljööväärtuslik hoone kaasaegsetele nõuetele ning rajada amortiseerunud majaosa asemele uus, suurema mahuga moodne juurdeehitis. Parimaks tunnistati Innopolis Insenerid OÜ ideekavand „Kaks maja“.
Ideekavand „Kaks maja“ loob näiliselt kaks eraldiseisvat hoonet, mida ühendavad madal galerii ja maastik, kus on ühisala, raamatukogu ja spordisaali massiivne maht. Ajaloolisesse hoonesse on kavandatud administratiivruumid, aine- ja huviklassid, söögisaal ning raamatukogu. Uue ja vana hoone vahelises galeriis asuvad peasissepääs, aatrium, mitmeotstarbeline trepistik, garderoob ja pääs spordisaalide alale. Juurdeehitises paiknevad koduklassid ning HEV-klassid, mõned aine- ja huviklassid ning muusikasaal ja võimla.
Hooviale luuakse mitmekesine ja looduslähedane keskkond, mis sobib mängimiseks, puhkamiseks ja õppimiseks. Olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt ning uued haljasalad jagatakse teemaaladeks – meelteaed lõhnavate ja õitsvate taimedega, turbapeenar mustikate ja pohladega, niidukooslus hein- ja õistaimedega ning pinnakattetaimed puude all. Õppeaeda istutatakse viljapuid ja marjapõõsaid. Spordihoone katusele rajatakse haljaskatusega õuesõppepaviljon, kus klassitäis lapsi saab laudade ümber tegutseda. Rattaga liiklejatele on koolihoovi kavandatud mitmeid rattaparklaid ja varjualuseid.
Hiiu Kooli uue hoone ehitab Vanalinna Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet teeb OÜ Keskkonnaprojekt. Ehitustööde lepinguline tähtaeg on 2026. aasta jaanuaris ning need lähevad maksma 9 730 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
On December 17, 2024, Hepsor AS signed a sales agreement for shares and assignment of claims agreement of Hotell L4 OÜ with the Pihlamaa AS.
The debt-free value of the company agreed upon in the transaction is 2.9 million euros, from which the company’s debt obligations 1.3 million euros, including bank loan are to be deducted. Hotell L4 OÜ owns a 1,282 m2 commercial property located at in the Center of Tallinn at Lembitu 4. The property has a valid detailed plan and building permit for building a hotel.
Väo liiklussõlme ümbrus on viimastel aastatel jõuliselt edasi arenenud. Lisaks Olerexile kuuluva Väo keskuse täisteenindusjaamale on tänaseks piirkonnas valminud ka Favorte 20 miljonit maksva Väo Äripargi esimene ärihoone.
Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehituse koostöös valmis sel sügisel Plaasi 4 kinnistul 3500 m2 suurune laohoone. „Ärihoonesse on alles jäänud viimane vaba üüripind ning juba on sõlmitud lepinguid ka 2025. a alguses valmivasse ärihoonesse Plaasi 2 kinnistul,“ kommenteeris äripargi populaarsust Favorte Stock müügijuht Ivo Tammearu.
Plaasi 4 stock-office hoones on avatud ka Saksamaa juurtega Zeppelin Power Systems Baltics OÜ (endise nimega Baltic Marine Contractors OÜ) uus kontor, ladu ja hooldustöökoda. Ettevõte on regiooni ainus ametlik MaK laevamasinate varuosade edasimüüja ja hooldaja. Lisaks leiab firma NavCom osakonna tootevalikust hulgaliselt navigatsiooni- ja kommunikatsiooniseadmeid erinevatelt maailmas tuntud kaubamärkidelt.
Tegevjuhi Siim Viljakaineni sõnul on ZPS Balticsis korraga toimumas mitu märgilist sündmust. „Saksa emaettevõttega ühinemisele paneb punkti nimevahetus ja uuele üüripinnale kolimine. Eelmine töökoja ruum jäi meie kasvavale ärile liiga kitsaks, samuti on uus pind energiatõhusam ja toetab grupi keskkonnapoliitikat tervikuna,“ lausus Viljakainen.
