Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Statistika: Harjumaal 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 92 ruutmeetrit

13.10.2026

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Harju maakonnas sai 2025. a kasutusloa 3823 eluruumi kogupindalaga 350 600 ruutmeetrit. See teeb valminud eluruumi keskmiseks suuruseks 92 ruutmeetrit. Aastaga vähenes Harjumaa valminud eluruumide arv 4,4 ja nende pindala 2,3%. Valminud eluruumi keskmine pindala suurenes 2,2%.

Tallinna 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala oli 72 ruummeetrit. Harjumaa suhteliselt suur valminud eluruumide keskmine pindala viitab erinevale eluruumide struktuurile võrreldes Tallinnaga. Väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumide seas on rohkem rida- ja paarismajakortereid ning ühepereelamuid. Harjus väljaspool Tallinna kasutusloa saanud eluruumi keskmine pindala oli 114 ruutmeetrit.

Suurim keskmine valminud eluruumide pindala oli Kuusalu vallas, kus 2025. a valminud 25 eluruumi keskmine oli 145 ruutmeetrit. Kuusalule järgneb Saue vald 141 ruutmeetriga.

Tallinnast olid suuruse osas tagapool vaid Loksa linn ja Keila linn. Loksa linna 2025. a valminud eluruumi pindala oli 56 ruutmeetrit. Keila linnas valmis 2025. a 111 eluruumi keskmise pindalaga 69 ruutmeetrit. Kõikides Harju omavalitsustes peale Tallinna, Keila ja Loksa oli 2025. a valminud eluruumi keskmine pindala üle 100 ruutmeetri.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Nordecon: Construction contract (Kaldapesa kodud, Kalda tee 57)

13.10.2026

NordeconAS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Kaarsilla Kinnisvara OÜ have entered into a contract for the construction of an apartment building at Kalda tee 57 in Tartu, forming part of the Kaldapesa kodud residential development. The contract value is EUR 2.8 million, excluding VAT. The works are scheduled for completion in October 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Tallinn: Pikaliiva lasteaia ja kooli ideekonkurss on avatud

12.10.2026

www.tallinn.eeTallinna Linnavaraamet kuulutas välja ideekonkursi, millega soovib leida parima lahenduse Pikaliiva asumisse lasteaia ja kooli rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 11. detsember.

Ideekonkursi eesmärk on leida Pikaliiva tn 69 kinnistule ruumiline terviklahendus, mis hõlmab põhikooli ja lasteaia uusi hooneid ja mitmekesist väliruumi liikumistundide läbiviimiseks, õuesõppeks ja vabaajategevusteks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on ideekonkursi puhul oluline leida lahendus, mis oleks nii funktsionaalne kui ka kulutõhus. „Soovime, et uued kooli- ja lasteaiahooned oleksid kvaliteetsed, energiasäästlikud ning optimaalsete ehitus- ja ülalpidamiskuludega. Samuti peavad hooned ja neid ümbritsev väliruum looma piirkonda uut väärtust ning pakkuma täiendavaid tegevusvõimalusi Harku järve ääres,“ ütles Terik.

Haabersti linnaosavanema Oleg Siljanovi sõnul on eesmärk, et Pikaliiva koolist kujuneks piirkonda ühendav kogukonnakool. „Soovime, et uus kool ja lasteaed teenindaksid eelkõige kohalikke peresid, kuid pakuksid võimalusi ka laiemalt kogukonnale. Lisaks õppetööle saaks kooli ruume kasutada huvihariduseks ning kavandatav staadion ja nelja rajaga 25- meetrine bassein looksid uusi sportimisvõimalusi kogu linnaosale,“ ütles Siljanov.

Õppetöövälistel aegadel peavad staadion ja välialad olema avatud piirkonna elanikele ja huvikoolidele kasutamiseks. Kooli vahetu ümbrus peab arvestama erinevate liiklejatega ning toetama ohutut koolisaabumist ühistranspordiga, jala ja jalgrattaga, sh peab lahendus võimaldama jalgrataste mugavat ja turvalist parkimist.

Pikaliiva ideekonkursi võistlusülesande koostasid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroo arhitektid ning see viiakse läbi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Žüriisse kuuluvad Tallinna Haridusameti, Tallinna Linnavaraameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Ideekonkursil nõutud dokumente saab esitada e-riigihangete keskkonnas kuni 11. detsembri keskpäevani. Auhinnafond on kokku 70 000 eurot (1.–3. koha preemiad vastavalt 21 000, 18 000 ja 14 000 eurot). Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse projekteerimise hankeleping.

261012 Pikaliiva lasteaia ja kooli ideekonkurss on avatud

EfTEN Real Estate Fund AS aktsia puhasväärtus kasvas septembris 0,9% ja oli kuu lõpus 20,41 eurot

12.10.2026

EfTENEfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta septembris konsolideeritud üüritulu 2 943 tuhat eurot (augustis: 2 918 tuhat eurot). Üüritulu kasv tulenes peamiselt hooldekodude segmendist, kus III kvartalis tehtud investeeringute tulemusel suurenes Nõmme ja Tartu Südamekodu üüritulu kokku 23 tuhat eurot. Üüritulu toetasid ka Betooni 6 logistikakeskuses sõlmitud uued üürilepingud, mille tulemusel langes portfelli vakantsus viimase kolme aasta madalaimale tasemele (2,2%). Fondi konsolideeritud netoüüritulu (NOI) oli septembris 2 895 tuhat eurot. See on 84 tuhat eurot rohkem kui augustis, peamiselt madalamate perioodiliste haldus- ja turustuskulude tõttu. Fondi konsolideeritud EBITDA oli septembris 2 565 tuhat eurot (augustis: 2 490 tuhat eurot).

Septembris maksis fond Swedbankile tagasi fondi tasemel võetud 4 miljoni euro suuruse laenu. Laen oli võetud Magistral Kaubanduskeskus OÜ soetamiseks ja tagasimakse tehti augustis läbiviidud suunatud aktsiaemissiooni laekumiste arvelt. Koos tütarettevõtete regulaarsete laenumaksetega vähenesid kontserni laenukohustised septembris 4 582 tuhande euro võrra ja olid kuu lõpus 163 560 tuhat eurot. Kontserni LTV langes septembri lõpuks 41,0%-ni (augusti lõpus: 42,2%). Kontserni laenude kaalutud keskmine intressimäär oli septembri lõpus 4,36% (augusti lõpus: 4,17%). Konsolideeritud rahajääk vähenes septembris laenu tagasimakse tõttu 3 037 tuhat eurot ja oli kuu lõpus 19 360 tuhat eurot.

2026. aasta üheksa kuuga teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 25,18 miljonit eurot, mis on 6,4% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Konsolideeritud EBITDA oli üheksa kuuga 21,38 miljonit eurot, mis on 7,5% (1,5 miljonit eurot) rohkem kui aasta varem. Kasvust 786 tuhat eurot andis juunis soetatud Magistrali kaubanduskeskus. Võrreldavate kinnisvarainvesteeringute (like-for-like) EBITDA kasvas 788 tuhat eurot ehk 4,2%, kõige rohkem Mustika keskuses (+204 tuhat eurot).

Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes oli fondi konsolideeritud korrigeeritud rahavoog (EBITDA, millest on maha arvatud laenude põhiosa tagasimaksed, intressikulud ja Leedu tütarettevõtete tulumaksukulu) 11,02 miljonit eurot, mis on 15,6% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Üheksa kuu tulemuste põhjal on fond teeninud investoritele potentsiaalset brutodividendi 75,20 senti aktsia kohta ehk 12,8% rohkem kui aasta varem (66,66 senti).

Fondi puhasväärtus (NAV) aktsia kohta oli 30.09.2026 seisuga 20,41 eurot, kasvades võrreldes augusti lõpuga 0,9%.

EREF_reports_monthly_092026

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Bigbank: Majutusasutustele oli august edukas, samas külaliskorterid võtavad järjest suurema turuosa

12.10.2026

BigbankMajutatute arv augustis kasvas, kui vaadata täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistikat. Kokku kasvas majutatute arv 4,9%, Eesti siseste ööbijate arv kasvas augustis aasta võrdluses 1,7%, välismaalt pärit turistide arv kasvas 7,8%. Peaasjalikult peatusid turistid Tallinnas (44,3%), järgnesid Pärnu ja Tartu. Tallinnas oli majutatute arvu kasv aastaga 8,8%, Tartus 7% ja Pärnus 10,4%. Majutatute arv kahanes Hiiumaal (13,4%), Järvamaal (-8,2%), Jõgevamaal (-7,2%) ja Viljandimaal (-6,8%).

Kõige rohkem suurenes majutatute arv augustis Põlvamaal (22,7%) ja Ida-Virus (11,7%).

Välismaalased jõuavad järjest vähem Hiiumaale (-31%) ja Jõgevamaale (26,1%) ning Kagu-Eestisse (Põlvamaa ja Võrumaa). Valga maakonnas välimaiste turistide majutus samas kasvas 28,5%.

Nendes maakondades, kus majutatute arv on alla 1% kõigist Eestis majutatutest, tuleb näha rohkem vaeva ning meelitada nii sise- kui välisturiste. Sellisteks maakondadeks olid Jõgevamaa, Järvamaa, Põlvamaa, Raplamaa. Piiri peal (1%) on majutatute arv Hiiumaal. Tegemist on majutusasutuste statistikaga ja see ei hõlma külaliskortereid ehk lühiajalisi rendipindasid.

