Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

09/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine”

28.04.2017 Margot Toompark

09/05/2017 toimub Tallinnas koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

“Ärikinnisvara vahendamine” toimub 09/05/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Baltic Horizon Fund declared approx. EUR 1,3 million cash distribution to investors

28.04.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund (the Fund) has approved a cash distribution of 1,7% to its unitholders based on the Fund 2017 Q1 weighted average NAV. This equals to approx. EUR 1,3 million in total and EUR 0,023 per unit. Since the first listing on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange on the 6th of July 2016, the Fund has made cash distributions to investors in total of EUR 0,073 per unit, which equals to approx. EUR 3,8 million.

Payments will be distributed from the Fund on 18th May 2017. Unitholders entitled to receive distributions will be determined according to a unitholders list based on 16th May 2017 at 23:59 (Record date).

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon: Juhatuse liikmete nimetamine

27.04.2017 Tõnu Toompark

26.04.2017 toimunud Nordecon AS nõukogu koosolekul nimetati alates 01.05.2017 ettevõtte juhatuse liikmeteks Maret Tambek, kes hakkab vastutama kontserni finantsjuhtimise ja tugiteenuste eest, ja Priit Luman, kelle vastutusvaldkonnaks juhatuses saab olema tegevus välisturgudel.

Maret Tambek töötab kontsernis alates 2007 aastast, kui ta alustas tööd Nordecon Infra ASi finantsjuhina. Kontserni pearaamatupidaja ametikohale asus ta 2010. aasta kevadel ning alates juulist 2014 on ta kontserni finantsdirektor. Varasemalt on Maret töötanud üksteist aastat audiitorina KPMG Baltics OÜs. 1992–1996 töötas ta spetsialistina Eesti Pangas. Maret lõpetas 1989. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) tööstuse juhtimise ja planeerimise eriala. Maret on vandeaudiitor ning Eesti Audiitorkogu liige.
Maret Tambekile Nordecon ASi aktsiaid ei kuulu.

Priit Luman on töötanud Nordeconi kontserni kuuluvates ettevõtetes alates 2006. aastast erinevatel ehitustööde juhtimisega seotud ametipositsioonidel. 2013. aastast alates on ta hoonete ehituse divisjoni juht. Priit lõpetas 2010. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse õppe, omandades tehnikateaduste magistrikraadi cum laude. Alates 2017 aastast täiendab Priit ennast Aalto ülikooli EMBA programmis. Priit Lumanile on omistatud Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt diplomeeritud ehitusinseneri V tase.
Priit Lumanile kuulub 200 Nordecon ASi aktsiat.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Arco Vara: Võrumaa kinnisvaraturg ei tunne paremaid päevi

26.04.2017 Ardi Kalma

Võru ja Võrumaa kinnisvaraturgu võiks iseloomustada vanasõnaga „Tasa sõuad, kaugele jõuad.“. Elukondliku kinnisvara tehingute arvus ja ruutmeetri hinnas võrreldes näiteks Tallinnaga pööraseid muutusi ei toimu, kirjutab Arco Vara Tartu osakonna maakler Ardi Kalma.

Siiski võib Maa-ameti andmetel võrreldes 2016. aasta algust käesoleva aasta algusega tõdeda, et kinnisasja tehingute arv on ligi kümme protsenti kasvanud. Kui 2016. aasta I kvartalis tehti Võrumaal 201 kinnisasja tehingut, siis 2017. aasta samal ajal 220 kinnisasja tehingut. Korteriomanditehinguid oli siis vastavalt 69 ja 96.

Võrus on populaarne Vilja rajoon, kesklinna piirkond. Loomulikult otsitakse peredele kodusid ka looduskaunitesse kohtadesse Lasva, Rõuge ja Haanja vallas. Kõige nõutumad on 2-3-toalised renoveeritud korterid, hinnaga 18000 – 35000 eurot. Põhilisteks ostjateks on noored pered või siis vanemad inimesed, kes soovivad suurematest keskustest oma kodulinna tagasi pöörduda. Elamispindade üüriturgu iseloomustab pindade nappus. Peamiselt otsitakse 2-3-toalisi kortereid, kuid nõudlus ületab pidevalt pakkumist.

Kinnisvaramüüjate teadlikkust on vaja tõsta

Peamiselt kasutatakse Võrumaal kinnisvara müügil väikeste kinnisvarabüroode maaklerite abi või müüakse ise. Samas pole paljud teadlikud sellest, et suure ja tuntud kinnisvaraettevõtte poole pöördudes hoiavad nad kokku aega ja raha. Ja just see esimene – aeg, on tegelikult väärtuslikum kui mistahes muu. Tihti mõeldakse, et mul pole kiiret selle müügiga, las see kuulutus olla üleval aasta-kaks ja ootab oma aega. Kinnisvaratehing peaks toimuma kiirelt, nii püsib nii müüjal kui vahendajal motivatsioon kõige kõrgemal ja positiivne emotsioon on kahepoolne.

Sõlmides juriidiliselt korrektse lepingu, tegeleb maakler potentsiaalsete klientidega ise, käib kohapeal vara näitamas, nii et omanik ei pea kaugelt iga kord kohale sõitma. Lisaks aitab leping probleemide tekkimisel leida kiire ning osapooli rahuldav tulemus.

Suuremal bürool on ka laiemad võimalused objekti reklaamimisel. Kuulutuse mõnda suuremasse kinnisvaraportaali oskab igaüks panna. Tekib küsimus, milleks siis üldse maaklerit? Vastus on lihtne, kas sa soovid oodata või otsida klienti? Kinnisvaraturul on lisaks paarile suuremale portaalile ka teisi, väiksemaid kuulutuste keskkond, mille osatähtsus piirkonniti on väga erinev. Samuti ei ole täielikult kadunud inimesed, kes otsivad kinnisvara lehereklaamidest. Üha enam loeb ka kinnisvarabüroo ja maakleri olemasolev kliendibaas ning oskus leida üles just see õige klient. Ettevõtted, kelle kliendibaas on suur ning objekte palju, leiavad kiiremini huvilised, kellele mingil põhjusel mõni varasem pole sobinud aga just see pakutud on see õige.

Kinnisvarabüroodel toimib koostöö Eesti suuremate pankadega, mille tulemusel saavad kliendid pangast laenu võtmisel soodustusi. Suurtes kinnisvarabüroodes töötavad kutselised kinnisvarahindajad ja kinnisvaratehingute sõlmimisele spetsialiseerunud juristid. Õige maakler otsib kliendi, ta ei oota juhust. Õige maakler otsib kliendi, ta ei oota juhust.

Vältige maakleritasu maksmist mustalt

Lõuna-Eestis on kuuldavasti väga palju kinnisvaratehinguid, mille juures palub maakler maakleritasu ikka veel maksta sularahas või oma isiklikule kontole ehk nii-öelda mustalt, toob välja Arco Vara Tartu osakonna juht Tarvo Tamme.

Selline teguviis võib lõppeda nii müüja kui ostja Maksu- ja Tolliameti huviorbiiti sattumisega. Kinnisvara müügi puhul jääb märk maha Maa-ameti registrisse, kust Maksu- ja Tolliamet saab hõlpsasti kätte info kinnisvaratehingutest. Tulumaksukohustuse tekkides saab maaklerteenuse eest tasumist tõendava dokumendi alusel selle teenuse kuludesse kanda. Kui olete maaklerile aga maksnud mustalt, ei ole see enam võimalik.

Seega, uurige maaklerteenuste kohta erinevatelt kinnisvarabüroodelt ja kui mõni pakkumine on teistega võrreldes silmatorkavalt madalam, riskite kehva teenuse saamisega ning ilmselt ei esitata teile hiljem teenuse kohta arvet.

Eesti Pank: Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis eelmise aastaga sarnasel tasemel

26.04.2017 Mari Tamm

2017. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ning liisinguportfelli kiire kasv. Märtsis kasvas laenude ja liisingute kogumaht aasta võrdluses 6,5%. Portfell suurenes kvartaliga 220 miljoni euro võrra 17,3 miljardi euroni.

Ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht kasvas kiiresti, kuigi pisut aeglasemalt kui 2016. aasta viimases kvartalis. Märtsis suurenes ettevõtete laenude ja liisingute portfell aasta võrdluses 7%. Uusi pikaajalisi laene said ettevõtted kvartali jooksul 584 miljoni euro väärtuses, mis on ligikaudu 10% vähem kui mullu samal ajal.

Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes. Märtsis kasvas eluasemelaenude kogumaht aasta võrdluses 5,9%. Eluasemelaenuturg oli esimeses kvartalis aktiivsem kui samal ajal aasta tagasi. Kasvas nii laenude arv kui ka nende keskmine väärtus. Majapidamiste autoliisingu portfell kasvas märtsis aasta võrdluses 14% ning arveldus- ja krediitkaardilaenude maht 3%.

Uute laenude keskmised intressimäärad tõusid. Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär kerkis nii veebruaris kui ka märtsis. Märtsis oli keskmine intressimäär 2,3%. Märtsis kerkis ka ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär. Samas ongi ettevõtete puhul marginaalid sõltuvalt konkreetsesse ajavahemikku sattuvatest projektidest üsna muutlikud.

Pangandussektori laenuportfelli kvaliteet oli 2017. aasta alguses endiselt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht vähenes peamiselt tööstusettevõtete pikka aega viivises olevate laenude kahanemise tõttu. Märtsi lõpus moodustas üle 60 päeva viivises olevate laenude maht 1% pangandussektori laenuportfellist.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas laenu- ja liisinguportfellist endiselt kiiremini. Hoiuste kogumaht suurenes märtsis aastaga 11%, 12 miljardi euroni. Ettevõtete hoiused kasvasid pisut tempokamalt, märtsis aasta võrdluses 14%, ja majapidamiste omad 8,1%.

Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel. Kvartali jooksul teeniti puhaskasumit 89 miljonit eurot, mis moodustas aasta baasile arvestatult 1,5% suhtena koguvaradest. Kasumisse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus, ja laenuallahindluste vähenemine. Negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna Linnavalitsus andis Sisekaitseakadeemiale ehitusloa

26.04.2017 Tallinn.ee

Täna andis Tallinna Linnavalitsus Sisekaitseakadeemiale ehitusloa luua Pirital uus ja kaasaegne õppekompleks Kase tänavale.

„Inimeste turvatunne algab siseturvalisusest ja akadeemia uus õppehoone on panus Eesti julgeoleku tugevdamisse. Pirital on õppetööga tegelemiseks head tingimused ja püsivad traditsioonid,“ sõnas Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas.

Uue õppehoone netopind on ligi 11 000 m2 ja eeldatav maksumus ca 15,6 miljonit eurot. Ehitushange kuulutatakse välja homme ning ehituseni loodetakse jõuda 2017 juulis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks hoone valmima hiljemalt 2019. aasta alguseks. Koos uue õppehoonega saab akadeemia sama ASTRA meetme toel ka hulga uusi õppevahendeid.

Sisekaitseakadeemia rektori Katri Raigi sõnul on SKA tänulik kõigile koostööpartneritele, kes on aidanud kaasa, et täituks äsja 25-aastaseks saanud akadeemia eluaegne unistus – oma kaasaegne kodu Kase tänaval. Ta lisas, et Tallinna linna poolt väljastatud ehitusluba on üks etapp uue hoonekompleksi rajamise teel. „See loob kindluse alustada ehitushankega ning kui kõik läheb plaanipäraselt, õpivad kadetid juba 2019. aasta alul kaasaegses hoones,” ütles Raik.

Eelmise aasta alguses korraldas Sisekaitseakadeemia arhitektuurikonkurssi, et leida parim võimalik variant õppekeskuse arendamiseks Pirital, Kase tänaval. Võitjaks osutus ideekavand Faalanks, mis sai žürii poolehoiu, kuna töös on läbi mõtestatud Sisekaitseakadeemia vajadused ja arvestatud neid nii asendiplaani, ruumistruktuuri, energiatõhususe kui ka arhitektuurse vormi seisukohast, mis peegeldab akadeemia väärtusi. Uude hoonesse on kavandatud spordisaal, õppedepoo, põlemiskatsete demonstratsioonlava ja muud, mida vanades hoonetes polnudki. Oluline on ka sobivus ümbruskonda. Võidutöö asendiplaanis on arvestatud ka akadeemiat ümbritsevate rajatiste, teede ja pääsudega.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder tõdes, et uue ja kaasaegse õppekompleksiga võib juba lähitulevikus paikneda Kase tänaval Baltimaade modernseim õppekompleks. Ta lisas, et tänu sellele võib Sisekaitseakadeemia saada suunanäitajaks mitte ainult Eestis, vaid ka kogu Euroopas. „Uus õppekompleks on vajalik nii Sisekaitseakadeemiale, sisejulgeolekule kui ka Pirita linnaosa arengule. Olen tänulik, et lõpuks ometi hakkavad toimuma positiivsed muudatused, mida kõik on kaua oodanud,“ tänas Mölder.

Arco Vara: Harjumaa elamuturu ülevaade 2017-03

26.04.2017 Mihkel Eliste

Harjumaal tehakse hoonestatud elamumaadega tehinguid pealinna väliselt kõige enam Tallinna lähedastes piirkondades, kus on ühtlasi ka kõige enam elurajoone. Tehinguaktiivsuselt paistavad iga-aastaselt silma ennekõike Viimsi ning Harku vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 20 kilomeetri kauguseni Tallinna linnast, mida võib ühtlasi pidada ka Tallinnas tööl käimise tsooniks. Väljaspool Tallinna linna lähivaldasid ning maakonna suuremate keskuste lähipiirkondi on ostjate huvi asunud vaikselt kasvama. Erinevalt Tallinna linnas tehtavatest tehingutest on pealinna lähipiirkondades tehtavate tehingute lõikes tegemist suures osas uusehitistega.

I kvartal tõi märgatava tehinguaktiivsuse kasvu, hinnataset hoiavad uusehitised

Kevade saabudes võis I kvartali teises pooles märgata kiiret tehingute arvu kasvu. Eelmise aasta lõpus sagenenud kallimate hindadega tehtud tehingute sõlmimine jätkus ka jaanuaris, mille järgselt aga statistilised keskmised hinnatasemed on iga-kuiselt kevade lähenedes mõnevõrra langenud. Võrreldes aastataguse ajaga on ostjaskonna huvi elamuturu osas olulisel määral kasvanud, seda nii Tallinna linna kui selle lähivaldade osas. Enim on tehinguaktiivsus kasvanud Harku ja Rae vallas. Elamuturul on mõnevõrra kasvanud müüjate hinnasoovid, mille juures aga ostjate eelistused on jäänud võrrelduna juba möödunud perioodidega suures osas sarnaseks. Ennekõike on kasvanud uusehitiste pakkujate hinnasoovid ning nõudlus uusehitiste järele. Arco Vara hinnangul on turul nõudluse rahuldamiseks siiski piisaval hulgal sobilikke pakkumisi.

2017. aasta I kvartalis tehti hoonestatud elamumaadega Harjumaal kokku 341 tehingut. Tehinguaktiivsus oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 0,3% kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvanud koguni 19%. Tehinguhindade aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 161 000 eurot ja mediaanhinnaks 108 000 eurot. Aritmeetiline keskmine kasvas sealjuures võrreldes möödunud kvartaliga 8,0% kuid mediaanhind langes 21%. Võrreldes aastataguse perioodiga on aritmeetiline keskmine kasvanud 7,9% kuid mediaanhind langenud 10%. Statistilist hinnakasvu on seni vedanud Tallinna linn ja selle üksikud lähipiirkonnad, kus tehingutealusteks elamuteks on suures osas uusehitised. Mediaanhinna langust on soodustanud elamuturu aktiveerumine Tallinna linnast ja selle lähipiirkondadest kaugemal maakonnas. Kui varasematel kvartalitel on hinnakasv kiirem olnud pealinnast väljaspool, siis I kvartalis oli hinnakasv kiireim Tallinna linnas. Tehinguaktiivsus pööras I kvartali teises pooles tulenevast kinnisvaraturu hooajalisusest kiirelt kasvule, tehingute arv on asunud vaikselt kasvama maakonna hajaasustuslikemates piirkondades.

Märtsis tehti Harju maakonnas kokku 156 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 77%. Aastataguse ajaga võrreldes tehti 42 tehingut (37%) rohkem. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 135 000 eurot ja mediaanhinnaks 77 000 eurot. Aritmeetiline keskmine oli võrreldes veebruariga jäänud täpselt samale tasemele kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga langes 4,6%. Mediaanhind oli seevastu võrreldes veebruariga langenud 30% ning võrreldes varasema aasta sama ajaga langenud 23%. Aasta baasil on elamuturul tehinguaktiivsus mõnevõrra kasvanud, kuid hinnatase on jäänud sarnasesse suurusjärku. Endiselt tehakse palju tehinguid uusehitistega, kuid mediaanhinna statistilist langust soodustab asjaolu, et kasvanud on tehinguaktiivsus maakonnakeskusest kaugemates piirkondades, kus üksikelamute hinnad on madalamad.

Hoonestatud elamumaa tehingu- ning hinnadünaamika Harjumaal ja Tallinna linnas

* 2017. aasta andmed on 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaa elamuturg valdade lõikes

Harjumaa elamuturu moodustavad ennekõike kinnisvaraturu mõistes aktiivseimad piirkonnad, milledest oluliseima osa moodustavad linnad eesotsas Tallinnaga ning seejärel pealinnalähedased vallad. Erinevalt Harjumaa korteriturust on elamuturg pealinnast kaugenedes mõnevõrra aktiivsem, piirkondades kus kortereid enam reeglina ei otsita, on elamutele endiselt võimalik ostjat leida. Valdade osas on eelistatuimad piirkonnad pealinnast väljuvate suuremate magistraalteede ning vallakeskuste läheduses.

Harjumaa valdade piirkondlik tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Vald *	Mediaan tehinguhind	Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga
Anija	16 601	-34%	**	-18%	+350%
Harku	53 750	-17%	-23%	+27%	+56%
Jõelähtme	99 000	-10%	-7,9%	-54%	-40%
Keila	110 000	+110%	+112%	-8,3%	-27%
Kernu	31 000	+29%	+94%	+18%	+122%
Kiili	120 000	-13%	-16%	-55%	-36%
Kose	21 250	-84%	-61%	±0,0%	+20%
Kuusalu	52 450	-19%	+42%	-40%	±0,0%
Nissi	12 750	**	**	+300%	+100%
Raasiku	72 450	**	-43%	+233%	+43%
Rae	222 500	+4,0%	-3,2%	-7,1%	+37%
Saku	49 000	-29%	-20%	+9,5%	+4,5%
Saue	136 000	-27%	-6,2%	-33%	+23%
Viimsi	118 334	-24%	+12%	+12%	+7,7%

* Vallad, milledes tehti alla 5 hoonestatud elamumaaga seotud tehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Harjumaal paiknevate valdade lõikes on elamuturu mõistes kõige aktiivsemad piirkonnad ennekõike Tallinna linna vahetus läheduses asuvad vallad. Sellisteks valdadeks on Harku, Viimsi, Rae ning Saue vald, mida kõiki iseloomustab Tallinna linna lähedusest tulenev linnastumine ning ehitustegevuse kõrge aktiivsus. Vastavates piirkondades on tehingualusteks elamuteks suures osas uusehitised. Tallinna linnast vähehaaval kaugenedes on elamuturul aktiivsemad piirkonnad veel Saku, Kernu, Keila, Kiili ning Jõelähtme vald.

Valdade lõikes tehtud tehingute arvu ega mediaanhinna osas ei saa erinevalt eelnimetatud aktiivseimatest piirkondadest põhjalikemaid järeldusi kinnisvaraturul toimuvast teha, sest piirkondlik tehinguaktiivsus on kujunevate trendide kajastamiseks liialt madal.

Harjumaa elamuturg linnade lõikes

Harjumaal paiknevate linnade lõikes on elamuturu poolest sarnaselt korteriturule lisaks Tallinna linnale enimaktiivne Maardu linn, mis tuleneb ennekõike linna suurusest ning Tallinna vahetust lähedusest. Teistes Harjumaa linnades on nii üleüldine kinnisvaraturg kui elamuturg spetsiifilisemalt võrreldes Tallinna linnaga ning selle lähipiirkondadega võrdlemisi väheaktiivne. Valdavalt moodustavad Harjumaa väikelinnade elamuturu 1940.-1990. aastatel ehitatud elamud, tehingutealused uusehitised on üle maakonna valdavalt aastatest 2011-2017.

Harjumaa linnade piirkondlik tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis

Linn *	Mediaan tehinguhind	Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%)	Mediaanhinna muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga (%)	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%)	Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga (%)
Maardu linn	47 000	-15%	+1,6%	-24%	-19%
Paldiski linn	7500	**	**	+400%	+67%
Saue linn	107 000	**	+3,4%	+150%	-17%
Tallinn	220 000	+8,6%	+13%	+1,2%	+18%

* Linnades, milledes tehti alla 5 hoonestatud elamumaaga seotud tehingu, ei ole tabelis kajastatud

** Piirkonnas on varasemalt tehtud statistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

2017. aasta I kvartalis püsisid Harjumaa väikelinnade elamuturul nii tehinguaktiivsus kui hinnatasemed võrreldes varasemate perioodidega olulisemate muutusteta. Tehinguaktiivsus on Tallinnast ja selle lähipiirkondadest väljaspool mõnevõrra kasvanud, kuid selle mõju kogu Harjumaa elamuturu dünaamikale on võrdlemisi marginaalse tähtsusega. Nii hinnataseme kui tehinguaktiivsuse pidevat kasvu võib selge trendina märgata ainuüksi Tallinna linnas, kus korterituru laialdase aktiivsuse taustal on viitajaga asunud hoogsalt kasvama ka elamuturg.

Elamuturu piirkondlikud iseärasused ning tarbijate eelistused

Harjumaa lõikes on ostjate poolt soovituimad piirkonnad Tallinna linna väliselt ennekõike looduskaunites ning privaatsetes asukohtades. Eelistatuimad piirkonnad on Harku ning Viimsi vallas, millest tulenevalt eelistatakse ennekõike mere ning Tallinna linna vahetut lähedust. Tallinna linna lähedaste ning samaaegselt looduskaunite piirkondade hinnatasemed on Tallinna linna ning selle lähiümbruse elamute hindadega võrdlemisi samaväärsed.

Hoonestamata elamumaade ja renoveerimist vajavate elamute ostmise kõrghooaeg on ennekõike kevadeti ning suviti. Kevadeti otsitakse rohkem juba valmis ning renoveerimist vajaminevaid elamuid, et koheselt sisse kolida või viia ehitustööd lõpule suvise perioodi jooksul. Hoonestamata elamumaade ostu osas kaalutakse ostmist pigem sügisesel perioodil, sest ehitustöödega alustamiseks läheb tihtipeale ehitusega seotud dokumentatsiooniga võrdlemisi kaua aega, mille järgselt saab kevadel koheselt ehitustöödega alustada.

Elamu või hoonestamata elamumaa ostjate jaoks on tähtis ennekõike piirkonna elukeskkondlik ülesehitus ning teede- ja tänavatevõrgu seisukord. Piirkondades, kus puudub terviklik infrastruktuur, on krundid kunagise buumiaegse perioodi järgselt endiselt madala likviidsusega. Sarnaselt on valmis ning sissekolimiseks sobilike elamute pakkumiste kõrge hulga tõttu vähenenud tarbijate huvi poolikute ehitiste vastu. Kõrgemat hinda on koduotsijad nõus tasuma vaid kõrgema ehituskvaliteedi, heas seisukorras siseviimistluse ning avara planeeringu eest.

Nii Tallinna linnas kui ka selle lähivaldades otsitakse pigem kivikonstruktsioonis ning võimalusel kaasaegsete küttelahendustega elamuid (elektri- ning vedelküte on madalaimalt väärtustatud), mille suletud netopind jääb eelistuste kohapealt enamasti vahemikku 150-200 m2. Olukorras, kus elanikkonna sissetulekud on stabiilselt kasvanud ning üleüldine heaolutase on kõrge, otsitakse pigem heas seisukorras ning koheselt sissekolimiseks sobilikke elamuid. Eelistatud on uusehitised, mida iseloomustab avar ruumiplaanering, funktsionaalsus, madalad kommunaalkulud ning juba väljakujunenud ümbruskaudne infrastruktuur.

Renoveerimist vajavate elamute hinnad algavad Harjumaal tavaliselt ligikaudu 50 000 eurost. Heas seisukorras elamute müügipakkumised ja tehingud toimuvad üldjuhul vahemikus 80 000 – 130 000 eurot. Väga heas seisukorras elamute hinnatase jääb 130 000 – 200 000 euro vahele. Uusehitiste hinnatase jääb väljaspool pealinna ja selle lähipiirkondi valdavalt 150 000 – 250 000 euro vahele. Tallinna lähedal asuvate suvilate hinnatase jääb olenevalt hoone asukohast ja seisukorrast ligikaudu 30 000 – 70 000 euro vahele. Suvilate hinda mõjutavad eeskätt läheduses asuvad veekogud, elamiskõlblikkus ning alaliseks elamiseks hoone ümberehitamise võimalused. Suvilate hinnatase on asunud elamuturu aktiivsuse kasvades mõnevõrra tõusma.

Arco Vara hinnangul on tüüpiliseks Tallinna linna või selle lähiümbruse majaostjaks ühe kuni kolme lapsega noorpere. Sobilike pakkumiste osas sõltub tarbijate valik kõige enam leibkonna sissetulekust ning seeläbi nende laenuvõimekusest. Elamute hinnatasemed on kõige kõrgemad Tallinnas ning selle lähistel asuvates mereäärsetes piirkondades, pealinnast maismaa poole kaugenedes on aga elamute hinnad tulenevalt linna kaugusest alanemas.

Pakkumise ja nõudluse dünaamika

2016. aastal tehti Harjumaal hoonestatud elamumaaga tehinguid võrrelduna 2015. aastaga 3,8% vähem, mille juures mediaanhind aga kasvas 16% ja aritmeetiline keskmine tehinguhind 11%. Tehingute arv on juba mitmendat aastat püsinud sarnasel tasemel, kuid kõrgemate tehinguhindade juures tehtud tehingute taustal on keskmised hinnatasemed pidevalt kasvanud. Hinnakasvu on sarnaselt korteriturule suures osas soodustanud uusehitistega tehtavad tehingud.

Erinevalt korteriturust on elamuturul pakkumiste arv püsinud 2014. aastast võrdlemisi muutumatuna. 2016. aasta augustist asus Harjumaal elamute pakkumiskuulutuste arv igakuiselt langema, langedes kuni 2017. aasta veebruarini. 2016. aastal tervikuna langes pakkumiste arv 2,5%. Pakkumiste arvu vähenemise juures on asunud kasvama ka pakkumispõhised hinnatasemed, tegelikud tehinguhinnad on võrrelduna möödunud perioodidega aga valdavalt kasvanud ainult Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Elamuturule on sealjuures iseloomulik pakkumiste arvu hooajaline langus just aasta teises pooles. 2017. aasta märtsist asus pakkumiste arv taas kasvama, lähikuudel on oodata täiendavalt pakkumiste lisandumist.

Tarbijad on eelistamas uusehitisi ning elamu soetamisel alustatakse sobilikke maju valima esialgu kõrgemate pakkumishindadega varade hulgast, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad kõrged. Harjumaa lõikes püstitatakse uusehitisi valdavalt kõige enam Tallinna vahetus läheduses asuvatesse piirkondadesse. Sellisteks piirkondadeks on põhiliselt Viimsi, Harku, Saue, Saku ning Rae vallas paiknevad alevikud ning külad, mida iseloomustab pidev elanikkonna kasv. Elamurajoonide rajamiseks kerkib uusi arendusalasid aina enam esile Tallinnast kaugenedes, sest linnalähedastes piirkondades on eelistatuimates asukohtades sobilikud krundid otsa lõppemas.

Harjumaa elamuturu pakkumis- ning ehitusdünaamika (üksik-, kaksik- ja ridaelamud)

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Individuaalelamu ehitamiseks kulub püsiva ehitustegevuse tulemusena enamasti üks aasta. Suur erinevus ehitus- ja kasutuslubade arvus võib tuleneda sellest, et kasutusloa puudumine ei takista mitte elamu kasutuselevõttu, vaid selle müüki (juhul, kui ostja soovib ostu finantseerida pangalaenuga). Kuna üksikelamuid ehitatakse reeglina endale, mitte müügiks, saavad paljud elamud kasutusloa teatud ajalise nihkega.

Prognoosid

Elamuturg on võrrelduna korterituruga võrdlemisi väheaktiivne, mistõttu ainuüksi lühiajalisele statistikale tuginevalt ei saa siinkohal teha pikemaks perspektiiviks olulisemaid järeldusi. Kohatised statistilised hinnakõikumised on tingitud üksikute väga kõrgete või madalate tehinguhindadega tehtud tehingutest. Ühtlasi on elamuturul tegemist hinnatasemetega, mille osas tehinguhinnani jõudmiseks on müüjad nõus tegema hinnas järeleandmisi, mistõttu reaalse tehinguni jõudes erinevad pakkumis- ning tehinguhinnad tavapäraselt kuni 10% (Arco Vara statistika põhjal keskmiselt 6,3%).

Pärast 2015. aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadustikku on Eesti kinnisvaraturu lõikes muutunud keerulisemaks ennekõike elamuturg. Elamute ostmisel pangalaenuga nõuavad eluasemelaene väljastavad krediidiasutused, et elamuga seotud dokumentatsioon oleks korras (sh ehitus- ning kasutusload, ehitusprojekt ning lisaks väiksemate muudatuste tegemise korral ehitusteatis/kasutusteatis). Seadustamist vajavad ennekõike nö ebaseaduslikud ehitised, mida esineb suurel osal vanemate kinnistute puhul, kus hoovi on lisaks elamule ehitatud ka mitmeid abihooneid.

Lisaks dokumentatsiooni olemasolule ning tähtsusele on oluline ka kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavatelt teedelt. Kinnisvarahindajatel tuleb ette hulgaliselt varasid, mille korral kinnistule ei ole juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Kuniks ligipääsu seaduslikult servituudi läbi aga ei ole, ei ole enamasti pangad nõus elamu ostu finantseerima.

Jättes kõrvale kommertspankade poolsed piirangud elamuturu kohatiseks täiendavaks elavnemiseks, ei ole lähitulevikus oodata Harjumaa elamuturul enam olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad otsima ning ostma enamasti üle keskmist palka teenivad leibkonnad, kelle nii sotsiaalne- kui majanduslik heaolu püsib prognooside kohaselt lähiaastatel positiivne. Olukorras, kus ehitushinnad ning elamute müügipakkumiste arv püsivad kõrged, ei ole majade müügiperioodide lühenemist ega hinnatasemete üldist märkimisväärset kasvu enam sarnaselt möödunud aastatele oodata. Arco Vara statistika põhjal oli Harjumaal nii üksikelamute, suvilate, paaris- kui ridamajade keskmine müügiperiood 2016. aastal 210 päeva.

Arco Vara hinnangul võivad siiski eelistatuimates asukohtades nõutuima suuruse ning planeeringuga elamute hinnad lähitulevikus veel pisut tõusta, kuid keskmisest kallimate elamute müügiperioodide lühenemist ei ole oodata. 2017. aasta II kvartalis on oodata hooajalisusest tulenevalt kvartali esimeses pooles tehinguaktiivsuse mõningast kasvu, pakkumiste lisandumist ja ajutist müügiperioodide lühenemist. Uusehitistega tehtavate tehingute suure osakaalu taustal on sealjuures aga oodata keskmise hinnataseme varasemate kuudega sarnasel tasemel püsimist, mediaanhinna statistilist kasvu jääb takistama hajaasustuslikes ning väiksemates piirkondades vaikselt kasvav tehinguak

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Advokaat: Tallinna linn ei olegi GAG-i laiendamist Kalamajja otsustanud

26.04.2017 Tõnu Toompark

Rohkelt tähelepanu saanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamine Kalamajja ei pruugi saada teoks, sest vastavat otsust ei ole Tallinna linna poolt tänaseni vastu võetud, nagu selgub linna poolt kohtule esitatud seisukohtadest, ütles GAG lapsevanemaid esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets.

Maria Mägi-Rohtmetsa sõnul on Tallinna linn halduskohtule esitatud dokumentides avaldanud, et lõplikku otsust õppetöö üleviimise kohta ei ole veel langetatud. “Otsus on linna poolt kohtule esitatud seisukohajärgi võimalik vastu võtta alles siis, kui see muutub aktuaalseks ning Tallinna linn saab tagada, et otsus ka reaalselt täideviidav on, s.t hoone on valminud ning saanud kasutusloa,” märkis Mägi-Rohtmets.

Tallinna Halduskohus on 21. märtsi kohtumääruses öelnud, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Kohus leidis, et praegusel hetkel ei ole otsustatud, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased alustavad 2017. aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja tn 9 või mitte.

“Milline saab olema linna otsuse sisu, ei ole täna teada. Kohtu poolt antud juhiseid arvesse võttes ei ole laiendamise otsuse vastuvõtmine sugugi kindel. Linn peab kaasama ning arvestama ka puudutatud isikute arvamusega. Kooli laiendamise vastu on kooliga seotud isikute poolt antud enam kui 1 000 häält,” selgitas vandeadvokaat. “Lisaks valitseb ebakindlus seoses Vana-Kalamaja 9 ehitusega. Kuigi hoonele kasutusloa taotleja ning väljastaja langevad antud juhul kokku, tuleb sellele vaatamata kasutusloa andmise üle otsustamisel hinnata hoone ohutust ning vastavust ehitusprojektile. Kasutusloa andmise või mitte andmise üle otsustab linn alles pärast hoone valmimist.”

Ebakindlust suurendab Mägi-Rohtmetsa sõnul asjaolu, et ehitamise alustamisel ei olnud ehitusprojektile teostatud seaduse järgi nõutud sõltumatut ekspertiisi, mis oli ka ehitusloa väljastamise tingimuseks ning mis peab tagama ehitatava hoone ohutuse. Tänase päevani ei ole seda ehitusloa väljastajale esitatud. Vastavalt seadusele ei tohiks ilma ehitusprojekti ekspertiisita ehitada. Samuti ei ole ehitisregistrisse esitatud ehitusprojekti ennast, mis vastaks tööprojekti staadiumile ning millele üleüldse oleks võimalik ekspertiisi teostada. Riiklikult tunnustatud ekspert Ülo Lainsalu on asunud seisukohale, et nõuetele vastava koolihoone valmimine 01. septembriks 2017, täites seejuures kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid, on äärmiselt küsitav. Ebaseadusliku ehitustegevuse tunnustel on Tehnilise Järelevalve Amet algatanud ka väärteomenetluse.

Tallinna linn peab määrama esimesse klassi astuvatele lastele elukohajärgse kooli hiljemalt 20. maiks. Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse mh seda kui palju õppekohti konkreetsel koolil pakkuda on, st linn ei saa määrata koolile rohkem õpilasi kui koolil tegelikult õppekohti eksisteerib. Tallinna Haridusamet on teatanud vastuseks ametlikule järelpärimisele, et neil puudub ülevaade sellest, kui palju 2017/2018 õppeaastal Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosa munitsipaalkoolides õppekohti on. Seega puudub Mägi-Rohtmetsa sõnul selge teave ka selle kohta, kas ja milline on täiendavate õppekohtade vajadus piirkonnas.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon Fond osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade

26.04.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi fondivalitseja (edaspidi: Fondivalitseja) kutsub käesolevaga kokku Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosoleku, mis toimub 17. mail 2017 algusega kell 08:30 (CET). Koosolek toimub Epicenter Stockholm´is, Mäster Samuelsgatan 36, Stockholm, Rootsi.

Osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Üldkoosoleku päevakord:

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1. Fondi 2016.a majandusaasta ja I kvartali aruande ülevaade;

2. Fondi portfelli ülevaade;

3. Uute osakute avaliku pakkumise info.

Palume Fondi osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused Fondivalitseja e-maili aadressile tarmo.karotam@nh-cap.com hiljemalt 10. maiks 2017.a. Fondivalitseja vastab küsimustele e-maili teel või üldkoosoleku ajal.

Üldkoosolekul osalemisega seotud teave:

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimele on vastavalt Fondi osakuomanike registrile registreeritud Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o seisuga 7. mai 2017.a. kell 23:59 (GMT +3).

Palume üldkoosolekul osalejatel esitada isikut tõendav dokument (pass või ID kaart). Füüsilisest isikust aktsionäri esindajal palume esitada isikut tõendav dokument (pass, ID kaart) ning kirjalik volikiri inglise keeles (teate lisaks nr 1 on volikirja näidis). Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada inglise keelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik dokumendi notariaalne või apostilliga kinnitamine. Lisaks üldkoosolekule originaaldokumentide kaasavõtmisele palume osakuomanikel saata info soovist koosolekul osaleda ja eelnimetatud dokumentide koopiad Fondivalitseja e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 10. maiks 2017, et hõlbustada sujuvat registreerimise protsessi üldkoosolekul. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Lisa 1: Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara: Kokku või lahku? Selles on küsimus!

26.04.2017 Tarvo Tamme

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli populaarne elutoa ja köögi kokku ehitamine, siis praegu on hakanud kliendid küsima üha sagedamini eraldiseisvaid ruume, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kodu ostes või rajades tuleb ruumilahendusele mõeldes kõne alla peamiselt kaks kombinatsiooni – kas köök ja elutuba koos või eraldi ja kas vannituba ning WC kokku või lahku.

Väga paljud uusarendused on läinud üldiselt seda teed, et köök ja elutuba ühildatakse ja sama võib öelda ka pesemis- ning tualettruumide kohta. Mitmel puhul on avatud köögi ja elutoa avardamiseks projekteeritud ka avatud esik. Nii on see ilmselt moodsam ja arendajale ökonoomsem.

Avatud köögil on kahtlemata omad eelised nagu hõlpsam ligipääs, pere on rohkem ühes tsoonis koos, toitu on lihtsam serveerida ja võimalik on köögipinda jagada ka muudeks igapäevasteks tegevusteks peale söögi tegemise ning söömise. Pealegi on paljud köögimööbli variandid kauni disaini ja ägeda valgustusega, mida olekski patt kuskile nurga taha peita.

Teisalt eeldab aga köögi ja elutoa ühildamine väga hea ventilatsiooni olemasolu, sest me kõik teame, mida tähendab pliidiplaadil kõrbema läinud piim või ahjust eralduvad küpsetuslõhnad, mis siis, et viimased võivad olla väga maitsvad. Küsimus on selles, et kõik need lõhnad ladestuvad lõpuks kodutekstiili ja rõivastesse, mis vajavad seetõttu omakorda rohkem hoolt.

Avatud köök nõuab ka peremehelt ja perenaiselt rohkem korralikkust, sest kraanikaussi kuhjatud pesemata nõud elutoa ehteks ei ole. Elutoaga kokku ehitatud köök võib tähendada ka vähem panipaiku ja vähem võimalusi eraldatuse saavutamiseks. Seega, kui hakata valima erinevate variantide vahel, tuleks ennekõike oma harjumused ja pere vajadused korralikult läbi mõelda.

Kellel on vannitoas eesõigus?

Sama soovitus käib ka vannitoa ja WC kohta, kuigi see on rohkem nii-öelda maitseasi. Kui on tegemist väiksema perega, saab ühe ruumiga hõlpsasti hakkama, aga kujutage ette vanemaid kolme lapsega, kes peavad kõik hommikuti enam-vähem ühel ajal kodust kes tööle, kes kooli minema. Kui veel külla on tulnud vanaema, siis on väikesed järjekorrad koos draamade ning olmekomöödiaga tagatud. Mitmetes uuemates ja suuremates elamispindades on asi lahendatud ka nii, et lisaks vannitoale on eraldiseisev niinimetatud külaliste tualettruum.

Kui uutes korterites on kokku ehitamine projekti järgi lahendatud, siis vanematesse majadesse korterit ostes tasub uurida, kas ruumide ühildamine on seadustega kooskõlas ning omavalitsuse ja korteriühistuga kooskõlastatud. Esineb näiteks juhtumeid, kus elektrijuhtmestik ja torustik on valesti paigaldatud või ruumis kasutatakse soojavõrgus ettenähtust võimsamaid radiaatoreid.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturu ülevaade

26.04.2017 Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturul tervikuna oli alates 2010. aastast märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga-aastast kasvu, mis 2016. aastal aga jäi kiirelt pidama. Eestis tehti 2016. aastal 1,9% rohkem tehinguid kui 2015. aastal, mille juures keskmine tehingu hind kasvas kõigest 1,3% võrra. Kunagine buumi periood on nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt jäänud ületamata ning kunagiste kõrgtasemete ületamist ei ole hetkeprognoosi alusel lähitulevikus oodata. Turu laiapõhjalisemat kasvu hoiab ennekõike tagasi majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega Eesti, kus turgu veavad põhiliselt suuremad keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on maha jäänud.

2017. aasta esimeses kvartalis tehti Eestis 11 976 ostu-müügitehingut ligikaudu 764 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langes tehingute koguarv 0,9%, mille juures tehingute koguväärtus langes kõigest 0,1%. Võrreldes aga 2016. aasta I kvartaliga kasvas tehingute koguarv 15% ning tehingute koguväärtus koguni 33%. Kinnisvaratehingu keskmiseks hinnaks kujunes I kvartali lõikes 64 000 eurot, mida oli võrreldes varasema kvartaliga 1,0% rohkem ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16% rohkem. Tehinguaktiivsuse kiire kasv on peatunud juba pikemat aega, mille taustal pidevalt kasvavatel hinnatasemetel tehtud tehingute raames on pidurduma hakanud ka keskmise tehinguhinna edasine kasv. I kvartalis vedasid tehinguaktiivsust valdavalt hoonestamata maa ja äriotstarbelised kinnisvarad, tehingute koguväärtust aga hoonestamata maaga ning korterite ja ärihoonetega tehtud tehingud.

Ostu-müügitehingute tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eestis perioodil 2006-2017

* 2017. aasta on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tehingud korteriturul

Eesti kinnisvaraturu suurima osa moodustavad korteriomanditega tehtud tehingud, korteritehingute maht moodustab kõikidest tehingutest ligikaudu 40%. Korteriomandid jagunevad eluruumideks ja mitteeluruumideks, eluruumidega tehtud tehingud moodustavad iga-aastaselt kogu tehingute mahust ligikaudu 85%. Korteritega tehakse Eestis kõige enam tehinguid tehinguaktiivsuse järjekorras Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu ning Lääne-Viru maakonnas.

2017. aasta I kvartalis tehti Eestis korteriomanditega kokku 6 903 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5 547 ja mitteeluruumidega 1 356 tehingut. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tehti eluruumidega 0,3% rohkem ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 19% rohkem tehinguid. Eluruumidega tehtud tehingute raames kasvas tehingute koguväärtus võrreldes möödunud kvartaliga 2,1% ning võrreldes aastataguse ajaga koguni 39%.

Tehingute koguväärtuse kasvu veavad endiselt põhiliselt Tallinnas ja selle lähipiirkondades uusarendustega tehtavad tehingud. Aasta baasil on tehinguaktiivsus kasvanud sarnases tempos nii Tallinnas kui terves Eestis ilma Tallinnata, Tallinna siseselt on tehingute koguväärtuse kasv veel endiselt püsinud mõnevõrra kiirem. Nii tehingute arv kui hinnatasemed on asunud kiirelt kasvama ka väikelinnades ja maakonnakeskustes, millede osas on lähitulevikus oodata stabiilsete kasvutrendide jätkumist. Väiksemates piirkondades on põhiliseks hinnakasvu soodustavaks faktoriks saanud pakkumiste vähesus, sest turgudel puuduvad ostjate eelistustele vastavate parameetritega sobilikud varad.

Tuginedes Arco Vara klientide statistilisele analüüsile ja Eesti Panga statisikale, võib lisaks väita, et korteritehingute kallimad hinnatasemed on tingitud valdavalt kahest põhjusest. Esiteks, kliendid on jätkuvalt kasutamas kinnisvaraostu rahastamiseks laenuvõimendust. Teiseks, Eestis aktuaalsena püsiv riigisisene ränne tõmbekeskustesse on suurendanud nõudlust ning tõstnud keskmised tehinguhinnad kõrgeks ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Tühjenevates maapiirkondades ning väikelinnades kaasnev kinnisvarahindade aeglasem kasvutempo tasakaalustab aga Eesti keskmises vaates Tallinna ja teiste aktiivseimate piirkondade hinnatõusu.

Kõigist eluruumidega seotud tehingutest moodustasid aastatel 2011-2017 kasutusloa saanud korterid 2017. aasta I kvartalis 3,7% ehk 205 korterit. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tehti 13% rohkem kuid võrreldes 2016. aasta sama ajaga 42% vähem tehinguid uuemat tüüpi korteritega. Uute korterite tehingute koguväärtus on sealjuures võrrelduna möödunud kvartaliga kasvanud 16% kuid võrrelduna varasema aasta sama ajaga langenud 36%. 2011-2017 aastatel kasutusloa saanud korterite keskmine tehingu hind oli võrrelduna IV kvartaliga kasvanud 3,3% ning võrreldes varasema aasta I kvartaliga kasvanud 8,7%. Uute korteritega tehtud tehingutest moodustasid Harjumaal tehtud tehingud 77% ning Tartumaal 20%, osakaal on püsinud viimaste kvartalite vältel pidevalt sarnases suurusjärgus. Tegelikkuses on uute korteritega tehtud tehingute maht oluliselt suurem, sest ehitusjärgus kuid kasutusele võtmata korterelamutes on tavapäraselt juba ehituse käigus üsna suur osa korteritest võõrandatud, kuid nende sisaldumine statistikas kajastub ajalise viivitusega.

Tehingud kinnisasjadega

Erinevalt korteriturust on kinnisasjadega seotud tehingute osas nii tehinguaktiivsuse kui väärtuste mahu kasv olnud tagasihoidlikum. Võrreldes 2015. aastaga langesid 2016. aastal nii kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kui tehingute koguväärtus, mille juures keskmine tehingu hind veel mõnevõrra kasvas. 2017. aasta I kvartalis tehti Eestis kinnisasjadega kokku 5 033 ostu-müügitehingut, mida oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 4,8% vähem kuid võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 7,6% rohkem. Tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 355 miljonit eurot, mis oli varasema kvartaliga langenud 2,7% kuid 2016. aasta sama ajaga võrrelduna kasvanud koguni 33%. Nii tehingute arvu kasvu kui tehingute koguväärtust on aasta baasil tõstnud hoonestamata maadega ning äri-, kaubandus- ja tootmishoonetega tehtud tehingud, mis on valdavalt aset leidnud Harjumaal.

Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa tehinguaktiivsus hakkas olulisel määral langema juba 2006. aastal, hoonestamata elamumaa tehingute arv langes iga-aastaselt koguni 2012. aastani. Viimastel aastatel on tehinguaktiivsus elamumaade osas tervikuna hoogustumas, hoonestatud elamumaade puhul on tehingute arvu kasv olnud märgatavalt kiirem kui mediaanhinna kasv. Maa-amet selgitab toimunut ostjate muutunud eelistustega – elamumaad omandatakse paremasse asukohta, poolikutele hoonetele eelistatakse täielikult valmis ehitatud elamuid. Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa turgu veavad Eestis põhiliselt Harjumaal tehtavad tehingud.

Nii hoonestamata äri- kui tootmismaade puhul ei ole Eestis tervikuna võimalik tõmmata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete liikumise osas selgeid trendijooni. Hoonestamata tootmismaade tehingute arv hakkas 2012. aastast kiirelt kasvam, mis on vahepeal 2015. aastal langenud kuid 2016. aasta seisuga jõudnud 2006. aasta tipptasemele. Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Mõlema sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harjumaal ja Tartumaal toimuvast, kus hinnatasemete suur kõikumine tuleneb piirkondlikest kallimatest tehingutest.

Üleüldise hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud kuid realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Tööstuspiirkondade arendamisel ning seeläbi kinnisvaraturu dünaamika kujundamisel on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuse kui ka Euroopa Liidu rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal. Lisaks, ettevõtete madal investeerimisaktiivsus kui ka seni madalal tasemel olnud toorainete hinnad on võimaldanud olulise transpordikuluga ettevõtetel soetada tootmistegevuseks vajalikku maad suuremate keskuste otsesest ümbrusest mõnevõrra kaugemale.

Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul märgata pärast majanduskriisi aegset perioodi erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende. Tehingute arv on alates 2008. aastast püsinud võrdlemisi samal tasemel. Hoonestatud ärimaade tehingute mediaanhind on tervikuna aastast 2009 olnud suunaga ülespoole, mediaanhind on kõige enam kasvanud just 2016. aastal. Hoonestatud tootmismaade hinnatasemed on seevastu kõige madalamal tasemel olnud hoopiski 2013. ja 2015. aastal, nii tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete osas ei ole lähiajal oodata üle-Eestilist märkimisväärset kasvu.

Põllumaa ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on viimastel aastatel järsult kasvanud. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele teadaolevad ettevõtted ja isikud, tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste huvidega mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega.

Kvartaalsed kinnisvaranäitajad

2016. aasta näitaja

Väärtus

Muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%)

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%)

Valminud eluruumide kasulik pind (IV kv, tuh m²)

130,1

+21,8

+4,6

Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (IV kv, tuh m²)

264,0

+35,4

+18,4

Allikas: Eesti Pank

Prognoos

Eesti kinnisvaraturu aktiivsust jäävad elukondliku kinnisvara osas hoidma ennekõike 1980ndate teises pooles sündinud inimesed. Nimetatud perioodil sündis Eestis kõige enam inimesi, kes tänasel ajal on moodustamas eraldi leibkondi ning osalemas ennekõike elukondliku kinnisvara turul. Swedbanki poolt avaldatud andmete alusel on aktiivseimaks eluasemelaenu võtvaks eagrupiks just 28-30-aastased inimesed. Aktiivseimateks piirkondadeks jäävad pikemas perspektiivis ennekõike juba väljakujunenud Eesti suuremad keskused eesotsas Harjumaaga ning Tallinna linnaga.

Käesolevate aastate tehinguaktiivsus ei jää Eesti demograafiliste näitajate baasil kuigi pikaks ajaks kestma – 1990ndatel vähenes järsult sündimus ja Eesti elanikkond on märgatava kiirusega vananemas. Välisriikidesse lahkunud eestlaste hulk on võrreldes tagasi tulnutega alates 2012. aastast iga-aastaselt vähenenud. 2016. aasta põhjal oli sisserännanuid rohkem kui väljarännanuid, kuid väljaränne püsis absoluutnumbrites endiselt kõrgel tasemel. Tallinna linn on seevastu lähitulevikus endiselt laienemas, millega kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumine ning surve nii nende piirkondade tehinguaktiivsusele kui hinnatasemetele.

Eesti kinnisvaraturg püsib lähikuudel küllaltki stabiilne. Piirkonniti on oodata hinnatasemete ning tehinguaktiivsuse senise kiire kasvu aeglustumist, seda nii korterite kui kommertskinnisvara turul. Hinnataset kui selle edasist statistilist kasvu jäävad vedama ennekõike uusarendused, järelturu korterite hinnatasemete kasv on juba pikemat aega olnud stabiilsel tasemel. Pidevalt lisanduvate pakkumiste ja sellest tuleneva arendajate vahelise konkurentsi taustal kujunenud surve hinnatasemete kasvu peatumiseks ennekõike Tallinnas ja Harjumaal püsib arendustegevuse mõningasel pidurdumisel siiski endiselt aktuaalsena. Uute ja järelturu korterite hinnatasemete erinevus on kiirelt vähenenud, mis hoiab tagasi arendajate vahelise konkurentsi mõjul nii uusarenduste kui nõukogudeaegsete korterite hinnatasemete edasist kasvu. Pikemas väljavaates on siiski oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks, mille esilekerkimist on kinnitamas nii tehinguaktiivsuse kasvu kui hinnakasvu peatumine.

Arendustegevus on küll lühiajalisele statistikale tuginevalt vähenemas, kuid lisaks uusehitusele püsib aktuaalsena ka vanema elamufondi moodustavate korterelamute rekonstrueerimine, seda ennekõike Eesti väikelinnades. Mitmetes maakonnakeskustes pidevalt väheneva pakkumiste arvu ja kasvavate hindade taustal võib lähiajal märgata üksikute uusarenduste algatamist. Maaturul püsib nõudlus nii põllu- kui metsamaaga seotud kinnistute osas, hinnatasemetes on oodata kasvu stabiilset jätkumist kuid tehinguaktiivsus alaneb vähenevate pakkumiste tõttu. Eluasemelaenu väljastavate pankade nõuded jäävad takistama tehingute tegemist seadustamata hooneid või ümberehitusi omava kinnisvaraga.

KV.EE: Üüripakkumiste kvaliteediklass muutub paremaks

26.04.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Tallinnas üürile 2254 korterit keskmise hinnaga 10 €/m². Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes üüripakkumiste hulk 6% võrra, kuid hinnad kerkisid 6%.

Üüripakkumiste vähenemine portaalis KV.EE ei peegelda, et üürikorterit oleks raskem leida. Pigem on üürileandjad leidmas üürniku otsimiseks alternatiivseid kanaleid. Näiteks kasutatakse järjest aktiivsemalt sotsiaalmeediat, kus kuulutamine on tasuta.

Nii on üüripakkumine pigem kasvamas ehk konkurents üürileandjate vahel on muutunud järjest tihedamaks. Küll peab tunnistama, et üürituru läbipaistmatuse tõttu on üürituru statistilisi trende järjest keerulisem mõõta.

Arvestades aga, et suur hulk uutest arendatavatest korteritest ostetakse investeeringuna võib julgelt tõdeda, et üüripakkumiste kvaliteet järjest paraneb. Nii võib ka järeldada, et üüripakkumiste 6-protsendilise hinnatõusu taga on asjaolu, et täna pakutakse portaalis KV.EE üürile rohkem kvaliteetsemaid ja sellest tulenevalt kallima hinnaga üürikortereid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	03/2016	03/2017	Muutus, %
Haabersti	95	143	51%
Kadriorg		36	NA
Kesklinn	955	835	-13%
Kristiine	153	131	-14%
Lasnamäe	389	367	-6%
Mustamäe	208	240	15%
Nõmme	79	68	-14%
Pirita	28	68	143%
P-Tallinn	294	287	-2%
Vanalinn	115	79	-31%

Tallinn	2 396	2 254	-6%

Eesti	1 632	1 593	-2%
Harjumaa	1 012	963	-5%

Narva	44	31	-30%
Pärnu	56	49	-13%
Tartu	379	442	17%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel

26.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Domus Kinnisvara: Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

25.04.2017 Raul Reino

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: Palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla edasist paranemist ohustab tööjõupuudus

25.04.2017 Orsolya Soosaar

2016. aasta teisel poolel paranes tööjõu tootlikkuse ja palkade kasvu kooskõla: tootlikkuse kasv kiirenes ja keskmise palga kasv pisut aeglustus
See, kas ettevõtetel õnnestub välisnõudluse taastumise toel kasumlikkust parandada, oleneb tööjõu tootlikkuse edasisest kasvust
Inimesed vahetasid mullu rohkem töökohti kui aasta varem
Vabade töökohtade arvu ja töötuse samaaegne suurenemine viitab aga tööjõu ja töökohtade halvemale sobitumisele

2016. aasta teisel poolel majandus elavnes ning tööjõu tootlikkuse kasv taastus. Samal ajal vähenesid hõive ja pisut ka palgakasv, mille mõjul aeglustus tööjõukulude kasv. See tähendas ühtlasi seda, et ettevõtete kasumimarginaalide vähenemine pidurdus. See, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada, oleneb tootlikkuse edasisest kasvust. Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud.

Keskmise palga kasv 2016. aasta teisel poolel aeglustus, kuid vähesel määral. Nagu eelmise aasta esimesel poolelgi oli majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib.

Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13% suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis. Töötuid oli rohkem Harju- ja Ida-Virumaal nii väiksema hõive kui ka suurema tööjõus osalemise tõttu. Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud. Töötute arv kasvas tööjõu-uuringu järgi jõudsalt Ida-Virumaal, kuid suur osa vabadest töökohtadest loodi Harjumaal.

Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende aktiivsus tööturul. Tööjõus osalemise kasvu toetavad edaspidi sotsiaalkindlustuse reformid. Nende mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt.