Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 Kinnisvarakoolis

21.07.2017 Margot Toompark

10/10/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Koolituse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” on kutsutud:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
(väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus annab:

teadmised kohtutäituri tööst ja täitemenetlusest;
info kanalitest mille kaudu saab osta enampakkumisel olevat vara;
konkreetsed nõuanded, kuidas saavad maaklerid müüa enampakkumisel olevat vara;
arusaama probleemidest, mis võivad täitemenetluses oleva varaga kaasa tulla;
soovitusi ja nõuandeid täitemenetluse enampakkumisetel osalemiseks.

“Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 10/10/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kohtutäitur Kaja Lilloja.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Mida tähendab A energiaklass ja liginullenergia?

20.07.2017 Viktor Lõhmus

Kuigi väljas on suvi, on aeg hakata mõtlema küttehooajale, mis pole enam kaugel. Ka Eesti rahvavanasõna ütleb rege rauta suvel, vankrit talve.

Tallinn paikneb geograafiliselt 59˚ põhjalaiuskraadil, kus on iseloomulikud pikad ja enamasti püsiva lumikattega talved. 70% päikesekiirgusest langeb meile 4 kuu jooksul aastas maist augustini. Ülejäänud meile jõudvast 30% päikeseenergiast jaotub pikale 8 kuule. See tähendab, et sooja saamiseks on vaja kodusid kütta ning valgustada enamus aja aastas ning suurim kuluartikkel majapidamistest on elekter ja küttekulud. Seetõttu on energiasääst ja selle kokkuhoid Põhjamaades eriti terava tähelepanu all.

Mida tähendab A energiaklass tavainimesele?

Liginullenergia kõlab uhkelt, kuid kuidas seda saavutada.

Selleks kasutatakse:

Passiivmajadelt tuntud mitmekihilist karkassseinalahendust, mis annab tavaehitusest parema soojapidavuse.
Efektiivne soojustagastiga sundventilatsiooniagregaati (soojatagastusega vähemalt 80%), mille sissepuhutavat õhku aitab üles soojendada väljatõmmatav soe õhk.
Madalenergia 3x argoon/selektiivaknaid.

Lisaks tähendab A energiakalass ka alternatiivkütet, näiteks katusele paigaldavate päiksepaneelide näol, või elektrit tootvate tuulegeneraatoritega. Kuigi Eestis on enamast päikest väga vähe ja päiksepaneelid kallid areneb tehnika siiski iga päevaga ning tänapäeval toimivad päiksepaneelid ka pilvise ja talvise ilmaga.

Mis on liginullenergia?

Reeglina toodavad päiksepaneelid suvekuudel elektrit rohkem kui seda on vaja tarbimiseks. Mida teha üleliigse elektriga?

Üheks võimaluseks on müüa üleliigne elekter Eesti Energiale. Külmadel talvekuudel kui päikest meie laiuskraadil vähem ja elamine tarbib elektrit rohkem kui ise toota jõuab, saab elektri müüjaga teha tasaarveldust suvekuudel ülejäänud elektri osas. Aasta läbilõikes tuleb elektri arve praktiliselt olematu. See ongi liginullenergia.

Viktor Lõhmus
Domus Kinnisvara
Kutseline maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kaasomandi lõpetamise viisid: Aga kui ma ei taha kinnisvara omandada?

20.07.2017 Tõnu Toompark

Kaasomand on kahele või enamale isikule mõttelistes osades kuuluv omand. Seega ei saa kaasomandi jagamisest rääkida üldjuhul elamus, kus on korterid (korteriomandid) vaid selliste kinnisasjade puhul, mille omanikele kuulub üksnes mõtteline osa (murdosa) kinnisasjast. Kaasomandis võib olla ka üks korteriomand. Kaasomandi lõpetamise vaidlused on sagedased ning nende vaidluste läte on tihtipeale pärimise, kooselu lõppemise või ühisvara jagamise olukord. Kaasomandi lõpetamise vaidluste tõusetumisel on tavaline, et üks kaasomanikest ei ole huvitatud vara jätkuvast omamisest ning soovib omandist loobuda ja saada selle eest võimalikult suure hüvitise.

Kaasomandi võib lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse enampakkumisel või kinnisasi tervikuna jäätakse ühele kaasomanikule, kes kohustub omandist ilma jääjale maksma rahalise hüvitise. Üldjuhul soovitakse jätta kinnisasi ühele omanikule olukorras, kus kinnisasja koormav hüpoteek tagab ühe kaasomaniku kohustusi. Selliseid olukordi tuleb ette kooselu korral, kus ühiselt soetatakse kodu ja erinevatel põhjustel võib juhtuda, et laenu saajaks ametlikult on vaid üks elukaaslastest. Samuti on õigustatud kinnisasja jätmine ühele kaasomanikest siis, kui tal on selle kinnisasjaga eriline side või ta soovib muul põhjusel kinnisasja omanikuks kindlasti edasi jääda. Enampakkumisel müük tähendab üldjuhul seda, et kinnisasja omandist jäävad ilma kõik kaasomanikud ja saavad oma osale vastava summa enampakkumisel kujunevast müügihinnast.

Kui kaasomanikud ei saavuta pooli rahuldavat lahendust, võib iga kaasomanik pöörduda erimeelsuse lahendamiseks kohtu poole. Kui üldjuhul on kohtu poole pöördumine on lubatav vaid siis, kui kellegi suhtes on pandud toime õiguste rikkumine, siis kaasomandi lõpetamise nõude esitamiseks ei pea kaasomanikul olema mingit erilist põhjust või õigustust selleks, miks ta soovib kaasomandit lõpetada. Sisuliselt piisab sellest, et üks kaasomanik lihtsalt tahab kaasomandit lõpetada.

Kui enampakkumise korras kaasomandi lõpetamisel ei saa üldjuhul olla takistusi, siis kaasomandi lõpetamine viisil, et teine kaasomanik saab kogu kinnisasja omanikuks ja maksab omandist ilma jääjale hüvitise, on märksa komplitseeritum. Esimene, millega tuleb arvestada, on põhimõte, et kedagi ei saa kohustada kinnisvara omandama. Kui teine kaasomanik ei soovi kogu kinnisasja omanikuks saada, siis kohtu kaudu teda selleks sundida ei saa. Teiseks tuleb sellises olukorras teha kulutusi õiglase hüvitise välja selgitamisele, mis üldjuhul seisneb kinnisasja hindamises kvalifitseeritud kinnisvarahindaja poolt. Spetsialisti hinnangu maksumus sõltub konkreetsest kinnisasjast ja hindaja hinnakirjast, kuid arvestada tuleb üldjuhul vähemalt 300 euro suuruse kuluga. Selline kulu on välditav, kui pooled jõuavad hüvitise suuruse osas üksmeelele ja see on küsimus, mis tasub võimaluse korral enne kohtusse pöördumist omavahel selgeks teha.

