Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Toidukaupade hinnad novembris tõusid, kütuse ja elektri hinnad langesid

06.12.2024 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad. „Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud,“ selgitas Veski.

Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6%) ning puuviljad (13%), aga ka šokolaad (21,8%) ja kohv (16,6%). Odavnenud on suhkur (26%), värske köögivili (4,7%) ning linnuliha (4,6%).

Bensiin oli tulenevalt maailmaturu hinnalangusest 7,1% ja diislikütus 8,8% odavam kui 2023. aasta novembris. Elekter oli börsihinna languse tõttu 4,6% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2024

Kaubagrupp	november 2023 – november 2024, %	oktoober 2024 – november 2024, %
KOKKU	3,7	-0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,4	0,8
Alkohoolsed joogid ja tubakas	6,8	0,8
Riietus ja jalatsid	-0,2	-0,3
Eluase	0,4	-0,6
Majapidamine	2,2	-0,1
Tervishoid	7	0
Transport	0,4	-2,5
Side	10,4	-0,1
Vaba aeg	3,8	-1,3
Haridus ja lasteasutused	7	-0,5
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,5	-1,5
Mitmesugused kaubad ja teenused	7,1	-0,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Tartu: Siuru detailplaneering hakkab valmima

06.12.2024 Tartu.ee

Tartu Linnavalitsus saatis volikokku vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja sellega piirnevate alade detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Tartu kesklinna kultuurikeskuse Siuru.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala muutmine kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks. Planeeringuala piirneb Uueturu, Küüni, Poe tänava ning Emajõega.

Planeeringus on määratud nii maapealne hoonestusala, kuhu kavandatakse kultuurikeskus Siuru, kui ka maa-alune hoonestusala, mis võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist. Kultuurikeskuse ehitusõiguse määramisel lähtutakse 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Detailplaneeringu järgi tagatakse vähemalt poole Uueturu tn 1 krundil asuva pargi säilimine rohealana. Säilitatakse puud, mis ei jää hoonete ja rajatiste alale. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Ajalooline Kauba tänav markeeritakse ja lahendatakse mängualana, seejuures tagatakse jalakäijate liikumine. Planeeringuala väliruum, sh haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada tervikliku maastikuarhitektuuriprojektiga. Olemasolev Uueturu 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Uueturu parki.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka lisanduvate toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale. Lisaks on antud täiendav võimalus erinevate välitegevuste korraldamiseks, sh paigaldada välimüügikioskeid ja -lette.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Sõiduradade arvu vähendamine võimaldab parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning muuta ruum jalakäijasõbralikumaks.

Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus tagatakse autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.

Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta).

Tartu linnavolikogu arutab detailplaneeringut 19. detsembri istungil. Planeeringu avalik väljapanek on kavandatud 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025. aastal, avalik arutelu märtsi alguses.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2024 IV kvartal” toimub 10.12.2024

06.12.2024 Margot Toompark

10.12.2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2024 IV kvartal“. Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2024 IV kvartal” toimub 10.12.2024 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 12.2024

05.12.2024 Tõnu Toompark

Tallinna üürikorterite pakkumiste maht kõigub 1500 pakkumise lähedal. Pikaajaline keskmine ehk n-ö normaalne tase on 1100-1200 pakkumist. Seega on üüripakkumine väga suur.

Suur pakkumine mõjutab paindlikke üürihindu. Kui kevadest algas tagasihoidlik üürihindade tõus, siis sügisest on see toppama jäänud. Kuidas peaks sellises olukorras käituma üüriinvestor?

Üüriinvestori jaoks on täna tähtsad järgmised küsimused.

Kas on õige aeg investeerimiseks? Või tasub sootuks mõelda investeeringute müümisele?
Millised tegurid mõjutavad üüriinvesteeringu tootlust? Kas need tegurid on hetkel üüriinvesteeringuid soosimas? Mis suunas üüritootlust mõjutavad tegurid liiguvad?
Kuidas mõjutab üüriinvesteeringute tootlust allapoole liikuv euribor? Kas euribori kiire langus lööb kinnisvaraturu tehinguteralli jälle käima?
Kui suur on lootus kapitalikasvu ehk kinnisvara kallinemise osas? Kas kapitalikasv on üüriinvesteeringu vaatest üldse oluline? Millist kinnisvara kallinemise määra võiksime lähituleviku aastatelt oodata?
Kuidas liiguvad üürihinnad? Kas üüriäri rahavoolise tootluse määr on paranemas või halvenemas? Millist üüritootluse kogumäära (ehk rahavooline pluss kapitalitootlus) võiks oodata?
Kas üürniku leidmine läheb eeloleva poole aasta, aasta jooksul pigem lihtsamaks või pigem keerukamaks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus Maa: kodu kättesaadavus on tänavu vaikselt paremaks läinud

05.12.2024 Igor Habal

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on paigal püsinud kinnisvarahinnad ja kasvanud keskmine palk kodu ostmise soodsamaks teinud.

„Kui mullu kolmanda kvartali seisuga sai Tallinnas ühe kuupalga eest 0,54 ruutmeetrit kinnisvara, siis tänavu samal ajal 0,59 ruutmeetrit. Statistiliselt kulub keskmise netopalgaga inimesel 50-ruutmeetrise Tallinna korteri väljaostmiseks seitse aastat. Mullu samal ajal kulus selleks 7,7 ning 2022. aasta kolmandas kvartalis näiteks 8,1 aastat, mis on juba päris suur vahe,“ rääkis Habal.

„Kui kinnisvarahinnad pole palgatõusu ja inflatsiooni taustal tõusnud, siis tegelikult tähendab see kättesaadavuse paranemist. Näiteks kui viimase kahe aasta inflatsioon on 9,2% ja kinnisvarahinnad on samal ajal paigal püsinud, siis tähendab see sisuliselt, et kinnisvara on inflatsioonimäära võrra odavamaks läinud,“ rääkis Habal.

„Praegu oleme kodu kättesaadavuselt samal tasemel 2021. aasta teise kvartaliga, enne kinnisvara hüppelist hinnatõusu ja kiiret inflatsiooni, kui sai samuti kuupalgaga osta 0,6 Tallinna korteri ruutmeetrit. Samas on praegu kallim raha laenamise hind ehk intressikulu – 2021. aasta teises kvartalis oli euribor ja panga marginaal kokku keskmiselt 2,1%, aga tänavu samal ajal aga 4,8%,“ rääkis Habal.

„Kuna majanduskasv ei vasta USAs ega Euroopas ootustele, siis on selle turgutamiseks oodata jätkuvat keskpanga intressimäärade langetamist. Samuti võitlevad pangad klientide nimel ja pakuvad varasemast paremaid tingimusi, mis kõik muudab koduostmise järk-järgult kättesaadavamaks,“ rääkis Habal.

„Viimasel aastal probleeme tekitanud kõrge euriboriga ollakse juba harjunud ja peamine probleem on Eestis pigem tarbijakindlus. Inimesed kardavad maksutõusude mõju ja segaseid aegasid. Majanduse baasnäitajad on aga põhjas ära käinud ja pigem liigume vaikselt paranemise suunas,“ lisas Habal.

„Majandus on tsükliline ja 20-30-aastase laenuperioodi jooksul tuleb paratamatult ette nii raha hinna kallinemist kui majanduslanguseid, aga ka vastupidi. Kui vaadata kinnisvaraturgu näiteks viimase kümne aasta perspektiivis, siis kaheksal aastal kümnest on vara väärtus ikkagi kasvanud,“ rääkis Habal.

„Praegu on inimesed aga hinnatundlikud ning valdavalt toimib kinnisvara ostja-turg. Raha pole otsa saanud, aga seda lihtsalt kardetakse välja anda. Samas on viimase pooleteise aastaga toimunud kinnisvara hinnalangus tõenäoliselt juba põhjas ära käinud või selle lähedal,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Majade pakkumishinnad kerkisid aastaga 4%

05.12.2024 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE otsiti 11.2024 ostjat 5585 majale Eestis. Majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes suurenenud 14%. Majade eest küsiti keskmiselt 1726 €/m² ehk aasta varasemast hinnast 4% rohkem.

Majade müügipakkumine on aastaga suurenenud kõikides Eesti maakondades peale Lääne-Viru ja Saare maakonna. Majade pakkumishinnad portaalis KV.EE on aastatagusega võrreldes kasvanud kõikides Eesti maakondades peale Järva, Pärnu, Saare ja Võru maakonna.

Majade müügipakkumiste arvu muutused on valdavalt märgatavad kahekohalise protsendimäära võrra. Majade müügipakkumiste hinnaliikumised kinnisvaraportaalis KV.EE pole samuti tagasihoidlikud.

Majade müügipakkumise suurenemine on majanduslanguse ja ebakindluse vastu aidanud majade ostu-müügitehingute arvul kasvada. Valdavalt liiguvad majade tehingute hinnad samuti ülespoole. Osalt on selle taga asjaolu, et hinna vaatest on maja järjest mõistlikum alternatiiv uusarenduste poolt kõrgele aetud hindadega korteritele.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	11.2023	11.2024	Muutus, %	11.2023	11.2024	Muutus, %
Eesti	4 879	5 585	14%	1 659	1 726	4%
Harjumaa	2 298	2 648	15%	2 217	2 287	3%
Hiiumaa	28	33	18%	1 548	2 139	38%
Ida-Virumaa	150	236	57%	850	860	1%
Jõgevamaa	106	110	4%	522	594	14%
Järvamaa	91	101	11%	634	620	-2%
Läänemaa	109	135	24%	1 514	1 743	15%
Lääne-Virumaa	196	190	-3%	908	928	2%
Põlvamaa	75	81	8%	646	842	30%
Pärnumaa	479	536	12%	1 372	1 367	0%
Raplamaa	168	208	24%	1 189	1 327	12%
Saaremaa	151	150	-1%	1 392	1 252	-10%
Tartumaa	617	705	14%	1 538	1 596	4%
Valgamaa	84	111	32%	688	952	38%
Viljandimaa	189	192	2%	756	918	21%
Võrumaa	138	149	8%	775	687	-11%

Tallinn	703	822	17%	2 110	2 246	6%
Narva	26	41	58%	663	624	-6%
Rakvere	49	50	2%	1 203	1 170	-3%
Pärnu	246	257	4%	1 622	1 649	2%
Tartu	219	239	9%	1 600	1 664	4%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 11-2024

05.12.2024 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Favorte ja Eventus rajavad linna piirile 6700 m2 suuruse stock-office hoone

04.12.2024 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehituse koostöös kerkib Vana-Narva maantee äärde uus ärihoone. Ehitustegevus Kärmu 1 kinnistul on juba alanud ning 6700 m2 suurune laohoone valmib 2025. aasta sügisel. Favorte investeerib projekti arendusse 5,5 miljonit eurot.

Favorte juhatuse liige Rainer Hinno tunnetab laopindade stock-office turusegmendis mõõdukat optimismi. „Sel sügisel on Favorte Stock tiim üle kogu linna paiknevates arendustes üürilepinguid sõlminud 4400 ruutmeetrile,“ ütles Hinno ettevõtete kolimisvalmidust iseloomustades. Favorte juhi kinnitusel on firma käivitamas mitmeid uusi arendusprojekte.

Kärmu 1 ärihoone on Favorte jaoks oluline verstapost. „Peale hoone valmimist oleme turule toonud 90 000 m2 kaasaegset ja energiatõhusat äripinda. Uutesse äriruumidesse kolimise käigus oleme aidanud kõrvalkuludelt kokku hoida ja oma logistilist positsiooni parandada enam kui 130 ärikliendil,“ lausus Hinno.

Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra sõnul on Vana-Narva maantee tööstusala kujunemas linna jaoks oluliseks ettevõtluskeskuseks. „Uued kaasaegsed hooned, nagu Kärmu 1 ärihoone, annavad tugeva panuse piirkonna arengusse. Lisaks töökohtade loomisele muutuvad elanikele mugavalt kättesaadavaks uued teenused ja tooted, mis soodustab Maardu jätkusuutlikku arengut,“ märkis ta.

Ehituspartneriks valiti Eventus tänu tugevale pakkumisele, mida toetas firma ekspertiis ja varasemalt sujunud koostöö. „Valdkonnas kogenud ja nõudliku tellija jätkuv usaldus on oluline, sest see tunnustab tehtud tööd ja aastatepikkust tootearendust. Arvestades meie senise koostöömudeli ladusat toimimist, on rõõm olla osa ka Kärmu 1 ärihoone meeskonnast,“ kommenteeris Eventuse juht Lauri Kaska.

Kärmu 1 on kaasaegne stock-office ärihoone, mille kõik äripinnad koosnevad lao-, tootmis- ja esindusruumidest. Hoone arhitekt on Jüri Pilliroog arhitektuuribüroost LOOB Projekt. Kõrvalkulusid aitab kontrolli alla hoida kaasaegne hooneautomaatika ja kaugjuhtimine.

Otse ärimaja ette on rajatud Pähklimäe bussipeatused ja ligipääs kergliiklusteele. Hoone liidetakse Favorte päikeseparkide võrgustikuga, mis võimaldab üürnikel elektrienergiat soetada ilma võrgutasudeta. Lisainfot arenduse kohta leiab: karmu1.ee

Kärmu 1 ärihoone kuulub Favorte Stock kaubamärgi alla. Favorte on Eesti stock-office turusegmendi juhtiv ekspert. 30-aastase kogemusega arendaja ärikinnisvara üüriportfelli suurus on 2024. aasta lõpuks 66 900 m2 (mh Tähetorni Tehnopark ja Väo Äripark).

Tallinn: Krulli kvartalisse tekib uus elu- ja ärikeskkond

04.12.2024 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Põhja-Tallinnas Krulli tehase kvartali detailplaneeringu, mis võimaldab kohandada omaaegse Franz Krulli masinatehase hoonete kompleksi mitmekülgseks linnaruumiks, ühendades elu- ja ärifunktsioonid ning säilitades muinsuskaitselased väärtused.

Põhja-Tallinnas on toimumas olulised linnaehituslikud muutused – ajaloolistest tehasepiirkondadest on tootmine välja kolimas ning asemele on tekkinud kunagisest tootmistehnoloogiast erinev väiketootmine, äritegevus, kavandatud on uued korterelamud. Piirkonna pikaajalise elujõulisuse ja linnaehitusliku terviklikkuse tagamiseks on oluline mitmekesistada alade kasutust, et lisaks elamutele tekiks juurde büroo- ja äripindasid koos uute töökohtade ja vaba aja veetmise võimalustega. Rohkem kui 125 aastat tagasi Kopli tänavale rajatud moodsa metalli- ja masinatööstusettevõte tehasekompleksi taaselustamine näeb ette sellise kaasaegse kvartali loomist.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus lisas, et Tallinna linna ühe taasiseseisvumise aja suurima muutuse läbi teinud Kalamaja asumis on Krulli kvartali avamine koos Volta aladega kindlasti üks järgmisi olulisi samme. „Krulli asukoht kesklinna läheduses ning selle hea ühistranspordiühendus annab võimaluse Tallinnasse rajada järgmine uus keskusala, kus kõik eluks vajalik – kodud, töökohad, esmatarbekaubad ja teenused -, on 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel.”

Planeeritav ala, mille suurus on 10,25 hektarit, paikneb Kalamaja asumis, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahel. Detailplaneeringuga jagatakse senised tootmismaa sihtotstarbega kinnistud (Kopli tn 70, 70a ja 70b ning Volta tn 1b, 1c, 1d ja 1e) ümber: moodustatakse kümme äri- ja elamumaa, kaks elamumaa, viis ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa, üks üldkasutatava maa, kolm transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunti.

Ala hoonestus on mitmekesine ja hõlmab eri ajastutest pärinevaid arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Kontaktvööndis on miljööväärtuslikud puitelamud ning erineva kõrgusega büroo- ja tööstushooned.

Planeeringuga antakse ehitusõigused äri- ja eluhoonetele, lasteaiale ning muinsuskaitsealuste hoonete ümber- ja juurdeehitustele. Samuti käsitletakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkude lahendusi.

Kesklinna läheduse ning hea jalakäijate ja ühistranspordiühenduse tõttu on linnaruumiliselt põhjendatud korterelamute ja neid teenindavate funktsioonide kavandamine endise Krulli tehase alale. Samuti pannakse rõhku jalakäijate turvalistele liikumistingimustele ning autode parkimise lahendamisele maa-alustel korrustel või parkimismajades

Planeeringu autor on Andres Alver ja selle koostas K-Projekt AS ning kvartali kontseptsiooni arendanud selle põhjal Cobe arhitektuuribüroo Taanist. Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus korraldavad selle avaliku väljapaneku. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris.

Illustratsioonide autorid on COBE arhitektid, KOKO AB ja HGA AB.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bigbank: Kolmanda kvartali tulemused viitavad, et selle aasta majanduslangus tuleb suurem kui seni prognoositud

04.12.2024 Raul Eamets

Statistikaameti poolt avaldatud kolmanda kvartali SKP tulemused näitavad jätkuvalt majanduslangust. Reedel, 29. novembril avaldatud andmetest selgub, et SKP langus oli kolmandas kvartalis -0,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sarnane oli ka langus II kvartalis ehk siis kahe kvartali võrdluses on pilt sarnane – paraku miinus on miinus.

Positiivse poole pealt tuleb märkida, et transport ja logistika on hakanud kasvama, side ja tehnoloogia panustas majanduskasvu kõige rohkem. Samuti andsid positiivse panuse põllumajandus ning jaekaubandus.

Murekohtadeks on jätkuvalt tööstus ja ehitus, mis andsid kõige suurema panuse majanduslangusesse. Tegemist on väga oluliste sektoritega ka hõive vaatenurgast, sest seal on hõivatud pea 200 000 inimest. Ehituse kehva seisu näitasid ka mõned päevad varem avaldatud sektori tulemused. Ehituses hakkab kindlasti olukord mingil hetkel paranema, sest Euribori langus on aasta jooksul olnud väga korralik ning turud ootavad sellel aastal veel ühte intressi langetust Euroopa keskpanga poolt. 12. detsembril toimub Euroopa keskpanga koosolek, kus vastav otsus ilmselt ka tehakse. Euribori mõju on juba tunda kinnisvaratehingute kasvus, aga ehitussektori käivitumine võtab natuke aega, sest vaja on kõikvõimalikke kooskõlastusi ning lubasid ja neid ei anta üleöö.

Majanduse kui terviku seisukohast on väga oluline majapidamiste tarbimine, mis moodustab pea poole kogu sisemajanduse koguproduktist, kui me vaatame SKP-d kulutuste poole pealt. Siin tooksin esile eratarbimise langust tervelt 2,1%, mis on kiireim langus viimase viie kvartali jooksul. Maksupoliitilised otsused on kindlasti vähendanud majapidamiste kindlustunnet ja see on omakorda selgelt avaldanud mõju ka tarbijate ostukäitumisele. Sarnane on ka ettevõtete käitumine – investeeringud vähenesid 15% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. Muidugi on tegu ka teatud baasiefektiga, aga ega kolmandas kvartalis toimunud maksufestival ettevõtete kindlustunnet kindlasti ei kasvatanud.

Kokkuvõttes võib öelda, et vaadates kolme kvartali SKP andmeid, siis kumulatiivne majanduslangus on selle aasta jooksul 3,6%. Kui me eeldame, et selle aasta majanduslangus võiks olla kokku -1% (nagu varasemates prognoosides avaldatud on), siis peaks neljanda kvartali majanduskasv olema 2,6%. Vaadates olukorda tööstuses ning ehituses, siis karta on, et nii hoogne see aastalõpp meil siiski ei tule ja kogu aasta majanduslangus kipub lõpptulemusena pigem olema -1,5 või koguni -2%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistikaamet: Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht 0,8%

04.12.2024 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta oktoobris püsivhindades sama palju kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 0,8%, kuid kahanes mäetööstuses 2,8% ja energeetikas 7,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder.

Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (3,2%) toomine.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2024. aasta oktoobris 67,7% välisturule.

Võrreldes 2023. aasta oktoobriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,9% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule vähenes 3,5%, müük ekspordiks suurenes aga 5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti oktoobris võrreldes septembriga nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 1,5% rohkem toodangut.

Energeetika valdkonnas kasvas oktoobris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 20,6% ning soojuse tootmine kahanes 14,4%.

Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.

Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Merko: Ehituslepingu sõlmimine tuulepargi vundamentide, elektrikaablite ja teede ehituseks Leedus

04.12.2024 Tõnu Toompark

3. detsembril 2024 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning UAB PSVL SUN and UAB PSVL WIND lepingu 3 tuuleturbiini vundamendi ja nendega seotud taristu (elektrikaablid ja teed) ehituseks Leedus, Pasvalys rajoonis asuvas tuulepargis.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta teine poolaasta.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Construction contract in Lithuania (wind farm foundations, electrical cables and roads)

04.12.2024 Tõnu Toompark

On 3 December 2024 UAB Merko Statyba, part of AS Merko Ehitus group, and UAB PSVL SUN and UAB PSVL WIND entered into the contract to perform the construction of foundations for 3 wind turbines and related infrastructure (electrical cables and roads) in a windfarm located in the Pasvalys district, Lithuania.

The contract value is about EUR 4,5 million euros, plus value added tax. The project is scheduled to be completed in the second half of 2025.

1Partner: kinnisvaraturu tõusutrend jätkus novembris, keskmine hind uuesti üle 3000 euro

03.12.2024 Tõnu Toompark

Tallinnas tehti eelmisel kuul 1012 kinnisvaratehingut, mis keskmiselt 48 tehinguga iga tööpäeva kohta tähendab, et november oli käesoleva aasta aktiivseim kuu. Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind oli 3005 eurot.

Võrreldes eelmise aasta novembriga on kasvanud nii tehinguaktiivsus kui ka korteritehingute koguväärtus. “Täna saab teha esimese kokkuvõte – talvel olime põhjas, kevadel hakkas veidi hapnikku peale tulema, suvi andis juba lootust ja sügis on kinnisvaraturul olnud rõõmsates toonides. Siiski on tehinguaktiivsus päris heade aegade graafikust veel tubli neljandiku võrra maas,” kommenteeris tänast olukorda turul 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter ning rõhutas, et juba teist kuud järjest tehti Tallinnas kinnisvaraga üle 1000 tehingu.

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind oli möödunud kuul 3005 eurot (oktoobris 2975€) ning mediaanhind 2749 eurot ruutmeetri kohta (2755€) ning kalleim korter müüdi 1 262 900 euro eest. “Keskmine hind on püsinud pikalt samal tasemel, mis tähendab, et palkade tõusu, Euribori languse ja kevadel veidi leebemaks muutunud laenamisreeglite valguses on kinnisvara taas muutumas kättesaadavamaks,” viitas Vahter peamistele turgu mõjutavatele teguritele.

Kinnisvaratehingute koguväärtus kasvas võrreldes oktoobriga ligi 22%, ulatudes novembris 251 miljoni euroni. Lisaks korteritehingutele müüdi novembris 25 hoonestatud elamumaa kinnistut, millest kalleim maksis 630 000 eurot. Samuti müüdi 5 elamumaa krunti, nende seas kalleim hinnaga 549 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Tartus Raadi lennuvälja ääres valmivad Aviaatori Kodud

03.12.2024 Tõnu Toompark

Tartus Raadi lennuvälja ääres on alanud Aviaatori Kodude ehitus, parasjagu käivad maa-alused tööd. Kõigepealt ehitatakse kolm maja, kus on kokku 84 korterit ja esimesed elanikud saavad võtmed tuleva aasta lõpus. Ühtekokku valmib Aviaatori elukvartalis aga üle 200 kodu. Uue kvartali arendaja on Reterra, ehituse peatöövõtja on Mapri Ehitus.

Lennundusest inspireeritud Aviaatori elurajoon kümne omanäolise majaga asub Tartu vallas Raadi alevis endise sõjaväelennuvälja territooriumil. Esimeste hoonete aadress on Ermi tänav – see on endise lennuvälja ruleerimisrada, mis ühendas uut ja vana lennurada. Lisaks tulevad majad Piloodi ja Stardiraja tänavale ning Vahtkonna teele.

Mapri Ehituse projektijuht Priit Paulus räägib, et novembris alustati kahe hoone ehitusega ja käsil on vundamendialused. Esimesed kaks hoonet on Pauluse kinnitusel uutele elanikele kätte andmiseks tuleva aasta lõpus, kolmas aga on planeeritud valmima 2026. aasta kevadel.

Aviaatori elamukvartali arendaja Reterra rõhutab, et projekt on Tartu valla esimene, mis on planeeritud autovabaduse põhimõttel. Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa sõnul on projekti üheks peamiseks eesmärgiks väärtustada piirkonna lennunduspärandit, kasutades vana lennurada elamukvartali parklana ning vähendada ka niimoodi asfalteerimisest tekkivat keskkonna süsiniku jalajälge. Lennundusest on inspireeritud ka kogu projekti kontseptsioon alates nimest kuni siseviimistluspakettide kujunduseni.

„Meie idee on luua kaasaegne ja turvaline elukeskkond, kus autovaba ja läbimõeldud kvaliteetne rekreatsiooni tegevustega hooviala on tõeline väärtus ning kvartali külgedel asuvad parkimiskohad on elanikel tasuta,“ ütles arendaja Reigo Randmets. Arendus hõlmab kümmet kortermaja, millest kaks on juba müügis. Korterite hinnad algavad 166 900 eurost, mis on üks Tartu kinnisvaraturu parimaid pakkumisi linnalähedastes uusarendustes. Lisaks alustab Tartu vald sügisel hariduskeskuse rajamist, piirkonda tuuakse uus põhikool ja lasteaed, mis muudab Raadi veelgi praktilisemaks lastega peredele.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos on seda meelt, et nõudlus kaasaegsete erilises kohas kodude järele näitab tõusutrendi. „Kindlasti on Aviaatori projekt ka veidi eriline, kuna ehitame elamud vana lennuvälja kõrvale, kus on reaalselt ajalugu näha. Mis puutub aga elamuehitusse ja nõudlusse elamispindade järele laiemalt, siis saab rahul olla langeva Euribori ja sellega kaasneva inimeste ostuhuvi kasvuga. Seda on näha ka Tallinnas, kus ehitame elukvartalit endisele Hipodroomi alale ja kus meie töö kannab vilja sõna otseses mõttes.“

Projektijuht Priit Paulus tahaks igas enda poolt juhitud arenduses ühte korterit omada, kuna ta teab täpselt, millist kvaliteeti luuakse. „Aviaatori arenduse võlu on lõpptulemusena väga isikupärane ja rahulik elukeskkond, kus on kõik teenused ümberringi olemas,“ märgib ta.

Koostöös arhitektuuribürooga KUU Arhitektid on valminud lahendus, kus hooned on paigutatud lennundusajaloost inspireeritud grid-formaati. Kodude juurde tuleb haljastatud roheline linnak, mida täiendab suur vabaajakeskus koos parkuur-väljaku, kiikede ning kasvuhoonetega. Maastikuarhitektuuri lahenduse autorid on TajuRuum arhitektid. Autovaba elamupiirkonna peale mõeldes on parkimine viidud endisele lennujaama rajale, sedasi jääb hooviala avaraks ja turvaliseks.

Reterra Estate on viimastel aastatel olnud Tartu suurim elamuarendaja, luues kokku ligi 500 uut kodu.

Mapri Ehitus OÜ tegevusalad on ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, põllumajandusehitus ning betoonitööde teostamine. Kogu Baltikumis ehitava Mapri Ehituse 2023. aasta konsolideeritud ehitustööde maht ulatus 161 miljoni euroni, ettevõte annab tööd 230 inimesele.