Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ülevaate erinevatest varasuhteliikidest annab käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted”

11.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Peatselt algab Priisle pargi rajamise I etapp

10.10.2017 Tallinn.ee

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Priisle asumis aadressil Läänemere tee 42 (1,6 ha) haljasala rajamine. Käesolevaks ajaks on Priisle pargi eskiisprojekt ning OÜ Kivisilla on koostanud põhiprojekt on saanud ehitusluba ja Tallinna Kommunaalamet viis läbi ehitushanke. Pargi rajamine algab juba oktoobrikuus.

Tallinna linna 2017.a. I lisaeelarvega eraldati pargi I etapi väljaehitamiseks 300 000 eurot.

Pargi rajamise ajalugu on meie linnaosa jaoks unikaalne. Umbes aasta tagasi on algatusega rajada uus puhkeala pöördusid linnaosavalitsusse LasnaIdee aktivistid. Koostöös linnaosavalitsusega olid läbi viidud kohtumised kohalike elanikega, kes jagasid oma visiooni tulevasest pargist. Projekti järgi on kaupluse Maxima XXX taga kerkib multifunktsionaalne park, rajatiste hulgas on lava, spordiväljakud ning laste mänguväljakud, pingid ja haljastus.

«Priisle pargi rajamine on nüüd teoks saamas. Palun kannatust, suured asjad ei sünni üleöö. Mul on väga hea meel, et linnaosa arendamisel löövad kaasa ka lasnamäelased. Teeb rõõmu, et meil elavad tegusad ja initsiatiivikad inimesed. Juba varsti kerkib tühermaa asemele park, kus saaks aktiivselt veeta vaba aega värskes õhus,“ jagas oma mõtteid Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2017

10.10.2017 Tõnu Toompark

Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris pärast augustist toimunud tõusu 1,6%, kuid oli võrreldes eelmise aasta septembriga 5,5% kõrgemal. Võrreldes hindade tipuga 2007.a oli indeks 0,9% kõrgemal.

Septembris toimus Tallinnas korteritega 825 tehingut, mida on 4,7% vähem kui augustis, kuid 5% rohkem kui eelmise aasta septembris. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,8% ja oli 1 752 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 3,6% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas ja langes neljas linnaosas. Hinnad tõusid Kristiines 9,0%, Nõmmel 7,8%, Lasnamäel 2,6% ja Haaberstis 2,4%. Lasnamäel 14,8%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Kristiines oli hinnatõsu põhjuseks eelkõige tehingute arvu kasv Tondi asumis. Hinnad langesid Põhja – Tallinnas 9%, Mustamäel 4,9% Kesklinnas 4,3% ja Pirital 3,6%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Haaberstis 16,6%, Kesklinnas 10,3% ja 6,9%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Hinnad on langenud Pirital 7,3%, Nõmmel 3,3% ja Põhja-Tallinnas 2,5%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind pärast kolm kuud kestnud tõusu 4,9% ja oli 1 321 eurot ruutmeeter, kuid Pärnus tõusis 10,2% ja oli 1 118 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 196 eurot ning 432 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks september 2017

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Fausto: Magaziini avamine tõi Vironia Keskusesse rekordarvu külastajaid

10.10.2017 Tõnu Toompark

Möödunud neljapäeval Kohtla-Järvel asuvas Vironia Keskuses avatud Magaziini kauplus tõi kaubanduskeskusse rekordarvul huvilisi, koguni 20 000 külastajat. Nagu suurte kaupluste avamisel ikka, jagati külastajatele üllatusi ja loositi auhindu.

Vironia Keskuse omaniku Fausto juhatuse liige Kenneth Karpov nendib, et poodide kaubanduskeskusesse valimisel lähtutakse elanike vajadustest. „Meile on väga oluline, et kõik Vironia Keskuse kauplused täiendaksid tootevalikut ning Kohtla-Järve ja Jõhvi kliendil oleks võimalik keskusest saada kõik vajalik. Samuti on meie jaoks tähtis, et hinnatase oleks Kohtla-Järve elanike jaoks sobilik,“ lausub Karpov.

Vironia Keskuses avatud Magaziini pood on Eestis juba 11. Ainuüksi Vironia Magaziinist võib leida üle 30 000 toote, mille hulgas on kodu-, köögi- ja aiakaupu, jalanõusid, riideid, mänguasju, kalastustarbeid ja isegi paate. „Magaziinist leiab kaupa nööpnõelast kummipaadini!“ muigab Magaziini juhataja Margit Lukka.

Poe fenomeniks nimetab Lukka seda, et sortimendist leiab veidi teistmoodi kaupa, mida paljud küll mäletavad, kuid nüüd igalt poolt ei leia. „Nende hulka kuuluvad vildid, konservikarbid ja kaaned ning tsink- ja emailnõud, näiteks suured kausid, vannid, ämbrid,“ loetleb ta.

Kenneth Karpov lubab aga, et Vironia Keskusse tuleb lähiajal veel uut ja põnevat. Juba järgmise aasta alguses on plaanis avada keskuse teisel korrusel piirkonna kõige kaasaegsem spordiklubi, kus lisaks jõusaalile hakkavad toimuma rühmatreeningud. Samuti avaldab Karpov lootust, et järgmisel aastal jõutakse Kohtla-Järve ja Jõhvi esimese H&M-i avamiseni.

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

10.10.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Maa-amet: Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

10.10.2017 Tõnu Toompark

Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ülevaade uusarenduse turu konkurentsiolukorrast

10.10.2017 Tõnu Toompark

Uute korterite turule lisandub värskeid pakkumisi pea igapäevaselt. See tekitab turuosalistes pakilisi küsimusi.

Kas pakkumise juurde tulemine tekitab ülepakkumise?
Kuidas mõjutavad värskelt müüki tulnud projektid hinnatasemeid?
Kas kõik eelmüügid õnnestuvad või jääb mõni projekt ehitusse minemata?
Milline on konkurents erinevate hinnatasemetega korterite vahel?
Millise suurusega korterid või milline piirkond müüb kõige paremini?
Milline arendaja ehk milline müügistrateegia on edukas?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Monitooringuteenus vaatleb kõiki Tallinna uusarendusi juba pikki aastaid ja hindab nende müügiedu.

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened konkurentsiolukorda pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 17-25/10/2017

10.10.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: Tallinna korteritehingute arv on väikses tõusus

10.10.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2017 III kvartalis Tallinnas 2381 korteriomanditehingut. Korteritehingute arv suurenes aastaga 2,5%.

Tehingute keskmine hind oli 1743 €/m². See näitaja on eelmisest aastast mõõduka 4,5% enam. Kiire korteritehignute hinnatõus on taltunud eelkõige seetõttu, et tehingute struktuuris enam olulisi muutusi ei ole ehk uute korterite hindatõstev osakaal ei ole enam suurenemas.

Korteritehingute rahaline käive 2017 III kvartalis oli 231 miljonit eurot. Korteritehingute käive on tehingute arvu ja hinnatõusu toel kerkinud aastaga 6,8%.

Keskmine korteritehingu maksumus oli 96 864 eurot ehk eelmisest aastast 4,1% enam. Keskmise korteritehingu suhteliselt kõrge maksumus peegeldab uute korterite tehingute suurt osakaalu, mis küündib Tallinnas tehingute arvust kolmandikuni.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Vana-Kalamaja tänava uuestisünd liidab Kalamaja vanalinna ja mereäärega

09.10.2017 Tallinn.ee

Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17 kuulutatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue majas välja Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitjad, ühtlasi avatakse parimate võistlustööde väljapanek.

21. septembril lõppes Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistlus, mille tulemusena leiti Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum. Ideekonkursile esitati kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit, mille seast žürii valis välja Kalamajja kõige paremini sobivad tänavaruumi lahendused.

Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlike arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.

Viis auhinnatud tööd tähestikulises järjekorras on tööd märgusõnadega „DÜÜNID“, „ELUTUBA“, „KAJAKAS“, „KASVULAVA“ ja „MINU NÄOGA TÄNAV“.

Võidutööde autorid ja preemiate jagunemine tehakse teatavaks teisipäeval, 10. oktoobril kel 17 Gustav Adolfi Gümnaasiumi uues Kotzebue majas. Ideekonkursi võidutööks valitud töö puhul tõstis žürii esile töö ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale.

Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.

Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aas tõstis võidutöö puhul esile, et see võlus oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine.“

Tartu Ülikooli Kliinikum ja SWECO Projekt ning Architecture Workshop Finland sõlmisid lepingu

09.10.2017 Tõnu Toompark

Oktoobri alguses sõlmis Tartu Ülikooli Kliinikum projekteerimislepingu SWECO Projekt AS-i ja Architecture Workshop Finland Oy-ga Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu projekteerimiseks.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eesmärk on ehitada uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Uus lastekliiniku hoone (M-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna ehk nn EMO praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul annab III ehitusjärk Maarjamõisa meditsiinilinnakule juurde 26 000 m2 brutopinda. „Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima aastaks 2022,“ lisab Toomas Kivastik.

„Antud projekti puhul on meie jaoks fookuses funktsionaalne lahendus. Kuna Tartu Ülikooli Kliinikumi hoone on suur, tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasoleva hoone ja uute korpuste logistilisele lahendusele. Oluline on, et projekteeritav hoone oleks nii patsientide kui ka töötajate vaatenurgast hästi planeeritud,“ sõnas Sweco Projekt AS tegevjuht Keijo Vaher.

Architecture Workshop Finland Oy on projekteerinud ka kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu ehk J-, K- ja L-korpused. Arhitekt Matti Anttila peab suureks auks osalemist ka kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärgu projekteerimisel. „Usume, et päevavalgus ja siseruumide kvaliteetne keskkond mõjuvad hästi patsiendi tervenemisele. Hea keskkond tagab personalile töö sujuva korralduse ja patsientidele efektiivse ning jätkusuutliku ravi,“ ütles Matti Anttila.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu kogumaksumus (koos seadmete ja mööbliga) on ca 70 miljonit eurot koos käibemaksuga, millest veerand kaetakse EL struktuuritoetusega. Projekteerimise maksumus koos käibemaksuga on ligikaudu 4,8 miljonit eurot.

1Partner kuuülevaade: Tallinna korteriturg läks septembris langusesse

09.10.2017 Tõnu Toompark

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul algas kehvade suveilmade tõttu sügisene kinnisvarahooaeg tänavu kuu tavapärasest varem ehk augustis ja seetõttu jäi september lahjaks.

“Pealinna voolab inimesi mujalt Eestist juurde ja turg kasvab jätkuvalt. Kuigi Tallinna kinnisvarahinnad võivad tunduda kõrged, tuleb praeguse tasemega harjuda, sest odavamaks ei lähe midagi,” lisas Vahter.

“Kuskile peale Tallinna, Tartu ja ehk ka Pärnu ma kinnisvara investeeringuna osta ei julgeks. Tõmbekeskused kasvavad, mujal Eestis kuivab nii elanike arv kui ka turg vaikselt ja paratamatult kokku,” lisas Vahter.

Septembris müüdi Tallinnas 826 korterit, mis on viis protsenti vähem kui augustis. Pealinna korteri keskmine ruutmeetri hind langes augustiga võrreldes ühe protsendi 1777 euroni. Kalleim korter müüdi 500 000 ning odavaim 4000 euroga.

Septembris müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa krunti, mis on varasema kuuga samal tasemel. Pealinna kalleim eramu vahetas omaniku kahe miljoni ning soodsaim 7000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi seitse elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui augustis. Kalleim krunt maksis 1 240 000 ning odavaim 80 000 eurot.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Uus Maa: Kommunaalkulud ei sõltu alati sellest, kas maja on uus või vana

09.10.2017 Egon Juhanson

Meie kinnisvaraturul eristatakse kohati liiga tugevalt uusi ja vanu maju. Eriti paistab see silma siis, kui räägitakse kommunaalkuludest. Müües ise nii uusi kui vanu kortereid, ei ole ma nii must-valge lähenemisega nõus. Ma arvan, et teemat võiuks laiemalt võtta ja mõlema variandi puhul leida nii plusse kui miinuseid.

On selge, et kui ehitatakse äärmiselt energiatõhus uus maja, saab sellega seonduvad kulud alla viia. Selles pole kahtlustki. Aga küte pole ainus ja määrav näitaja ning teisalt, enamik uusi maju pole A-energia- või liginull-energiaklassiga. Kommunaalkulud moodustuvad erinevatest komponentidest ning sõltuvalt olukorrast võib ka juhtuda, et ühesuuruse üldpinnaga korteri kõrvalkulud vanas ja uues majas võivad olla pea sarnased või ka vanema korteri kasuks.

Esmalt, kui suur on maja, kas 80 või 8 korterit? Mida enam kortereid, seda paremini saab kulusid jagada ja neid ühe leibkonna kohta vähendada. Kas majas tegutseb ühistu või haldusfirma? Ühistus võidakse osa töid majaelanike endi poolt teha, haldusfirma, mis on levinud just uusarendustes, võtab üle kogu tegevuse. Teisalt, vanade majade puhul mängib rolli seisukord. Sellest sõltuvalt, kuidas on raha kogutud korrastustöödeks, kas on laenukohustusi, kui palju on võlglasi jne.

Edasi – millised on majas kasutatavad lisamugavused? Porivaibad, videovalve, parklavalgustus ja –küte jne. Kõik mugavused maksavad – uutel majadel on neid tihti enam. Remondifond ja laen on aktuaalsemad pigem vanemates majades, samas esimest märkab ka osades uutes hoonetes, sest asjad hakkavad koheselt ju kuluma. Hea küsimus on ka, kes maksab õuevalgustuse eest – kas lambid postide otsas kuuluvad linnale või tuleb valguslahendus elanike poolt luua.

Milline on hoone energiaklass? Siin on eelisseisundis loomulikult uued majad, kuid alati tuleb arvestada ka, milline on kütteliik, milline selle hind piirkonniti ning kui kaugel näiteks on keskküttekatlamaja. Kallis kaugküte võib nullida need hüved, mis peaksid peaks kaasnema kõrge energiaklassiga.

Need on siis mõned võimalikud näited, kuidas võib kommunaalteenuste kogumaksumus arvel kujuneda. Loomulikult saab igale väitele vastu vaielda sõltuvalt eelistustest – kui meeldib väike vanem maja, siis tuleb arvestada sellega seotud võimalike suuremate kuludega (remont, laen). Kui meeldib aga uus ja värske, eelnevalt kasutamata korter, siis võivad arvet kasvatada kaugküte või haldusfirma tasud. Igaühele oma, eks ole, kuid kindlasti ei saa väita, et uus on alati madalamate kõrvalkuludega kui vana korter.

Statistika: pooled Tartu uuselamud kerkivad Kvissentali

09.10.2017 Domus Kinnisvara

Eelmise ja käesoleva aasta Tartus ning lähiümbruses müüdud kinnistute statistikat uurides selgub, et linna kõige populaarsemaks piirkonnaks on konkurentsitult Kvissentali, mille osakaal Tartus müüdud kinnistutest küündib 49 protsendini. Kui vaadelda lähestikku paiknevaid Vahi alevikku ning Kvissentali, siis võib väita, et tugevalt üle veerandi Tartu ja kogu lähiümbruse asulate kruntidest müüakse just selles piirkonnas. Tartu kasvamine põhjasuunas esitab väljakutse Tartu linna ja Tartu valla juhtidele, kes peaksid aegsasti üheskoos mõtlema antud piirkonna kiire arenemisega seonduvatele teemadele.

„Kvissentali on viimastel aastatel kolinud ja kolimas järjest rohkem inimesi. Kui tihti on näha, et linnaäärsete või linnaväliste elamurajoone infrastruktuur on puudulik, siis Kvissentalis on need põhimured likvideeritud: teed asfalteeritud, tänavavalgustus piisav, olemas kergliiklusteed ja toimib hea bussiliiklus,“ selgitab Domus kinnisvara maakler Kaarel Kiidron, miks valib üha enam inimesi oma koduks just Kvissentali linnaosa.

Kvissentali elamupiirkonna arendaja Fausto esindaja Kenneth Karpov leiab, et kõige tugevamaks müügiargumendiks on asukoht. „Kvissentalis oleme püüdnud pakkuda võimalikult looduslähedast ja terviklikku elukeskkonda, mis jääb tegelikult vaid 20-minutilise jalutuskäigu kaugusele Tartu südalinnast. Äsja valmis ka Kvissentali elurajooni kesklinnaga ühendav kergliiklustee, mida mööda on väga mugav südalinna jalutada või sörkida,“ räägib Karpov. Ta toob välja, et kui arvestada, et Kvissentali kruntide hinna sees on terviklik elupiirkond koos kõikide liitumistega ning kinnistud täidetakse ostjate jaoks arendaja poolt vajaliku kõrguseni, on Kvissentali kinnistute hinnad ühed soodsamad Tartu ja lähiümbruse pakkumises olevate kruntidega.

Et Kvissental oleks tervikliku ilmega, on kehtestatud ühtsed hoonestusreeglid. Teisalt on võimalik elanikel planeerida kruntidele just neile sobiva suuruse ja kujuga eramuid. „Üldiselt on kaasaegsete elamupiirkondade trendiks terviklik lähenemine, et ostja saaks krundi ostmisel tellida ehitustööd loetud nädalate jooksul. Kvissentalis oleme lisaks tavapärastele arendustöödele (teed, haljastus, tänavavalgustus, tehnosüsteemid) rajanud ka kogu piirkonda katva videovalve, istutanud kõrghaljastuse, paigaldame pingid, teadetetahvlid, mänguplatsid, lemmikloomade jalutusväljakud,“ loetleb Karpov.

Emajõe lähedus on oluliseks plussiks

Lisaks praktilisele poolele kerkib Kvissental esile tänu oma looduskaunile asukohale Emajõe kaldal. „Ühelt poolt on piirkond linna liiklustulvast kaitstud, aga teisalt kesklinnale nii lähedal. Tartus pole ühtegi sellist elamurajooni, mis oleks sedavõrd kompleksselt lahendatud,“ lausub maakler Kaarel Kiidron.

Kvissentali elamute arendaja Villaare esindaja Reiko Kallioni sõnul on Tartus väga populaarseks kujunenud just ridaelamud. „Ridaelamud sobivad ideaalselt neile, kes ei taha enam korteris elada, kuid maja ostmine on liiga kallis või otsitakse nii-öelda mugavustega korterit-maja“. Piltlikult saab Kvissentali ridaelamuboksi umbes 50% odavamalt kui samas piirkonnas maja. Teisalt on mõlemal oma terrass ja muruplats,“ toob ta välja.

Siiamaani on Kvissentali oma koduks valinud peamiselt noored perekonnad ja aktiivset eluviisi hindavad inimesed. Üha enam liigub rajoon ka eakamaid, kes ei soovi pensionipõlve korteris veeta. „Enamik huvilisi on hakanud aru saama selle piirkonna tulevasest potentsiaalist. Piirkond areneb üha enam ning kinnisvara väärtus suureneb,“ arutleb Kallion.

Nordecon ehitab Lääne-Ukrainasse Lvivi tehnoparki 6-korruselise büroohoone

09.10.2017 Tõnu Toompark

Nordecon ASi Ukrainas registreeritud tütarettevõte Eurocon Ukraine TOV ning Lviv Standartbud Limited Liability Company sõlmisid lepingu Lvivi innovatsiooniparki LvivTech.City 6-korruselise büroohoone ehitamiseks. Lepingu maksumus on koos käbemaksuga ca 8 miljonit eurot. Ehitus valmib septembris 2018.

„Meile on suur tunnustus, et arendaja Lviv Standartbud usaldab Nordeconi ning valis meid ehitama büroohoonet ka Lvivi rajatavasse ärilinnakusse. Nordecon ehitab sama arendaja rajatavasse tehnoparki Unit City ärihoonet ka Kiievis,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Priit Luman. „Lviv on suur linn – Lääne-Ukraina suurim, kus asub ka Ukraina vanim ülikool – sinna on koondunud noori innovaatilisi inimesi. Innovatsioonilinnaku LvivTech.City eesmärk on tuua kokku rahvusvahelise haardega teadmistepõhised ettevõtted, kellele pakutakse omalt poolt toimiv ja moodne linnak, kus on nii tänapäevased büroopinnad kui ka mõnusad ajaveetmiskohad.“

„Büroohoonel, mida Nordecon ehitama asub, on kokku 6 korrust ning 17 800 m² pinda.

Maja ehitatakse LEED Gold standardite järgi, mis tähendab, et hoone hakkab vastama kõrgetele energiatõhususe ja keskkonnasõbralikkuse nõuetele,“ rääkis Priit Luman.