Asukoht Väo ristmiku ääres võimaldab ettevõttele kiiret ligipääsu oma peamisele kaubateele ehk Tallinna ringteele. „Arenduse kasuks rääkis ka võimalus enne ehituse algust Favortele oma soovid esitada ning kontor ja töökoda oma nägemusele vastavaks kujundada,“ lisas ZPS Balticsi juht.
Järgmisena algab ehitustegevus Jõesaare 10 ja Jõesaare 14 kinnistutel, millega lisandub Väo Äriparki 7650 m2 stock-office pinda. „Seega tasub ettevõtetel, kellele standardlahendusest ei piisa või soovivad korraga välja üürida suuremat osa hoonest, meiega suhelda juba täna,“ mainis Favorte Stock müügijuht.
Kokku kerkib äripargi 5,5-hektarilisele arendusalale lähiaastatel kuus hoonet brutopinnaga 21 300 m2. Tänaseks on üürileping sõlmitud üheksa ettevõttega. Teiste hulgas avavad Väo Äripargis oma esinduse Melg-Auto OÜ, Vermeer Baltic OÜ ja Kristen Grupp OÜ.
Hoonete arhitekt on Jüri Pilliroog arhitektuuribüroost LOOB Projekt. Projekti finantseerib LHV Pank. Lisainfot arenduse kohta leiab: https://vaoaripark.ee/
Kõik Väo Äripargi hooned kuuluvad Favorte Stock kaubamärgi alla. Favorte on Eesti stock-office turusegmendi juhtiv ekspert. 30-aastase kogemusega arendaja on rajanud 80 000 m2 äripindu ja aidanud energiatõhusamale pinnale kolida enam kui 130 ärikliendil. Favorte ärikinnisvara üüriportfelli suurus on 2024. aasta lõpuks 66 900 m2 (mh Tähetorni Tehnopark ja Väo Äripark).
Aktsiaselts Infortar tütarühing INF Mustakivi OÜ, T-Bumani OÜ ja Depo DIY EE OÜ allkirjastasid ehituslepingu ja üürilepingu Depo (DIY Store) rajamiseks Lasnamäele. Kokku valmib arendusprojekti raames Tallink Tennisekeskuse kõrval asuvale kinnistule 30 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Ehitusloa realiseerimiseks vajalikud keskkonnakaitselised lisatingimused on täidetud. Ehitustööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta sügisel.
„Kui Lasnamäele tähendab see kaasaegse kaubanduspinna lisandumist, siis Infortarile uudset koostööprojekti, Mustakivi kinnistu teise etapi starti ja väärikat täiendust meie kinnisvaraportfellis,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Tehing ei ole käsitletav igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva või olulist tähtsust omava tehinguna ega tehinguna seotud isikuga NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses ega avalda olulist mõju Aktsiaseltsi Infortar tegevusele. Aktsiaseltsi Infortar nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.
Infortar tegutseb seitsmes riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on meretransport, energeetika ja kinnisvara. Infortar omab 68,5 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Elenger Grupp ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 116 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise, taksonduse ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 105 ettevõtet: 96 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6108 inimesele.
Paljude inimeste jaoks on meelepärane kodu kättesaadav üksnes võimete piiri maksimumil oleva kodulaenu toel. Mille põhjal arvutab pank välja taotleja jaoks maksimaalse laenusumma ning kui kivisse raiutud see ülempiir tegelikult on, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.
Maksimaalse laenusumma väljaselgitamine on üks esimestest sammudest, mis oma kodu ostes ette võtta. Selle arvutamisel mängivad olulist rolli erinevad tegurid. Helina Kikas toob välja viis peamist aspekti.
Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi sõnul on panga jaoks esmane oluline teadmine, kui suur on laenutaotleja igakuine sissetulek ja kas lisaks põhitöökohale on ka teisi sissetulekuallikaid. „Meie poole pöördub aina rohkem inimesi, kellel on mitmeid sissetulekuallikaid – nende hulka võivad kuuluda erinevad toetused, ettevõtlusest saadav tulu, dividendid, väiksema koormusega tehtavad tööd või muud sissetulekud, mis on enamasti ebaregulaarsed. Seetõttu tuleb hoolikalt hinnata, millised sissetulekud on regulaarsed, millised mitte ning kuidas see kõik taotleja laenuvõimekust mõjutab,“ ütles ta.
Kohustuste hulka arvatakse eksperdi sõnul näiteks autoliising, olemasolevad laenud, krediitkaardi limiidid või järelmaksud, lisaks ka muud igakuised kulutused, mida regulaarselt tehakse. „Pank peab hindama, millised on taotleja rahalised kohustused ja igakuised väljaminekud ning kui suure osa need sissetulekutest moodustavad. Kindlasti tulevad konsultatsiooni käigus eelmised või praegused laenud jutuks,“ ütles Helina Kikas.
Samuti on panga jaoks oluline teadmine, kas laenajal on ülalpeetavaid. Kuna näiteks lastega kaasneb erinevaid igakuiseid kulutusi, tuleb hinnata ka nende mõju taotleja eelarvele. „Mida rohkem on ülalpeetavaid, seda suurema tõenäosusega mõjutab see ka maksimaalset laenusummat, kuna suurema pere puhul on ka kulutused enamasti suuremad,“ selgitas ekspert.
Kikas nentis, et laenuperioodi pikkusest sõltub ka igakuise laenumakse suurus. „Kui noorematel taotlejatel tasub üldjuhul kaaluda laenu võtmist maksimaalseks ehk 30-aastaseks perioodiks, et igakuise makse suurust vähendada, siis vanemaealiste laenuperiood jääb üldjuhul lühemaks. Näiteks Luminori kodulaenuklientidest moodustavad 46–55-aastased kokku kümnendiku – nende keskmine tagasimakse periood on 16 aastat,“ märkis Kikas.
Ta lisas, et kindlasti ei tähenda keskmine tagasimakse periood seda, et pikemaks ajaks pole võimalik laenu võtta, sest iga taotleja profiil on veidi erinev. Laenuperioodi pikkuse osas soovitab Kikas nõu pidada laenuhalduriga.
Kuna panga poolt pakutav intress mõjutab otseselt igakuise laenumakse suurust, määrab see ka laenutaotlejate jaoks võimalikku maksimaalse laenusumma. „Üldjuhul võiks kõikide kohustuste summa moodustada kuni 40% sissetulekutest ja ka selle põhjal saab hinnata, milline võiks olla maksimaalne laenuvõimekus. Samas sõltub seegi väga palju konkreetsest kliendist,“ sõnas Luminori laenude kompetentsikeskuse juht.
Ehkki laenukalkulaatori abil on võimalik kodulaenu maksimaalset laenusummat ise välja arvutada, soovitab Helina Kikas kindlasti teha arvutuskäik läbi ka laenuhalduriga koos, kes saab anda nõu, et teha seejärel põhjalikum kalkulatsioon.
„Tihtipeale ei teata või ei olda kindlad milliseid andmeid laenukalkulaatorisse on vaja sisestada ning hiljem konsultandiga koos arvutuskäiku läbi tehes selgub, et tegelikult on igakuiseid kohustusi või sissetulekuallikaid rohkem,“ selgitas ta.
Kuigi maksimaalne laenusumma tähendab võimalikku ülempiiri, ei tähenda see automaatselt, et veidi kallima, kuid kliendi jaoks täiusliku kodu ostmiseks võimalused puuduvad. Kikas märkis, et kui unistuste kodu maksab maksimaalsest laenusummast veidi rohkem, tasub hinnata, kas ehk õnnestub mõningaid igakuiseid kohustusi vähendada, mille tulemusel suureneks ka maksimaalne laenusumma.
Oluline roll on ka kriitilisel eneseanalüüsil. „Kindlasti soovitan esmalt teha arvutused läbi laenukalkulaatori abil ja seejärel hinnata, milline võiks olla igakuise laenu makse suurusjärk. Kui sa pole kindel, kas suudad sellist laenu teenindada, tasub proovida see raha mõned kuud kõrvale panna või võrrelda seda oma praeguse üüri- või laenumaksega. Seejärel saab hinnata, kuidas see sinu toimetulekut mõjutab. Nii saad hästi aru, kas oled tegelikult sellises suurusjärgus kodulaenu valmis igakuiselt maksma,“ soovitas ekspert.
Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2024. aasta novembri lõpu seisuga on 0,7050 eurot osaku kohta (31. oktoober 2024: 0,7080). Fondi kogu puhasväärtus on 101,2 miljonit eurot (31. oktoober 2024: 101,6 eurot). EPRA NRV 2024. aasta novembri lõpu seisuga on 0,7484 eurot osaku kohta.
2024. aasta novembris oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 0.9 miljonit eurot (31. oktoober 2024: 1,0 miljonit eurot). Novembris sõlmisid Fond ja Riia Rahvusvaheline Kool 5-aastase rendilepingu, mis hõlmab umbes 3 700 m² suuruseid ruume Riias asuvas S27-hoones. Renditulu kajastub Fondi puhtas äritulus (NOI) alates 2025. aasta neljandast kvartalist.
2024. aasta novembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 5,2 miljonit eurot (31. oktoober 2024: 7,3 miljonit eurot). 30. november 2024 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 254,0 miljonit eurot (31. oktoober 2024: 255,6 miljonit eurot). Novembris tasus Fond 1,5 miljonit eurot ennetähtaegselt pangalaenu ning investeeris ligikaudu 0,7 miljonit eurot, et kohandada pindasid rentnike vajadustele.
Üürikoolitus toimub Kinnisvarakoolis 21.01.2025. Tõnu Toompark, Karl Märka, Evelin Org ja Evi Hindpere jagavad teadmisi üüriäri majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, üürivõlast ning lühiajalisest üürimisest.
Koolitusele on oodatud osalema:
Üürikoolitus toimub 21.01.2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.
Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
The subsidiary of Aktsiaselts Infortar, INF Mustakivi OÜ, along with OÜ T-Bumani and Depo DIY EE OÜ, signed a construction agreement and a property lease agreement for the development of a Depo (DIY Store) in Lasnamäe. As part of the development project, a total of 30,000 square meters of retail space will be built on the property next to the Tallink Tennis Center. The environmental protection requirements necessary for the implementation of the construction permit have been fulfilled. The construction is expected to be completed by autumn 2026.
The CEO of Infortar Ain Hanschmidt comments:
“For Lasnamäe this means the addition of modern commercial space, for Infortar it represents an innovative collaboration project, the launch of the second phase of the Mustakivi property, and a valuable enhancement to our real estate portfolio.”
The transaction is not considered as a transaction beyond everyday economic activities or a transaction of a significant importance, nor it is regarded as a transaction with related persons, under the “Requirements for Issuers” section of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange rules. The transaction does not have a significant impact on Aktsiaselts Infortar’s activities. The members of the Supervisory Board and the Management Board of Aktsiaselts Infortar have no personal interest in the transaction in any other way.
Infortar operates in seven countries, the company’s main fields of activity are maritime transport, energy and real estate. Infortar owns a 68.47% stake in Tallink Grupp, a 100% stake in Elenger Grupp and a versatile and modern real estate portfolio of approx. 116,000 m2. In addition to the three main areas of activity, Infortar also operates in construction and mineral resources, agriculture, printing, taxi business and other areas. A total of 105 companies belong to the Infortar group: 96 subsidiaries, 4 affiliated companies and 5 subsidiaries of affiliated companies. Excluding affiliates, Infortar employs 6,108 people.
The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) amounted to EUR 0.7050 at the end of November 2024 (0.7080 as of 31 October 2024). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 101.2 million (EUR 101.6 million as of 31 October 2024). The EPRA NRV as of 30 November 2024 stood at EUR 0.7484 per unit.
In November 2024, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 0.9 million (EUR 1.0 million in October 2024). In November 2024 the Fund signed a 5-year lease for approximately 3,700 sq. m in S27 with International School of Riga. Income from the lease will start reflecting in the Fund’s NOI in Q4 2025.
At the end of November 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 5.2 million (31 October 2024: EUR 7.3 million). As of 30 November 2024, the total consolidated assets of the Fund were EUR 254.0 million (31 October 2024: EUR 255.6 million). In November, the Fund prepaid bank loans in the amount of EUR 1.5 million and invested approx. EUR 0.7 million into tenant fit-outs.
Eesti Panga andmetel oli 2024 III kvartaliga seisuga teenindamisel 192 055 eluasemelaenu. Eluasemelaenude arv on viimase 9 kvartali jooksul püsinud üsna stabiilsena.
2019.-2022. a eluasemelaenude arv kasvas tempokalt. Tegemist oli rahatrüki ja pensionirahade raiskamise kuldajaga, mis ei jätnud kinnisvaraturgu riivamata. Tehingute suure mahu taga oli väga aktiivne arenduste turg, mis tõi turule uut pakkumist. Uue korteri ostjatest suurem osa müüs vana eluaseme, mis tõi endaga kaasa täiendava tehingu teisesel turul.
Kõigele lisaks olid investeerimisobjektide jahil finantsvabadust otsivad üüriinvestorid, kellede tehtavate tehingute arv 2021.-2023. aastal moodustas Tallinna korteritehingute kogumahust hinnanguliselt 20-25%.
Nüüdseks on suurem ralli läbi saanud. Tehingute turg on 2024. a teises pooles olnud üsna aktiivne.
Kõrge tehingute arv ja suurenev eluasemelaenude jääk, kuid paigal püsiv eluasemelaenude arv annavad võimaluse teha järelduse, et tehingute turul toimetavad inimesed, kel juba eluasemelaen olemas. Uue kodu ostmisel müüakse vana, uut eluasemelaenu võttes makstakse vana kinni. Seejuures on uus eluasemelaenu mõnevõrra vanaga võrreldes suuremas summas.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Telliskivis asetati nurgakivi Telliskivi TLN ärilinnaku G ja I4 hoonetele, mis on ärilinnaku kaks uut rekonstrueeritavat hoonet, mis valmivad vastavalt 2025. aasta mais ja septembris. Sellega lisandub linnakusse 4000 ruutmeetrit uut äripinda.
Nurgakivi üritusel osalenud Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere märkis: „Telliskivi TLN on inspireeriv põhjamaise ärilinnaku näide, kus sünnivad uued ideed ja ettevõtted, sest jalgsi käidava ja tihedalt hoonestatud ruum soodustab inimeste juhuslikku kohtumist. Sellised projektid rikastavad linnaruumi ja kasvatavad Tallinna konkurentsivõimekust.”
G-hoone, mis on osa endisest Balti Raudtee sepikojast, restaureeritakse täielikult. Tööde käigus, säilitatakse selle iseloomulikud paekiviseinad ja kaarjad aknad ning seal asuvad tegutsema kaks tuntud restorani. I4 hoone ühendab aga tsaariaegse paekivi kaasaegse arhitektuuriga, tuues ärilinnakusse 2300 m² uut äripinda ning kaubanduspinnad esimesele korrusele.
G-hoone arhitektuurse lahenduse autor on Peeter Pere Arhitektid ja I4 hoone autoriks on Kadarik ja Tüür Arhitektid. Mõlema hoone ehituspartneriks on OÜ Tallinna Ehitustrust.
Telliskivi TLN arendusjuht Alo Kippasto lisas: „Mõlemad projektid esindavad meie pühendumust ajaloolise pärandi väärtustamisele ja nutikale linnaplaneerimisele, pakkudes ainulaadseid tingimusi nii ettevõtetele kui linnakut külastavatele inimestele.” Kippasto sõnul on hoonete rekonstrueerimine alles algus ning lähiaastatel on linnak kujunemas aktiivseks ja atraktiivseks tõmbekeskuseks vanalinna külje all.
Lähiaastatel kujuneb Telliskivi TLN-i ala mitmekülgseks linnaruumiks, kus arendatakse välja üle 20 000 ruutmeetri äripinda, suurendatakse märkimisväärselt haljasalasid läbi elurikkust toetava maastikuarhitektuuri ning luuakse kogukondlikku läbikäimist elavdavaid võimalusi.
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi töölauale koguneb selgi talvel järjest enam kaebusi, kus korteriühistud on hädas korteriomanikega, kel pole kavatsustki elupinda kütta. „Põhjuseid on erinevaid – alates omanikest, kes välismaale kadunud kuni päranduseks saadud või investeeringuks ostetud pinnaga, millega ei teata päris täpselt, mida peale hakata,“ loetles Mardi põhjusi. Tema sõnul tuleks alustada kindlasti korteriomanikuga rääkimisest, kuid ka see võib pahatihti liiva joosta. „Näiteks ei esita omanikud, kes ise elavad igapäevaselt mujal, ühistule toimivaid kontakte,“ nentis ta. „Ent olgu põhjus milline tahes, mõistlikku temperatuuri tuleb korteris igal juhul hoida, samuti tasuda õigeaegselt kõik majanduskulud ning osaleda korteriühistu töös.“
Teised majaelanikud on hädas, sest kütmata korterid mõjutavad pikapeale kogu kortermaja. „Suurenevad teiste korterite küttekulud, pikapeale muutuvad korterid niiskeks, majas tekib hallitus, külmuda võib talvel maja vee- ja kanalisatsioonitorustik,“ loetles Mardi hädasid, mis kütmata korteriga kaasnevad. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,“ rõhutas EKÜLi õigusosakonna juhataja. „Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi,“ märkis Mardi.
Vaidlus eluruumide kütmise üle on jõudnud ka Riigikohtuni. „Riigikohus selgitas oma tänavuses määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust, peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele, “ leiab EKÜLi õigusosakonna juhataja.
„Oma määruses selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust ja sisekliima tingimuste määramisel lähtutakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi. „Tahan tänada Riigikohut, kes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest on teinud arvukalt erinevaid korteriühistutega seotud lahendeid. See aitab mainitud keerulises õigusvaldkonnas õigusrahu saavutada ning välistada pikki tarbetuid kohtuvaidlusi,“ tunnustas Mardi.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
Kuigi Eesti majapidamiste tarbimine on veel nõrk, on keskmise majapidamise ostujõud kahel viimasel aastal tasapisi paranenud. Reaalpalk suureneb juba eelmise aasta keskpaigast ja isegi koos maksutõusude mõjuga on netopalk inflatsiooni arvestamata suurenenud.
Sellegipoolest, 2022. aasta kiire hinnakasv andis keskmise palga ostujõule nii tugeva löögi, et see pole siiani veel langusest taastunud. Meie prognoosi kohaselt peaks keskmine netopalk jõudma hindadele järele alles ülejärgmisel aastal. Vanaduspension on aga viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning selle ostujõud on tublisti paranenud. Näiteks, kui viimase viie aastaga on hinnad kasvanud 41%, siis pension on suurenenud 61%. Ka alampalga kasv on selle ajaga inflatsiooni ületanud.
Sissetulekute ebavõrdsus aastatel 2022–2023 küll kasvas, kuid see oli ikkagi väiksem kui enne 2018. aastat. Sissetulekute ebavõrdsus Eestis on suurem kui Soomes ja Rootsis, kuid väiksem Lätist ja Leedust. Samas ei ole suhteline vaesus Eestis suurenenud. Eelmisel aastal oli selle määr 20,2%, mis oli vähemalt viimase 11 aasta madalaim näitaja.
Kui inimeste ostujõud kasvab, miks siis tarbimine sellele järele ei tule? Eratarbimise maht on sel aastal vähenenud 1,4%. Võrdluseks: viimasel kümnel aastal (2014–2023) on see suurenenud keskmiselt ligi 3%.
Tarbimist pidurdab märkimisväärselt inimeste nõrk kindlustunne, mis kukkus koos ostujõu kiire languse ja Ukraina täiemahulise sõja algusega järsult 2022. aastal. Jätkuvalt kardetakse töötuks jäämist ja oma finantsolukorra halvenemist. Töötuid oli kolmandas kvartalis küll 16 000 inimest rohkem kui kolm aastat tagasi (enne majapidamiste kindlustunde langust), kuid samal ajal on hõivatud inimesi 42 000 rohkem. Hõivatute osatähtsus Eestis on Euroopa üks kõrgemaid, sh kõrgem kui Lätis, Leedus ja Soomes. Töötusemäär on tõusnud ja kolmanda kvartali näitaja 7,4% oli üle viimase kümne aasta keskmise (6%), ent kaugelt allpool 2010. aastasse jäänud tippu (ligi 20%). Registreeritud töötusemäär (praegu 7%) on aga aastatagusega võrreldes väiksem.
Ettevõtjad on uute inimeste värbamisel veel ettevaatlikud ja konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi suurem osa neist lähikuudel inimesi juurde ei vaja. Kuna aga Eesti majandus on tasapisi paranemas, saab järgmiseks aastaks prognoosida töötuse mõningast vähenemist.
Lisaks nõrgale tarbimisele on majapidamised selle aasta esimesel kolmel kvartalil vähem investeerinud (majapidamised investeerivad peamiselt kinnisvarasse). Intressimäärade kiire langus on aga sel aastal taas majapidamiste uute laenude käivet kasvatanud ja aasta teisel poolel on suurenenud ka eluasemete ostu-müügitehingute arv.
Palgakasv on praegu küll veel tugev, kuid võrreldes varasema paari aastaga on selle hoog siiski raugenud. Kuna vähenenud on ka palgatöötajate arv, on aeglustunud ka kogupalga juurdekasv majanduses. Inflatsiooni arvestamata on kogupalk küll 2022. aasta langusest välja tulnud, kuid käesoleva aasta esimesel kolmel kvartalil oli selle kasv ikkagi viimase 14 aasta nõrgim. Kogupalga muutusel on aga tugev mõju eratarbimisele – selle kasvu aeglustumine pidurdab tarbimist.
Tööjõukulude kasv on küll aeglustunud, aga kuna need on suurenenud kogumajanduses loodud väärtusest kiiremini, on nende osakaal sisemajanduse kogutoodangus (SKT) tõusnud sel aastal vähemalt viimase 30 aasta kõrgeima tasemeni (51%).
Tööjõukulude osakaal on tõusnud ka ettevõtete käibe suhtes. Tööjõukulude tõus vähendab aga ettevõtete kasumlikkust, mistõttu on ettevõtetel üha keerulisem senist palgakasvu hoida. Nii prognoosimegi järgmiseks aastaks palgakasvu aeglustumist, samas kui hinnad kasvavad umbes samas tempos nagu sel aastal või isegi kiiremini. Lisaks tõusevad paljud maksud, mis inflatsiooni arvestamata vähendavad järgmise aasta netopalka.
Samas tuleb eluasemelaenu kohustustega majapidamistele (ligi veerand leibkondadest) positiivne mõju langevatest intressimääradest. Kui praegu on 6 kuu euribor langenud eelmise aasta oktoobrisse jäänud tipust juba ligi 1,5 protsendipunkti, siis järgmisel aastal peaks intressimäärade kiire langus jätkuma. Ka pensionid on kasvanud viimasel viiel aastal hindadest rohkem. Vanaduspensionäre on aga ligi veerand Eesti elanikkonnast. Kui valitsuse maksuküüru kaotamise lubadus püsima jääb, paraneb majapidamiste ostujõud suurema hooga 2026. aastal.
Nõrk tarbimine ja investeeringute langus, samal ajal kui reaalpalk kasvab, on suurendanud majapidamiste säästusid. Majapidamiste hoiuste kasv on juba ületanud koroonakriisi-eelse pikaajalise keskmise. Kuigi keskmiselt jääb majapidamistel igapäevaste kulutuste kõrval järele rohkem vaba raha, on hoiused väga erinevad ja ka nende kasv ei ole kaugeltki ühesugune. Näiteks on Swedbanki eraklientidest ligi kolmandikul kuu keskmisena hoiuseid vaid kuni 100 eurot ja ligi pooltel kuni 1000 eurot.
Teatavasti suurenesid majapidamiste hoiused kiiresti koroonakriisi ajal ja on siiani püsinud üle kriisieelse tõusutrendi. Samas on inflatsiooni mõjul hoiuste ostujõud tublisti kannatada saanud. Pankade makstavad intressid on aga tähtajalised hoiused atraktiivseks muutnud. Majapidamised on suunanud 37% oma hoiustest ehk 4,4 miljardit eurot tähtajalisteks ja teenivad nendelt lisatulu. Viimati oli tähtajaliste hoiuste osakaal nii suur 10 aastat tagasi ja nendel olev raha on ligi viiendik selle aasta nominaalsest eratarbimisest. Kuigi osa tähtajalistest hoiustest võib liikuda tagasi nõudmiseni hoiustele, kui nendele makstavad intressid vähenevad, leiab osa tee ka tarbimisse ja investeeringutesse.
