Suur pakkumine on pannud suvilate müüjad järjest keerulisemasse olukorda ning kiire müügisoovi korral tuleb tihti seatud hinnasihist loobuda ja leppida ostjate pakkumisega, seda eriti vanemate ja väikeste suvilate puhul, mille järgi on nõudlus selgelt vähenenud, kommenteerib 1Partner Kinnisvara maakler Garmen Heinsalu.
Kui varem otsiti maalähedast puhkusekohta vaid suvekuudeks, siis täna on staažika maakleri sõnul turgu ümber kujundamas noored pered, kes soovivad linnast eemale ostetava suvila endale aastaringseks päriskoduks kujundada. “Paljud nooremad inimesed omale mitut kinnisvara lubada ei saa ja nii kaalutaksegi oma korteri müümist ning selle asemele sellise suvila ostmist, mida jõukohaste investeeringutega aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Nii on nõutum kaup suvilate mõistes suurem maja ja suurem krunt,” räägib Heinsalu, kelle sõnul just vanemate lagunenud majade ja kiire müügisoovi puhul tuleb arvestada, et ostjad pakuvad hinda julgelt alla ning müüjatel tuleb tehingu õnnestumiseks sellega tihti ka leppida.
Maakleri sõnul on turul valikuvariante üpris palju, mistõttu kaaluvad ostjad kaua, vaadatakse läbi rohkelt kuulutusi ja käiakse võimalikult paljude objektidega tutvumas. “Hinna ja kvaliteedi suhe peab õige olema ning kõige tähtsamaks argumendiks on loomulikult asukoht. Samas on näiteks noorte perede jaoks oluline ka taristu, mistõttu võib lasteaedade, koolide ja muude esmatarbeteenuste olemasolu saada lõpliku ostuotsuse puhul väga oluliseks, kui mitte määravaks teguriks,” selgitab Heinsalu.
Eesti suvilaturul on kõige kuumem kaup endiselt rannikualadel asuvad kinnistud. 1Partneri maakler toob näiteks, et pealinnast mõistliku autosõidu kaugusel on kõrge nõudlusega piirkondadeks kujunenud Laulasmaa ja Keila-Joa ümbrus, kus paremas korras suvilate hinnad algavad 100 000 eurost, kuid samas ei ole kõik Tallinna-lähedased asukohad sama atraktiivsed. “Näiteks Laitse piirkonnas, kus asub palju vanemaid 1–2-toalisi suvilaid, on huvi märgatavalt madalam. Sealsed kinnistud on väikesed, privaatsust on vähe ja tihti on hoonete seisukord üpris kehv,“ selgitab Heinsalu miks taoliste objektide hinnad algavad 30 000 eurost.
Kogenud maakleri sõnul on viimastel aastatel vähenenud suvilaturu traditsiooniline hooajalisus. Kui varasemalt võeti vähese huvi tõttu talveperioodiks suvilate ja kruntide kuulutused üldse maha, siis Covidi järgselt on see trend muutunud. “Enam ei ole nii, et talvel müüme kortereid ja suvel suvilaid. Isegi talvekuudel, kui lund parasjagu maas ei ole, käivad inimesed kinnistuid vaatamas ning tunnevad ka majade ja suvilate vastu huvi,” räägib Heinsalu ja lisab, et üllatuslikult ei peleta suvekodu ostjaid ka külmad ja vihmased suved. “Kuigi võiks arvata, et eelkõige ilusad suveilmad innustavad inimesi suvilaostu peale mõtlema, siis alati see nii ei ole. Soojade ja päikeseliste ilmadega veedetakse aega rannas ning turg on aktiivsem tihtipeale just kehvemate ilmade puhul, mil inimestel on aega kinnisvaraportaalides surfata,” räägib Heinsalu, kuid tõdeb, et endiselt on suveperiood suvilaturul kõige aktiivsem aeg.
1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.
Kui sul on kaasomandis maja, siis sa tead, et see on nagu elada koos sugulastega, kellega sa ei ole isegi Facebookis sõber. Esialgu tundub kõik tore – „me ju saame hakkama“, aga siis tuleb jutuks katus, parkimiskoht, elektriarve või see, kelle koer murule kakab… Ja siis saabub hetk, kui tekib küsimus: „Kas me ei võiks korteriühistu teha?“
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) juunikuu küsitluse kohaselt on Eesti majanduse olukord mõnevõrra paranenud. Majanduskliima indeks tõusis märtsi 2,9 punktilt 8,1 punktile juunis, olles kõrgeim alates 2021. aastast. Ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord rahuldav ning ootused kuue kuu pärast on positiivsed.
Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine ruutmeetrihind, käive ja tehingute keskmine koguhind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Northern Horizon Capital AS-i juhatus esitas täna, 8. juulil 2025 Nasdaq Stockholmi börsile taotluse Rootsi hoidmistunnistuste (SDRide) noteerimise lõpetamiseks. Taotlus esitati seoses fondivalitseja 13. veebruaril 2025 tehtud otsusega lõpetada SDRide programm ja taotleda SDR-ide noteerimise lõpetamist Nasdaq Stockholmi börsil (teade lõpetamisest https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1354309&lang=et).
The management board of Northern Horizon Capital AS submitted today, 8 July 2025, an application to Nasdaq Stockholm for the delisting of the SDRs. The application was submitted in connection with the planned delisting of SDRs from Nasdaq Stockholm (notice of termination https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=1354309&lang=en) in accordance with the resolution of the fund manager dated 13 February 2025.
Elamispindade kättesaadavuse analüüsi valmistab meid ette elamispindade hindade reguleerimise osas. Elamispindade hinnaregulatsioonid omavad pikemas vaates turule sama efekti, kui sund pakkuda elamispindu soodushinnaga või tuua turule soodsat munitsipaalelamufondi. Sellised tegevused vähendavad elamispindade pakkumist ja seega ka kättesaadavust.
Septembris avaneb uus korterelamute renoveerimise toetusvoor, kus muinsuskaitsealuste ja miljööväärtuslike hoonete omanikele on mitmeid olulisi leevendusi ja lisasoodustusi.
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta mais majutusettevõtetes 304 000 turisti, mida on 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Nii välis- kui ka siseturiste oli mulluse maiga võrreldes 4% rohkem.
Kinnisvarakoolis toimub 08.-11.09.2025 koolitus „
Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu.
Hoolimata suve algusest oli kodulaenulepingute arv juunis suurem kui mais ning 136 tuhande euro piiri ületanud keskmine laenusumma oli koguni 12% suurem kui mais, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
