Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Selle aasta viimane “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017

24.11.2017 Margot Toompark

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017 Kinnisvarakoolis. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

“Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017 kell 09.00-14.00 Tallinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Korterite hinnabuum suunab ostjaid eramajade turule

23.11.2017 Tõnu Toompark

Kuigi majade hinnad kasvavad kõigis maakondades, käituvad müüjad ilmselt hinnatõusu ootuses üha ettevaatlikumalt, näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika.

Eesti suurimas kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti oktoobris müügiks kokku 2858 maja, mida on 9% vähem kui mullu oktoobris. Samal ajal on müügipakkumiste hinnad pea kõigis maakondades kasvanud.

“Kuna korterid on viimastel aastatel kõvasti kallinenud, muutub koduostjaile maja kasuks otsustamine üha lihtsamaks,” märkis KV.EE juhataja Tarvo Teslon. “Samal ajal näevad majade müüjad korterituru hinnarallit ja lükkavad müüki edasi lootuses, et sarnane hinnatõus jõuab ka majadeni. See turg on praegu nagu kummipael, mida ühelt poolt pingutab ostjate nõudlus, teiselt poolt müüjate tõrksus.”

Kogu Eesti majade müügipakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE oktoobris 1110 €/m² ehk eelmisest aastast 5% rohkem. Turu aktiivseimas ja suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli majande müügipakkumiste hinnatõus 3%. Harjumaa majade ruutmeetri eest küsitakse 1317 €/m².

Samas suurusjärgus on majade müügipakkumiste hinnatõus Tartu maakonnas. Seal saab maja ruutmeetri kätte hinnaga 989 €/m² ehk eelmisest aastast 4% kallima hinna eest. Tartu maakonnas pakuti oktoobris müügiks 389 maja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Postimees: Ekspress Grupi kinnisvaraportaal võib käivituda lähinädalatel

23.11.2017 Tõnu Toompark

«Käivitamise aega välja ei ütleks, see tuleb pauguga, tähelepanuväärselt ja üllatusega. Plaanid on suured ja eesmärk on Eesti kinnisvaraportaalide turul oluline positsioon hõivata, plaane ja turundussõnumeid ei tahaks praegu veel välja öelda,» ütles ettevõtte OÜ Kinnisvarakeskkond juhatuse liige Ott Heidmets BNS-ile. Ta lisas, et käivitamise osas võib selgus tulla lähinädalatel.

AS Ekspress Grupp asutas sidusettevõtte OÜ Kinnisvarakeskkond, mille üheks tegevusvaldkonnaks on kinnisvaraportaali arendamine. AS-ile Ekspress Grupp kuulub 49 protsenti OÜ Kinnisvarakeskkond osadest, teatas ettevõte augustis börsile.

Firma omanikeringi kuulub lisaks Ekspress Grupile läbi 24. aprillil loodud ettevõtte Sadaüksteist OÜ võrdselt 8,5 protsendiga Arco Real Estate, Cke Kinnisvara Tallinn, Domus Kinnisvara, Kinnisvarabüroo Uus Maa, RE Kinnisvara Projekt ja Realia Group.

Ekspress Grupi juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu ütles toona BNS-ile, et eesmärgiks on luua kinnisvaraportaal, mis oleks turul parim teenusepakkuja ja suurendaks konkurentsi.

Ettevõttesse on osanikud sisse maksnud osakapitali 100 000 eurot ja selle nõukogusse kuuluvad Kalev Roosiväli, Mari-Liis Rüütsalu, Tarmo Sild ja Andre Veskimeister.

Kinnisvarafirmad Uus Maa ja Arco Vara, Pindi Kinnisvara, CKE, Domus Kinnisvara, LVM, Ober Haus, 1Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert teatasid märtsi lõpus koostöö lõpetamisest portaaliga Kv.ee. Koostöö lõpetamise peapõhjuseks nimetasid 11 ettevõtet hinnastamismudeli muudatusi, mis tõid suurematele büroodele kaasa kulu kasvu.

Mai lõpu seisuga olid Kv.ee portaalis tagasi LVM, Domus Kinnisvara, CKE, Laam Kinnisvara, 1Partner, Kinnisvaraekspert ja Uus Maa.

Augustis teatas Eesti Meedia, millele kuulub portaal Kv.ee, et ostis konkureeriva portaali City24. Eesti Meedia kontserni kuuluvad nii uudisteagentuur BNS kui ka päevaleht Postimees.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Paljassaare tehissaarte detailplaneering on avalikustamisel

23.11.2017 Tallinn.ee

Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga saab tutvuda kuni 19. detsembrini Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) või Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2).

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on veel mõni aeg tagasi ulmeprojektiks tituleeritud visioonist saamas käega katsutav reaalsus. Tehissaartel on potentsiaal sobituda hästi perspektiivse Paljassaare sadamaala kasutusotstarbe muutumisega kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ning teisalt kujuneda Tallinna üheks oluliseks vaatamisväärtuseks ja vaba aja veetmise kohaks.

Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Detailplaneeringu koosats K-Projekt AS. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka elektroonselt Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/, detailplaneeringu nr on DP032210.

Eesti Pank: Laenunõudlus püsis oktoobris suur

23.11.2017 Mari Tamm

Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes veelgi
Ettevõtete laenunõudlus püsis samal tasemel nagu eelmistes kuudes
Hoiused kasvasid oktoobris aasta võrdluses 11%

Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes ka oktoobris, aasta võrdluses 6,7%ni. Majapidamiste laenunõudlus on sissetulekute kasvu ja kõrgema kindlustunde toel suur. Eluasemeturg püsis aktiivne ja hindade kasv jätkus. Uusi eluasemelaene anti 112 miljoni euro väärtuses ehk 18% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Viimastel kuudel on uusi laenulepinguid sõlmitud ühtlases tempos ja ka lepingute keskmine väärtus on püsinud sama. Uusi autoliisingulepinguid sõlmitakse endiselt palju ja portfell suurenes aastataguse näitajaga võrreldes 15%.

Ettevõtete laenunõudlus püsis eelmiste kuude omaga sarnane. Uusi pikaajalisi laene anti 229 miljoni euro väärtuses. Suurim osa, peaaegu 40% uutest pikaajalisest laenudest läks kinnisvara- ja ehitusettevõtetele ning pisut üle 10% said kaubandus- ja tööstusettevõtted. Eesti ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude portfelli aastakasv on aga alates augustist aeglustunud, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv ulatunud viimasel kolmel kuul keskmiselt 6%ni.

Uute laenude keskmised intressimäärad on püsinud viimastel kuudel pigem stabiilsed. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude intressimäärad on viimasel kahel aastal olnud keskmiselt 2,4% ning keskmine laenuintressimäär on jäänud viimastel kuudel sellest pisut madalamaks. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis aasta esimesel poolel pisut ja on viimastel kuudel jäänud püsima varasemale tasemele. Oktoobris kujunes uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks samuti 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid sarnaselt eelmiste kuudega ka oktoobris kiiresti, aasta võrdluses 11%. Majapidamiste hoiuste kasvu kujundab sissetulekute kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris 9% ehk 6,6 miljardi euroni ning nende kasv on viimastel kuudel kiirenenud. Ettevõtete hoiuste kasv on viimastel kuudel aeglustunud, kuid on endiselt väga kiire, aasta võrdluses 12%. Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulu kasv toetavad likviidsete varade suurenemist, kuid samal ajal on suurenenud ka ettevõtete põhivarainvesteeringud ja see võib ettevõtete likviidsete varade kasvu aeglustada.

Äripäev: Baltic Horizonile koidab tummisem dividend

23.11.2017 Liina Laks

Kuigi kinnisvarafond Baltic Horizon Fund kasvatas oluliselt renditulu, jäi kolmanda kvartali puhaskasum mullusest väiksemaks. Kuid fondil on mitu rauda tules, mis Swedbanki analüütikute hinnangul diviendi kergitada võiks.

Viimastel kuudel on kohalikud analüütikud Baltic Horizoni kinnisvarafondiga rahule jäänud: alles möödunud nädalal kordas Swedbank fondile ostusoovitust ning tõstis ka korralikult hinnasihti: 1,55 eurolt 1,6 eurole. Samuti ajendas Baltic Horizon Fundi suurost Riia linnas dividendiootust ülespoole korrigeerima. Sealjuures on fondi osak Balti börsil kaubelnud sel aastal ligikaudu 1,3 euro juures ning on sel tasemel ka praegu. Samas jäi fondi kasum analüütikute ootustele pisut alla.

Kolmanda kvartali tulemused näitavad, et fond on rendiäri suurema hooga käima lükanud: kasvanud on renditulu – kolmandas kvartalis ulatus see ligi kolme miljoni euroni, samal ajal kui aasta eest oli see kaks miljonit. Ka teenustasude maht on kasvanud: 0,6 miljonilt 0,8 miljonile eurole. Kuna kolmandas kvartalis kahekordistusid renditegevuse kulud (1,1 miljonile eurole), jäi puhtaks rendituluks 2,6 miljonit eurot.

