Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Bigbank: inimesed ostavad üha kallimaid kodusid, juunis võetud keskmine laen oli juba üle 145 000 euro

BigbankUute kodude soetamine on neljandat kuud järjepanu väga aktiivne, kusjuures juunis võetud keskmine kodulaen oli 145 309 eurot, näidates aprilli 133 000 ja mai 139 000 võrreldes korralikku kasvu, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juht Arthur Taavet rõhutab, et kodulaenude turg on nüüd juba neli kuud järjest olnud väga aktiivne. “Mingit suurt suvepuhkust samuti pigem ei tule, sest uute laenutaotluste arvu suurenemine juunis võrreldes juba niigi tugevate aprilli ja maikuuga annab põhjust oodata positiivse trendi jätkumist,” kommenteerib pangajuht olukorda suvisel kodulaenuturul.

Juuni lepingute keskmine laenusumma oli 145 309 eurot, mis on viimaste kuude kõrgeim, on Taaveti sõnul ennekõike märk taastuvast investeerimisjulgusest ja kasvavast ostujõust. “Ennekõike teebki rõõmu, et Eesti perede sissetulekud on kasvamas. Muidugi püüame omalt poolt ka kaasa aidata, et just õige kodu ost õnnestuks,” räägib Taavet ning lisab, et kahtlemata on kinnisvara soetamine pika ja soodsa intressiga laenu abil üks levinumaid võimalusi ka inflatsiooniga võitlemiseks.

Konkreetselt Bigbanki laenumahtude kasvu ühe põhjusena toob Taavet välja, et uue kodu ostmisel püütakse aidata ka neid, kes välismaiste suurpankade käest mingil põhjusel laenu ei saa. “Suurtel pankadel on tihti väga jäigad raamid, aga Bigbank pühendab iga pere soovide ja võimaluste läbi vaatamiseks ning lahenduse leidmiseks rohkem aega ja energiat,” selgitab pangajuht ning meenutab, et kodulaenutaotlus tasub tegelikult alati saata mitmesse panka. “Eurod on kõigil pankadel ju ühesugused ja nii tasubki igal inimesel pankadevaheline konkurents enda kasuks tööle panna,” julgustab Bigbanki juht.

Kuigi kodude ostmine ja laenude võtmine on käesoleval aastal kenasti hoo üles võtnud, jääb uue kodu ostmine paljudele peredele endiselt kättesaamatuks. “Siin võiks Eesti riik kaaluda Soomele sarnaselt pikema, näiteks neljakümne või ka viiekümne aasta pikkuse laenuperioodi lubamist. See tooks igakuise laenumakse allapoole, mis omakorda kasvataks laenuvõimekust,” selgitab Arthur Taavet, kuidas saaks rohkematele inimestele uue kodu soetamise võimalikuks teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Invego poolt Viimsisse 18 miljoniga rajatav Verve elurajoon sai ehitusloa, tööd algavad lähiajal

InvegoKinnisvaraarendaja Invego poolt Viimsi valda rajatav Verve elurajoon on saanud kõik ehituse alustamiseks vajalikud load ning hiljuti ehitajaks valitud NOBE alustab lähiajal töödega. Projekti koguinvesteering on 18 miljonit eurot.

Haabneeme, Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatav Verve elurajoon hakkab koosnema viiest A-energiaklassiga ridamajast, kuhu tuleb kokku 58 uudse arhitektuurse lahendusega kodu. “Projekt on liikunud plaanipäraselt ja nüüd, kui kõik vajalikud load on olemas, saame peatselt alustada ehitustöödega,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ja lisab, et esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal.

Verve arhitektuuriline lahendus erineb oluliselt tavapärastest ridamajaarendustest, sest hooned paiknevad tavapärase külg-külje asemel nii-öelda seljakuti, mis võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust, suuremaid aknapindu ning loob igale hoovialale rohkem privaatsust. “Verve ei ole tavaline ridamajaarendus, vaid täiesti uudne terviklik elukeskkond, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur, energiatõhusad lahendused ja looduslähedane elustiil. Kodud on kompaktsed, kuid läbimõeldud planeeringuga, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada kogu põrandapinna ning pakub võimalust saada mitmetoalise korteri hinnaga oma aiaga majaosa,” selgitab Vähi, kelle sõnul andis Invego täiesti uudsele kontseptsioonile vormi arhitektuuribüroo Arhitekt11 ning ümbritseva keskkonna kujundamise eest kannavad hoolt Stuudio Punktiir maastikuarhitektid.

Verve elurajooni üheks suurimaks väärtuseks on selle asukoht Haabneeme ürgmetsas ja kogu elukvartal on kavandatud seda olemasolevat looduskeskkonda austades. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus ja looduslik reljeef ning luua igale kodule privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum. Arenduse läheduses paiknevad kaitsealused RMK metsaalad ja mereäärne ala, aga ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego koos EfTEN Special Opportunities Fundiga arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Kaamos Group kasvatas keerulisel turul turuosa ning jätkas investeeringuid kinnisvarasse ja taastuvenergiasse.

KaamosKaamos Group kasvatas 2025. aastal müügitulu 69 miljoni euroni ning teenis 9,6 miljonit eurot puhaskasumit. Väljakutseterohkest majanduskeskkonnast hoolimata suurendas grupp oma turuosa elamuarenduses, jätkas investeeringuid ärikinnisvarasse ja taastuvenergiasse ning vähendas netolaenukoormust. Kontserni omakapitali osakaal kasvas aasta lõpuks 58 protsendini.

Kaamos Grupi tegevjuhi Gert Jostovi sõnul näitas möödunud aasta, et pikaajaline strateegia ja tasakaalukas finantsjuhtimine võimaldavad ka muutlikus turuolukorras jätkata kasvu.

“2025. aasta kinnitas, et muutlikes majandusoludes võidavad need ettevõtted, kellel on tugev kapitalibaas, mitmekesine ärimudel ja võime investeerida ka siis, kui turul valitseb ebakindlus. Meie jaoks oli oluline mitte ainult majandustulemuste stabiilsus, vaid ka oma positsiooni tugevdamine tulevasteks kasvuaastateks,” ütles Jostov.

Kontserni müügitulu ulatus 69 miljoni euroni ning puhaskasumiks kujunes 9,6 miljonit eurot. Operatiivne ärikasum (ilma kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta) kasvas ligikaudu viis protsenti, samal ajal kui laenukohustusi vähendati aasta jooksul netos 9 miljoni euro võrra.

Kinnisvaraäri kasvatas turuosa

Kaamose jaoks oli aasta üks olulisemaid märksõnu elamuarendus. Kuigi kogu kinnisvaraturg alles taastus, müüs ettevõte Eestis ja Lätis kokku 183 korterit, mis on ligi 1,8 korda rohkem kui aasta varem ning andis ettevõttele ligikaudu neljaprotsendilise turuosa Tallinna ja Riia uute korterite turul.

Ärikinnisvara portfell säilitas samuti tugeva positsiooni. Aasta jooksul sõlmiti üle 13 500 ruutmeetri ulatuses uusi üürilepinguid ning Avala ärikvartali Polarise büroohoone oli praktiliselt täielikult ning Electra ligi 90 protsendi ulatuses välja üüritud, ka teistes ärihoonetes oli täituvus eeskujulik. Alustati Avala kvartali kolmanda büroohoone ehitusega, kus hakkab 2027. aastast paiknema Enefiti peakontor. Paralleelselt jätkusid investeeringud olemasolevate hoonete energiatõhususe ja kvaliteedi tõstmisse.

“Praegusel turul on näha, et hästi kavandatud, energiatõhusad ja kvaliteetsed projektid leiavad ka keerulisemal turul ostja või üürniku. Kaamose eesmärk ei ole olnud ehitada võimalikult palju mahus, vaid keskenduda kvaliteedile, tuues turule juurde pikaajalist ja aastakümneid väärtust pakkuvat kinnisvara,“ märkis Jostov.

Investeeringud jätkusid ka taastuvenergias

Lisaks kinnisvarale jätkas Kaamos investeeringuid taastuvenergiasse. Aasta jooksul valmis Pihlaka teine päikesepark võimsusega ligi 45 MWp ning grupi otseses või kaudses omanduses olevate päikeseparkide koguvõimsus kasvas 136 MWp-ni. Päikesejaamad tootsid aasta jooksul kokku 86,3 GWh elektrienergiat.

Kaamos jätkas ka investeeringuid kinnisvara kestlikuse parendamiseks. Uutes elu- ja ärihoonetes rakendatakse rohkem energiatõhusaid lahendusi ja rahvusvahelisi LEED ja BREEAM sertifitseerimisstandardeid.

Jostov: 2026. aasta näitab kindlustunde paranemise märke

Sel aastal jätkab Kaamos uute elu- ja ärikinnisvaraprojektide arendamist nii Eestis kui Lätis, sealhulgas Hõbemetsa, Vikimõisa ja Riia arendustes, samuti investeeringuid taastuvenergiasse ning olemasoleva ärikinnisvara kvaliteedi parandamisse.

„Intressikeskkond on stabiliseerunud ning klientide kindlustunne on tasapisi paranemas. Usume, et 2026. aasta pakub ettevõttele rohkem investeerimisvõimalusi kui viimased paar aastat. Kaamos on praeguseks turuväljavaateks hästi ette valmistunud,“ lisas Jostov.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Luminor: Mida peaksid müüjalt küsima kui lähed uut kodu vaatama?

Luminor BankUue kodu otsimisega kaasneb tihti suur ootusärevus, kuid tasub eelnevalt kindlaks teha, kas kõik müügikuulutuses olev ka päriselt tõele vastab. Luminori partnersuhete tiimijuhi Elar Olliku sõnul võivad tähelepanuta jäänud detailid hiljem mõjutada nii laenu taotlemist kui ka tulevasi kulusid.

Küsimuste esitamine ei ole oluline vaid ostja huvide kaitsmiseks, vaid teatud teemade vastu tunneb huvi ka pank, kellelt laenu taotletakse. Näiteks on Olliku sõnul panga jaoks oluline, et kõik ümberehitused oleks teostatud seaduspäraselt. „Kui korteris on tehtud muudatusi, olgu selleks siis mõne seina eemaldamine või kamina paigaldus, siis tasub kindlasti uurida, kas kõik muudatused on korrektselt dokumenteeritud ja seadustatud. Vastasel juhul võib pank kinnisvarale laenu väljastamisest keelduda,“ ütles ta.

Laenutingimusi võib mõjutada ka kortermaja seisukord, mille puhul võiks ostja huvi tunda eesseisvate renoveerimisplaanide vastu. „Uusarenduste ja renoveeritud kortermajade puhul on laenutingimused üldjuhul soodsamad kui kehvas seisukorras kortermajadel. Seetõttu on vanemate majade puhul mõistlik uurida, milliseid töid on juba läbi viidud ning mis vajaks lähiajal kindlasti veel tegemist. Nii teab ka ostja lisakuludega paremini arvestada,“ lisas Ollik.

Kui kortermaja juures on parkla või müügikuulutuses on välja toodud panipaik, tasub kindlasti uurida, milline on nende kasutuskord. Nimelt võib hiljem halvaks üllatuseks selguda, et lubatud isikliku parkimiskoha asemel on tegemist hoopis parkimisvõimalusega, kus võivad parkida kõik majaelanikud.

Kindlasti tuleks Olliku sõnul veenduda ka hoone ligipääsetavuses. See puudutab enamasti just eramuid, mitte kortermaju, milleni võib viia eratee. „Tasub uurida, et kui tegemist on erateega, siis kas servituudid on seatud või mitte. Seekaudu väldid olukorda, kus ühel hetkel tuleb oma koduni pääsemiseks hoopis hakata raha välja käima,“ märkis Luminori partnersuhete tiimijuht.

Üks olulisemaid küsimusi puudutab aga korteri või eramuga kaasnevaid kommunaalkulusid. „Müügikuulutuses toodud energiamärgis annab küll esmase ülevaate, kuid ostjal tasub kindlasti küsida ka tegelike kommunaalkulude kohta nii suvel kui talvel. Samuti võiks uurida, kas korteriühistul on võlglasi ning kuidas toimib maja juhtimine,“ ütles Ollik.

Kinnisvaraga seotud küsimuste kohta annab kõige paremat infot eksperthinnang ning just see dokument on ka panga jaoks kodulaenu väljastamisel kaalukeeleks. Samuti tasuks ostuhuvilisel pilk heita ehitisregistrisse (EHR) ja kinnistusraamatusse. „Kui erinevates registrites andmete otsimine või kinnisvaraga seotud detailide väljaselgitamine tundub vaevarikas, tasub alati kaaluda ka maakleri kaasamist, kes on oma ala spetsialist ning oskab vajadusel küsimustele vastused leida. Kui usaldusväärset maaklerit endal välja valitud ei ole, võib soovitust küsida ka oma Luminori laenuhaldurilt, kes saab vajadusel suunata kliendi koostööpartnerite poole,“ soovitas Ollik.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: Hinnad langesid juunis 0,5% võrra

SwedbankTarbijahinnaindeks alanes juunis maiga võrreldes 0,5% võrra. Aastaga tõusid hinnad vaid 2,3%. Inflatsioon oli Eestis viimati nii tagasihoidlik viis aastat tagasi, kevadel 2021, kui toorainete hinnad kukkusid koroonakriisi tõttu.

Hinnasurvete vähenemist näitab ka kindlustunde küsitlus, mille järgi ootavad nii tarbijad kui ettevõtjad inflatsiooni aeglustumist.

Hinnad kahanesid pooltes kaubagruppides

Tarbimiskorvi odavnemisest pool tuli toidu hinna langusest. Lisaks toidule alanesid kuuga aga ka mootorikütuste ja rõivaste hinnad.

Toit odavnes teist kuud järjest. Poeketid tegid müügi hoogustamiseks erinevaid sooduskampaaniaid. Alandati liha, kala, piimatoodete, puu- ja köögiviljade hindu. Hindade langusest hoolimata toidu müügimahud kasvanud ei ole.

Hooajalised allahindlused langetasid garderoobikaupade maksumust. Rõivaste ja jalanõude soodusmüügid olid statistikaameti andmetel väiksemad kui aasta tagasi.

Vaherahu Lähis-Idas tõi nafta hinna alla

Mootorikütuste hinnad alanesid nafta odavnemise tulemusena. Tulevikutehingud näitavad nafta hinna püsimist ligikaudu praegusel tasemel kuni järgmise aasta lõpuni. Samas on hinnaväljavaade endiselt tundlik geopoliitiliste arengute suhtes – uued pinged Lähis-Idas võivad nafta hinna kiiresti taas üles viia.

Puhkamine on aastatagusest odavam

Statistikaameti andmetel oli juunis majutus viiendiku võrra odavam kui aasta tagasi. Juunis 2025 toimus Tallinnas mitu suurt kontserti, mis majutuse hinnad üles viisid.

Puhkusereiside hinnad olid juunis 9% väiksemad kui aasta varem. Rohkem lende ja tugevam konkurents on toonud hinnad alla. Aastatagusest oluliselt päikselisem ilm on samuti soosinud kodumaal puhkamist. Aastaga on siiski kallinenud väljas söömine ja kultuuri nautimine.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 4% võrra

Swedbank prognoosib selleks aastaks 4%list inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma 3% juurde. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Eesti Pank: Hinnatõus püsis juunis mõõdukas

Eesti PankTarbijahinnad tõusid juunis statistikaameti andmetel aastaga 2,3%. Enim kiirendasid inflatsiooni energiakandjad, näiteks oli aastataguse ajaga võrreldes kallim valdavalt ilmast sõltuv elektrihind. Ka mootorikütused ja gaas jäid veel mõnevõrra kallimaks kui eelmise aasta juunis. Kevadkuudega võrreldes aga kütused, iseäranis diislikütus, juba odavnesid.

Tarbijakorvis suurima osakaaluga toiduained odavnesid kokku üle 1,5% ning see hinnalangus oli üsna laiapõhjaline. Muu hulgas odavnesid sealiha, puu- ja köögiviljad ning eelmisel aastal järsult kallinenud või odavnes samuti edasi.

Hinnakasvu aeglustumine on osaliselt tingitud möödunud aasta kõrgest võrdlusbaasist – toona oli üksikute teenuste hindades väga suuri kõikumisi. Eelmise aasta juunis kergitasid tarbijahindu puhkusereiside ja majutusteenuste väga ulatuslik kallinemine, kuid sel aastal olid need teenused aasta võrdluses vastavalt 9% ja 20% odavamad. Lisaks hakkasid kaupmehed ja teenusepakkujad läinud aastal juulikuist käibemaksutõusu hindadesse kandma tõenäoliselt varem, sest juba mullu juunis oli märgata, et kuine hinnakasv kiireneb. Kuna käibemaks kandus hindadesse üle mitme kuu jooksul, siis näeme aasta arvestuses juuni näitajaga sarnast või madalamat inflatsioonimäära lähikuudelgi.

Eelnenud kuuga võrreldes langesid hinnad 0,5%, mis on ajalooliselt juunikuu kohta pigem suur langus. Peale toiduainete aitasid sellele kaasa mootorikütused. Kevadel Iraani sõja tõttu mitmeks kuuks seiskunud naftatoodete eksport Lähis-Idast hakkas juuni keskel taastuma ning seejärel odavnes järsult ka nafta. See kandus üle tanklahindadesse. Bensiin oli maikuuga võrreldes 5,5% ja diislikütus 9% odavam ning tõenäoliselt jätkub mootorikütuste odavnemine ka juulis.

Maksumuudatuste mõju arvestamata on Eesti inflatsioon olnud eelmise aasta lõpust saadik euroala keskmise juures või isegi allpool seda. Juunis oli ka tegelik inflatsioon alla euroala keskmise. Üle euroala võrreldav ühtlustatud tarbijahinnaindeks kasvas juunis aastaga 2,8%. Lätis oli inflatsioonimäär samal ajal 3,3% ja Leedus tõusis see 5,5%ni. Kogu aasta hinnakasvuks ootab Eesti pank sel aastal 3,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rahandusministeerium: Inflatsioon viie aasta madalaim

RahandusministeeriumJuunis oli Eesti aastane inflatsioon euroala üks madalamaid. Toidu hinnad on aastaga odavnenud. Lähis-Ida konflikti leevenedes jääb tänavune hinnatõus kevadprognoosis prognoositud 4 protsendist madalamaks.

Statistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga 0,5 protsenti ja aastane inflatsioon aeglustus mai 3,7 protsendilt juunis 2,3 protsendini. Euroalal aeglustus hinnatõus esialgsel hinnangul 2,8 protsendini.

Pingete leevenemine Lähis-Idas ning turgude ootus USA-Iraani vahelise rahulepingu sõlmimiseks on kaasa toonud naftahindade kiire languse kriisieelsele, veebruari lõpu tasemele. Bensiini ja diisli maailmaturuhindade alanemine on toimunud mõnevõrra väiksemas ulatuses. Nende arengute tulemusena on kütuse postihinnad ka Eestis kevadiselt kõrgtasemelt alla tulnud ning on kümnendiku kõrgemad kui aasta tagasi. Samas on gaasi hind Euroopas püsinud suhteliselt kõrgena tulenevalt gaasihoidlate madalast täituvusest ning gaasihind kodutarbijatele on aastaga tõusnud pea neljandiku võrra. Vähenenud taastuvenergia toodangu tõttu oli elektri börsihind Eestis kõrgem kui aasta tagasi. Kokkuvõttes on energia hinnad aastaga tõusnud pea kümnendiku, mis on võrreldav euroala vastava näitajaga.

Toidu hinnad olid juunis 1,5 protsenti odavamad kui aasta tagasi. Seda on võimaldanud toidu impordihindade langus. Imporditud toiduained on aasta esimesel poolel odavnenud ligi 3 protsenti. Suuremal määral on kauplustes odavnenud õlitoodete ja aiasaaduste hinnad. Aasta teises pooles võib toidu hindu veidi kergitada kõrgemad energia- ja väetise hinnad.

Teenuste hinnatõus ulatus juunis 2 protsendi lähedale, mis on viimaste aastate madalaim. Suures osas on selle taga aastatagune kõrge võrdlusbaas tulenevalt suurüritustest ning puhkusepakettide hindade kõrgest tasemest. Seetõttu olid majutuse hinnad juunis pea viiendiku odavamad. Samuti on tänavu suvehooaja alguses jäänud hooajalised hinnatõusud varasemast tagasihoidlikumaks.

Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab tagamata võlakirjade lunastamistähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi Emitent) teatab, et on kasutanud tagamata fikseeritud intressimääraga mittekonverteeritavate võlakirjade (ISIN EE3300001676; edaspidi Võlakirjad) tingimuste punktis 1.1.18 sätestatud õigust pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega kahe aasta võrra.

Vastavalt Võlakirjade tingimustele on Emitendil õigus pikendada Võlakirjade lunastamistähtaega ühepoolselt kuni kahe aasta võrra, avaldades sellekohase teate Nasdaq Tallinna börsi kaudu hiljemalt 30. septembril 2026. Käesoleva teatega kasutab Emitent nimetatud õigust.

Sellest tulenevalt pikeneb Võlakirjade lunastamistähtaeg 31. oktoobrilt 2026 kuni 31. oktoobrini 2028.

Kõik ülejäänud Võlakirjade tingimused jäävad muutumatuks.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

AS Pro Kapital Grupp announces the extension of the maturity date of unsecured bonds

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (the Issuer) announces that it has exercised its right under Clause 1.1.18 of the Terms and Conditions of the fixed rate unsecured non-convertible bonds (ISIN EE3300001676; the Bonds) to extend the maturity date of the Bonds by two years.

Pursuant to the Terms and Conditions, the Issuer is entitled to unilaterally extend the maturity date of the Bonds by up to two years by making the respective announcement via Nasdaq Tallinn stock exchange no later than 30 September 2026. By this announcement, the Issuer exercises that right.

Accordingly, the maturity date of the Bonds is extended from 31 October 2026 to 31 October 2028.

All other Terms and Conditions of the Bonds remain unchanged.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

SEB: Hirm sõjalise kriisi ees mõjutab koduostjaid järjest vähem

SEBEesti inimesed tunnevad kodu ostmisel endiselt kõige enam muret kinnisvarahindade tõusu pärast ning üha enam valmistab ebakindlust ka töökoha kaotuse oht ning sissetuleku püsimine. Geopoliitilisi riske kardetakse aga kinnisvara soetamisel varasemast oluliselt vähem, selgub SEB värskest kodulaenu uuringust.

Kodu ostmine on inimese jaoks üks suuremaid rahalisi otsuseid, mis kätkeb endas mitmeid võimalikke riske. Uuringus leidsid Eesti inimesed ülekaalukalt, et kodu soetamisel on nende jaoks peamiseks murekohaks jätkuvalt kinnisvarahindade tõus – koguni 64% lähitulevikus kodu osta soovivatest inimestest toob selle teguri peamise murekohana välja. Ka aasta tagasi püsis näitaja 68 protsendiga selgelt esikohal.

Märgatavalt on kasvanud mure isikliku majandusliku kindlustunde pärast. Töökaotuse riski või sissetuleku ebakindlust nimetas tänavu 29% vastanutest, samas kui aasta varem oli vastav näitaja 19%. Seega on see murekoht aastaga kasvanud 10 protsendipunkti võrra.

„Väga praktiline küsimus on majanduslik kindlustunne pika perioodi vältel, kus võib mõnel juhul ka mitu korda ette tulla sissetuleku ootamatuid vähenemisi. Ka tulemustes joonistub välja, et uudised tänasest tööturust ja pikaajalistest tööotsingutest on aastaga selgelt inimeste teadvusesse jõudnud ja enne rahaliste kohustuste võtmist analüüsitakse oma majanduslikku olukorda põhjalikumalt. Kõige suurem muutus riskide analüüsimises enne kodu soetamist puudutab aga geopoliitilisi riske. Kui 2025. aastal pidas keerulist geopoliitilist olukorda kodu ostmisel oluliseks murekohaks 41% vastanutest, siis tänavu on see langenud 27%-ni. See tähendab 14 protsendipunkti suurust langust ning on uuringu üks silmatorkavamaid muutusi,“ kommenteeris SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Uuringust joonistuvad välja ka mõned praktilisemad mured, mis puudutavad kodu leidmist ja ostutehingu rahastamist. Nimelt tõi tänavu vastanud välja, et probleeme valmistavad ka sobiva kinnisvara puudumine (18%) ning võimalikud ehitusvead ostetaval kinnisvaral (13%).

„Kuigi otseselt tarbijate rahakotti puudutavad tegurid on alati esikohal, siis on koduostjate mured tegelikult tunduvalt mitmekihilisemad. Sobiva objekti leidmine ja kinnisvara kvaliteet on vaid üks osa neist. Täna ületab turu pakkumine selgelt nõudlust, seda eriti teatud kallimas segmendis. Küll aga võib korteriturul peredele puudu olla nii tubade kui ruutmeetrite arvu poolest suuri linnakortereid, mida on standardsetest kahetoalistest uusarendustesse vähem ehitatud. Eramute sektsioonis tuleb pakkumises piiriks hind. Nimelt on miljööväärtuslikes piirkondades heas seisus ja alla 500 000 euro maksvad objektid pigem erandlik nähtus kui tava,“ märkis Hallang.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Kinnisvarakooli suveakadeemia: 23.07.2026 toimub seminar „Eesti elukondliku kinnisvaraturu ülevaade 2026“

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitajaKinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Eesti elukondliku kinnisvaraturu ülevaade 2026“ aitab mõista, mis toimub praegu Eesti eluasemeturul ja millised arengud võivad turgu ees oodata. Seminar keskendub nii tänase turuolukorra lahtimõtestamisele kui ka sellele, milliseid järeldusi saavad osalejad teha oma edasiste otsuste jaoks. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 23.07.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad saavad ülevaate:

  • Eesti elukondliku kinnisvaraturu hetkeseisust;
  • hindade ja tehinguaktiivsuse muutustest;
  • peamistest turgu mõjutavatest trendidest;
  • kinnisvaraturu lähiaastate väljavaadetest.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aastaga 2,3%

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,5% ja tõusis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,3%. Eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 1% ja teenused 4,2% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi 0,5% langus kuude võrdluses ei ole ebatavaline – eelmisel aastal nägime taolisi hinnalangusi mitmel korral, viimati detsembris. „Kuid aastases võrdluses oli nii väike hinnatõus kui praegune 2,3% viimati 2021. aasta aprillis. Osaliselt on selle taga eelmise aasta juuni kõrge indeks, samas veelgi olulisema põhjusena võib välja tuua hinnalangused rohkem kui pooltes valdkondades, sh toidu ja mittealkohoolsete jookide rühmas, millel on tarbijahinnaindeksi kujunemisel kõige suurem kaal,“ lisas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim eluasemega seotud kulutuste 7,6% ja transpordi 7,5% kallinemine. Eluasemekulude hinnatõusu taga oli elektri 18,7% ja maagaasi 30,8% kallinemine. Transport kallines bensiini 6,4% ja diislikütuse 17,3% hinnatõusu tõttu. Vastupidist mõju avaldas indeksile toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,5% ning riiete ja jalatsite 6,3% odavnemine.

Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid juunis aastaga 8,9%. „Alkohoolsete jookide 5,8% ja tubaka 16,4% hinnatõusu taga olid osaliselt 2026. aasta jaanuari aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiis tõusis lisaks ka 2025. aasta juulis,“ põhjendas Veski.

Võrreldes eelmise aasta juuniga kallinesid toidukaupadest valmistoit 2,3%, värske või külmutatud liha 0,9%, munad 5,6% ning värske või külmutatud kala 5,5%. Köögivili odavnes võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,7%, või 23,1% ning õunad ja luuviljalised 11,6%.

Kuises võrdluses paljude toodete hinnad odavnesid

Võrreldes maiga mõjutas juuni tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 1,2% odavnemine, samuti bensiini 5,5%, diislikütuse 8,6% ning riiete ja jalatsite 3,8% hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas indeksile kuu jooksul kõige rohkem puhkusereiside 8,3%, elektri 1,5% ja üüri 1,4% hinnatõus.

Toidukaupadest mõjutasid indeksit peamiselt värske viliköögivilja 16,2%, värskete marjade 17,6% ja troopiliste puuviljade 9,9% hinnalangus, teiselt poolt vähemal määral šokolaadi 2,4% ja tsitruseliste 4,3% hinnatõus.

Tarbijahinnaindeks, juuni (2025 = 100)

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, juuni 2026

Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, juuni 2026

Tooterühm mai 2026 – 
juuni 2026, %
juuni 2025 – 
juuni 2026, %
KÕIK KOKKU -0,5 2,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid -1,2 -1,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas -1,3 8,9
Riietus ja jalatsid -3,8 -6,3
Eluase 0,7 7,6
Majapidamine -0,6 -0,5
Tervishoid 0,6 3,2
Transport -1,7 7,5
Info ja side -0,4 0,8
Vaba aeg 1,4 -0,2
Haridus ja lasteasutused 0 5,2
Toitlustus ja majutus 0,2 -2
Kindlustus- ja finantsteenused 0,9 -7,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,5 4,8
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: 2025. a välisresidentide võõrandatud korteritehingute keskmine hind oli 53 000 eurot

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti anmdetel oli 2025. a korterite võõrandmistehingutes 1115 välisresidenti. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute rahaline käive oli 61,6 miljonit eurot. Keskmine välisresidendi korteritehing oli hinnaga ~55 300 eurot. Korteritehingute hinna juures mängib olulist rolli eelkõige korteri asukoht. Samuti on hinna puhul tähtis korteri kvaliteet.

Eesti residentide korterite võõrandamistehingute hind oli 2025. a keskmiselt ~103 000 eurot.

Välisresidentidest korterite võõrandajate suurim grupp ehk 376 olid Soome residendid. Soome residentide võõrandatud korterite keskmine hind oli 2025. aastal ~60 100 eurot.

Venemaa residendid, kellede võõrandmiastehingute maht jäi napilt Soome residentidele alla, tegid korteri võõrandamistehingu keskmise hinnaga ~32 100 eurot.

Tehingute arvu vaates suuremates välisresidentide grupis kõige kallima keskmise hinnaga ~93 100 eurot korteri võõrandamistehingu tegid 2025. aastal USA residendid.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Luminor: Miks krundid on enamasti ruudu- või ristkülikukujulised? 5 tegurit, mida ostes jälgida

Luminor BankOma maja ehitamine ei alga projekteerimisest ega ehitustöödest, vaid sobiva krundi valimisest. Esmapilgul atraktiivne krunt ei pruugi aga olla alati kõige sobivam. Millised kriteeriumid aitavad tulevase kodu jaoks sobivat krunti valida, selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Asukoht ja ümbrus

„Krunti hinnates tuleks tähelepanu pöörata praktilistele aspektidele nagu kaugus linnakeskusest, koolidest, poodidest ja peamistest teedest. Mugav asukoht võib igapäevaelu oluliselt lihtsustada, näiteks töölesõitu, laste kooliviimist ja vaba aja tegevusi. Hästi arenenud ümbrus suurendab sageli ka kinnisvara väärtust tulevikus,“ ütles Kikas.

„Samuti tasub uurida, millised on lähiaastatel piirkonna plaanid. Omavalitsuste üldplaneeringud võivad näidata, kas lähedusse on kavandatud suuri äriprojekte, tihedamat liiklust või muid arendusi, mis võivad elukvaliteeti mõjutada. Näiteks võib täna rahulik koht mõne aasta pärast muutuda tihedaks piirkonnaks, mis tähendab, et ostja peab hindama, kas see sobib tema tulevikuvisiooniga.“

Krundi kuju ja reljeef

Eksperdi sõnul on krundi kuju samuti oluline. „Ristkülikukujulised või ruudukujulised krundid pakuvad tavaliselt rohkem paindlikkust arhitektuuriliste lahenduste planeerimisel, mistõttu on neile lihtsam projekteerida funktsionaalset ja mugavat elamispinda.“

„Ebakorrapärase kujuga krundi puhul võib olla keerulisem paigutada maja, terrassi või abihooneid optimaalselt. Sellisel juhul jääb osa krundist vähem kasutatavaks ning projekteerimine võib nõuda rohkem loomingulisi lahendusi, mis võib kaasa tuua soovimatuid lisakulusid,“ märkis Kikas ning lisas, et tähelepanu tuleb pöörata ka reljeefile. Kui krunt asub madalamas kohas, võib sinna koguneda vihmavesi ning tekkida üleujutuse oht. Selle vältimiseks saab teha pinna tõstmist, kuid sel juhul peab samuti täiendava kuluga arvestama.

Pinnase omadused

Oluline on ka pinnas, sest sellest sõltub ehituse keerukus ja maksumus. Kikas märkis, et esmapilgul sobiv krunt võib pinnase omaduste tõttu osutuda planeeritust kallimaks. Isegi väikesed erinevused pinnases võivad tähendada täiesti erinevaid ehituslahendusi.

„Kui pinnas on väga savine, märg või soine, võib vundamendi rajamine minna planeeritust kallimaks. Seetõttu tasub mõnel juhul teha geoloogilised uuringud, mis aitavad hinnata põhjavee taset, võimalikke ehituskulusid ja vältida hilisemaid soovimatuid väljaminekuid. Nii on võimalik kindel olla, et maja püsib stabiilne ja ohutu ka aastate pärast,“ selgitas Kikas.

Taristu ja kommunikatsioonid

Hea krundi üks olulisemaid kriteeriumeid on arenenud taristu. Isegi väga atraktiivses asukohas olev krunt võib nõuda suuri lisainvesteeringuid, kui puuduvad tehnilised kommunikatsioonid.

„Atraktiivne hind võib peita tõsiasja, et krundile ei ole toodud elektrit, vett ega kanalisatsiooni. Sellisel juhul tasub eelnevalt välja selgitada, kas ühendamine on võimalik ja kui palju see maksab. Mõnikord moodustavad kommunikatsioonide rajamise kulud suure osa kogu projektist,“ ütleb ekspert.

Õiguslikud aspektid

Enne krundi ostmist tuleb kindlasti üle vaadata ka dokumendid, sest need võivad paljastada piiranguid, mis mõjutavad ehitusvõimalusi või kogu projekti elluviimist. „Veenduge, et krundil on selge omandiõigus ning et puuduksid kasutuspiirangud või kaitsevööndid. Samuti on oluline kontrollida krundi sihtotstarvet ja ehitusõigust ehk kas sinna on üldse lubatud elumaja ehitada,“ märkis Kikas.

Hinnang tervikpildile

Krundi valimine on üks olulisemaid samme oma maja planeerimisel, mistõttu tasub enne ostu koguda võimalikult palju infot. „Hea lähtekoha annab hindamisakt, kust võib selguda oluline teave krundi omaduste ja võimalike kitsaskohtade kohta. Kui plaan on asuda maja projekteerima, tasub varakult kaasata ka arhitekt ning ehitusõiguse või piirangute osas küsida vajadusel nõu kohalikust omavalitsusest. Mida põhjalikum on eeltöö, seda väiksem on risk ootamatute kulude tekkeks ehituse käigus,“ sõnas Kikas.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Valitsus piirab Venemaa ja Valgevene kodanike võimalust Eestis kinnisvara omandada

Vabariigi ValitsusStenbocki maja, 2. juuli 2026 – Valitsus kiitis tänasel istungil heaks seaduseelnõu, millega luuakse võimalus keelata Eesti pikaajalise elaniku elamisloata Venemaa ja Valgevene kodanikel, nende riikide ettevõtetel ning nende kontrolli all olevatel juriidilistel isikutel kinnisvara omandamine kogu Eestis.

Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise eesmärk on vähendada riski, et vaenulikud riigid kasutavad Eestis asuvat kinnisvara luure- ja mõjutustegevuseks, sabotaaži ettevalmistamiseks või strateegiliselt oluliste positsioonide loomiseks.

Siseminister Igor Taro sõnul peab Eesti muutunud julgeolekuolukorras sulgema võimalused, mida vaenulik riik saab meie vastu kasutada. „Venemaa on näidanud, et kasutab oma eesmärkide saavutamiseks kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid – sõjalisest jõust luure-, mõjutus- ja sabotaažitegevuseni. Ka kinnisvara võib anda võimaluse luua Eestis püsivaid tugipunkte, koguda teavet või valmistada ette tegevust strateegiliste objektide läheduses. Eesti riik ei pea võimaldama agressorriikide kodanikel ja nende kontrolli all olevatel ettevõtetel siin piiranguteta kinnisvara omandada,“ ütles Taro.

Eelnõuga antakse valitsusele õigus määrata riigid, mille kodanike ja ettevõtete kinnisvaraomand võib ohustada Eesti julgeolekut või avalikku korda. Esialgu on kavas nimetada sellisteks riikideks Venemaa ja Valgevene.

Keeld hakkab puudutama nende riikide kodanikke, kellel ei ole Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust. Samuti laieneb keeld Venemaal ja Valgevenes registreeritud ettevõtetele ning juriidilistele isikutele, olenemata nende registreerimisriigist, kui nende tegelik kasusaaja kuulub piirangu alla.

„Piirang peab toimima sisuliselt, mitte ainult paberil. Seetõttu ei tohi sellest olla võimalik mööda minna, asutades kinnisvara ostmiseks ettevõtte Eestis või mõnes teises Euroopa riigis. Tehingu puhul tuleb vaadata, kes ettevõtet tegelikult kontrollib ja kelle huvides kinnisvara omandatakse,“ lisas Taro. „Eesti tegutseb siin sarnaselt oma naabrite Soome ja Lätiga, kes on juba kehtestanud vastava piirangu. Ühtselt tegutsedes tagame kogu piirkonna stabiilsuse ja turvalisuse.“

Piirang hakkab kehtima kogu Eesti territooriumil ning hõlmab ka korteriomandit, hoonestusõigust ja kinnisasja mõttelise osa omandamist. Seadus ei ole tagasiulatuv ega võta kelleltki ära juba olemasolevat vara. Samuti ei puuduta keeld Venemaa ja Valgevene kodanikke, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Kinnisvara üürimine või rentimine jääb lubatuks.

Põhjendatud erandjuhtudel võib valitsus anda kinnisasja omandamiseks loa, kui tehing ei kahjusta piirangu eesmärki.

Eelnõuga ajakohastatakse ka seni 1999. aasta haldusjaotusel põhinevat kinnisasjade omandamise piiranguala. Edaspidi määratletakse piiranguala külade kaupa ning see kantakse avalikult kontrollitavale maakatastri kitsenduste kaardile.

Lisaks hakatakse piirangute järgimisel kontrollima juriidilise isiku tegelikku kasusaajat ja tema kodakondsust. Kontrolli teevad kinnisvaratehingu või võõrandamismenetluse käigus notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, riigivara võõrandajad ning Maa- ja Ruumiamet.

Eelnõu hinnanguline mõju kinnisvaraturule on väike. 2025. aasta tehinguandmete põhjal oleks kavandatav piirang puudutanud ligikaudu 600 kinnisvaratehingut. Muudatusel on seevastu oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.