Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Swedbank: ootused euribori tõusule on langenud

16.04.2026 Karel Hanni

Kui veel möödunud kuul oli turgude ootus, et kuue kuu euribor kerkib aasta lõpuks 3,2%-ni, siis praeguseks on meeleolu muutunud kodulaenuklientidele positiivsemas suunas. Praegu oodatakse, et euribor on aasta lõpuks 2,9%.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleb siiski arvestada, et tegemist on praegust olukorda peegeldava ootusega, mis võib muutuda sõltuvalt sellest, kuidas areneb olukord Lähis-Idas ja milline on energiahindade edasine väljavaade.

Praegune euribor ületab ajaloolist keskmist

Euribor võeti ametlikult kasutusele 1999. aastal, mil tuli kasutusele ka euro. Kui vaadata kuue kuu euribori ajaloolist keskmist, siis jääb see 1,8% juurde. „Kuigi praegune 2,5% ja aasta lõpuks oodatav 2,9% tunduvad keskmisest oluliselt kõrgemad, siis nagu me lähiminevikust teame, ei ole see midagi enneolematut,“ selgitas Mertsina.

Ajalugu on näidanud perioode, kus euribor oli väga kõrgel, aga ka aega, mil see liikus miinuspoolel. „Tervikpilti viieaastaste perioodidena vaadates jäi kõige kõrgema keskmisega periood vahemikku 1999–2004. Selle perioodi keskmine kuue kuu euribor oli ümardatult 3,5%. Seevastu kõige madalam periood jäi vahemikku 2017–2022, olles ligi –0,4%,“ tõi Mertsina välja.

Seega ei ole juba enam kui 27 aastat kasutusel olnud euribori tänane tase midagi erakordset. Kuue kuu euribori absoluutne tipp jäi 2008. aasta oktoobrisse, mil see ületas kaheksal päeval 5,4% taset. Viimatine kõrghetk jäi 2023. aasta sügisesse, mil see püsis mõnda aega 4,1% ümber.

Ootamine ei ole tasuta

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma selgitas, et kuigi praegune euribor ületab ajaloolist keskmist, ei tähenda see tingimata, et koduostu tasuks edasi lükata.

Kui võtta aluseks keskmine kodulaen summas 140 000 eurot, arvestada 30-aastast laenuperioodi ja 1,45% suurust marginaali, siis oleks sellise laenu kuumakse praeguse euribori juures natuke üle 660 euro. Kui samade tingimuste juures arvestada ajaloolist keskmist euribori, oleks kuumakse umbes 610 eurot. Kui arvutustes lähtuda praegusest euribori ootusest, võiks sellise laenu kuumakse aasta lõpuks olla üle 690 euro.

„See tähendab, et kuue kuu euribori ajaloolise keskmisega võrreldes on sama laenu kuumakse praegu ligikaudu 50 eurot kallim. Kui arvestada ootust, milliseks kujuneb euribor aasta lõpuks, oleks kuumakse ajaloolise keskmisega võrreldes ligikaudu 80 eurot kõrgem. Aasta peale teeks see umbes 1000 eurot rohkem,“ ütles Pärgma.

Samas võib ootamine tema sõnul osutuda oluliselt kallimaks. „Kui arvestada, et aasta pärast maksab sama kinnisvara näiteks 5% rohkem ja samal ajal makstakse terve aasta üüri 700 eurot kuus, võib ainuüksi ootamise mõju ulatuda 16 000 euroni, jättes kõrvale võimalikud muutused ostujõus ja sissetulekutes,“ rõhutas ta.

Pärgma lisas, et kodulaen võetakse üldjuhul mitmekümneks aastaks ning selle aja jooksul võib euribor liikuda eri suundades. Kui inimesel on kodu vaja ning kõik eeldused selle ostmiseks on olemas, siis ei tasu otsust teha ainult euribori põhjal.

Kuna suurem osa kodulaenudest on seotud kuue kuu euriboriga, muutub see lepingus kaks korda aastas. Täpse kuupäeva, millal euribor konkreetse lepingu puhul muutub, leiab laenulepingust.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2026. aasta märtsi seisuga

16.04.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) olemasolevate investoritele mõeldud 3. märtsi 2026. aasta uute osakute pakkumise tulemusel langes Baltic Horizon Fondi osaku puhasväärtus (NAV) 2026. aasta märtsi lõpu seisuga 0,4022 euroni osaku kohta (28. veebruar 2026: 0,5466). Fondi puhasväärtus kasvas kuu lõpuks 91,1 miljoni euroni (28. veebruar 2026: 78,5 eurot). Pakkumise käigus emiteeriti kokku 83 013 636 uut osakut koguväärtuses ligi 12,3 miljonit eurot. Välistades uue kapitali mõju osaku puhasväärtusele, oleks fondi tootlusest tulenev NAVi kasv olnud võrreldes eelmise kuuga +0,48%.

2026. aasta märtsis Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,1 miljonit eurot (28. veebruar 2026: 1,0 miljonit eurot).

2026. aasta märtsi lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 9,8 miljonit eurot (28. veebruar 2026: 5,2 miljonit eurot), millest 3,8 miljonit eurot on piiratud kasutamiseks vastavalt laenulepingutes sätestatule. Rahavoo muutust märtsis mõjutasid enim uute osakute pakkumine ning võlakirjade ennetähtaegne lunastamine koos intresside ja tasudega summas 7,9 miljonit eurot.

31. märts 2026 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 221,9 miljonit eurot (28. veebruar 2026: 217,8 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Arco Vara AS Annual Report 2025

16.04.2026 Adaur.ee

GROUP CEO’S REVIEW

2025 was a year of stabilisation and moderate recovery in the Estonian real estate market. Property prices increased slowly and transaction activity improved, particularly following the downturn in 2023–2024. The decline and stabilisation of Euribor improved lending conditions and brought buyers back to the market. As a result, the number of transactions in new developments in Tallinn increased, although it remained below forecasts. Economic growth was modest, which kept the market cautious; however, the overall picture improved compared to the downturn of previous years. If the macroeconomic environment remains stable and interest rates begin to decline, moderate market growth can be expected in 2026, particularly in the new development segment.

The past year was one of active development and strategic decisions for Arco Vara. During the year, we focused on launching new projects, advancing existing developments, and strengthening the company’s financial and support structures. Despite a volatile economic environment, we consistently implemented our strategy to ensure sustainable long-term growth and competitiveness.

During the year, we expanded our development portfolio by acquiring the Spordi and Luther projects, increasing the company’s development volume to 157,318 m² (+72,590 m²). Construction works commenced at the Spordi project, while in the Luther quarter we focused on developing the concept and updating the budget to ensure optimal future implementation. The Soodi development in the Kodulahe quarter also moved to the next stage, with a building permit obtained and construction works commenced. A significant part of the year was dedicated to activities related to existing projects. In the Bulgarian development project, we focused on finding buyers and partners.

We successfully completed a share issue and the company’s first public bond offering, raising a total of EUR 15 million.

Organisational development was also a key focus. During the year, we recruited new team members to support the implementation of Arco Vara’s projects. We strengthened the finance, development, sales and marketing teams to support the company’s growing development volumes.

The first three quarters of the year were slightly profitable; however, lower-than-expected sales volumes in the fourth quarter, also impacted by a limited number of available units, resulted in a loss for the full year.

Rannakalda development: During the year, 18 homes were sold. By the end of 2025, 105 out of 113 apartments and commercial units had been sold. The goal was to sell all remaining units by the end of 2025; however, some apartments remained unsold and their sales will continue in 2026.

Soodi 6 development: Construction works began on 30 June. By the end of 2025, 22 out of 66 apartments and commercial units had been sold under preliminary purchase agreements. The project is attractive to young families, investors and more demanding clients due to its good location and well-designed layouts.

Spordi development: Construction also commenced in June. By the end of 2025, 16 out of 56 homes had been sold under preliminary purchase agreements. The Spordi development complements Arco Vara’s portfolio with an excellent location in the Kristiine residential district, an area with limited new developments but strong demand for housing. The project incorporates modern and smart solutions.

Arcojärve development: After the reporting period, on 19 January 2026, a public discussion was held and the process has reached the final stages of adopting the detailed spatial plan. This is a strategically important project that creates the basis for further investments in new inner-city developments.

Bulgaria development: Negotiations regarding the Bulgarian subsidiary are ongoing and relevant decisions are planned in the near future.

Kuldlehe development: During the year, two out of five remaining homes were sold. Only the last apartment remains available in the project, whose exclusive character and limited availability maintain the development’s strong position in Tallinn’s premium segment.

Luther development: Pre-sales of the first phase commenced in December. Design works and preparations for the start of construction are ongoing.

Arco Vara remains focused on developing high-quality and sustainable living environments and providing the best home-buying experience. Our mission is to create modern, sustainable and desirable living environments where clients can shape their dream homes, and our vision is to be the first choice for homebuyers. 2025 was a year of intensive work and several important decisions. We are confident that the steps taken will create a strong foundation for the next stages of development and support Arco Vara’s long-term sustainable growth.

KEY PERFORMANCE INDICATORS

The Group’s revenue for the 12 months of 2025 amounted to EUR 7,685 thousand, which is EUR 208 thousand higher than the revenue for the 12 months of 2024.

For the 12 months of 2025, the Group recorded an operating profit (EBIT) of EUR 195 thousand and a net loss of EUR 479 thousand. For the 12 months of 2024, the Group recorded an operating profit of EUR 69 thousand and a net loss of EUR 624 thousand.

During 2025, 48 apartments were sold, 28 under preliminary purchase agreements and 20 under real right contracts. For comparison, during 2024, a total of 30 apartments and 3 commercial units were sold (22 apartments and 1 commercial unit under real right contracts and 8 apartments and 2 commercial units under preliminary purchase agreements).

As of 31 December 2025, 8 apartments and 1 commercial premises were completed and held in inventory. As of 31 December 2024, 28 apartments and 1 commercial premise were completed and held in inventory.

As of 31 December 2025, the total assets of the Group more than doubled compared to 31 December 2024. The main reason for the increase in total assets was the acquisition of new development projects, including the Luther Quarter and the Spordi 3a/3b development project.

The Group’s net loan position (net debt) as of the end of 2025 amounted to EUR 37,649 thousand, which is EUR 23,012 thousand higher compared to the end of the same period last year. The main reason for the increase in indebtedness was the acquisition of the Luther Quarter, which was partially financed with a bank loan. In addition, in the third quarter of 2025, bonds in the amount of EUR 15,000 thousand were issued. As of 31 December 2025, the weighted average interest rate of the Group’s interest-bearing liabilities was 8.90%.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

In thousands of euros	2025	2024

Revenue from sale of own real estate	7,195	7,145
Revenue from rendering of services	489	332
Total revenue	7,685	7,477

Cost of sales	-5,727	-5,707
Gross profit	1,957	1,770

Other income	5	7
Marketing and distribution expenses	-447	-551
Administrative expenses	-1,122	-1,127
Other expenses	-197	-31
Operating profit	195	69

Financial costs	-563	-640
Profit/ loss before tax	-368	-572
Income tax	-111	-52
Net profit/ loss for the period	-479	-624

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

In thousands of euros	31 December 2025	31 December 2024

Cash and cash equivalents	2,784	1,720
Receivables and prepayments	6,420	5,690
Inventories	74,127	29,170
Total current assets	83,331	36,580

Receivables and prepayments	18	18
Investment property	2,296	2,296
Property, plant and equipment	551	622
Intangible assets	41	52
Total non-current assets	2,905	2,988
TOTAL ASSETS	86,236	39,568

Loans and borrowings	4,180	234
Payables and deferred income	8,560	4,487
Warranty provisions	347	127
Total current liabilities	13,087	4,848

Loans and borrowings	36,283	14,981
Payables and deferred income	503	0
Total non-current liabilities	36,786	14,981
TOTAL LIABILITIES	49,873	19,829

Share capital	12,158	7,272
Share premium	16,399	3,835
Statutory capital reserve	2,011	2,011
Other reserves	28	28
Retained earnings	5,767	6,594
TOTAL EQUITY	36,363	19,739
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	86,236	39,568

Arco Vara AS Annual report 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for March 2026

16.04.2026 Adaur.ee

As a result of the offering of new Baltic Horizon Fund (the Fund) units, directed to existing investors, concluded on 3 March 2026, the net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund decreased to EUR 0.4022 at the end of March 2026 (0.5466 as of 28 February 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 91.1 million (EUR 78.5 million as of 28 February 2026). A total of 83,013,636 new units were issued, raising approximately EUR 12.3 million in proceeds. Eliminating the new capital effect to NAV, the NAV increase from operating performance during the month would have been +0.48% compared to the previous month.

In March 2026, the Fund generated the consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.0 million in February 2026).

At the end of March 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 9.8 million (28 February 2026: EUR 5.2 million) of which EUR 3.8 million is restricted for use specified under credit agreements. New unit issuing and early bond redemption in the amount of EUR 7.9 million (including interest and fees) contributed the most to the change in cash in March.

As of 31 March 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 221.9 million (28 February 2026: EUR 217.8 million).

Changes in the management of Baltic Horizon Capital AS

16.04.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, announces a leadership transition. Tarmo Karotam, who has led the Baltic Horizon Fund and its predecessor for 20 years, will step down as Fund Manager and Chairman of the Management Board effective 30 April 2026.

Edvinas Karbauskas, the current Co-Fund Manager, will assume the position of Fund Manager and Chairman of the Management Board of Baltic Horizon Capital AS.

Tarmo Karotam commented: „Baltic Horizon Fund was the first listed real estate investment fund in the Baltics, and leading this industry-changing venture over the past two decades has been one remarkable journey. Having navigated the fund also through recent market challenges and secured a stable foundation with the support of our dedicated investors, I feel it is the right time to hand over the reins. Remaining an active investor in the fund, I am confident that the new management is well-positioned to lead the fund into its next phase of growth.“

Antanas Anskaitis, Chairman of the Supervisory Board, added: “On behalf of the Supervisory Board, we express our sincere gratitude to Tarmo for his long-term dedication and leadership. His role in developing the Baltic real estate capital markets has been fundamental. With the critical capital strengthening steps now in place, we have full confidence in the new management team to focus on enhancing the competitiveness and attractiveness of the Fund’s investment portfolio.”

Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.03.2026

16.04.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund earned a net profit of 106 thousand euros in March and 461 thousand euros in first quarter of 2026 (the same period last year: 706 thousand euros). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11,95 euros at the end of March, increasing by 0,4% per month.

The decrease in profit is primarily related to the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which price on the Tallinn Stock Exchange increased by 2.9% in the first quarter of 2026 compared to 4.5% in the same period in 2025. In addition, interest income from the investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ decreased compared to the last year, as the development company returned the principal amount of the owner loan to the fund in full in mid-March.

Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company in which the fund has an 80% stake, concluded 10 real rights contracts in March and development company earned 515 thousand euros of profit. As EfTEN United Property Fund values all equity investments at fair value, the February profit from the Uus-Järveküla development project has been recognised in the fund’s balance sheet in prior periods.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 243 thousand euros in Marsh and 727 thousand euros in the first quarter of 2026 (the same period last year: 671 thousand euros). The net asset value of the fund increased by 0.6% per month. In early April, the EfTEN Real Estate Fund 5 made an income distribution to the EfTEN United Property Fund in the amount of 419 thousand euros (120 thousand euros at the same time last year). The fund will distribute this amount to investors in full at the end of May or beginning of June.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_032026

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nordecon: Hiiu maakonna riigimaanteede hooldelepingu sõlmimine

15.04.2026 Adaur.ee

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS sõlmis Transpordiametiga Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoiulepingu aastateks 2026 – 2031. Lepingu mahtu kuulub ligikaudu 470 kilomeetri ulatuses riigimaanteede aastaringset hooldamist Hiiu maakonnas.

Hooldeperioodi esimese aasta (01.10.2026 – 30.09.2027) tööde lepinguline maksumus on 0,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Järgmiste lepinguaastate tööde maksumuse määramisel lähtutakse eelmisel aastal teostatud tavahooldetööde maksumustest, mida korrigeeritakse Statistikaameti poolt avaldatava eelneva perioodi tarbijahinnaindeksiga.

Võttes aluseks 2026. aasta maksumuse on lepingu kogumaksumus ligikaudu 4,0 miljonit eurot pluss käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Luminori uuring: üheksa inimest kümnest vahetaks üürikodu oma kodu vastu ühel tingimusel

15.04.2026 Adaur.ee

Eestis oleks 89% üürnikest valmis vahetama üürikodu oma eluaseme vastu juhul, kui igakuine kodulaenumakse oleks praeguse üüriga sama suur, selgub Luminori tellitud Norstati uuringust. Luminori partnersuhete juhi Elar Ollik sõnul näitab see, et suurim takistus kodu ostmisel ei ole soov, vaid eelkõige sissemakse puudumine.

„Norstati läbiviidud uuringust selgus, et üheksa üürnikku kümnest oleks valmis vahetama üüripinna oma kodu vastu, kui sellega ei kaasneks rahalisi kohustusi. Kui võrrelda tänaseid üürihindu ja kodulaenu makseid, siis on need paljudel juhtudel samas suurusjärgus. Oluline erinevus seisneb aga selles, et kodulaenu makstes kogub inimene vara endale, samas kui üürimakse aitab kindlustada üürileandja paremat tulevikku,“ ütles Ollik.

Uuringust selgus ka, et ligikaudu pooled koduostu kaaluvatest inimestest on valmis maksma kodulaenu eest kuni 500 eurot kuus ning pooled üle selle. Umbes 500 eurot kuus võib pidada keskmise laenuhuvilise orientiiriks. Luminoris vastab see täna ligikaudu 128 000 euro suurusele laenule 30 aastaks 15-protsendise sissemakse juures.

Samas jääb paljude jaoks kodu ostmise peamiseks takistuseks just omafinantseeringu kogumine. Olliku sõnul on selleks olemas ka leevendavaid võimalusi. Näiteks EISi noore spetsialisti käenduse abil saab sissemakse määra vähendada 10 protsendini. 120 000 euro suuruse kodu puhul tähendab see ligi 6400 euro suurust vahet vajaminevas omafinantseeringus. Lisaks võimaldab EIS käendus ka 5% omafinantseeringule, aga seda tingimusel kui peres on kolm või enam last.

Ta märkis, et selge eesmärk aitab sissemakse kogumist lihtsamini planeerida. Kui eesmärk on koguda kolme aastaga näiteks 12 000 eurot, tähendab see umbes 350 euro suurust igakuist säästu. Alternatiivina tasub kaaluda ka Numai koduostuteenust, mis võimaldab kolida oma koju kohe ning jagada sissemakse osamakseteks. Eluaseme ostuhind on fikseeritav, mistõttu ei pea muretsema ajas kasvavate kinnisvarahindade pärast.

Ollik lisas, et laenuvõimekuse parandamiseks pakuvad pangad ka sihtrühmapõhiseid lahendusi. „Näiteks pakume Luminoris haridustöötajatele soodsamaid tingimusi, et toetada nende panust ühiskonda,“ sõnas ta.

Kuigi paljud eelistaksid oma kodu, on üürimisel endiselt oma roll. „Üürimine sobib hästi olukordades, kus elukorraldus ei ole veel paigas või on plaanis lähiaastatel elukohta muuta. Sellisel juhul annab üürimine paindlikkuse, mida kodu omamine alati ei paku,“ ütles ta.

Ollik märkis, et kodulaenuga kaasnev pikaajaline kohustus võib esmapilgul tunduda suur, kuid praktikas ei jää inimesed ühe otsusega aastakümneteks seotuks. „Luminori keskmise kodulaenu pikkus on umbes kümme aastat. Seejärel vahetatakse elu jooksul eluaset või refinantseeritakse laen. Kui täna ei võimalda sissetulek osta unistuste kodu, võib alustada väiksemast ja liikuda samm-sammult edasi, “sõnas ta.

Luminori tellitud Baltikumi-ülene uuring viidi läbi veebruaris ja märtsis koostöös uuringufirmaga Norstat. Eestis vastas küsitlusele 1003, Lätis 1000 ja Leedus 1002 inimest vanuses 18–60 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Contract for public roads maintenance in Hiiu County

15.04.2026 Adaur.ee

Nordecon Group company Tariston AS has entered into a contract with the Estonian Transport Administration for the maintenance of national roads in the Hiiu maintenance area for the period 2026–2031. The contract covers the year-round maintenance of approximately 470 kilometres of national roads in Hiiu County.

The contractual value of maintenance works for the first year (1 October 2026 – 30 September 2027) is EUR 0.8 million, excluding value-added tax. The value of works for subsequent years will be determined based on the cost of routine maintenance works performed in the previous year, adjusted by the consumer price index published by Statistics Estonia.

Based on 2026 prices, the total estimated value of the contract is approximately EUR 4.0 million, excluding value-added tax.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Uus Maa märtsikuu turuülevaade: korteriturg muutus aktiivsemaks

14.04.2026 Adaur.ee

Kuigi käesolev aasta on Eesti kinnisvaraturul alanud võrreldes mulluse sama ajaga vaiksemalt, näitasid suuremate linnade korteriturud märtsis juba elavnemise märke. Sellest räägib lähemalt Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi.

Uudised Lähis-Idast on ärevad ning mõjud naftahinnale tugevad. Samas ei ole need veel majandust tugevalt mõjutanud, kuna ootus, et olukord laheneb püsivalt, on pigem valdav. Niisamuti ei ole need sündmused mõjutanud ka kinnisvarahuviliste ostukäitumist. Et aga olukord on ettearvamatu, ei tasu ühtegi sündmust alahinnata.

Laenuvõtjaid mõjutava Euribori trend on aga taas tõusulainel, nii et inimestel tasub oma otsustes kindlasti kaalutletud olla. Kallineva laenu tulemusel jätkub kindlasti ka järelturu võidukäik.

Eesti korteriturg

Tallinn. Märtsis müüdi Maa- ja Ruumiameti andmetel pealinnas 775 korterit, mis on veebruarist 16,7% enam. Ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2802 eurot – muutus võrreldes veebruariga -3,1% ja aastaga +0,1%.

Tartu. Korteriturg sai veebruari madalseisust üle ning ühe kuu müükide arv ületas märtsis taas 100 piiri. Nii toimus 123 ostu-müügitehingut ning kasv veebruariga võrreldes 33,7%. Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2222 eurot – muutus võrreldes veebruariga -4,1% ja aastaga -12%.

Pärnu. Märtsis müüdi Pärnus 76 korterit, mida on 28,8% enam kui veebruaris. See on võrreldav aktiivsema turuga, mida nägime suvepealinnas möödunud aasta suvel ja varasügisel. Korterite mediaanhinnaks tuli 2129 eurot – muutus võrreldes veebruariga +0,4% ja aastaga -8,4%.

Narva. Korteriturg Narvas on sel aastal olnud üsna stabiilne, kuid märtsis toimus kasv siingi. Müüdi 58 korterit, mis on 9,4% enam kui veebruaris. Korterite mediaanhinnaks kujunes 407 eurot – muutus võrreldes veebruariga +2,5% ja aastaga +3,7%.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Metro ehitab Keskkonnaagentuuri peahoone ümber kaasaegseks perekorteritega elamuks

14.04.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraettevõte Metro rekonstrueerib Mustamäe tee 33 (uue aadressiga Kirsi 1) asuva hoone ja rajab 57 korteriga elamu. Tulevane Kirsi kortermaja on teadaolevalt esimene elukondlik uusarendus Eestis, mille katusele paigaldatud päikesepaneelide energiat salvestab keldris asuv akupank. Hoones tegutseb 2026. aasta lõpuni Keskkonnaagentuur, kes kolib peagi valmivasse Loodusmajja Noblessneris.

Metro soetas Mustamäe tee 33 (Kirsi 1) hoone Riigi Kinnisvara ASilt 2025. aastal. Käesoleva aasta lõpuni kasutab neid pindu Keskkonnaagentuur. Asutuse kolimise järel alustab Metro hoone põhjalikku rekonstrueerimist. Ümberehituse käigus säilitatakse hoone kandekonstruktsioon ning kõik ülejäänu, alates fassaadist kuni siseviimistluse, planeeringu ja tehnosüsteemideni saab täielikult uue kuue ja kaasaegsed lahendused. Ehitusega plaanitakse alustada 2027. aasta alguses ja tööd kestavad ligikaudu poolteist aastat.

Kirsi korterelamusse rajatakse kuus äripinda ja 57 korterit suurusega 31–118 m². Ligikaudu pooled korteritest on 3–5-toalised, pakkudes mitmekülgseid lahendusi peredele. Majja on planeeritud 66 rattakohta ja eraldi vankriruum 17 lapsevankrile.

Metro tegevjuhi Mait Allase sõnul on ettevõtte eesmärk laiendada oma tegevust kesklinnast väljapoole, jätkates kvaliteetse kinnisvara arendamisega. Kirsi elamuprojekt on sellel teekonnal esimene märgiline samm. “Tegu on perspektiivikas piirkonnas asuva väärika hoonega, mis väärib uut elu ning millele anname rekonstrueerimise käigus omanäolise ja ümbruskonda sobituva ilme ja sisu. Võrreldes uue maja ehitamisega aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi, võimaldades ehitada oluliselt kestlikumalt,” ütles Allas.

Ta lisas, et tegu on koduostjate seas hinnatud ja kiirelt areneva piirkonnaga. “Kuigi kinnisvaraarenduses armastatakse sageli rääkida 15 minuti linna põhimõttest, siis Kirsi vastab nendele kriteeriumitele sõna otseses mõttes. Näiteks asub mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel neli toidupoodi, läheduses on mitu kooli ja lasteaeda, Kullo huvikool, pargid ning söögikohad,“ kirjeldas Allas piirkonna eeliseid.

Kirsi korterelamu arhitektuurilahenduse on loonud arhitektid Martin Aunin ja Katrin Kõlu. Aunini sõnul on ajalooline hoone linnapildis tuntud eenduvate ümmarguste trepikodade ja kaarduvate välisseintega peasissepääsu poolest. “Rekonstrueerimise käigus säilivad raudbetoonkarkass, vahelaed, trepikojad, erikujulised ümarad ja diagonaalsed välisseinad ehk maja selgroog ja sümmeetriline kuju.”

Uus fassaadilahendus loob Aunini hinnangul hubase ja väärika üldilme. “Välisviimistluses kasutame põhiliselt valgeid vertikaalse paigutusega fassaadiplaate. Valgest hoonest on välja lõigatud ristkülikukujulised rõdude mahud, mis on vooderdatud vertikaalse laudisega,” selgitas arhitekt. Kõik korterid on varustatud suurte klaaspindadega, mis tekitavad sujuva ülemineku sise- ja välisruumi vahel, tuues valguse ja ümbritseva haljastuse elamisse. “Klaasitud lodžad, haljaskastidega avarad terrassid ja kukeharjamattidega kaetud katusepinnad on iseloomulikud Kristiine kortermajadele,” lisas Aunin.

Kirsi korterelamu on teadaolevalt esimene elukondlik uusarendus Eestis, mille katusele paigaldatud päikesepaneelide energiat salvestab keldris asuv akupank. Päikeseenergia ja soodsate tunnihindadega võrguenergia salvestatakse akupanka ning seda kasutatakse nn kallitel tiputundidel. See aitab kulusid paremini prognoosida ning muudab energiakasutuse elanikele soodsamaks.

Hoone projekteeris 1980. aastal arhitekt Tõnu Liigand ning tegu on endise riikliku ehituskomitee spetsiaalse projekteerimis-konstrueerimisbüroo tootmishoone ja sidejaoskonnaga. Uus Kirsi korterelamu valmib 2028. aasta suveks ja hakkab paiknema Kirsi 1 aadressil.

Metro (Metro Capital OÜ) on juhtiv kinnisvaraettevõte, mis on pühendunud moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele, vastates tänapäeva inimeste vajadustele ning olles alati sammukese ajast ees. Eesmärk on kujundada tulevikku vaatavat linnaruumi, mis inspireerib ja pakub elanikele unikaalset kogemust. Metro portfooliosse kuuluvad Tallinnas Kiikri elamurajoon ja Tivoli kodud Kadriorus, Meerhofi Residents ja Meerhof 2.0 Pirita teel ning Toom-Kuninga 15 Uues Maailmas. Ehitusfaasis on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi juures ning tulekul Marienbergi asum praegusel Eesti Näituste messikeskuse alal.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Coop Pank: Soojad ilmad tõstavad huvi nii Lõuna-Eesti suvilate kui Hispaania korterite vastu

14.04.2026 Adaur.ee

Kevade ja suvega kasvab eestlaste huvi kinnisvara soetamise vastu. Iseäranis tekib paljudes peredes dilemma, kas vaba aega veeta Eestimaa suvilas või soetada selleks puhuks kodu välismaale, toob välja Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Eestlane on ikka kinnisvara usku ja suvekodu ei käsitleta enam ammu pelgalt hooajalise luksusena, vaid järjest enam pikaajalise investeeringu, teise kodu või pere elustiili osana.

„Suvekodu ei osteta enam ainult emotsiooni pealt. Inimesed mõtlevad üha teadlikumalt läbi, mida nad sellelt kinnisvaralt ootavad, kui palju nad soovivad seal ise aega veeta, kas nad tahavad seda kasutada ainult suviti või ka muudel aastaaegadel ning millised kulud selle omamisega tegelikult kaasnevad,“ räägib Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kui varem vaadati suvekodu peamiselt Eestisse, siis täna kaaluvad paljud juba teadlikult ka välismaist kinnisvara.

Kas eelistada lähedust või eksootikat?

Eestisse suvekodu ostmisel on mitmeid eeliseid. Esiteks on kinnisvara lähemal ehk tõenäoliselt leiab see rohkem kasutust. „Eeldusel, et suvekodu on soetatud kuni paaritunnise autosõidu kaugusele, saab sinna minna kasvõi igal nädalavahetusel,“ toob ta välja. Lisaks on oluline osa juriidilistel nüanssidel – Eestisse kinnisvara ostes vaatab vastu tuttav õigusruum, lihtsam asjaajamine ja parem tunnetus selle kohta, millises piirkonnas ja mis tüüpi kinnisvara otsitakse.

Samal ajal tuleb ka Eestisse suvilat ostes arvestada ostuhinna kõrval näiteks sellega, kui palju raha ning aega läheb hiljem kinnisvara kasutuskõlblikuks või mugavaks muutmisele: kas hoone vajab soojustust, uut katust, kütte- ja elektrisüsteemi jne. Eriti puudutab see vanemaid suvilaid, mis võivad esmapilgul tunduda taskukohased, kuid vajavad tegelikult ulatuslikku remonti ja ostuhinnaga võrreldes teist sama suurt summat lisaks.

Kui traditsiooniliselt on eestlaste lemmikpaik suvekodu valimisel mere, järve või muu veesilma lähedus Eestis, siis viimastel aastatel tehakse valikuid juba Hispaania rannikul, Itaalias, aga ka Balil.

Ossipova sõnul on välismaale kinnisvara ostmise peamine tõmbenumber kombinatsioon elustiilist ja investeeringust. Soovitakse kohta, kus ise puhata, kuid ühtlasi nähakse selles võimalust hoida vara piirkonnas, kus kliima, turism ja kinnisvaraturg võivad pakkuda lisaväärtust.

Mida jälgida kinnisvarainvesteeringut tehes?

Sõltumata sellest, kas osta kinnisvara Eestisse või välismaale, tuleb teha põhjalik eeltöö.

Teise riiki kinnisvara ostes tuleb arvestada harjumatute reeglitega, mis puudutavad nii omandiõigust, maksustamist, dokumentatsiooni kui ka notariaalseid toiminguid. „Paljud ostjad ei teadvusta alguses, kui erinevad võivad riigiti olla kinnisvaraga seotud seadused ja protseduurid. Euroopa Liidu seeski erinevad maksud, tasud ja nõuded märkimisväärselt, rääkimata kaugematest sihtkohtadest,“ ütleb ta.

Näiteks võib mõnes riigis nagu Hispaania omandada välismaalane kinnisvara täielikult, teises, näiteks Balil, aga ainult pikaajalist kasutusõigust. See tähendab, et enne tehingut tuleb täpselt aru saada, mida ostetakse, millised on omaniku õigused ja millised kohustused vara omamisega kaasnevad.

Ka Eestis tuleb lisaks kinnisvara asukohale ja seisundile kontrollida üle dokumentatsioon. „Panga vaatest on väga oluline, et kinnisvara, mida soovitakse laenu tagatiseks panna, oleks dokumentide poolest korras ja vastaks ehitisregistri andmetele. Kui kinnisvaral on seadustamata ümberehitusi või puudub vajalik dokumentatsioon, võib see vähendada vara väärtust või muuta laenu saamise keerulisemaks, kindlasti lisandub laenulepingusse kohustus viia ehitisregistri andmed vastavusse tegelikkusega,“ ütleb Ossipova.

Tema sõnul tasub enne ostu kontrollida kasutusloa või -teatise olemasolu, juhul, kui see ostetava suvila puhul nõutud on, registriandmete vastavust tegelikule olukorrale ning vajadusel kaasata ka ehitusspetsialist, kes hindaks vundamendi, katuse, seinte ja tehnosüsteemide seisukorda. „Varjatud puuduste küsimus on viimastel aastatel iseäranis aktuaalseks muutunud ja kinnisvara puhul ei ole ootamatud üllatused üldjuhul kunagi odavad,“ lisab ta.

Kuidas ostu rahastada?

Iga kinnisvaratehingut on kõige lihtsam läbi viia enda rahadega. Paljudel aga puudub selleks võimalus ning seetõttu soetatakse nii Eestisse kui välismaale kinnisvara pangalaenuga.

Ossipova selgitab, et kui klassikaline kodulaen on mõeldud ennekõike inimese põhikodu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks, siis teise kodu või välismaise kinnisvara puhul pakuvad pangad ka muud kinnisvara tagatisel laenu. Intress võib olla teist kodu soetades pisut kõrgem.

Eestisse suvekodu ostes on rahastamisvõimalused seejuures veidi laiemad kui välismaale. „Eestisse kinnisvara ostes saab tagatiseks seada nii ostetava suvekodu enda või vajadusel ka olemasoleva kinnisvara, näiteks alalise kodu. See annab ostjale rohkem mänguruumi, eriti olukorras, kus soetatav kinnisvara üksi ei kata soovitud laenusummat või selle seisukord ei võimalda maksimaalset rahastust,“ räägib ta.

Välismaale kinnisvara ostmisel on valikud piiratumad ja tagatiseks olev kinnisvara peab asuma Eestis. „See tähendab, et laenu saamiseks peab inimesel olema piisava väärtusega olemasolev kinnisvara ja üldjuhul kas juba suuremas osas välja makstud, ajas väärtust kasvatanud või täielikult laenuvaba kodu,“ selgitab ta.

Välismaale kinnisvara ostes kasuta abi

Coop Panga kodulaenude äriliini juhi sõnul on üks suuremaid vigu see, kui välismaale kinnisvara ostja proovib kogu protsessi teha läbi ilma kohaliku professionaalse abita. Kuigi see võib tunduda esialgu soodsam, võib see hiljem kaasa tuua väga kulukaid vaidlusi, ootamatuid kohustusi või olukorra, kus ostetud kinnisvara ei vasta ootustele ega dokumentidele.

„Välismaale kinnisvara ostes tasub alati kasutada kohaliku maakleri ja juristi abi. Jurist aitab teha õiguslikku kontrolli, vaadata üle, kas varal on võlgnevusi, piiranguid või muid probleeme, ning valmistab ette vajalikud dokumendid. Maakler tunneb turgu, piirkonna eripärasid ja aitab vältida olukorda, kus ostja maksab üle või ostab vara, mille likviidsus on tegelikult madal,“ selgitas ta.

Kohalik professionaalne abi on eriti oluline just riikides, kus asjaajamine toimub kohalikus keeles ning kus kogu ostuprotsess on bürokraatlikult keerulisem kui Eestis.

Samal ajal ei tasu ka Eestisse suvekodu ostjal peljata professionaalide abi kasutamist. „Igapäevaselt kinnisvaraga kokku puutuv professionaalne maakler oskab pöörata tähelepanu olulistele nüanssidele. Lisaks võib temani jõuda pakkumisi, mis alati portaalidesse ei jõua,“ sõnab ta.

Pane paika kindel plaan ja julge küsida ebamugavaid küsimusi

Enne Saaremaa suvekodu või Hispaania talvekorteri ostmist tasub Ossipova sõnul esitada endale mõned väga praktilised küsimused. Kui tihti suve- või talvekodu reaalselt kasutama hakkad? Kas sinna pääseb mugavalt? Kui palju aega ja raha oled valmis iga-aastaselt kulutama selle ülalpidamisele? Kas piirkond on likviidne ka siis, kui tulevikus tekib soov vara müüa? Kas plaanid seda ka teistele välja üürida?

„Kõige kallim viga on osta kinnisvara, mida kasutatakse plaanitust vähem. Emotsioon ostuhetkel võib olla tugev, kuid hiljem selgub, et sinna sõidetakse liiga harva, ülalpidamine on kallis või vara vajab rohkem tähelepanu, kui omanik tegelikult anda soovib. Mõeldes kinnisvara ostu põhjalikult läbi, pakub see perele aastateks kasutusrõõmu, on osa pikaajalisest varaplaanist ja aitab ka jõukust kasvatada,“ ütleb Ossipova.

Kliimaministeerium: Viimase korterelamute toetusvooru abil saab paremad elamistingimused üle 3200 pere

14.04.2026 Adaur.ee

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on edastanud rahastusotsused kõigile eelmise aasta voorust korterelamute rekonstrueerimistoetust taotlenud ühistutele. Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot, kokku investeeritakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ligi 161 miljonit eurot, millega saab korda 154 maja ning endale paremad elamistingimused üle 3200 pere.

Riik on viimastel aastatel pannud kortermajade renoveerimisse rekordiliselt raha. Viimase kolme aastaga on selleks suunatud ligi 360 miljonit eurot, mille toel saab kodud korda ligi 40 000 inimest. See on umbes sama palju inimesi, kui elab Pärnus. Vajadus renoveerimise järele ei ole aga kuhugi kadunud, mistõttu on oluline, et korteriühistud saaksid vajalikku tuge ka edaspidi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

Esitatud taotlused seati pingeritta vastavalt sellele, kui palju energiat kulub köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Rahastusotsuste tegemisel ei mänginud rolli hoone asukoht ega maakond – määravaks sai üksnes koht pingereas vastava eelarve raames, kuhu ühistu taotluse esitas.

Eelarvete kaupa sai rekonstrueerimistoetuse 12 suurt (ehk 60 ja enama korteriga kortermaja), 42 keskmist (18-59 korteriga kortermaja) ja 70 väikest kortermaja (3-17 korteriga kortermaja) üle Eesti, lisaks rahastati 17 maja naabruskonnapõhisest ja 13 muinsuskaitseliste majade eelarvest. Kõige elavamat huvi tunti väikeste ja keskmiste majade rekonstrueerimise vastu.

„Olgugi et eelarved olid erineva suurusega – väikestel ja keskmistel majadel mõlemal 25 miljonit eurot, suurtel 15 miljonit, naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 10 miljonit ja muinsuskaitselistel hoonetel 5 miljonit –, kujunes rahastuspiir enamiku voorude puhul sarnasele energiatarbe tasemele, 225–250 kWh aastas köetava pinna ruutmeetri kohta,“ iseloomustas EISi korterelamute teenuste juht Taniel Vain.

Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises said toetust kokku kuus naabruskonda Võru, Tartu, Järva ja Lääne-Viru maakonnas, kusjuures ühel juhul moodustab naabruskonna koguni seitse korterelamut, mis on heaks näiteks, kuidas terviklik lähenemine aitab samal ajal parandada energiatõhusust, kogu piirkonna ilmet ja sedakaudu tõsta ka kinnisvara väärtust. Samuti aitab see, kui ühistud koos rekonstrueerimiskokkuleppele jõuavad, saavutada suuremast mastaabist tulenevat kuluefektiivsust ning lühendada ehitustegevuse mõju kestust piirkonnas.

Ehkki toetust ei jaotatud maakonnapõhiselt, kajastus maakondade aktiivsus taotlemisel ka rahastatud projektide arvus. Enim taotlusi esitati ja seega ka rohkem projekte sai toetust Lääne-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Pärast rahastusotsuste kättesaamist tuleb ühistutel läbi viia ehitushanked ning esimesed korda tehtud majad võiksid valmida juba sel aastal.

Korterelamute rekonstrueerimist kaasrahastab Euroopa Liit.

Koolitus „Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni“ toimub 22.04.2026

14.04.2026 Margot Toompark

„Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni“ toimub 22.04.2026 kell 10.00–17.00. Tegemist on praktilise ja süsteemse koolitusega, kus oma teadmisi ja kogemusi jagavad Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste.

Koolitus keskendub kinnisvara müügiprotsessile tervikuna – alates kliendi leidmisest ja esmasest kontaktist kuni tehingu sõlmimise ja järelteeninduseni. Osalejad saavad nii teoreetilisi teadmisi kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest ja kliendikesksusest kui ka praktilisi töövõtteid, mida igapäevases müügitöös kohe rakendada.

Koolitusele on oodatud:

kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid, kes soovivad parandada oma müügitulemusi ja töötada süsteemsemalt;
kinnisvarabüroode juhid ja ettevõtete omanikud, kes vastutavad müügiprotsesside ja meeskonna arengu eest;
kinnisvaraarendajad ja müügiprojektide juhid;
kõik kinnisvarahuvilised, kes soovivad omandada tugeva praktilise vundamendi.

Koolitus annab osalejale selge arusaama, kuidas juhtida müügiprotsessi, luua toimiv turundusplaan, mõista erinevaid klienditüüpe ning arendada isiklikku brändi. Eraldi tähelepanu pööratakse ka objekti ettevalmistamisele, turundamisele, läbirääkimistele ja järelteenindusele.

Koolitus toimub hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Harjumaa korteritehingute käive moodustab kogu eesti käibest 75 protsenti

14.04.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti 2025. a korteritehingute käive 2712 miljonit eurot, mida on 7,0% rohkem kui aasta varasemalt. 2023. a tehingute käibe tagasilöögi järel oli tegemist teise tehingukäibe kasvuaastaga.

Maakondlikult tehti kõige suuremat korteritehingute käivet loomulikult Harju maakonnas. Harjumaa korteritehingute 2025. a rahaline käive oli 2032 miljonit eurot. Seda on 75% kogu Eesti korteritehingute käibest.

Aastaga suurenes Harjumaa korterite käive 6,7% ehk vähem kui Eestis keskmisena. Väljaspool Harjumaad tehtud korteritehingute käive kasvas aastaga 7,8%.

Kõige enam suurenes korteritehingute rahaline käive Rapla ja Põlva maakondades, kus 2025. a tehti korteritehinguid vastavalt 17,3 ja 6,8 miljoni euro väärtuses. Aastane käibekasv Raplamaal ja Põlvamaal oli vastavalt 44 ja 33%.

Kõige väiksem oli 2025. a korteritehingute käive Hiumaal, kus 49 korteri tehingute käive oli kokku 2,4 miljonit eurot.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.