Isegi kui hüvitise suurus on selgeks tehtud ja teine kaasomanik soovib kinnisasja ainuomanikuks saada, kuid ta ei ole nõus maksma õiglast hüvitist või ei ole selleks lihtsalt võimeline, siis ei saa kaasomandit lõpetada selliselt, et kinnisasi jäätakse ühele omanikule koos kohustusega maksta omandist loobujale rahaline hüvitis. Sellisel juhul saab kaasomandit lõpetada üldjuhul vaid enampakkumise teel.

Kokkuvõttes on kaasomandi lõpetamise soovi korral esmatähtis püüda leida lahendus kaasomanike vahel ja vormistada see notariaalse kokkuleppega. Kui see on võimatu, siis tasub hoolikalt mõelda, millise nõudega kohtu poole pöörduda. Võimalusi on erinevaid ja vale nõudega kohtu poole pöördumine võib tuua kaasa selle, et hagi jääb rahuldamata ning kõik kohtumenetlusega seotud kulud (ka vastaspoole kulud) jäävad kaotaja kanda. Seega tasub iga kohtusse pöördumine hoolikalt läbi mõelda ning selle otsuse langetamisel arvestada teiste kaasomanike soovide ja võimalustega.

Ahti Kuuseväli
Vandeadvokaat

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

20.07.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus 2017. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide ja tööjõu kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 70 protsendi ja üle veerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,2%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,2% ja tööjõule 0,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta II kvartalis võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 2,0%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2017
	I kvartal 2017 – II kvartal 2017, %	II kvartal 2016 – II kvartal 2017, %
KOKKU	0,2	1,5
tööjõud	0,3	1,2
ehitusmasinad	0,2	1,2
ehitusmaterjal	0,2	1,8
Eramuindeks	0,1	1,5
Korruselamuindeks	0,2	0,7
Tööstushooneindeks	0,3	2,0
Ametihooneindeks	0,2	1,7

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2017
	I kvartal 2017 – II kvartal 2017, %	II kvartal 2016 – II kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	2,0
tööjõud	0,6	1,0
ehitusmasinad	0,2	1,5
ehitusmaterjal	0,4	2,8

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Uus Maa Kinnisvarabüroo 06-2017 kinnisvaraturu ülevaade

20.07.2017 Tõnu Toompark

Juunisse langenud pühade perioodi ning esimeste suvepuhkuste laine tõttu vähenes tehingute arv võrreldes maikuuga peaaegu 200 võrra. Sellest hoolimata on soodne turukonjunktuur, millele on kaasa aidanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, hoidnud tehingute arvu jätkuvalt kõrgel tasemel – keskmiselt sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri järgi on perekonnad hinnanud oma majandusliku olukorra tulevikuväljavaateid alates eelmise aasta aprillist positiivsena, mis lubab oletada, et inimesed julgevad teha otsuseid, mis tekitavad neile pikaajalisi võlakohustusi. 25–39-aastaste inimeste osakaal on rahvastikus viimase viie aasta jooksul kasvanud 0,4% ehk 4000 inimese võrra ning need inimesed on täna valdavalt soetamas oma esimest korterit.

Seetõttu võib vähemalt lähiperioodi osas prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu. Viimastel aastatel on see väljendunud stabiilselt kõrges tehingute arvus ja hinnatasemes. Kokkuvõttes sõlmiti juunis korteriomanditega kogu Eestis 1773 tehingut, mille mediaanhind oli 1174 EUR/m2. Võrreldes maikuuga langes tehingute arv 179 võrra (-9,2%), tehingute mediaanhind suurenes 0,8%.

1773 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 918 tehingut ehk 51,8% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli juunis 81,2%. Võrreldes maiga vähenes Harjumaal tehingute arv 129 võrra (-12,3%), mediaanhind jäi aga praktiliselt samaks (1529→1531 EUR/m2).

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 204 tehinguga Tartumaa, 175 tehinguga Ida-Virumaa ja 118 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes maiga suurenes tehingute arv kuues maakonnas, enim Viljandimaal (+16) ning Rapla- ja Läänemaal (kummaski +8). Harjumaa järel vähenes tehingute arv enim Ida-Virumaal (-35) ning Tartu- ja Järvamaal (kummaski -11).

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1185 EUR/m2) ning Pärnumaa (925 EUR/m2). Juunis kasvas mediaanhind kaheksas maakonnas, enim Põlvamaal (+32,6%) ja Saaremaal (+30,0%), kõige enam vähenes mediaanhind Viljandimaal (-43,6%), Raplamaal (-32,0%) ja Lääne-Virumaal (-23,7%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad.

Andmed: Maa-amet

Harjumaa tehingute arvu vähenemist juunikuus mõjutas enim Tallinna tehingute arvu vähenemine,võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 108 tehingut vähem ning veidi langes ka mediaanhind (-1,1%). Tallinna turgu on rohkem kui kaks aastat oluliselt mõjutanud uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – nende, mõnede hoonete puhul isegi kuni pooleteist-kahe aasta taguste võlaõiguslepingute vähenemine ei näita vähenenud huvi uusarendusturu vastu, küll aga selle turusegmendi ebaühtlust aasta lõikes. Kokkuvõttes sõlmiti juunis 745 tehingut, mille mediaanhind oli 1598 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab hästi selgitada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Juunis müüsid seitsmendat kuud järjest enim kinnisvaraobjekte juriidilised isikud, mille müügist lõviosa moodustasid uusarendused. Kui viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute grupi osakaal kinnisvara võõrandamises olnud väiksem kui Eesti kodanikest eraisikute osakaal (41,6% ja 45,8%), siis viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud rohkem kinnisvara kui Eesti kodanikest eraisikud (50,6% ja 39,6%).

Kokkuvõttes oli juunis juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 52,5%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 38,6%, välismaalaste osakaal 6,9% ning ülejäänud osapoolte osakaal 1,8%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt Tallinna linnaosade statistikat. 2017. aasta juunis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (169), millele järgnesid Kesklinn (157), Mustamäe (152) ja Põhja-Tallinn (106). Võrreldes maiga kasvas tehingute arv Mustamäel (+40) ja Pirital (+2), millest Mustamäe tehingute arvu suurenemisesse panustas enim juriidiliste isikute omanduses olevate korterite müügi suurenemine (+95), mis maakeeli tähendab peamiselt uusarenduste müüki. Uusarenduste müügi vähenemine mõjutas kõige negatiivsemalt Põhja-Tallinna linnaosa, kus tehingute arv vähenes 51 võrra, aga ka Lasnamäed (-25) ja Haaberstit (-23).

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2006 EUR/m2), kus võrreldes maiga suurenes mediaanhind 5,7%. Kesklinnale järgnesid enam-vähem ühtlases vahemikus Pirita (1819 EUR/m2), Põhja-Tallinn (1748 EUR/m2) ja Kristiine (1725 EUR/m2). Sarnane oli mediaanhind ka peamiselt nõukogudeaegsete tüüpkorteritega palistatud Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis, mis jäi vahemikku 1440–1497 EUR/m2. Võrreldes maiga tõusis mediaanhind pooltes linnaosades, enim Pirital (9,8%) ja Lasnamäel (7,8%), kõige enam vähenes mediaanhind Nõmmel (-8,6%) ja Kristiines (-8,0%).

Andmed: Maa-amet

Tartus pole tehingute arvu ja mediaanhinna tõus viimasel viiel aastal olnud nii hoogne kui Tallinnas, ehkki ka seal on mõlemad näitajad püsinud ühtlaselt kõrgel tasemel. Juunis sõlmiti Tartus 140 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1239 EUR/m2. Võrreldes maiga vähenes tehingute arv 4 võrra, mediaanhind suurenes 4,0%.

Andmed: Maa-amet

Mai tehingute langus vaheldus juunis väikese tõusuga – juunis sõlmiti Narvas 62 tehingut, mille mediaanhind oli 407 EUR/m2. Võrreldes maiga suurenes tehingute arv 5 võrra, mediaanhind suurenes 10,3%. Tehingute arv on Narvas suuresti püsinud viimase viie aasta keskmisel tasemel, kuid mediaanhind pole 2014.–15. aasta tippaegadega võrreldes taastunud, jäädes umbes 75–100 EUR/m2 madalamale tasemele.

Andmed: Maa-amet

Erinevalt Narvast on Pärnu kinnisvaraturg kriisi seljatanud ning tõusnud viimase aasta jooksul Tallinna ja Tartu järel tehingute arvu põhjal Eesti suuruselt kolmandaks turuks. Turu taastumine on toonud turule esimesed uusarendused, mis on kokkuvõtvalt kergitanud tehingute mediaanhinda. Juunis sõlmiti Pärnus 83 ostu-müügitehingut ning võrreldes maiga suurenes tehingute arv 9 võrra. Tehingute mediaanhind oli kolmandat kuud järjest üle 1000 EUR/m2, jäädes rekordilisele maile alla siiski 5,9% võrra (1148→1080 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Nelja suurema linna järel võtsime juuniga lõppenud teise kvartali andmete põhjal luubi alla ülejäänud piirkondade 10 suurimat turgu. Neist elavaim oli korterite ost-müük Kohtla-Järve linnas, kus sõlmiti 216 ostu-müügitehingut – tegemist oli viimase viie aasta kõrgeima näitajaga ning võrreldes I kvartaliga suurenes Kohtla-Järvel tehingute arv 17 võrra. Mediaanhind on vähemalt II kvartali statistika põhjal Kohtla-Järvel tehingute arvuga pöördvõrdeliselt seotud – II kvartali mediaanhind, 73 EUR/m2, oli vaadeldava perioodi madalaim.

Väiksemates omavalitsustes on selgelt märgata Tallinna positiivsed mõjud – II kvartalis mahtus 10 järgmise omavalitsuse hulka koguni neli Tallinna otseses mõjusfääris paiknevat Harjumaa omavalitsust, kus hinnatase on ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt kõrgem. Kui Rae-, Saku- ja Viimsi vallas annavad tehingute arvus tooni peamiselt uusarendused, siis Maardu linn on hea näide omavalitsusest, mille elamufond on valdavalt nõukogudeaegne, ent mille areng ja hea asukoht on avaldanud kinnisvarale positiivset mõju.

Ülejäänud omavalitsustes, mis mahtusid kümne hulka, on negatiivsemate majandus- ja demograafiliste väljavaadete tõttu kinnisvaraturu taastumine olnud madalam või hoopiski olematu. Nii me ei saa nende omavalitsuste puhul, olgu selleks kasvõi Haapsalu linn või Jõhvi vald, viimaste aastate põhjal rääkida tehingute arvu olulisest suurenemisest, ehkki mediaanhind on paranenud turukonjunktuuri tingimustes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui 10% kasvanud. Noorte inimeste väljarände, rahvastiku vananemise ja vähenemise negatiivseid mõjusid aitavad neutraliseerida välismaiste otseinvesteeringute vood, ent kalli, väikese ja kahaneva rahvaarvuga Eesti pole suutnud saada ihaldusväärseks välismaiste otseinvesteeringute sihtriigiks. Nii investeeriti 2014.–2016. aastal Eestisse peaaegu 1353,7 miljonit eurot, ent ainuüksi 2007. aastal koguni 1688,7 miljonit eurot.

Andmed: Maa-amet

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tootjahinnaindeks juunis langes

20.07.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus keemiatoodete ja toiduainete tootmises.

2016. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuni 2017 – mai 2017, %	Juuni 2017 – juuni 2016, %
KOKKU	-0,3	3,3
Töötlev tööstus	-0,3	4,5
Mäetööstus	-0,3	-5,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	0,0	-7,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,2% ja võrreldes 2016. aasta juuniga 4,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juunis keskmisest enam naftasaaduste, turbatoodete ja põllumajandussaaduste hind, samas tõusis elektrienergia ja keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta juuniga 2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes juunis keskmisest enam jalatsite ja nahktoodete hind, naftasaaduste ning põllumajandustoodete hind ning tõusis elektrienergia ning metallide hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 06.07.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Watch out for the growth in job vacancies

20.07.2017 Tõnu Toompark

Job vacancy rate just above average, but annual growth amongst highest in the euro area
Unemployment and vacancy rate curve suggests no crisis yet…
…but job vacancy rates likely to increase further

Annual growth of vacancy rate second highest in the euro area

In the first quarter of 2017, the rate of vacant jobs in Estonia was slightly above the euro area average, but the annual growth of the vacancy rate was the second highest among 19 countries.

This raises the question of whether there is a boom in the labour market that could drive excessive wage growth and a possible loss in export competitiveness.

In 2015, the vacancy rate in state-offered positions started to increase, and, since the beginning of 2016, the rate for private entities followed.

Foreign-owned companies and the state have the highest job vacancy rates. As foreign entities pay up to 33% more and mainly produce complex products for export, there is a possible skills mismatch.

Beveridge curve suggests no major crisis yet

Although the job vacancy rate has noticeably increased and shifted the curve upwards, there is no reason yet to believe that we are close to the next crisis.

In 2007, wage growth was over 20%, while the job vacancy rate rose to 3.5%, much higher than the 2% we witnessed in the beginning of 2017.

Currently, Estonia is situated in a cluster of countries experiencing low unemployment and a medium job vacancy rate.

Service-related activities take a hit

A comparison of different sectors with their medium-term average level indicates that the situation in service-related activities, especially in administrative/support, accommodations, and food service activities, has worsened the most.

The job vacancy rate for the total economy grew from 1.3% in 2010-2015 to 2% in the first quarter of this year.

Job vacancy rates likely to increase further

In Estonia, the unemployment level is rather low and below the natural rate of unemployment. At the same time, the labour force participation rate and employment rates are high.

Therefore, all the existing resources have already been more or less utilised and the labour market is tight. In an economic upswing, job vacancy rates are liable to increase further.

The Estonian Economy – Watch out for the growth in job vacancies

Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” vaatleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni

19.07.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tartu: Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võitis “Emajõgi”

18.07.2017 Tartu.ee

Holmi kvartalile parima planeeringulahenduse leidmiseks korraldatud ideevõistluse võitis “Emajõgi”.

Tartu kesklinnas Ülejõel asuvale Holmi kvartalile pakkus parima planeeringulahenduse võistlustöö nimega “Emajõgi”, mille autorid on AB Ansambel OÜ arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik.

Teise koha sai töö märgusõnaga “Atlantise plats” (Villem Tomiste, Stuudio Tallinn) ja ergutuspreemiad anti võistlustöödele “Luts ja Simm” (Alver Arhitektid OÜ) ja “Roheline” (Kolm pluss üks OÜ)

“Holmi kvartal on oluline osa Tartu kesklinnast ja ideevõistlusega soovisime leida häid lahendusi kesklinliku linnaruumi loomisel ka Emajõe vasakkaldal ning avada seda piirkonda tartlaste jaoks rohkem,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Abilinnapea Jarno Laur rääkis, et žürii ja eksperdid arutlesid põhjalikult olemasoleva krundistruktuuri muutmise võimaluste üle, et leida parim lahendus. “Võidutöö kavandit tuleb edasises protsessis kohandada eri osapoolte – linna, eraomanike ja riigi – soove arvestades ning avalikku huvi silmas pidades. Koostöös valmiv hoonestuskava saab aluseks detailplaneeringute algatamisel.”

Laur lisas, et kõikides võistlustöödes oli omajagu küsitavusi ja probleeme ning ükski neist ei ole üks-üheselt detailplaneeringu alusena rakendatav. Ka võidutööd tuleb kohandada ja edasise planeerimise käigus arvestada kesklinna üldplaneeringus võetud seisukohtadega – markeerida ajaloolise Holmi tänava joon ning taastada see kergliiklustänavana,” rõhutas abilinnapea.

Tartu linnavalitsus kuulutas märtsis välja avaliku ideevõistluse, millega sooviti leida parim planeeringulahendus Holmi kvartali uushoonestamiseks. Tähtajaks laekus kaheksa tööd. Täna kell 13 kuulutati Spark demokeskuses välja Holmi kvartali ideevõistluse parimad ja avalikustati tööde autorid.

Parimate tööde autoreid premeeritakse järgmiselt: 1. koht 10 000 eurot, 2. koht 7000 eurot ja kaks ergutuspreemiat kumbki 2500 eurot. Esimese koha preemia maksab välja Eesti Kultuurkapital, teised preemiad maksab Tartu linn.

Võistlusala asub Emajõe vasakkaldal Ülejõe linnaosas, on lõunast ja läänest piiritletud Emajõega, idast Narva maanteega ning põhjast Raatuse tänava pikendusel asuva kergliiklusteega.

Võistlusest lähemalt: www.tartu.ee/holmi-arhitektuurivoistlus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Suvekodu ostja kohtab Võrumaal konkurentsi

18.07.2017 Ardi Kalma

Võru kandi suvilaturg on aktiivne ja nõudlus ületab pakkumist, kirjutab Arco Vara äri- ja elamispindade maakler Ardi Kalma.

Võrumaa suvilaostjate meelispaikadeks on Rõuge-, Haanja- ja Lasva- ning Võru vald.

Rõuges asub näiteks väga hinnatud maamärk Ööbikuorg, Haanjas Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi. Nendel paikadel, kus suurepärane loodus komplektis kuppelmaastiku, orgude, järvede ja jõgedega mängib oma osa, on inimeste jaoks tõmmet.

Lisaks kaunile keskkonnale on suvila valikul oluline ka toimivate kogukondade ning infrastruktuuri olemasolu. Maanteed peavad olema igal aastaajal läbitavad, soovitavalt võiks läheduses olla ühistranspordivõimalus.

Samuti hinnatakse seda, kui aktiivne on piirkond mitmesuguste ürituste poolest, eriti suveperioodil.

Võrumaal on hinnas ka kaunite kodude teema ehk siis suvekodusid soetatakse hea meelega auhinnatud kodude lähedusse ja heakorraga nähakse ka ise palju vaeva.

Suvilaid ostetakse nii suvehooaja veetmiseks kui aastaringseks elamiseks, viimasel juhul on nõutud korras vee- ja küttesüsteemid. Soovitavalt võiks kinnistul olla ka metsatükk, kus vajadusel küttepuid teha.

Suvekodude ostjateks on nii Eesti inimesed, aga ka näiteks Soome pensionärid, kes saavad Võrumaal end kenasti sisse seada.

Paljud noored ihkavad maale, samuti endised Võru kandi elanikud, kes on lapsed suureks kasvatanud ja sooviks kodukohta naasta.

Osta, aga kontrolli!

Kuigi kinnisvaraostjad on viimasel ajal teadlikumaks muutunud, tasub siiski suvila soetamisel mõnda aspekti eriti tähele panna.

Kui objekt on müügis nii-öelda otse omanikult, siis on see reeglina ülehinnatud ja ei vasta turuhinna tasemele.

Minu soovitus müüjale on teha see väike investeering ja lasta oma objekt enne müüki panekut ära hinnata. Tulemuseks on adekvaatne hind ja palju suurem tõenäosus kiiresti ostja leida.

Müüjad peaks kindlasti hoolitsema, et müüdava kinnisvara dokumentatsioon oleks korras.

Ostjad jällegi peaks omakorda jälgima, kas objekt on ikka küsitavat hinda väärt, sest hiljem enam raha tagasi ei saa.

Samuti peaks ostjad tähelepanelikumalt uurima ka maja seisukorda, eriti konstruktsioonide osas. Kui kahtlete hinnas või ostetava vara kvaliteedis, võtke julgesti ühendust spetsialistiga, kellel on palju kogemusi suvekodude vahendamisel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Võrumaa suvilaturg on aktiivne ja heas seisus, kuna nõudlus ületab tunduvalt pakkumist. Selgelt on näha inimeste jõukuse kasv – palju suvekodusid ostetakse oma säästudest, pangalaenuta ja seega hea objekti ülesostmisega pikalt ei venitata.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara: Kõrged vaated – kõrged mõtted

18.07.2017 Kaarel Paap

Maailma kõrgeima hoone tiitlit on Tallinnas kandnud vaid Oleviste kirik, kuid rekordid ei ole omaette eesmärk. Olulisem on, et linnapilt saab lähiaastatel taas mitme moodsa kõrghoone võrra rikkamaks, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Kaarel Paap.

Kõrghooned on majandusliku heaolu ilmingud ja seega on põhjust meid kõiki õnnitleda nii majanduse hea käekägu kui 2018. aasta suveks Maakri kvartalis valmiva 30-korruselise büroohoone puhul, mis on viimasel kümnendil esimene üle 100 meetri kõrguv maja Tallinnas.

Maakri kõrghoone, mille naabrusesse jäävad eelmiste buumide maamärgid nagu Swissotel, Radisson Blu Sky Hotel ja SEB peahoone, toob kesklinna hulga kvaliteetset büroopinda, aga ka konverentsikeskuse ning teeninduspinnad.

Aga Maakri kvartaliga kõrghoonete kerkimine ei piirdu. Taas on vaade optimistlik City Plaza kõrvale ja Olümpia hotelli vastu ehitatavate kõrgehitiste osas.

