Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Merko: Ehituslepingu täiendus büroohoone rajamiseks Tallinnas

19.06.2026 Adaur.ee

19. juunil 2026 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Estconde Invest OÜ lisalepingu 5. septembril 2024 sõlmitud projekteerimis- ja ehituslepingule büroohoone rajamiseks Tallinnas aadressil Tartu mnt 1.

Koos lisalepinguga on lepingu koondmaksumus ligikaudu 75,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde tähtaeg jäi samaks, hoone valmib 2028. aasta esimeses kvartalis.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Tartu: Tartlaste kodualuse maa maksusoodustus tõuseb

19.06.2026 Tartu.ee

Volikogu otsustas tõsta alates 2027. aastast tartlaste kodualuse maa maksusoodustust 500 eurolt 850 euroni.

Maksusoodustuse tõus tähendab, et peaaegu kõik rahvastikuregistri andmetel Tartu elanikud – ligi 98 protsenti – on maamaksust vabastatud. Erandiks on linna kohta suurte ja väärtuslike kruntide omanikud, neil tuleb tasuda 850 eurot ületav osa.

Koduomanikuna maksusoodustuse saamiseks ei pea avaldust esitama, see toimub automaatselt, kui maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi inimese elukoht. Seega on väga oluline, et inimesed, kes elavad Tartus ja omavad siin kinnisvara, end ka ametlikult Tartu linna elanikuks registreeriksid.

Tartusse sisse kirjutatud pensionäridele ja represseeritutele jääb kehtima täiendav kuni 1000-eurone maksuvabastus, mis tähendab, et koos kõigile Tartu elanikele kehtima hakkava soodustusega on pensionärid järgmisest aastast maamaksust vabastatud 1850 euro ulatuses.

Maamaksumäärad võrreldes käesoleva aastaga ei muutu – elamumaa määr on 1 protsent, maatulundusmaal 0,5 protsenti ning muu otstarbega maal 2 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Rohkem infot maamaksu kohta: https://www.tartu.ee/et/maakusimused

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis 3,4% (parandatud 19.06.2024)

19.06.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 3,4% ning võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 5,9%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas eluaseme soetamiste arv väljaspool Tallinna.

Tänase eluaseme hinnaindeksi pressiteate koostamisel oli probleemide tõttu analüüsi tarkvaras ekslikult kasutatud baashindadena valesid andmeid. Asendasime need nüüd õigete andmetega. Vabandame! Korrigeeritud andmed on toodud punasega, samuti muutsime joonisel viimase kvartali andmeid.

Statistikaameti analüütik Lii Kruusla ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,“ tõi Kruusla välja.

„Eluaseme hinnaindeks tegi esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta sama ajaga ruutmeetri hindade tõusu tõttu üsna suure hüppe üles,“ sõnas Kruusla. Korterite hinnad tõusid 6,9% ja majade hinnad 3,9%. Eelkõige kasvas eluaseme soetamiste arv väljaspool Tallinna, Tallinnas aga vähenes veidi.

Tehingute rahaline maht oli 2026. aasta esimeses kvartalis suurem kui 2025. aasta esimeses kvartalis, kuid väiksem kui eelmises kvartalis. „Selline muutus on juba trendiks kujunenud, sest viiendat aastat järjest on tehingute rahaline maht esimeses kvartalis muutunud samas rütmis,“ kommenteeris Kruusla.

Majade soetamise rahaline maht jäi võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga samale tasemele. Veidi vähenes juba olemasolevate eluasemete soetamine, uusarenduste ost aga pisut suurenes. Korteritest osteti rohkem nii juba olemasolevaid kortereid kui ka uusarendusi.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis esimeses kvartalis võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga 2,3% ja võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 4,3%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 19.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn jätkab olümpiamõõtmetes ujula rajamist

19.06.2026 Tallinn.ee

Tallinn kuulutab välja riigihanke eraettevõtja leidmiseks, kes ehitaks Lasnamäele Kuukivi tn 3 ja Kuukivi tn 5 (endine Varraku tn) mitmeotstarbelise spordikeskuse, mille keskseks osaks on rahvusvahelistele olümpiastandarditele vastav ujula.

Linn toetab projekti kuni 20 miljoni euroga kontsessioonilepingu kaudu ning tagab, et ujula on avalikkusele kättesaadav ning seal saab korraldada ujumisvõistluseid.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on uue ujula puhul kõige olulisem, et see oleks päriselt kasutatav võimalikult paljudele inimestele. „See tähendab häid tingimusi tippsportlastele ja noortele ujujatele, koolide ujumistundidele, harrastajatele, erivajadusega inimestele ja meie parasportlastele. Praegu on mitu põlvkonda noori ujujaid treeninud nii, et pikka basseini nähakse vaid üksikutel kordadel aastas. Oluline on rõhutada, et kui spordikompleksi rajab eraettevõtja, on sinna võimalik ehitada ka kauaoodatud lisavõimalused teiste spordialade harrastamiseks. Linnal ei ole selliseid võimalusi, mis tähendab, et erasektorita oleks kompleks oluliselt väiksem, piiratud võimalustele ning selle ülalpidamine oleks omavalitsusele äärmiselt kallis,“ lisas Haukanõmm.

