Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Baltic Sotheby’s International Realty: Vana korteri müüjad peavad kiirustama

14.09.2017 Tõnu Toompark

Tallinna uute korterite aktiivne arendamine kasvatab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Valusamalt hakkab korteripakkumise suurenemine mõjutama teisese ehk vanemate korterite pakkujaid. Seetõttu tasub vanema korteri müüki plaanivatel inimestel müügiotsusega kiirustada, soovitas Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.

Tallinna korteriturul on käimas massiivne arendamine. Ostjat otsib 2500-2600 uut korterit, neist suur osa asuvad Tallinna kesklinnas ja selle vahetus ümbruses. Suur uute korterite pakkumine on kasvatanud konkurentsi müüjate vahel ja see omakorda avaldab survet seni veel aeglustuvas tempos kasvavatele hindadele.

„Eelkõige on pressi all vanema korterid, mida soovitakse müüa, et uuem-kvaliteetsem eluase asemele osta. Ebaõiglaselt sageli on vanemate korterite hinnad uutega võrreldaval tasemel. Uute korterite kütte- ja remondikulud on aga madalamad, hoone ventilatsioon on parem ja naabrid sõbralikumad,“ kommenteeris Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht Helbe Ruben.

Kui samaväärse hinna eest saab osta uue või vana korteri, eelistab ostja ikka uut, kvaliteetsemat ja madalamate edasiste püsikuludega elamispinda. Nii peab vanema korteri omanik müügitehinguni jõudmise nimel minema hinna kallale.

„Hetkel veel me turul hinnalangust ei koge,“ hindas Helbe Ruben. „Küll näeme, et uute korterite pakkumise suureneb ja vanemate korterite müügiperioodid pikenevad. Müügiperioodide venimise kõrval näeme järjest sagedamini, kuidas potentsiaalsed ostjad teevad kinnisvaramüüjale pakkumisi, mis jäävad esmasest pakkumishinnast oluliselt allapoole.“

Pakkumise kasv uute korterite arendamisest suunatud korteriturul tähendab vanemate korterite omanikele peatselt olukorda, kus korteri müügi õnnestumise nimel tuleb leppida pikema müügiperioodiga. Sageli on pikem müügiks kuluv aeg vastuvõetamatu, sest järgmine tehing tahab sõlmimist. See tähendab, et kiirema müügini jõudmise nimel tuleb leppida madalama tehinguhinnaga.
„Siit tuleb konkreetne praktiline soovitus. Kui inimesel on plaanis olemasolev vanem korter müüa, tuleb selle protsessiga kohe alustada. Nii on võimalik vältida müügi sattumist ajaperioodi, kus vanemate korterite pakkumine oluliselt suureneb ja toob endaga kaasa olulise surve hindadele,“ soovitas Helbe Ruben.

Eliitkinnisvara ettevõte Baltic Sotheby’s International Realty alustas oma tegevust 2010. aastal. Sotheby’s International Realty liikmena pakub ettevõte esmaklassilist kinnisvara üle maailma, silmapaistvat teenindust, individuaalset lähenemist igale kliendile ja ligipääsu hinnalisematele rahvusvahelistele kinnisvarainfot levitatavatele kanalitele.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust

Helbe Ruben
Baltic Sotheby’s International Realty arendusjuht
helbe.ruben@balsir.com
+372 564 4941
+372 644 3446
www.balticsothebysrealty.com
www.balsir.com

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Suvi lõppes Pärnus tehinguaktiivsuse langusega

14.09.2017 Mihkel Eliste

Augustis tehti Pärnus 60 korteritehingut. Võrreldes juuliga tehti 24 tehingut vähem, mille juures tehinguaktiivsus alanes 29% võrra. Võrreldes aga eelmise aasta augustikuuga tehti koguni 32 tehingut vähem, mis moodustas tehingute arvu languseks 35%. Viimaste kuude vältel võrdlemisi kiirelt kasvanud tehingute arv asus augustis taanduma, mis tulenes nii uute korteritega tehtud asjaõiguslepingute vähenemisest kui ka asjaolust, et möödunud aasta augustis tehti ajutiselt järelturu korteritega rohkem tehinguid. Aasta esimese kaheksa kuu vältel on tehingute arv aasta baasil kasvanud 6,4% võrra. Lähitulevikus valmivate uusarenduste tõttu on oodata tehinguaktiivsuse laialdasemat volatiilsust ka edaspidiselt.

Võrreldes 2016. aasta augustiga müüdi vähem ennekõike tüüpkortereid, mida iseloomustab perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korteritega tehtud tehingute osas ligi 40%line tehinguaktiivsuse langus. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehti samaaegselt täpselt sama palju tehinguid kui aasta varem. Jätkuvalt on tüüpkorterite osas tehinguaktiivsuse langust soodustamas pakkumise kehv struktuur ning pidevalt kasvavad järelturu varade pakkumishinnad. Kuigi aasta esimeses pooles kasvas pakkumiste arv korteriturul tervikuna igakuiselt, on turule lisandunud aga ennekõike peamiselt uute korterite pakkumisi.

Augusti vältel tehtud korteritehingute lõikes kujunes Pärnu linnas ruutmeetri mediaanhinnaks 952 eurot, mida oli 8,1% vähem kui juulis ning 0,7% vähem kui 2016. aasta augustis. Vaadates aga tehtud tehingute struktuuri, ilmneb tõsiasi, et tegelikkuses on tüüpkorterid jätkanud ligi 10%list aastast hinnakasvu. Perioodil 2001-2010 ehitatud korteritega tehtud tehingute osas on võrreldes aastataguse ajaga püsinud samal tasemel nii tehinguaktiivsus kui ka hinnatase. Kasvanud on enne 1940. aastat ehitatud korterite tehingud, millede tõenäolisest kehvast seisukorrast tulenevalt on ruutmeetrihind oluliselt madalam ning seetõttu selle mõju hinnakasvule kui tervikule pigem negatiivne. Viimase kaheksa kuu lõikes on Pärnus mediaanhind kasvanud aasta baasil ligi 11% võrra, mille juures kiireima hinnakasvuga on olnud 2- ja 3-toalised korterid.

Suve lõppedes on taas üüriturule suundunud hulgaliselt pakkumisi, mille juures on märgata võrreldes teiste Eesti linnadega pigem madalaid üürihindu. Pärnus on linna prestiižist ja suvituskinnisvarast tulenevalt korterite hinnad pikaajaliseks üürimiseks potentsiaalsete investorite jaoks pigem liialt kallid. Suvisel perioodil kõrged lühiajaliseks üüriks mõeldud üürihinnad küll tasandavad aasta jooksul võimalikku teenitavat kasumit, kuid pikaajalise väljavaatega ning pigem passiivse hoiakuga investorid ei näe soovi omale lisategevust suveks luua. Iga-aastaselt kasvav nii sise- kui ka välisturistide arv on soodustamas lühiajalise üürituru arengut pea kõikjal suuremates keskustes üle Eesti, mille juures on põhiliseks arengusse panustajaks saanud ennekõike jagamismajandusele orienteeritud portaalid nagu Booking ja AirBnB.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Ehitushinna kontrollimatu kasv pärsib üleriiklikku arendust

14.09.2017 Tõnu Toompark

Suurimaks arendustegevuse pärssijaks on kiirelt kasvavad ehitushinnad, mis muudab Tallinna ja Tartu mõjusfäärist väljaspool arendamine mõttetuks.

Pindi Kinnisvara tegevdirektor Elari Udam ütles, et kui näiteks Viljandis ja Rakveres on keskmine korteri ruutmeetrihind ca 650 eurot ning paljudes maakonnakeskustes vähemgi, siis hoolimata suurejoonelistest plaanidest ja toetavast kohalikust omavalitsusest ei ole arendajatel majanduslikult mõistlik koppa maasse lüüa. „Uue korteri ehitushind on üleriigiliselt sarnane- korraliku korteri ehitab täna valmis hinnaga 900 eurot müüdava ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. See tähendab, et ainuüksi uute korterite ehituskulu võib sõltuvalt linnast olla pruugitud korterite hindadega võrreldes kahe- või isegi mitmekordne,“ rääkis Udam.

„Ilmselgelt ei ole kohalik elanik valmis maksma uue toote eest nii palju rohkem, pigem soetatakse elamispind mõnda kenasti renoveeritud hoonesse oluliselt odavamalt,“ selgitas Udam.

Udami sõnul kehtib see eelkõige elukondliku vara kohta. „Kauplused ja logistikakeskused on võimalik hea äriplaaniga ka mujal kasumlikuks muuta, kuid paraku ei näe me lähiajal uusi kortereid mujal, kui Harju- ja Tartumaal,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Ehitushinna kontrollimatu kasv pärsib üleriiklikku arendust

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: The housing affordability index improved in all three Baltic capitals in the second quarter of 2017

14.09.2017 Tõnu Toompark

The housing affordability index (HAI) increased to 159.9 in Tallinn, 183.5 in Riga, and 129.4 in Vilnius.

In Tallinn, affordability increased by 0.2 point in the second quarter of 2017 compared with the same period in 2016, as wage growth gained strength while apartment price growth moderated.
In Riga, the HAI rose by 11.7 points, supported by robust wage growth and an ongoing decrease in interest rates.
In Vilnius, the HAI improved by 1.4 points due to very rapid wage growth, which exceeded apartment price growth.
The time needed to save for a down payment decreased in all three capitals – by almost one week in Tallinn to 27.4 months, a couple of days in Riga to 23.4 months, and over three weeks in Vilnius to 36.2 months.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Baltic Housing Affordability Index Q2 2017

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2017

13.09.2017 Urmas Tehver

Kui augustis kirjutati-räägiti kinnisvaraturu kukkumisest, siis selle kuu alguses on pealkirjadeks jälle uus hinnarekord.

Augustis võrrelduna juuliga tõusid nii Tallinna korteriomandite müügitehingute arv kui keskmine m2 müügihind. Suures osas oli selle taga valminud arendusprojektides aktiivne müügitehingute vormistamine.
Kuu jooksul tehti 868 korteriomandi müügitehingut, mis on 175 võrra ehk 25,3% rohkem kui juulis. 2016 aasta augustiga võrrelduna tehti 52 tehingut ehk 6,4% rohkem. Tehingutest ligi 240 ehk ca 27% olid tehingud uute korteritega.

Mõningaid arendusprojekte, kus eelmisel kuul toimus rohkem tehingute vormistamisi:

Haaberstis: Astangu tn 19 (Aurora Park) ja Lahepea tn 7 (Kodulahe)
Mustamäel: Pöörise tn 18 ja Kuklase tn 16/18
Kesklinnas: C.R. Jakobsoni tn 7 ja Poordi tn 3
Põhja-Tallinnas: Randla tn 16
Lasnamäel: Sinimäe tn 16

Müüdud korteriomandite keskmine m2 hind kerkis augustis 1777 EUR/m2-ni, mis on 6,7% kõrgem kui juulis (1665 EUR/m2) ja 8,5% kõrgem kui 2016 aasta augustis (1638 EUR/m2). Ühtlasi on tegemist uue rekordiga, eelmine pärines jaanuarist ja oli 1775 EUR/m2.
Hoolimata vahepeal toimuvatest hüpetest on meie hinnangul korteriturg stabiilne, (statistilist) hinnatõusu veavad uued projektid, tõmmates kaasa ka vanemate korterite hindu.

UPC Turugraafikud 09-2017

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Merkol Tartu mnt 52 elamukvartal valminud, ehituses kokku üle 400 korteri ja arenduses mitu suurprojekti

13.09.2017 Tõnu Toompark

Merkol on valminud Tartu mnt 52 elamukvartal, mis koosneb viiest eluhoonest, nendevahelisest sisehoovist ja kogu elamukompleksi ühendavast maa-alusest parklast. 185 korterist on omaniku leidnud üle 80% korteritest, millest enamik on ka ostjatele üle antud. Merkol on täna Tallinnas ehituses üle 400 korteri Noblessneris ja Paepargis ning arendusfaasis 300 korteriga projekt Haaberstis ning kokku ligikaudu 3000 korteriga projektid kesklinnas ja Maarjamäel.

„Tartu mnt 52 on Tallinna südalinnas unikaalne kinnisvaraarendus – üksiku hoone rajamise asemel rajasime siia terve uue elamukvartali, mida ühendab kahetasandiline maa-alune parkla ning viie kortermaja vahel valgustatud ja mitmekülgse haljastusega sisehoov,“ ütles Merko Ehitus Eesti müügijuht Irina Piirmets. „Tänu tervikliku kvartali arendamisele on siin nii linnavaatega kortereid südalinna magistraali Tartu mnt äärsetes majades kui ka hubasemaid kortereid sisehoovi poolsetes majades. Korteritel on klaasitud rõdud ning osadel korteritel ka sisehoovi avatud terrassid, mis on Tallinna kesklinnas pigem haruldane.“

„Südalinna asukohast tulenevalt oleme pööranud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele, korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon,“ lisas Irina Piirmets. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo.

„Merko keskendub korteriarenduses suurematele projektidele, kus saame üksiku hoone asemel kujundada tervikliku elukeskkonna. Kodu ostmisel on lisaks kvaliteetsele korterile üha olulisem just seda ümbritsev keskkond ja selle võimalused,“ ütles Merko Ehitus Eesti kinnisvaraarenduse divisjoni direktor Tiit Kuusik. „Meie viimase aja suurematest projektidest on tänaseks valminud Tartu mnt 52 elamukvartal. Aktiivses ehituses on 200 korteriga Noblessneri Kodusadama arendus, mille esimene, Eesti mereäärseim kortermaja valmib selle aasta lõpuks, ning üle 200 korteri Paepargi erinevate etappide majades. Oleme Paeparki rajanud sadu kodusid ning eluhoonete ümber heakorrastatud pargiala koos tiigiga, tervise- ja suusarajad, jalakäijate silla, mängu- ja puhkeplatsid. Arendusfaasis on meil kolm suurt projekti: umbes 300 uue korteriga Pikaliiva arendusala Haaberstis ning kesklinnas asuv Veerenni ja Maarjamäe klindil asuv Lahekalda arendusala. Viimased kaks on pikaajalise perspektiiviga projektid, kus saab kokku arendada ligikaudu 3000 uut korterit,“ lisas Tiit Kuusik.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

13.09.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu.

„Valminud detailplaneering loob aluse Tallinna avamiseks merele, mereääre korrastamiseks ja Linnahalli piirkonna võimalusterohkeks edasiarendamiseks,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas.

„Detailplaneering annab võimaluse rajada 11,50 ha suurusele maa-alale kuni kuuekorruselised äri-, elu- või ühiskondlikud hooned, uued juurdepääsuteed ja parkimismajad, haljastud ja promenaadi,“ ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Lisaks määratakse ehitusõigus Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.“

Planeeritud alal asuval ühiskondlike ehitiste maa (sotsiaalmaa) sihtotstarbega Tallinna linnale kuuluval Mere pst 20 kinnistul paikneb 4-korruseline ehitismälestiseks tunnistatud Tallinna linnahall. Teised planeeringualal asuvad linnale kuuluvad kinnistud on hoonestamata.

Planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Looduskaitsealuseid objekte planeeritud alal või selle vahetus ümbruses pole. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel. Piirkonda mõjutab Tallinna sadama lähedus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt on kõnealune planeeringuala määratud kohustusliku arhitektuurikonkursi alaks. Alale ehitatavad hooned ei või olla Tallinna linnahallist kõrgemad ning vähim nõutav haljastuse osakaal on 20%. Tallinna linnahalli kõrvalt Rumbi tänavast mereni on üldplaneeringus ette nähtud rohekoridor. Jalakäijatele tuleb tagada avalik juurdepääs rannapromenaadile ning parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutuseta rannaala aktiivselt ja eesmärgipäraselt kasutusse ning tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Eesmärgiks on luua mere äärde Euroopa merelinnadele iseloomulik nüüdisaegne mereäärne linnaruum ning võtta kogu ala aktiivsesse kasutusse. Rannapromenaadi ehitamise võimaldamiseks on kavandatud vähendada ranna ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu lahendus võimaldab ehitada nii ärihooneid, äri- ja eluhooneid kui ka ühiskondlikke hooneid. Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmeotstarbelised hooned. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned. Hooned ja neid ümbritsev avalik ruum tuleb lahendada ühtse tervikuna. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest võtta Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuv hoonestamata maa-ala kasutusse ning kujundada sellest atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad liigendatud tänavaseinad, jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, tänavad koos tänavahaljastusega ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud luua võimalused Tallinna linnahalli uueks kasutuselevõtuks ning tagada Tallinna linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsus, juurdepääsetavus ja vaadeldavus.

Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 23. märtsi 2016 korraldusega. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 30. juunist 2016 – 7. juulini 2016. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 8. juulil 2016 avalik arutelu.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 2017 korraldusega ning oli 8. märtsist kuni 6. aprillini 2017 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 12. mail 2017 Tallinna Kesklinna Valitsuses.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EKÜL: Euroopa elamumajanduse tipud tutvuvad Rakveres Eesti renoveerimiskogemusega

13.09.2017 EKÜL

Eesti Euroopa eesistumise raames kogunevad elamumajanduse organisatsioonid Eestist, Lätist, Leedust ja Ukrainast Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe presidendi Cédric Van Styvendaeli juhtimisel homme, 14. septembril Rakverre IX Balti elamumajanduse konverentsile, et arutleda elukeskkonna parandamise parimate praktikate üle Euroopa Liidus. Samuti tutvutakse lähemalt Eesti kogemusega kortermajade energiatõhususe suurendamisel ning püütakse luua koostöökohti Euroopa Liidu liikmesriikide elamuorganisatsioonide ja Euroopa Liidu partnerriikide elamuorganisatsioonide vahel Ukrainas ja Valgevenes.

Konverentsi teemadeks on kortermajade energiatõhusus, erinevate riikide elamuvaldkonna kogemused, elamuorganisatsioonide plaanid ja ettepanekud edasiseks eluasemevaldkonna korraldamiseks.

“Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Samuti on Eestil ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks,” sõnas Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.

“Eesti korteriühistud on aastatega välja töötanud hulga taskukohaseid, kvaliteetseid ja jätkusuutlikke toimivaid lahendusi. Oluline on tagada elamupiirkondade tasakaalustatud säästlik areng ja olemasolevate hoonete renoveerimine ja siin peab olema riik oluline partner,” ütles Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe president Cédric Van Styvendael.

Konverentsile järgneval päeval toimub Rakveres õppepäev, mille käigus tutvutakse piirkonna parimate näidetega hoonete energiatõhususe suurendamisel. Konverentsi korraldab Eesti Korteriühistute Liit koostöös Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusega Housing Europe. Konverentsi toimumist toetab Riigikantselei koostöös Sihtasutusega Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

EstateGuru laenuvolüüm ületas 30 miljoni euro piiri

13.09.2017 Tõnu Toompark

EstateGuru platvormi kõige edukama laenuvolüümiga kuule järgnes koheselt septembris ka laenumahtude 30 miljoni euro täitumine.

Augustikuus ulatus EstateGuru platvormi kaudu tehtavate investeeringute maht 4 miljoni euroni, mis oli platvormi ajaloolisest laenuvolüümist märkimisväärsed 13%. Sellele järgnes koheselt septembri alguses ka laenumahu 30 miljoni euroni ulatumine, sealjuures on platvormiga liitunud juba 7900 investorit 39-st riigist. Huvitava võrdlusena võib tuua välja Nasdaqi Balti kauplemisstatistika – suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “Ennustame juba lähitulevikuks EstateGuru platvormi laenuvolüümide positiivset kasvu, mis tuleneb nii uute turgude avamisest kui ka järjest tugevamast protsessijuhtimisest Baltikumis. Oleme augustikuu tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes. Oleme veendunud, et EstateGuru lahendab finants- ning kinnisvaramaailma jaoks olulist probleemi, mistõttu otsustavad järjest rohkemad inimesed ning ettevõtted platvormi pakutava teenusega liituda.”

Järjest suurenevate laenuvolüümide rahastamiseks on ettevõte juhi sõnul pidamas läbirääkimisi institutsionaalse kapitali kaasamiseks, kuid oluliseks peetakse jätkuvalt ka erainvestorite baasi tõusu. “Hetkel oleme ette valmistamas järgnevaid projekte juba ligi 10 miljoni euro väärtuses. Kui tuua võrdluseks, et 2016. aasta augustis tähistas EstateGuru platvormi kaudu 10 miljoni euro väärtuses laenude väljastamist, siis pea täpselt aasta hiljem on lisandunud juba kahekordse summa väärtuses laene – 20 miljonit.”

Ettevõtte tugevat kasvu ei tõenda üksnes järjest suurenevad laenuvolüümid, vaid ka ajalooline statistika. Laenude lühiajalise natuuri tõttu on tänaseks tagastatud juba 70 laenu väärtuses 12 miljonit eurot, mille pealt on investorid teeninud 12,4% aastast intressitulu. Sealjuures ei ole ükski investor kaotanud platvormil ühtki eurot. Kel platvormil investeerimise vastu rohkem huvi, võib tutvuda hiljuti eesti kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki portfelliülevaatega, kelle investeeringud platvormil ulatuvad juba 100 000 euroni.

Viimsis avati Randvere kooli spordiväljak, millel on head võimalused heitealade harrastamiseks

13.09.2017 Tõnu Toompark

Spordiväljakul asub loodusliku muruga jalgpalliväljak ning tartaankattega ala 60 m jooksuks, kaugus-, kõrgus- ja teivashüppeks ning oda- ja palliviske hoovõtuks. Tartaanalal on ka kaks pallimänguplatsi. Väljakul on kuulitõukeala kuulitõukeringiga ja betoonalusega kuuliharjutusteks ning kaks kettaheiteringi. Väljakul on ka abihoone spordiväljaku inventari ning talvel suuskade hoidmiseks. Randvere kooli spordiväljak on oluline kooli kehalise kasvatuse tundideks ning pärast kooli treeningute läbiviimiseks või ka lihtsalt sportimiseks.

2013. sügisel alustas Randvere kool, 2015. aastal valmis kooli juurde plastikkattega pallimängude väliväljak. Sellest sügisest lisandub aga välispordiväljak mitmete kergejõustiku- ja pallimängude alade harrastamise võimalustega.

„Viimastel aastatel on just kergejõustiku heitealade harrastamine olnud Viimsi vallas murelapseks. Mõned aastad tagasi rajatud Viimsi staadionil on küll 400-meetrine ehk täispikkuses staadionring ja võimalused teha ka kergejõustiku hüppealasid, staadioni keskel on aga kunstmurukate, mis on vältimatu jalgpalliväljakule. Nüüd valminud Randvere kooli spordiväljakul on mõeldud ka heade tingimuste loomisele erinevatele heitealadele. Samuti loob spordiväljak väga head eeldused
kasvatuse tundide läbiviimiseks,“ ütles abivallavanem Jan Trei.

Spordiväljaku projekteeris OÜ Klotoid, ehitas Montreco OÜ, omaniku järelevalvet teostas Arterega OÜ Spordiväljaku haldaja ja ehituse tellija on Viimsi Haldus OÜ. Spordiväljak läks maksma 400 000 eurot.

Viimsi vald asub Harjumaal Tallinna linna, Maardu linna ja Jõelähtme valla naabruses. Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 19 260 elanikku. Viimsi vallas on 2 alevikku, 20 küla ning 15 saart, neist suuremad on Naissaar ja Prangli.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Juulis kasvas nii kaupade kui ka teenuste eksport

13.09.2017 Eesti Pank

Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juulis 49 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 87 miljonit eurot, 17 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja -import 11%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 34 miljoni euro võrra ja oli 131 miljonit eurot. Suvekuudele omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 218 miljoni euroni, suurenedes aastaga 17 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 7%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 8 miljoni euro võrra ja oli 38 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 112 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

1 Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta kolmanda kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. detsembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Üleriigiliselt on jätkunud väärtusliku põllu- ja metsamaa kokkuostmine

13.09.2017 Mihkel Eliste

Põllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud iga-aastase hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele varasemalt teadaolevad ettevõtted ja isikud.

Tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste ja spekulatiivsete huvidega, mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega, mille juures aga maade suuromanike kätte koondumine jätkub ka lähitulevikus. Sarnaselt ärikinnisvara sektorile on viimaste aastate vältel mõõdukalt kasvanud ka rahvusvahelise kapitali huvi Eesti maaturule siseneda nii Ida-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopast. Ennekõike on madalate intresside keskkonnas Eestisse investeerimise osas huvi kasvanud pensioni- ja teiste investeerimisfondide poolt, kes otsivad võimalusi siseneda stabiilse kasvuga, kuid samaaegselt likviidse ning vähevolatiilse iseloomuga turgudele.

Igapäevaselt teevad Eestis mitmed põllu- ja metsamaade vahendamisega tegelevad ettevõtted põhjalikku tööd, otsimaks sobilikke kinnistuid ning nende omanikke, tehes telefoniteel sageli turuväärtusest madalamaid hinnapakkumisi. Hulgaliselt on Maa-ameti tehinguid ükshaaval sorteerides märgata, et samu kinnistuid on kolmandatele osapooltele kõrgema hinnaga edasi müüdud sisuliselt juba koheselt kinnistusraamatu kande jõustumise järgselt. Maade tagastamise tulemusena on Eestis põllu- ja metsamaa omanikest eraisikuid võrdlemisi palju, kellest aga suure osakaalu moodustavad vanemaealised inimesed, kes sageli ei tea omale kuuluva vara väärtust ega vahel isegi enam selle looduses täpselt paiknemise asukohta.

Olukorras, kus suur osa Eestis kasvavast metsast on jõudnud raieküpsesse ikka, on kasvanud ka metsamajanduslike tööde läbiviimisega seotud mahud. Aastaid tagasi vähelikviidsena püsinud raiesmikud on aga muutunud kinnisvaraturul aktiivselt kaubeldavaks varaks, sest metsamajanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel on välja töötatud sümbioosina toimiv finantseerimislahendus. Ettevõtted, kellel on vaja täita ekspordiks minevaid puidumahte, pakuvad väiksematele ettevõtetele võimalust raiesmike kui kinnisvara tagatisel ilma vara hindamist või muid aeganõudvaid ning tülikaid tegevusi läbiviimata tõsta madala intressiga oma käibekapitali. Laenukoormuse tõstmise läbi on võimalik tagada ettevõtete vaheline edukus, tagades seeläbi rohkemate raieõigustega samaaegselt tegelemise, kuid soodustades hinnakasvu ja alandades kasumimarginaale.

Maatulundusmaadega tehtud tehingute arvu kui ka mediaanhinna kasv on viimaste aastate vältel pidurdunud, mis tuleneb ennekõike sobilike pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajanduslikult väärtuslike kinnistute hinnakasv püsib jätkuvalt, kuid ostjad on asunud soetama ka kehvemate parameetritega varasid, mis hoiab tagasi statistilist keskmist terviklikku hinnakasvu. 2017. aasta esimese kaheksa kuu jooksul püsis maatulundusmaa hektari hind samal tasemel nagu varasemal kahel aastal (2 100 €/ha), mille juures tehti ühtlasi täpselt sama palju tehinguid.

Samaaegselt kasvas haritava maa hind 5,4% kuid tehingute arv alanes 11% võrra. Metsamaadega tehti sealjuures 15 tehingut vähem kui aasta tagasi, mille juures hektari mediaanhind kasvas ligi 11%. 2016. aastal kujunes metsamaade mediaanhind muutunud tehingute struktuuri tõttu ajutiselt madalamaks, tegelikkuses ei ole hektari statistiline hind aastast 2013. sisuliselt muutunud. Eesti maaturu näitajaid võib pidada tervikuna äärmiselt stabiilseteks, mille juures järkjärgult väheneva tehinguaktiivsuse taustal on tulevikus aga oodata mõõduka hinnakasvu trendi jätkumist.

KV.EE: Tallinna äripindade müügipakkumiste hind aastatagusest 11% allpool

13.09.2017 Tõnu Toompark

Augustis kuus oli portaalis KV.EE müügiks pakkumisel 382 äripinda keskmise hinnaga 1420 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes äripindade müügipakkumiste keskmine hind 11%.

Suurim on äripindade müügipakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus asub 159 ostjat ootavat äripinda. Kesklinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli augustis portaalis KV.EE 1731 €/m².

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastataguse ajaga võrreldes Kristiine, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosades. Neis piirkondades on aga äripindade pakkumiste arv suhteliselt tagasihoidlik ja nii ei tohiks neist hinnamuutustest liiga tõsiseid pikaajalisi järeldusi teha.

Küll võib tõdeda, et äripindade ehk eelkõige büroopindade sektoris on pakkumine suurenemas ja seeläbi konkurents järjest tihenemas. Pole sugugi ime, et see seab hinnad surve alla ja tõmbab pakkumishindade tõusule pidurid peale ning mõningatel juhtudel viib koguni hinnad allapoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	08/2016	08/2017	Muutus, %	08/2016	08/2017	Muutus, %
Haabersti	24	19	-21%	1 523	1 406	-8%
Kadriorg		15	NA		1 937	NA
Kesklinn	223	159	-29%	1 942	1 731	-11%
Kristiine	18	15	-17%	981	1 238	26%
Lasnamäe	54	61	13%	772	757	-2%
Mustamäe	24	18	-25%	1 474	799	-46%
Nõmme	37	33	-11%	716	869	21%
Pirita	17		NA	1 614	1 236	-23%
P-Tallinn	54	50	-7%	1 280	1 350	5%
Vanalinn	28	12	-57%	2 709	2 444	-10%

Tallinn	481	382	-21%	1 591	1 420	-11%

Narva	14	20	43%	406	481	18%
Pärnu	20	23	15%	674	926	37%
Tartu	24	32	33%	1 370	1 470	7%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Pindi Kinnisvara: Tallinnasse lisandub üle 130 000 m² büroopinda, üürihinnad hanguvad

13.09.2017 Tõnu Toompark

Uute lisanduvate büroopindade maht on piisavalt suur, et järgnevaks aastaks üürihindade tõusule pidur panna, kinnitas Pindi Kinnisvara ärikinnisvara hindaja Egon Enula.

Juba 2016. aastal tuli turule enam kui 100 000 m2 büroopinda, mis on viimase 5-6 aasta suurim maht. 2017. aastal lisandub prognoositavalt veel 80 000 m2 uut büroopinda, mitmed planeeritavad hooned saavad valmis ka alles järgmisel aastal.

„Aastatel 2017 ja 2018 on büroopindade turule lisandumas suured projektid. Seega arendajad, kelle projektid valmisid 2016. aastal ja 2017. aasta esimeses pooles, teevad kõik endast oleneva, et enne uute pindade lisandumist maksimaalne täituvus saavutada,“ ütles Enula.

Tema sõnul on jätkuvalt enim nõutud Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses asuvad A-klassi büroopinnad. „Kuna Tallinna keskusse on tulnud juurde mitmeid suuri A-klassi büroohooneid ning 2018. aastal on lisandumas veel A-klassi pindu, siis tulenevalt sellest on pakkumine juba osaliselt ületanud nõudlust, mille tulemusel on üürihinnad stabiliseerunud ning arvestades ka 2017. ja 2018. aastal lisanduvat büroopindade mahtu, siis üürihinna kasvutendentsi lähiperspektiivis ette näha ei ole,“ rääkis Enula.

2017/2018 valmivad projektid

Projekt	Aadress	SNP, m²	Asukoht	Hoone seisukord	Hoone turule tuleku aeg
Rohelise mõtteviisi maja	Järvevana tee 7b	5000	B	ehitusjärgus	2018
Maakri torn	Maakri 19/21	29 349,4	A	ehitusjärgus	2018
Woho arenduse II etapp	Mustamäetee 3	6000 + 50 korterit	B	ehitusjärgus	2018
Kadrioru ärihoone	Narva mnt 116	u 900	A	ehitamisel	2017 lõpp
IT Agentuur	Vesilennuki 5	u 4000	B	ehitamisel	2018
Tehnopol 2 büroohoone	Mäealuse tn 2/2	u 11500	B	ehitusjärgus	2017 lõpp
Flora maja	Tulika 19	4700	B	ehitamisel	2018
Narva mnt 7b büroohoone	Narva mnt 7b	6200	A	ehitusjärgus	2018
Kohtumaja	Lubja tn 4	25800	A	ehitusjärgus	2018
Porto Franco	Ahtri tn	u 30000	A	ehitusjärgus	2019
Liwenthaali büroohoone	Lõõtsa tn 12	10809	A	ehitusluba väljastatud	2018
Noblessneri kvartal	Staapli 3, 4, 8 ja 12	3700	A	ehitusjärgus	2018

Allikas: Pindi Kinnisvara

http://www.pindi.ee/2017/09/08/pindi-kinnisvara-tallinnasse-lisandub-ule-130-000-m%C2%B2-buroopinda-uurihinnad-hanguvad/

Käsiraamat „Pärimine” – infoallikas neile, kes on pärimise protsessi keskel

13.09.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.