Ainuüksi Liivalaia tänav 36/ Juhkentali tänav 1 asuv arendusprojekt hõlmab kokku üle 40 000 ruutmeetri A-klassi büroopinda, 5000 ruutmeetrit elamispinda ning ligi 700 parkimiskohta maa-aluses parklas.

Ja seegi pole veel kõik! Lisaks arendatavale kõrghoonetele plaanib ka EELK kinnisvarafirma Kiriku Varahaldus 33-korruselist ja 130-meetrist kõrghoonet Lennuki ning Maakri tänavate nurgale, Nordea panga kontori kõrvale.

Seega saame vaid mõne aasta pärast näha Tallinna panoraamis olulisi muutusi, nii et laevaga Tallinna lahel viibides tasuks täna olemasoleva vaate mälestuseks ja edaspidiseks võrdluseks kindlasti paar fotot teha.

Mis aga juhtub kõrghoonete rajamisega büroopindade turul? Selge on, et turule tuleb suures mahus büroopindu, kuid kirjeldatud projektide juures üürnike leidmisega tõenäoliselt probleeme ei teki, sest südalinnas on alati kitsas.

Küll aga muutub konkurents büroopindade osas linnas tihedamaks ja vanemate pindade omanikud peavad tõsiselt mõtlema, kuidas üürnikke kinni hoida. Enda eest räägib siin fakt, et uutele büroohoonetele anti käesoleva aasta teises kvartalis ehituslubasid 151 000 ruutmeetri osas, ehk 118 000 ruutmeetrit enam kui 2016. aasta samal perioodil.

05/10/2017 toimub koolitus “Ehitisregistri elektrooniline menetlus”

18.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 Tallinnas. Lektor on advokaadibüroo Cobalt advokaat Raul Keba.

Koolituse “Ehitisregistri elektrooniline menetlus” sihtrühm on:

projekteerimis- ja ehitusettevõtted;
kinnisvaraarendajad;
maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
arhitektid;
kohtutäiturid ja pankrotihaldurid;
maaklerid ja eraisikud, kes teevad tehinguid ehitusjärgus olevate kinnisvaraobjektidega.

Koolituse käigus saab teada:

kuidas on üles ehitatud ja kuidas kasutada elektroonilist ehitisregistrit;
kuidas on rakendunud uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik, sh mis on olulisemad kitsaskohad ja kuidas neid ületada;
kuidas toimib sellest aastast ehitusprojektide ja planeeringute menetlus Tallinna linnas;
uutest valdkonda puudutavatest kohtulahenditest ning riigiasutuste praktikast.

“Ehitisregistri elektrooniline menetlus” toimub 05/10/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: keskmise palga kasv hoiab koduostjate ostujõudu

18.07.2017 Tõnu Toompark

Eesti keskmine netopalk oli statistikaameti andmetel 2017 I kvartalis 932 eurot. Aastatagusest ajast oli see 5,7% kõrgemal.

Tallinna keskmine netopalk ületas samal ajal 1000 euro piiri ja oli 1054 eurot kuus. Pealinna palgatõus oli Eesti keskmisest pisut allpool ja jäi 5,4% juurde.

Hoogsalt kasvavad sissetulekud kõrge tööhõive kontekstis on selge tegur, mis hoiab kinnisvaraturu ahjus kuuma tuld. Kerkivad sissetulekud suurendavad ühest küljest inimeste laenuvõimekust, teisalt toovad laenuturule juurde uusi inimesi, kelle sissetulek varasemalt kodulaenu peale mõelda ei lubanud.

Samuti suurendavad kerkivad palgad koduostjate ostujõudu ehk parandavad teoreetilist ruutmeetrihinna-palga suhte näitajat.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Viljandi linna ja Viljandi maakonna kinnisvaraturu ülevaade 2017 II kvartal

17.07.2017 Mihkel Eliste

Kinnisvaraturg püsis Viljandimaal 2016. aastal tervikuna sarnaselt 2015. aastale endiselt aeglustuvas trendis, mille juures langes nii tehingute arv kui tehtud tehingute koguväärtus ja kinnisvaratehingu keskmine väärtus. Möödunud aasta lõikes tehti Viljandi maakonnas 1 664 kinnisvara ostu-müügitehingut, mida oli 4,2% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 41 miljonit eurot, mida oli 9,2% vähem kui varasemal aastal. Nii tehingute arv kui tehingute koguväärtus kasvas ainuüksi korterituru raames, korteritehingud moodustasid sealjuures kogu kinnisvaratehingute mahust ligi 31%.

2017. aasta I poolaasta seisuga on kogu maakonnas tervikuna kinnisvaratehingute arvu langus aga peatunud. Käesoleva aasta I pooles tehti 818 ostu-müügitehingut, mida oli üks tehing vähem kui 2015. aastal kuid ligi 52 tk rohkem kui eelmisel aastal. Kiirelt on kasvanud nii võrreldes 2016. kui 2015. aastaga tehingute koguväärtus, mida on vedanud üksikud tehingud mitteeluhoonetega hoonestatud maaga Viljandi linnast väljaspool maakonnas. Elukondliku kinnisvaraturu raames on tehingute arv esimese poolaasta jooksul võrreldes varasema aasta sama perioodiga kasvanud ennekõike elamuturul, korteriturul on tehingute arvu kasv olnud oluliselt tasakaalukam. Olenemata tehinguaktiivsuse mõningasest kasvust on nii elamu- kui korteriturul keskmine tehingu hind püsinud esimese poolaasta jooksul samal tasemel.

Viljandi korteriturul on sagenenud kallimate korterite müük

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas 493 eluruumidega korteritehingut, mida oli kõigest 1,2% rohkem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 377 €/m2 ja mediaanhinnaks 321 €/m2, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 6,8% kuid mediaanhind langes 3,3%. Tehingute arv langes 3- ja enamatoaliste korterite osas ja suurenes 1-2-toaliste korteritega tehtud tehingute arvelt.

2017. aasta I poolaasta jooksul tehti Viljandi maakonnas tervikuna 234 korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I poolaastaga kasvanud 4 tehingu võrra. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 395 €/m2 ja mediaanhinnaks 371 €/m2, mis olid aasta baasil kasvanud vastavalt 6,5% ja 8,5%. Vastavatest näitajatest tulenevalt on hinnakasv korteriturul püsinud võrdlemisi kiire, hinnakasv on olnud turul terviklik kuid aeglustuma on hakanud keskmisest kallimate korterite hinnataseme kasv. Hinnakasv on kiireim olnud 2- ja 3-toaliste korterite osas, mille juures tehingute arv on aga enim kasvanud 2-toaliste lõikes.

Sarnaselt Viljandi maakonnale kui tervikule kasvas 2016. aastal Viljandi linnas korteritehingute arv kõigest 1,2%, aasta jooksul tehti sealjuures 244 tehingut. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes tehtud tehingute taustal 597 €/m2 ja mediaanhinnaks 574 €/m2, mis olid võrrelduna 2015. aastaga kasvanud vastavalt 12% ja 9,3%. Nii mediaanhinna kui aritmeetilise keskmise kasv oli kiireim 2-toaliste korterite osas (14%), mis on valdavalt ehitatud perioodil 1940-1990. Suuruselt muud tüüpi korterite osas oli hinnakasv oluliselt väiksem.

2017. aasta I poolaasta jooksul tehti Viljandi linnas 119 korteritehingut. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga tehti 4 tehingut vähem. Tehinguaktiivsuse kasvu on jätkuvalt takistanud valdavalt pakkumise kehv struktuur. Lisaks on kasvanud ebaratsionaalsete hinnasoovidega pakkumiste hulk, mis pikendab müüdavate varade müügiperioodi kuid tõstab üldist korterituru pakkumiste arvu. Tehtud tehingute lõikes kujunes I poolaasta jooksul aritmeetiliseks keskmiseks 620 €/m2 ja mediaanhinnaks 636 €/m2. Hinnatasemed on vastavalt varasema aasta sama perioodiga kasvanud 9,2% ja 18%. Statistiline hinnakasv on jätkunud kiires tempos, keskmisest kallimate korterite likviidsus on asunud kasvama kuid tehingute struktuuri osas on märgata magalapiirkondade korterihindade kasvu aeglustumist.

2017. aasta II kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna kokku 124 korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes varasema kvartaliga kasvanud 14 tehingu võrra kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga tehti 2 tehingut vähem. Võrreldes aastataguse ajaga püsis tehinguaktiivsus nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool sarnasel tasemel. Viljandi linnas tehti kogu kvartali jooksul seevastu 63 tehingut, mida oli 7 võrra enam kui möödunud kvartalis kuid täpselt sama palju kui eelmise aasta samal perioodil. Pikema perioodi vältel on tehinguid tehtud sarnases mahus, kuid pakkumise struktuuri pideva halvenemise ja pakkumishindade kasvamise tõttu on tegelike tehinguhindade kasv jätkunud.

Maakonnas tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks kujunes sealjuures 406 €/m2, mis oli võrreldes I kvartaliga kasvanud 6,0% ning võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 14%. Mediaanhinnaks kujunes samaaegselt 339 €/m2, mis oli võrreldes varasemate perioodidega aga langenud vastavalt 16% ja 2,4%. Aritmeetilise keskmise kasv aeglustus mõnevõrra, mis tuleneb kõrgema hinnaklassi varade hinnakasvu pidurdumisest. Mediaanhinna langus on aset leidnud Viljandi linnas väljaspool tehtud tehingutest, mille juures on tehinguaktiivsus kasvanud madalama hinnaklassiga piirkondades.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks 631 €/m2, mida oli võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 3,8% rohkem ning võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 13% rohkem. Mediaanhinnaks kujunes seevastu 663 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 11% rohkem ning võrreldes varasema aasta sama ajaga koguni 29% rohkem. Sagenenud on kallimatel hinnatasemetel tehtud tehingud ning kasvanud on varasemalt müümata jäänud kõrgemas hinnaklassis korterite ja elamuosade likviidsus. Hinnakasv on aset leidnud ennekõike paneelelamutes, kus suurim nõudlus on heas seisukorras 2- ja 3-toaliste korterite osas. Kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest tulenevalt on märgata tehinguaktiivsuse kasvamise korral ka mediaanhinna kohest tavapärasest kiiremat kasvamist.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud II kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Korteriturg on endiselt püsinud aktiivne nii omandi- kui üürituru lõikes. Viimase osas on möödunud perioodidel märgata pidevat aktiivsuse kasvu nii lisanduvate pakkumiste arvu kui maapiirkondadest maakonnakeskusesse tööle siirduva elanikkonna poolse nõudluse arvelt. Viljandi linnas rekonstrueeriti ja ehitati ümber 2016. aasta jooksul mitmeid hooneid, milledesse ehitati kortereid eesmärgiga need ennekõike üüriturule suunata. Suur hulk väljaarendatud korteritest ei vasta aga väikelinna üürnike nõudmistele ning vakantseid eluruume on hakanud järjest müügipakkumistesse lisanduma. Lühiajalise üürileandmisega ehk n-ö külaliskorteritega tegelevad turuosalised kurdavad üürnike puudumist. Samaaegselt on aga magalapiirkondades heas seisukorras 2- ja 3-toaliste üürikorterite osas üürnike poolne nõudlus püsinud.

Kogu 2016. aasta vältel väljastati Viljandi linnas korterelamute ehitamiseks 2 ehitusluba 14 korteri ehitamiseks, mille juures kasutusluba väljastati samuti kahele korterelamule, milledes paiknes kokku 10 korterit. 2017. aasta I kvartalis ei väljastatud ei uusehitiste ehitamiseks ega kasutusele võtuks mitte ühtegi ehitus- ega kasutusluba. Tegelikkuses on kasutusse tulnud kortereid rohkem, kuid tegemist on olnud varasemalt ehitatud hoonete ümberehitamisega või olukorraga, kus puuduliku dokumentatsiooni tõttu ei kasutuslube veel taotletud. Lähitulevikus on oodata viimase kümnendi jooksul alustatud hoonearendusprojektide lõpuleviimist ning sellest tulenevalt mõningate uute korterite pakkumisse lisandumist.

Viljandi linna korterite pakkumispõhised hinnad

Viljandi linna korterite pakkumispõhised hinnad

Korteri tüüp	1-toalised		2-toalised		3-toalised		4- ja enamatoalised
Pakkumisel	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)	Arv (tk)	Hind (€/m²)
Müük	16	530-1299	47	444-1428	44	398-1263	15	392-1790
Üür	13	2,22-9,12 (100-350 €/kuus)	11	2,35-8,05 (150-400 €/kuus)	7	4,00-6,50 (200-460 €/kuus)	3	2,52-5,88 (230-500 €/kuus)

Allikas: kinnisvaraportaal www.kv.ee

Kasvanud korterite hinnad soodustavad elamuturu edasist aktiveerumist

2016. aastal tehti Viljandi maakonnas elamutega 202 tehingut, mida oli 22% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute osas kujunes aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks 33 000 eurot ja mediaanhinnaks 18 000 eurot, mille juures aritmeetiline keskmine kasvas 1,5% ja mediaanhind langes 3,9%. Viljandi linnas tehti seevastu 52 tehingut, mida oli 22% vähem kui varasemal aastal. Aritmeetiliseks keskmiseks kujunes Viljandis 59 000 eurot ja mediaanhinnaks 56 500 eurot, mis olid võrrelduna 2015. aastaga langenud vastavalt 5,3% ja 2,6%

2015. aastal tehti Viljandi maakonnas tervikuna oluliselt rohkem tehinguid kui varasematel aastatel, hinnakasvu soodustasid tollasel ajal ennekõike tehingud uusehitistega ja renoveeritud ning heas seisukorras elamutega. Võrreldes 2014. aastaga tehti siiski 2016. aastal võrdlemisi sarnases mahus tehinguid, mille juures hinnatase on stabiilselt vähesel määral kasvanud.

2017. aasta I poolaasta jooksul tehti Viljandi maakonnas elamutega kokku 121 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I poolaastaga kasvanud 25 tehingu võrra. Elamuturu aktiivsus kasvas käesoleval aastal just kevad-suvisel perioodil, mis tuleneb nii turu hooajalisusest kui asjaolust, et hulk potentsiaalseid korterituru kliente on hakanud siirduma hoopis elamuturule. Korterite hinnad on mõõdukalt kasvanud kuid samaaegselt on elamute hinnatase olnud aeglasema kasvukiirusega ning pakkumine on maakonnas tervikuna oluliselt laialdasem. Tehtud tehingute raames kujunes I poolaasta jooksul aritmeetiliseks keskmiseks 36 000 eurot ja mediaanhinnaks 22 000 eurot. Absoluutnumbrites on tehingute arv enam kasvanud maakonnakeskusest väljaspool, hinnakasvu ei ole sealjuures aga veel täheldada ei Viljandi linnas ega mujal maakonnas. Pakkumiste arv püsib endiselt võrdlemisi laialdane, kuid turuväärtusega hinnastatud ning ehituslikult kvaliteetseid pakkumisi on turul vähe. Hulgaliselt on pakkumisel müüjate poolt ülehinnatud ning kehva nii põhikonstruktsioonide kui siseviimistluse seisukorraga pakkumisi, millede müügiperioodid on madala likviidsuse juures osutunud juba äärmiselt pikaks.

2017. aasta II kvartalis tehti Viljandi maakonnas elamutega tervikuna kokku 76 tehingut. Võrreldes I kvartaliga tehti 31 tehingut rohkem ning võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 24 tehingut rohkem. Viljandi linnas tehti sealjuures 18 tehingut, mida oli 10 tehingu võrra enam kui eelmises kvartalis ning 4 tehingu võrra enam kui aasta aega tagasi. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas tehinguaktiivsus kvartalisisesel perioodil ennekõike aprillis ja juunis. Tehingute arv kasvab enam maakonnakeskusest väljaspool, kus hinnatasemed on madalamad ning sarnaste omadustega pakkumisi on rohkem.

Elamuturg on aktiveerunud nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool, ennekõike on kasvanud huvi uusehitiste, renoveeritud ning heas seisukorras üksikelamute vastu. Võrreldes varasemate perioodidega on täheldada ostjate huvi kasvu ja sellest tulenevalt müügiperioodide lühenemist ka maapiirkondades paiknevate elamute osas. Enamjaolt on tehingute raames tegemist kehvemas seisukorras elamutega, mis on koheseks sissekolimiseks sobilikud kuid mille seisukord vajab perspektiivis oluliste lisakulutuste tegemist.

2017. aasta II kvartalis kujunes kogu maakonnas aritmeetiliseks keskmiseks elamu hinnaks 35 000 eurot ja mediaanhinnaks 21 000 eurot. Hinnatasemed on võrreldes nii möödunud kvartaliga kui aastataguse sama perioodiga jäänud sarnasele tasemele, viimase pooleteise aasta jooksul ei ole turul tervikuna täheldamisväärset hinnakasvu aset leidnud. Viljandi linnas kujunes II kvartali lõikes aga aritmeetiliseks keskmiseks 70 000 eurot ja mediaanhinnaks 58 000 eurot, mida oli mõlemal juhul ligemale 30% vähem kui I kvartalis. Võrreldes aastataguse ajaga oli Viljandi linnas aritmeetiline keskmine püsinud samal tasemel kuid mediaanhind langes ligemale 14%. Hinnalangust ei ole siiski turul tervikuna esinenud, Viljandi linnas tehakse lühiajaliste trendide kajastamiseks liialt vähe tehinguid.

Hoonestamata elamumaadega tehti Viljandi maakonnas 2016. aastal 73 tehingut, sellest 15 ehk 21% Viljandi linnas. Erinevalt elamutega tehtud tehingutest kasvas maakonnas hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv võrreldes 2015. aastaga koguni 62% võrra. 2017. aasta I poolaasta jooksul tehti kogu maakonnas 40 tehingut, sellest 10 tk Viljandi linnas. I poolaasta jooksul kujunes Viljandi maakonnas hoonestamata elamumaade mediaanhinnaks 2,81 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 5,63 €/m2. Sarnaselt elamuturu aktiivsuse kasvule on 2017. aasta kevad-suvisel perioodil kasvanud märgatavalt ka ostjaskonna huvi elamumaa kruntide vastu.

Hoonestamata elamumaadega tehtud tehingute arv on püsinud sarnasel tasemel ning statistilised keskmised hinnatasemed ei ole kasvanud. 2016. aasta ja 2017. aasta I poolaasta põhjal jäi maksimaalseks tehinguhinnaks ainuüksi 28 000 eurot. Põhilised elanikkonna poolt enim väärtustatud elurajoonid paiknevad Viljandi linnas juba valdavalt täis ehitatud piirkondades, mistõttu uute elurajoonide planeerimine ning kruntide müük on siirdunud linna lähipiirkondade äärealadele, ennekõike Viljandi valda, kus keskmiseks mediaanhinnaks oli 2016. aastal 1,64 €/m2. Uute elurajoonide esilekerkimist takistab sarnaselt teistelegi Eesti piirkondadele ennekõike kinnisvaraarendajate madal huvi tervikliku tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuriga varustatud kruntide arendamise osas. Lähitulevikus on oodata Viljandi linna lähipiirkonnas pakkumiste arvu kasvamist varasema kinnisvarabuumi perioodi jooksul pooleli jäänud arendusprojektide arvelt.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2017. aasta on toodud II kvartali seisuga.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2016. aastal kasvas elanike arv nii Viljandi linnas kui maakonnas, tööturg on oluliselt paranenud

Erinevalt mitmetest teistest Eesti väikelinnadest on Viljandi linnas oluliste magistraalteede läbimise tõttu hulgaliselt tootmisettevõtteid. Majanduslike tingimuste paranedes on viimaste aastate jooksul asunud piirkonda mitmeid uusi ettevõtteid ning olemasolevad on ühtlasi asunud pidama laienemisplaane. Pidevalt lisanduvate töökohtade tõttu on kujunenud Viljandi linna üürikorterite osas võrdlemisi suur nõudlus, mille rahuldamiseks on mitmed kohalikud ettevõtjad asunud rajama üürimaju. Lisanduvate töökohtade trendi jätkumist on oodata ka lähitulevikus, millest tulenevalt võib Viljandi linna nii omandi- kui üüriturgu pidada pikemas perspektiivis üsnagi jätkusuutlikuks.

Piirkondlike ettevõtete tegevus on enamjaolt siiski koonudnud juba varasematel perioodidel püstitatud ehitistesse ja tööstusrajoonidesse, nii hoonestatud kui hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas ei ole erilist tehinguaktiivsuse kasvu täheldada. Hoonestatud tootmismaadega tehti lähiminevikus Viljandi maakonnas tehinguid kõige enam perioodil 2011-2015, kuid 2016. aastal tehti juba oluliselt vähem tehinguid. Hoonestatud ärimaadega tehtud tehingute arv ja mediaanhind 2016. aastal sealjuures siiski kasvas, jõudes sarnasele tasemele kui 2007. ja 2008. aastal. 2017. aasta I poolaasta jooksul tehti kogu maakonnas 10 hoonestatud tootmismaa ja 9 hoonestatud ärimaa tehingut, mida oli mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Käesoleval aastal on tehtud üksikuid kallimaid tehinguid hoonestatud ärimaaga (maksimaalne tehinguhind 1 440 000 eurot), mis on tõstnud kogu maakonnas tehtud kinnisvaratehingute koguväärtust.

Hoonestamata tootmis- ja ärimaade osas on tehinguaktiivsus kogu maakonnas tervikuna endiselt madal, viimaste aastate jooksul on piirkondlike tootmisettevõtete kolimise ja mõningase laienemise tulemusena kasvanud mõnevõrra hoonestamata tootmismaadega seotud tehingud. 2016. aastal tehti hoonestamata tootmismaadega maakonnas 6 tehingut, mille juures kujunes mediaanhinnaks 2,29 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1,65 €/m2. 2017. aasta I poolaasta jooksul tehti 6 hoonestamata tootmismaa tehingut, mille juures mediaanhinnaks kujunes 5,89 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 18,32 €/m2. Vastavatest hinnatasemetest tulenevalt on ostjate poolt eelistatud pigem heas asukohas, kommunikatsioonidega varustatud ja võimalusel lähitulevikus ehitustegevuse alustamise võimalusega krundid. Valdav enamus tootmismaadest ostetakse Viljandi linnast väljaspool asuvatesse piirkondadesse, ligi pooled ärimaade tehingutest leiavad sealjuures aga aset maakonnakeskuses.

Prognoos

Suvise perioodi kulgedes on elukondliku kinnisvara turul oodata võrreldes möödunud kuudega mõningast tehinguaktiivsuse langust, mis tuleneb ennekõike kinnisvaraturu hooajalisest kulgemisest. Ostuaktiivsuse kasvu on oodata taas augusti teises pooles ning septembris. Nii elamu- kui korteriturul tehingute arvu ja hinna edasist kasvu jäävad pidurdama ennekõike kehv pakkumise struktuur ja kõrged pakkumishinnad. Kasvanud pakkumishindade taustal on pikenenud mitmete varade müügiperioodid ning pakkumiste arvu langus on statistiliselt vaadatuna jäänud seetõttu pidama. Turuväärtusega hinnastatud varade müügiperioodide pikenemist ei ole seni aga olnud täheldada, korterite müügiperioodid jäävad enamasti kuni 6 kuu ja elamute puhul kuni 12 kuu piiresse.

Demograafilistest teguritest tuleneva leibkondade arvu kasvu juures on sarnaselt teistele Eesti piirkondadele märgata nooremapoolsete inimeste laialdast osalemist omanditurul. Võrdlemisi kiirelt kasvanud korterihindade kuid kõrge majandusliku heaolu taustal on sagenenud noorte seas oma laenuvõimekuse ebaadekvaatne hindamine, mille juures on mitmeid tehinguid laenutaotlemisega seotud tingimuste tõttu ära jäämas. Kallinenud korterihindade kõrval on üksikelamute vastu huvi märgatavalt suurenenud, kuid pakkumise struktuur on võrdlemisi kehv ning sobilike pakkumiste hinnad ei ole ostjaskonnale vastuvõetavad. Passiivne ostuhuvi on ennekõike uusehitiste osas hinnaklassis 120 000 – 130 000 eurot, mida aga turul ei ole pakkuda. Madalamast hinnaklassist tulenevalt on kasvanud ostuhuvi maamajade vastu, kuid pesemisvõimaluse puudumise ja elamute kehva seisukorra tõttu ei ole mitmed kommertspangad nõus vastavate varade ostu finantseerima.

Lähitulevikus on korteriturul oodata üksikute arendusprojektide lisandumist, seda nii üürikorteriteks kui müügiks ehitamise eesmärgil. Tarbijaskonna huvi nii uusehitiste, renoveeritud korterite ja ühtlasi rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite osas püsib endiselt kõrge. Üüriturul on käesoleval ajal märgata üsna laialdast pakkumist, mis on loomas survet hinnalanguseks ennekõike pindalalt väiksemate kuid funktsionaalsete korterite osas. Üürikorterite tootlus on seni võrreldes teiste Eesti väikelinnadega olnud Viljandis mõnevõrra kõrgem, mistõttu osalist üürihindade langust võiks pidada vastuvõetavaks. Jätkuvalt on üüriturul nõudluse püsimist oodata tootmisettevõtete lubadustest luua hulgaliselt uusi töökohti, mis tasakaalustab tänases turusituatsioonis üüriturult omanditurule siirdujate poolse üürikorterite nõudluse vähenemist.

Domus Kinnisvara turuülevaade 06-2017: korterite keskmine hind on Kuressaares väga muutlik

17.07.2017 Domus Kinnisvara

Juunikuu erilisi üllatusi ning ootamatusi kinnisvaramaastikul ei pakkunud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4366 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 266 miljonit eurot. Tehingute arv langes maiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta juuniga tõusis 7%. Käesoleva aasta juunikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1778 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 159 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 6%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati juunis ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Sinimäe 16, Kuklase 16//18, Astangu 19 ja Pirita tee 26b arendused, kus kokku teostati 76 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1818 €/m².

Tartu maakonnas teostati juunis 424 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 32 miljonit eurot. Maiga võrreldes langes tehingute arv 30%, kuid koguväärtus tõusis 19%. Tartu maakonna tehingute arvu languse taga oli asjaolu, et mais teostati mitmeid komplekstehinguid hoonestamata elamumaadega, mis viis tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 18% ja tehingute koguväärtus 22%.

Allikas:
Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind ei näita languse märke ning kerkis taas üle 1300 €/m2. Tartu linnas teostati juunis ca 16% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 6%.

Juuni oli elamutehingute poolsest väga aktiivne, maakonnas kokku müüdi 75 hoonestatud elamumaad. Maakonnas oli tehinguid rohkem Ülenurme ja Tartu vallas.

Pärnu maakonnas teostati juunis 282 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 27% ning tehingute koguväärtus 30%. Mais oli väga aktiivne korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade turg, see kuu jäi nendes segmentides tehingute arv tagasihoidlikumaks. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 3% ja koguväärtus 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehingute arv 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 33%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kahe hoonestatud ärimaa tehingud Viljandi vallas, mille koguväärtus moodustas ligi 40% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10% ning koguväärtus 114%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 197 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 1% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuna Kuressaares teostatakse korterite müügitehinguid üsna vähe, siis on sealne keskmine hind hüplik. Mais oli keskmine hind 754 €/m², mis tõusis juunikuus tasemele 890 €/m2. Juunis müüdud korteritest oli 40%-l ruutmeetrihind üle 1000 euro, mis kergitas keskmise hinna eelnevast kuust 18% kõrgemaks.

Ida-Viru maakonnas teostati juunis 356 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 25 miljonit eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 269%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa Narvas asuva Prisma kinnistu müük, mille EfTEN Kinnisvarafond müüs Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 425%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas