Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinn: Heleni kooli uus õppehoone sai nurgakivi

01.07.2026 Tallinn.ee

Täna asetatati nurgakivi Põhja-Tallinnasse Ehte tänavale rajatavale nüüdisaegsele koolikompleksile. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügiseks ning loob kõne- ja meelepuudega lastele kaasaegse, ligipääsetava ja nende vajadustest lähtuva õpi- ja kasvukeskkonna.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist ühe Tallinna olulisema haridusinvesteeringuga erivajadustega laste toetamiseks. „Nurgakivi asetamine tähistab ehituse etappi, kus visioon uuest Heleni Koolist hakkab üha selgemalt kuju võtma. Rajatav koolimaja on loodud spetsiaalselt kõne- ja meelepuudega laste vajadusi silmas pidades ning pakub neile kaasaegset, turvalist ja ligipääsetavat õpikeskkonda. See investeering toetab nii õpilaste arengut kui ka õpetajate võimalusi pakkuda parimat võimalikku õpet.“

„Põhja-Tallinna haridusvõrk areneb kiiresti ning viimastel aastatel on linnaosas valminud mitu uut kooli- ja lasteaiahoonet. Mul on hea meel, et nüüd saab ka Heleni Kooli pere endale maja, mille kavandamisel on algusest peale arvestatud õpilaste vajadustega. Uue koolihoone rajamine muudab kogu ümbruse kaasaegsemaks ja meeldivamaks. Tahan südamest tänada ka Ehte tänava elanikke kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest ehitustööde ajal,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

2026. aasta veebruaris alanud ehitustööd kulgevad plaanipäraselt. Lammutustööd on lõpusirgel, käimas on säilitatava D-korpuse tugevdamine ning uute korpuste vundamendi- ja kandekonstruktsioonide rajamine. Kohe on algamas montaažitööd ning rajatakse hoone välistrasse ja tehnovõrke.

Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak lisas: „Meil on olnud erakordne võimalus pea iga aasta 1. septembriks anda üle võtmed mõne oma meeskonna poolt ehitatud uue koolimaja avamiseks. Need kogemused on loonud vajaliku pinnase, et osata ka Heleni kooli perele vajalikku ja kõiki vajadusi arvestavat kaasaegset keskkonda luua. Oleme ehitustöödega heas tempos liikumas selles suunas, et 2027. septembris oleks võimalik uuenenud koolimajas õppeaastat alustada.“

Heleni Kooli uus hoone rajatakse olemasolevale kinnistule, kus paikneb ka praegune koolimaja. Ehituse käigus lammutatakse senised A-, B- ja C-korpused, säilitatakse D-korpus ning ühendatakse see uue hoonega terviklikuks koolikompleksiks.

Kolmekorruselises, ühe maa-aluse korrusega koolihoones hakkavad paiknema õpperuumid nägemis- ja kuulmispuudega lastele, koolkodu, spordisaal, auditoorium, söökla ning kaasaegsed tugiteenuste ja administratsiooni ruumid. Hoone projekteerimisel on läbivalt arvestatud ligipääsetavuse ning erivajadustega laste õppekeskkonna nõuetega.

Heleni Kooli arhitektuurse lahenduse autorid on Sirkel & Mall arhitektid Lembit Tork, Marit Aripmann, Anni Veske, Viktoriia Sorokova, Nataliia Korotka ja Valentina Yefimenko. Projekti ehitab Nordecon AS. Heleni Kooli uue õppehoone investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 16,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Tallinna Heleni Kool on munitsipaalkool, kus õpivad kõne- ja meelepuudega lapsed lasteaiast gümnaasiumini. Kool loodi 1994. aastal kurtide vanemate algatusel ning on Eestis ainulaadne õppeasutus, mis pakub haridust kuulmis-, nägemis-, kõne- ja liitpuudega ning pimekurtidele lastele ja noortele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigi Kinnisvara: Uus käsiraamat aitab riigiasutustel kavandada paremaid ja tõhusamaid töökeskkondi

01.07.2026 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara ja Rahandusministeeriumi koostöös valmis „Bürookeskkonna planeerimise käsiraamat riigiasutustele“, mis aitab asutuste juhtidel ja töökeskkonna kujundamisega seotud spetsialistidel kavandada töökohti läbimõeldult, töötajate vajadusi arvestades ning riigi pinnakasutuse eesmärkidest lähtudes.

Praktilises käsiraamatus antakse ülevaade, kuidas kavandada ja ümber kujundada bürookeskkonda nii, et see toetaks asutuse põhitegevust, erinevaid tööviise ja töötajate heaolu. Samuti aitab juhend mõista, milliseid probleeme soovitakse töökeskkonna muutmisega lahendada ning milline ruumilahendus vastab asutuse tegelikele vajadustele.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul on nüüdisaegne töökeskkond oluline osa organisatsiooni toimimisest ning töökorralduse teadlikust kujundamisest. „Riigi Kinnisvaras oleme juba aastaid lähtunud oma töö korraldamisel tegevuspõhise kontori põhimõtetest. Meie kogemus näitab, et hästi planeeritud töökeskkond eelkõige soodustab koostööd. Erinevate tööülesannete jaoks on olemas sobivad ruumid ja kokkulepped,“ ütles Leppoja.

Muutunud töökorraldus ja hübriidtöö laiem kasutuselevõtt on vähendanud vajadust senises mahus büroopindade järele. Käsiraamatus selgitatakse, miks on riigi büroopindadele seatud pinnakasutuse sihttasemed ning kuidas nende poole liikuda. 1. jaanuar 2026. aasta seisuga oli Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandis olevate büroopindade keskmine kasutus 19,5 ruutmeetrit täiskoormusele taandatud töötaja kohta. Uutes ja rekonstrueeritavates büroodes on sihttase kuni 12 ruutmeetrit ning olemasolevate pindade optimeerimisel investeeringuid tegemata kuni 16 ruutmeetrit täiskoormusele taandatud töötaja kohta. Töökohtade kavandamisel lähtutakse üldjuhul jagamismäärast kuni 0,7 ehk kümne täiskoormusele taandatud töötaja kohta planeeritakse kuni seitse füüsilist töökohta.

Rahandusministeeriumi kinnisvara valdkonna juhi Eve Murumaa sõnul on ühesuguste põhimõtete kokkuleppimine oluline selleks, et riigi büroopindu kavandataks terviklikult ja võrreldavatel alustel. „Otsused peavad põhinema tegelikel ruumikasutuse andmetel, mitte senistel harjumustel. Samal ajal peab keskkond töötajat toetama, olema kohandatav erinevate tööviiside ja muutuvate tööülesannetega ning jätma piisavalt paindlikkust, et arvestada asutuste erinevate vajadustega. Ühised põhimõtted aitavad kujundada riiki ühtse tööandjana ning teha läbipaistvamaid ja andmepõhisemaid kinnisvaraotsuseid,“ ütles Murumaa.

Sihttasemete kõrval rõhutatakse käsiraamatus, et töökeskkond peab pakkuma sobivaid võimalusi nii keskendumiseks, koostööks, veebikohtumisteks ja klienditeeninduseks kui ka suhtlemiseks ja puhkamiseks. Planeerimisel tuleb arvestada asutuse tööprotsesside, hübriidtöö osakaalu, ruumide tegeliku kasutuse ning töötajate vajadustega. Samuti käsitletakse küsimusi, mis kerkivad bürookeskkonna muutmisel sageli esile, sealhulgas müra, akustika, privaatsus, tehnilised lahendused ja töökohtade jagamine.

Käsiraamat käsitleb põhjalikult ka muudatuste juhtimist. Uue bürookeskkonna loomine puudutab tööviise, koostööd, tehnoloogia kasutamist ja organisatsioonikultuuri. Seetõttu on oluline sõnastada muudatuse eesmärk, kaasata töötajad juba planeerimise alguses, katsetada olulisemaid lahendusi ning koguda tagasisidet ka pärast uute ruumide kasutuselevõttu. „Suhtleme oma klientidega pidevalt ning teame, et bürookeskkonna muutmine tekitab palju praktilisi küsimusi. Käsiraamat aitab neid hirme maandada, otsuseid selgemalt põhjendada ja muudatusi läbipaistvamalt ellu viia,“ lisas Leppoja.

Juhendis on bürookeskkonna kavandamine jagatud viieks etapiks: vajaduse teadvustamine, töötajate ja spetsialistide kaasamine, lahenduste ettevalmistamine ja katsetamine, projekti elluviimine ning kasutuselevõtujärgne tagasiside kogumine ja keskkonna kohandamine. Selline lähenemine aitab asutustel teha otsuseid andmepõhiselt ning kaasata töötajaid juba planeerimise alguses.

Praktiline juhend annab asutuse juhile või töökeskkonna spetsialistidele raamistiku, millest bürookeskkonna planeerimisel lähtuda, kuidas siduda ruumilahendus asutuse eesmärkidega ning millisel viisil võib läbimõeldud töökeskkond suurendada töötajate rahulolu, toetada koostööd ja vähendada pinnavajadust.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Resolutions of the Annual General Meeting of Shareholders of Arco Vara AS

01.07.2026 Adaur.ee

The Annual General Meeting of Shareholders of Arco Vara AS, held on 30 June 2026, adopted the following resolutions:

1. Approval of the Annual Report

1.1. To approve the 2025 Annual Report of Arco Vara AS.

2. Allocation of Profit

2.1. To cover the net loss for the financial year ended 31 December 2025 in the amount of EUR 479 thousand from retained earnings of previous periods.

2.2. To leave the retained earnings of previous periods undistributed and not to pay dividends to shareholders.

2.3. Not to make allocations to the statutory reserve or other reserves provided for by law or the Articles of Association, and not to use retained earnings for any other purpose.

3. Approval of the Remuneration Principles of the Management Board

3.1. To approve the remuneration principles of the Management Board of Arco Vara AS in accordance with the Management Board Remuneration Principles included in the materials of the General Meeting and made available to the shareholders.

Arco Vara AGM 2026 ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN United Property Fund sells the Menulio 7 office building in Vilnius

01.07.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund has entered into a sale agreement with UAB M7 investicijos (Lithuanian company registry code 307671275) for the sale of its subsidiary EfTEN M7 UAB, which owns the office building at Menulio 7 in Vilnius. The transaction is structured as a share deal selling the 100% subsidiary.

Under the sale agreement, the buyer will immediately return in full the bank loan of EfTEN M7 UAB and, within 17 months at the latest, the shareholder loan from EfTEN United Property Fund in the amount of EUR 2.899 million. The shareholder loan bears interest of 9% per annum during the first 12 months and 12% per annum thereafter. To secure the loan, a first-ranking mortgage will be placed on the property at Menulio 7 in favour of the fund.

EfTEN United Property Fund invested EUR 3.598 million in the acquisition of the Menulio 7 office building at the beginning of 2022. Together with the dividends and interest received from the investment to date, the fund will earn a profit of 760 thousand euros upon completion of the sale transaction.

The purpose of the transaction is to reduce the share of office segment investments. The proceeds from the sale are planned to be reinvested into new projects. The fund is currently in negotiations regarding the investment into a residential development project at Rae municipality in Estonia and into the acquisition of a retail centre in Riga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Ekspert: Eesti üüriinvestorid ostavad täna Riias rohkem kui kohalikud

30.06.2026 Adaur.ee

Tuntavalt madalam sisenemishind, turu kasvupotentsiaal ja pikaajaline kogemus on peamised põhjused, miks Eesti kinnisvarainvestorid on täna Riia korteriturul isegi aktiivsemad kui kohalikud, kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Riias ja selle lähiümbruses hetkel kaheksat erinevat elurajooni arendava Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on tavaliste koduostjate kõrval ennekõike just Eesti, aga ka Leedu investorid need, kes panustavad täna Läti pealinna kinnisvaraturu kasvule. “Paljud investorid jagavad meie vaadet, et eelmisel aastal alanud suurem turu kasvufaas alles kogub hoogu. Veidi on isegi selline Eesti saatkonna tunne, sest pidevalt käib väiksemaid ja suuremaid eestlaste seltskondi meie Riia kontoris ja seda mitte ainult hea kohvi pärast,” kommenteerib Vähi ja lisab, et Invego tiimil on nüüdseks Lätis juba korralik investorite nõustamise kogemus.

Kristjan-Thor Vähi sõnul on eestlaste oluliseks eeliseks kogemus, sest kodumaal on paljud üüriinvestorid oma portfelle ehitanud juba viimased kümmekond aastat. “Lätlased on ajaloolistel põhjustel alles üle saamas umbusust veel valmis ehitamata majadesse korterite ostmise suhtes. Eesti investor teab aga kogemuse põhjal, et just enne nurgakivi panekut tehakse parima hinnaga tehingud, sest ka arendajatel on enamasti vaja kriitiline maht eelmüüki tehtud saada,” kommenteerib Vähi ja lisab, et Invego arendustest on investorid siiani enim huvitunud juba teise etapi ehitusse jõudnud Vitolu Parksi ning sel kevadel ehituslepinguteni jõudnud Miera ja Nordale elurajoonidest.

Eesti ettevõtja sõnul on investeeringu eesmärgil Invegolt viimasel ajal ostetud üle kolmekümne korteri ning neist tehingutest on enam kui pooled sõlminud Eestist pärit ostjatega. “Riias on uued korterid Tallinnaga võrreldes endiselt kuni kolmandiku odavamad ja tänu sellele jooksevad üüriinvestorite plaanides ka numbrid paremini kokku. Lisaks panustatakse turu üldisele kiiremale arengule ja sellega kaasnevale kinnisvarahindade tõusule,” põhjendab Kristjan-Thor Vähi lisades, et paljuski meenutab Riia kinnisvaraturu tänane üldine sentiment umbes 7-8 aasta tagust Tallinna.

Invego juhi sõnul domineerisid Riia turul varem väga odavad ja väga kallid projektid, kuid nüüd on kiiresti kasvanud just kvaliteetsete keskklassi uusarenduste segment, mis vastab tänapäevaste koduostjate ootustele. “Inimesed väärtustavad järjest enam energiatõhusust, läbimõeldud planeeringuid ja terviklikult planeeritud uut elukvartalit. See tähendab, et nõudlus koondub kvaliteetsetesse uusarendustesse, mille väärtus ajas kasvab ja just see muudab need projektid atraktiivseks ka investoritele,” selgitab Vähi.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Luminor: Sügiseks võib euribor kerkida, kuid kodulaenumaksele see olulist mõju ei avaldaks

30.06.2026 Adaur.ee

Kuue kuu euribor on viimastel kuudel taas tõusuteel olnud, kerkides märtsi alguse 2,1 protsendilt juuni lõpuks 2,6 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul võib euribor sügiseks tõusta umbes 2,8 protsendini, kuid praegu ei viita miski sellele, et ees ootaks järsk intressihüpe.

„Kuue kuu euribor jätkab tõenäoliselt lähikuudel mõõdukat tõusu. Keskpank võib sügisel tõsta intressimäärasid veel 25 baaspunkti võrra ning selle tulemusena võib kuue kuu euribor kasvada ligikaudu 2,8 protsendini, mis on praegu umbes aastase euribori tase,“ ütles Uusküla.

Tema sõnul peegeldab euribori tõus eelkõige turuosaliste ootust, et intressimäärad püsivad mõnda aega kõrgemal tasemel. „Kuigi turud näevad praegu võimalust intressimäärade edasiseks tõusuks, võivad geopoliitiliste pingete leevenemine, nafta hinna langus ja tarneahelate paranemine inflatsioonisurvet vähendada. Sellisel juhul ei pruugi intressimäärad pärast sügist enam märkimisväärselt tõusta,“ selgitas ta.

Uusküla lisas, et kui aasta alguses püsis kuue kuu euribor valdavalt 2 protsendi lähedal, siis kevadel hakkas see uuesti tõusma. Samal ajal on 12 kuu euribor liikunud juba umbes 2,8 protsendi tasemele, mis viitab turu ootusele, et intressikeskkond jääb lähikuudel praegusest mõnevõrra kõrgemaks.

Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul ei ole praegune euribori tase kinnisvaraturu aktiivsust oluliselt pidurdanud.

„Näeme jätkuvalt, et inimesed ostavad kodusid ning laenutaotluste arv on võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Kuigi euribor on viimastel kuudel tõusnud, jääb selle mõju kodulaenu kuumaksele enamasti mõõdukaks. Koduostuotsuse puhul on märksa olulisem hinnata, kas laen jääb jõukohaseks ka pikemas vaates,“ ütles Ollik.

Tema sõnul tasub koduostjal arvestada, et intressimäärad võivad lähiaastatel liikuda mõlemas suunas. Kui realiseerub Uusküla prognoositud stsenaarium ning sügiseks kerkib kuue kuu euribor praeguselt 2,6 protsendilt 2,8 protsendini, suureneks Eesti keskmise ehk 148 175 euro suuruse kodulaenu kuumakse ligikaudu 17 euro võrra. Seda eeldusel, et laen on võetud sissemaksega 30 aastaks.

„Kõige mõistlikum on hinnata oma maksevõimet ettevaatlikult. Kui laenumakse on jõukohane ka kõrgema intressitaseme juures, ei pea üksikud euribori kõikumised koduostuotsust mõjutama,“ märkis Ollik.

Kinnisvarakooli suveakadeemia: seminar „Kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist?“ toimub 9.07.2026

30.06.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist?“ annab alustavale investorile selge ja praktilise sissejuhatuse kinnisvarainvesteeringute maailma. Seminaril käsitletakse peamisi investeerimisstrateegiaid, sobiva investeerimisobjekti valikut, tasuvuse hindamist ning vigu, mida tehakse alustades kõige sagedamini. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 9.07.2026 kell 18.00–19.30 ning sobib kõigile, kes soovivad teha esimesi teadlikke samme kinnisvarasse investeerimisel. Osalejad saavad praktilisi teadmisi investeerimisotsuste tegemiseks ning võimaluse küsida otse eksperdilt. Seminar on hea valik nii alustavatele investoritele kui ka teistele kinnisvarahuvilistele.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: välisresidendi 2025. a omandatud korteri keskmine hind oli 72 300 eurot

30.06.2026 Tõnu Toompark

Maa-ja ruumiameti andmetel tegid välisresidendid 2025. a Eestis 423 korteri omandamistehingut. Nende tehingute keskmine hind oli ~72 300 eurot. Eesti residentide korterite omandamistehingute keskmine hind oli samal ajal ~96 200 eurot.

Erinevus omandamistehingute hindades võib tuleneda nii omandatava kinnisvara kvaliteedist kui asukohast.

Suurim välisresidentidest korterite omandajate grupp on olnud Soome residendid. Soome residentide 2025. a omandatud korterite keskmine hind oli ~58 600 eurot.

Tehingute arvu vaates suuruselt järgmine välisresidentide grupp on Ukraina residendid. Ukraina residentide keskmine tehing oli 2025. aastal ~33 400 eurot.

Venemaa residendid, kes on kõigele vaatamata jätkuvalt olulisel kolmandal kohal välisresidentidest korterite omandajate seas, tegid 2025. a 53 korterite omandamistehingut keskmise hinnaga ~67 900 eurot.

Tehingute arvu vaatest olulisemate välisresidentide gruppide seas kõige kallimad korterite omandamistehingud tegid Suurbritannia residenid. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi residentide 2025. aasta 18 korteri omandamistehingu keskmine hind oli ~106 800 eurot.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa juht: flippimine õitseb, aga selleks sobivatest korteritest on tekkinud tõeline defitsiit

29.06.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Argo Pillessoni sõnul on flippimine ehk vana korteri müügiks remontimine väga populaarne, aga sobivad korterid hakkavad otsa saama ning ostjad on nõus üksteist üle pakkuma, mis vähendab kasumlikkust.

Argo Pillessoni sõnul on flippimine peamine, millega väiksemad ehitajad ja ühe-kahemehefirmad kinnisvaraturult viimased 2-3 aastat kasumit on teeninud. „Keskmiselt valmib üks projekt 3-4 kuuga ja omakapitali tootluseks oodatakse selle ajaga 20%-30%. Kui aastaga saab kaks korterit tehtud ja ka müüdud, siis on see korralik teenistus, mis meelitas paljusid inimesi,“ ütles Pillesson.

„Praeguseks on konkurents tuntavalt kasvanud ning mõjutab laiemalt magalakorterite turgu – flippimiseks sobivad kehvemas korras korterid ostetakse väga kiiresti ära ning kinnisvaraportaalides näeb müügipakkumiste rubriigis hoopis remontivajavate korterite ostupakkumisi. Häid tehinguid tehakse nii leti alt kui pakutakse avalikus konkurentsis üle, mis vähendab oodatud kasumlikkust,“ kommenteeris Pillesson.

„Tüüpiline flippimiskorter asub Tallinna äärelinna nõukogudeaegses kortermajas ning ideaalis tekitatakse remondi käigus üks tuba juurde. Eelistatud on 1-toalised keskmiselt 30-35 ruutmeetrised korterid, mida on võimalik lihtsalt teha 2-toaliseks – senisest köögist saab magamistuba ja elutuba ühendatakse avatud köögiga,“ lisas Pillesson.

„Kuna väiksemad ja kehvemas korras magalakorterid hakkavad otsa saama, siis liigutakse järjest suuremate ja kallimate korterite poole – kahetoalisest saavad kolmesed ja kolmestest neljased, mille eest küsitakse juba 170 000 – 180 000 eurot,“ ütles Pillesson.

Keskmiselt flipitakse korter ära 4 kuuga

„Mustamäel müüdud 1-toalistest paneelmajade korteritest on viimase kolme aasta jooksul tehtud flippimiseks ligi 12%. Keskmiselt maksis selline korter enne remonti 70 000 – 75 000 eurot ning müües 100 000 ümber ja kui hästi läheb, siis ka rohkem. Keskmiselt läks tehingust tehinguni 100 – 120 päeva, mille käigus edukamatel projektidel tõusis hind 35 000 – 40 000 eurot,“ tõi Pillesson näitena välja.

„Lasnamäel on paneelmajade 1-toalised korterid Mustamäe sarnastest kolm ruutmeetrit suuremad ning tehinguid tehti keskmiselt 75 000 euroga. Peale remonti ja planeeringu muutmist müüakse korterid 100 000 – 105 000 euro eest ning keskmine aeg ostutehingust müügini on Lasnamäel samuti 100 – 120 päeva,“ lisas Pillesson.

„Ostjale on flipitud ehk kellegi poolt värskelt ja hästi remonditud korter tegelikult päris mõistlik valik, sest ise remontimine või ehitaja leidmine võib olla keeruline ja aeganõudev ning pank annab laenu tavaliselt vaid korteri ostmiseks ehk remondiraha peab endal varuks olema. Kui aga soetada juba remonditud korter, kus on juba sees ka uus köök, siis saab laenu kogu ulatuses,“ rääkis Uus Maa juht.

Kaamos Group kasvatas keerulisel turul turuosa ning jätkas investeeringuid kinnisvarasse ja taastuvenergiasse

29.06.2026 Adaur.ee

Kaamos Group kasvatas 2025. aastal müügitulu 69 miljoni euroni ning teenis 9,6 miljonit eurot puhaskasumit. Väljakutseterohkest majanduskeskkonnast hoolimata suurendas grupp oma turuosa elamuarenduses, jätkas investeeringuid ärikinnisvarasse ja taastuvenergiasse ning vähendas netolaenukoormust. Kontserni omakapitali osakaal kasvas aasta lõpuks 58 protsendini.

Kaamos Grupi tegevjuhi Gert Jostovi sõnul näitas möödunud aasta, et pikaajaline strateegia ja tasakaalukas finantsjuhtimine võimaldavad ka muutlikus turuolukorras jätkata kasvu.

“2025. aasta kinnitas, et muutlikes majandusoludes võidavad need ettevõtted, kellel on tugev kapitalibaas, mitmekesine ärimudel ja võime investeerida ka siis, kui turul valitseb ebakindlus. Meie jaoks oli oluline mitte ainult majandustulemuste stabiilsus, vaid ka oma positsiooni tugevdamine tulevasteks kasvuaastateks,” ütles Jostov.

Kontserni müügitulu ulatus 69 miljoni euroni ning puhaskasumiks kujunes 9,6 miljonit eurot. Operatiivne ärikasum (ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta) kasvas ligikaudu viis protsenti, samal ajal kui laenukohustusi vähendati aasta jooksul netos 9 miljoni euro võrra.

Kinnisvaraäri kasvatas turuosa

Kaamose jaoks oli aasta üks olulisemaid märksõnu elamuarendus. Kuigi kogu kinnisvaraturg alles taastus, müüs ettevõte Eestis ja Lätis kokku 183 korterit, mis on ligi 1,8 korda rohkem kui aasta varem ning andis ettevõttele ligikaudu neljaprotsendilise turuosa Tallinna ja Riia uute korterite turul.

Ärikinnisvara portfell säilitas samuti tugeva positsiooni. Aasta jooksul sõlmiti üle 13 500 ruutmeetri ulatuses uusi üürilepinguid ning Avala ärikvartali Polarise büroohoone oli praktiliselt täielikult ning Electra ligi 90 protsendi ulatuses välja üüritud, ka teistes ärihoonetes oli täituvus eeskujulik. Alustati Avala kvartali kolmanda büroohoone ehitusega, kus hakkab 2027. aastast paiknema Enefiti peakontor. Paralleelselt jätkusid investeeringud olemasolevate hoonete energiatõhususe ja kvaliteedi tõstmisse.

“Praegusel turul on näha, et hästi kavandatud, energiatõhusad ja kvaliteetsed projektid leiavad ka keerulisemal turul ostja või üürniku. Kaamose eesmärk ei ole olnud ehitada võimalikult palju mahus, vaid keskenduda kvaliteedile, tuues turule juurde pikaajalist ja aastakümneid väärtust pakkuvat kinnisvara,“ märkis Jostov.

Investeeringud jätkusid ka taastuvenergias

Lisaks kinnisvarale jätkas Kaamos investeeringuid taastuvenergiasse. Aasta jooksul valmis Pihlaka teine päikesepark võimsusega ligi 45 MWp ning grupi otseses või kaudses omanduses olevate päikeseparkide koguvõimsus kasvas 136 MWp-ni. Päikesejaamad tootsid aasta jooksul kokku 86,3 GWh elektrienergiat.

Kaamos jätkas ka investeeringuid kinnisvara kestlikuse parendamiseks. Uutes elu- ja ärihoonetes rakendatakse rohkem energiatõhusaid lahendusi ja rahvusvahelisi LEED ja BREEAM sertifitseerimisstandardeid.

Jostov: 2026. aasta näitab kindlustunde paranemise märke

Sel aastal jätkab Kaamos uute elu- ja ärikinnisvaraprojektide arendamist nii Eestis kui Lätis, sealhulgas Hõbemetsa, Vikimõisa ja Riia arendustes, samuti investeeringuid taastuvenergiasse ning olemasoleva ärikinnisvara kvaliteedi parandamisse.

„Intressikeskkond on stabiliseerunud ning klientide kindlustunne on tasapisi paranemas. Usume, et 2026. aasta pakub ettevõttele rohkem investeerimisvõimalusi kui viimased paar aastat. Kaamos on praeguseks turuväljavaateks hästi ette valmistunud,“ lisas Jostov.

Kaamos Group on Eesti kapitalil põhinev pereettevõte, mis tegutseb kinnisvaraarenduse, ehituse ja taastuvenergia valdkonnas Eestis ja Lätis. Ettevõtte arendab elu- ja ärikinnisvara, investeerib energiatootmisse ning pakub ehituse peatöövõtu täisteenust.

KV.EE kinnisvara-podcast: kuidas defineerida edukas kinnisvaramaakler?

26.06.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 141. osa külaline on Uus Maa juhatuse liige Eno Juul. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Arutelu fookuses on tänapäevane kinnisvaramaakler ja büroo toimimispõhimõtted muutuvas turuolukorras.

Eno Juul hindab praegust kinnisvaraturgu ning kirjeldab ärikinnisvara ja üürituru väljakutseid. Räägitakse turu liikumisest tasakaalu suunas ning peamistest riskikohtadest turuosaliste jaoks täna.

Defineerime eduka maakleri persooni ja mõõdikud. Saates selgitatakse, kuidas hinnata maakleri tööd läbi rahaliste näitajate ja kliendisuhete kvaliteedi. Käsitletakse peamisi takistusi kliendisuhtluses ning rõhutatakse professionaalse teenuse olulisust.

Võtame teemaks büroo juhtimise ja meeskonna motiveerimise. Arutame, mis teeb ettevõtte edukaks ja kuidas hoida kogenud spetsialiste. Eno Juul avab frantsiisimudeli tagamaid ja ühtse kaubamärgi pakutavat lisaväärtust nii maaklerile kui ka kliendile.

Olulise teemana käsitletakse tehisintellekti rolli kinnisvarasektoris. Vaatame AI rakendusvõimalusi aja säästmiseks ja teenuse taseme tõstmiseks. Analüüsime, kuidas muutub maakleri roll nõustajana tehnoloogia arengu valguses.

Lõpetuseks jagab külaline praktilisi soovitusi turuosalistele. Rõhutatakse usalduse ja kvaliteedi tähtsust, mis on pikas perspektiivis määravamad kui teenuse soodsaim hind.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

SEB: Kodulaenuturu kasv tugineb järjest enam koduvahetajatele

26.06.2026 Adaur.ee

Kuigi nii kinnisvaratehingute kui ka kodulaenuturu aktiivsus on tänavu jõudsas kasvutrendis, on tehingutes vähem esmase kodu ostjaid, näitavad SEB andmed. Elukohta vahetatakse eelkõige suurema pinna, parema asukoha ja madalamate püsikulude nimel.

Eesti kodulaenuturg on tugevas kasvus, ent kasvu veavad aina enam juba olemasolevad koduomanikud, kes vahetavad oma elukohta. Esmase kodu ostjaid jääb tehingutes aga vähemaks.

SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu hinnangul peegeldab trend majanduslikult tugevneva põlvkonna rolli kasvu kinnisvaraturul. „Selgelt on esile kerkimas 30–45-aastane finantsiliselt kindlam vanusegrupp, kes liiguvad konkreetsete vajaduste kasvades esimeselt kodult uuele eluasemele. Noorte jaoks püsib kodu omamine küll olulise eesmärgina, kuid selle realiseerimist pärsivad sageli piiratumad rahalised võimalused,“ sõnas Hallang.

Kodu vahetatakse eelkõige suurema pinna ja madalamate kulude nimel

Värske SEB uuring näitab, et 38% Eesti elanikest kaalub elukoha vahetust, kuid neist suur osa ei saa seda realiseerida, kuna puuduvad piisavad säästud omafinantseeringuks. Seejuures on probleemiks võimetus koguda sissemakseks vajalikku summat – enam kui viiendik toob välja, et ei saa üldse raha kõrvale panna.

Elukoha vahetamise tagamaad on aga ennekõike praktilised ja seotud elukvaliteedi parandamisega. Kõige sagedamini tuuakse põhjusena välja soov suurema elamispinna järele (38%). Samuti mängib olulist rolli asukoht – 29% vastanutest soovib kolida logistiliselt paremasse või rohelisemasse elukeskkonda. Järjest olulisem tegur on ka kulutõhusus: 25% vastanutest eelistaks energiasäästlikumat kodu, et vähendada igakuiseid kommunaalkulusid.

„Vanusegruppide lõikes joonistuvad välja selged erinevused. Nooremates vanuserühmades on esiplaanil iseseisvumine ja suurem elamispind, samas kui vanemates gruppides kasvab huvi väiksemate ning kuluefektiivsemate kodude vastu. Esmase kodu ostjatest 22% tõi välja, et ei soovi enam elada üürikorteris ning 11% tahab välja kolida vanemate või sugulaste juurest,“ avas Hallang.

SEB hinnangul hakkab turgu lähiajal kujundama eeskätt see, kui tugev püsib tarbijate kindlustunne ning kuivõrd toetab seda muutuv intressikeskkond.

SEB korraldatud uuringu viis uuringufirma Norstat läbi 2026. aasta mais ja juunis. Küsitluses osales 1000 Eesti inimest vanuses 18-74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Nasdaq: Kauplemise peatamine ja lõpetamine Volta SKAI võlakirjadega

25.06.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ fikseerib võlakirjaomanike nimekirja võlakirjade (ISIN kood EE0000002475, lühinimi VOLTA100027FB) täielikuks ennetähtaegseks lunastamiseks ja intressi maksmiseks 01. juulil 2026. a. Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Eelnevast lähtudes kaubeldakse 26. juunil 2026. a. viimast päeva Volta SKAI OÜ võlakirjadega (VOLTA100027FB), mis annavad õiguse ennetähtaegsele lunastamisele ja intressile.

Vastavalt mitmepoolse kauplemissüsteemi First North Reglemendi punktile 17.1 on kauplemine Volta SKAI OÜ (Volta SKAI 10.00% 2Y bond) võlakirjadega peatatud alates 26. juuni 2026. a. kauplemispäeva lõpust kuni nende lunastamiseni.

Kauplemine Volta SKAI OÜ ülalnimetatud võlakirjadega First North võlakirjade nimekirjas lõpetatakse 2. juulist 2026. a.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Korterite müügipakkumisi jääb vähemaks, mis liigutab hinda

25.06.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 05.2026 üle Eesti müügiks keskmiselt 12 161 korterit keskmise hinnaga 2936 €/m². Korterite müügipakkumiste arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 7%. Korterite müügipakkumiste hind on aastatagusest 8% ülevalpool.

Korterite müügipakkumise vähenemise taga on aktiivne korterite ostu-müügiturg, mis on vähendanud pakkumist enamikus Eesti suuremates linnades. Tehinguteturgu on toetanud hea laenupakkumine.

Tehingute toimumine näitab, et elamispindade ostunõudlus on tugev. Tugev nõudlus on tehingute hindu ülespoole viinud. Kerkinud tehinguhinnad on andnud kinnisvaramüüjatele julgust portaalis KV.EE kuulutuste hindu pisut ülespoole korrigeerida. Valdavalt jääb hindade ülespoole liikumine paari protsendi piiresse.

Tallinna korteripakkumiste hind kinnisvaraportaalis KV.EE 3944 €/m² on aga aastaga kerkinud 7%. Sellisest tugevast kasvumäärast ei tohiks end eksitada lasta. Tallinna korteripakkumiste keskmise hinna suurenemise taga on hulk kalleid ja väga kalleid uusarenduste kortereid, mis seisavad müügipakkumises kauem. Keskmise samaväärse korteri väärtus on aastaga kerkinud keskmiselt kuni 5%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müük: kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Korterite müük: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	05.2025	05.2026	Muutus, %	05.2025	05.2026	Muutus, %
Tallinn	6 075	5 634	-7%	3 684	3 944	7%
Kärdla linn	5	2	-56%	1 379	1 212	-12%
Narva	414	165	-60%	713	676	-5%
Jõgeva linn	37	43	17%	691	729	5%
Paide	78	57	-28%	902	881	-2%
Haapsalu	167	177	6%	1 729	1 705	-1%
Rakvere	133	122	-8%	1 782	1 976	11%
Põlva linn	23	20	-12%	953	936	-2%
Pärnu	947	915	-3%	2 910	2 967	2%
Rapla linn	39	28	-27%	1 750	1 760	1%
Kuressaare linn	70	54	-22%	1 992	2 048	3%
Tartu	1 218	1 275	5%	2 784	3 069	10%
Valga linn	65	78	21%	537	528	-2%
Viljandi	134	122	-9%	1 971	1 992	1%
Võru	109	93	-15%	1 233	1 235	0%

Eesti	13 089	12 161	-7%	2 728	2 936	8%
*3 kuu keskmine				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn kuulutab välja Raekoja platsi avaliku ruumi ideevõistluse

25.06.2026 Tallinn.ee

Ideevõistluse eesmärk on leida lahendus, mis toob ajaloolisele väljakule rohkem elu, mugavust ja kvaliteetset linnaruumi, säilitades samal ajal selle ainulaadse kultuuripärandi väärtuse.

Kavandatav lahendus peab parandama platsi kasutusvõimalusi nii igapäevases linnakasutuses kui ka suurürituste korraldamisel ning looma kvaliteetse, inimsõbraliku ja ligipääsetava avaliku ruumi, mis sobitub UNESCO maailmapärandi keskkonda.

“Raekoja plats on kujunenud Tallinna keskseks avalikuks ruumiks alates keskajast ning olnud läbi sajandite kaubanduse ja linna esindusürituste toimumise koht. Ajas on platsi kasutus muutunud. Seetõttu ongi meil plaanis kujundada Raekoja platsist esinduslik avalik ruum, mis rõhutab ajaloolist pärandit ning pakub kvaliteetset linnaruumi aastaringselt. Lisaks uuendame amortiseerunud teekatendeid ja vananenud tehnovõrke,” lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvan.

Võistlustöödega oodatakse lahendusi platsi katenditele, linnamööblile ja konteinerhaljastusele ning visiooni paindlikuks kasutamiseks erinevatel aastaaegadel ja sündmustel. Oluline on, et väljakut oleks võimalik kasutada ka täiesti puhta platsina suurürituste jaoks, samas toetades igapäevast kasutust mitmekesiste väikevormide ja linnamööbliga.

Ideevõistlus hõlmab lisaks Raekoja platsile ka sellega piirnevaid tänavaid: Voorimehe, Kinga, Dunkri, Saiakangi ja Mündi tänavat. Lahendustes tuleb arvestada vanalinna ajaloolist keskkonda ning muinsuskaitse eritingimusi.

Oluline osa ideevõistlusest on Tallinna jõuluturu kontseptsiooni uuendamine. „Tallinna jõuluturg on üks aasta oodatumaid sündmusi ja linna visiitkaarte, mis toob Raekoja platsile nii kohalikud kui ka väliskülalised, kellest osa saabub spetsiaalselt selleks ajaks Tallinna. Eesmärk on luua kujunduslahendus, millest peegelduvad Tallinna traditsioonid, ajalugu ja omanäolisus. Võistlusel ootame terviklikku ruumilist visiooni, mis hõlmab jõuluturu müügikioskite kujundust, valgustust, dekoratsioone, atraktsioonialasid ja jõuluvana maja lahendust. Uus lahendus peaks valmima 2027. aasta jõuludeks,” lausus Tallinna kultuuri- ja spordivaldkonna eest vastutav abilinnapea Monika Haukanõmm.

Projekt viiakse ellu kahes etapis: esimeses projekteeritakse jõuluturu lahendus, teises platsi ja seda ümbritsevate tänavate püsilahendus (katendid, tehnovõrgud, linnamööbel ja väikevormid).

“Juba neljandat hooaega Raekoja platsil toimunud suvepark on tõestanud, et tühjale platsile on istumis- ja olemiskohad ning haljastus väga oodatud ja aktiivses kasutuses. Uus lahendus peabki ühendama ajaloolise vanalinna atmosfääri kaasaegse disainiga ning looma atraktiivse keskkonna nii kohalikele kui turistidele,” lausus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti linnakeskkonna disainer Liina-Liis Urke.

Ideevõistlust korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti ning Kesklinna Linnaosavalitsusega.

Objekti kogumaksumus koos arheoloogiliste uuringute ja trassitöödega on hinnanguliselt 9 miljonit (koos käibemaksuga), millest 6,3 miljonit eurot kaetakse linna eelarvest.

Projekti rahastab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kaasfinantseerivad Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Vesi ja AS Utilitas.