Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

EfTEN: Nõmme Südamekodu kinnistu omandamise ja hooldekodu rajamise eelkokkuleppe sõlmimine

03.12.2024 Tõnu Toompark

EfTEN Capital AS ja Südamekodud AS sõlmisid eelkokkuleppe, mille kohaselt EfTEN Real Estate Fund AS omandab läbi asutatava tütarettevõtja Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu tn 42 asuva kinnistu. Kokkuleppe eesmärgiks on ehitada kinnistul paiknev hoone osaliselt ümber hooldekoduks, mis võiks tulevikus mahutada kuni 170 Südamekodud AS-i klienti. Osaliselt jääb hoonet kasutama kehtiva üürilepingu alusel Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Käesolevaks ajaks ei ole veel müügilepingut sõlmitud ega ehitushanget korraldatud. Poolte kavatsuse kohaselt on kavas võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine hiljemalt järgmise aasta jaanuaris ning ehitustegevusega alustamine järgmise aasta teises kvartalis.

Kinnisvara müügikoolitus toimub 05.12.2024

03.12.2024 Margot Toompark

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 05.12.2024 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ja praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Koolitusele on oodatud:

kõik inimesed, kes soovivad müüa kinnisvara;
kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alles alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
müügiinimesed, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub 05.12.2024 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

EfTEN: Conclusion of a preliminary agreement for the acquisition of the Nõmme Südamekodu property and the establishment of a nursing home

03.12.2024 Tõnu Toompark

EfTEN Capital AS and Südamekodud AS have entered into a preliminary agreement, according to which EfTEN Real Estate Fund AS will acquire a property located at Hiiu tn 42 in the Nõmme district of Tallinn through a to be established subsidiary. The aim of the agreement is to partially convert the building into a nursing home, which could accommodate up to 170 clients of Südamekodud AS in the future. The building will remain partially in use by the North Estonia Medical Centre under a existing lease agreement.

At present, no sales contract has been concluded or construction procurement has been organized. According to the intention of the parties, the sale contract under the law of obligations is planned to be concluded no later than January of next year and construction activities will begin in the second quarter of next year.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: konkurents eluasemelaenude turul on väga tihe

03.12.2024 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel väljastasid Eestis tegutsevad pangad 2024 III kvartalis eluasemelaene 600 miljoni euro väärtuses. Laenukäive kasvatas eluasemelaenude jäägi 11,7 miljardi euroni.

Eluasemelaenude käive on olnud väga suur ja võrreldav isegi 2021.-2022. a suure tehingute arvu perioodi laenukäivetega. Tänavuse suure laenukäibe põhjus on olnud paljuski eluasemelaenude refinantseerimine uude panka.

Erinevate pankurite hinnangul on refinantseerimise osa laenukäibes olnud kolmandiku lähedal. Väga aktiivne laenude refinantseerimise turg näitab selgelt, et konkurents eluasemelaenude turul on väga pingeline ja laenuklientide üleostmise nimel pingutavad pangad palju.

Suurem osa laenuturust on siiski uute laenude väljastamine, mis kasvatab tagasimaksmise protsessis olevate laenude jääki. 2024 III kvartali lõpu eluasemelaenude jääk 11,7 miljardit eurot kasvas aastaga 7%. Laenujäägi kasv on viimase viie kvartali kiireim, kuid aeglasem kui sellele eelnenud kahe aasta jooksul.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kaamos Ehituse juht Keit Paal: Ehitusturg on muutuses, kuid ilmutab positiivseid märke

02.12.2024 Tõnu Toompark

Kuigi ehitusturgu varjutavad mitmed riskid, on lähitulevikus lootust kasvule. Tänased muutused ning väljakutsed sillutavad teed turuosalistele, kes suudavad ehitushangetes rakendada kliendiga allianssmudelit, leiab Kaamos Ehituse juht Keit Paal.

Eesti ja Läti ehitusturud on madalseisus, kuid Kaamos Ehituse juhi Keit Paali sõnul on põhjust optimismiks. “Ehitusturul on ruumi neile, kes suudavad leida keerulistes oludes lahendusi ning pakkuda tellijale enamat, olles valmis panustama kvaliteeti ja keskkonnasõbralikesse lahendustesse,” rääkis Paal.

