Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

26.05.2017 Kaija Kullat

Tallinna vanalinnast, kui meelelahutus- ja kultuurikeskusest ning kalleima kinnisvaraga piirkonnast on saamas ka aina aktiivsem lühiüürimise asum, kus ilma teeb äri, mis seotud Airbnb-ga. Võib öelda, et päris paljudele sealsetele korteritele on see andnud justkui uue elu.

Et asja paremini mõista, mingem korraks üheksakümnendatesse, mil pärast Eesti taasiseseisvumist osteti vanalinnas palju kortereid välismaalaste poolt. Neid kortereid soetati nii elamiseks, kuid suures osas ka lihtsalt puhkamiseks. Seetõttu seisid paljud korterid suurema osa aastast tühjadena. Nii oli vanalinn osaliselt justkui tühi linnaosa – tänavatel ja äripindadel käis elu, kuid paljude korterite aknad olid pimedad.

Esimesed korterite ostjad on saanud vanemaks ning ei jaksa enam Eestis puhkamas käia ja on seetõttu asunud oma puhkusekortereid müüma või üürioperaatoritele välja rentima. Tänu oma positsioonile Tallinna meelelahutuskeskusena ning populaarsusele turistide seas ongi korterite kõige tasuvamaks kasutusviisiks osutunud nende lühiajaline väljaüürimine.

Uuteks ostjateks on investorid, nii välis- kui kodumaised. Paremini kapitaliseeritud investorid on vanalinnas kokku ostnud üürikortereid isegi kümnete kaupa ja pidevalt soovitakse leida lisa. Üürioperaatoriteks on pigem tegusad Eesti firmad.

Seoses uut tüüpi üürirakenduste, nagu Airbnb, turuletulekuga on Tallinn vanalinna korterite elanikkond hakanud muutuma ning senised tihti tühjalt seisnud elamispinnad ellu ärganud. Vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa.

Kuigi vanalinna püsielanikkond ei pruugi selles suhtes alati positiivselt meelestatud olla, sest lühiüür toob ju kaasa lisanduvat (m)elu, mõjub see vanalinnale siiski hästi, sest majad ja korterid hoitakse soojad ning heas korras, et investeeringute väärtus säiliks.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

30/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

26.05.2017 Margot Toompark

Koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub Tallinna kesklinnas 30/05/2017. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” sihtrühm on:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

“Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 30/05/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” selgitab, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada

26.05.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Enampakkumisel kinnistud ja korteriomandid

25.05.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitu kinnistut ja korteriomandit.

Lasnamäe linnaosas asuv Punane tn 68 kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 210 000 eurot. Ärimaa sihtotstarbega kinnisasjale pindalaga 3798 m2 on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Samuti Lasnamäe linnaosas asuv ärimaa sihtotstarbega Ümera tn 30 kinnistu pindalaga 4801 m² on enampakkumisel alghinnaga 207712,86 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on Ümera tn 30 kinnistu juhtotstarbeks määratud tootmis- ja laondusettevõtete kõrvalotstarbega ettevõtlusala.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Ädala tn 1 kinnisasja 4584/6671 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 278 000 eurot, hoonestatud ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1078 m2. Ädala tn 1 krundil paikneb kahekorruseline hoone, milles asuvad äriruumid üldpinnaga 442,8 m2. Kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kesklinna linnaosas on enampakkumisel kaks eluruumi – Lastekodu tn 22-69 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22 m2, on enampakkumisel alghinnaga 40 900 eurot ning Vesivärava tn 36-12 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,2 m2, alghinnaga 55 400 eurot.

Põhja-Tallinna linnaosas asuva Vasara tn 24-48 korteriomandi alghind on 35 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 28,1 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

25.05.2017 Tõnu Toompark

Nordecon AS (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) korraline üldkoosolek toimus 24. mail 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Nordecon AS-i aktsionärid võtsid vastavalt üldkoosoleku päevakorra punktidele vastu järgmised otsused:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

Otsus nr 1

Kinnitada Seltsi 2016. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.

Otsus nr 2

Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum on 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum on 10 047 tuhat eurot, kokku moodustab jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot. Määrata Seltsi aktsionäride vahel jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta). Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist on 11 707 tuhat eurot.

Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 07.06.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 21.06.2017.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2017. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Otsus nr 3

Valida 2017. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

Päevakorrapunkt 3. Seltsi aktsiakapitali vähendamine

Otsus nr 4

4.1. Vähendada Seltsi aktsiakapitali 1 456 896,74 euro võrra 19 720 440,42 eurolt 18 263 543,68 euroni. Aktsiakapitali vähendamine toimub aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,045 euro võrra aktsia kohta. Seltsi aktsiate koguarv ei muutu ning aktsiate arvestuslik väärtus väheneb võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamise tulemusena on Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus 18 263 543,68 eurot, mis jaguneb 32 375 483 nimiväärtuseta aktsiaks.

4.2. Aktsiakapitali vähendamisel teha aktsionäridele väljamakse summas 0,045 eurot aktsia kohta, kokku summas 1 384 052,76 eurot. Väljamakse teha aktsionäridele mitte varem kui kolme kuu möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest, kuid hiljemalt kolme kuu ja 14 kalendripäeva möödumisel aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest.

4.3. Aktsiakapitali vähendatakse seoses Seltsi kapitali struktuuri korrigeerimisega viimaks Seltsi aktsiakapitali suurus vastavusse Seltsi tegevusmahtudega ja strateegiliste eesmärkidega. Vähendatud aktsiakapitali suurus on vastavuses seadusest ja Seltsi põhikirjast tulenevate nõuetega.

4.4. Aktsiakapitali vähendamisel väljamakseteks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 07.06.2017 kell 23.59.

Päevakorrapunkt 4. Nõukogu liikmete tasustamine

Otsus nr 5

Määrata alates 1. juuni 2017. a nõukogu esimehe põhitasuks 9 000 eurot kuus, nõukogu aseesimehe põhitasuks 3 000 eurot kuus ja ülejäänud nõukogu liikmete põhitasuks 1 200 eurot kuus.

Päevakorrapunkt 5. Aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste muutmine

Otsus nr 6

Muuta Seltsi aktsionäride 27. mai 2014 korralise üldkoosoleku otsusega nr 4 kehtestatud Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimusi alljärgnevalt:

6.1. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.10 ning kehtestada punkt 1.10 järgmises sõnastuses:

„Õigustatud isikul on õigus optsiooni kasutada tingimusel, et õigustatud isik on optsiooni teostamise ajal jätkuvalt Seltsiga või Seltsi tütarettevõtjaga töö- või teenistussuhtes, välja arvatud, kui nõukogu ei otsusta õigustatud isikuga sõlmitava optsioonilepingu tingimustes teisiti.“

6.2. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.11 ning kehtestada punkt 1.11 järgmises sõnastuses:

„Seltsi juhatuse liikmete Jaano Vink’i, Avo Ambur’i ja Erkki Suurorg’i puhul on optsiooni teostamine seotud järgmiste eeltingimustega sõltuvalt optsiooni teostamise ajast:

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2016. majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 11,228 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 7,86 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2016. a konsolideeritud EBITDA on 4,491 miljonit eurot või vähem.

Juhatuse liige teostab optsiooni (kas osaliselt või täielikult) Seltsi 2017. a majandustulemuste pinnalt:
a) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon täies ulatuses eeldusel, et Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 8,264 miljonit eurot või rohkem;
b) Juhatuse liikmel on õigus teostada optsioon 50% ulatuses, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 6,198 miljonit eurot;
c) Juhatuse liikmel ei ole õigus optsiooni teostada, kui Seltsi 2017. a konsolideeritud EBITDA on 4,132 miljonit eurot või vähem.

Optsiooni teostamise täpne ulatus arvutatakse välja interpoleerimise teel arvestades ülaltoodud vahemikke.“

6.3. Muuta Seltsi aktsiaoptsiooniprogrammi põhitingimuste punkti 1.12 ning kehtestada punkt 1.12 järgmises sõnastuses:

„Optsiooniprogrammi õigustatud isikul on õigus optsiooni teostada pärast kolme aastase perioodi möödumist temaga optsioonilepingu sõlmimisest ent igal juhul mitte enne Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamist Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Optsiooni teostamiseks esitab õigustatud isik optsiooniperioodil, mis algab Seltsi 2016. a majandusaasta aruande kinnitamisest Seltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ning lõpeb 15 (viieteistkümne) kuu möödumisel sellest, Seltsile tahteavalduse vastavalt optsioonilepingus sätestatule. Optsiooni teostamise korral tekib õigustatud isiku ja Seltsi vahel optsioonilepingus sätestatud tingimustel müügileping, mille alusel tekib õigustatud isikul õigus ja kohustus omandada optsiooni esemeks olevad Seltsi aktsiad Tingimuste punktis 1.15 sätestatud viisil määratava hinna eest. Õigustatud isik on kohustatud tasuma optsiooniaktsiate hinna Seltsile hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul optsiooni teostamisest. Optsiooniaktsiate ülekandmine õigustatud isikule toimub mitte enne aktsiate eest maksmisele kuuluva hinna tasumist.“

Vastavalt koosolekul osalenud aktsionäride nimekirjale oli Nordecon AS üldkoosolekul esindatud 20 172 231 Seltsi lihtaktsiatega määratud häält ehk 62,31% aktsiatega määratud häältest.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

KV.EE: Kas inflatsioon kiirendab kinnisvara hinnatõusu?

25.05.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on languse järel taas tagasi tõusuteele tagasi pööranud. Hinnaindeks, mis kuu tagasi oli 87 punkti lähedal, on nüüd 88,4 punkti peal ehk täpselt samas kohas, kus kolm kuud tagasi.

KV.EE hinnaindeksi viimase kahe kuu liikumiste taga ei ole mitte kinnisvaraturg ja turuosaliste ootuste oluline muutumine, vaid konkurentsisituatsioon kinnisvaraportaaliude turul, kus kuulutused liiguvad kord ühes ja siis teises suunas. See muudab pakkumiste struktuuri ja sellest tuleneb pakkumishindade tõsisem muutus.

Kinnisvaraostjad on aktiivsed ja tehingute arv on kõrge. See näitab, et turul on piisavalt nii ostjaid kui ostmiseks sobilikku kaupa. See omakorda annab kinnitust asjaolust, et müügihindade ja tehinguhindade mõõdukas tõus on meelepärane nii kinnisvaraostjatele kui -müüjatele.

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE indeks kerkinud 4,4%, mida võib pidada igati mõistlikuks ja mõõdukaks hinnamuutuseks seni inflatsioonivabas keskkonnas. Nüüd on inflatsiooni esimesed märgid on juba näha ja aprillikuine tarbijahinnaindeks oli aastatagusest juba märgatava 3,2% kõrgemal. Kiires tempos kasvavate sissetulekute tingimustes poleks sugugi ime, kui see hakkaks kiiremas tempos kinnisvara hindadele, sh KV.EE indeksile tõususuunas mõju avaldama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn jagab muinsuskaitsepreemiaid

25.05.2017 Tallinn.ee

Neljapäeval, 25. mail kell 14 tunnustatakse restoranis „Mon Repos“ muinsuskaitsepreemiatega parimaid pealinna vanade hoonete restaureerijaid.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet annab 2016. aastal eeskujulikult restaureeritud hoonete omanikele, projekteerijatele ja ehitajatele tunnustused kätte Kadrioru pargi ääres asuvas restoranis „Mon Repos“, mis on samuti muinsuskaitse all ning ühtlasi üks auhinnatuist.

„Tallinna linn jätkab aastatepikkust traditsiooni ja tunnustab eeskujulikult restaureeritud mälestiste, muinsuskaitsealal paiknevate hoonete ning miljööaladel paiknevate hoonetega seotud isikuid, kes on väärikalt taastanud väärtusliku hoone või päästnud need hävimisest,“ ütles TLPA juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. „Restaureerimine väärib tähelepanu ja tunnustust, sest nõuab kannatlikkust, teadmisi ning olulist rahalist panust. Muinsuskaitse all olevat pärandit on Eestis vähe ja seda tuleb kaitsta, hoida ja hooldada võimalikult hästi, et säilitada see tulevastele põlvedele.“

Villa Mon Repos aadressil Narva mnt 92 tunnistati parimaks restaureeritud mälestiseks, mille eest tunnustatakse omanikku osaühing Villa MR-i ning restaureerimisprojekti autorit Tiina Linnat ja sisearhitekt Külli Salumit.

Osaühing Bluebird Capital pälvis tunnustuse vanalinnas asuva Sauna tn 8 esimese korruse interjööri taastamise eest. Parimaks restaureeritud fassaadidega hooneks miljööalal tunnistati Kadriorus asuv Köleri tn 4, mille eest tunnustatakse korteriühistut Johann ja restaureerijat Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Vabaduse väljak 8 asuva Tallinna Kunstihoone peafassaadi korrastamise eest tunnustatakse Eesti Kunstnike Liitu ja selle sihtasutust Tallinna Kunstihoone Fondi. Oma väärtusliku maja restaureerimiseks otsustas Kunstnike Liit paremiku Kunstihoone Fondi maalikogust Eesti Kunstimuuseumile müüa.

Linnaplaneerimise Amet tunnustab mälestiste restaureerimise eest ka riigiameteid. Kaitseministeerium restaureeris eelmisel aastal Miinisadama aku- ja torpeedokoja ning Riigikontroll ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ühiselt Toompeal asuva mälestise Kiriku tn 2/4.

Eesti Rahvusringhäälingut tunnustatakse vana raadiomaja, Fr. R. Kreutzwaldi tn 14 hoone eeskujuliku korrastamise eest. Heal tasemel terrassiitkrohv-viimistluse restaureerimise eest tunnustatakse osaühingut Aruna Ehitus ja selle meistreid Arunas Bugat ja Viktor Kutšmad. Aruna Ehitus restaureeris ka Kunstihoone fassaadid.

Muinsuskaitse tähelepanu pälvisid ka ettevõtted, kes on võtnud vaevaks väärtuslike komplekside restaureerimise ja pühendunud hoonete miljöötundlikule korrastamisele. Aktsiaseltsi Mainor Ülemiste tunnustatakse Ülemiste ärilinnakus asuva Valukoja tn 10 fassaadide restaureerimise eest, osaühingut Perton Ehitus Kadrioru miljööalal paikneva J. Kunderi tn 25 korrastamise eest, osaühinguid Koidu Arendus ja Koidu Ehitus Uue-Maailma miljööalal paikneva Koidu tn 59 ning osaühinguid Romantos ja Estlander Grupp Pelgulinnas asuva Rohu tn 6 (8b) taastamise eest.

Edukas restaureerimine saab põhineda vaid läbimõeldud projektil ning oma ala parimate spetsialistide hoolsal järelevalvel. Seepärast tunnustab Linnaplaneerimise Amet projekteerijaid osaühingut Pin Arhitektid (Arsenali keskus), Apex Arhitektuuribürood (Rohu tn 6), Rene Sauemäge (osaühing DAS Arhitektid, J. Kunderi tn 25) ning omanikujärelevalvet Deivy Paavot ja muinsuskaitse järelevalvet Monika Eensalu-Pihelit (Rotermanni elevaatorihoone).

Pikaaegse panuse eest Tallinna muinsuskaitses pälvivad postuumselt tunnustuse hiljuti meie hulgast lahkunud säravad isiksused ja kirglikud muinsuskaitsjad Arne-Innar Sommer (1940–2016), Henno Adrikorn (1940–2017) ja Hardi Tooming (1966–2016).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Raudteetammile rajatud tee viib Ehitajate teelt Stroomi randa

24.05.2017 Tallinn.ee

Juuni lõpuks valmib endisele raudteetammile rajatav kergliiklustee, mis ühendab Ehitajate tee Stroomi rannaga ning liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad.

„Ehitajate tee – Stroomi ranna vahelise kergliiklustee rajamine on osa „Tallinna linnas vanadele raudteetammidele rajatavate kergliiklusteede kavast“, millega pööratakse Tallinna linnas olulist tähelepanu rohekoridoride loomisele, mis võimaldab inimestel autoliiklusest häirimatult linnas liikuda,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.

„Tänaseks on kergliiklustee teekonstruktsiooni ehitustööd lõpetatud ja alustatud on asfalteerimisega, mis on kavas lõpetada nädala lõpuks. Paldiski maanteel on kergliiklustee ületuskohta rajatud fooriga juhitud ülekäigurajad. Peale asfalteerimistööde lõppu on vajalik teostada veel haljastustööd, liikluskorralduslikud tööd sh seadistada foori juhtimine ning heakorratööd.“

Projekti rahastatakse 85 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ tegevuse „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames. Abikõlblik projekti kogumaksus on 2 700 000 eurot, millest maksimaalne välistoetus Tallinna linnale on 2 295 000 eurot ja projekti omafinantseering 405 000 eurot, millele lisandub projektiga seotud lisafinantseering projektijuhtimise teenuse osutamiseks summas 12 898 eurot. Projekti indikatiivne kogueelarve koos mitteabikõlblike kuludega on 2 712 898 eurot.

Kergliiklustee rajamise töövõtuleping RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmiti 13.10.2016 tähtajaga 30.06.2017.

Eesti Pank: Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni

24.05.2017 Mari Tamm

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell jätkas aprillis kiiret kasvu, suurenedes aastataguse ajaga võrreldes 6,6%. Laenude ja liisingute jääk kasvas kuuga ligikaudu 73 miljoni euro võrra ja oli kuu lõpus kokku peaaegu 17,4 miljardit eurot.

Ettevõtete laenude ja liisingute jääk kasvas aprillis aasta võrdluses 7%. Kasv on sel aastal püsinud stabiilselt eelmise aasta keskmisel tasemel. Viimastel kuudel on kiiremini hakanud kasvama lühiajaliste laenude portfell. Pikaajalistest laenudest on hoogustunud primaarsektori ja kaubandusettevõtete laenude jäägi suurenemine. Uusi pikaajalisi laene anti ettevõtetele aprillis 228 miljoni euro eest ehk enam-vähem sama palju kui samal ajal aasta tagasi.

Eluasemelaenuportfelli kasv, mis on vähehaaval suurenenud alates eelmise aasta teisest poolest, kiirenes aprillis aasta võrdluses 6%ni. Eluaseme- ja laenuturu aktiivsust on mõjutanud see, et uute korteritega tehakse rohkem tehinguid kui varem. Selle aasta esimesel neljal kuul anti eluasemelaene suuremas mahus kui aasta tagasi ning kasvanud on nii lepingute arv kui ka keskmine laenusumma.

Majapidamiste autoliisinguportfell jätkas kiiret kasvu, suurenedes aasta võrdluses 14%. Arveldus- ja krediitkaardilaenude jääk, mis hakkas suurenema eelmise aasta teisel poolel, kasvas märtsis ja aprillis aasta võrdluses pisut üle 3%.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on pisut kerkinud ja jõudnud uuesti eelmise aasta keskpaiga tasemele. Aprillis väljastatud eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,3%. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli aprillis märksa kõrgem kui varasematel kuudel. Seda mõjutas asjaolu, et aprillikuusse sattusid makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laenude refinantseerimistehingud.

Pikemat aega maksetähtaega ületavate laenude maht jäi aprillis väikeseks. Üle 60 päeva viivises olevate laenude maht oli aprillis 163 miljonit eurot ehk 1,1% kogu laenuportfellist. Provisjonidega on kaetud 97% pikemat aega viivises olevatest laenudest.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvavad endiselt kiiremini kui laenu- ja liisinguportfell. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid aprillis aasta võrdluses 11% ja kuu lõpus oli nende maht kokku peaaegu 12 miljardit eurot. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes aprillis 15%ni. Majapidamiste hoiused suurenesid aasta võrdluses ligikaudu 8% – nagu ka eelmistel kuudel.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Lasnamäe linnaosa korterituru ülevaade

24.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Lasnamäe linnaosas 587 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 31% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 6,1%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 1 000 – 265 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 388 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 452 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 448 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 10% ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 9,5%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus kasvanud ainuüksi 2- ja 3-toaliste korterite osas, hinnakasv on aga kiireim olnud just 1- ja korterite puhul.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 219	1 328	1 475	1 696
30-40,99	1 296	1 319	1 401	1 524
41-54,99	1 144	1 212	1 290	1 407
55-69,99	1 034	1 100	1 203	1 303
70-249,99	1 060	1 342	1 429	1 512
Keskmine	1 154	1 247	1 322	1 448

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lasnamäe linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2013. ja 2014. aastal. 2015. ja 2016. aastal kiire hinnakasv küll jätkus, kuid seda aeglasemal kiirusel. Uusarendustega seotud tehingute taustal on 2017. aastal statistiline hinnakasv taas kiirenenud. Hinnataseme kasv on Lasnamäe linnaosa korteriturul olnud alates 2014. aastast võrdlemisi ebaühtlane. Hinnakasv on kiireim olnud 1- ja 4-toaliste korterite osas. 2- ja 3-toaliste korterite hinnakasv on olnud mõnevõrra aeglasem, kuid on asunud viimase kahe aasta jooksul taas kiirenema. Tuginevalt 2016. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus turul tervikuna mõnevõrra aeglustunud, kuid püsib endiselt positiivses trendis.

Lasnamäe linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	32%	9,0%	11%	15%
30-40,99	15%	1,8%	6,2%	8,8%
41-54,99	14%	6,0%	6,4%	9,1%
55-69,99	14%	6,4%	9,4%	8,3%
70-249,99	4,2%	27%	6,5%	5,8%
Keskmine	15%	8,1%	6,0%	9,5%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Lähitulevikus ei ole Lasnamäe linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on mõnevõrra aeglustunud. Tehingute arv jääb lähiajal püsima sarnasele tasemele, hinnataseme osas on oodata mõõduka kasvu jätkumist. Vanemate korterite ja uusarenduste hinnavahe on viimaste kvartalite jooksul kiirelt vähenenud, mille tulemusena võib kujuneda surve edasiseks hinnakasvuks nii järelturu varade kui uusarenduste lõikes kogu turul tervikuna. Nii hinnastatistikat kui tehinguaktiivsust jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Lasnamäe linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

24.05.2017 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 82 950 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 25.05.2019 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 5 937 PKG7 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

AS Pro Kapital Grupp on 23.05.2017 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 232 260 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 16 623,60 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tänavu saavad “Hoovid korda” projekti raames Lasnamäel toetust 16 korteriühistut

24.05.2017 Tallinn.ee

Tänavu laekus korteriühistutelt Lasnamäe Linnaosa Valitsusse 22 avaldust, millest rahuldati 16. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut. Toetuste üldmaksumus on 169057 eurot.

Alates 2006. aastast toimiv hooviala heakorrastamiseks projekt „Hoovid korda“ on muutunud aina populaarsemaks. Projekti sihtgrupiks on korteriühistud. Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks. Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika ( seinamaalingu) loomiseks. Korteriühistutel on õigus linnalt nimetatud määruse kohaselt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku.

Peamisteks töödeks endiselt jäävad: parkimisalade laiendamine ning kvartalisiseste teede remont.

Tänavu laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 22 avaldust, millest 16 sai rahuldatud. Projekti raames korrastatakse elamuid ümbritsevaid haljasalasid, laiendatakse parkimisalasid ja asfalteeritakse olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid, rajatakse jäätmemaju, paigaldatakse tänavavalgustust, rajatakse mänguväljakut.

Projekt „Hoovid korda“ on igaaastane. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 2017.aastal 545 000 eurot, mis jagati proportsionaalselt laekunud avaldustele 8 linnaosa vahel. taotluste esitamise lõpptähtaeg on 1. märts ja töödega tuleb lõpetada hiljemalt 7. detsembriks. Enne toetuse korteriühistule väljamaksmist kontrollitakse objekti vastavust taotlusele kohapeal ning seda, kas on tegemist toetuse kasutamisega selleks, mille jaoks seda küsiti. Kontrollimine viiakse läbi pärast seda, kui korteriühistu on korrektsed kulutusi tõendavad dokumendid linnaosavalitsusse esitanud.

Kui tööd planeeritakse läbi viia linna maal, siis tuleb esialgu pöörduda linnaosa arhitekti poole avalduse ja eskiisiga. Kui soovitakse ehitada või laiendada parkimisala, kindlasti peab korteriühistul olema projekt ja ehitusluba. Kui soovitakse paigaldada prügimaja või süvakogumismahuti, siis tuleb koostada projekti ja kooskõlastada trassivaldajatega ning linna ametitega. Juhul kui teostatakse linna maal kaevetööd tuleb taotleda ka kaevetööluba.

“Linnaosavanemana on mul hea meel näha, et “Hoovid korda” projektis osaleda soovijate arv kasvab iga aastaga ja seda vaatamata asjaolule, et üheks toetuse saamise tingimuseks on korteriühistu enda rahaline omaosalus. See tähendab, et linnaosa elanikel on nii tahtmist kui ka südikust võtta vastutust. Kutsun korteriühistuid aktiivselt heakorra projektidest osa võtma!“ ütles Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Vana-Kalamaja 9 kinnistul korrastatakse ka kõrghaljastust

24.05.2017 Tallinn.ee

Vana-Kalamaja 9 kinnistul on lähiajal plaanis läbi viia sanitaar- ja hooldusraie, mille käigus eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordiväljaku tsoonist ohtlikud puud.

Linn soovib kõrghaljastuse korrastamisega tagada turvalise ning kehalist tegevust soodustava keskkonna nii koolilastele kui ka piirkonna elanikele.

Ohtlikud ja väheväärtuslikud puud eemaldatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. ja 2. kooliastme õppehoone territooriumil, täpsemalt laste treeningu- ja mänguala ning kooli juurde planeeritava spordiväljaku tsoonis, otse piirkonda kavandatava tulevase pargiala serval.

Vana-Kalamaja 9 kinnistu kõrghaljastuse korrastamise lahenduse on koostanud haljastusekspertiiside ja haljastusprojektidega tegelev ettevõte Grün-E OÜ.

Vastavalt Tallinna Keskkonnaameti 12. aprillil 2017 väljastatud raieloale viiakse läbi sanitaar- ja hooldusraie. Kooli spordiala rajamise tõttu on vaja eemaldada vaid kaks puud, ülejäänud puud on kas ohtlikud või vajavad hooldusraiet.

Eesti Pank: Eesti Panga eluasemelaenunõuded aitavad vähendada laenubuumi ohtu

24.05.2017 Jana Kask

Eluasemelaenunõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud
Koos noorte laenuvõtjate suurema osakaaluga on kasvanud KredExi laenukäenduse kasutamine ja keskmine eluasemelaen võetakse pisut pikemaks ajaks
Laenuvõtja peab laenumaksete tasumise suutlikkust hinnates arvestama, et intressimäärad võivad tõusta

Eluasemelaenu kaks olulist tingimust on laenusaaja piisav maksevõime ja tagatise olemasolu. Nendele vastamiseks on pangad kehtestanud üsna üksikasjalikud kriteeriumid laenutaotleja stabiilse sissetuleku suuruse, maksimaalse laenukoormuse, aktsepteeritavate tagatiste mahu ja kvaliteedi ning muude asjaolude kohta. Mida rangematele nõudmistele laenusaaja vastab, seda kindlamalt saab ta laenu tagasi makstud ja seda väiksem on tõenäoliselt panga laenukahjum tulevikus. Samuti sõltub konkreetse laenu marginaal osaliselt neist kriteeriumidest.

Headel aegadel, kui majandus kasvab ja sissetulekute kasvuväljavaade on hea, valitseb suurem kindlus, et laenusaajad suudavad laenukohustusi eriliste probleemideta täita. Sellisel juhul on pangad valmis ka julgemalt laenuandmise reeglites järeleandmisi tegema. Lisaks võib konkurentsi tihenemine pankade vahel survestada neid laenutingimusi leevendama. Koos kinnisvara hindade ja laenukasvu kiirenemisega toob see aga kaasa suuremad riskid, mis tähendab hiljem majanduslanguse korral suuremat laenukahjumit.

Eesti Panga nõuded raamistavad pankade laenuandmise reegleid ja tingimusi

Selleks et ennetada riskide suurenemist ja ära hoida laenubuumide tekkimist, peetakse üheks tõhusaks abinõuks kogu laenuturule kehtivaid ühtseid nõudeid, mis määravad laenuvõtja maksimaalse laenukoormuse ja laenumahu suuruse tagatise väärtuse suhtes. Makrofinantsjärelevalve meetmetena kehtestatud piirmäärad toimivad laenude väljastamisel justkui kiirusepiiranguna. Sõltuvalt sellest, kui tõsiseks hinnatakse võimaliku buumi ohtu, seatakse ka piirangud.

Eesti Pank kehtestas 2015. aasta märtsis kolm piirmäära, mida pangad peavad laenude andmisel järgima. Vastavalt nõuetele võib laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarv (ingl loan-to-value, LTV) olla kuni 85% ning riikliku garantiifondi KredExi käendusega laenude puhul kuni 90%, laenumaksete ja sissetulekute suhtarv (ingl debt service-to-income, DSTI) kuni 50% ja maksimaalne laenutähtaeg kuni 30 aastat. Nõuete täitmisel on lubatud ka mõningane paindlikkus: 15% kvartali laenumahust võib pank anda tingimustel, mis piirmäärasid ületavad.

Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtarvu piirmäär

Panga antud eluasemelaen on tavaliselt väiksem kui laenu tagatiseks seatud kinnisvara turuväärtus ehk LTV suhtarv on üldiselt väiksem kui 100%. Sellega soovib pank vähendada laenukahjumi riski, kui tagatise väärtus peaks vähenema. Sama eesmärki – pankade laenukahju katmise võime kindlustamine – täidab ka makrofinantsjärelevalve nõudena kehtestatud piirmäär. Lisaks on Eesti Pangal võimalik liiga kiire laenukasvu korral LTV piirmäära langetada, mis tähendab, et pank saab anda laenu tagatise suhtes väiksemas summas. Koos laenukasvu piiramisega aitab see samm piirata ka kinnisvara hinna tõusu.

2016. aasta viimases kvartalis tõusis üle 85% LTVga laenude osakaal väljastatud laenude kogumahus hüppeliselt 23%ni (vt joonis 1). Eesti Panga hinnangul ei ole siiski tegemist olulise muutusega, kuna selle taga oli KredExi käenduse aktiivsem kasutamine. KredExi käendusega võetud laenude osakaal on kahe aastaga kahekordistunud ja tõusnud ligi 25%ni uutest laenudest. KredExi rolli suurenemist selgitavad eelkõige laenuturul aktiivsemad noored laenuvõtjad, kes on kasutanud riigi pakutud laenukäenduse võimalust, et vähendada omafinantseeringu osa nõutud 10%ni.

Samas väärib märkimist, et Eesti majapidamised võtavad säästude madala taseme tõttu üsna palju 0% omafinantseeringuga laene. See tähendab reeglina seda, et lisaks omandatavale kinnisvarale on tagatiseks seatud veel vähemalt üks kinnisvaraomand. 2016. aasta lõpus moodustasid sellised laenud umbes 26% uutest eluasemelaenudest. Kui panga jaoks aitavad täiendavad tagatised kinnisvara hinna languse riski vähendada, siis majapidamiste jaoks võib liiga väike või olematu omafinantseering tuua turuolukorra halvenedes kaasa sotsiaalseid probleeme.

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär

Laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ehk DSTI piirmäär piirab laenusaajale üle jõu käivate kohustuste võtmist. Arvestades kehtestatud piirmäära, määrab majapidamise sissetulekutase selle, millises mahus on võimalik laenu võtta.

Eestis antakse suur osa laene tingimustel, mille puhul moodustavad laenude põhiosa- ja intressimaksed kuni 30% laenusaaja kuisest netosissetulekust. See ei näita üldiselt väga suurt laenumaksekoormust. Baasintressimäärad on praegu aga väga madalad, mistõttu tuleb laenuotsuse tegemisel arvestada intressimäärade võimaliku tõusuga.

Eesti Pank nõuab, et laenumaksed jääksid laenuvõtja sissetuleku suhtes 50% piiresse, kui suhtarvu arvutamisel kasutatud intressimäär on vähemalt 6%. Selliselt leitud DSTI suhtarv oli 2016. aastal keskmiselt 37% ning kehtestatud piirmäära ületas ligikaudu 5% laenudest (vt joonis 2). Kuna sissetulekud on Eestis kasvanud kiiresti, ei ole DSTI piirmäär laenamist liigselt piiranud. Piiravamaks võib see muutuda juhul, kui eluaseme hind ja selle rahastamiseks vajaminev laenusumma kasvavad sissetulekutest kiiremini.

Maksimaalne laenutähtaeg

Laenutähtaja piirang toetab laenumaksete piirmäära tõhusat rakendamist, kuna aitab ära hoida olukorra, kus laenu tagasimakseaega lõputult pikendades saaks laenuvõtja laenumaksekoormust vähendada. Seega piiratakse selle nõudega laenumahu ja kinnisvara hindade liiga kiiret kasvu.

Uute eluasemelaenude keskmine tähtaeg pikenes viimase kahe aasta jooksul poole aasta võrra, ligi 25 aastani. Seejuures antakse rohkem kui pool eluasemelaenudest 25–30 aastaks (vt joonis 3). Laenude tagasimaksetähtaja mõningast pikenemist selgitab eelkõige nooremate laenuvõtjate osakaalu suurenemine.

Pankade laenutingimused ei ole Eesti Panga nõuete kehtimise ajal leevenenud

Eesti Pank kehtestas eluasemelaenunõuded 2015. aasta kevadel ennetava abinõuna, et vältida laenunõuete leevenemist tulevikus. Nõuded kehtestati pankade tegelike laenutingimuste lähedasel tasemel, mistõttu ei olnud need kehtestamise ajal kuigi piiravad.

Nõuete kehtestamisele järgnenud kahe aasta jooksul ei ole pankade laenutingimused leevenenud. Piirmäärade (lubatud) ületamine ei ole suurenenud ja nõuete aluseks olevad näitajad on jäänud keskmisena enam-vähem samaks. Väikesi muutusi näitajates on põhjustanud eelkõige see, et nooremaid inimesi on laenuvõtjate hulgas rohkem, mis tõstis mõnevõrra laenusumma ja selle tagatise väärtuse suhtarvu ning laenutähtaja keskmisi väärtusi.

Mida kokkuvõttes nõuete mõju kohta järeldada? Kuigi on keeruline hinnata, kas laenutingimused oleksid möödunud kahe aasta jooksul leevenenud ja turuaktiivsust suurendanud, kui nn kiirusepiiranguid poleks seatud, on neil nõuetel siiski oluline roll pankade laenupoliitikate raamistamisel. Kogu pangandusturu jaoks ühtsete miinimumnõuete seadmine takistab laenutingimuste lõdvenemist, mis võib konkurentsi survel kergesti tekkida. Pealegi, kui laenukeskkonnas ilmnevad buumiohule viitavad märgid, siis saab Eesti Pank vajaduse korral kiirust piirata ehk nõudeid karmistada.

KV.EE: Maade müügipakkumiste hinnad kerkivad

24.05.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel küsisid majade müüjad keskmiselt hinda 1077 €/m². Aastaga kasvas majade müügipakkumiste hind Eesti keskmisena 4%.

Majade müügipakkumiste hinnad langesid neljas maakonnas – Läänemaal, Ida-Virumaal, Raplamaal ja Võrumaal. Võrumaa müügipakkumiste keskmine hind oli 395 €/m², teistes hinnalangusega piirkondades olid majade müügipakkumiste hinnad 640 €/m² lähedal.

Harjumaal kui kinnisvaraturu suurimas ja aktiivseimas piirkonnas küsiti portaalis KV.EE majade eest keskmiselt 1284 €/m² ehk aastatagusest 3% enam. Harjumaa hinnatõusust enam kerkisin müügipakkumiste hinnad Tallinnas, kus aprillikuine keskmine hind oli 1427 €/m² ehk aastatagusest 6% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	04/2016	04/2017	Muutus, %
Eesti	1 033	1 077	4%
Harjumaa	1 240	1 284	3%
Ida-Virumaa	711	648	-9%
Jõgevamaa	321	387	20%
Järvamaa	387	448	16%
Läänemaa	727	644	-11%
L-Virumaa	547	584	7%
Põlvamaa		439	NA
Pärnumaa	848	910	7%
Raplamaa	647	635	-2%
Saaremaa	773	808	5%
Tartumaa	874	962	10%
Valgamaa	386	419	8%
Viljandimaa	559	572	2%
Võrumaa	417	395	-5%

Narva	453	406	-10%
Pärnu	1 008	1 001	-1%
Tallinn	1 346	1 427	6%
Tartu	944	1 009	7%