Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bigbank: Septembris inflatsioon kiirenes, paraku sügis leevendust ei too

05.10.2026 Raul Eamets

Suvel hakkasime me juba harjuma inflatsiooniga, mis oli aasta võrdluses 2% või alla selle, ehk tasemel, mida Euroopa keskpank peab mõistlikuks hinnatõusuks.

Täna avaldas Statistikaamet septembri harmoneeritud hinnaindeksi kiirhinnangu, mis annab meile esialgse tunnetuse kui palju hinnad tõusid septembris. Tegemist on peaasjalikult mudelipõhise hinnanguga, mida täpsustakse kui lõplikud andmed septembri kohta on laekunud. Reaalsetel andmetel põhinev tarbijahinnaindeks avaldatakse järgmisel kolmapäeval. Kui vaatame tagasi viimaste kuude kogemusele, siis erinevused kiirhinnangu ja lõpliku indeksi vahel on olnud suhteliselt marginaalsed.

Kiirhinnangu järgi kasvasid hinnad aasta võrdluses 3%, mis on kaks korda rohkem kui oli hinnatõus augustis.

Vaadates sügise poole, siis on selge, et hinnakasvu aeglustumist meil loota ei ole. Peamine põhjus on jätkuv nafta- ja gaasikriis ning ebaselgus Hormuzi väina ümber. Sellele on lisandunud ka huthide tegevus Jeemenis, kes on edukalt blokeerinud laevaliikluse Bab el-Mandebi väinas, mis ühendab India ookeani ja Punast merd ning mida meretransport kasutab väravana, et liikuda Suessi kanalisse. Täna sõidab enamus kaubalaevu huthide rünnaku hirmus ümber Aafrika. Läbi kahe väina käib pea üks neljandik maailma meretranspordist ja nende blokeerimine muudab kallimaks mitte ainult nafta ja gaasi, vaid kõikide kaupade hinnad, mis täna meritsi liiguvad Aasiast Euroopasse.

Kõige suurema mõjuga on hinnatõusule jätkuvalt energiahindade kallinemine ja sügise edenedes, kui nõudlus kütte ja elektri järgi kasvab, hakkavad kasvama ka energiahinnad. Eriti valusasti puudutab see neid kohalikke omavalitsusi ja eratarbijaid, kes on panustanud maagaasile, sest gaasihinnad on juba täna väga kõrged ja nõudluse suurenedes Euroopas nad kasvavad veelgi. Kallimaks on läinud ka alternatiivsed kütuse liigid nagu pelletid ja küttepuud, sest nõudlus neile on samuti kasvanud. Diiselkütuse hinna kallinemine jõuab hiljem või varem läbi transpordi kallinemise ka lõpptarbimise hindadesse. Seega ootab meid sügisel ees inflatsiooni kiirenemine.

Luminori uuring: millises maakonnas on üürnike osakaal kõige suurem?

05.10.2026 Adaur.ee

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis elab praegu üürikodus 15% vastanutest. Maakondade võrdluses on üürnike osakaal kõige suurem Tartumaal, kus üüri maksab ise ligi veerand vastanutest. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul näitavad tulemused, et üürikodu on paljude inimeste jaoks loomulik osa iseseisvasse ellu astumisel.

„Üürimine annab võimaluse säilitada rohkem paindlikkust ajal, mil töökoht, pereplaanid või soovitud elukoht ei ole veel pikemaks ajaks paigas. Uuringust on hästi näha, et üürikodus elamine on kõige tavalisem just nooremate inimeste seas ehk see on tugevalt seotud ka inimese eluetapiga,“ ütles Kikas.

Vanuserühmade vahel on erinevus märkimisväärne. 18–29-aastastest elab praegu üürikodus 34% ehk ligikaudu iga kolmas vastanu. 30–39-aastaste seas on vastav osakaal 16%, 40–49- aastaste seas 5% ning 50–60-aastaste hulgas 10%.

Ka asukoha järgi joonistub uuringust välja selge erinevus. Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, kus elanikkonnast arvestatav osa on kindlasti ka tudengid, üürib kodu 23% vastanutest. Tallinnas elab üürikodus 19% elanikest, muudes linnades ulatub üürnike osakaal 14%-ni, samas kui külades, alevites ja alevikes elab üürikodus vaid 6% vastanutest.

„Linnades on üürikodu sageli praktiline valik, sest see võimaldab elukohta lihtsamini vahetada ega eelda kohe pikaajalise finantskohustuse võtmist. Nooremas eas võib selline paindlikkus olla eriti oluline. Oma kodu ostmine muutub tavaliselt päevakajalisemaks siis, kui sissetulek, töökoht ja tulevikuplaanid on muutunud kindlamaks,“ selgitas Kikas.

Üürimisega puutub elu jooksul kokku enam kui kuus eestlast kümnest ehk üürikogemus on märksa laiem kui praegune üürnike osakaal. Kui praegu elab üürikodus 15% vastanutest, siis veel 49% on seda teinud varem. Seega on ligi kaks kolmandikku ehk 64% Eesti inimestest mingil eluetapil ise üüri makstes üürikodus elanud. 35% vastanutest pole enda sõnul kunagi üürikodus elanud.

„Need tulemused näitavad, et üürimist ja kodu omamist ei peaks tingimata vastandama. Üürikodu võib olla teadlik ja sobiv lahendus mõneks eluetapiks ning hiljem kui tekivad võimalused ja soov, saab soetada oma kodu. Kui oma kinnisvara ostmine on eesmärk, tasub üüriperioodi jooksul järjepidevalt koguda omafinantseeringut ning jälgida, milline igakuine eluasemekulu oleks sissetulekute juures pikemas vaates jõukohane,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Norstat viis selle aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat – Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Tallinn: Avalda arvamust linnavara valdkonna arengukava kohta

05.10.2026 Tallinn.ee

Tallinn ootab elanikelt, ekspertidelt ja teistelt huvilistelt tagasisidet „Linnavara valdkonna arengukavale 2035“, mis seab pikaajalised eesmärgid sellele, kuidas linna kinnisvara omada, arendada, kasutada ja korras hoida. Arengukava on avalikul väljapanekul kuni 19. oktoobrini.

„Linna kinnisvara ei saa vaadata ainult tänaste vajaduste järgi, sest otsused, mida teeme praegu, mõjutavad linna kulusid ja teenuste korraldust aastakümneteks. Peame senisest täpsemalt hindama, milliseid hooneid ja ruume linn tegelikult vajab, kuidas olemasolevat vara paremini kasutada ning kuhu on põhjendatud investeerida. Arengukava annab selleks ühtsed põhimõtted ja pikema vaate,“ ütles Tallinna linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Terik.

Arengukava eesmärk on tagada, et linnale kuuluvat kinnisvara hoitakse heaperemehelikult, kasutatakse eesmärgipäraselt ja majandatakse jätkusuutlikult. Kinnisvaraotsused seotakse senisest tugevamalt linna teenuste pikaajaliste vajaduste ja strateegiliste sihtidega. Arengukava täpsustab strateegia „Tallinn 2035“ linnavara tegevusvaldkonna eesmärke, tegevusi ja mõõdikuid.

Arengukava aitab teha kinnisvaraotsuseid läbipaistvamalt ja tugineda senisest rohkem andmetele. See tähendab paremat ülevaadet linna hoonetest ja nende kasutamisest ning läbimõeldumat investeeringute, renoveerimise ja uusehituse kavandamist.

Ühtsem juhtimine aitab hoida kulusid kontrolli all ning tagada linnaelanikele vajalikud teenused sobivates ja hästi toimivates hoonetes. See omakorda tähendab koolide, lasteaedade ja muude avalike hoonete paremat kasutust, energiatõhusamaid hooneid, paremini ligipääsetavaid ruume ja läbimõeldud investeeringuid.

Arengukavaga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada kuni 19. oktoobrini kodulehel www.tallinn.ee/et/linnavara-arengukava.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Luminor: Riia vs Tallinn: kas Läti pealinn pakub sama raha eest rohkem kinnisvara?

05.10.2026 Adaur.ee

Korterite hinnad Riias on jätkuvalt märkimisväärselt madalamad kui Tallinnas, andes ostjatele seega sarnase eelarvega rohkem või kvaliteetsemat elamispinda. Samas ei tohiks investor nähtavat hinnavahet iseenesliku investeerimisvõimalusena käsitleda, kuna lõpliku ja selge pildi loovad kohaliku turu dünaamika koosmõjus vara kvaliteediga.

Eesti kinnisvarainvestorite pilgud on kodumaal keskendunud peamiselt Tallinnale ja Tartule ning viimastel aastatel on lisandunud neile lõunamaiste Hispaania, Portugali ja ka Itaalia kinnisvaraturud. Kuid üha enam haaratakse võimalustest ka kodule lähemal, Riias, kuhu on suundumas ka Eesti arendajate pilgud.

Ehkki Läti elamukinnisvara hinnad on viimase viie aasta jooksul tõusnud ligikaudu 51%, on keskmine hinnatase endiselt märkimisväärselt madalam kui Eestis. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul võib see kombinatsioon muuta Riia atraktiivseks investoritele, kes soovivad investeeringuid geograafiliselt hajutada.

„Kinnisvara kohta Riias ei saa enam öelda läbivalt odav, kuid võrreldes Tallinnaga on seal endiselt võimalik leida kvaliteetseid objekte hinnatasemel, mis võimaldab investoritel sama raha eest rohkem saada,“ ütles Ollik.

Madalamad hinnad, kuid ka vähem aktiivne turg

Eriti paistab võrdluses Tallinnaga silma Riia uusarenduste turg, mistõttu on ka mitmed Eesti arendajad sisenenud suurema jõuga Riia turule ja seal oma tegevust laiendanud, nähes kohalikes projektides pikaajalist potentsiaali. Teisisõnu – võimalusi Riias ei otsi ainult erainvestorid, vaid ka professionaalsed turuosalised.

Hoolimata sellest, et Riias elab rohkem inimesi kui Tallinnas, on sealne korteriturg vähem aktiivne kui meil. 2026. aasta esimese seitsme kuu jooksul müüdi Riias 4636 korterit, sealhulgas 332 uusarendustes. Tallinnas olid vastavad näitajad 5039 ja 454. Need arvud viitavad sellele, et kuigi Riia võib pakkuda atraktiivseid sisenemishindu, on turu likviidsus üldiselt madalam kui Tallinnas.

Luminori Baltikumi eluasemelaenude juhi Kaspars Sausaisi sõnul ei tohiks madalamat tehinguaktiivsust sellegipoolest tõlgendada nõrga nõudlusena. „Kinnisvara ostja Riias on ajas üha teadlikumaks ja valivamaks muutunud. Asukoht, energiatõhusus ja hoone kvaliteet mängivad ostuotsustes järjest suuremat rolli ning nõudlus koondub hästi paiknevatesse projektidesse ja piirkondadesse,“ ütles Sausais.

Sama eelarve eest saab Riias rohkem

Ka kinnisvaraportaalide pakkumised illustreerivad kahe pealinna erinevusi. Näiteks 2015. aastal valminud heas korras kolmetoalise korteri võib Riias saada hinnaga 245 000 euroga ehk ligikaudu 2784 euroga ruutmeetri kohta. Skanste piirkonnas asuv uus kolmetoaline korter maksab 257 500 eurot, mis teeb ligikaudu 3370 eurot ruutmeetri kohta.

Tallinna Mäepealse piirkonnas, mis asub kesklinnast mõnevõrra kaugemal kui Riia Skanste, pakutakse paar aastat vanemat, kuid võrreldavat 2012. aastal valminud korterit hinnaga 269 000 eurot ehk umbes 3568 eurot ruutmeetri kohta. Läheduses asuva uue kolmetoalise korteri hinnaks on märgitud 277 190 eurot, mis tähendab ligikaudu 4529 eurot ruutmeetri kohta.

Seega saab ca 250 000 – 280 000 euro suuruse eelarvega ostja praegu Riias soetada suurema või uuema kodu, samal ajal märgatavalt vähem ruutmeetri eest makstes.

Riia turg pole homogeenne

Sellegipoolest ei tasu Olliku sõnul investoril teha otsuseid üksnes üldise hinnavõrdluse või Exceli tabeli põhjal. „Sarnaselt Tallinnale võivad linnaosade, hoonete ja üksikute arendusprojektide vahelised käärid olla väga suured. Seetõttu ei tohi ükski investeerimisotsus põhineda pelgalt keskmiste ruutmeetrihindade võrdlemisel,“ ütles ta.

Kaspars Sausais lisab omakorda, et Riia turul muutub üha olulisemaks kvaliteetsete uute ja uuemate arenduste ning vanema elamufondi vaheline lõhe. „Energiatõhusad uusarendused ja renoveeritud hooned on aina nõutumad. Vanemat elamufondi vaadates seevastu tuleb ostjal kindlasti väga hoolikalt hinnata eri faktoreid, alates hoone üldisest seisukorrast, haldaja või ühistu võimekust ning hinnates ka tulevasi renoveerimisvajadusi.“

Nii Riias kui Tallinnas on paneelmajade rajoonides suur hulk kortermaju, mis vajavad ulatuslikku renoveerimist ning see teeb just madalama sisenemislävendiga kinnisvara puhul hoone üldise seisukorra hindamise sama oluliseks korteri enda kvaliteedi hindamisega.

Kaspars Sausais märgib, et Riia nõukogudeaegsetest paneelmajadest on renoveeritud vaid umbes 4–6 protsenti, samas kui Tallinnas on see näitaja, sõltuvalt linnaosast, märkimisväärselt kõrgem. Näiteks Mustamäel, mis on Tallinna „mägedest“ koduostjatele üks atraktiivsemaid piirkondi, ulatub renoveeritud kortermajade osakaal kuni 40 protsendini.

Ainuüksi madalam hind ei ole parem investeering

Praegust hinnataset arvestades võib Riia pakkuda Eesti investoritele head võimalust oma portfelli hajutada ja osaleda Balti piirkonna kasvuloos. Kuid nagu igal – olgu kodu- või välismaisel – kinnisvaraturul, sõltub edu eelkõige põhjalikust ettevalmistusest.

„Enne investeerimisotsuse tegemist tuleb põhjalikult uurida kohalikke turutrende, üürituru eripärasid, maksukeskkonda ja konkreetse piirkonna arenguväljavaateid. Tallinna kinnisvara ostmise eelis on see, et pigem tuntakse nii turgu kui konteksti. Riia eelis võib aga seisneda selles, et osa võimalikust hinnakasvust on seal veel ees. Hästi valitud vara võib pakkuda väga atraktiivset tootlust, kuid pimesi kindlasti investeerima minna ei tohiks,“ rõhutas Ollik.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Swedbank: Hinnatõus septembris kiirenes

05.10.2026 Liis Elmik

Turistide kulutusi arvesse võttev harmoneeritud hinnaindeks tõusis septembris augustiga võrreldes 0,5% ja aastatagusega võrreldes 3,0%. Hinnatõus hoogustus vastavalt meie prognoosile.

Üheksa kuu kokkuvõttes on harmoneeritud hinnad tõusnud 2,8% võrra. Sügiskuudel hinnatõus kiireneb energia kallinemise tõttu.

Septembris tõusid lisaks energiale ka rõivaste ja jalatsite hinnad. Aastaga on garderoobikaubad siiski mõnevõrra odavnenud. Piiriülesed ostud suurendavad konkurentsi ja langetavad hindu.

Lapsevanemaid rõõmustas lasteaia osalustasu kaotamine Tallinnas. Kuna lasteaia maksumuse osakaal tarbijahindade indeksis on väike, jäi selle otsuse mõju koondindeksile siiski tagasihoidlikuks.

Energia kallines

Elektri börsihind tõusis septembris taastuvenergia toodangu vähenemise ja elektrisüsteemi hoolduste tõttu. Gaasi ja nafta hinnad kerkisid geopoliitiliste pingete suurenemise järel.

Nafta- ja gaasihinnad püsisid septembris kõrged ja volatiilsed, sõltudes sõjategevuse käigust Pärsia lahe piirkonnas ja Ukrainas. Toornafta hind ületas 100 dollari piiri. Nafta kallines septembris augustiga võrreldes eurodes 17%.

Euroopa maagaasi hind kerkis kuuga aga 21%. Gaasi hinda vedasid geopoliitilised riskid, ebakindlus LNG-tarnete suhtes ning vajadus varuda gaasi enne talve.

Sel aastal tõusevad hinnad ligi 3%

Swedbank prognoosib selleks aastaks 3% inflatsiooni. Järgmise aasta hinnatõus peaks jääma alla 3%. Hinnatõusu annab sel aastal suurima panuse energia ja transpordi kallinemine.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Luminor: Kas teadsid? Kodulaen võib hõlmata ka kohtkindlat mööblit ja remonditöid

05.10.2026 Adaur.ee

Kodulaenuga võib lisaks kinnisvara ostule rahastada kohtkindlat sisustust, parkimiskohta, panipaika ning remondi- ja renoveerimistöid. Teatud tingimustel saab laenusummasse arvestada ka elektriauto laadimisseadme maksumuse. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Volti sõnul sõltub sobiv rahastamisviis sellest, mida soovitakse soetada ja kui mahukad on kavandatavad tööd.

„Kodulaenu eesmärk on kinnisvara ostmise, ehitamise või renoveerimise rahastamine, kuid laenusumma võib hõlmata ka koduga püsivalt seotud sisustust. Selle alla kuuluvad näiteks integreeritud köögimööbel ja -tehnika ning eritellimusel valmistatud sisseehitatud garderoobikapid,“ sõnas Volt. Seega arvestab pank kodulaenu hulka sisustuse, mida ei saa lihtsalt kaasa võtta.

Kodulaenuga saab rahastada ka parkimiskohta ja panipaika

Koos eluasemega saab kodulaenuga rahastada ka parkimiskohta ja panipaika. Sõltuvalt kinnisvaraprojektist võivad need kuuluda korteriomandi koosseisu või olla vormistatud eraldiseisvate objektidena. „Kui korter, panipaik ja parkimiskoht on hinnapakkumises eraldi ridadena välja toodud, liidab pank nende maksumuse kokku üheks laenusummaks,“ märkis ekspert.

Teatud tingimustel võib kodulaenuga rahastada ka elektriauto laadimisseadet. Kui laadija sisaldub juba arendaja esialgses hinnapakkumises ja kuulub parkimiskoha juurde, saab selle maksumuse laenusummasse arvestada. Kui laadija paigaldatakse hiljem eraldi projektina, kasutatakse selle rahastamiseks pigem mõnda muud lahendust, näiteks väikelaenu.

Remonditööde rahastamine sõltub nende mahust

Kodulaenu juurde võib taotleda lisasummat ka remondi- või renoveerimistöödeks. Rahastamise tingimused ja ülesehitus sõltuvad kavandatavate tööde ulatusest.

Väiksemate värskendustööde, näiteks seinte värvimise või pisiremondi puhul võib pank vajaliku summa kodulaenule lisada, kui kinnisvara turuväärtus seda võimaldab. Sageli hoitakse sellisel juhul omafinantseering minimaalsena ning kasutatakse oma vahendeid väiksemate tööde tegemiseks.

Kui ostetakse kehvas seisukorras kinnisvara, mida soovitakse põhjalikult renoveerida, sarnaneb rahastamisprotsess ehituslaenu omaga. „Suurema renoveerimise korral tuleb kinnisvarahindajale esitada üksikasjalik remondikulude kalkulatsioon. Selle põhjal määrab hindaja kinnisvara praeguse turuväärtuse ja prognoositava väärtuse pärast tööde lõpetamist,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Pank väljastab laenu sellisel juhul etapiviisiliselt. Esimese väljamaksega rahastatakse kinnisvara ostu ning järgmised väljamaksed tehakse tööde edenemise ja objekti turuväärtuse kasvu järgi. Mahuka renoveerimisprojekti puhul soovitab Volt võimaluse korral kasutada lisatagatist, mis muudab rahastamisprotsessi lihtsamaks ja paindlikumaks.

Kodulaen ei piirdu seega üksnes kinnisvara ostuhinna rahastamisega, vaid võib hõlmata ka mitmesuguseid kodu kasutamiseks vajalikke komponente. Enne laenutaotluse esitamist tasub pangaga läbi arutada, milliseid ostu või remondiga seotud kulusid saab laenusummasse arvestada. „Kindlasti tasub laenuhalduriga nõu pidada ning uurida võimalusi, mis puudutavad nii võimaliku parkimiskoha või panipaiga, aga ka remonditööde finantseerimist,“ sõnas Volt.

Pärnu uus maamärk saavutas täiskõrguse Papiniidu 50 elu- ja ärikeskuse sarikapeol tänati ehitajaid

02.10.2026 Adaur.ee

Eile, 1. oktoobril peeti Pärnus Papiniidu 50 kinnistule kerkiva uue elu- ja ärikeskuse sarikapidu. Ligi 16 miljonit eurot maksev ja endise Mai kultuurikeskuse asemele ehitatav kompleks on saavutanud oma maksimaalse kõrguse. Arendaja Millerhawk ja peatöövõtja Tallinna Ehitustrust tõid traditsiooniliselt katuselt alla sarikapärja, et tänada ehitajaid ja tähistada olulist vaheetappi enne hoone avamist.

„Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda. See ei ole enam pelgalt visioon paberil, vaid Pärnu linnapilti rikastav kaasaegne maamärk. Oleme ehitustöödega graafikus ning mul on siiralt hea meel tänada ehitajaid, kelle pühendumuse toel avame uue ärikeskuse uksed kohalikule kogukonnale juba varsti,“ sõnas arendaja Millerhawk OÜ juhatuse liige Marko Kull.

Kahe hoone ehk kaheksakorruselise korterelamu ja kolmekorruselise ärikeskuse samaaegne rajamine ühele krundile on nõudnud ehitajalt suurt pingutust. Peatöövõtja Tallinna Ehitustrust OÜ juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul on meeskond teinud suurepärast tööd. „Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid, kuid tänu tellija, projekteerijate ja ehitajate ühisele pingutusele oleme jõudnud majakarbi valmimiseni. Nüüd on fookus sisetöödel ja viimistlusel, et ruumid rentnikele ja uutele koduomanikele õigeaegselt üle anda,“ märkis Somelar.

Ligi 11 200 m² suurune arendus toob Mai piirkonda uue hingamise, ühendades endas moodsad elupinnad ja esmavajalikud teenused. Kolmekorruselise ärikeskuse ankurrentnik on Selver, mis avab oma 2550-ruutmeetrisel üldpinnal laiuva ja supermarketi juba 19. novembril.

Lisaks toidupoele avavad keskuses uksed Südameapteek, 750 m² suurune spordiklubi Fitness 24/7 ning kohvik. Ärihoone klientidele on loodud mugav parkimine hoone esimesel korrusel. Coop Panga poolt rahastatud hoonetele aitab rahvusvaheliselt tunnustatud LEED sertifikaati omandada Millerhawki gruppi kuuluv Greenmetrix OÜ.

Avaloni brändi alt turustatavas kaheksakorruselises eluhoones valmib 40 eri suurusega ühe- kuni neljatoalist korterit, mille kõrgematelt korrustelt avanevad lummavad vaated merele. Elanike kasutusse antakse ligi 170-ruutmeetrine üldkasutatav katuseterrass. Esimesed uued kodud valmivad plaanide kohaselt 2027. aasta esimeses kvartalis.

Millerhawk OÜ (www.millerhawk.com) on kinnisvaraarendus ja -haldusettevõttena juhtiv keha, mille alt arendatakse ja hallatakse ärikinnisvara. Millerhawkile kuulub ka elukondliku kinnisvara arendaja Avalon, millel on mitmed arendused Tallinna linnas ja Harjumaal Rae, Saue ja Harku vallas ning Viljandis ja Maardus.

Statistikaamet: Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?

02.10.2026 Statistikaamet

2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.

Eelmisel aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale
20 – 29-aastaselt eelistatakse kolida linnadesse, teistes vanuserühmades väikelinnadesse või maale
Suuremad rändevood on enamasti kahesuunalised ning enim liikumist toimub seal, kus elab rohkem inimesi

Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi:

linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril;
väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril;
maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril.

Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda.

2025. aastal vahetas riigisiseselt elukohta 46 432 inimest, kellest 37 650 liikus senisest koduvallast kaugemale, näiteks ühest maakonnast teise.

Linnad – noorte rände sihtpunkt

Linnadesse kolivad peamiselt noored täiskasvanud (20–29-aastased), alates 30. eluaastast kalduvad inimesed koos perega aga pigem kolima väikelinnadesse või maale. 85-aastaste ja vanemate hulgas on linnade rändesaldo kordaja -8,0, mis tähendab, et iga 1000 selles vanuses elaniku kohta lahkus linnadest umbes 8 inimest. Eakate linnadest välja kolimisel mängib rolli ka hooldekodude paiknemine väljaspool linnasid.

Vaadates meeste ja naiste andmeid eraldi, on näha, et usinamad linnadesse kolijad on noored naised. Kuna ränne linnadesse toimub suures osas maalt, peegeldub see trend ka teistpidi: maal on noori naisi üha vähem.

Väikelinnad – kohad, kuhu kolida koos lastega

Väikelinnade rändeaktiivsus on küllaltki suur: rohkelt tuleb juurde 30–44-aastaseid elanikke, kellega koos kolivad sinna ka nende alla 15-aastased lapsed.

Kuna Harjumaal elab peaaegu pool Eesti elanikkonnast, kontrollisime, kas väikelinnadesse liikumise trend on üle-eestiline või puudutab ainult Harju- ja Tartumaad. Kui maaliste asustuspiirkondade rändesaldo jääb positiivseks ka ilma Harjumaata, veavad väikelinnaliste asustuspiirkondade positiivset rändesaldot Harju- ja Tartumaa linnalähedased vallad. Statistikaamet vaatab perioodiliselt üle jagunemise väikelinnalistesse ja linnalistesse piirkondadesse ning korrigeerib asustuspiirkonna liiki vastavalt sellele, milliseks on seal kujunenud asustustihedus.

Maapiirkonnad – populaarne elukoht, kuid mitte noorte täiskasvanute seas

Maapiirkondade juures torkab silma, et sealt rändavad enim välja 20–29-aastased, kõigis teistes vanuserühmades on rändesaldo kordaja positiivne ehk siserände tulemusena tuleb teiste vanuserühmade elanikke juurde.

Suurimad liikumised ei ole enamasti ühesuunalised

Vaadates Eesti maakondi ning eraldi ka Tallinna, näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on suuremad rändevood suundunud Harjumaale ja Harjumaalt välja, Tallinnasse ja Tallinnast välja. Rohkem liikumist on toimunud ka Tartu ja Pärnu maakondades ehk ootuspäraselt toimub rohkem liikumist seal, kus elab rohkem inimesi. Tartu- ja Harjumaa vahel liigub inimesi mõlemas suunas üsna võrdselt.

2025. aastal kahanes Eesti linnade elanikkond siserände tõttu 3196 inimese võrra – nii palju rohkem inimesi kolis kas väikelinnadesse või maale võrreldes nendega, kes maalt linna kolisid. 2025. aastal kaotas Eesti-sisese rände tõttu enim elanikke Tallinna linn: Tallinna siserände saldo oli -2177 ehk võrreldes Tallinnasse kolinud inimestega leidis nii mitu inimest rohkem uue elukoha Tallinnast väljaspool.

Millisest maakonnast millisesse maakonda 2025. aastal koliti?

Järgneval joonisel on toodud rändevood kõigi Eesti maakondade ja Tallinna vahel 2025. aastal. Suuremate voogudena tulevad esile Harjumaa ja Tallinna vahel liikuvad inimesed, kuid Harjumaa vahetab elanikke ka kõigi teiste maakondadega. Arvestatav hulk inimesi liikus Harjumaalt ka mujale Eestisse.

Kes on siserände „staarid“?

Arvuliselt suurim sisserändevoog toimub suurematesse linnadesse – Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse –, kuid sealt rännatakse samaväärselt ja isegi rohkem välja. Siserände saldot absoluutarvudes vaadates on suurimad kaotajad just Tallinn ja Tartu, kuid ka Narva – seda nii ühe kui viie aasta vaates. Siserände „staare“ otsides näeme, et viimase viie aasta jooksul (2021–2025) on netovõitjad kindlasti suurte linnade lähedased vallad, eriti Harjumaal. Rändesaldo on viis aastat järjest positiivne olnud Harjumaal Harku, Rae ja Saue vallas ning suurte „võitjate“ hulgas on ka Tartumaal asuvad Kambja, Viimsi ja Tartu vald.

Kui vaadata rändeaktiivsust rändesaldo kordajana ehk seda, kui palju inimesi on ühest haldusüksusest teise liikunud iga 1000 selles haldusüksuses elava inimese kohta, siis avaneb pisut teine pilt: 1000 inimese kohta tuleb inimesi kõige rohkem juurde samuti Harjumaa ja Tartumaa valdadesse, kuid suurima sisserändeaktiivsusega olid 2025. aastal Jõelähtme ja Kiili vald Harjumaal ning Kastre, Luunja ja Tartu vald Tartumaal.

Märkus: väikesaarte andmete tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et kuna sealne elanikkond on väga väike, mõjutavad ka väikesed muudatused kordajat olulisel määral.

Viie aasta vaates on siserände tõttu elanikke juurde tulnud 40 kohalikku omavalitsusse ning elanike arv on kahanenud 39-s.

Rändeandmeid tõlgendades tasub arvesse võtta, et see pole ainus rahvastiku kasvu ja kahanemise mõjutegur – sünnid ja surmad mõjutavad sageli rahvaarvu muutumist rändest enam, seega tervikpildi nägemiseks tasub lisaks käesolevas loos kajastatud siserändele võtta arvesse nii sünde-surmasid kui ka inimeste liikumist Eestisse ja Eestist välja.

Statistikaamet määratleb inimese elukohta ja selle muutusi paiknemisindeksi abil, mille sisendiks on üle 24 erineva andmeallika. Paiknemisindeks võeti kasutusele, kuna inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht ei pruugi ühtida tema tegeliku elukohaga. Paiknemisindeksi alusel määratakse inimese alaliseks elukohaks aadress, millega ta on registrite põhjal kõige rohkem seotud.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Tallinn: Väike-Ameerika tänav saab rohelisema ja turvalisema ilme

02.10.2026 Tallinn.ee

Tallinn plaanib rekonstrueerida Väike-Ameerika tänava ja Luha tänava lõigu, et luua senisest rohelisem ja turvalisem tänavaruum, kus on rohkem ruumi jalakäijatele ning säilib ka autoga ligipääs. Eskiisprojekt on valminud ja seda tutvustatakse 7. oktoobril.

„Väike-Ameerika tänava uuendamise eesmärk on teha sellest tänav, kus on hea ja turvaline liikuda nii jalgsi, rattaga kui ka autoga. Rohkem haljastust ja paremini korraldatud tänavaruum muudavad kogu piirkonna meeldivamaks ning annavad elanikele kvaliteetsema avaliku ruumi,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Rekonstrueerimine hõlmab Väike-Ameerika tänavat Pärnu maanteest Tehnika tänavani ning Luha tänava lõiku Väike-Ameerika tänavast Koidu tänavani. Viieharulise ristmiku asemele on kavandatud väljakulise lahendusega ringristmik ning liikluse rahustamiseks tõstetakse ristmike alasid. Väike-Ameerika tänaval säilib kahesuunaline liiklus, kuid Toom-Kuninga ja Virmalise tänava vahelisel lõigul vähendatakse sõidutee laiust, et anda rohkem ruumi jalakäijatele.

Tänavatele on kavandatud kokku 61 parkimiskohta ja kolm lühiajalise peatumise kohta Tallinna Tehnikakõrgkooli juures. Tänavaruumi lisandub haljastust, sealhulgas puid, põõsaid ja madalhaljastust. Haljastuse eesmärk on muu hulgas vähendada kuumust, liigendada parkimist ja muuta tänavaruumi rohelisemaks.

„Väike-Ameerika tänav on oluline ühendustee, kuid samal ajal ka paljude Kesklinna elanike igapäevane kodutänav. Uuendus peab aitama neid kahte rolli paremini tasakaalustada, et tänav ei oleks üksnes koht, kust läbi liigutakse, vaid meeldiv osa ümbritsevast elukeskkonnast. Kutsun piirkonna elanikke ja teisi huvilisi eskiislahenduse avalikul tutvustusel kaasa rääkima,“ ütles Kesklinna vanem Nikita Groznov.

Projektialal hakkab kehtima valdavalt 30 km/h piirkiirus ning kohalikes sõlmpunktides, sealhulgas Väike-Ameerika, Luha ja Kesk-Ameerika tänavate ristmiku piirkonnas, 20 km/h piirkiirus. Ühistranspordi liikumine muutub: buss number 32 hakkab edaspidi sõitma Tehnika tänaval.

Eskiisprojekti avalik tutvustus toimub 7. oktoobril kell 17.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis aadressil Pärnu mnt 62.

Eskiislahenduse kohta saab tagasisidet esitada kuni 14. oktoobrini 2026 veebilehe https://www.tallinn.ee/et/vaikeameerika vahendusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

KV.EE kinnisvara-podcast: Kuidas planeerida kodu soetamist ja mida jälgib pank?

02.10.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 148. osa külaline on Swedbanki eluaseme finantseerimise valdkonna juht Anne Pärgma. Räägime koduostu rahastamisest, panga üldistest tingimustest ning majanduskeskkonna mõjust koduostjale. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Anne Pärgma annab põhjaliku hinnangu koduostjate nõudlusele ja pakkumisele ning selgitab pankadevahelise tervisliku konkurentsi mõju pakkumiste kujunemisele ja kliendisuhtele.

Tõnu Toompark ja Anne Pärgma arutlevad pikemate makseperioodide otstarbekuse ning keskmiste tehingusummade ja ostetavate kinnisvaratüüpide muutuste üle. Vaatluse all on noorte koduostjate osakaal ja aktiivsus, järelturu ning uusarenduste tehingute osakaalud ning regionaalsed tegurid erinevates Eesti piirkondades.

Lisaks puudutame Euribori liikumiste mõjusid juba olemasolevatele ja uutele laenuvõtjatele panga riskimarginaalide kujunemist turul. Saate lõpus jagab saatekülaline praktilisi nõuandeid ja soovitusi kodu soetamist kaaluvatele inimestele.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kliimaministeerium: Keskkonnamõjude hindamine muutub selgemaks ja kiiremaks

02.10.2026 Adaur.ee

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis muudab keskkonnamõju hindamise menetluse kiiremaks ning vähendab bürokraatiat ja halduskoormust. Muudatuste eesmärk on suunata tähelepanu sisulisele mõjude hindamisele, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme.

Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo sõnul on muudatus oluline samm valitsuse eesmärgi saavutamisel muuta ettevõtetele investeeringute tegemine lihtsamaks ja kiiremaks. „Pikad ja koormavad menetlused teevad karuteene nii majanduse kui keskkonna heale käekäigule. Planeeringuid oleme juba kiirendanud, kuid selle oluline osa on ka keskkonnamõju hindamisel, kus oleme vähendanud dubleerivaid tegevusi ja muutnud protsessi tõhusamaks. Põhjalikku keskkonnamõju hindamist tehakse seal, kus see on olulise keskkonnamõju tõttu päriselt vajalik,“ sõnas Keldo.

Muudatusettepanekud põhinevad põhjalikul teenusedisaini protsessil, mille käigus peeti fookusrühma kohtumisi arendajate, keskkonnamõju hindamise ekspertide, Keskkonnaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Transpordiameti, kohalike omavalitsuste ning avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega. Protsessi käigus kaardistati senise praktika tugevused, kitsaskohad ja võimalused menetluse parandamiseks.

Eelnõuga jäetakse ära dubleerivad ja vähese lisandväärtusega etapid. Näiteks ei pea tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise programmi ja aruannet enam menetluse käigus korduvalt läbi vaatama ning lihtsustuvad ka dokumentide sisunõuded. Hinnanguliselt lühendab see menetlusaega mitme kuu võrra.

Üks suuremaid muudatusi puudutab keskkonnamõju hindamise programmi etappi. Kui samalaadsete varasemate projektide mõjude hindamiste põhjal on juba teada kavandatava tegevuse võimalik mõju, vajalikud uuringud ja eksperdid, saab programmi koostamise teatud juhtudel ära jätta ning hindamise ulatuse määrata kohe algatamise otsuses. Korduvate ja teada mõjuga projektide puhul võib see lühendada menetlust hinnanguliselt kuni viis kuud.
Samuti täpsustatakse, millal on keskkonnamõju hindamine vajalik. Mitme tegevuse puhul asendub automaatne hindamiskohustus eelhinnanguga ehk juhtumipõhise kaalutlusega. Samas väheoluliste muudatuste puhul ei ole ka eelhinnangut enam alati vaja.

Muudatustest võidavad kõik menetluse osapooled: arendajatele muutub protsess selgemaks ja kiiremaks, tegevusloa andjad saavad parema lähteinfo ning väheneb nii nende kui menetluses osalevate asutuste töökoormus. Rohkem aega jääb sisulisele mõjude analüüsile, uuringutele ja keskkonnameetmete väljatöötamisele, samal ajal kui avalikkusele ja keskkonnaorganisatsioonidele säilivad peamised võimalused menetluses kaasa rääkida.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse esimene lugemine riigikogus lõpetati ning see liigub teisele lugemisele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik annab Tallinna linnale tasuta maa Haaberstis

02.10.2026 Adaur.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võõrandab tasuta Tallinna linnale riigimaa Haabersti linnaosas, kuhu linn soovib rajada ühiskondlikud hooned haridus- ja sotsiaalteenuste osutamiseks.

Pikaliiva tn 69 kinnisasi kuulub ministeeriumile ja selle sihtotsatarve on ühiskondlike ehitiste maa. Majandus- ja tööstusministri Liina Vahtrase sõnul läheb krunt kasutusse kohalikele elanikele vajalike teenuste arendamiseks, mistõttu on selle andmine Tallinnale põhjendatud. „Riik annab maa, samas kohalik omavalitsus teab, mida inimesed kohapeal vajavad. Eesmärk on üheskoos pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja kujundada terviklik ruumilahendus arenevale linnaosale,” märkis ta.

11,7-hektariline kinnistu asub Haabersti linnaosas Harku järve kaldal. Tallinna linna kehtestatud detailplaneering näeb ette hooned munitsipaalteenuste jaoks, samuti võimalused puhke- ja sportimistegevusteks.

„Selle kinnistu linnale üleandmine on oluline samm, sest detailplaneeringuga oleme juba loonud aluse haridus- ja sotsiaalteenuste arendamiseks Pikaliiva piirkonnas,“ ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik. „Nüüd saab linn liikuda edasi järgmiste ettevalmistavate sammudega. Eesmärk on kujundada ala tervikuna – tuua vajalikud teenused inimestele lähemale ning hoida Harku järve äär hästi kasutatava puhkealana.“

Alale on planeeritud lasteaed, põhikool, spordisaal, hoolekandeasutus, eakate teenusmajad, väikelaste perepesa ruumid, erivajadusega laste päevahoid, parki teenindav paviljon, vaatetorn. Detailplaneeringu järgi püstitatakse hooned Pikaliiva tänava poolsesse ossa, Harku järve äärsed alad on kavandatud avalikuks kasutamiseks.

Pikaliiva tn 69 kinnisasja harilik väärtus on 6,7 miljonit eurot.

Seaduse järgi saab riik kohalikule omavalitsusele maad tasuta võõrandada, kui omavalitsus vajab seda seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

Tallinna Linnavalitsus esitas taotluse kinnisasja enda omandisse saamiseks 2018. aastal, võõrandamise eeldus oli alale detailplaneeringu kehtestamine.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembris tõusid hinnad 0,5%

02.10.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 0,5% ja eelmise aasta septembriga võrreldes 3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).

„Võrreldes 2025. aasta septembriga mõjutas indeksit peamiselt bensiini ja diislikütuse jätkuv hinnatõus, mis on tingitud kestvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet kolmapäeval, 7. oktoobril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi septembri andmed avaldatakse 15. oktoobril.

Koolitus „Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine“ toimub 13.10.2026

02.10.2026 Margot Toompark

Kasutusloa taotlemisel võivad probleemid ilmneda alles siis, kui ehitis on valmis – näiteks puuduvad vajalikud dokumendid või ei vasta projekt tegelikule olukorrale. See võib kaasa tuua menetluse venimise, lisakulud ja keerulised vaidlused.

Koolitus „Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine“ annab praktilise ülevaate kasutusloa vajalikkusest, taotlemise protsessist, dokumentidest ja levinud probleemidest. Koolitaja Martina Proosa käsitleb ka kasutusloa andmisest keeldumise aluseid, kõrvaltingimusi, kehtivust ning olulisemat kohtupraktikat.

Koolitus toimub 13.10.2026 kell 10.00–15.15 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Invego ja Reterra 14 miljoni eurone elurajoon Skanstes Rezidences on valmis ja sai kätte kasutusloa

01.10.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös Riiga rajatud Skanstes Rezidences elukvartal on valmis ja sai kätte kasutusloa. Kokku 14 miljonit eurot maksma läinud kompleks koosneb 67 kaasaegsest premium-klassi korterist.

Skanstes Rezidences asub Grostonase tänaval Riias ning koosneb kahest kaheksakorruselisest A-energiaklassi eluhoonest, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Salto Arhitektid. “Meie eesmärk oli luua midagi enamat kui lihtsalt korterid – eriline elukeskkond, kus on ühendatud maailmatasemel arhitektuur, mugavus ja pikaajaline väärtus. Hea meel on näha, et kavandatust on tänaseks saanud reaalsus,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning lisab, et Skanstes Rezidences on osutunud populaarseks valikuks ka Riia turule sisenenud kinnisvarasse raha paigutavate erainvestorite seas.

“Skanstest on saanud üks Riia dünaamilisemalt arenevaid piirkondi ning Skanstes Rezidences on osa sellest muutusest. Elav linnakeskkond, suurepärane asukoht ning kvaliteetne arhitektuur muudavad projekti atraktiivseks elukohaks ja oluliseks täienduseks Riia kasvavale elamuturule,” lisab Reterra tegevjuht Reigo Randmets.

Ehitusettevõtte Mapri Būve rajatud kompleks hõlmab 67 ühe- kuni neljatoalist korterit, mille hinnad algavad 124 900 eurost. Projektis on pööratud erilist tähelepanu loomulikule valgusele, avarusele ja kaasaegsele mugavusele. Korteritel on suured aknad ja rõdud, esimese korruse korteritel privaatsed terrassid ning loftilikud planeeringud. Mõnes korteris ulatub lagede kõrgus koguni kuue meetrini. Elanikele on rajatud ka katuseterrassid ning täiendava mugavusena avar maa-alune parkla.

Rohkem infot saadaolevate korterite kohta on arenduse veebilehel: https://skanstes.lv/en/

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku pinda ehk kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills.