Üle 50% kinnisvaratehingutest toimub väljaspool Tallinna ja Tartut, samas tuleb just väljaspool suuremaid keskusi mõelda rohkem kinnisvara likviidsuse ja finantseerimisvõimaluste peale.

Suured keskused nagu Tallinn ja Tartu ei domineeri enam kinnisvaratehingutes – üle poolte kinnisvaratehingutest toimuvad väikesemates linnades ja maapiirkondades, näitab Maa- ja Ruumiameti tehingute statistika. Nii oli 2025. aastal 54% kõigist kodudest ostetud väljaspool kahte Eesti suurimat linna.

Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul näitab see selgelt ära, et kogu elu pole koondunud vaid suurtesse keskustesse, vaid paljud inimesed soovivad nii pere kasvatamiseks kui töö tegemiseks rahulikumat keskkonda. „Coop Panga klientide seas on väiksemad keskused ja maapiirkonnad veelgi populaarsemad – 60% kodulaenudest on võetud Tallinnast ja Tartust eemal elamiseks,“ räägib ta.

Samas tuleb väljaspool suurlinnu kinnisvara ostmiseks arvestada täiendavate riskiteguritega. „Kõige suurem probleem väljaspool suuri keskusi on kinnisvara likviidsus ja sellest tulenevalt pankade valmidus laenu anda. Sellele järgneb ebapiisav sissetulek ja oht, et töökoha kaotuse korral ei ole piirkonnas piisava sissetulekuga alternatiivi,“ selgitab Ossipova.

Linnalähedastes asulates ja maapiirkondades tuleb lisaks arvestada suuremate logistiliste kuludega ning sellega, et linnast eemal asuv maja tähendab suuremat hoolduskoormust. Vanema, renoveerimist vajava maja puhul võib ehitustööde maksumus osutuda pea sama suureks või isegi suuremaks kui on ostuhind. „Kui tekib soov või vajadus maja müüa, siis turuhind ei pruugi katta pangalaenu ja tehtud investeeringuid. Seetõttu tuleks teha kaalutletud otsus ja pikaajaline investeering,“ räägib Ossipova.

Hind ja lähedus keskustele mõjutavad valikut

Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul vaatavad ostjad kõige meelsamini aastaringseks elamiseks sobivaid elamuid, renoveeritud või kergesti kohandatavaid talumaju, keskuste lähedasi eramuid ning osaliselt ka suvilaid, mida saab ümber ehitada püsieluasemeks.

Viimase kümnendiga on nõudlus väikelinnade ja maapiirkondade kinnisvara vastu muutunud, millele on kaasa aidanud ka kaugtöö võimaluse levik. „Kui 10 aastat tagasi oli maapiirkonda kinnisvara soetamine seotud konkreetse tööpakkumise või suvila soetamise sooviga, siis nüüd nähakse maapiirkonda sagedamini päris elukohana, mitte ainult suvekoduna,“ sõnab Uibomäe. Piirkondadest on eelistatumad siiski need, kus on olemas transpordiühendused, vajalikud teenused, vähemalt osaline ligipääs tööturule ja aktiivne kohalik kogukond.

Lääne- ja Lõuna-Eesti kutsuvad enim

Nii on endiselt kõige populaarsemad suuremate linnade läheduses asuvad vallad ja külad. Näiteks on märgatavalt huvi kasvanud Haapsalus, Pärnu ümbruskonnas ning Lõuna-Eesti asuva kinnisvara vastu. Tulevikus võivad tema hinnangul hinda minna ka mõned Lõuna-Eesti piirkonnad, Pärnu-, Viljandi- ja Läänemaa teatud osad.

Haapsalu ja Pärnu puhul mängib olulist rolli lähedus Tallinnale ja samal ajal rahulik mereäärne elukeskkond. Haapsalu pakub märgatavalt soodsamaid eluasemehindu ning kuna Tallinn on pooleteisetunnise autosõidu kaugusel, sobib see hästi näiteks kaugtöötajate jaoks, kes ei pea igapäevaselt kontoris käima. Pärnu ümbrus on samuti populaarne kaugtöö tegijate seas, kuid pakub rohkem võimalusi ka neile, kes eelistavad kodulähedases kohas töötada.

Lõuna-Eesti puhul on trend mõnevõrra teistsugune ja tugevamaks tõmbefaktoriks hinnatase ning maalähedasem elukeskkond, olles atraktiivne neile, kes otsivad soodsamat alternatiivi linnaelule. Samas ei ole huvi ühtlane ka Lõuna-Eesti sees ja määravaks saab, kas piirkonnas on olemas töövõimalused või piisav taristu igapäevaeluks.

„Töökohtade olulisus maapiirkonnas on endiselt väga oluline tegur kinnisvara ostuotsuse tegemisel. Hea näide on Ida-Virumaa, kus töökohtade arv on ajas vähenenud ja huvi kohaliku kinnisvara vastu on pärast seda hakanud kiirelt vähenema,“ toob ta välja.

Mida kaugemal keskustest, seda suurem omafinantseeringu nõue

Laenutingimused erinevad Coop Panga kodulaenude äriliini juhi Karin Ossipova sõnul asukohast sõltuvalt märgatavalt ja on seotud kinnisvara likviidsusega ehk kui kiirelt ja mis hinnaga on võimalik kinnisvaraga tehingut teha.

„Kui Tallinna või Tartu lähistel võib heas korras kinnisvara puhul saada laenu kuni 85% ulatuses selle väärtusest (EISi käendusega kuni 95%), siis kaugemates piirkondades nagu näiteks Valga lähistel võib omafinantseeringu nõue olla lausa 30 protsenti, kui mitte rohkemgi,“ sõnab Ossipova.

Sama tüüpi maja tagatisel võib saada maapiirkonnas 15–20% väiksema laenusumma kui linnas. Lahendustena kasutatakse näiteks EISi kodulaenu käendusi või Maaelu Edendamise Sihtasutuse antavat kodulaenu kaaslaenu, et toetada olukorras, kus omaosaluse raha napib. Lisaks avab EIS aeg-ajalt eramajade renoveerimistoetuste voore ning Ossipova sõnul tasub uurida kohalikust omavalitsusest, kas on sinna elama asumisel ette nähtud eluaseme soetamiseks mõeldud toetusi.