Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
 

Ценовая война на рынке коммерческой недвижимости все ближе

Delovõje VedomostiПо оценке специалистов в сфере недвижимости, конкуренция на рынке коммерческих площадей повышается. По словам специалиста по продаже недвижимости Pindi Kinnisvara Пеепа Соомана, появление новой площади повышает конкуренцию и влияет на ценовые предложения.

Руководитель EfTEN Capital Вильяр Аракас говорит, что в течении последних трех лет благодаря нулевым ставкам по кредитам цены на коммерческую недвижимость значительно выросли, что соответственно понизило доходность. «Так как наш фонд придерживается консервативной стратегии, то объем новых инвестиций у нас снизился. Сейчас мы больше сконцентрировались на повышении эффективности уже имеющейся у фонда недвижимости: расширяем и обновляем площади. Это нам позволит быть более привлекательными для арендатора в условиях растущей конкуренции».

По словам эксперта рынка недвижимости Тыну Тоомпарка, сегодня на рынке офисных и торговых площадей предложений очень много. «Такого клиента, которому бы очень нравилась какая-то площадь и он был бы готов за нее заплатить цену выше рыночной, сейчас очень мало» – заметил Тоомпарк. Однако, несмотря на большое число предложений, он уверен, что на рынке можно найти нишу, где есть хороший спрос – например, в конкретных частях города.

Он отметил, что цена аренды коммерческих помещений за последние 5-7 лет не сильно изменилась. «Но изменились ожидания доходности и как результат стоимость самого имущества» – заметил Тоомпарк.

Спросом пользуются коплексные решения

По словам Пеепа Соомана, сейчас рынок реагирует на предложения, которые отличаются от остальных и которые предлагают дополнительные бонусы. «Сегодня количество предложений офисных площадей оптимальный. Появление новой площади повышает конкуренцию и влияет на ценовые предложения» – считает он. Для успеха проекта необходимо подходить комплексно. «Хороший пример, это Ulemiste City и территория кампуса в Мустамяэ. Эти районы развивают целиком, поэтому там есть как офисы, так и места для питания, а так же и детские сады» – описал Сооман.

Такой подход необходим и торговым центрам. Рынок постоянно пополняется как новыми торговыми площадями, так и расширяют уже имеющиеся. «Если обратить внимание, то видно, что арендаторы в магазинах меняются. И они меняются не потому, что цену аренды повышают и становится невыгодно снимать эту площадь, а потому что им становится невыгодно продавать в этом торговом центре» – отмечает Сооман. Успех торгового центра теперь зависит от того, есть ли места развлечения и питания под его крышей. «Успешен тот центр, куда клиент хочет прийти в 10 утра, а уйти поздним вечером» – описал Сооман. Те магазины, куда клиент приходить лишь для того, чтобы совершить одну конкретную покупку, не жизнеспособны.

Развитие подстегивают дешевые кредиты

Насколько быстро будет меняться рынок коммерческой недвижимости в следующие годы, зависит от ставок по кредитам. «Если ставки низкие и деньги в банке получить несложно, то совершаются большие покупки. В сфере недвижимости кредиты очень важны» – отметил Тоомпарк. По его словам, дешевые кредиты повышают спрос, а если растет спрос, то и стоимость недвижимого имущества растет.

http://www.dv.ee/novosti/2018/01/19/cenovaja-vojna-na-rynke-kommercheskoj-nedvizhimosti-vse-blizhe

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Linnaplaneerijad kutsuvad AvaLinn äpiga linnaruumi kujundamisel kaasa rääkima

TallinnKaasamisäpp AvaLinn annab inimestele võimaluse esitada oma ideid ja ettepanekuid avaliku ruumi kohta.

„Tallinna linnaruumi planeerijad peavad inimeste tagasisidet oluliseks, kuna see annab parema võimaluse arvestada ruumilahenduste väljatöötamisel selles ruumis elavate inimestega,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. Esialgu saab avaliku ruumi kohta ettepanekuid esitada Põhja-Tallinna ja Kesklinna piiril Skoone bastioni ja Telliskivi kvartali vahelisel alal.

Äpis on uut võimalikku avalikku ruumi iseloomustav joonis ja 29 nö seletavat infopunkti, et ruumilahenduse kaart kõigile paremini mõistetav oleks. Infopunktidele on lisatud fotod tänasest olukorrast kõrvuti tulevikuvisioonidega, mille illustratsioonid on teinud arhitekt Ahti Sepsivart. Tasuta AvaLinn äppi saab kasutada nii iOS kui ka Android opsüsteemis.

Põhja-Tallinna uueneva ruumi visioon on inimsõbralik avalik ruum, kus eelistatakse jalgsi-, ratta- ja ühistranspordiga liikumist. Äpis kuvatud ala on planeeritud oluliseks vaba aja veetmise ja loomevööndiks. Piirkonda on koondunud mitmed olulised avalikud hooned ja loomekeskused, mis elavdavad piirkonna kasutust aastaringselt. Telliskivi loomelinnak, Balti jaama turg, Kunstiakadeemia, Kultuurikatel, Energia Avastuskeskus ja Linnahall pakuvad mitmekülgseid funktsioone ja tekitavad uut loomeenergiat. Ruumilahenduse eesmärk on laiendada nende potentsiaali ka avalikku ruumi ning siduda need tõmbekeskused ja ümbritsevad piirkonnad tervikuks.

Skoone bastioni ümbrusesse loodavad uued pargi- ja rohealad, mitmekülgne avalik ruum ning ohutu liikumiskeskkond toovad linnaruumi aktiivselt kasutama loodetavasti ka lapsed ja seeniorid. Juba praegu on tänu mitmekesisele ühistranspordile antud piirkonna ühendus teiste linnaosadega väga hea ja võimaldab eelistada ühistransporti isiklikule autole.

Lisaks Kalamaja, Balti jaama ja piirkonda jääva Kesklinna ühe serva elanikele ning ettevõtjatele ootavad linnaplaneerijad ka kõikide teiste linnaelanike ideid avaliku ruumi uuenduste kohta. Ideekorje toimub 18.01 – 18.02.2018.

„Katsetame äppi kui vahendit linnaplaneerimise koosloomeks. Kui pilootprojekt õnnestub on edaspidi plaanis äppi kasutada kõigi olulisemate avaliku ruumi ja tänavate projektide koostamisel. Ideekorjega kogume inspiratsiooni nii avaliku ruumi lahendusele kui äpi funktsionaalsuse edasiarendamiseks, et arengud toimuksid vastavalt kasutajate vajadustele,“ selgitas Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija-arhitekt Jaak-Adam Looveer. „Kaasamisäpiga on näiteks võimalik planeeritaval alal ringi liikudes ennast positsioneerida ning sedasi kavandatud ruumist täpsemalt aru saada,“ lisas Looveer.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd lisas: „Äpis nähtav avaliku ruumi lahendus sündis koostöös huvigruppidega linna erinevatest ametitest, piirkonna seltside, linnakorralduse ja arhitektuuri tudengite ning ettevõtjatega, kelle üsnagi erinevaid ettepanekuid on linnaplaneerijad tasakaalustatult arvestanud. Nüüd ootame piirkonna arengule veelgi avaramat linnaavalikkuse vaadet, et seejärel kokku panna lõplik lahendus.“

Ideekorjega saadud ettepanekuid analüüsitakse ning laiemat diskussiooni tekitanud kitsaskohad arutatakse läbi töötubades. Koosloome eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe avaliku ruumi lahenduse osas, et lähiaastatel ala väljaarendamisele täiskäik anda.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Riigi Kinnisvara: Vändra päästekomando uus hoone anti üle Päästeametile

Riigi Kinnisvara / RKAS16. jaanuaril andis Riigi Kinnisvara AS Päästeametile üle Vändra päästekomando uue hoone. Pärnu maakonda Vändra valda Allikõnnu külla rajati kahekorruseline 853 ruutmeetri suurune hoone, mida iseloomustab funktsionaalsus, energiasäästlikkus ja kauakestvus. Uus päästekomando hoone parandab märgatavalt päästjate olme- ja töötingimusi ning on oluline panus kohaliku kogukonna turvalisusesse.

Ehitustööde käigus ehitati olemasolev kontorihoone ümber tänapäevaseks komandohooneks, juurde ehitati garaaži osa. Vändra päästekomando nurgakivi asetati eelmise aasta augustis ning sarikapidu peeti oktoobris.

RKAS ja Pärnu REV AS allkirjastasid Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu eelmise aasta 12. mail. Ehitustööde maksumuseks on 1 035 225 eurot, millele lisandus käibemaks.

180118 Vändra päästekomandoVändra päästekomando uus hoone

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Sooduspakkumine käsiraamatule “Nõuanded koduostjale”

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “3167kw” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 21.01.2018.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara tütarfirma omandas krundi Kodulahe arendusprojekti naabruses

Arco VaraArco Vara AS-i 100%-line tütarfirma Kodulahe II OÜ on omandanud krundi aadressil Paldiski mnt 74 Tallinnas. Krunt asub grupi käimasoleva Kodulahe arendusprojekti vahetus naabruses ja selle suuruseks on 9803 m2. Arco Vara grupp plaanib jätkata soetatud krundil korterelamute ehitust Kodulahe kaubamärgi all.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinn pani enampakkumisele hulgaliselt mitmesugust kinnisvara

TallinnTallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmesugust linna erinevates piirkondades asuvat kinnisvara.

Nõmme linnaosas asuva Sihi tn 26 kinnisasja 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 200 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2204 m2. Kinnistul asub 2-korruseline hoone suletud netopinnaga 668,4 m2. Sihi tn 26 kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Lasnamäe linnaosas on alghinnaga 210 000 eurot enampakkumisel Punane tn 68 asuv kinnisasi – ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 3798 m2. Punane tn 68 kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning kinnisasi on koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 2a kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 69 800 eurot. Miljööväärtusega alal, ranna või kalda piiranguvööndis paikneva hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnisasja pindala on 781 m2.

Enampakkumisel on ka mitmed Põhja-Tallinna linnaosas asuvad eluruumid. Puhangu tn 4a-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 34 900 eurot. Ädala tn 5-49 korteriomandi 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 42 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 75,9 m2. Ädala tn 5-49 korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kopli tn 69e-49 korteriomandi alghind on 27 100 eurot ning Kopli tn 69e-71 korteriomandi alghind 24 200 eurot. Korteriomandite reaalosadeks on eluruumid üldpinnaga 18,5 m2 ja 19 m2.

Randla tn 13-507 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,4 m2, on enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot ning Ketta tn 12-8 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21 m2, alghinnaga 26 200 eurot. Ketta tn 12 hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks (Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu).

Lasnamäe linnaosas asuvad korteriomandid Katusepapi tn 7-13 ja Katusepapi tn 7-14 on enampakkumisel ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 50 600 eurot.

Katusepapi tn 7-13 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 14,9 m2 ning Katusepapi tn 7-14 korteriomandi reaalosaks eluruum üldpinnaga 14,8 m2.

Ühtse müügiobjektina ja alghinnaga kokku 166 700 eurot on enampakkumisel ka kesklinnas asuvad korteriomandid Tuukri tn 1-1 ja Tuukri tn 1-2, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 37,3 m2 ning 49,3 m2. Detailplaneeringu kohaselt on Tuukri tn 1 krundile kavandatud üks kuni 6-korruseline äriruumidega ja kuni 8 korteriga elamu, kinnistul asuv hoone on tähistatud lammutatavana.

Vanalinnas on alghinnaga 31 800 eurot enampakkumisel mõtteline osa Lühike jalg 1 // 3 // Rüütli tn 2-9 asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 38,6 m2. Kinnisasi jääb arheoloogiliste mälestiste alale, Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektori ja muinsuskaitseala kaitsevööndisse ning hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikel ostueesõigus.

Enampakkumisel on ka Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv Männiku tee 29 kinnisasi. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1475 m2 suuruse kinnistu alghind on 29 600 eurot. Kinnisasjal paikneb 1934. aastal kasutusele võetud, halvas seisukorras elamu suletud netopinnaga 76,6 m2.

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Mustamäele kerkib uus moodne kultuurikeskus

TallinnMustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele kerkib järgmise aasta kevadeks uus nüüdisaegne hoonestus, kuhu lisaks ruumikale ja mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvale kultuurikeskusele on kavandatud ka linnaosa valitsuse administratiivhoone.

„Käimasoleva ehitushanke tulemused selguvad veebruaris, lammutamisega alustatakse märtsis ning nurgakivi pannakse uuele hoonele mais,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Mustamäe kultuurikeskuse uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur saal, huviringide ruumid ja bändide harjutusruum. „Mustamäelased on oodanud nüüdisaegsete võimalustega uut kultuurikeskust juba väga kaua,“ ütles Võrk. „Praegune hoone on ju ehitatud hoopis kinoks ning hiljem kultuurikeskuseks kohandatud.“

Võrk tõdes, et paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele. „Uues majas saavad olema nüüdisaegsete võimalustega ruumid huviringidele ja avarad saalid,“ ütles Võrk.

Kultuurikeskuse tulevase hoone olulisimaks ruumiks on 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte. Vana maja saalis on küll 200 kohta, kuid puudub statsionaarne lava, seal toimuvad nii treeningud, tantsuõhtud kui ka muud üritused.

Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m2. Keldrikorrusele on kavandatud riietus-, abi- ja tehnilised ruumid, dekoratsioonide ladu ja bändide harjutusruum. Esimese korruse saal ulatub läbi teise ja osaliselt ka kolmanda korruse. Teisel korrusel on tehnilised ruumid, kolmandal heli- ja valgusetuba ning kontoriruumid. Neljas korrus on huviringide päralt. Sinna on kavandatud seminari-, käsitöö- ja klubitoad, suur harjutussaal tantsijatele ja muusikaklass.

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.

Väljakuulutatud ehitushankele oodatakse ehitusfirmade pakkumisi hiljemalt 23. jaanuariks. Uue kultuurikeskuse ja linnaosa valitsuse administratiivhoone rajamine läheb maksma ühtekokku ca 8,3 miljonit eurot.

Seoses vana hoone lammutamisega tuleb kokku paarikümnel laste,- noorte- ja täiskasvanute ringil sealt veebruarikuu jooksul asendusruumidesse kolida.

Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt. Uue 3D-tarkvara ja Linnavaraameti BIM-koordinaatori abil avastati üle 2000 olulise vea projekti koostamisel, mis oleksid jäänud tähelepanuta ja avastamata 2D joonistel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Positiivne kasumihoiatus 2018. aastaks AS-ilt Pro Kapital Grupp

Pro KapitalAS-i Pro Kapital Grupp hinnangul kasvavad 2018.a oluliselt ettevõtte käive ja netokasum – peamiselt seoses T1 kaubanduskeskuse valmimisega Tallinnas ja Kliversala, Riia elumajade projekti esimese etapi eeldatava eduka valmimise tõttu.

15.01.2018.a kinnitas AS-i Pro Kapital Grupp nõukogu ettevõtte 2018.a eelarve koos eeldatava käibega vahemikus 35-40 miljonit €, mis on 200–250% suuremad võrreldes 2017.a prognoosiga ja 70-95% suuremad kui 2016. Aastatel 2015 – 2017 on ettevõte tegutsenud negatiivse neto tulemusega tingimustes, kus puudus piisavalt lõpetatud projekte, mille puhul kinnisvara müügist tekkinud tulu tulemusena oleks saavutatud positiivne netotulem. Ettevõte plaanib lõpetada 2018.a positiivse netotulemiga vahemikus 2-3 miljonit €.

‘Ettevõte on näidanud oma võimekust arendada tulutoovaid kinnisvaraprojekte ja 2018.a aastal hakkavad paljud pikaajalised projektid tootma tulu. See on realistlik hinnang, mis on ka põhjus, miks ettevõte avalikustab selle tulevikku suunatud informatsiooni kõigile oma aktsionäridele ja huvigruppidele nüüd, selle asemel, et oodata kuni korralise üldkoosolekuni või 2. kvartali tulemuste kajastamiseni,’ ütles ettevõtte juhatuse esimees, Paolo Michelozzi.

Eelmisel aastal teavitas ettevõte oma aktsionäre muutusest dividendipoliitikas ning maksis sel nädalal aktsionäridele välja dividende 0,015€ aktsia kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Viimsi Keskuse käive ulatus 2017.aastal 27,4 miljoni euroni

Viimasi keskusViimsi Keskuse 2017. aasta brutokäive kasvas 12 protsenti võrreldes möödunud aastaga, ulatudes 27,4 miljoni euroni. Keskust külastati 2017. aastal ligi 1,8 miljonit korda ja kokku sooritati ligi 1,9 miljonit ostu. Külastuste ja ostude arv kasvas vastavalt 7 ja 6 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS’i juhi Peeter Küti sõnul kujundavad keskuse tulemusi lisaks üldisele majanduslikule olukorrale nii piirkonnakeskuste trend kui ka Viimsi kasvav elanikkond.

Uute suurte ning laienevate ostukeskuste taustal annavad Küti sõnul kaubandusmaastikul tooni kompaktsed kogukonna- või piirkonnakeskused nagu Viimsi Keskus. “Piirkonnakeskuste eesmärk on ennekõike teenindada kvaliteetselt lähipiirkona elaniku igapäevaseid vajadusi toidukaupadest kuni erinevate teenuste, sportimis- ja meelelahutusvõimalusteni,” lisas Kütt.

Tarbijakäitumist analüüsides võib Küti sõnul märgata, et tarbija on muutunud üha nõudlikumaks ning teadlikumaks nii tervise kui ka kvaliteedi osas ning huvi gurmee- ja ökotoodete vastu on jätkuvalt kasvutrendis. “Samuti eelistatakse ja küsitakse just toidukaupade puhul ennekõike kodumaist,” lisas Kütt.

Tuntud kaubamärkide kõrval leiab Viimsi Keskusest Küti sõnul ka mitmeid kohalikke ärisid, mis lisavad mitmekülgsust kauba- ja teenuste valikusse.

Keskus lööb aktiivselt kaasa ka kohalikus kogukonnaelus, tehes jätkuvalt koostööd erinevate kohalike huviringidega. Lisaks toimuvad kaubanduskeskuses nii kontserdid, raamatuesitlused kui ka muud üritused, mis on kõikidele avatud.

Viimsi Keskus on 2015. aasta augustis avatud ostukeskus, kus tegutseb ligi 14 000 m2 pinnal 40 kauplust, toitlustuskohta ja teenindusasutust. Keskuse juures on 300 kohaga parkla.

Viimsi Keskusest leiab nii Harjumaa suurima valiku gurmee- ja ökotooteid, piirkonna suurima Selveri kui ka uue spaa-kontseptsiooniga spordikeskuse ning meelelahutusala, mis koondab tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Viimsi Keskus hinnati kaubanduse kategoorias kolme parima hulka maineka konkursi Baltic Real Estate Awards 2016 poolt.

Tallinna Kaubamaja Grupi ASi (http://www.tkmgroup.ee) kuuluvad lisaks Viimsi Keskusele Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Viking Security AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja Grupi konsolideeritud auditeeritud müügitulu 2016 aastal oli 598,4 miljonit eurot ja puhaskasum on 25,7 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil. 2016. aastal töötas grupi ettevõtetes keskmiselt 4 079 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

EfTEN kinnisvarafondide 2017. aasta esialgsed auditeerimata majandustulemused

EftenEfTEN Capitali poolt valitsevate kolme ärikinnisvarafondi summaarne majandustulemus oli 2017. aastal rekordiline. Fondide varade maht oli seisuga 31. detsember 2017 kokku 535 miljonit euro (2016: 492 miljonit eurot), kasvades aastaga kokku 9%. Fondide kogu omakapitali maht oli aastavahetusel 267 miljonit eurot (2016: 232 miljonit), kasvades aastaga 15%. Summaarne puhaskasum oli kolme fondi peale mullu 37 miljonit eurot (2016: 29,2 miljonit) kasvades aastaga 26% võrra. Vastavalt EfTENi fondide dividendipoliitikale teeb fondi juhatus üldkoosolekutele ettepaneku maksta dividendi 16,6 miljonit eurot kolme fondi peale kokku (2016: 12,2 miljonit eurot).

Allpool anname lühiülevaate meie kolme kinnisvarafondi auditeerimata 2017. aasta majandustulemustest.

EfTEN Kinnisvarafond AS  
Fondi asutamisaasta: 2009
Varade maht: 215,6 m€
Investeeringute arv: 19
Omakapital: 109,4 m€
Müügitulu: 16,0 m€ (2016 – 16,9 m€)
Puhaskasum: 9,5 m€ (2016 – 14,4 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 15,7 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 6,4 m€
Fondi staatus: investeerimisperiood on lõppenud; hoidmisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

Fond on oma investeerimistegevuse lõpetanud ja keskendub varade hoidmisele. 2017. aastal viis fond läbi kaks edukat varade müüki: Narva Prisma müüdi Prantsusmaalt pärit Corum varahaldusele (investeeritud omakapitali tootlus oli 24% aastas, omakapitali kordaja 1,9x), ning Stabu ärihoone Riias müüdi Colonna investoritele (investeeritud omakapitali tootlus oli 21% aastas ja omakapitali kordaja 1,8x). Tänu kahele edukale väljumisele otsustas fond tasuda 2017. aasta detsembris lisadividendi kogusummas 4,5 miljonit eurot. Lisaks oleme lõpetamas Jelgavas asuva RAF keskuse laiendusega ning 2017. aasta viimases kvartalis alustasime Viljandis asuva UKU Keskuse laienduse ehitustöödega. Tavapärasest madalam investeeritud omakapitali tootlus on tingitud asjaolust, et EfTEN Kinnisvarafondi kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus 2017. aastal koondina sisuliselt ei muutunud.

EfTEN Kinnisvarafond II AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 221,5 m€
Investeeringute arv: 5
Omakapital: 110,3 m€
Müügitulu: 24,4 m€ (2016 – 16,0 m€)
Puhaskasum: 19,9 m€ (2016 – 10,5 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 24,0 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 7,9 m€
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

2017. aastal tegi fond esimese investeeringu logistika segmenti omandades ca. 30 000 m2 laopinnaga “Kaunas Terminal” logistika keskuse Leedus. Lisaks viidi lõpuni suuremahuline Riias asuva Domina kaubanduskeskuse ümberehitus, mille tulemusena avati endisel Prisma toidupoe pinnal kokku 26 uut kauplust. Suurimad neist olid Maxima XXX hüpermarket, SportsDirect ja JYSK. Fondi suurepärastele tulemustele andis oma märkimisväärse osa Radisson Sky hotell Tallinnas, mille müügitulu oli 2017. aastal üle 10 miljoni euro. Viimati ületas hotell 10 miljoni euro käibepiiri täpselt 10 aastat tagasi, aastal 2007. Tallinna majutusturgu mõjutas 2017. aastal positiivselt Euroopa Liidu Nõukogu eestistumise perioodi 2017. aasta teises poolaastas.

EfTEN Real Estate Fund III AS  
Fondi asutamisaasta: 2015
Varade maht: 97,5 m€
Investeeringute arv: 8
Omakapital: 47,2 m€
Müügitulu: 6,6 m€ (2016 – 4,6 m€)
EBITDA: 5,6 m€ (2016 – 3,9 m€)
ROIC (return on invested capital)1: 24,7 %
Plaanitav dividendi väljamakse, sh. tulumaks: 2,3 m€
Fondi staatus: aktiivne investeerimisfaas

1 ROIC on fondi sissemaksetena investeeritud omakapitali aastane kogutootlus

EfTEN Real Estate Fund III AS’i aasta kõige olulisem sündmus oli fondi aktsiate noteerimine Nasdaq Balti põhinimekirjas. Kokku kaasati IPO protsessis 3,5 miljonit eurot uut omakapitali, mis märgiti investorite poolt 5,7-kordselt üle. Fond tegi 2017. aastal kaks uut investeeringut omandades müük – tagasiüürimise tehingu käigus Hortese aianduskeskuse, ning 14. detsembril 2017 avati fondile kuuluv uus Laagri Selveri toidupood. Möödunud aastal täitus fondi seni suurimal investeeringul, Saules Miestase kaubanduskeskusel 10’s tegutsemisaasta. Fond tegi olulise investeeringu Saules Miestase välisilme uuendamisesse investeerides kokku 500 tuhat eurot keskuse välisfassaadi vahetusse.

Kokkuvõte

Kui EfTEN Capital tegi kolm aastat tagasi, 2015. aastal, uusi kinnisvara investeeringuid kogu summas 110 miljonit eurot, 2016. aastal kokku 140 miljonit eurot, siis 2017. aastal jäi uute investeeringute kogumaht ca. 25 miljoni euro piiresse. Kolme viimase aasta jooksul on tänu Euroopa Keskpanga nullintressipoliitikale oluliselt tõusnud ärikinnisvara hindade tase, ning vastavalt langenud tootlused. Konservatiivse investorina on meie fondide uute investeeringute maht seetõttu langenud ja järjest enam keskendume me olemasolevate investeeringute veelgi efektiivsemale valitsemisele, hoonete laiendamistele ning värskendamistele, et olla atraktiivne üürileandja kasvava konkurentsi tingimustes.

Turu edasiste trendide seisukohast on määrava tähtsusega Euroopa Keskpanga 2018. aasta rahapoliitilised sammud senise lõdva rahapoliitika piiramisel. Sentimendi seisukohast kujuneb väga oluliseks Rootsi elukondlikul kinnisvaraturul toimuv trendi pööre, mis võib negatiivsete arengute korral jahutada välisinvestorite senist kasvavat optimismi Balti riikidesse investeerimise osas. Saame näha kas Rootsi kujuneb ajalooliselt esimeseks turuks maailmas, kus hinnad stabiliseeruvad kõrgtasemel või rullub lahti suurem hindade korrektsioon. Kogu maailma kinnisvararingkondade pilgud on pööratud Rootsi eluasemeturul toimuva jälgimisele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara AS-i täiendavate aktsiate märkimise tulemused

Arco Vara29.12.2017 kuni 15.01.2018 toimus Arco Vara AS-i (10261718) täiendavate aktsiate avalik pakkumine Arco Vara AS-i olemasolevatele aktsionäridele. Pakkumise käigus märkisid märkimisõigust omavad investorid 93% kõigist pakutavatest aktsiatest. Kokku märgiti 2 491 355 aktsiat 3,74 miljoni euro eest.

Arco Vara AS on otsustanud märgitud aktsiate jaotamise investoritele. Kõigile märkimisõigust omavatele investoritele jaotati märgitud aktsiad täies ulatuses. Uued aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele 18.01.2018 või sellele lähedasel kuupäeval. Märkimisperioodi jooksul märkimata jäänud aktsiad, s.o 178 645 aktsiat, tühistati Arco Vara AS-i juhatuse 16.01.2018 otsusega.

Uute aktsiate märkimise tulemusena suureneb Arco Vara AS-i aktsiakapital 1 743 948,50 euro võrra ning aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 6 298 856,90 eurot, mis jaguneb 8 998 367 aktsiaks.

Arco Vara AS juhataja kommentaar märkimistulemuste kohta: „Juhatus on aktsionäridele tänulik eduka aktsiaemissiooni eest. Kaasatud omakapital võimaldab meil ellu viia kõik planeeritud kinnisvaraarendused Bulgaarias ja Eestis. Laiendame oluliselt Arco Vara tegevuse ulatust ja tõstame sellega kasumit lähema kolme aasta jooksul.“

Arco Vara AS-i olemasolevad aktsiad on noteeritud ja võetud kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Arco Vara AS on esitanud taotluse uute aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks samal turul. Taotluse rahuldamise korral on eeldatav uute aktsiate noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev 25.01.2018 või sellele lähedane kuupäev.

Arco Vara AS-is enam kui 5%-list osalust omavad aktsionärid märkisid 88% kõigist pakutavatest aktsiatest.

Pakkumises osales kaks juhatuse ja nõukogu liikmete kontrolli all olevat äriühingut:

  • OÜ Alarmo Kapital (juhatuse liikme Tarmo Sild ja nõukogu liikme Allar Niinepuu kontrolli all olev äriühing) märkis 1 501 600 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 2 517 405 aktsiat, mis esindavad 27,98% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest;
  • AS Lõhmus Holdings (nõukogu liikme Rain Lõhmus kontrolli all olev äriühing) märkis 247 622 aktsiat, mille tulemusel hakkab talle kuuluma 850 000 aktsiat, mis esindavad 9,44% Arco Vara AS-i hääleõiguslikest aktsiatest.
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” annab soovitusi maakleritööga alustamiseks

Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerileKäsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ ütleb käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendub praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täielik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatute „Kinnisvaraõiguse ABC“, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor ning „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Lisad

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ekspress Grupi kinnisvaraportaali asub juhtima Paavo Heil

Ekspress GruppEndine CV Keskuse juht ja Brandemi asutaja juhib alates 15. jaanuarist Ekspress Grupi ja OÜ Sadaüksteist poolt asutatud kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee

Kinnisvarakeskkond OÜ, mis haldab portaali Kinnisvara24.ee, asutati möödunud aasta suvel Ekspress Grupi ja kinnisvarabüroodele kuuluva OÜ Sadaüksteist poolt. Ekspress Grupile kuulub 49 protsenti ja OÜ-le Sadaüksteist 51 protsenti ettevõtte osadest. Kinnisvara24.ee on üks Eesti suurimaid kinnisvaraportaale.

Ettevõtte uus tegevjuht Paavo Heil on varasemalt juhtinud CV Keskuse tööportaali, käivitanud Eestis ainulaadse tööandja turunduse agentuuri Brandem ning omab mitmekülgset kogemust nii juhi, ettevõtja kui turundajana. Paavo on EBS Executive MBA programmi vilistlane ning EBS-i kraadiõppe nõukogu liige.

„Kinnisvaraportaalide seas on konkurents pikka aega sisuliselt puudunud. Kinnisvara24.ee korrastab olukorda kinnisvaraportaalide turul ja loob uuesti konkurentsi“, kommenteeris kinnisvara24.ee turule tulekut portaali juht Paavo Heil. „See on ka põhjus, miks kinnisvara24.ee tulekut on nii maaklerite, kinnisvarabüroode, kinnisvara otsijate kui ka eraisikutest kuulutajate poolt juba ammu oodatud“, lisas Heil.

Kinnisvara24.ee eesmärk on olla Eesti parim kinnisvaraportaal, mida on kõige mugavam kasutada ja mis annab tarbijatele kõige rohkem ning mitmekülgseimat informatsiooni kinnisvara kohta. Portaali tuleb nii kinnisvara otsijate kui ka kuulutajate jaoks mitmeid uusi võimalusi, mida seni ei ole Eesti kinnisvaraportaalide poolt pakutud. Korterite, majade, äripindade üürimine, ostmine ja müümine saab olema tänasest lihtsam ja ka soodsam.

Praegu käivad veel arendustööd ja uue kinnisvaraportaali avalikustamise ajast antakse pressiteate vahendusel lähiajal teada.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Korteriarenduste võrdlev konkurentsianalüüs

Tõnu ToomparkKorteriarenduste juures on kriitiline tegur paika panna, millise suurusega ja millisel arvul korterid hoonesse projekteerida. Pakkudes turule vale toodet, jääb see müümata. Või tuleb hinnas teha olulisi järeleandmisi.

Järgmise küsimusena tuleb otsustada, kuidas korterid hinnastada. Liiga kõrge müügihind viib müügiperioodi pikenemisele ja selle kaudu kulude suurenemisele. Liiga madal hind jätab osa kasumist teenimata.

Kõige mõistlikum on vaadata, kuidas turg toimib?:

  • millise pakkumiste struktuuriga on konkureerivad projektid korterite pindala alusel;
  • millise pakkumiste struktuuriga on konkureerivad projektid korterite toalisuse alusel;
  • milline on keskmine hind ja hinna diferentseerimise põhimõtted;
  • kas tehtud valikuid saadab edu ehk kas projekt leiab ostjaid?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste konkurentsianalüüs, mis heida pilgu kõikidele neile olulistele küsimustele.

Kas tulled huvi? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa Kinnisvarabüroo 12-2017 kinnisvaraturu ülevaade

Uus MaaHoogne detsember võttis järjekordse tõusuaasta kinnisvaraturul ilmekalt kokku. Detsembris sõlmiti 1942 tehingut, mis oli aasta lõikes keskmisest rohkem, ent tehingute mediaanhind kerkis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, 1426 EUR/m2-ni. Mediaanhind kasvas võrreldes novembriga koguni 13,2%, tehingute arv suurenes 35 võrra. Detsember on traditsiooniliselt olnud aasta aktiivsemaid kuid, mäletatavasti pärineb eelmine hinna rekordnumber mullusest detsembrist. Jõulise hinnakasvu taga olid loomulikult uusarendused ning eriti Harjumaa suur osakaal tehingute koguarvust.

Tervikuna sõlmiti 2017. aastal üle kogu Eesti 22 340 korteriomandi ostu-müügitehingut. Võrreldes 2016. aastaga tehingute arvu kasv kiirenes, suurenedes 7,8%. Mediaanhinna kasv võrreldes varasemate aastatega veidi aeglustus, kasvunumbrid jäid aasta algul erinevate ekspertide poolt prognoositud tasemele – 6,6%.

180116 Eesti korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Harjumaa oli detsembris ainus maakond, kus tehingute arv suurenes silmnähtavalt. Võrreldes novembriga sõlmiti detsembris 173 tehingut rohkem ning maakonna osakaal moodustas tehingute koguarvust ligi 62%, mis oli ühtlasi aasta kõrgeim osakaal. 1203 tehingust sõlmiti ligi 82% Tallinnas. Mediaanhind suurenes Harjumaal võrreldes novembriga 6,4%, ulatudes 1731 EUR/m2-ni.

Muudes maakondades olid liikumised võrreldes eelmise kuuga vähem drastilised: kõige enam langes tehingute arv Lääne-Virumaal (-26), tehingute arv kasvas kokku vaid kahes maakonnas, lisaks Harjumaale veel Hiiumaal, kus novembris ei sõlmitud ühtegi tehingut. Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad: 194 tehinguga Tartumaa, 173 tehinguga Ida-Virumaa ja 99 tehinguga Pärnumaa. Suurtes maakondades vähenes Pärnumaal tehingute arv 15 võrra, Ida-Virumaal 14 võrra ja Tartumaal 10 võrra.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1260 EUR/m2) ning Pärnumaa (1078 EUR/m2). Detsembris kasvas mediaanhind seitsmes maakonnas, muutused olid enamasti sesoonsed, langedes või tõustes tavapärasele tasemele. Erandiks oli Pärnumaa, mis püstitas uue hinnarekordi 1078 EUR/m2-ga ning kus uusarenduste arendamine on selgelt turgu elavdanud ning hindu survestanud.

Aasta kokkuvõttes suurenes nii tehingute arv kui ka tehingute mediaanhind praktiliselt igas maakonnas, mis näitab seda, et kasvavad sissetulekud suurendasid nõudlust kinnisvara vastu, mis omakorda kergitas väikese pakkumise tõttu hindu. Vähemalt 20% suurenes mediaanhind Hiiumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Pärnumaal, ainsana langesid tehingute hinnad Põlva- ja Valgamaal. Tehingute arv, mille puhul mängib rahvaarv suuremat rolli, vähenes see neljas maakonnas, kõige enam Tartumaal (2504→2475). Suurtest maakondades sõlmiti Harjumaal üle 1000 tehingu rohkem (11 303→12 313), Ida-Virumaal sõlmiti üle 250 tehingu (853→889) ja Pärnumaal üle 120 tehingu enam (1224→1350). Harjumaal suurenes tehingute mediaanhind 8% (1478→1595 EUR/m2), Tartumaal 6% (1156→1224 EUR/m2) ja Ida-Virumaal 5% (190→199 EUR/m2).

180116 Eesti maakondade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Detsembris Eesti turgu vedanud Tallinnas suurenes tehingute mediaanhind rekordilise 1807 EUR/m2-ni, kasvades võrreldes novembriga 6,9%. Mitmete uusarenduste asjaõiguslepingute tõttu jäi detsembri tehingute arv alla vaid märtsi omale. Kokkuvõttes sõlmiti detsembris 985 tehingut ning võrreldes novembriga oli see 134 võrra suurem. Järjest kasvav uusarenduste maht, mis survestas ka järelturu hindu, kasvatas Tallinna turgu ka aastases võrdluses: 2017. aastal sõlmiti 9764 tehingut (+605 võrreldes eelmise aastaga), tehingute mediaanhind oli 1668 EUR/m2 (+8,2% võrreldes eelmise aastaga).

180116 Tallinna korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Muutunud huvist uusarenduste segmendis aitab ametlikest andmetest kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Võrreldes novembriga suurenes detsembris juriidiliste isikute poolt võõrandatud kinnisvaraobjektide arv buumijärgse aja rekordilise tasemeni – kokku sõlmisid juriidilised isikud 1076 müügitehingut, mis tähendab seda, et nende osakaal suurenes tehingute koguarvust koguni 65,9%-ni. 2017. aasta oli ka esimene aasta, kui juriidiliste isikute osakaal moodustas müügist üle 50% – uusarenduste mahu kasv oli seega väga suur, mõjutades tugevalt võõrandajate statistikat.

180116 Tehingud võõrandajate liigi järgiAndmed: Maa-amet

Veelgi enam kui linna üldstatistikat, mõjutas uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus tunduvalt enam Tallinna linnaosade statistikat, kus tehingute arv on veelgi väiksem. 2017. aasta detsembris sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (224), millele järgnesid Lasnamäe (177), Haabersti (159), Põhja-Tallinn (132) ja Mustamäe (118). Lisaks sõlmiti napilt alla 100 tehingu veel Kristiine linnaosas. Võrreldes novembriga vähenes tehingute arv kolmes linnaosas, tehingute arv kasvas mitmetes linnaosades uusarenduste mõju tõttu tuntavalt, vähemalt 50 tehingut enam sõlmiti Kristiine, Kesklinna ja Haabersti linnaosas.
Uusarenduste mahu kasvu tõttu suurenes mediaanhind detsembris võrreldes novembriga igas linnaosas, kolmes linnaosas kasvas hind rohkem kui 10% võrra – Pirital, Kesklinnas ja Kristiines. Üle 2000 EUR/m2 oli mediaanhind Kesklinnas (2503 EUR/m2) ja Kristiines (2077 EUR/m2). Suurte tehingute arvuga linnaosadest suurenes Lasnamäel mediaanhind 4,1%, Mustamäel 5,6% ja Põhja-Tallinnas 1,2%.

Aasta kokkuvõttes paistsid tehingute arvu suurenemisega silma kolm linnaosa, kus uusarenduste maht kasvas kõige rohkem: Kesklinn ja Lasnamäe, kus tehingute arv suurenes rohkem kui 200 võrra ning Mustamäe, kus tehingute arv suurenes 160 võrra. Samas vähenes tehingute arv neljas linnaosas: Kristiine, Nõmme, Pirita Põhja-Tallinn, kus uusarenduste maht jäi samaks või vähenes. Tehingute hind kasvas kõigis linnaosades – kõige energilisem oli kasv Haaberstis, Lasnamäel ja Kristiines, kus aastases võrdluses kasvasid hinnad rohkem kui 10%.

180116 Tehingute arv linnaosa järgiAndmed: Maa-amet

Erinevalt Tallinnast oli Tartu turg detsembris sarnaselt aasta üldisele tonaalsusele rahulik. Jõulukuul sõlmiti Tartus 150 tehingut mediaanhinnaga 1329 EUR/m2. Võrreldes novembriga sõlmiti Tartus 10 tehingut rohkem, mediaanhind langes 1,9%. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Tartus 1685 tehingut, tehingute arv vähenes veidi, mediaanhind suurenes aastases võrdluses 4,8% (1217→1275 EUR/m2).

180116 Tallinna linnaosade korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Narvas sõlmiti detsembris 66 tehingut, mediaanhinnaga 379 EUR/m2. Detsembri statistika väljendas üsna ilmekalt tänast seisu Narva kinnisvaraturul – tehingute põhjast on sammutud välja, ent suure pakkumise tõttu pole hinnasurvet tekkinud. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Narvas 120 tehingut rohkem, tehingute mediaanhind vähenes 4,4%.

180116 Tartu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Tallinna kõrval oli aasta tõusjaks kahtlemata Pärnu, kus elevust tekitasid uusarendused ning kus suur huvi uute korterite vastu tõstis hindu ka järelturul. Detsembris sõlmiti Pärnus 73 tehingut, jäädes novembri tulemusele viie tehingu võrra alla, ent mediaanhind ronis buumijärgse aja kõrgeimale tasemele – 1239 EUR/m2-ni. Võrreldes novembriga suurenes mediaanhind 9,2%. Aasta kokkuvõttes sõlmiti Pärnus 93 tehingut rohkem kui 2016. aastal, tehingute mediaanhind suurenes koguni 15%.

180116 Narva korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Ülejäänud omavalitsuste puhul keskendub seekordne ülevaade aastasele võrdlusele, mis annab parema ülevaate kui kuude põhised üles-alla kõikumised. Tehingute arvu esikümnesse mahtusid kolm Harjumaa omavalitsust (Rae, Saue, Viimsi), kus märkimisväärse osa tehingutest moodustasid uusarendused, ülejäänud omavalitsustel suurenes tehingute arv järelturu aktiivsuse tulemusena. Tehingute arv ei suurenenud vaid tugeva hinnakasvu läbi teinud Haapsalu linnas, enamikes omavalitsustes oli tehingute arvu kasv see-eest märkimisväärne – Kohtla-Järve linnas (kus sõlmiti aasta kokkuvõttes rohkem tehinguid kui Narva linnas) ja Viimsi vallas sõlmiti üle 100 tehingu rohkem, ülejäänutel suurenes see enamasti paarikümne võrra.

Kui välja arvata Kohtla-Järve linn ja Valga vald, siis suurenes mediaanhind kõigis ülejäänud omavalitsustes. Hinnakasv oli üldiselt tugev, kuues omavalitsuses kümnest suurenes mediaanhind vähemalt 10% võrra, vaid Saaremaa vallas oli hinnakasv võrreldes ülejäänutega pisut tagasihoidlikum (+5,6%). Suurim oli hinnakasv Haapsalu linnas (+19,7%), positiivne järelturu pakkumine kergitas jõuliselt ka Rakvere (+13,6%), Viljandi (+10,8%) ja Maardu linna (+10,5%) hinnataset. Selline hinnakasv oligi üpris reeglipärane, sest kui varasematel aastatel vedasid hindasid Tallinn ja selle lähiümbrus, siis 2017. aastal ulatus hinnakasv üle kogu Eesti, kus kinnisvaraturg on veel aktiivne.

180116 Pärnu korterituru dünaamikaAndmed: Maa-amet

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus