Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Bigbank: Kaubanduses on languse põhi ilmselt käes, ehituse olukord veel ootab paranemist

BigbankTäna avaldas Statistikaamet jaekaubanduse oktoobrikuu tulemused. Statistikat vaadates võib oletada, et suure tõenäosusega on kaubanduse müügimahud oma põhja seekord kätte saanud. Kui septembris oli vähenemine aastases lõikes 4%, siis oktoobris oli kahanemine aastat taguse perioodiga võrreldes 1% ehk sisuliselt mahud väga ei muutunud. Positiivseteks ootusteks annab põhjust tööstuskaupade müügimahtude suurenemine 3%. Sellele oli eelnenud pea kaheaastane langustrend. Muutused ei ole küll suured, aga nad on vähemasti õiges suunas.

Eile avaldati ka ehitussektori III kvartali tulemused. Ehitusmahu indeks langes kolmandas kvartalis 5,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kusjuures II kvartali langus oli 4,5% ehk siis langus on kasvanud. Kolmas kvartal on tavapäraselt kõige aktiivsem ehituse aeg, sest eks suvel ole ka ilmastik ehitustegevuseks kõige sobilikum. Kui vaadata, millal ehitusmahud on hakanud langema, siis alates 2021. aastast on ehitusmahu indeks kahanenud 12,7%.

Tavapäraselt on ehitus see sektor, mis näitab päris hästi kui majanduses hakkavad muutused, kas siis positiivse või negatiivse suunas. Kolmanda kvartali ehitusturu tulemused paraku ei anna väga positiivset lootust nädala lõpus avaldatava III kvartali SKP näitaja suhtes, juhul kui teenuste sektor ei ole suve jooksul mingit imetabast tõusu teinud.

Seega on need signaalid, mis me saame erinevate majandusharude majandustulemustest vastuolulised. Hetkeseisu hinnates või eeldada, et kolmanda kvartali SKP kasvunumbrid on veel negatiivsed. Värske kaubandusstatistika annab lootust, et neljandas kvartalis on oodata üldiste makronäitajate paranemist. Kokkuvõttes jääb käesolev aasta miinusesse, sest aasta esimese poole majandustulemused ei olnud eriti rõõmustavad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvara-podcast: kinnisvaraportaalide köögipoolelt

KV.EE Kinnisvarapodcast100. KV.EE kinnisvara-podcast on läinud külla KV.EE juhile Tarvo Teslonile. Räägime üldisemalt ja detailsemalt kinnisvaraportaalide köögipoolel toimuvast. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Saate alustuseks tuletab Tarvo Teslon meelde portaali KV.EE 25 aasta tagust ajalugu. Arutame kinnisvaraportaalide turupositsioonist ja tähtsusest kinnisvaraturu, eelkõige elamispindade turu vaatest.

Tarvo Teslon avab, millised kanalid on portaalidega konkureerimas ja millistel tingimustel neid kasutatakse. Kuulaja-vaataja saab selge sõnumi, kas mõni portaal on veel turule juurde mahtumas. Läheme pisut sisse kinnisvaraportaalide tänaste teenuste nimekirja ja arutame, millises suunas on portaalide äri edasi arenemas.

Saate lõpetuseks annab Tarvo Teslon mõned praktilised soovitused, mida teha, kui kinnisvarakuulutus portaalis klikke ei saa.

Vaata-kuula saadet YouTube’ist

Play

Vaata-kuula saadet Spotify‘st


Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistikaamet: Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%

StatistikaametStatistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja.

Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud tegevusalade mõju oli tagasihoidlik, kuid pea pooled tegevusalad panustasid positiivselt. „Nende hulka kuulusid ka sellised suuremad tegevusalad nagu veondus ja laondus ning kaubandus. Viimati oli nii palju positiivse panusega tegevusalasid täpselt aasta tagasi,“ täiendas Müürsepp.

Lisandväärtus vähenes kolmandas kvartalis 1,7% ehk varasemast tempost veidi kiiremini. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamise kontekstis toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Selle taga oli mittefinantsettevõtete käekäik – sektori lisandväärtus vähenes 2,5%. Seevastu valitsemissektori lisandväärtus suurenes 2%.

Jätkuvalt panustas majandusse positiivselt maksulaekumise kasv, suurenes käibemaksu ja tollimaksu laekumine.

Eratarbimine vähenes enamikus kulugruppides ja seda viimase viie kvartali kiireimas tempos – 2,1%. Suurimat kahanemist oli näha kulutustes muudele kaupadele ja teenustele, alkoholile ja tubakale ning vabale ajale ja kultuurile. Samuti vähenesid väljaminekud rõivastele ja jalatsitele, kodusisustusele ning toidule. Tugevat kasvu näitasid seevastu kulutused kindlustusele ja finantsteenustele. Tuntavalt suurenesid ka kulutused majutusele ja toitlustusele.

Tagasihoidlikku kasvu näitasid nii valitsemissektori kui ka mittetulundussektori lõpptarbimiskulutused. Mõlema sektori tarbimise kasv jäi alla 2%.

Investeeringud vähenesid kolmandas kvartalis 15,2%. Suurim mõju oli investeeringute kahanemisel hoonetesse ja rajatistesse, seda nii mittefinantsettevõtetes (30,1%) kui ka valitsemissektoris (21,7%). Samuti vähenesid ettevõtete investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse (11,5%) ning kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (16,7%).

„Selline investeeringute kahanemine ei ole siiski märk majanduse väljavaadete halvenemisest, vaid eelmise aasta kolmanda kvartali investeeringute tase oli ebatavaliselt kõrge. Tänavune näitaja jäi varasemate aastate taseme lähedale,“ selgitas Müürsepp.

Tagasihoidlik paranemine jätkus ka väliskaubanduses. Eksport jäi eelmise aasta kolmanda kvartali tasemele, import vähenes 1,3%. Selle tulemusena oli netoeksport juba neljandat kvartalit järjest positiivne. Kaubavahetuses vähenes eksport 1,2% ja import kasvas 1,8%. Teenuste eksport jätkas eelmise kvartali tempos, suurenedes 1,8%. Seevastu teenuste import vähenes 7,6%.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes selle aasta teise kvartaliga samale tasemele ning võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga vähenes 0,6%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üürikoolitus toimub 04.12.2024

Üürikoolitus toimub Kinnisvarakoolis 04.12.2024. Tõnu Toompark, Karl Märka, Evelin Org ja Evi Hindpere jagavad teadmisi üüriäri majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, üürivõlast ning lühiajalisest üürimisest.

Koolitusele on oodatud osalema:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad üüripindu eluruumide omanike ja üürnike vahel;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad laiendada oma üürikinnisvara äritegevust.

Üürikoolitus toimub 04.12.2024 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.10.2024

EfTEN United Property FundIn October, EfTEN United Property Fund announced an income distribution of 142 thousand euros, which was paid out to investors on November 14. As a result, the fund’s net asset value (NAV) increased by 0.2% in October to 10.70 euros. Excluding the cash distribution, EfTEN United Property Fund’s NAV would have increased by 0.6% in October.

In October, the average interest rate on the fund’s liabilities decreased by 50 basis points to 5.6%. The sharp decrease was related to the decrease in EURIBOR and the renewal of the Uus-Järveküla residential development loan agreement on more favorable terms.

In November, EfTEN United Property Fund announced a planned investment in the EfTEN Real Estate Fund 5. This will make the fund an investor in one of Tallinn’s largest shopping centers – Kristiine Keskus. The center’s share will be approximately 10% of the fund’s assets. Upon completion of the investment, the EfTEN United Property Fund has almost fully invested the raised equity.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

KV.EE: Äripindade üüripakkumised on aastatagusest 2% kõrgema hinnaga

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 10.2024 üürnikku 2064 Tallinna äripinnale. Äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE kasvas aastaga 11%. Äripindade eest küsiti 10,7 €/m², mis on eelmisest aastast 2% rohkem.

Linnaosade lõikes on äripindade üüripakkumisi jäänud aastatagusega võrreldes vähemaks Nõmmel ja Kesklinnas, kuhu alla kuuluvad mh Kadriorg ja Vanalinn. Kõikides muudes Tallinna linnaosades on äripindade üüripakkumine portaalis KV.EE suurenenud. Majandusel ei ole parimad ajad ja eks see suurendab vakantsete pindade arvu.

Äripindade üüripakkumiste arvu suurenemine kinnisvaraportaalis KV.EE ei ole nende hindu pannud langema. Enamikus Tallinna linnaosades küsitakse äripinna eest üüri aastatagusest rohkem.

Osalt on äripindade üürihinna tõusu taga asjaolu, et pakkumises on aastatagusega võrreldes kvaliteetsemad ja väiksemad ehk seega kõrgema hinnaga pakkumised.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripind / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Äripind / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
10.2023 10.2024 Muutus, % 10.2023 10.2024 Muutus, %
Haabersti 57 79 39% 10,7 10,1 -6%
Kadriorg 14 9 -36% 11,7 9,8 -16%
Kesklinn 774 767 -1% 12,4 12,7 2%
Kristiine 202 227 12% 9,0 9,6 7%
Lasnamäe 316 363 15% 8,6 8,5 -1%
Mustamäe 171 260 52% 7,9 8,3 5%
Nõmme 96 78 -19% 6,6 7,5 14%
Pirita 13 51 292% 10,4 12,6 21%
Põhja-Tallinn 159 180 13% 11,5 12,2 6%
Vanalinn 51 39 -24% 12,7 19,0 50%
Tallinn 1 864 2 064 11% 10,5 10,7 2%
Eesti 3 100 3 372 9% 9,1 9,3 2%
Harjumaa 2 284 2 516 10% 10,0 10,2 2%
Narva 35 29 -17% 4,8 5,3 10%
Rakvere 29 28 -3% 5,5 7,0 27%
Pärnu 127 134 6% 7,1 6,6 -7%
Tartu 310 340 10% 8,3 8,7 5%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arteri kvartal on avatud

Tänasest on Tallinna kesklinnas avatud Arteri kvartal, kus on kokku 44 000 m² üüripinda ning mille koguinvesteering on üle 160 miljoni euro. 15-korruselises Arteri büroohoones on erinevad ettevõtted end järjest sisse seadmas ning 9-korruselises hoones on suvest avatud Bob W korterhotell. Sisetööd jätkuvad 28-korruselises hoones, kuhu järgmisel aastal kolib Swedbanki peakontor.

„Arteri kvartal on keerukaim ja investeeringult suurim arendusprojekt Kapiteli ajaloos. Projekti lugu algas meie jaoks kinnistu ostuga 2015. aastal ning selle arendus ja ehitus langesid väga keerulisse perioodi. Olen uhke, et oleme suutnud need ületada koos oma heade ja professionaalsete partneritega. Tänane kvartali avamine on oluline vahefiniš pikal teekonnal – üks hoone on täiesti valmis, teise hoone sisetööd lõpusirgel ning sisetööd jätkuvad kõrgeimas hoones, kuhu järgmisel aastal kolib Swedbanki peakontor,“ ütles Kapiteli juht Taavi Ojala.

„Kvartali valmimisel hakkab siin igapäevaselt töötama pea 3000 inimest. Täname kõiki siia kolinud ja kolivaid ettevõtteid usalduse eest ning jätkame omalt poolt panustamist esmaklassilise töökeskkonna loomisesse,“ lisas Taavi Ojala. Büroopindadel on esmaklassiline sisekliima, õhuniisutus ja korruste puhaskõrgus on vähemalt kolm meetrit. Tõstetud põrandad võimaldavad üürnikel vajadusel kiirelt ja mugavalt oma ruumiplaneeringut muuta.

Kvartalis on kasutusel keskkonnasõbralikud ja kuluefektiivsed energialahendused. 285 energiavaia kaudu ammutatav maakütteenergia tagab ca 30% kvartali küttevajadusest ning ligi 70% kvartali jahutusenergia vajadusest, ülejäänud osa katab vastavalt kaugküte ja kaugjahutus. Arteri kvartali büroopinnad on 98% ulatuses välja üüritud, veel on vaba vaid ligikaudu 1000 ruutmeetrit büroopinda.

„Oleme lähtunud eesmärgist luua kvartalisse nii-öelda 5-minuti linn ja tuua siia igapäevaselt vajalikud teenused, tänu millele säästavad siin töötavad inimesed iga nädal mitu tundi väärtuslikku aega. Mul on väga hea meel, et just siin avasid oma uue restorani kaks Eesti tipptegijat. Lisaks on meil co-working ala, raamatu- ja lillekauplus, tervisekliinikud, ilusalong ning kvartalis asuvate ettevõtete töötajatele mõeldud spordiklubi ja ujula,” lisas Kapiteli projektidirektor Allan Remmelkoor.

Kvartali ehitaja Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe sõnas: „Arteri kvartal on olnud Merkole äärmiselt huvitav töö. Tellija soovid on kõrgel tasemel, maksimaalselt on mõeldud hoone tulevaste kasutajate heaolule. Kiidame tellijat otsuse eest panustada nii-öelda eilsete ja kergemate võimaluste asemel tulevikulahenduste otsimisele. Ehitusperiood on kokku ligi neli ja pool aastat pikk, panustanud on mitu tuhat inimest. Täname kõiki, kes on Merkole kvartali ehitusel abiks.“

Hinnatud peakokk Vladislav Djatšuk avas Arteri büroohoone esimesel korrusel oma uue restorani VÕIVÕI ning aatriumis avas pagarikoja ja restorani Aroma Falstaffi aasta kokk Silver Saa. Lisaks on kvartali aatriumis avatud Rahva Raamat ja lillesalong Decoration and Fleur. Arteri büroohoones avavad uksed ka erinevad igapäevaselt vajalikke teenuseid pakkuvad ettevõtted: Spaces paindlike kontorilahenduste ja co-working ala, City Tervisekliinik, Ogen silmakliinik, ilusalong Arter Salon ning kvartali üürnikele mõeldud Arteri spordiklubi ja ujula.

15-korruselise Arteri büroohoone üürnikud on advokaadibürood TGS Baltic, WALLESS ja TARK, auditi- ja sertifitseerimisettevõte Bureau Veritas, laevanduse kaubandusteenuste ettevõte Bunker Partner, kinnisvara investeerimisettevõte Estateguru, hulgikaubandusettevõte N.G.P Europe, finantstehnoloogia ettevõte Depowise ja Tervisekassa.

Kvartali arhitekt on Martin Aunin, sisearhitekt Arhitekt11, spordiklubi ja ujula sisearhitekt on ArtAku Sisearhitektuuribüroo. Kogu kvartali ehituse peatöövõtja on Merko. Keskkonnasõbralike energialahendustega liginullenergiahooned on projekteeritud ja ehitatud rahvusvahelise BREEAM standardi Excellent tasemele vastavalt.

Kvartalis on kokku ligi 400 parkimiskohta ja enam kui 100 kohaga jalgrataste siseparkla koos riietus- ja duširuumidega. Tänaseks on valminud uus Veski tänav ja uuendatud Imanta tänavalõik. Kvartali hoonete taha jääva kunagise Härjapea jõesängi alale on valmimas linnapark, mis on avatud kõigile.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Elari Tamm järelturu võlust: Miks ostjad valivad uusarenduste asemel vanemaid kodusid?

Arco VaraViimaste aastate suur hinnatõus uusarenduste puhul on pannud inimesi vaatama ringi alternatiivide suunas ja mitte ainult soodsama kinnisvara järgi, vaid ka millegi poole, mis pakuks midagi hingele. Aga jah, uue kodu kõrge hind kipub olema peamine argument, miks valitakse järelturukorter uue asemel.

Kodu ostmine ei ole ju pelgalt ratsionaalne vajadus, katus peakohale, vaid kodu on suures osas emotsionaalse kindlustustunde looja. Seega esimene otsus võiks ju olla uus ja kasutamata kodu, aga kui võimalusi ei ole, siis tähtsamaks saab kodutunne. Olen näinud sadu kliente jõudmas nii uude kui vanasse ning valjuhäälselt välja ütlemas: „See on meie kodu!“

Viimase kahe aasta uusarenduste tehingute arv on püsinud Tallinnas 100 korteri piirimail, mis on kogu mahtu (suurusjärk 2800 korterit) arvestades küllaltki madal. Nii võib mõni korter oodata ostjat rohkem kui kolm aastat, et tehinguni jõuda. Järelikult on ostjad ennekõike järelturu korterite turul ning otsivad sealt endale ideaalilähedast kodu.

Kolm põhjust lisaks hinnale, miks järelturg on aktiivsem:

  • Esiteks on järelturul suurem võimalus hinna läbirääkimisteks, kui uusarenduste puhul. Tavapärane praktika on hinnaosas tingida ja üldiselt hea läbirääkimise puhul suudab maakler ka ostjat esindades hinda pisut alla poole rääkida.
  • Järelturu kinnisvara pakub ajaloolist iseloomu ja väärtust, mis annab isikupära ja võimalust luua „teistsugune“ kodu kui teistel. Soov eristuda on paljude vajadus, mis just kodu loomisel lõkkele lööb. Nii on järelturul ostja jaoks suurem valik ja võimalus luua midagi ainult endale.
  • Järelturu korterite puhul on infrastruktuur välja kujunenud. Olgu selleks meie lemmik toidukauplus kiviviske kaugusel või hoopis tähtsamad koolid, lasteaiad ja töökohad selle läheduses. Buss sõidab samuti maja eest ja elu on välja kujunenud.

Jah, ka sellel mündil on teine pool, millel ei ole mitte uus kodu, vaid vanema renoveerimise hind ja väljakutsed. Ennekõike soovitaksime järelturu kodu esmaostjatele ja noortele peredele, kes alustavad alles elu. Laenukoorem on mõistlik hoida optimaalne ja selline, mis ka kõrgemate intresside korral öösel magada lubab.

Aga unistama peaks suurelt, strateegiline areng uuema ja täitsa uue kodu järgi ei tohiks kuskile kaduda.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Hooneehituse mahu langus taandub

SwedbankKolmandas kvartalis langes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6%. Hoonete ehitusmaht vähenes aastases võrdluses 5%, mahu langus aeglustus. Rajatiste ehitusmaht langes kolmandas kvartalis 7%.

Selle aasta üheksa kuuga on Eestis tehtud ehitustööde maht langenud 7% võrreldes aastataguse sama ajaga. Peamiselt on ehitustööde vähenemise taga olnud hooneehitus, mille maht vähenes üheksa kuuga 10%. Rajatiste ehitusmaht vähenes 1% võrra. Kuna hoonete ehituse osakaal on 60%, on selle languse mõju kogu ehitusele suur.

Hooneehituse maht Eestis on vähenenud alates 2022. aasta teisest kvartalist ehk kümme kvartalit järjest ning selle maht on kukkunud 2017. aasta tasemeni. Rajatiste ehitusmaht on viimastel aastatel langenud vaid üksikutel kvartalitel ning maht on 2021. aasta tasemest kõrgem.

Taristuehitus toetab ehitusmahte

Hooneehitust takistab vähene nõudlus elukondlikul kinnisvaraturul. Kui korterite järelturul on näha paranemise märke, siis broneeringute arv Tallinna ja selle lähivaldade uusarendustes oli kolmandas kvartalis jätkuvalt madal. Pandeemiaeelse (aastate 2016–2019) keskmisega võrreldes oli broneeringuid uusarendustes 60% vähem. Selle aasta kolme kvartaliga oli eluruumide ehituslubade maht aastatagusest 5% madalam. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv on alates 2021. aasta teisest poolest languses ning on üheksa kuu arvestuses kukkunud 2014.–2015. aastate tasemele. Eluruume lubati selle aasta üheksa kuuga pinna järgi kasutusse ligi veerandi võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Selle aasta üheksa kuuga kasutusse lubatud mitteeluhoonete maht oli 17% aastatagusest väiksem, ehituslube väljastati 9% rohkem võrreldes aastataguse sama ajaga. Kuna 2022. aastal oli mitteeluhoonete ehituslubade arv suuremas languses, sarnaneb see tänavu 2018. aasta tasemega.

Sel aastal väljastatud suurem ehituslubade arv rajatistele viitab taristuehituse paremale väljavaatele. Riiklikud taristuinvesteeringud, nende hulgas Rail Baltika, hoiavad taristuehituse mahte kõrgel.

Ehitussektori kindlustunne on veel nõrk

Kuigi ehitussektori kindlustunne ei näita veel selgeid paranemise märke, ei ole see enam madalamale langenud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta sügisesse. Korterite taskukohasus on intressimäärade languse ja palgakasvu toel paranemas. Samas on uusarenduste kõrge hind muutnud need kättesaadavamaks pigem kõrgema sissetulekuga majapidamistele. Järgmiseks aastaks plaanitud maksumuudatused vähendavad keskmise palgasaaja ostujõudu, samas kui majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on veel nõrk. Intressimäärad aga jätkavad järgmisel aastal langust ning toetavad nii korterite taskukohasuse kui ka nõudluse paranemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Elamispindade ülevaade talv 2024: korteriote järelturg on väga aktiivne

Tõnu Toompark

2024. a teises pooles on korterituru tehingute arv olnud üsna kõrge. Tehingute aktiivsus on eelkõige koondunud järelturule. Uute korterite ostutehingute arv on märksa tagasihoidlikum.

Hinnatasemed püsivad üsna paigal. Vanemate korterite tehingute hinnad on viimased 4-6 kvartalit püsinud sisuliselt muutumatud. Uuemate korterite tehinguhinnad on pisut trüginud ülespoole.

Mis on turu arengute lühemad ja pikemad trendid? Kus oleme ja kuhu liigume? Mis on olulisemad elamispindade turgu mõjutavad tegurid?

Neile ja mitmetele teistele olulistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade, mis võtab kokku 2024. a jõulueelse seisu.

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda sügisel 30.05.2024 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2024 IV kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid – talv 2024

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Luminor: Tallinna korteriturgu tabas ootamatu kasv. Ekspert selgitab, mida toob algav aasta

Luminor BankOktoobris tehti Tallinna korterite järelturul 730 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab viimase 2,5 aasta tehingurohkeimat kuud. See näitaja on sarnases suurusjärgus 2021. aasta igakuiste numbritega ehk ajaga, mil kinnisvaraturg veel väga aktiivne oli. Kas tegu oli pelgalt erandliku kuuga või on õitseng Eesti kinnisvaraturule naasmas, selgitab Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Oktoobris müüdi Tallinna korterite järelmüügiturul 730 korterit, mida on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aasta oktoobris. Pealinna korterite järelmüügiturul oli eelmine kuu viimase 2,5 aasta tehinguterohkeim. Arvestades Tallinna korterite koguturgu, oli oktoobris tehtud tehingute arv suurim alates 2023. aasta maist. Üle-eestiliselt toimus 2007 korteritehingut, mida on ligi 11% rohkem kui mullu samal perioodil.

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane nentis, et kinnisvaraturu aktiivsust soodustavad mitmed tegurid. „Tõenäoliselt on Eesti majandus praeguseks põhja ära katsunud ja tulevikuväljavaade on paranemas. Euroopa Keskpank on intressimäärasid langetanud, mistõttu on ka euribor langenud. Lisaks mainitule ületab käimasoleva aasta palgakasv hinnakasvu, kuid sealjuures ei ole kinnisvarahinnad suurenenud – vastupidi – mõnes segmendis isegi vähenenud,“ kirjeldas ta.

Rebase sõnul on soodsamaks muutunud ostukeskkond turule tagasi toonud inimesed, kes ebakindla majandusolukorra tõttu korteri ostuotsust seni edasi lükanud on. Kui hiljuti võis kodulaenu kuumakse intressitõusu tõttu tõusta näiteks 400 eurolt 600 euroni, siis nüüd langeks sama laenu kuumakse umbes 500 euro juurde kuus.

Tallinna näitel on ostuhuvilised aktiviseerumas kõige kättesaadavamates piirkondades. „Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe müüginumbrid on kasvamas ning varasemate näidete põhjal kanduvad muutused mägede statistikas peagi üle ka muule kinnisvarale,” märkis ekspert.

Kui oktoobris olid Tallinna kinnisvara järelturu müüginumbrid võrdväärsed 2021. aastaga, mil turg õitses, siis uusarenduste korterite müük oli endiselt madalal – oktoobris tehti pealinnas vaid 106 tehingut uute korteritega. Rebane märkis, et uusarenduste õitseng tähendaks vähemalt poole suuremaid müüginumbreid.

„Kui uusarenduste turul „pidu“ veel käis, osalesid sellel ka paljud Eestisse kolinud kõrgepalgalised välistöötajad. Samuti suured välismaised üürikinnisvara fondid, kes on täna turult suuresti lahkunud. Ühtlasi ei lähe ka start-up sektoril enam nii hästi. Seega ei jätku praegu piisavalt palju jõukaid inimesi, kes oleks uuest kinnisvarast huvitatud,“ ütles Rebane.

„Olenemata uusarenduste väikestest müüginumbritest napib kinnisvaraturul tervikuna hinnalanguse põhjuseid. Kui 2021. aasta oli korteritehingute arvu vaatest Tallinna kinnisvaraturul selgelt väga hea ja 2023. aasta halb aasta, siis usun, et järgmisel aastal taastub turg ning jõuame 2022. aasta tasemele, mida võib pidada keskmiseks aastaks,“ nentis ta.

Tänavu kümne kuuga on Tallinnas tehtud 6097 korterite ostu-müügi tehingut. Eelmisel aastal oli pealinnas tehinguid kokku 7467, tunamullu tehti korteritehinguid 8717 ja 2021. aastal 9786.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Muinsuskaitseamet: Tagastatud ehitismälestiste omanikud saavad taotleda toetust

MuinsuskaitseametKuni 31. oktoobrini saavad Muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot.

“Taotlusvooru siht on Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil sundvõõrandatud kultuurimälestiste säilitamine ja korrastamine, et kompenseerida omanikele vahepealset perioodi, mil nad ei saanud oma vara heaperemehelikult hooldada. Taotlusvooru eelarve tuleb erastamisest laekuvast rahast,” ütles Muinsuskaitseameti õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus.

“Sealjuures on oluline fakt, et ehitismälestis on omandireformi käigus tagastatud õigusjärgsele omanikule, kuid taotlusvoorust toetuse taotleja ei pea olema see omanik, kellele hoone tagastati. Küll aga peab ta tõestama, et tema omandis olev ehitismälestis on tagastatud omandireformi käigus,” täpsustas Ruus.

Toetust saab küsida ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot ja maksimaalne summa on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal tööde kogumaksumusest ja abikõlblikest kuludest saab olla sõltuvalt taotlejast 50%-90%. Toetused eraldatakse 2024. aasta esimesel poolel ja toetusi on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni.

2023. aasta taotlusvoorus rahuldati kõik nõuetele vastavad taotlused, taotlusvooru kogumaht oli 3 miljonit eurot.

Taotlusi on võimalik esitada läbi kultuurimälestiste registri ning taotlusele peab olema lisatud vähemalt kaks kehtivat ja võrreldavat hinnapakkumist. Taotluste esitamise tähtaeg on 31.10.2023 kell 23:59.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistikaamet: Kolmandas kvartalis vähenes ehitusmaht 5%

StatistikaametStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht 6%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul tehti vähem remondi- ja rekonstrueerimistöid, uusehituse maht aga suurenes,“ tõi Sinisaar välja.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud jäid mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes samale tasemele. „Sealsed mahud on põhiliselt mõjutatud hooneehitustöödest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 8%, aasta varem 7%,“ lisas Sinisaar.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1088 uut eluruumi, mida on ligi kolmandiku võrra vähem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis. Veidi üle poole valminud eluruumidest asub, kas ühepere-, kahepere- või ridaelamus. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades.

Ehitusluba väljastati 1082 eluruumi ehitamiseks, mida on 30% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 271 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 161 200 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uusi lao-, kaubandus- ja tööstushoonete pindu. Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Riik eraldab Pelguranna trammitee rajamiseks ligi 20 miljonit eurot

TallinnKliimaministeerium eraldab Euroopa Liidu toel Tallinnale ligi 20 miljonit eurot, et rajada uus trammitee Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni.

„Pelguranna uus trammiliin parandab oluliselt kohalike elanike liikumisvõimalusi ja aitab kaasa keskkonnasõbraliku linnaruumi arengule. Lisaks trammiteedele investeerime Euroopa Liidu toel ka jalgrattateede ja ühistranspordisõlme arendamisse. Eesmärk on, et Eesti suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on Pelguranna trammitee rajamine osa linna ambitsioonikast ühistranspordi arendamise plaanist. „Investeerime lähiaastatel enam kui sada miljonit eurot, et rajada uusi trammiteid ning uuendada pea täielikult meie veerem. Tuleval aastal käivitame Pelguranna ja Liivalaia-Kristiine trammiteede projekteerimise ning sõitjatele saame uued liinid avada 2029. aastal. Lisaks soetame samal ajal uusi tramme, trolle ja biogaasibusse, et ühistransport oleks mugavaks alternatiiviks isiklikule sõiduautole,“ ütles Ossinovski.

Pelguranna tramm hakkab liikuma Puhangu tänaval, lõpp-peatusega Stroomi rannas. Rajatav trammitee on umbes 1,8 kilomeetrit pikk ja selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja Bekkeri arendusaladeni.

Lisaks Pelguranna trammiliinile eraldatakse samast meetmest ca 15,5 miljonit eurot uue trammitee rajamiseks Liinavaia tänavale. Tallinna linn saab 10,1 miljonit eurot ka jalgrattateede arendamiseks ning 9,6 miljonit eurot Lilleküla mitmeliigilise ühistranspordisõlme rajamiseks, et parandada ümberistumise võimalusi erinevate ühistranspordiliikide vahel. Pea 26 miljonit eurot eraldatakse ka Tartule ja Pärnule, et arendada välja terviklikud jalgrattateede võrgustikud.

Projekte kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning need viiakse ellu aastatel 2024–2029.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Bigbank: Palgakasv oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrge – see on nii hea kui halb uudis korraga

BigbankTäna avaldas Statistikaamet III kvartali palgaandmed: üldist majandusseisu arvestades on palgakasv jätkuvalt kõrge, nominaalselt kasvasid palgad aasta võrdluses 8,1%. Hea uudis on, et inimeste sissetulekud kasvavad ja see aitab hoida teenitud palga ostujõudu, sest hinnad kasvavad ju samuti.

Tööandja vaates pilt nii roosiline ei ole. Natuke imestust tekitab tõsiasi, et avaliku sektori palgad kasvavad jätkuvalt kiiremini kui erasektori palgad. Näiteks kasvas avaliku halduse palk 7,8%, hariduses 9,6% ja tervishoius 10,5%, Teisalt me räägime sellest, et avaliku sektori kulusid tuleb vähendada ning et eelarve ei ole tasakaalus! Avalikus halduses oli kolmandas kvartalis keskmine palk näiteks 2485 ja tervishoius 2727 eurot. Erasektori palatõus jäi mitu protsendipunkti madalamaks, metalltoodete tootmises 5,3%, elektriseadmete tootmises 5,4%, mööblitootmises 6,8% ning toiduainete tootmises samuti 6,8%.

Palgakasv tähendab ka seda, et kasvanud nominaalpalgad suurendavad nõudlust ning seega jätkub surve hindade kasvule, mida järgmise aasta alguses toetab ka „omalt poolt“ valitsus maksutõusudega. Tööjõu kallinemine tähendab omakorda, et majanduse üldine konkurentsivõime langeb ning meil on järjest keerulisem oma kaupu müüa välismaale. Hea näide on puitmajade müük Rootsis, kus lisaks kallinenud tööjõu kuludele mõjutas turu ära kukkumist ka Rootsi krooni nõrgenemine ning Rootsi kinnisvarasektori madalseis. Kokkuvõttes kaotasime olulise tulu meie majatootjatele.

Keskmise palga regionaalsed erinevused on jätkuvalt väga suured: näiteks Valgamaal 1452 eurot ja Tallinnas 2307 eurot, mis teeb Valgamaa töötajale vaid 63% pealinna palgast. Teadlased on korduvalt teinud ettepaneku, et taotleme regionaalpoliitika toetuste suurendamiseks NUTS2 erisust Eestile, kuid seni on need jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark