Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kole ümbrus võib rikkuda majamüügi

04.07.2017 Rain Raidmets

Oma töös näen tihti olukordi, kus müügisolevate majade või hoonestamata kinnistute õued on sassis, kola täis või lihtsalt hooldamata. Olenemata sellest, kui hea on asukoht, võib just see, pisiasjana tunduda olukord rikkuda potentsiaalse müügitehingu.

Hooldamata kinnistu võib mõjuda mitmeti. See tekitab kahtlusi ülejäänud kinnisvara korrasoleku suhtes, mõjub emotsionaalselt eemaltõukavalt, sest ei lase ideedel lennelda ning võib valmistada lihtsalt suure pettumuse, sest kuulutuses on lubatud üht, kuid tegelikkus on midagi muud.

On olnud ka juhtumeid, kus inimene, näinud kuulutust, otsustas enne müüjaga kontakteerumist käia ise kohapeal vaatamas, et vaadata, kas krunt näeb siis ka nii ilus välja nagu kuulutuses. Eks ta ole, reklaami jaoks otsitakse ju ikka välja paremaid pilte. Aga kui omanik pole hoolas olnud ning maja ümbrust koristanud, siis võib juhtuda, et kohapeal avaneb hoopis muu pilt ning kõne jääb tegemata, sest esmamulje valmistas pettumuse.

Seega, olge valmis, et keegi tuleb pakutavat oma silmaga kaema ka siis, kui te pole selleks valmistunud. Müügisolev objekt peab alati olema parimas korras ja jätma möödujale mulje, et kord on majas ja omanik hoolitseb oma vara eest.

Kui teil pole endal aega regulaarselt niita-trimmerdada ning hekke pügada, siis leidke keegi, kes seda teie eest regulaarselt teeb. Tellige konteiner ja visake ära kõik, mida teil vaja pole ning mis ei aita kaasa müügile. Kui vaja, lammutage ära vanad pooltühjad ja väsinud kuurid ja varjualused. Tellige aednik või haljastusfirma, kes istutab maha ette mõned lilled ja kärbib oksi.

Iga selline tegevus suurendab tõenäosust, et koduotsijal just teie maja vastu huvi ja sümpaatia tekib.

Rain Raidmets
Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäe saab uue kortermaja

04.07.2017 Tõnu Toompark

Colonna Kinnisvara alustab järjekorras juba viienda kortermaja müügitegevust ja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli ja Liikuri tänaval.

Täitmaks uute kvaliteetsete ja mõistliku hinnaga elamispindade nõudlust Tallinna Lasnamäe piirkonnas on Colonna Kinnisvara alustanud järjekordse uue 8-kordse ja 33 korteriga korterelamu müüki ja ehitust Tondiraba asumis Lasnamäel.

Tegemist on järjekorras viienda majaga Liikuri elamuarenduse projektis, kus kolm esimest maja on klientidele üle antud ja neljas 33-korteriga maja on klientidele üleandmiseks peagi valmis.

Kortermaja ehitab ehitusettevõte Messiehtus OÜ, kellega koostöös on tehtud kümmekond erinevad ehitusobjekti. Kortermaja saab valmis 2018 a sügisel.

„Oleme nelja esimese maja ehituse ja müügitegevuse käigus saanud tagasiside, et nõudlus alla 2000 m2 hinnaga, praktiliste ja kvaliteetsete Lasnamäel asuvate korterite järele on arvestatavalt suur. Meil on enesekindlust jätkata viienda ning peagi ka kuuenda maja, mis on antud projekti viimane, ehitust. Saame klientidelt kiitvat tagasisidet kortermaja nii ehituse kvaliteedile, konkurentsivõimelisele hinnatasemele kui ka üldisele piirkonnale arengule,“ rõhutab Colonna Kinnisvara juhatuse esimees Marek Õunamägi.

Piirkonna väärtust tõstab veel teadmine, et Tondiraba asum on tulevikus olulisel kohal Lasnamäe üldplaneeringu elluviimise seisukohalt – uus kaasaegne elukeskkond, terve asum uute tänavate, kaupluste, koolide, lasteaedade, haigla ja puhkealadega.

Kokku on Liikuri 41/2 korterelamus 33 korterit, 1- kuni 4-toalised, suurustega 34,8 – 81,3 m². Elanikud saavad parkida sõidukid maa-alusesse parklasse või maja ees olevasse väliparklasse, igal korteril on oma panipaik. Korterite hinnavahemik on 67 000 – 153 000 EUR.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna korteriturg kasvas esimesel poolaastal 20,7 protsenti

04.07.2017 Tõnu Toompark

Tallinnas müüdi 2017. aasta esimese kuu jooksul 456 miljoni euro eest kortereid, mis on 20,7 protsenti enam kui mullu samal ajal. Korteritehingute arv kasvas aastaga 9,4 ning ruutmeetri hind tõusis 8,8 protsenti 1706 euroni, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läheb eestlastel üle aastate hästi ja see peegeldab ka kinnisvaraturul. “Hotellid on täis, vanalinnas avati kaaviaribaar, kraanad on püsti ja tööjõust on puudus,” ütles Vahter ja lisas, et märgatav tõus puudutab peamiselt Tallinna ja veel paari suuremat tõmbekeskust.

“Ka kinnisvara ostetakse tuntavalt rohkem, aga reaalsed hinnad pole viimased paar aastat pigem tõusnud. Ostetakse uuemaid ning kallimaid pindasid ja see viib keskmise hinna statistiliselt üles. Näiteks on Mustamäe ruutmeetri hind tõusnud aastaga kümme protsenti just tänu tehingutele uute korteritega ja vanemate hind seisab paigal,” rääkis Vahter.

2017. aasta juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1178 ostu-müügitehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli 113 miljonit eurot, mis on 4,9% enam kui eelmise aasta samal kuul.

Juunis müüdi Tallinnas 730 korterit, mis 3,5 protsenti enam kui aasta tagasi. Juunis müüdi kalleim korter 536 000 ning odavaim 6000 euroga. 2017. kuue kuu kalleim korter läks vanalinnas kaubaks 1,4 miljoni euroga.

Juunis müüdi Tallinnas 39 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kahe võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1,1 miljoni ning soodsaim 5000 euro eest.

Möödunud kuul müüdi 10 elamumaa krunti, mis on kuue võrra vähem kui mais. Odavaim krunt maksis 20 000 ja kalleim 1 150 000 eurot.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 06-2017

04.07.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 28/09/2017

04.07.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/09/2017 koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine“. Koolituse eesmärk on nimetatud aktide valguses anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolituse “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” sihtrühm on:

maakorraldajad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud;
kinnisvaraarendajad;
maaklerid ja eraisikud;
projekteerimis- ja ehitusettevõtted.

Koolitusel käsitletakse ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast koos näidetega Tallinna kui ka teiste suuremate linnade halduspraktikast.

“Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 28/09/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Cobalt Raul Keba.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: 75% kasutusloa saanud eluruumidest asuvad Harjumaal

04.07.2017 Tõnu Toompark

Pole sugugi imekspandav, et valdav osa elamispindade arendusest toimub pealinnas ja selle ümbruses. 2016. aastal valmis Eestis statistikaameti andmetel 4732 eluruumi. Sellest 75% ehk 3526 eluruumi Harju maakonnas. Tallinna kanda jäi 2264 eluruumi valmimine, mis kogu Eesti valminud eluruumidest moodustab 48%.

Harju maakonna kõrval annavad veel pisut tooni Tartu ja Pärnu maakonnad. Neis valmis möödunud 2016. aastal vastavalt 708 ja 198 eluruumi. Tartumaa osakaal kogu Eesti eluruumide kasutuslubades on 15% ja Pärnumaal 4%.

Kõikide muude maakondade kasutusloa saanud ehk valminud eluruumide arv jäi alla 50. Jõgevamaal kasutuslubade arv oli kõige napim ehk 6, järjestuses tagantpoolt järgmine oli Hiiumaa 7 valminud eluruumiga.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Merko ehitab Kuusalu alajaama

03.07.2017 Tõnu Toompark

30. juunil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering ASi vahel leping Kuusalu alajaama renoveerimistööde teostamiseks Harjumaal.

Tööde käigus renoveeritakse Kuusalu 110kV alajaam. Renoveerimine toimub „võtmed kätte“ meetodil ning sisaldab seadmete tarnet koos vajalike projekteerimistööde, installeerimise, seadistamise ja kontrolliga. Vana jaotla lammutatakse ning rajatakse uus kahe sektsiooniga 110 kV välisjaotla koos liinide ümberühendamise, uue juhtimis-, abi- ja kontrollsüsteemiga. Tööde käigus rekonstrueeritakse juurdesõidutee, ehitatakse uus juhtimishoone, 110 kV jaotla ja uus sidekiosk

Lepingu maksumus on ligikaudu 1,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta juulis ning lõppevad 2018. aasta oktoobris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kohalikku toodangut eksportivate ettevõtete konkurentsivõime püsib tugev

03.07.2017 Kristo Aab

Eesti päritolu toodang moodustab kogu kaubaekspordist ligikaudu kolmveerandi ja selle väljavedu on kasvanud suhteliselt stabiilselt
Kohaliku päritoluga ekspordi hea käekäik on märk Eesti ettevõtete püsivalt tugevast konkurentsivõimest
Kohaliku toodangu osakaal ekspordis on kõige suurem puidusektoris (puit, mööbel jms), kus kasutatakse sisendina kohalikku toorainet
Sõltuvalt kaubarühma iseloomust ja eripärast võib mõnes kaubarühmas olla reeksport kohalikust toodangust edukam

Kaubaekspordi 2016. aasta teisel poolel alanud kasv jätkus 2017. aasta esimeses kvartalis. Peaaegu kõikide kaubarühmade puhul on väljavedu iga kuuga suurenenud. Peamise eksportiva sektori, st töötleva tööstuse konkurentsivõime hindamiseks on aga oluline vaadelda esmajoones seda, kuidas on muutunud Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu. Teine osa ekspordist – välismaalt sissetoodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport – iseloomustab rohkem piirkonna üldisi kaubavooge ning selle käekäik on oluline pigem veoteenuste sektori jaoks, kuid ei kirjelda majanduse üldist ekspordivõimet.

Statistikaameti esimesed andmed Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta pärinevad aastast 2013. Aastatel 2013–2015 kaubaeksport tervikuna vähenes, kuid Eesti päritolu kaupade eksport püsis enam-vähem ühel tasemel (vt joonis 1). Seetõttu oli ekspordilanguse mõju majandusele neil aastail tagasihoidlikum, kui koguekspordi kahanemine andis alust arvata. Kui samal ajal ei oleks Eesti toidukaupade eksport Venemaale vastusanktsioonide tõttu kannatanud, vaid jäänuks 2013. aasta tasemele, olnuks kohalikku päritolu ekspordi kasv aastatel 2014 ja 2015 vastavalt ligikaudu 0,5 ja 0,8 protsendipunkti võrra veelgi kiirem. 2016. aastal eksport kasvas, peamiselt küll reekspordi kõikumise mõjul, kuid suurenes ka Eesti päritolu toodete eksport. Eesti päritolu kaupade väljavedu on viimase nelja aasta jooksul kasvanud ligikaudu 3% ja reeksport samal ajal vähenenud umbes 14%. Selle tulemusena on Eesti päritolu ekspordi osakaal kogu kaubaekspordis suurenenud 4 protsendipunkti võrra 68%-lt 72%ni.

Eesti päritolu ekspordi osakaalu suurenemine väliskaubanduses näitab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet heas valguses. Varasemast analüüsist on teada, et Eesti ettevõtted on aastate jooksul oma rahvusvahelist turuosa kasvatanud peamiselt hinnavälise konkurentsivõime paranemise toel. Järjest suurema osa kaupade kohapeal tootmine loob head tingimused kohalike ettevõtete tihedamaks koostööks kogu väärtusahela ulatuses, alates idee väljatöötamisest ja toormaterjali tarnimisest kuni turustamiseni. Kõrgema lisandväärtusega tegevused asuvad tavaliselt väärtusahela alguses (tootekontseptsioon, patendid jne) või lõpufaasis (turustamine) ehk mida laiemalt kohalikud ettevõtted ahelas paiknevad, seda rohkem lisandväärtust majanduses luuakse.

Statistikaameti avaldatavad andmed Eesti päritolu ekspordi kohta ei sisalda aga teavet selle lisandväärtusmahukuse kohta, st kui suur osa kaupade tootmisel või töötlemisel loodavast lisandväärtusest tekib Eestis, mis võib kaubarühmade lõikes olla väga erinev. Seega ei tähenda suurem kohalikku päritolu toodangu osakaal ekspordis tingimata vastava tegevusala suuremat lisandväärtust. Kõige suurem on Eesti päritolu kaupade osakaal puidutoodete ja mööbli ekspordis (vt joonis 2). Mõlemas kaubarühmas on väga oluline sisend puit ja seetõttu on lihtne üles ehitada kohalikule toorainele tuginev ärimudel. Nii on läbiveetava kauba osakaal nendes kaubarühmades väga väike.

Ülekaalukalt suurima ekspordiga kaubarühma, masinate ja seadmete ekspordis on kohalikku päritolu toodangu osakaal keskmise näitajaga võrdne. Teada on aga, et selle valdkonna suurimad eksportijad kuuluvad rahvusvahelistesse korporatsioonidesse, kes teevad Eestis pigem allhankeid. Seepärast ei ole masinate ja seadmete valdkonnas tegutsevate ettevõtete puhul Eesti päritolu ekspordi osakaal ilmselt kõige parem konkurentsivõime indikaator.

Ühe väikseima Eesti päritolu ekspordi osakaaluga on mineraalsed tooted, mille ekspordis on viimastel aastatel nafta hinna languse tõttu toimunud suured muutused. Kui aastatel 2013–2014 moodustas mineraalsete toodete väljavedu kogu kaubaekspordist üle 10% ning enne seda veelgi rohkem (enam kui 15%), siis 2016. aastal oli vastav näitaja alla 8%. Samas on ka selles reekspordikeskses sektoris läinud paremini ettevõtetel, kes on suutnud tooted Eestis valmistada või siis vähemalt töötlemise käigus neile lisandväärtust juurde anda.

Kuigi Eesti päritolu eksport tervikuna on olnud viimastel aastatel edukam ja stabiilsem kui reeksport, ei kehti see tingimata kõikide kaubarühmade puhul. Kõrvutades kaubarühmade ekspordi kasvu ja nendes sisalduva Eesti päritolu ekspordi osakaalu ilmneb, et kohalikku päritolu toodangu osakaal selgitab üksiku kaubarühma ekspordiedukust viimasel kahel aastal üsna vähe (vt joonis 3). Tootmise ja eksportimise äriloogika on eri kaupade puhul erinev ning sõltub paljudest asjaoludest, sh kohaliku sisendi kättesaadavus, rahvusvaheliste väärtusahelate olemasolu, ettevõtte omanike ambitsioonid, turunõudlus jne. Samuti on nii Eesti päritolu kui ka üldise ekspordi väärtus paljudes kaubarühmades väga väike ning seetõttu võib ühekordsete tehingute mõju kaubarühma ekspordi kasvule olla suur, kuid majanduse jaoks tervikuna hoopis tagasihoidlikum. Üldjoontes võib siis öelda, et kui reeksporti vaadelda konkurentide toodanguna, on kohalikku toodangut eksportivad ettevõtted suutnud konkurente edestada. Kõigi kaubarühmade puhul sellist edulugu siiski ei ilmne ja kindlat seaduspära ei saa viimaste aastate põhjal täheldada.

Kristo Aab
Eesti Panga ökonomist

East Capitali fond ostab Nehatu logistikapargi

03.07.2017 Tõnu Toompark

Fondivalitseja East Capitali hallatav kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund III on sõlminud kokkuleppe Tallinnas asuva Nehatu logistikapargi omandamiseks logistika- ja tööstusparkide operaatorilt VGP. Tehingu hind on 54 miljonit eurot. Tegu on ühe suurima tehinguga Eestis alates Hilton Hotelli ostust möödunud aastal.

East Capital Real Estate tegevjuhi Madis Raidma sõnul on A-klassi lao- ja tootmispindadega Nehatu logistikapark Tallinna ühel tuiksoonel atraktiivne investeering, mis sobib fondi portfelli suurepäraselt.
Nehatu logistikapargi suurimad väärtused on Raidma sõnul pikaajalised ja tugevad üürnikud, suurepärane asukoht ja ligipääsetavus.

Logistikapargis on rohkem kui 77 000 ruutmeetrit A-klassi pooltööstuslikke ruume logistika-, tööstus- ja äritegevuseks. Kinnistul tegutsevad teiste hulgas CF&S Estonia, Aston Synthetics ja Lemoine Estonia.
Tehing jõustub peale Konkurentsiametilt loa saamist. Tehingut nõustasid ostja poolelt KPMG ja RaidlaEllex.

VGP on logistika- ja tööstusparkide operaator ja arendaja, kes tegutseb Saksamaal, Tšehhis, Lätis, Eestis, Slovakkias, Ungaris, Rumeenias ja Hispaanias. Ettevõte on noteeritud Brüsseli Euronext börsil ning Praha börsil.
East Capital Baltic Property Fund III on fondivalitseja East Capital poolt 2015. aasta augustis loodud kinnisvarafond, mis investeerib kõrgekvaliteetsesse ärikinnisvarasse Tallinnas, Riias ja Vilniuses, millel on atraktiivne asukoht ja tugevad üürnikud.

Kolmanda fondi omakapital on 100 miljonit eurot. Fond on suunatud institutsionaalsetele investoritele. Senised investeeringud III fondis on Vesse kaubandus- ja ärikeskus, mille ankurüürnikuks on juhtiv kodu- ja aiakaupade müüja Bauhof ja värskelt valminud moderne Hilton Hotell Tallinna kesklinnas, mis pakub kõrgeimas kvaliteedis nii hotelli-, spa- kui ka meelelahutusteenuseid Eestis.

East Capital Real Estate on osa East Capital grupist, iseseisevast varahaldusettevõttest, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele. Ettevõttel on kontorid Dubais, Hongkongis, Luksemburgis, Moskvas, Oslos, Stockholmis ja Tallinnas. Grupp haldab 2,7 miljardi euro väärtuses varasid erinevates aktsia- ja kinnisvarafondides, teenindades laia rahvusvaheliste investorite baasi. East Capital Real Estate on juhtiv kinnisvara valdkonnas tegutsev varahaldusettevõte Balti riikides, millel on meeskonnad kõigis kolmes riigis. Ettevõte haldab kolme fondi, millele kuulub kokku 300 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 20 erineval kinnistul.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine ja valimine

03.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Korteriühistu juhatuse üks liige soovis juhatusest välja astuda. Üldkoosolekul valiti ka uus juhatuse liige, kuid millised protseduurid tuleb nüüd läbida, et uus juhatuse liige saaks seadusega kinnitatud?

Vastus: Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeimaks organiks. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Saan aru, et korteriühistu üldkoosolekul on vastu võetud otsus senise juhatuse liikme tagasikutsumiseks, samuti on valitud ka uus juhatuse liige. Seega otsus on vastu võetud ja jõustunud, kui seda ei ole keegi vaidlustanud.

Korteriühistud kantakse nagu teisedki mittetulundusühingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (maakohtu registriosakond). Selleks, et andmed oleksid muudetud ka registris, tuleb korteriühistul esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel maakohtu registriosakonnale notariaalselt kinnitatud avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme valimise kohta koos riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse võib esitada ka läbi notari või internetis portaalis ettevõtjaportaal.riik.ee, viimasel juhul peab muutmiskande algatama registrisse kantud juhatuse liige.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Registrile tuleb esitada paberil originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi saab esitada portaali kaudu. Samuti tuleb esitada valitud juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta.

Registris tehakse vajalikud muudatused viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib avalduse läbivaatamisaega pikendada. Kui kanne on tehtud, saadetakse korteriühistule ja/või korteriühistut esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Eluasemelaenude käive tugevas kasvus

03.07.2017 Raul Reino

Eesti Pank andis käesoleval nädalal teada, et eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1%ni. Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12% rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes 4%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3% juures.

Kasvunumbrid on suured ja sunnivad küsima, kas on saavutatud turu tipp? Viimasele kümnekonnale aastale tagasi vaadates selgub, et kaugeltki mitte. Kui vaadata kodumajapidamistele antud eluasemelaenude käivet, siis 2006. aastal oli selleks numbriks 2339,2 miljonit eurot ja 2016. aastal 1038,2 miljonit. Teoorias on veel pikk tee käia, iseküsimus on, kas 2006. aasta numbriteni jõudmine üldse vajalik on ja kas pangad ise lasevad Eesti Panga normatiivide taustal sellel üleüldse juhtuda. Igatahes on 2011. aastaga võrreldes väljaantud eluasemelaenude käive kahekordistunud, iga-aastaseks keskmiseks kasvuprotsendiks on ca 15 %. Number on korralik ja kuigi pangad on nii teoorias kui igapäevases praktikas konservatiivsed, siis kasvu veab üles aktiivsus kinnisvaraturul ja madal intressimäär. Euribor on miinuses ja mitmete prognooside kohaselt jääb sinna ka järgmiseks aastaks. Mõistus ei taha uskudagi, et näiteks 2007. aastal kõikus euribor 4-5 protsendi vahel. Aga marginaal oli ka teine.

Eluasemelaenude kasvunumber ja mustvalge statistika on mõnevõrra vastuolus selle infoga, mida kinnisvaramaaklerid klientide käest sageli tagasisidena saavad. Siin domineerivad pigem negatiivsed laenuotsused ja pankade jäikus, mis kõik kokku sunnivad sageli tegema kokkuvõtet, nagu pangast laenu ei saaks. Tegelikult aga muidugi saab, sest Eesti Panga andmetes pole põhjust kahelda. Statistikast teame ka seda, et reeglina räägitakse oma ebameeldivast kogemusest 9-10 inimesele, kuid meeldivatest kogemustest räägitakse harva. Kui pankade laenuhaldurid külastavad kinnisvarafirmasid, siis nende esmane ja peamine sõnum on alati, et vaatamata kõikidele kuulujuttudele tegelikult pankadest laenu saab. Eesti Panga koondandmed seda ka kinnitavad ja seega on kinnisvaraturu stabiilseks arenguks üks osa kütusest seni veel kindlalt olemas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Algab Tallinna Haigla maa-ala ruumiline planeerimine

03.07.2017 Tallinn.ee

Tulevasele Tallinna Haigla alale koostavad detailplaneeringu ning suurhaigla mahulise ja ruumilise planeeringu ConArte OÜ ja Industrius OÜ.

Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise ning Tallinna Haigla mahulise ja ruumilise planeeringu koostamise hankele laekus tähtajaks kaks pakkumust, neist osutus edukaks ühispakkujate ConArte OÜ ja Industrius OÜ pakkumus maksumusega 220 800 eurot.

„Sellele hankele eelnes mahukas ja põhjalik Tallinna Haigla määratlemise faas linnavalitsuse ja keskhaiglate juhtide ning klinitsistide heas koostöös,“ abilinnapea Merike Martinason. „See on heaks aluseks kaasaegse patsiendisõbraliku haigla loomiseks.“

„Hanke objektiks on Tallinna Haigla kampuse terviklik planeering, mis hõlmab endas nii haiglahoonete mahulist ja ruumilist planeeringut, kui ka Narva mnt 129 ja 129b kinnistute detailplaneeringu koostamist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Detailplaneeringu kehtestamiseni soovime jõuda hiljemalt 2019. aasta IV kvartalis.“

Kavandatavas Tallinna Haiglas asub tööle ca 4000 töötajat ja haigla prognoositav tegevusmaht hõlmab ca 25% Eestis osutatavast eriarstiabist. Tallinna Haigla patsientidest 45% on pärit Tallinnast ja Harjumaalt ning 55% teistest Eesti piirkondadest. Tallinna Haigla aktiivravi kampuse tööks vajalik hoonestu kujuneb esialgsete prognooside kohaselt 100-120 tuh m2 suuruseks ning sisaldab endas ca 4000-4500 tööks vajalikku ravi- ja tehnoloogilist ruumi.

Kavandatav uus aktiivravi kampus kaasajastab Tallinna Keskhaiglate ravitingimused ning asendab täna keskhaiglate kasutuses olevad 50-80 aasta vanused hajali paiknevad haiglahooned. Haigla kampus kavandatakse kahele kõrvuti asetsevale kinnistule. Planeeritava ala suurus on 27,52 ha, millest hoonestatavaks alaks on planeeritud 21 ha. Alale on plaanis ehitada kuni 6-korruseline hoonestus.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv mais jätkus

30.06.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta mais 2016. aasta maiga võrreldes püsivhindades 1%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset üheprotsendilist kasvu.

2017. aasta mais oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 586,3 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2016. aasta maiga võrreldes 5%. Müügitulu suurenes nelja ja vähenes kolme tegevusala kauplustes. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 33%. Müügitulu suurenes veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 19%), kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 3%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (kasv 2%). Müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes 2016. aasta maiga võrreldes 1%. Nende kaupluste müügitulu langusele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu vähenes eelmise aasta maiga võrreldes 1%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes mais jaekaubandusettevõtete müügitulu 9%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2017. aasta viie kuuga (jaanuar–mai) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Mai tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

30.06.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta mais 13% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Mais toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid mais eelmise aasta mai mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang vaid elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta mais 67% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta maiga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule 15%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta mais tööstuses kokku sama palju toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 2% vähem.

2016. aasta maiga võrreldes toodeti elektrit 69% ja soojust 26% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, mai 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-0,3	12,6	12,6
Energeetika	8,5	57,9	57,9
Mäetööstus	7,1	34,9	34,9
Töötlev tööstus	-2,1	7,9	7,9
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-3,3	6,0	6,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-2,7	-17,7	-17,7
toiduainete tootmine	0,6	9,7	9,7
metalltoodete tootmine	3,3	15,4	15,4
elektriseadmete tootmine	-2,0	14,6	14,6
tekstiilitootmine	1,1	5,0	5,1
mööblitootmine	3,7	5,3	5,3
mootorsõidukite tootmine	0,7	17,3	17,3
ehitusmaterjali tootmine	-2,5	9,1	9,1
masinate ja seadmete tootmine	6,5	9,5	9,5

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.06.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.06.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 8 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Riigi Kinnisvara: Terviseamet avas Tallinnas uue büroo- ja laborihoone

30.06.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajas AS Oma Ehitaja Tallinnasse Paldiski maantee 81 kinnistule Terviseameti kõigile vajadustele vastava viiekorruselise büroo- ja laborihoone, on madala energiakasutusega ning selle kasutamisel arvestatakse säästvate tehnoloogiatega.

Terviseameti uue hoone arhitekt on Pelle-Sten Viiburg firmast Doomino Arhitektid OÜ. Ehitusprojekti on koostanud Estkonsult OÜ.

2015. aasta lõpus ehitama hakatud tänapäevase büroo- ja laborihoone kogumaksumuseks kujunes 8,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. See sisaldab nii hoone projekteerimist, ehitamist, omanikujärelevalvet kui ka sisustust.

5-korruselises hoones esimesel korrusel asuvad laod ja füüsikalabor, teisel korrusel keemialabor, kolmandal korrusel nakkushaiguste labor ja büroo ning neljandal ja viiendal korrusel bürood.

Terviseameti uue büroo- ja laborihoone pidulik avamine (foto: Terviseamet)