Viimaste kohta saadakse andmeid küsitlusega, mida viiakse läbi MKM tellimusel kord aastas. Viimased andmed on 2025. aasta kohta. Üldiselt on lühiajalistel rendipindadel peatunute arv kasvanud päris kiiresti – kui 2022 peatus sellistes majutustes 1,28 miljonit külalist, siis 2025 juba 1,9 miljonit, kasv 48,8%. Võrdluseks ülaltoodud majutusasutuste statistika järgi peatus Eesti majutusasutustes 2025. aastal kokku 3,7 miljonit inimest.

Üldiselt jagunevad majutatud sarnaselt nagu eespool kirjeldatud andmed meile näitasid. Kõige rohkem on külaliskorterites peatunute arv kasvanud 3 aastaga Viljandimaal ( kasv 175%) ja Järva maakonnas (102%). Kõige vähem kasvas Valga maakonnas (19,5%).

Riigi Kinnisvara: Algas arhitektuurivõistlus Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks

12.10.2026

Riigi KinnisvaraRiigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 07.12.2026 kell 14.00.

Uus õppehoone püstitatakse Mustakivi tee 23b kinnistule Tondiraba asumisse. Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamine on jätk varem planeeritud kolmele Tallinna linna riigigümnaasiumile – Mustamäel (avatud 2023), Pelgulinnas (avatud 2023) ja Tõnismäel (kavandatud avamine 2029).

“Lasnamäe riigigümnaasiumi rajamine on oluline samm Tallinna riigigümnaasiumide võrgu väljaarendamisel. See on loogiliseks täienduseks riigigümnaasiumitele Mustamäel, Pelgulinnas ja Tõnismäel ning sobitub hästi ka pealinna kutseõppeasutustes kavandatavate muudatustega. Eesti suurima ja arvukaima noorte hulgaga linnaosana väärib Lasnamäe uut kooli, mis loob parimad võimalused kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamiseks ja koostööks teiste riigikoolidega,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi haridustaristu- ja võrgu osakonnajuhataja Indrek Riisaar.

„Meie eesmärk on leida lahendus, mis on arhitektuurselt kõrgetasemeline ja mis sobiks linnaehituslikult antud asukohta. Hoone peab olema optimaalsete kuludega rajatav, mugav, turvaline ja funktsionaalne lõppkasutajale, samuti energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Hoone teenindamiseks ja kooli pidamiseks vajalik maa-ala peab olema lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades ning oleks seotud Tondiraba pargi ja Lasnamäe rohekoridoriga. Kavandada tuleb rohealade suurendamine, sadevee looduslik kogumine ning ohutud liikumisteed jalakäijatele ja jalgratturitele,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom.

„Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast arhitektuurivõistluse lõppemist. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks arhitektuurivõistluse võitjaga,“ lisas Toom.

Arhitektuurivõistluse võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt veebruaris 2027. Arhitektuurivõistluse preemiafond on kokku 60 000 eurot.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad žürii esimees Indrek Riisaar, Haridus-ja Teadusministeeriumi osakonnajuhataja ning žürii liikmed: Keiti Lige, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt-linnaplaneerija, Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt-ekspert, Liis Uustal, Eesti Arhitektide Liidu volitatud arhitekt, Grete Veskiväli-Dubov, Eesti Arhitektide Liidu volitatud maastikuarhitekt ning žürii hääleõiguseta liikmed Helin Vahter, Prooton AB arhitekt ja Raivo Toom, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi projektidirektor.

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on planeeritud 1080 õpilasele eeldatava suletud netopinnaga (koos spordisaalidega ja varjenditega) kuni 9445 m².

Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone on plaanis avada 2030. aasta sügisel.

Arhitektuurivõistlus korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Võistlusülesanne on kooskõlastatud Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga. Riigihange „Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistlus” on avaldatud riigihangete registris, viitenumbriga 316320 ning on leitav siit lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10894184/general-info

261012 Algas arhitektuurivõistlus Tallinna Lasnamäe Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Tallinn: Kass Augusti promenaadi ehitus algab 15. oktoobril

12.10.2026

www.tallinn.ee15. oktoobril algavad Põhja-Tallinnas Kopli ja Telliskivi tänava nurgal Kass Augusti promenaadi ehitustööd, mille tulemusel muutub senine ala jalakäijasõbralikuks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks.

Promenaadi rajamise idee autorid on Põhja-Tallinna kaasava eelarve hääletuse 2021. aasta võitjad Ülle Maiste, Meelis Luukas ja Ivika Holm.

„Mul on hea meel, et kohalike elanike kaasava eelarve toel sündinud idee jõuab nüüd lõpuks ehituseni. Kass Augusti promenaad muudab ühe seni tagasihoidliku linnaruumi mõnusaks kohaks, kus saab jalga puhata, liikuda, kohtuda ja aega veeta,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. „Samuti on oluline, et avalikku ruumi lisandub rohkem haljastust ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks.“

Promenaad rajatakse Telliskivi tänavale Rimi kaupluse kõrvale. Valmiv promenaad loob senisest turvalisemad ja mugavamad tingimused nii jalgsi kui ka rattaga liikujatele ning pakub rohkem võimalusi puhkamiseks ja kogukondlikeks tegevusteks. Alale tuleb uus sillutis ja valgustus ning puhkealad laudade, toolide ja pinkidega. Promenaadi algusesse paigaldatakse Kass Augusti skulptuur ning lisanduvad näituseraamid, avalik teadetetahvel, kogukondlik toidukapp ja raamatuvahetuskapp. Samuti rajatakse rattahoidikud ja rattahooldusjaam ning istutatakse uusi puid, põõsaid ja püsikuid.

Trammitee äärde kavandatakse haljastuse sisse puhkealad ning kauplusehoone kõrvale piknikuala. Linnaruumile annavad mängulisust sillutisse paigaldatavad keksukastid.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Manuela Pihlapi sõnul on Kass Augusti promenaad hea näide sellest, kuidas kogukonna ideest saab päriselt uus avalik ruum. „Kass Augusti promenaad võitis põhjatallinlaste poolehoiu juba esimesel kaasava eelarve hääletusel. Toona oli see meile kõigile uus kogemus ja me ei osanud veel ette näha, et promenaadi rajamise maksumus ületab kaasava eelarve võimalused. Kuigi promenaadi valmimine on võtnud oodatust kauem aega, on kõige olulisem, et elanike soovitud idee saab nüüd ikkagi teoks,“ ütles Pihlap.

Projekti elluviimine on võtnud aega, sest 2023. aastal korraldatud ehitushankel osutusid pakkumised kavandatust kallimaks ning hange tuli lõpetada. Seejärel vähendati projekti mahtu ja ehitushange korraldati uuesti. Ehitustööde leping sõlmiti 10. septembril 2026.

Projektlahenduse autorid on arhitektid Ülle Maiste (AT HOME OÜ) ja Tanel Teder (Nüüd Arhitektid OÜ). Ehitustööd teeb Tallinna Teede AS, tööde tellija ja rahastaja on Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet. Tööde kogumaksumus on 427 944,49 eurot käibemaksuta. Promenaad valmib 2027. aasta kevadel.

Ehitustööde ajal muutub piirkonna liikluskorraldus. Telliskivi ja Kopli tänava sõiduteid tööd ei puuduta, kuid jalakäijatel palutakse järgida ajutisi liiklusmärke ja liiklusskeeme. Salme trammipeatusesse pääseb teisel pool tänavat asuva kõnnitee kaudu. Rimi kaupluse sissepääsu juurde viiv ülekäigurada jääb tööde esimeses etapis avatuks.

Lisainfo, liiklusskeemi ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiab veebilehelt www.tallinn.ee/kassaugust.

261012 Kass Augusti promenaadi ehitus algab 15. oktoobril 1

261012 Kass Augusti promenaadi ehitus algab 15. oktoobril 2

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

EfTEN Real Estate Fund AS NAV per share increased by 0.9% in September to €20.41

12.10.2026

EfTENIn September 2026, EfTEN Real Estate Fund AS earned consolidated rental income of €2,943 thousand (August: €2,918 thousand). The increase came mainly from the elderly care home segment, where investments made in the third quarter increased rental income from the Nõmme and Tartu Südamekodu care homes by a combined €23 thousand. Rental income was also supported by new lease agreements signed at the Betooni 6 logistics centre, which brought portfolio vacancy down to its lowest level in three years (2.2%). The Fund’s consolidated net operating income (NOI) was €2,895 thousand in September. This is €84 thousand more than in August, mainly due to lower property management and marketing costs. The Fund’s consolidated EBITDA was €2,565 thousand in September (August: €2,490 thousand).

In September, the Fund repaid a €4 million fund-level loan to Swedbank. The loan had been taken out to finance the acquisition of Magistral Kaubanduskeskus OÜ, and it was repaid from the proceeds of the directed share issue completed in August. Including the subsidiaries’ scheduled loan repayments, the Group’s borrowings decreased by €4,582 thousand in September to €163,560 thousand at the end of the month. The Group’s LTV fell to 41.0% at the end of September (end of August: 42.2%). The weighted average interest rate on the Group’s borrowings was 4.36% at the end of September (end of August: 4.17%). As a result of the loan repayment, consolidated cash and cash equivalents decreased by €3,037 thousand in September to €19,360 thousand at the end of the month.

In the first nine months of 2026, the Fund earned consolidated rental income of €25.18 million, an increase of 6.4% compared with the same period last year. Consolidated EBITDA for the nine months was €21.38 million, up 7.5% (€1.5 million) year on year. Of this increase, €786 thousand came from the Magistral shopping centre acquired in June. Like-for-like EBITDA increased by €788 thousand, or 4.2%, with the largest increase at Mustika shopping centre (+€204 thousand).

For the first nine months of the year, the Fund’s consolidated adjusted cash flow (EBITDA less loan principal repayments, interest expense and income tax expense of the Lithuanian subsidiaries) was €11.02 million, which is 15.6% more than in the same period last year. Based on the nine-month results, the Fund has generated a potential gross dividend of 75.20 cents per share, 12.8% more than a year earlier (66.66 cents).

The Fund’s net asset value (NAV) per share was €20.41 as at 30 September 2026, up 0.9% from the end of August.

EREF_reports_monthly_092026

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Üürihinnad on karvu kiirenemise lävel

09.10.2026

kinnisvaraportaal kv.ee logo 300x104 1Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 09.2026 pakkumises keskmiselt 1187 Tallinna üürikorterit. Pakkumine on hooajalise põhja läbinud ja tüürib sügisele omaselt ülespoole. Üürikortereid on pakkumises siiski 16% aastatagusest vähem. Väiksem pakkumiste arv üürisektoris aitab üürileandjatel pikalt nürilt paigal püsinud üürihindu kergitama hakata, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Aasta-kaks tagasi nägime üüriturul tõsist ülepakkumist. Ajutiselt kerkis Tallinna üüripakkumine üle 1800 korteri, mida on ajaloolise 1100-1200 pakkumisega võrreldes väga-väga palju,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Tänavune mõõdukam pakkumine on võimaldanud üürihindadel tasapisi kerkida. Septembrikuine Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE oli 15,0 €/m² ehk eelmisest aastast 2,7% rohkem.

„Üürikorterite pakkumisi on portaalis KV.EE küll vähem kui tipuaegadel, kuid üürnike valikuvõimalus on endiselt lai. Üürihinnad lähevad küll ülespoole, kuid aeglasel keskmise palga kasvule alla jäävas tempos. Üürieluasemete kättesaadavus on jätkuvalt väga soodne ja läheb üürniku vaatest paremaks,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Soodne üürihind üürniku jaoks tähendab üürileandja vaatest madalat üüritootluse määra. Üürileandja jaoks on kasvanud üürikorteri haldamisega seotud kulud, aasta-aastalt kerkib maamaks, intressimäär on peale ajutist langust võtnud kiire kursi tõusule.

„Üürileandja teenitavat tootlusemäära väiksemaks söövad kulud alla ei tule, vaid kasvavad edasi. See tähendab, et vähegi mõistliku majandusliku tulemi jaoks on üürileandjatel kaks võimalust – loobuda üürileandmisest või tõsta üürihinda. Üüriärist väljuvad üürileandjad vähendavad pakkumise läbi üürnike valikuvõimalust. Vähem kortereid kinnisvaraportaali KV.EE üüripakkumises ajab hinnad üles nii kui nii,“ tõi Tarvo Teslon välja võimalikud arengud. „Üsna tõenäoline on, et aasta-kahe trend on üüripakkumise vähenemise suunas. Pakkumise vähenemine tähendab vindunud üürihinnale kiirenevat tõusu,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

2026-10-09 Tallinna üürikorterite pakkumiste arv ja keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Tallinn: Korteriühistutele muutub linnamaa kasutamine parkimiseks lihtsamaks, linnavara kasutusvõimalused laienevad

09.10.2026

www.tallinn.eeTallinn lihtsustab 2027. aastast korteriühistutele linnamaa kasutusse andmist parklate rajamiseks ja kasutamiseks. Lisaks loob linn paindlikumad võimalused linnavara lühiajaliseks kasutamiseks ning korteriühistutele jäätmemajade kasutusse andmiseks.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul võimaldavad muudatused kasutada linna vara senisest paindlikumalt ja lähtuda rohkem konkreetse piirkonna vajadustest. „Linnavara ei peaks seisma kasutuseta, kui sellele on võimalik leida mõistlik rakendus. Näiteks saame anda vabu ruume lihtsamalt ajutiselt kasutusse näituste, kultuuri- või kogukonnategevuste korraldamiseks. Samuti tahame pakkuda praktilist lahendust korteriühistutele, kelle kinnistul ei ole jäätmemaja rajamiseks piisavalt ruumi,“ ütles Terik.

Transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul on parkimiskohtade nappus paljudes elamupiirkondades üks sagedasi muresid, millega elanikud linna poole pöörduvad. „Seni pidi iga sellise otsuse tegema linnavalitsus, mis tähendas ühistutele pikka ootamist ja mitut kooskõlastusringi. Edaspidi hakkab maa kasutusse andmist otsustama linnaosa valitsus, sest just linnaosas on kõige parem ülevaade piirkonna hoovidest, tänavatest ja kohalikest parkimisoludest. Nii muutub protsess ühistute jaoks lihtsamaks ja tingimused selgemaks,“ ütles Jesse.

Olemasoleva linnale kuuluva parkla saab korteriühistu edaspidi kasutusse kuni kümneks aastaks. Esimesel viiel aastal on tasu viis eurot kuus parkimiskoha kohta ning alates kuuendast aastast seitse eurot. Kui korteriühistu rajab parkla ise, antakse linnamaa 15 aastaks tasuta kasutusse, arvestades ühistu tehtava investeeringuga. Parkla rajamise, hooldamise ja korrashoiuga seotud kulud kannab ühistu.

Senise isikliku kasutusõiguse seadmise asemel sõlmitakse korteriühistutega edaspidi üürileping. Korteriühistu võib kasutusse antud alal sõlmida parkimisjärelevalve korraldamiseks lepingu parkimisteenuse pakkujaga ning soovi korral rajada parklasse elektriautode laadimiskohti. Avaliku tasulise parkimise alal linnamaad korteriühistutele parkimiseks kasutusse ei anta.

Korteriühistutele parkimiseks linnamaa kasutusse andmise otsustab alates 2027. aastast linnaosa valitsus kooskõlastatult Tallinna Liikuvusameti, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnavaraametiga.

Linnavara saab edaspidi anda kuni kuueks kuuks kasutusse muuhulgas kultuuri-, haridus-, teadus-, loome-, tervishoiu-, spordi- ja sotsiaalhoolekande ning heategevuslikuks mittetulundustegevuseks. Muudatusega soovib linn muu hulgas soodustada vanalinna vabade ja kasutuseta pindade kasutamist kogukonna-, kultuuri- ja loometegevusteks. Võimalus ei piirdu ainult vanalinnaga.

Lisaks saab linn edaspidi anda korteriühistutele kasutusse linna rajatud jäätmemaju. See võimaldab pakkuda lahendust eelkõige piirkondades, kus kinnistutel napib ruumi jäätmemahutite või jäätmemaja jaoks. Selline vajadus on esile kerkinud vanalinnas, kuid võib tekkida ka näiteks Põhja-Tallinna miljööaladel ja Kadriorus.

Eelnõu peab heaks kiitma Tallinna linnavolikogu.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Luminori statistika: just selles vanuses jõuavad inimesed tavaliselt maja ostuni

09.10.2026

LuminorKui esimene korter soetatakse sageli kahekümnendate lõpus, siis maja ostmise või ehitamiseni jõutakse Luminori statistika järgi enamasti kolmekümnendate eluaastate lõpus. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, milline on tüüpiline teekond oma majani, miks võetakse majaostuks laen sagedamini kahe peale ning millist rolli mängib varem soetatud kinnisvara.

„Maja on üsna harva inimese esimene oma kodu. Tavalisem teekond on see, et esimene korter ostetakse kahekümnendate lõpus ning kümmekond aastat hiljem, kui vajadused ja pere suurus on muutunud, vaadatakse ridaelamu või maja poole. Meie statistika järgi jõutakse maja ostmise või ehitamiseni tavaliselt umbes 37 või 38 aastaselt,“ ütles Kikas.

Ta märkis, et iga viies Luminori kodulaen on seotud maja ostmise või ehitamisega. Maja ostmiseks vajatakse keskmiselt umbes poolteist korda suuremat laenu kui kodu ostmisel üldiselt. Maja ehitamisel on vajalik rahastada kogu ehitusprotsessi algusest lõpuni, mistõttu on ehituslaenude keskmine suurus enam kui kaks korda suurem tavapärasest kodulaenust.

Kikase sõnul erineb majaostu korteriostust selle poolest, et selleks ajaks on paljudel inimestel juba vara, mida järgmise kodu soetamisel kasutada. Varasem korter võidakse müüa ning kasutada müügist saadud raha uue kodu ostuks või jätta olemasolev kinnisvara alles ja kasutada seda lisatagatisena.

„Valmis maja ostmisel ei ole tavapärasest kõrgemat omafinantseeringu nõuet. Praktikas näeme aga, et inimestel on selleks eluetapiks sageli rohkem sääste või varasem kinnisvara, mida järgmise kodu soetamisel kasutada. See annab suurema tehingu puhul rohkem võimalusi ja aitab laenusummat enda jaoks mõistlikul tasemel hoida,“ selgitas Kikas.

Maja ostmise või ehitamise puhul võetakse laen ka märksa sagedamini kahe peale. Eelmisel aastal oli sellistest tehingutest ligikaudu 68% kaastaotlejaga ning tänavu püsib vastav näitaja umbes 65% juures.

„Majaost on sageli järgmine samm pärast esimest oma korterit ning ka rahaliselt suurem otsus. Selleks ajaks on tavaliselt muutunud nii pere vajadused kui ka sissetulekud ning maja ostmine on sagedamini kahe inimese ühine plaan. Seetõttu näeme nende tehingute puhul kaastaotlejat märksa rohkem,“ lisas Kikas.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Muinsuskaitseamet: Algasid mõisapärandi väärtuspõhise hindamise avalikud arutelud

09.10.2026

Muinsuskaitseamet

Kolmapäeval, 7. oktoobril toimus Puurmani mõisas esimene mõisapärandi väärtuspõhise hindamise avalik arutelu. Kohtumisel tutvustati mälestiste omanikele ja huvilistele nii väärtuspõhise hindamise protsessi ja metoodikat kui ka Jõgeva maakonna esialgseid hindamistulemusi, millele järgnes elav arutelu.

„Südantsoojendav oli näha palju huvilisi nii kohapeal kui veebi vahendusel osalemas ja väga asjalikke küsimusi esitamas. Kokkulepe, mis väärib meie mõisapärandist säilitamist, mis on see kõige-kõige, saab sündida vaid ekspertide, omanike, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöös,“ sõnas muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Jõgevamaal hinnati 20 mõisakompleksi ja -parki ühtekokku 133 mälestisega. Neist veidi rohkem kui kolmandiku ehk 48 mälestise kohta teeb muinsuskaitseamet ettepaneku riiklik kaitse lõpetada.

„Jõgevamaa mõisapärand on võrreldes samal ajal hinnatud Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa mõisapärandiga eriline, sest seal asub palju suuri mõisakomplekse, kus on säilinud ka palju kaitsealuseid abihooneid. Kahjuks on suur osa mälestistest kehvas või lausa avariilises seisukorras,“ rääkis muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse spetsialist Hanna Selvet.

Jõgevamaa esmastele hindamistulemustele saab kuni novembri lõpuni tagasisidet anda. Seejärel hindamistulemused kinnitatakse ning muinsuskaitseamet alustab ametlikke menetlusi nende objektide puhul, mille riikliku kaitse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Menetluste käigus kaasatakse nii omanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Lõpliku otsuse kaitse lõpetamise kohta teeb kultuuriminister.

Järgmisena tutvustab muinsuskaitseamet mõisapärandi väärtuspõhise hindamise esialgseid tulemusi 11. novembril Hiiumaal. Kogu info mõisapärandi väärtuspõhise hindamise protsessi kohta leiab muinsuskaitseameti kodulehelt.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Arco Vara: Arco Vara AS juhatuse ja nõukogu koosseisu muudatused

09.10.2026

Arco VaraArco Vara AS nõukogu otsustas 8. oktoobril 2026 toimunud koosolekul kutsuda ettevõtte juhatusest tagasi juhataja Rait Riimi ning valida uueks juhatuse liikmeks ja juhatajaks Kert Keskpaiga. Kert Keskpaiga volitused algavad 8.10.2026.

Kert Keskpaik on seni olnud Arco Vara AS nõukogu esimees. Seoses juhatusse valimisega lõppevad tema volitused nõukogu liikmena. Nõukogu esimeheks valiti senine nõukogu liige Tarmo Sild, kes esindab nõukogus suuraktsionäri Alarmo Kapital ning oli aastatel 2012–2020 Arco Vara AS-i juhataja.

Kert Keskpaik on tegelenud kinnisvara arendamise ja müügiga üle 20 aasta. Ta on töötanud kinnisvaramaaklerina, renoveerinud ja müünud kortereid ning viinud ellu arendusprojekte. Arco Vara AS nõukogu liige on ta olnud alates 2015. aastast ja nõukogu esimees alates 2025. aasta juulist. Keskpaik on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise erialal.

Muudatuste eesmärk on tugevdada aktsionäride kontrolli ettevõtte juhtimise üle. Juhatuse prioriteedid on Lutheri kvartali äriplaani ülevaatamine, kuna senine plaan ei vasta nõukogu hinnangul omakapitali tootluse ja riski-tulu suhte ootustele, ning arendusportfelli edasiste projektide hindamine sama kriteeriumi alusel. Kodulahe, Kuldlehe ja Spordi tänava projektid on lõppfaasis.

Kert Keskpaik, Arco Vara AS juhataja: „Arco Vara edasistel arendustel on potentsiaal kuni 1000 korteri ja 20 000 ruutmeetri kontoripinna rajamiseks. Tehnilisest potentsiaalist üksi ei piisa, kui selle käigus ei täideta omakapitali tootluse eesmärki või kui aktsionäride riski ja tulu suhe ei ole tasakaalus. Üleminekuperioodi ei tule, sisulise tööga alustame kohe. Tänan Rait Riimi ja Arco meeskonda läbitud etapi eest.“

Tarmo Sild, Arco Vara AS nõukogu esimees: „Senine juhtkond on teinud olulisi ettevalmistusi Lutheri projekti käivitamiseks, koondanud ressursse ja valmistanud ette finantseerimislahendusi. Juhatusele meil etteheiteid ei ole. Ettevõtte ees seisab aga mitu struktuurset väljakutset, millest olulisemad on Lutheri kvartalist äriliselt toimiva toote loomine ning meeskonna mõttelaadi muutmine. Kapitali hind, demograafilised muutused ja Eesti majanduse aeglane kasv nõuavad lähiaastatel oluliselt teistsugust lähenemist.“

Rait Riimi tagasikutsumine toimub vastavalt juhatuse liikme lepingule.

Kert Keskpaik omab eraisikuna 45 000 Arco Vara AS-i aktsiat ja temaga seotud ettevõtte OÜ K Vara kaudu 168 771 Arco Vara AS-i aktsiat. Tarmo Sild omab temaga seotud ettevõtte Aia Tänav OÜ kaudu 229 000 Arco Vara AS-i aktsiat. Lisaks on Tarmo Sild ja nõukogu liige Allar Niinepuu Arco Vara AS-i enamusaktsionäri OÜ Alarmo Kapital juhatuse liikmed. OÜ Alarmo Kapital omab 9 163 104 Arco Vara AS-i aktsiat, mis moodustab 52,76% aktsiatest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tugev persoonibränd aitab kinnisvaramaakleril konkurentidest eristuda

09.10.2026

Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundusTänapäeval ei vali klient kinnisvaramaaklerit ainult büroo või müügis oleva objekti põhjal. Üha olulisemaks muutub see, millise mulje jätab maakler veebis, kui nähtav ta on ja kas temas nähakse usaldusväärset eksperti. Tugev persoonibränd aitab konkurentidest eristuda ja jõuda klientideni juba enne esimest kohtumist.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus“ annab praktilised tööriistad oma nähtavuse suurendamiseks, professionaalse kuvandi kujundamiseks ja sisu loomiseks. Õpid kasutama sotsiaalmeediat, digireklaami, e-posti ja AI-tööriistu ning saad teadmised, kuidas kujundada persoonibrändi, mis toetab müüki ja aitab kasvatada soovitusklientide hulka.

Koolitus toimub 15.10.2026 kell 10.00–15.00 hübriidõppena Tallinnas Tulika 19 Flora Majas ja veebis MS Teamsi vahendusel. Koolitavad Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Arco Vara: Changes in the Composition of the Management Board and Supervisory Board of Arco Vara AS

09.10.2026

Arco VaraAt its meeting held on 8 October 2026, the Supervisory Board of Arco Vara AS decided to recall Rait Riim from the Management Board and to appoint Kert Keskpaik as the new Member of the Management Board and manager of Arco Vara AS. Kert Keskpaik’s authority takes effect on 8 October 2026.

Kert Keskpaik has until now served as Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS. In connection with his appointment to the Management Board, his mandate as a member of the Supervisory Board will end. The Supervisory Board elected its member Tarmo Sild as the new Chairman of the Supervisory Board. Tarmo Sild represents the major shareholder Alarmo Kapital on the Supervisory Board and served as manager of Arco Vara AS from 2012 to 2020.

Kert Keskpaik has been involved in real estate development and sales for more than 20 years. He has worked as a real estate broker, renovated and sold apartments, and carried out development projects. He has been a member of the Supervisory Board of Arco Vara AS since 2015 and its Chairman since July 2025. Keskpaik holds a degree in Business Administration from Tallinn University of Technology.

The purpose of the changes is to strengthen shareholder control over the management of the company. The priorities of the Management Board are to review the business plan of the Luther Quarter, as the Supervisory Board considers that the current plan does not meet expectations regarding return on equity and the balance of risk and return, and to assess further projects in the development portfolio against the same criteria. The Kodulahe, Kuldlehe and Spordi Street projects are in their final stage.

Kert Keskpaik, Chairman of the Management Board of Arco Vara AS: “Arco Vara’s future developments have the potential to deliver up to 1,000 apartments and 20,000 square metres of office space. Technical potential alone is not enough if the return on equity target is not met or if the balance of risk and return for shareholders is not right. There will be no transition period, and substantive work starts immediately. I thank Rait Riim and the Arco team for the stage we have completed.”

Tarmo Sild, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS: “The current management has made significant preparations for launching the Luther project, consolidated resources and prepared financing solutions. We have no criticism of the Management Board. However, the company faces several structural challenges, the most important of which are turning the Luther Quarter into a commercially viable product and changing the team’s mindset. The cost of capital, demographic changes and slow economic growth in Estonia call for a significantly different approach in the coming years.”

Rait Riim will be recalled in accordance with the terms of the Management Board member’s contract.

Kert Keskpaik holds 45,000 shares of Arco Vara AS as a private individual and 168,771 shares of Arco Vara AS through his related company OÜ K Vara. Tarmo Sild holds 229,000 shares of Arco Vara AS through his related company Aia Tänav OÜ. In addition, Tarmo Sild and Supervisory Board member Allar Niinepuu are members of the Management Board of OÜ Alarmo Kapital, the majority shareholder of Arco Vara AS. OÜ Alarmo Kapital holds 9,163,104 shares of Arco Vara AS, representing 52.76% of all shares.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
1 2 3 … 8 9 10 … 1,728 1,729 1,730