Statistikaameti andmetel on ehitusmaht 2024. aastal kukkunud Eestis 4 % ja Lätis 6%. Enim on sektorile avaldanud mõju ehitushindade ja intressimäärade tõus ning tarbijate kindlustunde vähenemine.

Kuigi viimasel aastal on hinnatõus olnud mõõdukas – Statistikaameti andmetel on ehitushinna indeks kerkinud 2024. aasta kolmandas kvartalis aastataguse perioodiga võrreldes Eestis 1,8% ja Lätis 2,1% –, on sektori väljakutseks jätkuvalt kallinevad ehitusmaterjalid ja kõrged intressimäärad, mis pidurdavad investeeringuid. “Mahupõhiste materjalide hinnad stabiliseeruvad, aga teiste ehitusteenuste ja -materjalide hinnad jätkuvalt kerkivad,” prognoosis Paal.

2025. aastast jõustuvad Eestis mitmed maksumuudatused, sealhulgas tulumaksu tõus ja käibemaksu muudatused, mis suurendavad ettevõtete kulubaasi. Lisaks tõusevad notaritasud ja kütuseaktsiis, mis mõjutavad logistikakulusid. Paali sõnul sunnib see ettevõtteid otsima efektiivsemaid ja nutikaid lahendusi, et säilitada konkurentsivõime.

Kaamos Ehituse juhi sõnul mõjutab hinnatõus eeskätt spetsiifilisemaid ja keerukamaid objekte, kus kvaliteetsest oskustööjõust on juba täna puudus. „Lihtsamate ehitustööde puhul on konkurents tihe ja tööjõudu leidub, kuid nõudlikumate projektide puhul hakkab esile kerkima puudus professionaalidest, kes suudavad pakkuda keskkonnatõhusat ja kõrget insenertehnilist kvaliteeti,“ tõdeb Paal.

Ehkki väljakutseid jagub, näeb Paal ka rohkelt võimalusi. „Kui ettevõtted suudavad olla paindlikud ja avatud koostööle, siis on võimalik kasvatada usaldusväärsust ja pakkuda klientidele lahendusi, mis vastavad tänapäeva vajadustele. Lõpuks sõltub edu sellest, kuidas suudame kriisidest õppida ja kohaneda,“ räägib ta.

Nutikatest ja tänapäevastest lahendustest, mis tagavad konkurentsivõime ehituses, toob Paal näiteid Kaamose viimase aasta projektidest. “Oleme teinud koostööd Frammiga ja kasutanud tehases valminud kompleksseid ruumilisi betoonelemente, mis võimaldavad ehitusel hoida kokku nii aega kui keskkonnakoormust. Elukondondlikus arendustes oleme võtnud kasutusse korterisisete tehnosüsteemide projekteerimise ja koondamise ühte blokki. VEHO raskesõidukite keskuse ehitusel kasutasime aga uusi töövõtteid varjatud tööde skanneerimiseks, millest saadud kogemusi plaanime rakendada ka tulevates projektides,” selgitas Paal.

Kuigi erasektori ja avaliku sektori nõudluse kasv sõltub suuresti üldisest majanduskeskkonnast, on Paal kindel, et kohusetundlikud ja tulevikkuvaatavad ettevõtted leiavad turul oma koha. “Vaatamata turu seisule on Kaamos Ehitus 2023. aastaga võrreldes käivet kasvatanud ja järgmiseks aastaks prognoosime sarnast käibe mahtu. Märgid näitavad, et intresside langus sillutab juba teed uutele investeeringutele ja 2025. aastal pakub uut hingamist ka ehitusturule.

Seda toetavad Statistikaameti andmed, mis näitavad, et vaatamata keerulistele majandusoludele on ehitussektori kindlustunne mõlemas riigis pisut paranemas.

Kaamos Ehituse juht lisas, et tulevikuplaanides peab ehitussektor vaatama kaugemale traditsioonilistest meetoditest. „Alliansi põhimõtetel põhinev koostöö ja varajane planeerimine võivad tuua vastastikust kasu. Leiame kliente, kes on valmis jagama nii riske kui võite“, rõhutas Paal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Arco Vara AS-i dividendimakse ex-päev

02.12.2024 Tõnu Toompark

Arco Vara AS informeerib, et vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale fikseeritakse dividende saama õigustatud aktsionäride nimekiri 6. detsembril 2024 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ja seega väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) on 5. detsember 2024. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2023. majandusaasta eest 13. detsembril 2024.

Arco Vara AS maksab dividende aktsionäridele netosummas 2 eurosenti aktsia kohta 13. detsembril 2024. Järgmine kinnitatud dividendimakse on 1 eurosenti aktsia kohta 13. märtsil 2025.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN: Enlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiaanalüüsi

02.12.2024 Tõnu Toompark

Enlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsiaanalüüsi ja aktsia hinnasihti. Analüüsi kohaselt on aktsia õiglane väärtus baasstsenaariumi kohaselt 22,51 eurot. Aktsia õiglane väärtus jäi muutumatuks võrreldes Enlight Research’i poolt septembris avaldatud analüüsiga ja on 3,51 eurot kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna Väärtpaberiturul ning võrreldes 06.12.2024 lõppeva fondi täiendavate aktsiate avaliku pakkumisehinnaga.

Enlight Research toob EfTEN Real Estate Fund AS-i puhul välja järgmised aspektid: (i) soodsa ajaperioodi saabumine portfelli kasvatamiseks; (ii) madal konkurents ärikinnisvara ostupoolel; (iii) intressikulude langus ja selle positiivne mõju kasumlikkusele ning vabale rahavoole (iv) stabiilselt madalal püsiv vakantsuse tase; (v) atraktiivne dividenditootlus, mis praeguse turuhinna juures ületab 5% taset.

Analüüs on leitav EfTEN Real Estate Fund AS-i kodulehel ja Enlight Research’i kodulehel.

Luminor: Üürikinnisvara väikelinnas: hea tootlus või tühi korter?

02.12.2024 Tõnu Toompark

Möödunud pea kümnel aastal on üürikinnisvarasse investeerimine olnud Eestis kuum teema, kuid euribori tõusu tõttu on oodatava tulu tootlused kõvasti kannatada saanud. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane annab ülevaate, kuidas läheb Eesti väiksemate linnade kinnisvaraturgudel, millest paljud üüriinvestorid on oma teekonda alustanud.

„Kuigi paljud üüriinvestorid sooviksid kohe alguses kortereid Tallinna soetada, siis paraku ei hakka kõigil hammas kõrgele sisenemisbarjäärile peale. Sestap on omajagu kinnisvarainvestoreid alustanud just väiksematest linnadest, kus korterid on kättesaadavamad. Hinnastatistika näitab, et väljapool Tallinna asuvate korterite keskmine ruutmeetri hind on järelmüügis keskmiselt ligi 60% soodsam kui pealinnas,“ ütles Rebane.

Tallinna ja Tartu kui kahe Eesti suurima tõmbekeskuse järel on Pärnusse kinnisvara ostmine alati ahvatlust pakkunud. Maa-ameti tehingute statistika alusel toimus suvepealinnas tänavu viimase kolme kuuga 218 ostu-müügitehingut, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% enam ja ligi 18% rohkem kui üle-eelmisel aastal. Oktoobris oli Pärnu korteri keskmine ruutmeetri hind 2047 eurot, mis kahanes mullusega võrreldes ligi 15%.

„Pärnusse jõuab sügis igal aastal, kuid sellest hoolimata pole kinnisvaraturg viimase kolme aasta vältel maha jahtunud – uusarendusi on seal tänagi müügil, kuid mahud on väikesed ja liigutud on eksklusiivsemate arenduste suunas, mida jõuavad osta vähesed. Sarnane trend on praegu ka Tallinnas,“ märkis Rebane.

„Pärnu kõrval on pead tõstmas teine kuurortlinn, kuhu jõudsalt uhkeid uusarendusi kerkib – Haapsalu, mille muudab atraktiivseks merele avatus, restoranid ja linna üldine areng. Kindlasti pole Haapsalu ja Pärnu kaugeltki veel mahult võrreldavad. Haapsalu numbrid on piisavalt väikesed ning iga sinna kerkiv arendus muudab üldist pilti suurel määral.“

Kui sisenemine üüriturule ei tööta, siis katsetatakse ka julgemaid võimalusi. Näiteks võis mõne aasta eest täheldada trendi, kus paljude investorite pilgud olid suunatud Ida-Virumaa kinnisvarale ja seda just nn flippimise eesmärgil – osteti korter, tõsteti remondiga selle väärtust ning müüdi lühikese aja jooksul kasumiga edasi. „Kuigi flippimine võib olla tulus ning see on muutnud osade inimeste jaoks professionaalseks tegevuseks, siis kindlasti ei ole see lust ja lillepidu ning arvestama peab enda ajakuluga – töö nagu iga teine,“ nentis Rebane.

Rebase sõnul on Ida-Virumaa ja Narva suurimaks probleemiks olnud, et seal pole kerkinud ühtki uut kortermaja. „Isegi kui keegi tahtnuks uusarenduses elada, siis polnud see võimalik ning vanade korterite renoveerimine oli praeguseni Ida-Eestis ainus lahendus tänapäevase elamispinna saamiseks. Nüüd teevad arendajad ka seal lõpuks uusarendustega proovi, kuid teatud määral tegutseb flippijaid piirkonnas siiani,“ ütles ta.

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht nentis, et üüri-investori vaatest on tootlus väiksemates linnades hea ja hinnad madalamad, kuid miinus seisneb selles, et arvestatava tulu teenimiseks peab investoril olema mitmeid objekte. Tõenäosus, et väikelinnas seisab korter tühjana on suurem kui Tallinnas või Tartus. Eksperdi hinnangul kiputakse sageli ka enda vajaminevat panust alahindama ning tegelikult tuleb üürnikega kaasnevaid muresid oluliselt tihedamalt lahendamas käia, kui esialgu eeldatakse.

Rebase sõnul on väiksemasse linna kinnisvara ostmisel kõige alus kohalike olude tundmine. „Tuleb teada, kui palju seal üldse üürisooviga inimesi on. Kui sisenetakse mõnda uude kohta, kus üüriturgu ei eksisteeri, siis tuleb mõista, kas põhjus seisneb üürihuviliste või pakkumiste puudumises. Lihtsalt panna näpp kaardile ja osta korter linna, kus sa pole isegi üle kahe korra käinud, on väga riskantne. Sama loogika kehtib ka flippimise puhul.“

Ta märkis, et suuri muudatusi väikelinnade kinnisvaras pole toimunud – väiksemate kohtade kinnisvaraturge elavdab tugevalt nende lähedusse suurte tehaste või tööstuste rajamine, kuid seda pole lähiajal märkimisväärselt toimunud. Samas on näha, et kindlasti pole huvi väikelinnades ja maapiirkondades elamise vastu kadunud – ka Luminori poolt tellitud ja Norstati poolt tänavu septembris läbiviidud uuringust selgus, et neljandik koduostu plaaniga inimesi plaanib oma järgmise kodu just väikelinna või maapiirkonda soetada.

Eesti Pank: SKP langus aeglustub aastavõrdluses

02.12.2024 Kaspar Oja

Statistikaameti andmetel kahanes SKP kolmandas kvartalis aastavõrdluses 0,7% ja jäi kvartalivõrdluses eelmise kvartali tasemele. Üldjoontes on majanduse seis muutunud siiski positiivsemaks. SKP langus on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult aeglustunud ja viimastes kvartalites pole SKP võrreldes eelmise kvartaliga enam langenud.

Majandus küll ei kasva veel, aga ka suurem langus on jäänud minevikku.

SKP nõudluskomponentide arvestuses tuli majanduslangus eeskätt sisenõudlusest: tarbimine ja investeeringud vähenesid. Kõige suurem osa langusest tuligi investeeringutest, mis on viimastel aastatel olnud majanduse nõrka seisu arvestades üllatavalt suured. Harilikult võimendab investeeringute langus nii majanduslanguse- kui ka kasvuperioode – seni on investeeringud majandust pigem vee peal hoidnud. Madalam sisenõudlus on tähendanud ka väiksemat vajadust importkaupade järele. Eksport aga samas kasvas eeskätt teenuste ekspordi suurenemise toel.

Tegevusalasid vaadates oli majanduslangus endiselt üsna laiapõhjaline, kuid positiivselt panustasid kasvu põllumajandus ja erinevad teenused, mis peegeldub ka teenuste ekspordi kasvus.

Näitajate tõlgendamisel teeb ettevaatlikuks vastuolu erinevate toodangu mahuindeksite ja SKP komponentide vahel, mida on esinenud ka varasemates kvartalites. Toodangu mahuindeksite põhjal peaks langus olema mitmes harus väiksem. Näiteks energiasektori lisandväärtus langes SKP andmetel 4%, kuid elektritoodang kasvas aastavõrdluses 24% ja soojatoodang protsendi. Suvel oli üks elektrikaablitest Soomega rivist väljas ja elektrihind Balti riikides seega suhteliselt kõrge, kuid kõrge turuhinna tõttu oli kohalike elektrijaamade konkurentsivõime positsioon jällegi parem.

Ehitussektori lisandväärtus langes SKP andmetel 18%, kuid toodangu mahuindeks vähenes vaid 5%. Sarnane vastuolu puudutas ka tööstussektori indekseid. Viimase viie aasta jooksul on SKP andmetel lisandväärtus vähenenud energeetikas, ehituses ja töötlevas tööstuses pea kaks korda kiiremini, kui võiks järeldada nende tegevusalade toodangu mahuindeksite põhjal (vt tabel). Viimaste aastate kiire hinnatõus esitab tõenäoliselt jätkuvalt statistikale väljakutseid.

Septembris avaldatud majandusprognoosi põhjal hakkab majandus järgmisel aastal kasvama, seda tänu seni takistavateks olnud murede lahenemisele: energiahinnad on juba mõnda aega olnud madalamad kui kiire inflatsiooni tippajal, intressimäärad langevad ja see toetab sisenõudlust, samuti prognoosivad Eesti kaubanduspartnerid oma majanduse tugevnemist ja see peaks aitama kaasa Eesti ekspordi kasvule. Samas pidurdab tuleval aastal majanduskasvu eelarve konsolideerimine, mis toob kaasa maksutõusud ja täiendava hinnatõusu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rahandusministeerium: Eesti majandus püsis kolmandas kvartalis eelmise kvartali tasemel

02.12.2024 Tõnu Toompark

Rahandusminister Jürgen Ligi lühikommentaar kolmanda kvartali SKP kohta: „Ametlikud numbrid toetavad meie seniseid hinnanguid ja prognoose. See lubab loota, et praeguseks on alanud väike majanduskasv ja 2025. aastal see kiireneb.“ Pikemalt kommenteerib SKP andmeid fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Eesti majanduse reaalmaht säilitas kolmandas kvartalis teise kvartali taseme, kuigi aastases võrdluses oli majandus veel languses. Keerulises olukorras on tööstus ja ehitus. Majandusarengut pärsivad kõrged intressimäärad, nõrk väliskeskkond ja geopoliitiline ebastabiilsus. Inimesed eelistavad säästmist tarbimisele.

Statistikaameti värsketel andmetel püsis Eesti majanduse reaalmaht kolmandas kvartalis teise kvartali tasemel. Jooksevhinnas majanduskasv kiirenes, mis avaldub positiivselt ka maksulaekumistes. Palgatulu kasvas kõigil tegevusaladel ja ettevõtete kasumid pöördusid taas tõusule. Majanduse reaalmahu vähenemine aastases võrdluses tuleb eelnevad kaks aastat kestnud majanduslangusest, mis loodetavasti on nüüdseks seljatatud.

Kõige keerulisemas olukorras on endiselt töötlev tööstus ja tihedalt paljude tegevusaladega seotud ehitus. Tööstussektoris on töötajate arv vähenenud juba kaks aastat, kuid viimastel kuudel on langus pidurdunud. Tööstuse kasvu piiravad nii nõrgad eksporditurud kui passiivne kohalik ehitussektor, mis kannatab üldise ebakindluse ja laenuraha kõrge hinna tõttu. Ehitussektori käekäik mõjutab majandust laiapõhjaliselt, hõlmates lisaks tööstusele ka veondust ja erinevaid professionaalseid teenuseid. Vaatamata nõrgale väliskeskkonnale on Eesti ettevõtete eksporditulu aasta algusest alates pidevalt suurenenud ja ekspordihinnad kasvanud, mis annab lootust edaspidiseks.

Jaekaubanduse kindlustunne on endiselt madal. See peegeldab nii tarbijate üldist ettevaatlikkust kui Eesti elanike üha suuremat reisimist välismaale. Eestlaste tarbimiskulutused välismaal kasvasid kolmandas kvartalis oluliselt kiiremini kui kulutused kodumaal. See trend ilmselt jätkub, kuna enne viirusekriisi tarbiti välismaal praegusest veelgi suurem osa sissetulekust. Välismaale reisimist soodustab ka kõrge kohalik hinnatase.

Vaatamata viimaste aegade negatiivsetele majandusuudistele on Eesti elanike ostujõud juba alates 2023. aasta suvest pidevalt kasvanud. Kolmandas kvartalis kasvas keskmine palk 8% ja keskmine pension üle 10%, mis 3,2% hinnatõusu taustal tähendab selget ostujõu kasvu. Siiski ei ole inimesed seda võimalust tarbimise suurendamiseks ära kasutanud, vaid on otsustanud rohkem säästa. Endiselt kõrgete intressimäärade tingimustes on see mõistetav valik, mis täidab ka rahapoliitika eesmärki. Edasine intressimäärade langus peaks mõjuma hästi nii kohalikule kaubandus- ja teenindussektorile kui kinnisvara- ja ehitusturule ning sedakaudu majandusele laiemalt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: The Estonian economy is gradually improving

02.12.2024 Tõnu Toompark

In the third quarter of 2024, Estonian GDP dropped by 0.7% y/y in real terms (seasonally non-adjusted), while remained at the same level compared to the previous quarter (seasonally and working day adjusted), according to the updated estimate of Statistics Estonia. In nominal terms, GDP growth accelerated to 3.9% y/y in the third quarter.

Despite real wages are growing and falling interest rates have brought some relief to the households with loans, private consumption still fell in the third quarter. Consumer confidence is weak. Next year’s tax increases will decrease households’ purchasing power. However, falling interest rates will continue to alleviate obligations for households with loans. Swedbank card payments suggest that private consumption fell in October. For 2025, we forecast only a modest recovery of consumption.

Large negative contribution to the GDP came from investments, as government, non-financial corporations’ and households’ investments declined in the third quarter. We expect falling interest rates and improving demand to contribute to a pick-up in housing investments by individuals and in the corporate sector investments.

The decline in exports of goods continued to slow as foreign demand is improving. Net exports contributed positively to the GDP growth in the third quarter.

We expect that the Estonian economy will decline 0.8% in real terms, this year. While government fiscal consolidation will hold back economic expansion in 2025 and 2026, growth will be supported by falling interest rates and increasing foreign demand. We forecast 1.5% GDP growth next year.

Full report

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN: Enlight Research updated equity research on EfTEN Real Estate Fund AS

02.12.2024 Tõnu Toompark

Enlight Research updated the equity research and price target of EfTEN Real Estate Fund AS (EfTEN; EFT1T) shares. According to the analysis, the fair value of the share is 22.51 euros under the base scenario. This is unchanged as compared to the analysis published by Enlight Research in September and 3,51 euros higher compared to the last closing price of the stock on the Tallinn Stock Exchange as well as compared to the offer price of the public offering of additional shares finishing on December 6, 2024.

Enlight Research points out the following aspects regarding EfTEN Real Estate Fund AS: (i) favourable time to expand the property portfolio; (ii) low comperition on a buy side in commercial real estate market; (iii) decreasing interest expenses and the resulting positive effect on profitability and free cash flow; (iv) a steadily low vacancy level (v) attractive dividend yield, which exceeds 5% at current market price.

The analysis can be found on the website of EfTEN Real Estate Fund AS and the website of Enlight Research.

Arco Vara: Dividend payment ex-date of Arco Vara AS

02.12.2024 Tõnu Toompark

Arco Vara AS informs that the list of shareholders who are entitled to dividends shall be fixed on 6th of December 2024, as at the end of the working day of Nasdaq CSD Estonian Settlement System, and therefore the dividend payment ex-date is on 5th of December 2024. From that date the new owner of the shares is not entitled to dividends for the year 2023 paid out on the 13th of December 2024.

Arco Vara AS will pay dividends to the shareholders in the net amount of 2 euro cents per share on 13th December 2024. Next confirmed payment is 1 euro cent per share on 13th of March 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2024

29.11.2024 Tõnu Toompark

Oktoobris kuulutas EfTEN United Property Fund välja 142 tuhande euro suuruse tulu jaotamise, mis maksti investoritele välja 14. novembril. Seetõttu suurenes fondi osaku puhasväärtus (NAV) oktoobris 0,2% võrra 10,70 euroni. Rahalist väljamakset arvestamata, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud oktoobris 0,6% võrra.

Oktoobris alanes fondi investeeringute laenukohustuste keskmine intressimäär 50 baaspunkti võrra 5,6%-le. Intressimäära hüppeline langus oli seotud nii EURIBORi alanemisega kui ka senisest soodsamatel tingimustel uuendatud Uus-Järveküla elurajooni arendamisega seotud laenulepinguga.

19.11.2024 informeeris EfTEN United Property Fund börsiteate vahendusel planeeritavast investeeringust usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, kes ühe investorina investeerib Tallinna ühte suurimasse kaubanduskeskusesse – Kristiine Keskuse omandamisse. Keskuse osakaal saab olema ligikaudu 10% fondi varade portfellist. Investeeringu realiseerumisel on EfTEN United Property Fund’i seni kaasatud raha pea täies mahus investeeritud.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Bigbank: Kaubanduses on languse põhi ilmselt käes, ehituse olukord veel ootab paranemist

29.11.2024 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet jaekaubanduse oktoobrikuu tulemused. Statistikat vaadates võib oletada, et suure tõenäosusega on kaubanduse müügimahud oma põhja seekord kätte saanud. Kui septembris oli vähenemine aastases lõikes 4%, siis oktoobris oli kahanemine aastat taguse perioodiga võrreldes 1% ehk sisuliselt mahud väga ei muutunud. Positiivseteks ootusteks annab põhjust tööstuskaupade müügimahtude suurenemine 3%. Sellele oli eelnenud pea kaheaastane langustrend. Muutused ei ole küll suured, aga nad on vähemasti õiges suunas.

Eile avaldati ka ehitussektori III kvartali tulemused. Ehitusmahu indeks langes kolmandas kvartalis 5,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kusjuures II kvartali langus oli 4,5% ehk siis langus on kasvanud. Kolmas kvartal on tavapäraselt kõige aktiivsem ehituse aeg, sest eks suvel ole ka ilmastik ehitustegevuseks kõige sobilikum. Kui vaadata, millal ehitusmahud on hakanud langema, siis alates 2021. aastast on ehitusmahu indeks kahanenud 12,7%.

Tavapäraselt on ehitus see sektor, mis näitab päris hästi kui majanduses hakkavad muutused, kas siis positiivse või negatiivse suunas. Kolmanda kvartali ehitusturu tulemused paraku ei anna väga positiivset lootust nädala lõpus avaldatava III kvartali SKP näitaja suhtes, juhul kui teenuste sektor ei ole suve jooksul mingit imetabast tõusu teinud.

Seega on need signaalid, mis me saame erinevate majandusharude majandustulemustest vastuolulised. Hetkeseisu hinnates või eeldada, et kolmanda kvartali SKP kasvunumbrid on veel negatiivsed. Värske kaubandusstatistika annab lootust, et neljandas kvartalis on oodata üldiste makronäitajate paranemist. Kokkuvõttes jääb käesolev aasta miinusesse, sest aasta esimese poole majandustulemused ei olnud eriti rõõmustavad.