Fondijuht Tarmo Karotam selgitas, et renditulu enda ligi 37protsendine suurenemine möödunud aasta sama ajaga võrreldes on tingitud uutest kinnisvarainvesteeringutest. Need omakorda tehti investorite rahaga, mis pärines vastavalt 2016. aasta lõpu ja 2017. aasta alguse kapitali kaasamistest.

Erakorralisest hindamisest madalam kasum

Samal ajal kasseeris Baltic Horizon kolmandas kvartalis oluliselt väiksema kasumi. Ärikasum kahanes ligi poole võrra 2,1 miljonile, puhaskasum aga ligi 55 protsendi võrra 1,7 miljonile eurole. Siin oli Karotame sõnul põhjuseks eelmise aasta investeeringute erakorraline hindamine. Kuna tänavu kolmandas kvartalis uusi kinnisvarainvesteeringute hindamisi ei tehtud, kujunes kasum möödunud aastaga võrreldes väiksemaks. Järgmine hindamine on detsembris. Swedbank prognoosis ärikasumiks 2,4 ning puhaskasumiks 1,8 miljonit eurot.

Kolmanda kvartali lõpus oli fondi varade brutoväärtus 169,7 miljonit eurot – üsna samal tasemel mulluse 170,9 miljoni euroga. „Fondi vara brutoväärtuse kerge langus oli tingitud aktiivsest kapitali juhtimisest III kvartali jooksul. 2017. aasta III kvartalis refinantseeris Fond Europa ostukeskuse pangalaenu, makstes tagasi 2,1 miljonit eurot. Fond tegi samas kvartalis ka rahalise väljamakse osakuomanikele summas 1,2 miljonit eurot,“ nentis Karotam. Ta lisas, et varade puhasväärtus on aga tõusnud – aasta algusest ligi 13 protsenti, 86 miljonile eurole.

Fondi portfelli otsene tootlus oli kolmandas kvartalis 7,2 protsenti, puhastootlus jäi 6,9 protsendini. Sealjuures esineb objektide vahel suuri erinevusi. Kõige parem otsetootlus tuli Riia Sky supermarketist – 8,4 protsenti. Parimat puhastootlust annavad aga Eesti objektid: Pirita ostukeskus ja Coca Cola Plaza.

Kinnisvaraekspert: Tallinna tootlus täitsa mõistlik

Investor ja kinnisvaraekspert Tõnu Toompark Adaur Grupist ütles, et ta ise ettevõtete kvartaliaruandeid eriti ei jälgi. „Mu tagasihoidlikud investeeringud on pikaajalised,“ ütles Toompark. „Pigem eeldan fondijuhtidelt professionaalsust. Arvan, et see ootus on põhjendatud. Selle kõrval mõtlen, kas soovin kinnisvaraturu riske võtta. Ja kuigi ehk Tallinna kinnisvaraturg on üsna kuum, on Baltic Horizoni Tallinna hoonete tootlused-täituvused täiesti mõistlikud. Ühisrahastusega võrreldavat tootlust ei ole Baltic Horizon küll pakkunud, kuid rahavoog on ehk stabiilsem olnud,“ lisas Toompark.

Baltic Horizoni osak kaupleb algusaegade tasemel

Allikas: Bloomberg / Graafik: Miguel Álvarez

Analüütikud: helge tulevik

Tänavu sügisesse jäi Riias Vainodese kontorihoone omandamine, mille hind oli veidi üle 21 miljoni euro. Kuni novembri lõpuni kestab Baltic Horizoni osakute täiendav avalik pakkumine, millega loodetakse investoritelt kaasata 20 miljonit eurot. Sedapuhku on pakkumisse lisatud klausel, et kui märkimine edukaks osutub, duubeldatakse pakutavate osakute arv ning see tähendaks omakorda kuni 40 miljoni euro kaasamist uute projektide jaoks.

Swedbank mainis möödunudnädalases raportis, et Vainodese omandamine ja täiendav rahakaasamine annavad fondile hea teenimisvõimaluse ning investorile magusama dividendi. Analüütikud prognoosivad, et dividend võiks kasvada 0,09 eurolt 0,11 eurole osaku kohta. See tõstaks dividenditootluse Swedbanki andmetel lausa 8,3 protsendini.

http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017/11/22/baltic-horizonile-prognoositakse-tummisemat-dividendi

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiate avaliku pakkumise lõplikud tulemused ja aktsiakapitali suurendamise kandmine registrisse

22.11.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund III AS (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) nõukogu otsustas 18.10.2017 suurendada aktsiakapitali kuni 337 272 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood algas 30. oktoobril 2017 ja lõppes 10. novembril 2017. Aktsiate jaotus kinnitati nõukogu otsusega 14. novembril 2017.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 22. novembril 2017. Fondi registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 32 225 350 eurot, mis on jagatud 3 222 535 aktsiaks nimiväärtusega 10 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mustamäele kerkib avaliku ja erasektori koostöös parkimismaja

22.11.2017 Tallinn.ee

OÜ Fund Ehitus rajab linna tellimusel A. H. Tammsaare tee 92 kinnisasjale parkimismaja ja avaliku parkla.

„Selle tulemusena saavad ümberkaudsete korterelamute elanikud oma sõidukite parkimiseks ligi 600 parkimiskohta ning majadevahelised hoovialad muutuvad seeläbi autovabamaks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Parkimiskohtade nappus on ju kõigi nõukogudeaegsete uuslinnaosade elanike jaoks teada-tuntud probleem. Toonastest oludest tulenevalt ei arvestatud ju elamukvartalite planeerimisel autode parkimise vajadusega – mäletatavasti oli siis vaid paar-kolm autot paarikümne korteri kohta, ent tänapäeval on isiklik sõiduvahend pea igal perel.“

Võrgu sõnul on Tallinnas püütud parkimiskitsikust leevendada elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamisega. „Oleme seadnud rohkem kui 70 korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse, sel moel on loodud korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde ligi 2000 parkimiskohta,“ ütles Võrk. „Kokku oleme andnud korteriühistute kasutusse üle kaheksa hektari ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosavalitsused andnud tasuta korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi.“

Võrk tõdes, et vaatama sellele on nn magalarajoonide elanikel endiselt raske oma autole kodu juures parkimiskohta leida. „Seetõttu oleme käivitanud linnamaale parkimismaja rajamise pilootprojekti,“ ütles Võrk. „Pilootprojekti õnnestumise korral plaanime elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.“

Linna omanduses olevale kinnisasjale seatakse läbirääkimistega pakkumise võitnud OÜ Fund Ehitus kasuks hoonestusõigus, hoonestaja kohustub ehitama kinnistule ümbruskonna elanikke teenindava parkimismaja ja avaliku parkla. Ehitised tuleb kasutusele võtta hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB Nordic Outlook: hea ajajärk maailmamajanduses

22.11.2017 Mihkel Nestor

Positiivsed uudised maailmamajanduse käekäigu kohta on jätkunud ka 2017. aasta teises pooles. USA kasv on ületanud ootuseid; Jaapani majandus kasvab üle paljude aastate taas kiiremini; Euroalal on suurepärases hoos Saksamaa ja Hispaania majandused, kuid olukord on paranenud ka Prantsusmaal ja Itaalias. Suurbritannia lahkumisprotsess Euroopa Liidust on küll riigi majandust kahjustanud, kuid selle mõju on olnud oodatust tagasihoidlikum. Arenevatel turgudel leidub samuti mitmeid edulugusid: Hiina ja India majanduskasv ületab vanade lääneriikide oma kordades ning ka Brasiilia ja Venemaa majandused on taas tõusuteel.

Eesti vaatevinklist on eriti tervitatav euroala ja Põhjamaade hea majanduslik käekäik. Kui aastataguses prognoosis eeldasime eurotsooni tänavuseks majanduskasvuks 1,6 protsenti, siis tegelikkuses kasvab euroala majandus tänavu koguni 2,3 protsenti. Veelgi positiivsemaks on osutunud Eesti peamise kaubanduspartneri Soome majanduslik käekäik. Kui mullu sügisel piirdusid ootused Soome 2017. aasta majanduskasvule kõigest 1 protsendiga, siis tänase prognoosi kohaselt kasvab põhjanaabrite SKP sel aastal 2,9 protsendi võrra. Oodatust palju aeglasemalt on toimunud ka teise Eesti tähtsa kaubanduspartneri, Rootsi, majanduskasvu aeglustumine, mis tänavu peaks ulatuma 3,2 protsendini.

Maailmamajanduse olukord jääb ootuste kohaselt soodsaks ka lähiaastatel. Tugevas seisus tööturud ja suurenev jõukus toidavad majapidamiste optimismi. Ettevõtete tootmisvõimsuse kõrge rakendatus tähendab aga, et kasvava nõudlusega toime tulekuks peavad ettevõtted tegema investeeringuid, mis annab panuse veelgi laiapõhjalisemasse majanduskasvu.

Sellegipoolest varitsevad maailmamajandust mitmed riskid. Viimased aastad on pakkunud poliitikas tavapärasest teravamaid elamusi. Suurbritannia referendum ja Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel põhjustasid ebakindlust riikidevahelise koostöö jätkumise ja vabakaubanduse tuleviku osas. Lisaks pingestab endiselt olukorda kestev Venemaa-Ukraina konflikt, hetkel veel õnneks retooriline sõda Korea poolsaarel, ebastabiilsus Lähis-Idas ja Kataloonia iseseisvumisega seonduv. Samas on viimased aastad näidanud, et tegelike majanduslike otsuste langetamisel kipuvad inimesed olema poliitikas toimuva osas ükskõiksed ja ka dramaatilisemad sündmused pole suutnud majanduskasvu väärata.

Suuremad riskid on hetkel seotud majanduse loomuliku tsüklilisusega. Paljudes riikides on töötus langenud aastakümnete madalaimale tasemele ja aina enam hakkab edasist kasvu piirama ettevõtete võimekus suure nõudlusega toime tulla. Kuigi inflatsioon jääb ootustele endiselt alla, peavad keskpangad langetama raskeid otsuseid, kui kaua ollakse valmis finantsvarade kiiret hinnakasvu taluma. Olukorras, kus majanduskasv on tempokas, kuid palgakasv pigem kasin, ei anna majandusteooria lihtsaid vastuseid. Eeldame, et keskpangad lähevad ettevaatlike intressitõusude teed, et mitte liialt ehmatada odava rahaga harjunud majanduskeskkonda. Inflatsiooni ootamatu kiirenemine ei ole aga välistatud ja selle kontrolli alla saamine eeldaks jõuliseid intressitõuse, mis võib tänase optimismi pea peale keerata.

Eesti majanduse avatus ja kõrge ekspordi osatähtsus sisemajanduse kogutoodangus on saanud käibetõdedeks. Selle sisuline tähendus on, et on raske ette kujutada olukorda, kus Eesti majanduse käekäik erineks oluliselt meie peamiste kaubanduspartnerite omast. Nii kaua kui püsib optimistlik vaade meie regioonis, võime uskuda jõudsasse majanduskasvu ka siin. Sel aastal on Eesti majandust lisaks soosinud suured investeeringud, mille najal on majanduskasv kiirenenud rekordiliste numbriteni. Järgmisel aastal ootame mõnevõrra hillitsetumat majanduskasvu, mis oodatavalt piirdub 3,3 protsendiga. See-eest saab majanduskasv olema tänavusest tasakaalustatum. Lisaks tugevale välisnõudlusele, mis soosib eksportivaid ettevõtteid, suureneb märkimisväärselt ka majapidamiste tarbimine, põhjuseks tulumaksureform, mis palgapäeval paljudele inimestele rohkem raha kätte jätab. Põhivarainvesteeringute tõusu panustab ka järgmise aastal aktiivne ehitustegevus, mille finantseerimisel on abiks Euroopa liidu tõukefondid. Ettevõtete madal nõudlus laenude järele viitab nende jätkuvale ettevaatlikkusele, kuid kõrge tootmisvõimsuse rakendatus sunnib neist mitmeid siiski uusi investeeringuid ette võtma.

Vaata lähemalt Nordic Outlook

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Merko alustab Venemaa tütarettevõtte likvideerimisega

22.11.2017 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus nõukogu otsustas alustada Venemaal asuva 100%lise tütarettevõtte, OOO Lenko Stroi likvideerimisega.

OOO Lenko Stroi’s (registrikood 1129847028288) ei ole peale asutamist sisulist majandustegevust toimunud. Ettevõtte likvideerimisega seotud kulud ei oma olulist mõju kontserni majandustulemustele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Baltic Horizon Fondi 2017. aasta III kvartali ja 9-kuu auditeerimata ülevaadatud majandustulemused

22.11.2017 Tõnu Toompark

2017. aasta 9-kuu tulemusena oli Baltic Horizon Fondi (Fond) puhas renditulu 7,8 miljonit eurot (2016. aasta 9-kuuga 4,8 miljonit eurot). Fond teenis III kvartalis 2,6 miljonit eurot puhast renditulu (2016. aasta III kvartal: 1,9 miljonit eurot). Puhas renditulu suurenes tänu uutele kinnisvarainvesteeringutele, mis tehti pärast täiendava kapitali kaasamist 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Fond teenis III kvartalis 1 675 tuhat eurot puhaskasumit (2016. aasta III kvartal: 3 708 tuhat eurot). Eelmise aasta samal perioodil mõjutasid Fondi tulemusi erakorralised kinnisvarainvesteeringute hindamised, mis avaldasid märkimisväärset mõju Fondi kvartali puhaskasumile. 2017. aasta III kvartalis ei teostatud uusi kinnisvarainvesteeringute hindamisi, sest kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse alates 2017. aastast ainult juunis ja detsembris.

2017. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Fondi vara brutoväärtus 169,7 miljonit eurot (2017 II kvartal: 170,9 miljonit eurot). Fondi vara brutoväärtuse kerge langus oli tingitud aktiivsest kapitali juhtimisest III kvartali jooksul. 2017. aasta III kvartalis refinantseeris Fond Europa ostukeskuse pangalaenu, makstes tagasi 2,1 miljonit eurot. Fond tegi samas kvartalis ka rahalise väljamakse oma osakuomanikele summas 1,2 miljonit eurot.

2017 III kvartali lõpuks on Fondi vara puhasväärtus võrreldes 2017. aasta II kvartali lõpuga suurenenud 86,2 miljonilt eurolt 86,7 miljoni euroni.

Kvartali peamised näitajad

Tuhandetes eurodes	III kv 2017	III kv 2016	Muutus (%)

Renditulu	2 955	2 058	43,6%
Teenustasutulu	820	617	32,9%
Renditegevuse kulud	-1 137	-747	52,2%
Puhas renditulu	2 638	1 928	36,8%

Avalike pakkumistega seotud kulud	-61	-125	-51,2%
Halduskulud	-474	-357	32,8%
Muud äritulud ja –kulud	64	17	>100,0%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumid/kahjumid	–	2 802	>-100,0%
Ärikasum	2 167	4 265	-49,2%

Finantstulud	2	3	-33,3%
Finantskulud	-348	-307	13,4%
Finantstulud ja -kulud kokku	-346	-304	13,8%

Maksueelne kasum	1 821	3 961	-54,0%
Tulumaksukulu	-146	-253	-42,3%
Perioodi kasum	1 675	3 708	-54,8%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	60 006 856	39 163 520	53,2%
Kasum osaku kohta (eurodes)	0,03	0,09	-66,7%

Tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016	Muutus (%)

Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	157 822	141 740	11,3%
Vara brutoväärtus	169 738	154 938	9,6%

Intressikandvad laenud	72 569	69 172	4,9%
Kohustused kokku	83 085	78 129	6,3%

Vara puhasväärtus	86 653	76 809	12,8%

Ringluses olevate osakute arv	64 655 870	57 264 743	12,9%
Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes)	1,3402	1,3413	-0,1%
Laenu tagatuse suhtarv	46,0%	48,8%
Keskmine sisemine intressimäär	1,7%	1,8%

Kinnisvara investeeringute tulemused 30. september 2017 seisuga

2017. aasta III kvartalis suurenes Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli rendipindade tegelik keskmine täituvus, 2017. aasta II kvartalis oli see näitaja 95,4% ja 2017. aasta III kvartalis 97,5%. Kui võtta arvesse kõiki rendigarantiisid, siis kujuneb sisemiseks täituvuse määraks 98,0% (2017. aasta II kvartal: 98,1%). Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus III kvartalis oli 7,2% (2017. aasta II kvartal: 7,2%). Kogu portfelli esmane puhastootlus oli samal perioodil 6,9%.

Kinnisvara-investeering	Linn	Riik		Turuväärtus tuhandetes eurodes	Renditav netopind		Otsene tootlus		Esmane puhas-tootlus	Täituvuse määr III kv 2017
Duetto I	Vilnius	Leedu		14 890	8 327		7,2%		7,1%	100%^*
Pirita ostukeskus	Tallinn	Eesti		11 590	5 436		7,5%		7,8%	100%^*
Upmalas Biroji bürookompleks	Riia	Läti		24 052	10 419		7,1%		7,0%	99,8%
G4S-i peahoone	Tallinn	Eesti		16 080	8 363		7,5%		7,2%	100,0%
Europa ostukeskus	Vilnius	Leedu		38 800	16 856		6,0%		5,7%	94,2%
Domus Pro ostukeskus	Vilnius	Leedu		17 180	11 247		7,7%		6,8%	98,2%
CC Plaza	Tallinn	Eesti		13 180	8 664		8,3%		7,5%	100,0%
SKY supermarket	Riia	Läti		5 582	3 263		8,4%		7,2%	98,2%
Lincona	Tallinn	Eesti		15 920	10 859		7,4%		7,1%	96,6%
Portfell kokku			157 274			83 621		7,2%	6,9%	98,0%

*Sisemine täituvuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Tuhandetes eurodes	01.07.2017-30.09.2017	01.07.2016-30.09.2016	01.01.2017-30.09.2017	01.01.2016-30.09.2016

Renditulu	2 955	2 058	8 622	5 334
Teenustasutulu	820	617	2 663	1 810
Renditegevuse kulud	-1 137	-747	-3 439	-2 301
Puhas renditulu	2 638	1 928	7 846	4 843

Halduskulud	-535	-482	-1 935	-1 462
Muud äritulud ja -kulud	64	17	77	95
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest saadud kasumid	–	2 802	339	2 361
Ärikasum	2 167	4 265	6 327	5 837

Finantstulud	2	3	45	11
Finantskulud	-348	-307	-1 123	-840
Finantstulud ja -kulud kokku	-346	-304	-1 078	-829

Maksueelne kasum	1 821	3 961	5 249	5 008
Tulumaksukulu	-146	-253	-1 082	-428
Perioodi kasum	1 675	3 708	4 167	4 580

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum	-94	-36	126	-65
Kasumisse või kahjumisse ümberliigitatavaintressimäära vahetuslepingu lõpetamine	–	–	57	–
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks	8	-7	-32	-1
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum	-86	-43	151	-66

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku	1 589	3 665	4 318	4 514

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,03	0,09	0,07	0,12

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016

Põhivara
Kinnisvarainvesteeringud	157 822	141 740
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud	5 725	1 580
Tuletisinstrumendid	9	–
Muu põhivara	72	288
Põhivara kokku	163 628	143 608

Käibevara
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	1 569	1 269
Ettemaksed	135	178
Raha ja raha ekvivalendid	4 406	9 883
Käibevara kokku	6 110	11 330
Varad kokku	169 738	154 938

Omakapital
Sissemakstud kapital	75 597	66 224
Omaosakud	–	-8
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-143	-294
Jaotamata kasum	11 199	10 887
Omakapital kokku	86 653	76 809

Pikaajalised kohustused
Intressikandvad laenukohustused	63 601	58 981
Edasilükkunud tulumaksukohustused	5 513	4 383
Tuletisinstrumendid	172	345
Muud pikaajalised kohustused	891	935
Pikaajalised kohustused kokku	70 177	64 644

Lühiajalised kohustused
Intressikandvad laenukohustused	8 968	10 191
Võlad tarnijatele ja muud võlad	3 496	2 876
Tulumaksukohustus	29	46
Muud lühiajalised kohustused	415	372
Lühiajalised kohustused kokku	12 908	13 485
Kohustused kokku	83 085	78 129
Omakapital ja kohustused kokku	169 738	154 938

KV.EE Indeks jätkab mõõdukat kasvu

22.11.2017 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumisi peegeldav KV.EE Indeks asus taas liikuma tõususuunas. Indeks näitab 93,2 punkti ehk ühe kuuga on indeks kerkinud 1,6%. Aastatagusest on KV.EE Indeks 6,9% kõrgemal.

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste arvus ei ole viimase kolme kuu jooksul erilisi muutusi toimunud. Kolm kuud tagasi augustis oli müügipakkumiste keskmine arv portaalis KV.EE ligikaudu 16 000, nüüd novembris 15 500. Nii on müügipakkumiste arv vähenenud 2,8%.

Suhteliselt stabiilse pakkumiste arvu dünaamika juures peegeldab pakkumishindade tõus muutusi pakkumiste struktuuris või kinnisvaramüüjate ootustest.

Elamispindade müügipakkumiste struktuuri muutused ei ole väga suured. Siiski võib öelda, et turu suurimas piirkonnas Tallinnas on pakkumises rohkem suuremaid ja kallima hinnaga kortereid. Odavama ruutmeetrihinnaga kortereid on samuti pakkumises, kuid need leiavad kallitest kiiremini ostjad. See on üks tegur, mis ajab kuulutuste keskmist hinda üles.

Omaette teema on kinnisvaramüüjate hinnaootused. Turul on valdav ootus, et kinnisvarahinnad lähevad ülespoole. Seda ootust toetavad nii kasvavad palgad, madal tööpuudus, kui kallinevad ehitushinnad.

Samas on elamispindade tehinguhindade tõus kogu 2017. aasta jooksul järjest aeglustunud. Näiteks 2017 I kvartali korteritehingute aastane hinnatõus oli 10,7%. 2017 viimase kvartali esialgsete maa-ameti andmete baasil on aastane korterite hinnatõus kahanenud 2,9% peale. Seega on näha, et tehingute hinnad ei ole müüjate hinnaootuste tõstmisele järele tulnud, vaid liiguvad hoopis teises suunas.

Tulevikusuunas vaadates võiks eeldada, et pikema müügiperioodiga kallimad pealinna elamispinnad hakkavad KV.EE indeksi edasises käitumises suuremat rolli mängima. See viib eeloleva paari kvartali jooksul KV.EE Indeksi jätkuvale tõusule, kuid see tõus jääb aasta baasil mõõdukasse 4-7% vahemikku.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Trigon: Aktsiakapitali vähendamisest tulenevad väljamaksed

22.11.2017 Tõnu Toompark

11. mail 2017. aastal toimunud Trigon Property Development ASi aktsionäride korralisel koosolekul otsustati vähendada aktsiakapitali 400 416,43 euro võrra. Aktsiakapitali vähendamise väljamakse teostatakse aktsionäridele 4. detsembril 2017. aastal. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti 25.05.2017, kell 23.59 seisuga.

Käsiraamat, mis on abiks iga ehitusvaldkonnaga kokku puutuvale inimesele

22.11.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Pealkiri: „Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel“
Autorid: Martina Proosa, Pille Pettai
Maht: 344 lehekülge
ISBN 978-9949-9655-3-3
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/uus-ehitusseadustik-ja-ehitamine-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud

21.11.2017 Tallinn.ee

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril 2018.a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad korteriühistud. Kõigis majades korteriühistute loomisega tahab seadusandja parandada elamute haldamist ning kehtestada ühesugused valitsemisreeglid kõikide elamute suhtes. KrtS rakendub kõikides majades, kus on moodustatud korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (elu- või mitteeluruum) ja sellega seotud kinnisasja kaasomandiosast. Ühistu tekib ka siis, kui kinnisasjal on ainult kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Uus seadus ja ühistu nõue ei kehti kinnisasjade suhtes, mis on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4); ridaelamutes, kus iga elamuosa alla on moodustatud oma krunt ja majades, mille omanik on hooneühistu.

Kui korteriühistu on olemas, siis KrtS mõjutab teid vähe, sest senine ühistu jätkab tegevust. Kuigi uus seadus ei nõua otseselt põhikirja muutmist, tasub see siiski üle vaadata. Kui mõni olemasoleva põhikirja säte on uue seadusega vastuolus, siis kehtib selles osas seaduses sätestatu.

Kui korteriühistut ei ole, siis ühistu asutamine 2017.aastal ei ole kohustuslik. Kui te siiski soovite seda teha, peab korteriomanike enamik vastu võtma ühistu asutamise otsuse, kinnitama põhikirja, valima juhatuse ja kandma korteriühistu registrisse. Kui ühistut ei ole sel aastal asutatud, siis 01.01.2018. loob riik selle ise! Teie elamu korteriühistu kantakse automaatselt registrisse ja ühistu nimeks on teie kinnisasja aadress täiendiga KÜ. Kõik omanike ühise valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ühistule. Sellisel ühistul ei ole esialgu põhikirja ja maja valitsemine toimub otse KrtS sätete alusel.

Kui maja haldamiseks oli korteriomanike üldkoosoleku poolt enne 01.01. nimetatud valitseja (kinnisvarahaldusettevõte, iseseisev majahaldur või keegi omanikest), siis alates KrtS jõustumisest on tema automaatselt juhatuse ülesannetes. 30. juuniks 2018.a tuleb registrile esitada andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik (haldusettevõte) võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja).

2017. a jooksul selgita välja, kas Sinu korterelamus on korteriühistu asutatud! Kui te ühistut ise ei asuta, siis kontrollige, et oleks kehtiv üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise kohta. Kui keegi majaelanikest faktiliselt kogus remondifondi vahendeid või sõlmis üldelektri- ja veelepingud enda nimel ja te soovite, et ta jätkaks uuel aastal ühistu juhatuse liikmena, siis nimetage ta käesoleval aastal ametlikult korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks.

Kui majas on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteromandid ühele isikule, siis ei pea juhatust valima ja registrit teavitama – korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. Soovitav on siiski ka väikestes majades juhatus valida ja registrisse kanda. Kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja ei pea esitama majandusaasta aruannet.

Mitme kinnisasja majandamiseks enam ühte korteriühistut asutada ei saa. Olemasolevad mitme kinnisasja korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks 2016. a ei võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust.

Kõiki korteriühistu dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu. Registrikande eest tasutakse riigilõivu.

http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Koigis-kortermajades-tekivad-1.-jaanuaril-korteriuhistud