AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 15.11.2024 pikendada Pro Kapitali juhatuse esimehe Edoardo Axel Preatoni volitusi alates 01.01.2025 kuni 31.12.2029.
Pikem ametiaeg kui 3 aastat on seaduse ja Pro Kapitali põhikirjaga lubatud. Edoardo Axel Preatoni on olnud Pro Kapitali juhatuse liige aastast 2016.
AS Pro Kapital Grupp juhatus jätkab kaheliikmelisena (Edoardo Axel Preatoni ja Neringa Rasimavičienė).
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide seas läbiviidud sentimendiuuringu näitab, et turuosaliste meelsus pöörab aeglaselt positiivsuse suunas. On märgiline, et kaks aastat negatiivne olnud sentimendi koondnäitaja pöördus käesoleva aasta sügiseks õrna plussi, kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.
Plussi suunas kangutasid kinnisvaraturu sentimenti eelkõige positiivsemad ootused elamispindade turu edasiste arengute osas.
„Viimaste kuude korteriturg on olnud üsna aktiivne, tehinguid on tehtud palju. See on loonud ootustefooni, et tehingute arv läheb jätkuvalt ülespoole. Elamispindade ostu-müügihindade osas eeldatakse nende püsimist hetke tasemel. Üürihindadele nähakse võimalust eeloleva poole aasta jooksul ülespoole tüürida,“ selgitas küsitluse tulemusi Tõnu Toompark.
Uuringus osalejatest suurim osa vastanutest ootab äripindade tehingute ja hindade osas stabiilsust. Ülejäänud vastanutest on tehingute arvu ja hindade languse ootajaid rohkem kui tõususuunda uskujaid.
„Negatiivsemad ootused äripindade turu osas näitavad, et uuringus osalejate hinnangul lükkub äripindade sektori taastumine elamispindade turust kaugemale tulevikku. Heameel on tõdeda, et äripindade sektori turuosaliste ootused on küll pigem pessimistlikud, kuid võrreldes 2022.-2023. aastaga liigume väga selgelt positiivses suunas,“ leidis Tõnu Toompark.
Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 77 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.
TEGEVUSARUANNE2024. aastal jätkame Kalaranna 8 arenduse viimase etapi ehituse ja müügiga. Viimane etapp koosneb 4-st kortermajast 146 korteri ja 4 äripinnaga, mille lõpetamisel on Kalaranna Kvartali arenduses kokku 12 maja. Kolmandas kvartalis jätkasime hoonete siseviimistlustöödega ning praeguste tingimuste järgselt on ehitusprotsess plaanipärane. Esimese kahe maja esimeste korterite üle andmist planeerime 2024. aasta lõpuks ning järelejäänud kahe maja valmimist 2025. aasta esimeses kvartalis. Käesoleva aruande valmimise ajaks on eellepingutega kaetud 55% korteritest. Peame seda väga heaks tulemuseks tänapäeva väljakutseid pakkuval turul, eriti arvestades meie asukohast tulenevat keskmisest kõrgemat hinnataset.
Kristiine City’s jätkame oma uue projekti, Uus-Kindrali, müügi- ja ehitustegevust. 2024. aasta kolmanda kvartali lõpuks oleme lõpetanud kolm korrust, tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, küte) ning valminud on meie arendust linna teedestruktuuriga ühendav uus avalik tee. Käesoleva aruande valmimise ajaks on eellepingutega kaetud 44% korteritest. Ehitustegevuse rahastamiseks on sõlmitud laenuleping AS-iga LHV Pank.
Riias on kolmanda kvartali lõpuks müüdud kõik luksuskorterid River Breeze Residence’s.
Vilniuses valmisid 2019. aastal viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses. Käesoleva aruande avaldamise hetkel on müümata vaid 1 korter. 2023. aasta septembris alustasime Šaltiniu Namai Attico viimase etapi linnavillade (43 villat) ja ärihoone (15 ühikut) ehitusega. Kolmanda kvartali seisuga on villade ehituses lõpule jõudmas kolmas korrus, mis tähendab, et konstruktsioon on umbes 80% ulatuses valmis. Ärihoone põhikonstruktsioon on saavutanud lõpliku kõrguse ning selle valmimine on planeeritud 2025. aasta teise kvartalisse.Käesoleva aruande avaldamise ajaks oleme ületanud 25% müügilävendi, saavutades samal ajal turul rekordilise hinnataseme. Ehitustegevuse rahastamiseks on sõlmitud laenuleping Šiauliu pangaga.
Samuti jätkame ehitusloa taotlemise protsessi oma kõige hiljutisemale investeeringule Naugarduko tänaval. Mäe serval asuv ajalooline endine koolihoone, projekteeritakse ümber tipp-tasemel eluhooneks, kus valmib ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Praeguse ajakava alusel loodame ehitusloa saamist aasta lõpuks ning plaanime renoveerimistöödega alustada 2025. aasta teise kvartali alguses.
Peale kahte rasket aastat, mis on kahtlemata mõjutanud kogu ülemaailmset turismisektorit, liigub hotellindus nõudluse kasvamise suunas. 2023. aastal saavutas hotell suurepäraseid tulemusi ning meil on hea meel teatada, et ka 2024. aasta kolmandas kvartalis ületavad tulemused eelarvestatud prognoose. Sellise positiivse trendi jätkudes oleme liikumas rekordilise brutokasumi (GOP) suunas.
2024. aastal pööratakse suuremat tähelepanu MICE tegevustele (Meetings, Incentives, Conferences and Exchibitions), eesmärgiga suurendada müüki ettevõtete segmendis. 2024. aasta esimeses pooles saavutatud edusammud tõestavad meie strateegia efektiivsust, kuna igakuised tegelikud tulemused on ületanud 2024. aasta igakuiseid eelarveid.
Kokkuvõttes on mul hea meel teatada Grupi olulistest edusammudest ja saavutustest meie kinnisvaraprojektides ning hotellitegevuses 2024. aastal. Oleme näidanud tipptasemel pühendumust, mille tulemusena on meie projektid Tallinnas, Riias ja Vilniuses püsinud graafikus ja toonud kaasa märkimisväärsed müügitulemused.
Taastuv nõudlus hotellinduses on samuti meie jaoks hea märk, kuna keskendumine MICE tegevustele on näidanud häid tulemusi, ületades ootusi ning tugevdades meie positsiooni hotellinduse sektoris. Tulevikus loodame, et piirkonna geopoliitiline stabiilsus toetab meie kinnisvaraettevõtete jätkuvat kasvu.
Tunnistades pidevalt muutuvaid globaalseid väljakutseid, oleme pühendunud mõistlikule finantsjuhtimisele ja tegevuse kvaliteedile. Oleme kindlad, et meie mitmekesine portfell koos vankumatu pühendumusega väärtuse pakkumisele loob hea baasi jätkusuutlikule kasvule ning tugevdab meie positsiooni kinnisvarasektori liidrina.
Täname oma aktsionäre, töötajaid ja koostööpartnereid vankumatu toetuse ja pühendumise eest ning vaatame koos eduka tuleviku poole.
Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht
Grupi kogukäive 2024. aasta üheksa kuu jooksul oli 10,6 miljonit eurot võrrelduna 20,0 miljoni euroga 2023. aastal. 2024. aasta kolmanda kvartali kogukäive oli 3,7 miljonit eurot võrrelduna 3,9 miljoni euroga 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.
2024. aastal vähenes kinnisvaratulu võrreldes eelneva aastaga, kuna Kindrali Majade esimese etapi ehitus lõpetati ja viimased korterid müüdi ning anti klientidele üle 2023. aasta alguses. 2023. aasta lõpuks oli enamik meie valminud kinnisvaraobjektide korteritest müüdud. 2024. aastal jätkasime Kalaranna Kvartali viimase etapi ehitust, planeerides kahe esimese maja esimeste korterite valmimist ning klientidele üle andmist 2024. aasta lõpus ning viimase kahe maja valmimist 2025. aasta esimeses kvartalis.
2024. aasta üheksa kuu brutokasum vähenes 52% võrra ja moodustas 2,9 miljonit eurot võrrelduna 6,0 miljoni euroga 2023. aastal. Kolmanda kvartali brutokasum oli 433 tuhat eurot võrrelduna 1,5 miljoni euroga 2023. aastal.
2024. aasta üheksa kuu ärikahjum moodustas 1,7 miljonit eurot, võrrelduna 2023. aasta üheksa kuu 1,7 miljoni euro suuruse ärikasumiga. Kolmanda kvartali ärikahjum oli 872 tuhat eurot võrrelduna 167 tuhande euro ärikasumiga 2023. aastal.
2024. aasta üheksa kuu puhaskahjum oli 4,1 miljonit eurot võrrelduna 1,0 miljoni euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Kolmanda kvartali puhaskahjum oli 1,0 miljon eurot võrrelduna 732 tuhande euro puhaskahjumiga 2023. aastal.
Rahavood põhitegevusest olid 2024. aasta üheksal kuul negatiivsed 9,9 miljonit eurot võrreldes 9,5 miljoni euroga, mis teeniti samal perioodil 2023. aastal. Kolmandas kvartalis olid rahavood negatiivsed 5,4 miljonit eurot võrreldes 59 tuhande euroga, mis teeniti 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Aktsia puhasväärtus oli 30. septembri 2024 seisuga 0,91 eurot võrreldes 0,96 euroga
30. septembril 2023.
| 2024 9 kuud |
2023 9 kuud |
2024 III kvartal |
2023 III kvartal |
2023 12 kuud |
|
| Käive (tuhat eurot) | 10 604 | 19 969 | 3 697 | 3 857 | 23 021 |
| Brutokasum (tuhat eurot) | 2 856 | 6 000 | 433 | 1 544 | 7 028 |
| Brutokasum, % | 27% | 30% | 12% | 40% | 31% |
| Ärikasum / -kahjum (tuhat eurot) | -1 731 | 1 667 | -872 | 167 | 2 963 |
| Ärikasum / -kahjum, % | -16% | 8% | -24% | 4% | 13% |
| Puhaskasum / -kahjum (tuhat eurot) | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Puhaskasum / -kahjum, % | -38% | -5% | -28% | -19% | -4% |
| Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot) | -0,07 | -0,02 | -0,02 | -0,01 | -0,02 |
| 30.09.2024 | 30.09.2023 | 31.12.2023 | |
| Varad kokku (tuhat eurot) | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| Kohustused kokku (tuhat eurot) | 62 148 | 46 376 | 52 814 |
| Omakapital kokku (tuhat eurot) | 51 466 | 54 298 | 54 423 |
| Võla / omakapitali suhe * | 1,21 | 0,85 | 0,97 |
| Varade tootlus, % ** | 3,8% | -1,0% | -0,08% |
| Omakapitali tootlus, % *** | -7,7% | -1,9% | -1,5% |
| Aktsia puhasväärtus, eurot **** | 0,91 | 0,96 | 0,96 |
*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv
| tuhandetes eurodes | 30.09.2024 | 30.09.2023 | 31.12.2023 |
| VARAD | |||
| Käibevara | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 6 112 | 13 781 | 17 065 |
| Lühiajalised nõuded | 1 283 | 4 965 | 1 411 |
| Ettemakstud kulud | 275 | 0 | 268 |
| Varud | 51 757 | 27 665 | 35 563 |
| Käibevara kokku | 59 427 | 46 411 | 54 307 |
| Põhivara | |||
| Pikaajalised nõuded | 19 | 12 | 2 010 |
| Materiaalne põhivara | 7 639 | 7 819 | 7 763 |
| Kasutusõigusega vara | 438 | 198 | 365 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 40 493 | 45 874 | 40 361 |
| Firmaväärtus | 204 | 262 | 0 |
| Immateriaalne põhivara | 3 026 | 98 | 96 |
| Põhivara kokku | 51 819 | 54 263 | 50 595 |
| Müügiootel varad | 2 368 | 0 | 2 335 |
| Kokku müügiootel varad | 2 368 | 0 | 2 335 |
| VARAD KOKKU | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | |||
| Lühiajalised kohustused | |||
| Lühiajalised võlakohustused | 1 750 | 28 581 | 30 141 |
| Ostjate ettemaksed | 8 204 | 3 048 | 3 657 |
| Lühiajalised võlad tarnijatele | 6 059 | 3 236 | 4 911 |
| Maksukohustused | 241 | 253 | 161 |
| Lühiajalised eraldised | 9 | 5 | 11 |
| Lühiajalised kohustused kokku | 16 263 | 35 123 | 38 881 |
| Pikaajalised kohustused | |||
| Pikaajalised võlakohustused | 44 585 | 10 027 | 12 695 |
| Muud pikaaajalised võlakohustused | 2 | 0 | 0 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustus | 1 131 | 1 136 | 1 130 |
| Pikaajalised eraldised | 167 | 90 | 108 |
| Pikaajalised kohustused kokku | 45 885 | 11 253 | 13 933 |
| KOHUSTUSED KOKKU | 62 148 | 46 376 | 52 814 |
| Omakapital | |||
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 11 338 | 11 338 | 11 338 |
| Ülekurss | 5 661 | 5 661 | 5 661 |
| Kohustuslik reservkapital | 1 134 | 1 134 | 1 134 |
| Ümberhindluse reserv | 2 092 | 2 012 | 2 092 |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum | 30 186 | 34 153 | 34 198 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku | 50 411 | 54 298 | 54 423 |
| Mittekontrolliv osalus | 1 055 | 0 | 0 |
| OMAKAPITAL KOKKU | 51 466 | 54 298 | 54 423 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| tuhandetes eurodes | 2024 9 kuud |
2023 9 kuud |
2024 III kvartal |
2023 III kvartal |
2023 12 kuud |
| JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD | |||||
| Äritulud | |||||
| Müügitulu | 10 604 | 19 969 | 3 697 | 3 857 | 23 021 |
| Müüdud toodete ja teenuste kulu | -7 748 | -13 969 | -3 264 | -2 313 | -15 993 |
| Brutokasum | 2 856 | 6 000 | 433 | 1 544 | 7 028 |
| Turustuskulud | -773 | -486 | -288 | -187 | -705 |
| Üldhalduskulud | -3 819 | -3 860 | -1 029 | -1 204 | -5 440 |
| Muud äritulud | 34 | 16 | 15 | 16 | 2 099 |
| Muud ärikulud | -29 | -3 | -3 | -2 | -19 |
| Ärikasum | -1 731 | 1 667 | -872 | 167 | 2 963 |
| Finantstulud | 98 | 174 | 31 | 86 | 254 |
| Finantskulud | -2 411 | -2 858 | -165 | -982 | -4 115 |
| Kasum enne tulumaksu | -4 044 | -1 017 | -1 006 | -729 | -898 |
| Tulumaks | -18 | -8 | -16 | -3 | -2 |
| Perioodi puhaskasum/-kahjum | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Muu koondkasum | |||||
| Muudatused ümberhindluse reservis | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum kokku | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Aruandeperioodi puhaskasumi jaotus: | |||||
| Emaetteõtte osanikele kuuluv osa | -4 012 | -1 025 | -990 | -732 | -900 |
| Mittekontrolliv osalus | -50 | 0 | -32 | 0 | 0 |
| Perioodi kasum/ kahjum aktsia kohta (euro) | -0,07 | -0,02 | -0,02 | -0,01 | -0,02 |
Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.
Tallinna üürikorterite pakkumiste arv on suve lõpu allapoole liikumise järel asunud taas kerkima. 2024. a novembri keskel oli portaalis KV.EE pakkumisel üle 1450 üürikorterit. Pakkumise suurenemine paneb piduri loodetud üürihindade tõusule.
Vaatamata stagnatsioonile üüriturul räägib meedia, et taas on õige aeg heita pilk üüriinvesteeringute suunas. Äkki see ei olegi nii paha mõte osta põhjast ja plaanida müüa tipust?
Üüriinvestori jaoks on täna tähtsad järgmised küsimused.
Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.
Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.
Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.
Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:
Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.
Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,4%, tööhõive määr 69,1% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 võrra vähem.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr langes teise kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra. „Töötuid oli kolmandas kvartalis 56 300 ning nende arv on aasta algusest alates vaikselt vähenenud, kuid neid oli siiski 1500 võrra enam kui 2023. aasta kolmandas kvartalis,“ lausus ta.
Tänavu teise kvartaliga võrreldes oli kolmandas kvartalis töötuid 1500 võrra vähem. Töötus vähenes eelmises kvartalis eelkõige meeste ning 15–24-aastaste noorte seas. „Selles vanuses oli töötuid kolmandas kvartalis 2300 võrra vähem kui teises kvartalis, samas 25–64-aastaste naiste hulgas suurenes töötute arv 2700 inimese võrra. Samas eas meeste hulgas oli töötuid 1600 inimese võrra vähem,“ sõnas analüütik.
Aastases võrdluses kasvas töötuse määr üsna ühtlaselt kõigis vanuserühmades. 15–74-aastaste töötuse määr oli 7,4% ehk 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2023. aasta kolmandas kvartalis.
Analüütik selgitas, et tavapäraselt kasvab suvekuudel inimeste, eriti noore huvi töötamise vastu ning sellega seoses suureneb tööjõus osalemise määr ehk nende inimeste osatähtsus kõigist tööealistest, kes kas töötavad või tahaksid töötada ja otsivad tööd.
„Tänavu jäi suvine tööjõu tipp teise kvartalisse ning kolmandas kvartalis oli tööjõud juba väikesearvulisem. Seega vähenes kolmandas kvartalis lisaks töötute arvule ka hõivatute arv,“ ütles Vassiljeva.
Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes oli nüüd hõivatuid 6300 võrra rohkem. Kvartaalne vähenemine 6500 võrra tuli aga peamiselt naiste arvelt – 5800 naist töötas kolmandas kvartalis vähem kui teises kvartalis. Mehi töötas samal perioodil 700 võrra vähem.
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes hõivatute arv nii põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi kui ka tööstuse-ehituse sektoris, kuid vähenes pisut teenuste sektoris. Tänavu teise kvartaliga võrredes suurenes hõivatute arv üksnes tööstuses ja ehituses. Teenuste sektoris töötas kolmandas kvartalis 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis.
Piirkondade võrdluses suurenes Tallinnas tänavu kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes meeste seas hõivatute arv 9500 võrra, naise seas vähenes hõivatute arv 8600 võrra.
„Ülejäänud Harjumaal oli vastupidi, hõivatud mehi oli 4700 võrra vähem ja naisi 2500 võrra rohkem kui teises kvartalis. Ka Kesk- ja Kirde-Eestis suurenes naiste hõive, samas kui meeste oma vähenes. Lõuna-Eestis vähenes kvartaliga nii hõivatud meeste kui ka naiste arv,“ selgitas analüütik.
Aastane hõive suurenemine 6300 inimese võrra tuli naiste ja peamiselt Põhja-Eesti arvelt – hõivatud naisi oli tänavu kolmandas kvartalis 6400 võrra rohkem kui mullu, samas kui mehi oli 100 võrra vähem. Harjumaal oli hõivatute arv 7100 võrra suurem ja Ida-Virumaal 2000 võrra suurem kui mullu. Teistes piirkondades hõivatute arv aastaga vähenes.
Tööhõive määr oli kolmandas kvartalis 69,1%, mis on täpselt sama kui aasta varem. Kvartaliga vähenes tööhõive määr 0,6 protsendipunkti võrra. Piirkonniti on endiselt kõrgeim tööhõive määr Põhja-Eestis ja madalaim Kirde-Eestis.
Ühes töötute ja hõivatute arvu vähenemisega suurenes kolmandas kvartalis väljaspool tööjõudu olevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. Neid oli tänavu kolmandas kvartalis 7900 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 1700 võrra rohkem kui aasta varem. Tööjõus osalemise määr 74,6% oli 0,8 protsendipunkti võrra väiksem kui teises kvartalis, kuid 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.
99. KV.EE kinnisvara-podcasti külaline on Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla, kes on ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika kaasprofessor. Räägime Eesti majandusseisust kinnisvaraturu ja elamispindade turu olukorrast ning nende väljavaadetest. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.
Käime Lenno Uuskülaga sammhaaval läbi majandustegurid, mis otsesemalt või kaudsemalt mõjutavad elamispindade turgu. Analüüsime tööturgu, inflatsiooni, maksutõuse, palgakasvu ja laenuturgu ning tarbijakindlust, et leida, milline saab olema mõju elamispindade turu väljavaadetele.
Proovime leida vastust, miks mitte kõige parema majanduskeskkonna tingimustes näeme Tallinnas hinnanguliselt üsna kõrget tehingute arvu. Lenno Uusküla toob välja, mis tegurid peale majandustsükli on kinnisvaratehingute arvu vahetult mõjutamas.
Saate lõpetuseks annab Lennu Uusküla soovitusi ja nõuandeid turuosalistele, mida tasub keerulistes majandusoludes arvesse võtta.
Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.
Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub Kinnisvarakoolis 20.11.2024. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark avab eluruumide üüriinvesteeringu olemuse ja eripärad ning toob välja võimalused elamispindade üüriinvesteeringu finantsanalüüsiks .
Koolitusele on oodatud:
Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” toimub 20.11.2024 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.
Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.
Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
AS Pro Kapital Grupp (hereinafter Pro Kapital) informs, that on 15th of November, 2024 the Supervisory Council of Pro Kapital has decided to prolong the term of office of the Chairman of the Management Board of Pro Kapital, Edoardo Axel Preatoni, from 1st of January, 2025 until 31st of December, 2029.
A longer term than 3 years is allowed by the law and by the Articles of Association of Pro Kapital. Edoardo Axel Preatoni has been the Management Board member of Pro Kapital since 2016.
AS Pro Kapital Grupp management board will continue with two members (Edoardo Axel Preatoni and Neringa Rasimavičienė).
MANAGEMENT REPORTIn 2024, we are continuing the construction and sales activities of the last stage of Kalaranna 8, Tallinn. The final stage consists of 4 residential buildings with 146 apartments and 4 commercial units which, upon completion, brings the total count of the buildings to 12. In Q3 we are continuing with internal finishing works of the buildings and as per current conditions, we are meeting the schedule deadlines. We expect to deliver the first units from the first two buildings by the end of 2024, and complete the remaining two buildings by the first quarter of 2025. With respect to sales in Kalaranna, as of the publishing of this report, we have reached ca 55% threshold in presales and signed reservations. We deem this a success in today’s challenging market, especially so when our location warrants above average pricing.
In Kristiine City, we have continued the sales and construction activities of our new project Uus-Kindrali. By the end of Q3, 2024, we had completed 3 floors, had finished the public utility connections (water, sewage, heating) and have finished the works of the new public road connecting our project to city road infrastructure. As of publishing this report, we have reached 44% in presales and reservations. The construction loan for this project is provided by AS LHV Pank.
In Riga, by the end of the third quarter, we have sold out all units in the River Breeze Residence.
In Vilnius we have completed five residential buildings in Šaltinių Namai Attico project with 115 apartments in 2019. As of publishing this report, we have only 1 apartment unsold. In September 2023 we started the construction of the final stage of Šaltinių Namai Attico with city villas (43 units) and a residential-commercial building (15 units). As of Q3, the construction of the city villa’s is finishing up the 3rd floor, so the structural part is ca 80% completed. In the residential-commercial building we have achieved the topping out of the main structure and the final expected completion is in Q2 2025. With respect to sales, we are currently at 25% sellout threshold while achieving record pricing in the market. The construction loan for this project is provided by Šiaulių bank.
We are also continuing the permitting process for our most recent purchase in Naugarduko street. The building, previously a school, will be converted into a high-end residential property located on hill and opening to spectacular Vilnius old town views, consisting of circa 50 luxury apartments. According to the current plan, we expect to receive the permit by the end of the year and begin construction activities at the beginning of Q2, 2025.
After two challenging years that significantly impacted the global tourism sector, we are now seeing a robust recovery in hotel demand. In 2023, our hotel achieved outstanding results, and we’re pleased to report that performance in 2024 continues to exceed budgeted expectations through Q3. If this positive momentum persists, we are on track to close the year with a record-breaking Gross Operating Profit (GOP).
Our focus in 2024 has been on expanding MICE (Meetings, Incentives, Conferences, and Exhibitions) activities to capture a larger share of the corporate market. The consistent monthly performance above budget during the first half of the year demonstrates the strength of our strategic approach and operational excellence.
In summary, 2024 has thus far been a year of significant achievements across our real estate development projects and hotel operations. Our projects in Tallinn, Riga, and Vilnius have advanced steadily, with impressive sales figures that reflect our commitment to quality and timeliness.
The strong rebound in the hospitality sector, particularly through our emphasis on MICE activities, has surpassed our expectations and underscores our competitive advantage. As we move forward, we are hopeful that geopolitical stability in the region will support continued growth and opportunity in our real estate ventures.
Amid evolving market conditions, we remain committed to prudent financial oversight and operational efficiency. We believe our diversified portfolio, along with well-executed strategies, will secure sustained growth and reinforce our leading position in the real estate sector.
I extend heartfelt thanks to our shareholders, employees, and partners for their steadfast support and dedication. Together, we are well-positioned to seize future opportunities and build on this year’s successes.
Edoardo Preatoni
CEO
The total revenue of the Group in nine months of 2024 was 10.6 million euros compared to 20.0 million euros in nine months of 2023. The total revenue of the third quarter was 3.7 million euros compared to 3.9 million euros in 2023.
The real estate sales revenues are recorded at the point of time when legal title is transferred to the buyer. Therefore, the revenues from sales of real estate depend on the construction cycle and the completion of the residential developments.
In 2024, real estate revenue decreased compared to the previous year due to the completion of the final building of Kindrali Houses at the beginning of 2023, when the last apartments were sold and handed over to the customers. Currently, most of our completed properties have been sold out. While we continue construction on the final stage of Kalaranna District, we plan completing and delivering the first units from the first two buildings by the end of 2024, and completing the remaining two buildings by the first quarter of 2025.
The gross profit of nine months of 2024 has decreased by 52% amounting to 2.9 million euros compared to 6.0 million euros in 2023. The gross profit of the third quarter was 433 thousand euros compared to 1.5 million euros in 2023.
The operating result in the nine months was 1.7 million euros loss comparing to 1.7 million euros profit during the same period in 2023. The operating result of the third quarter was 873 thousand euros loss compared to 167 thousand euros profit in the third quarter of 2023.
The net result for the nine months of 2024 was 4.1 million euros loss, comparing to
1.0 million euros loss in the reference period. The net result of the third quarter was 1.0 million euros loss compared to 732 thousand euros loss in the same period of 2023.
Cash used in operating activities during nine months of 2024 was 9.9 million euros comparing to 9.5 million euros generated during the same period in 2023. Cash used in operating activities during third quarter was 5.4 million euros compared to 59 thousand euros generated the third quarter of 2023.
Net assets per share on 30 September 2024 totalled to 0.91 euros compared to 0.96 euros on 30 September 2023.
| 2024 9M | 2023 9M | 2024 Q3 | 2023 Q3 | 2023 12M | |
| Revenue, th EUR | 10 604 | 19 969 | 3 697 | 3 857 | 23 021 |
| Gross profit, th EUR | 2 856 | 6 000 | 433 | 1 544 | 7 028 |
| Gross profit, % | 27% | 30% | 12% | 40% | 31% |
| Operating result, th EUR | -1 731 | 1 667 | -872 | 167 | 2 963 |
| Operating result, % | -16% | 8% | -24% | 4% | 13% |
| Net result, th EUR | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Net result, % | -38% | -5% | -28% | -19% | -4% |
| Earnings per share, EUR | -0.07 | -0.02 | -0.02 | -0.01 | -0.02 |
| 30.09.2024 | 30.09.2023 | 31.12.2023 | |
| Total Assets, th EUR | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| Total Liabilities, th EUR | 62 148 | 46 376 | 52 814 |
| Total Equity, th EUR | 51 466 | 54 298 | 54 423 |
| Debt / Equity * | 1.21 | 0.85 | 0.97 |
| Return on Assets, % ** | -3.8% | -1.0% | -0.08% |
| Return on Equity, % *** | -7.7% | -1.9% | -1.5% |
| Net asset value per share, EUR **** | 0.91 | 0.96 | 0.96 |
*debt / equity = total debt / total equity
**return on assets = net profit/loss / total average assets
***return on equity = net profit/loss / total average equity
****net asset value per share = net equity / number of shares
| in thousands of euros | 30.09.2024 | 30.09.2023 | 31.12.2023 |
| ASSETS | |||
| Current assets | |||
| Cash and cash equivalents | 6 112 | 13 781 | 17 065 |
| Current receivables | 1 283 | 4 965 | 1 411 |
| Prepaid expenses | 275 | 0 | 268 |
| Inventories | 51 757 | 27 665 | 35 563 |
| Total current assets | 59 427 | 46 411 | 54 307 |
| Non-current assets | |||
| Non-current receivables | 19 | 12 | 2 010 |
| Property, plant and equipment | 7 639 | 7 819 | 7 763 |
| Right-of-use assets | 438 | 198 | 365 |
| Investment property | 40 493 | 45 874 | 40 361 |
| Goodwill | 204 | 262 | 0 |
| Intangible assets | 3 026 | 98 | 96 |
| Total non-current assets | 51 819 | 54 263 | 50 595 |
| Assets held for sale | 2 368 | 0 | 2 335 |
| Total assets held for sale | 2 368 | 0 | 2 335 |
| TOTAL ASSETS | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| LIABILITIES AND EQUITY | |||
| Current liabilities | |||
| Current debt | 1 750 | 28 581 | 30 141 |
| Customer advances | 8 204 | 3 048 | 3 657 |
| Trade and other payables | 6 059 | 3 236 | 4 911 |
| Tax liabilities | 241 | 253 | 161 |
| Short-term provisions | 9 | 5 | 11 |
| Total current liabilities | 16 263 | 35 123 | 38 881 |
| Non-current liabilities | |||
| Long-term debt | 44 585 | 10 027 | 12 695 |
| Other long term liabilities | 2 | 0 | 0 |
| Deferred income tax liabilities | 1 131 | 1 136 | 1 130 |
| Long-term provisions | 167 | 90 | 108 |
| Total non-current liabilities | 45 885 | 11 253 | 13 933 |
| TOTAL LIABILITIES | 62 148 | 46 376 | 52 814 |
| Equity attributable to owners of the Company | |||
| Share capital in nominal value | 11 338 | 11 338 | 11 338 |
| Share premium | 5 661 | 5 661 | 5 661 |
| Statutory reserve | 1 134 | 1 134 | 1 134 |
| Revaluation reserve | 2 092 | 2 012 | 2 092 |
| Retained earnings | 30 186 | 34 153 | 34 198 |
| Total equity attributable to the owners of the Company | 50 411 | 54 298 | 54 423 |
| Non-controlling interest | 1 055 | 0 | 0 |
| TOTAL EQUITY | 51 466 | 54 298 | 54 423 |
| TOTAL LIABILITIES AND EQUITY | 113 614 | 100 674 | 107 237 |
| in thousands of euros | 2024 9M | 2023 9M | 2024 Q3 | 2023 Q3 | 2023 12M |
| CONTINUING OPERATIONS | |||||
| Operating income | |||||
| Revenue | 10 604 | 19 969 | 3 697 | 3 857 | 23 021 |
| Cost of goods sold | -7 748 | -13 969 | -3 264 | -2 313 | -15 993 |
| Gross profit | 2 856 | 6 000 | 433 | 1 544 | 7 028 |
| Marketing expenses | -773 | -486 | -288 | -187 | -705 |
| Administrative expenses | -3 819 | -3 860 | -1 029 | -1 204 | -5 440 |
| Other income | 34 | 16 | 15 | 16 | 2 099 |
| Other expenses | -29 | -3 | -3 | -2 | -19 |
| Operating profit/ loss | -1 731 | 1 667 | -872 | 167 | 2 963 |
| Financial income | 98 | 174 | 31 | 86 | 254 |
| Financial expense | -2 411 | -2 858 | -165 | -982 | -4 115 |
| Profit / loss before income tax | -4 044 | -1 017 | -1 006 | -729 | -898 |
| Income tax | -18 | -8 | -16 | -3 | -2 |
| Net profit / loss for the period | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Other comprehensive income net of income tax: | |||||
| Net change in asset revaluation reserve | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Total comprehensive income / loss for the year | -4 062 | -1 025 | -1 022 | -732 | -900 |
| Attributable to: | |||||
| The owners of the company | -4 012 | -1 025 | -990 | -732 | -900 |
| Non-controlling interests | -50 | 0 | -32 | 0 | 0 |
| Earnings per share for the period € | -0.07 | -0.02 | -0.02 | -0.01 | -0.02 |
The full report can be found in the file attached.
Tartu mnt 44 aadressile kerkiv äri- ja kortermaja sai nurgakivi. Ligi 14,5 miljonit eurot maksva arendusega ehitatakse Tallinna kesklinna silmapaistev, ajatu disainiga hoone, mis valmib järgmise aasta lõpus.
„Avaloni jaoks on Tartu mnt 44 unikaalse hoone ehitus kindlasti oluline verstapost, mis tõestab meie võimekust teha suuri projekte ja olla liidrid uute standardite loomisel. Kõik see on võimalik vaid tänu heale tiimile ja tugevale koostööle erinevate ettevõtete ja inimestega, alates projekteerijatest kuni ehitajateni välja,“ ütles Avaloni juhatuse liige Kristjan Lood.
„Nurgakivi panek on ehituses sümboolne pidupäev, tugev algus on tehtud ja sihid silme ees. Juba aasta pärast on Tallinna tuiksoonele kerkinud elegantne ja väärikas maamärk. Teen juba ette tänukummarduse kõigile, kes sellesse pühendunult oma teadmisi, kogemusi ja tarkust panustavad. Nagu me Bildgrenis ütleme: kõige tähtsam tööriist on kupli all!“ ütles Bildgren Ehituse juhatuse liige Ahto Aruväli.
Traditsioone au sees hoides panid tellija Avaloni ja ehitaja Bildgren Ehituse esindajad ajakapslisse mälestusesemeid, teiste seas rändas ajakapslisse värske ajaleht, mündid, leiva- ja söetükk, ehitusinseneride nimedega graveeritud metallist visiitkaart ning külaliste head soovid hoonele ja tulevastele elanikele.
Maja esteetilise välisarhitektuuri on loonud arhitektuuribüroo AB Korrus ja siselahendused sisearhitektuuribüroo Ako In.
Hoones on kokku 72 korterit (2–5-toalised korterid, suurusega 32–158 m2), mis on sobilikud nii koduks kui ka üürikorteriks. Esimesel korrusel on kuus kaubandus- ja teeninduspinda. Hoone müüdav pindala on 4624,4 m2, mille hulka kuuluvad nii kaubanduspinnad, bürood kui ka korterid.
A-energiaklassi mugavusi pakkuvas hoone igas korteris on targa kodu lahendus – puutetundliku ekraaniga saab reguleerida kütet, jahutust, ventilatsiooni ja valgustust. Mobiiliga saab neid funktsioone juhtida ka distantsilt. Lisaks keskküttele on igas korteris kaugjahutuse baasil jahutusseadmed. Toa temperatuuri saab reguleerida ka ruumipõhiselt. Siseõhu hoiab värskena soojustagastusega sundventilatsioon. Hoonele taotletakse rahvusvaheliselt tunnustatud LEED sertifikaati, mis kinnitab panust jätkusuutlikusse. Vihmavett kogutakse paakidesse ja kasutatakse krundi piires, aidates kaasa keskkonnasõbralikumale elukeskkonnale.
Valmiva äri- ja eluhoone läheduses asuvad ärilinnakud, kaubanduskeskused, restoranid, pargid, Tallinna Bussijaam ning peagi uue ilme saav Keskturg. Lennujaam on kõigest 2,5 km kaugusel.
Avalon on 2016. aastast tegutsev elamuarendusettevõte, kelle missioon on terviklike elukeskkondade loomine. Uuenduslike, personaalsete ja keskkonnasõbralike lahendustega kujundab Avalon uusi kinnisvaraarenduse standardeid, rikastab linnaruumi ja panustab kogukondade arendamisse.
Bildgren Ehitus juhib peatöövõtjana ka Park Tondi Residentside, Nordnet külmhoone laienduse, Patarei muuseumi ja Viimsi jalgpallihalli ehitust. Bildgren Ehituse valminud objektide portfelli kuuluvad: Park Tondi büroohoone, Kiikri tn 2 ja Kiikri tn 6 korterelamud, Toom-Kuninga tn 15 korterelamu, Telliskivi tn 60 pargiala ja Motorhome matkaautode keskus.
Citadele panga ökonomistid ennustavad järgmiseks aastaks Eestile ja Leedule majanduskasvu 2,8 protsenti, Lätile 2,7 protsenti. Kasvu veavad intressimäärade langetamised, tugevam majandustegevus ELis ning kasvav sisenõudlus ja investeeringud. Eelduslikult jätkub kõigis Balti riikides palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.
Baltikumi ja maailma majanduse käekäigu ennustamiseks on turuosalised selle sügise jooksul pingsalt jälginud märke USA majanduslangusest, kuid enamjaolt tundub, et USA majanduses on halvim siiski möödas. Hiina majandustegevus jääb endiselt pigem tagasihoidlikuks, kusjuures süvenevat langustrendi on näha ehitussektoris. Euroalal kõigub majandustegevus seisaku ja languse vahel, kus Saksamaa majandus on selges languses. Balti regioonis on tuntav majandustegevuse jätkuv paranemine Leedus ja Lätis. Ka Eestis on ilmnenud esimesed stabiliseerumise märgid.
Kuigi USA majandus jätkab kasvamist, keskenduvad analüütikud üha rohkem USA majanduslangusele viitavatele näitajatele, et mõista, kas USA liigub pehme maandumise või reaalse majanduslanguse poole. Citadele ökonomistide hinnangul on pehme maandumise stsenaarium tõenäolisem, kuna mitmete näitajate järgi tundub, et halvim on USA majanduses juba möödas ja majandustsükkel on hakanud taas paranemise märke näitama. Samas ei ole ohuolukord siiski veel täielikult möödas, sest põhilised majandusnäitajad, nagu Sahmi reegel, tööhõive väga tsüklilistes sektorites ja erinevus tegeliku töötuse ja 36 kuu libiseva keskmise töötuse vahel, on endiselt kriitilisel tasemel. Oma mõju majanduse edasisele käekäigule on ka valimistulemustel ja Trumpi majanduspoliitilistel plaanidel.
Hiina majandustsükli käekäik on juba mõnda aega olnud pigem nõrk. Seda tõsiasja kajastab ka Hang Sengi indeksi järsk langus. Siiski näib, et intressimäärade kärpimine USA-s on ajendanud Hiinat oma majandust stiimulpakettidega toetama. Viimased pole siiski oma suuruste osas investoritele liialt muljet avaldanud ning need pole Hiina aktsiaturgudele märkimisväärset kasvu toonud.
Euroala majandusega seoses on hea uudis see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud: septembris küündis euroala aastane inflatsioonimäär 1,8 protsendini, jäädes seega alla 2 protsendi, mis oli ka Euroopa Keskpanga eesmärk. See asjaolu koos euroala nõrga majandustsükliga võimaldab Euroopa Keskpangal jätkata intressimäärade langetamist, kusjuures turgudel on ootus, et intressimäärad langevad alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. aasta juunini veel viis korda.
Halb uudis on aga see, et euroala madalama inflatsiooniga kaasneb osaliselt väga nõrk majandusaktiivsus. Saksamaa, kes on Balti riikide üks peamisi ekspordipartnereid, on endiselt euroala nõrgim lüli, sest selle majandus on de facto languses.
Siiski väärib märkimist, et kuigi Saksamaa majandus on jätkuvalt langustrendis, võivad põhinäitajad, nagu Saksamaa tootmisettevõtete uute tellimuste prognoos ja Saksamaa veoautode teemaksu indeks, viidata sellele, et Saksamaa majandus on jõudnud kõige madalamale tasemele enne jõulist kasvu. Seega võime olla ehk juba jõudnud euroala majanduse pessimismi haripunkti. Siiski on üldine majandusaktiivsus pigem tagasihoidlik ja võib veelgi halveneda.
Balti riikide majanduse suundumus on üldiselt hea, kuid kolme Balti riigi majandustsükkel on siiski mõnevõrra erinev.
Eestis on majandusaktiivsus endiselt palju nõrgem kui teistes Balti riikides. Siinset majandustegevust piirab Balti regiooni suurim erasektori võlg ja suur sõltuvus Skandinaavia riikidest, kus majandust kammitsevad kõrged intressimäärad. Hea uudis on aga see, et on täheldada Eesti töötleva tööstuse meeleolu märgatavat paranemist, mis võib olla tingitud sellest, et esiteks saabub Kesk-Euroopast rohkem tootmistellimusi ja teiseks on ootused Skandinaavia riikide majanduse elavnemisele suurenenud, sest keskpangad on hakanud intressimäärasid langetama. Sellest hoolimata on Eesti tarbijate optimismi tase endiselt väga madal, püsides tasemel, mida täheldati viimati 2020. aasta juunis. See viitab selgelt asjaolule, et tarbijate kulutused on jätkuvalt tagasihoidlikud.
Leedus jätkab majandustegevus kasvamist: seda veavad vastupidav töötleva tööstuse sektor, taastuv sisenõudlus ja transpordisektori stabiliseerumine. Leedu tööstus on suutnud Euroopa tootmissektori struktuurimuutusi osavalt enda kasuks pöörata. Suured Saksa tööstusettevõtted ajendavad tellimuste puuduse tõttu kallemaid tarnijaid Euroopas hindu langetama ja viivad osa tootmistegevusest Ida-Euroopasse, kus tööjõukulud on konkurentsivõimelisemad. Tõenäoliselt näeme seda suundumust Leedu tööstuses ka edaspidi.
Lätis on tootmissektor endiselt kohanemisvõimeline ja täheldada võib tarbijate hoiakute paranemist. Septembris saavutas Läti tarbijate üldine optimism kõrgeima taseme alates 2021. aasta detsembrist. See oli tingitud sellest, et tarbijate arvamus oma rahaasjadest paranes ja üha rohkem oldi valmis kulutama raha suurematele ostudele. Lisaks on elavnenud majandustegevus teenindussektoris ja olukord muutunud paremaks jaekaubanduses, mis on ka loogiline, arvestades Läti tarbijate hoiakute kiiret paranemist.
Kõike eelnevat arvestades võib eeldada, et majandusaktiivsus 2025. aastal elavneb kõigis kolmes Balti riigis ning toob endaga kaasa SKT kasvu Lätis 2,7 protsenti ning Eestis ja Leedus 2,8 protsenti. Samuti võiks kõikides Balti riikides jätkata palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele. Sisenõudlust ja investeeringuid suurendavad ka Euroopa Keskpanga intressimäärade edasised kärped: kõik kolm Balti riiki on selliste muutuste suhtes tundlikud, sest muutuvate intressimäärade osakaal laenude väljastamisel on suur.
Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti 10.2024 müügiks 1417 maatükki Harju maakonnas keskmise hinnaga 65 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas maade müügipakkumiste arv 9% ja hind kerkis 6% võrra.
Maade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE võrreldes aastatagusega kerkis kõikides Harjumaa vaatlusalustes piirkondades peale Anija, Kuusalu valla ja Keila ning Maardu linna.
Hindade liikumise suund on olnud üsna vastuoluline. Enamikus piirkondades küsivad kinnisvaraportaalis KV.EE maade müüjad aastatagusest väiksemat hinda. Tallinnas kui Eesti maade turu kalleimas piirkonnas on maade müügipakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE vähenenud marginaalse 1% võrra.
Võiks arvata, et pakkumiste arvu suurenemine tekitab juurde konkurentsi, mis viib hinnad allapoole. Sellist otsest selget seost portaali KV.EE maade müügipakkumiste arvu ja hindade liikumise vahel ei ole.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
| Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) | Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%) | |||||
| 10.2023 | 10.2024 | Muutus, % | 10.2023 | 10.2024 | Muutus, % | |
| Harjumaa | 1 303 | 1 417 | 9% | 61 | 65 | 6% |
| Anija vald | 64 | 53 | -17% | 16 | 15 | -7% |
| Harku vald | 122 | 126 | 3% | 49 | 51 | 3% |
| Jõelähtme vald | 115 | 117 | 2% | 34 | 30 | -12% |
| Keila | 30 | 14 | -53% | 94 | 81 | -14% |
| Kiili vald | 51 | 68 | 33% | 45 | 44 | -4% |
| Kose vald | 50 | 52 | 4% | 11 | 21 | 90% |
| Kuusalu vald | 89 | 70 | -21% | 14 | 14 | -2% |
| Lääne-Harju vald | 147 | 198 | 35% | 20 | 21 | 2% |
| Maardu | 43 | 37 | -14% | 105 | 93 | -12% |
| Raasiku vald | 24 | 31 | 29% | 14 | 14 | 1% |
| Rae vald | 104 | 119 | 14% | 50 | 57 | 14% |
| Saku vald | 61 | 66 | 8% | 36 | 39 | 7% |
| Saue vald | 134 | 135 | 1% | 33 | 31 | -8% |
| Tallinn | 145 | 192 | 32% | 267 | 263 | -1% |
| Viimsi vald | 110 | 122 | 11% | 121 | 114 | -6% |
| Eesti | 3 535 | 3 829 | 8% | 32 | 34 | 4% |
| Harjumaa | 1 303 | 1 417 | 9% | 61 | 65 | 6% |
| Tallinn | 145 | 192 | 32% | 267 | 263 | -1% |
| Tartu | 75 | 71 | -5% | 118 | 117 | -1% |
| Pärnu | 209 | 230 | 10% | 37 | 36 | -3% |
| Narva | 12 | 21 | 75% | 29 | 25 | -12% |
| Rakvere | 14 | 17 | 21% | 51 | 59 | 16% |
| Andmete allikas: portaal KV.EE | ||||||
Nutikad väikeinvestorid valmistuvad uueks jahihooajaks. Elamispindade turu pakkumise poolel ei ole parimad ajad ja see on ostjate vaatest hea aeg.
Keerulised ajad kinnisvaramüüjatel toovad turule parema hinnaga pakkumisi. See on üüriinvestori jaoks soodne baas parema tootluse teenimiseks.
Koolitusel “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs” vaatame lähemalt üüriinvesteeringu tegureid, mis mõjutavad tootlust.
Koolitaja Tõnu Toompark seob üüriinvesteeringu detailid reaalse turuolukorraga ja arvutame praktilise seminari käigus välja, kuidas tootlust teenida ja seda suurendada.
NB! Kõikidele koolitusel osalejatele kaasa praktiline töövahend Excel’i tabelina, mis aitab arvutused ära teha.
Koolitus “Üüriinvesteeringute finantsanalüüs“:
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Planeeringu kohaselt hakkab Vanasadama ala tulevikus pakkuma nii linnaelanikele kui reisijatele üha enam võimalusi veeta aega kvaliteetses ja euroopalikus linnaruumis. Planeeringu keskkonnamõju tutvustav avalik arutelu toimub 13. novembril Kesklinna linnaosa valitsuses.
A-reisiterminali ja kruiisiterminali detailplaneering hõlmab 66,17 hektari suurust ala Kesklinna linnaosas Logi tänava ja Tallinna lahe vahelisel alal. Alale plaanitakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi – plaanis on rajada uus multifunktsionaalne kai ja ligi sajameetrine rannapromenaad. Nendeks tegevusteks on vajalik süvendada ja täita merepõhja.
“Kogu Vanasadama asumis on suur võimalus luua põhjamaine linnaruum, kus elada, töötada, sporti teha või kultuurielamusi nautida. Aitame tuua linna rohkem mere äärde,” sõnas abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Kuna sadamarajatiste ehitamine mõjutab linna- ja merekeskkonda, oli vajalik algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
“Keskkonnamõju hindajad on tänaseks teinud põhjalikke uuringuid, mille tulemusi tutvustavad avalikul arutelul. Kutsun kõiki huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema, kuidas sadamapiirkonda paremat linnaruumi luua,” ütles Kesklinna vanem Sander Andla.
Keskkonnamõju hindamise korraldas Lemma OÜ. Planeeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalid olid avalikul väljapanekul 24. septembrist 25. oktoobrini. Tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 13. novembril kell 17.30 Kesklinna linnaosa valitsuses (Nunne 18). Materjalidega saab tutvuda veebilehel A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering | Tallinn
Seni on Vanasadama alale ehitatud kruiisiterminal koos avalikult kasutatava katusepromenaadiga, sild üle Admiraliteedi basseini kanali, lõigud Vanasadama ala tulevikus läbima hakkavast promenaadist, D-terminali esine uus väljak, parkimismaja ning peagi on valmimas ka uus trammitee. Tulevikus lisandub Vanasadama piirkonda ligikaudu 4000 elanikku ja 5000 uut töökohta.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud ülebaltilisest uuringust selgus, et lähiaastatel plaanib uue kodu osta iga viies Eesti inimene. Ostetava eluaseme eest ollakse ühtlasi valmis lõunanaabritega võrreldes suuremat igakuist laenumakset tasuma.
Läbiviidud uuring näitab, et 22% Eestis elavatest inimestest plaanib lähima kolme aasta jooksul endale uue kodu soetada. Lätlaste ja leedulaste seas on koduostu plaaniga inimeste osakaal pisut suurem – lähima kolme aasta jooksul soovib seal uue kodu osta sisuliselt iga neljas inimene.
„Paljud ostuhuvilised on pikalt oodanud nii euribori langust kui ka üldist majandusliku kindlustunde kasvu,“ ütles Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. „Oktoobri teises pooles langeski kuue kuu euribor alla 3%, kusjuures viimati oli kuue kuu euribor sedavõrd madalal 2023. aasta jaanuaris. Kuna kinnisvaraturul on piisavalt palju pakkumist ning euribor tõotab veelgi langeda, siis on märkimisväärne osakaal inimestest ostuplaaniga tõsisemalt edasi liikumas,“ lisas ta.
Kui eelmise kümnendi teises pooles ja praeguse kümnendi hakul oli euribori ees enam kui kuue aasta vältel suisa miinusmärk, siis Rebase sõnul ei tasu hetkeprognooside kohaselt oodata, et euribor taas nulli või alla selle langeb. „Rahal on hind ning ajalukku vaadates ei ole nullilähedane euribori tase paraku normaalsus.“
Koduostuplaaniga Eesti inimesed on valmis igakuisele laenumaksele ka mõnevõrra rohkem raha kulutama kui lätlased ja leedulased. Kui 55% Eesti inimestest soovib, et igakuine kodulaenumakse ei ületaks 600 euro piiri, siis Leedus on sama osakaal 60% ja Lätis suisa 72%. Samal ajal oli Eestis ka kõige rohkem selliseid inimesi, kes on valmis oma kodulaenu igakuisteks makseteks eraldama rohkem kui 800 eurot – neid oli 18% vastanuist. Leedus on valmis laenumakseteks üle 800 euro tasuma 11% ja Lätis 7% vastanutest.
„Inimeste jaoks sobilik laenumakse suurus on seotud nii sissetulekute kui ka kohalike kinnisvarahindadega. Näiteks Läti jääb oma Balti naabritest mõlema näitaja poolest maha. Leedus on kinnisvarahinnad seevastu meile kiirelt lähenemas, kuid kinnisvara ostujõud on seal Eesti omast kehvem. Samas on viimaste aastate muutused olnud Leedus soodsamad ning palgad kiiremas tempos kasvanud kui meil,“ märkis ekspert.
Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris koostöös uurimisagentuuriga Norstat. Vastajaid oli Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000. Uuringus osalenud olid vanuses 18–74 eluaastat.