„Otsustasime jätkata Varraku ujula rajamisega selliselt, et leiame eraettevõtja, kes ehitaks sinna mitmeotstarbelise suure spordikompleksi, mida ta ise ka opereerima hakkab. See on majanduslikult mõistlik otsus lasta projekt ellu viia eraettevõtjal ja mitte võtta linnale kohustusi, mille katmiseks on eraettevõtjal tulevikus oluliselt rohkem võimalusi,“ sõnas linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Terik.

Uus ujula loob Tallinnas täiesti uued võimalused ujumisspordi arendamiseks. Kompleksi keskmes on kümne rajaga 50-meetrine bassein, millele lisanduvad 25-meetrine bassein ning lastebasseinid ujumise algõpetuseks. Linna ja Ujumisliidu kohtumisel kinnitati, et olemasoleva ehitusprojekti põhjal on võimalik väikese muudatusega suurendada 25-meetrise basseini radade arvu viielt kaheksani ning tagada kõik vajalikud tingimused kõrgetasemeliseks treenimiseks ja võistluste läbiviimiseks.

Lisaks ujulale peab kontsessionäär rajama vähemalt 300 parkimiskohaga parkimislahenduse, mis hõlmab kuni kahe maa-aluse korrusega parklat ning maapealset avalikku parklat.

Hange on plaanis välja kuulutada hiljemalt juuli lõpuks. Hanke võitja peab ehitustööd lõpetama ja kasutusloa vormistama 34 kuu jooksul pärast kontsessioonilepingu sõlmimist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik hakkab lühiajalise üüri reegleid selgemaks muutma

19.06.2026 Adaur.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis avalikule arutelule turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mis pakub lahendusi lühiajalise üüri turul tekkinud murekohtadele.

Lühiajaline üür tähendab näiteks korterite ja majade lühiajalist väljaüürimist veebiplatvormide kaudu. 2025. aastal ulatus selle turu hinnanguline maht Eestis üle 100 miljoni euro ning ööbimiste arv ligi 1,9 miljonini aastas. Väliskülalised toovad lühiajalise üüri kaudu Eesti majandusse hinnanguliselt umbes 170 miljonit eurot aastas.

Samas ei ole lühiajalise üüri turg Eestis seni eraldi selgelt reguleeritud. Uuringud näitavad, et see loob majanduses väärtust ja uusi võimalusi, kuid mõjutab ka konkurentsi majutussektoris, elukeskkonda ja eluasemeturgu.

„Eesmärk ei ole turgu piirata, vaid teha reeglid selgemaks ja tagada aus konkurents. Kui teenus on sisuliselt sama, peaksid ka tingimused olema võrreldavad,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Keldo sõnul on lühiajaline üür viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja muutunud Eesti majutusturu tavapäraseks osaks. „Praegu ei ole alati selge, millal on tegemist majutusteenusega ja millised nõuded sellisel juhul kehtivad. See tekitab segadust nii teenusepakkujatele kui ka järelevalvele,“ ütles Keldo.

Suurema muudatusena soovib ministeerium täpsustada seaduses majutusteenuse mõistet. See aitaks selgemalt määrata, millal tuleb lühiajalist üürimist pidada majutusteenuseks. Näiteks juhul, kui eluruumi üüritakse lühiajaliselt, korduvalt ja tasu eest, sealhulgas platvormide kaudu, võib seda edaspidi käsitada majutusteenusena. Sellisel juhul kehtivad teenusepakkujale ka majutusteenuse nõuded. Näiteks peab teenusepakkuja koostama tuleohutuse meelespea ja registreerima oma külalised.

„Reeglid peaksid olema arusaadavad nii väikestele hooajalistele pakkujatele, majutusettevõtetele kui ka järelevalvele. Samal ajal ei tohi ümberkorraldused muuta ettevõtlusega tegelemist põhjendamatult keeruliseks,“ rääkis Keldo.

Ministeerium soovib üle vaadata ka olemasolevad majutusteenuse nõuded ja muuta need lihtsamaks. Samuti tahetakse paremini kasutada andmeid, mis on riigil juba olemas. Neid saab kasutada turu jälgimiseks ja vajaduse korral järelevalveks. Väljatöötamiskavatsuses ei tehta ettepanekut luua lähiajal lühiajalise üüri registrit. Ministeeriumi hinnangul tooks see kaasa suured kulud ja lisakoormuse nii ettevõtjatele kui ka riigile.

Ühtlasi küsitakse tagasisidet ka kohalike omavalitsuste vajaduste kohta. Lühiajalise üüri mõju ei ole Eestis kõikjal ühesugune. Surve on eelkõige turismipiirkondades, näiteks Tallinna vanalinnas ja Pärnus, kus lühiajaline üür võib mõjutada elukeskkonda rohkem kui mujal. Seetõttu ootab ministeerium omavalitsustelt tagasisidet selle kohta, kas neil on vaja lühiajalise üüriga seotud probleemide lahendamiseks täiendavaid võimalusi ning milliseid lahendusi nad vajalikuks peavad.

Lühiajalise üüri turu korrastamise aluseks on MKM-i tellitud rakendusuuring „Lühiajalise üüri turg Eestis“. Uuringu tegid 2025. aastal Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikool. Uuring andis andmepõhise ülevaate turu toimimisest, selle mõjudest ja võimalikest lahendustest.

MKM ootab väljatöötamiskavatsusele tagasisidet ettevõtjatelt, omavalitsustelt, ministeeriumidelt ja kõigilt teistelt huvilistelt 1. septembrini 2026. Seaduseelnõu plaanitakse koostada 2026. aasta jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Invego sõlmis 11 miljonilise lepingu Mārupes Sirds elurajooni ehitajaga

18.06.2026 Adaur.ee

Invego sõlmis Lätis 11 miljoni euro (9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu ettevõttega EKOTEH BŪVE SIA Riia lähistel asuva suuremahulise Mārupes Sirdsi elurajooni rajamiseks.

Elurajooni esimese etapi 65 uut kodu valmivad järgmisel aastal. Arenduse strateegiline finantspartner on EfTEN Special Opportunities Fund. “Mārupes Sirds on ambitsioonikas arendus ning selle lepingu allkirjastamine tähistab projekti jaoks olulist verstaposti. Mārupe on üks ihaldusväärsemaid elupaiku Riia lähistel ning oleme pühendunud kvaliteetse ja jätkusuutliku naabruskonna loomisele, mis teenib peresid aastakümneid. Koostöö EKOTEH BŪVE SIA-ga tagab, et projekt viiakse ellu tasemel, mida tulevased elanikud ootavad. Meie kontseptsioon seab inimese alati esikohale ja lähtume sellest põhimõttest igas oma sammus,” ütles Invego tegevjuht Kristjan-Thor Vähi.

Ehitusleping hõlmab kahe korterelamu (kokku 50 korterit), 15 ridaelamu, puhkeala ja uue kvartalisisese tee rajamist. Ehitustööd algavad plaanide kohaselt 2026. aasta kolmandas kvartalis ning esimene etapp valmib 2027. aasta lõpuks.

“Meil on hea meel, et Invego usaldas selle ambitsioonika projekti elluviimisel just meid. Mārupes Sirds on kaasaegne elurajoon, mille kõrged kvaliteedi- ja kestlikkusstandardid ühtivad täielikult meie lähenemisega ehitusele. EKOTEH BŪVE meeskond tagab, et projekt valmib kokkulepitud ajakava järgi, kõrge ehituskvaliteediga ning pöörates erilist tähelepanu energiatõhususele, ohutusele ja tulevaste elanike mugavusele. Oleme kindlad, et üheskoos loome elukeskkonna, mille üle tunnevad uhkust nii selle elanikud kui ka kogu Mārupe kogukond,” ütles EKOTEH BŪVE SIA juhatuse esimees Oskars Petrovs.

Mārupes Sirds on A-energiaklassi elurajoon, mis pakub igapäevast mugavust ja kaasaegseid kodusid Mārupe roheluse keskel. Arhitekt Uldis Bērziņši ja TECTUMi meeskonna loodud projekt ühendab kaasaegse arhitektuuri läbimõeldud elukeskkonnaga, kus on palju valgust, suured rõdud, avarad terrassid, privaatsed aiad ja õuealad. Arenduse edenedes kasvab naabruskond terviklikuks elurajooniks koos haljasalade, spordi- ja vaba aja veetmise tsoonide, mänguväljakute, jalgradade ning vajaliku taristuga. Pärast täielikku valmimist hõlmab Mārupes Sirds üle 400 eri tüüpi kodu, saades üheks silmapaistvamaks uueks elupiirkonnaks Riia lähedal.

Projekti arendab Invego Marupe Sirds SIA, mille ainuomanik on Invego Marupe Sirds Holding SIA. Valdusettevõttest kuulub 50% Invego Latvia SIA-le (Invego Latvia OÜ 100% tütarettevõte) ning ülejäänud 50% teisele investorile EfTEN Special Opportunities Fund.

EKOTEH BŪVE SIA on Läti ehitusettevõte, mis on spetsialiseerunud elu-, äri- ja avalike hoonete rajamisele ning pakub peatöövõtu täisteenust. Ettevõte viib ellu erineva suuruse ja keerukusega projekte üle kogu Läti, keskendudes tähtaegadest kinnipidamisele, kõrgele ehituskvaliteedile ja kestlike lahenduste rakendamisele. EKOTEH BŪVE missioon on luua klientidele ja ühiskonnale tervikuna turvaline, kvaliteetne ja pikaealine elukeskkond.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Hestia hotellikett laieneb Tartusse: Hugo.Stayst saab Hestia Hotel Hugo

18.06.2026 Adaur.ee

Hestia Hotel Group liigub edasi oma sooviga laieneda Lõuna-Eestisse – Tartus tegutsev Hugo.Stay liitub samm-sammult Hestia kaubamärgiga ning hakkab kandma nime Hestia Hotel Hugo.

Üleminek Hestia kaubamärgi alla toimub etapiviisiliselt suve jooksul ning sügiseks tegutseb hotell juba täielikult Hestia Hotel Hugo nime all. Klassikalise hotellimajutuse kõrval säilib ka pikaajalise majutuse pakkumine.

“Tartu üürituru eripära seisneb selles, et suvel on lühiajalise majutuse nõudlus võrreldes sügis-talvega erinev. Samas soovivad just madalhooajal pikaajaliselt peatunud üürnikud oma üürisuhet suveks peatada. Seni oleme tegutsenud kahte teenust kombineerides, kuid lühiajalise majutuse osakaal meie tegevuses pidevalt kasvab. Nägime, et järgmise arenguhüppe tegemiseks on mõistlik liituda tugeva hotelligrupiga, kellel on olemas rahvusvaheline müügivõrgustik, tuntud kaubamärk ja toimivad lahendused äri- ning grupireisijate kõnetamiseks. Samal ajal annab see Hestiale võimaluse laieneda esimest korda Tartusse,“ rääkis kinnisvaraettevõtja Sten Tikk.

Hestia Hotel Group tegevjuht Kaisa Mailend sõnas, et Hestia jaoks on Tartusse laienemine kauaoodatud ja loomulik samm arengus, kuna sooviks on olla oma külalistele lähemal üle kogu Eesti, sh ka lõuna pool.
„Hestia Hotel Hugo toob meie portfelli värske ja paindliku majutuskontseptsiooni, kuid samas jääb kõige olulisem muutumatuks – meie siiras soov pakkuda igale külalisele kodusoojust ja hoolivat teenindust, olenemata peatuse pikkusest. Usume, et just selline hubane ja paindlik lähenemine kõnetab tänast külalist kõige enam.“

Säilib ka pikaajaline majutus

Tartu südalinnas asuv Hugo.Stay on hübriidse majutusmudeliga tegutsenud alates 2019. aastast. Uue nimega Hestia Hotel Hugo hakkab pakkuma klassikalist hotellimajutust ning see lisab Hestia hotelligrupi portfelli 145 suuremat ja väiksemat apartmenttüüpi ühetoalist korterit.

Ettevalmistused Hestia grupiga liitumiseks on kestnud juba mõnda aega.

“Eelmisel aastal läbisid uuenduse kõik 145 tuba. Kõik toad sisustati uue mööbliga ja igasse tuppa jäi alles kööginurk. Usume, et see on majutusturul omanäoline konkurentsieelis. Lisaks uuendasime maja tehnosüsteeme ja lisasime kõikidesse tubadesse jahutuse. Sel aastal on plaanis uuendada maja esimese korruse vastuvõtu- ja söögiala,” rääkis Tikk.

Hotelli sisekujunduse lõi arhitektuuribüroo Ace of Space sisearhitekt Ines Käärma juhtimisel.

Hotelli lisandusid uued peretoad, mis võimaldavad 4-5-liikmelistel peredel ööbida koos ühes toas. “Laste magamine on lahendatud laealuste vooditega, mis pakub neile tõelist elamust. Peretubade kontseptsioon on väga hästi vastu võetud ja plaanime neid tulevikus veel juurde ehitada,” ütles Tikk.

„Tartu majutusturg on viimastel aastatel arenenud stabiilselt, kuid uusi hotelle on lisandunud pigem vähe. Usume, et Hestia kaubamärgi jõudmine Tartusse suurendab konkurentsi ja annab külastajatele rohkem valikuvabadust,“ märkis Tikk.

Bigbank: Tööturu tervis on jätkuvalt hea, registreeritud töötute arv on langustrendis

18.06.2026 Raul Eamets

Üldise globaalse majandusliku turbulentsuse taustal püsib Eesti tööturu seisund hea. Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötute andmed regionaalses lõikes ehk me näeme pilti kohaliku omavalituse tasandil.

Pilt on hea, kui tervest Eestist rääkida. Mais registreeritud töötute arv võrreldes eelmise aasta maiga on vähenenud 12,3% ning kokku oli töötuid 39167, aasta algusest on töötus vähenenud15%. Trend on väga loogiline, sest mida lähemale suvi ja soojad ilmad, seda rohkem on ka igasuguseid ajutisi ja sesoonseid töökohti. Olgu siis põllumajanduses, kaubanduses või turismi sektoris.

Ainus maakond, kus mais töötus jäi eelmise aasta tasemele oli Hiiumaa, teistes maakondades töötus langes. Kõige rohkem langes töötus Rapla ja Järva maakonnas, kus töötuid oli aasta taguse perioodiga 25% vähem.

Kui minna omavalistuse tasandile siis siin on pilt mitmekesisem. Jätan väikesaared välja, sest seal tekitab ühe töötu lisandumine või kadumine väga suure protsentuaalse muutuse. Kõige rohkem on aastaga töötus vähenenud Saarde vallas (-50,5%), Anija

(-34,9%), Märjamaa (-31,8%), Rapla (-31%) ning Lääne-Harju vallas (-30,4%) vallas. Arvud ei ole suured – me räägime mõnesajast töötust ühes KOV-s. Saarde vallas oli näiteks ainult 53 töötut. Kokku oli nimetatud 5 kohalikus omavalitsuses enam vähem täpselt 1000 töötut.

Samas oli ka kohalikke omavalitsusi, kus töötute arv on aastaga kasvanud. Kõige rohkem kasvas töötus Jõhvi vallas (14,5%), edasi järgnesid Rõuge (12,8%), Alutaguse (9,8%), Räpina (6,5%) ja Harku (4,5%) vallad.

Suvel töötuse langus suure tõenäosusega jätkub, tõehetk selgub sügisel kui algavad jahedamad ilmad ja läheb pimedamaks. Siis on ka selgem kui palju naftakriis tegelikult meie majandust mõjutama hakkab.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Hooajalised tegurid paisutavad elamispindade pakkumise turgu

18.06.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna muutumist kajastav KV.EE Indeks on kasvanud 196,6 punktile. Elamispindade müügipakkumiste arvu liikumisi peegeldab KV.EE objektide arvu indeks on 75,3 punktil. Aastatagusest on KV.EE Indeks 8,7% kõrgemal ja KV.EE objektide arvu indeks on eelmise aasta kõrgest tasemest 5,5% allpool.

Hinnaindeks püsib kõrgel kallite pakkumiste toel

KV.EE Indeksi on sedavõrd tempokalt kõrgustesse liigutanud pakkumises olevad kallid ja väga kallid eelkõige Tallinna Kesklinna ja Kalamaja uusi korterid. Kallite korteritega tehinguid tehakse, kuid mitte liiga tempokalt.

Palju kalleid luksuskortereid püsib pika müügiperioodi tõttu portaalis KV.EE kaua. See hoiab KV.EE Indeksit kõrgel paigal ega lase sel allapoole tulla.

Pakkumiste arv on hooajalisse tippu jõudnud või jõudmas

KV.EE objektide arvu indeks on jätkamas hooajalist suurenemise teed. Viimastel aastatel on müügipakkumiste tipp olnud juulis kuni septembris. Oodates turu reeglitepärast toimimist võiks eeldada, et näeme veel mõningat müügipakkumiste arvu kasvu.

Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE püsib ajaloolisest keskmisest allpool. See tähendab, et aktiivse tehinguterohke turu tingimuses mõningane pakkumise suurenemine ei kujuta eneses ohtu turule või hindade liikumisele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Luminori uuring: inflatsiooni mõju teeb Eesti ettevõtjad murelikuks

18.06.2026 Adaur.ee

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu kohaselt teeb Eesti väikeettevõtjaid enim murelikuks inflatsiooni mõju ning tegevuskulude kasv. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on ettevõtete fookus liikunud järjest enam kulude kontrollimisele ja kasumlikkuse säilitamisele olukorras, kus tarbijad kaaluvad oma ostuotsuseid varasemast hoolikamalt.

Uuringu kohaselt tõid väikeettevõtjad kõige sagedamini käivet negatiivselt mõjutava tegurina esile inflatsiooni ja tegevuskulude kasvu, mida märkis 42% vastanutest. Ligikaudu kolmandik vastanutest märkisid ära energia- ja kütusehindade tõusu ning sama suur osa ettevõtjatest näeb riskina muutusi klientide ostukäitumises. Veerand vastanutest peab oluliseks väljakutseks tööjõukulude kasvu.

„Ettevõtjad on viimastel aastatel pidanud harjuma keskkonnaga, kus kulude planeerimine on muutunud keerulisemaks ja ebakindlust on rohkem. Seetõttu pööratakse täna varasemast suuremat tähelepanu efektiivsusele, rahavoogude juhtimisele ja investeeringute tasuvusele,“ ütles Savtšenko.

Võrreldes Läti ja Leeduga muretsevad Eesti väikeettevõtjad inflatsiooni üle rohkem. Kui Eestis nimetas inflatsiooni ja tegevuskulude kasvu käibele negatiivselt mõjuva tegurina 42% vastanutest, siis Lätis oli vastav näitaja 35% ja Leedus 30%.

„Eesti ettevõtjate suurem ettevaatlikkus peegeldab ilmselt viimaste aastate kiiremat hinnakasvu ning majanduse aeglasemat taastumist. See mõjutab paratamatult ka ettevõtete ootusi lähitulevikule,“ märkis Savtšenko.
Balti riikide võrdluses paistab silma, et geopoliitiline olukord valmistab rohkem muret Läti ja Leedu ettevõtjatele. Kui Eestis nimetas selle käivet mõjutavaks riskiks 14% vastanutest, siis Lätis oli vastav näitaja 24% ja Leedus 23%.

„Praegu on ettevõtjate jaoks kõige olulisem küsimus, kuidas säilitada kasumlikkus olukorras, kus kulud kasvavad ning kliendid teevad ostuotsuseid varasemast ettevaatlikumalt. Just see määrab paljude ettevõtete jaoks lähiaastate kasvuvõimalused,“ lisas Savtšenko.

Norstati uuring viidi läbi tänavu maikuus, milles osales 750 kuni 10 töötajaga ettevõtte juhti üle Baltikumi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Invego Marupe Sirds SIA sõlmis EKOTEH BŪVE SIA-ga 11 miljoni euro suuruse ehituslepingu

18.06.2026 Adaur.ee

Invego Marupe Sirds SIA sõlmis ehitusettevõttega EKOTEH BŪVE SIA 11 miljoni euro (9,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta) suuruse ehituslepingu Lätis Riia lähistel asuva suuremahulise Mārupes Sirds elurajooni esimese ehitusetapi teostamiseks. Projekti arendab Invego Marupe Sirds SIA, mille 100% omanik on Invego Marupe Sirds Holding SIA, millest Invego Latvia OÜ 100% tütarettevõttele Invego Latvia SIA kuulub 50% ning arendusprojekti teisele investorile EfTEN Special Opportunities Fund 50%.

Mārupes Sirds on A-energiaklassi elurajoon, mille esimeses etapis valmib 50 korterit, 15 ridamajaboksi, puhkeala ning kvartalisisene tee. Ehitustööde algus on kavandatud 2026. aasta kolmandasse kvartalisse ning esimese etapi valmimine 2027. aasta lõppu. Projekti arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Uldis Bērziņš arhitektuuribüroost TECTUM.

Mārupes Sirds on üks Invego olulisemaid elamuarendusprojekte Lätis. Terviklikult kavandatud elurajooni rajatakse rohealad, spordi- ja puhkealad, mänguväljakud ning muu kogukonnale vajalik taristu. Projekti valmides kerkib piirkonda enam kui 400 erinevat tüüpi kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Ahtme Maximast sai esimene LEED Gold sertifitseeritud hoone väljaspool Harjumaad

17.06.2026 Adaur.ee

Millerhawki portfelli kuuluv Ahtme Maxima kauplus on saanud rahvusvahelise LEED Gold sertifikaadi, mis teeb sellest Eesti esimese kõrge keskkonnasäästlikkuse tunnustusega ärikinnisvara hoone väljaspool Harjumaad.

“Esmakordselt jõudis nii kõrge rahvusvaheline kestlikkuse tunnustus Eesti regionaalse ärikinnisvara turule. LEEDi kuldset taset lahutab absoluutsest tipust vaid plaatina tase. Oma portfelli hoonete puhul ei piirdu me ainult ehitusliku ambitsiooniga, vaid seame prioriteediks tagada hoonele pikaajaliselt kõrge väärtus. See tähendab, et pöörame ka vanematele hoonetele tähelepanu ja suuname sinna investeeringuid, et püsida üürnikele atraktiivsete tegevuspaikatena,” sõnas Marko Kull, Millerhawki juhatuse liige.

Energiaaudit tõi üllatavalt kiireid tulemusi. Sertifitseerimisprotsessi käigus viidi hoones läbi põhjalik energiaaudit, mis tuvastas mitmeid konkreetseid võimalusi hoone energiatõhususe parandamiseks. Mõnede tuvastatud investeeringute tasuvusajaks kujunes vähem kui 12 kuud.

Maxima: kestlikkus on oluline nii klientide kui töötajate jaoks

Kaupluse üürnik Maxima näeb sertifikaati olulise kinnitusena vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele. „Meie jaoks on oluline, et kauplus tegutseks keskkonnas, mis on energiatõhus, hästi hallatud ja mugav nii klientidele kui ka töötajatele. LEED Gold sertifikaat kinnitab, et hoonet juhitakse läbimõeldult ja kestlikkuse põhimõtteid rakendatakse igapäevases tegevuses. Muidugi rõõmustame, et sellises keskkonnas tegutseda saame ning seda ka rahvusvaheliselt märgatud on,” sõnas Diana Gegelyte, Maxima tegevjuht.

Kestlikkus ei piirdu uusarenduste ja pealinnaga

Millerhawki jaoks on tunnustus oluline signaal kogu sektorile. “Kestlikkus peab olema osa tervest kinnisvaraportfellist, mitte ainult uusarenduste privileeg. Hästi juhitud ärikinnisvara aitab vähendada kasutus- ja halduskulusid, parandada sisekeskkonda ning tõsta vara pikaajalist väärtust. Ahtme Maximale omistatud kõrge tunnustus on samm, mis annab lootust, et kestliku kinnisvarahalduse kultuur jõuab Eestis laiemalt ka regionaalsele turule,” märkis Marko Kull.

LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on üks maailma tuntumaid rohelise ehituse sertifitseerimissüsteeme. Erinevalt uusarenduste hindamisest keskendub LEED O+M olemasoleva hoone tegelikule toimivusele kasutuse ajal. Hinnatakse energia- ja veekasutust, jäätmekäitlust, sisekeskkonna kvaliteeti ning igapäevaseid halduspraktikaid.

Ahtme Maxima hoone sai LEED v4 taseme Operations and Maintenance: Retail sertifikaadi tasemel Gold. Sertifikaadi taotlemist koordineeris Millerhawkile kuuluv Greenmetrix OÜ, mis tegeleb kinnisvarasektori nõustamisega rohesertifitseerimise ja energiatõhususe teemadel, et suurendada kinnisvara kestlikkust ja turuväärtust.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv äriühing, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

1Partner: üüriturul dikteerivad tingimusi üürnikud, omanikul tuleb järeleandmisi teha ka hinnas

17.06.2026 Adaur.ee

Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna üüriturg teinud kannapöörde ja tänu piisavalt suurele pakkumisele tuleb omanikel üha sagedamini teha järeleandmisi nii hinnas kui ka muudes tingimustes, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Helen Šank.

1Partneri maakleri sõnul toimus viimane hinnatõus pärast Ukraina sõja puhkemist, kui nõudlus üürikorterite vastu järsult kasvas, kuid tänane lai valik annab üürnikele võimaluse tingimuste üle senisest julgemalt läbi rääkida. “Paljud omanikud on endiselt harjunud mõttega, et üüri saab igal aastal tõsta, kuid tänases turuolukorras see nii ei toimi. Valikut on palju ja pigem tahavad just üürnikud hinna üle läbi rääkida, eriti juhtudel, kui korteri kõrvalkulud on kõrged või selle seisukord ei vasta kaasaegsetee ootustele,” räägib Šank, kelle sõnul on just lai pakkumine põhjus, miks on selgelt vähenenud ka üürimise eesmärgil korterite ostmine.

Šanki sõnul on tuntavalt tõusnud üürnike ootused elamispinna kvaliteedile. “Üürnikud eelistavad väga selgelt kortereid uutes majades ja kaasaegset elukeskkonda. Nõukogudeaegsete sektsioonkappidega korterid ei köida enam kedagi ning selliste vanade majades aegunud ilmega korterite puhul tuleb puudujääk kompenseerida madalama hinnaga,” selgitab Šank ning lisab, et teine oluline hinnaläbirääkimiste põhjus on kõrvalkulud. “Kui varasemalt piisas potentsiaalsele üürnikule tihti pelgalt hinnavahemiku mainimisest, siis nüüd küsivad absoluutselt kõik enne otsuse tegemist konkreetseid arveid näha. Viimaste aastate kõrgete energiakulude tulemusena on näiteks elektriküte põhjus, mille pärast korterit ikkagi ei valita,” räägib Šank ja lisab, et kui kõrvalkulud on liiga kõrged, tuleb omanikel tihtipeale ka üürihinnas järele anda.

Šanki hinnangul on tänasel turul enim nõutud suuremad perekorterid ning kvaliteetsed kahetoalised korterid uutes majades. “Kõige kiiremini leiavad üürniku neljatoalised korterid, sest neid on turul väga vähe. Populaarsed on ka hea asukohaga uues majas asuvad kahetoalised, mille üür on enamasti 700–800 eurot kuus, kuid vaatamata suhteliselt kõrgele hinnale leiavad need väga kiiresti üürnikud,” selgitab Šank, kelle sõnul on samal ajal vähenenud nõudlus varem populaarsete ühetoaliste korterite vastu.

Piirkondade võrdluses püsivad kõige nõutumad Kesklinn, Kadriorg ja Põhja-Tallinn, kus üürihinnad on keskmiselt umbes viiendiku võrra kõrgemad kui Mustamäel või Lasnamäel. Samas eelistavad paljud noored pered endiselt Mustamäge, kus on võimalik saada sama raha eest suurem korter ning koolid ja lasteaiad asuvad lähedal. “Kui Mustamäel maksab uues majas kahetoaline korter tavaliselt 600–650 eurot kuus, siis kesklinnas tuleb sarnase korteri eest arvestada 750–850 euroga. Kõige kallimate piirkondadena paistavad praegu silma Noblessner ja Kalaranna, kus kolmetoaliste korterite üür võib ulatuda juba 1500–1800 euroni kuus,” lisab Šank.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Tallinn: Tallinn plaanib Kivimäe põhikoolile uut hoonet ja spordikompleksi

17.06.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Kivimäe põhikooli detailplaneeringu, mis loob võimaluse rajada koolile uus õppehoone ja spordikompleks ning parandada õpitingimusi.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise sammuga Nõmme haridusvõrgu arendamisel. „Kivimäe põhikooli laiendamine aitab lahendada ruumipuudust ja loob kaasaegsed tingimused õppetööks. Samal ajal on oluline, et uus hoonestus arvestaks Nõmme eripära – miljööväärtusliku hoonestuse ja rohelise keskkonnaga – ning moodustaks olemasoleva koolimajaga tervikliku lahenduse,“ ütles Terik.

Planeeringuala asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis Lauliku tn 55//Leegi 14 kinnistul. Detailplaneeringu eesmärk on luua kaasaegne õpikeskkond 5.-9. klasside õpilastele ning lahendada kooli ruumipuudus. Planeeringuga määratakse ehitusõigus kuni kolmekorruselise õppehoone ja spordikompleksi rajamiseks ning olemasoleva ajaloolise koolimaja rekonstrueerimiseks.

Kinnistul paikneb 1932. aastal ehitatud kahekorruseline väärtuslik koolimaja ning 1960. aastal ehitatud ühekorruseline õppehoone, mille asemele on planeeritud uus juurdeehitis.

Uued hooned peavad sobituma Nõmme miljööga nii mahult kui arhitektuurilt ning jääma ajaloolisest hoonest madalamaks. Oluline on ka kooli ümbritseval väliruum. Planeering näeb ette kõrghaljastuse maksimaalse säilitamine ning vähemalt 50% krundist peab jääma haljastatuks, et säiliks piirkonnale iseloomulik roheline keskkond.

Parim ruumiline lahendus (arhitektuur, väliruum jne) selgitatakse välja järgmistes projekteerimise etappides.

Tallinna linnaplaneerimise amet ja Nõmme linnaosa valitsus korraldavad detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/menetlus/DP046140/yld.

Scandium: Marienholmi teise etapi ehitaja on valitud – juulis alustab ehitust Grand Ehitus

17.06.2026 Adaur.ee

Haapsalu mereäärse Marienholmi elukeskkonna arendus jõuab järgmise olulise verstapostini – Scandium Kinnisvara valis teise etapi ehitajaks Grand Ehitus OÜ ning ehitustööd algavad juba juulis. Uus etapp valmib 2027. aasta suvel ning toob Marienholmi poolsaarele 25 uut mereäärset kodu ja pargiala. Investeeringu suurus on 8 miljonit eurot.

Scandium Kinnisvara juhatuse liikme Maido Lüiste sõnul kinnitab teise etapi käivitamine, et huvi kvaliteetsete mereäärsete kodude vastu püsib tugev ka tänases turuolukorras.

„Marienholmi esimene etapp ületas meie ootusi. Tänaseks on enamik 50 valminud korterist leidnud omaniku ning müügis on veel vaid viimased näidiskorteritena sisustatud mereäärsed kodud. See annab kindluse jätkata kogu poolsaare arendamist vastavalt algsele visioonile,“ ütles Lüiste.

Möödunud suvel valminud esimene etapp hõlmas viit eluhoonet 50 korteriga ning on pälvinud tunnustust nii ostjatelt, linnalt kui ka erialaekspertide seas. Marienholmi on tunnustatud mitme arhitektuuri- ja kinnisvaravaldkonna auhinnaga ning sellest on kujunenud üks Eesti omanäolisemaid mereäärseid elukeskkondi.

Huvi on olnud suur ka värskelt lansseeritud teise etapi vastu. Loetud nädalate jooksul pärast müügi algust on uutest korteritest juba ligi 25 protsenti müüdud või broneeritud.

„Näeme, et ostjad hindavad üha enam terviklikku elukeskkonda, kus kvaliteetne arhitektuur, mere lähedus ja rahulik elurütm moodustavad ühtse terviku. Marienholm pakub seda kõike viisil, mida Eestis väga sageli ei kohta“ lisas Lüiste.

Marienholmi teise etapi arhitektuurse lahenduse on loonud BOA Arhitektid. Uus hoone jätkab poolsaare senist kvaliteedistandardit, pakkudes läbimõeldud planeeringuid, avaraid terrasse ning igast korterist vaateid merele ja Haapsalu lahele.

Grand Ehitus OÜ juhi Aare Saliste sõnul on ettevõttel hea meel osaleda ühe Eesti tähelepanuväärsema mereäärse elukeskkonna järgmise etapi rajamisel.

„Marienholm on erakordse asukoha ja visiooniga projekt, kus kõrged kvaliteedinõuded käivad käsikäes tugeva arhitektuurse visiooniga. Meil on hea meel, et saame anda oma panuse selle järgmise etapi valmimisse ja alustada juba loetud nädalate pärast poolsaarel ehitusega,” rääkis Saliste.

Marienholmi arendus asub Haapsalus Suure Viigi ääres poolsaarel, mida ümbritseb 270 kraadi ulatuses meri ja enam kui 2,2 kilomeetrit rannajoont. Kogu arenduse valmides kujuneb Marienholmist ligikaudu 60 miljoni euro suurune investeering kaasaegse mereäärse elukeskkonna loomisesse. Tänaseks on Marienholm võitnud Hans Alveri arhitektuuripreemia, rahvusvahelise Luxury Awards parima luksusliku linnaruumi taaselustamise preemia ning Läänemaa 2025 ambitsioonikaima ettevõtmise auhinna.

Scandium Kinnisvara AS on laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes arendab terviklikke elukeskkondi. Ettevõte on üks Rohetiigri asutajaliikmetest. Scandiumi tänaste suuremate arenduste hulka kuuluvad Marienholmi terviklik poolsaar Haapsalus, Marati Kvartal Koplis ning Bellevue Pärnu rannarajoonis.