Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Lenderite monumendi ideekonkursi võitsid Vergo Vernik ja Meelis Press

TallinnTäna kuulutati Poska majas toimunud avalikul koosolekul välja Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi mälestusmärgi ideekonkursi võitja.

Esikoha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Concordia victoriam gignit“, mille autorid on Vergo Vernik ja Meelis Press.

II koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Luubi all“, mille autoriteks Kersti Lootus ja Tiiu Kirsipuu. III koht omistati võistlustööle märgusõnaga „Koos“, mille autoreiks on Elo-Katre Liiv, Grete Veskiväli. Ühtlasi märgiti ära võistlustöö märgusõnaga „Astmed“, autorid Jaak Soans ja Karmo Tõra.

Konkursile laekus tähtajaks, 22. augustiks kuus tööd. Konkursi auhinnafond kogusummaga 25600 € jaotus vastavalt: I koht – 13200 €, II koht – 8000 € ja III koht – 4400 €.

Poska majas toimunud avalikul koosolekul avati auhinnatud tööde nimekaardid ja avalikustati autorite nimed. Samas sai ka nelja parema tööga tutvuda.

„On rõõmustav, et võimalusest luua mälestusmärk korraga kahele inimesele, haarasid kinni mitu skulptorit ja arhitekti, kes pakkusid välja toredad ideelahendused. Laekunud ideedes olid autorid tõlgendatud nii Voldemar ja Elfriede Amanda Lenderi isikuid kui ka nende omavahelist suhet, samuti püüti mõtestada ümbritsevat linnaruumi,“ märkis konkursi žürii esimehe asetäitja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.

Monumendi püstitamine Lenderi koolimaja vahetusse naabrusse on linna poolne panus tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Voldemar ja Elfriede Lenderil on oluline tähtsus ja roll Tallinna ja Eesti ajaloos. Voldemar Lender oli aastail 1906-1913 esimene eestlasest Tallinna linnapea. Selleaegne majatüüp – Tallinnas laialdaselt ehitatud puidust odav üürimaja – on saanud ajastu märgina Lenderi nime. Kõige enam Lenderi tüüpi maju on säilinud Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, pisut vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumites. Nimetatud asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Voldemar Lenderi kõrval on Eesti ajaloos oluline tegelane ka tema abikaasa Elfriede Lender, kelle eestvedamisel alustas 1907. aastal Tallinnas tööd temanimeline tütarlaste eragümnaasium. See oli esimene eesti tütarlaste kool Eestimaa kubermangus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Maa-amet: Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades

Maa-ametMaa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et käesoleva aasta esimesel poolel jätkus aktiivne tegevus korteriomandite turul. Korteriomandite mediaanhinna kasv jätkus, kuigi hinnakasvu tempo pisut aeglustus.

„Korteriomandite mediaanhind jätkas aasta esimeses pooles tõusu kõikides maakondades, sealjuures kasvas ka tehingute koguväärtus ja arv,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Tehingute koguväärtus oli 708 miljonit eurot – kasv oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguni 20,8 protsenti. Tehinguid oli kokku 11 057, seda on 11 protsenti enam kui aasta tagasi,“ selgitas Tiits.

Laenuga finantseeritud tehingute osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel 47 protsenti – see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Müüjate seas on juriidiliste isikute osakaal jätkuvalt suurenenud. Eraisikutest müüjate osakaal oli 2017. aasta esimesel poolel madalaim alates 2009. aasta teisest poolaastast.

Tehingute mediaanhind tõusis 2017. aasta esimesel poolel 1 219 euroni ruutmeetri kohta, mis on 5,8 protsenti kõrgem kui eelmise aasta esimesel ja 1,1 protsenti kõrgem kui eelmise aasta teisel poolel. Uute korterite müügi ehk esmamüügi osakaal käesoleva aasta esimesel poolel oli 16,7 protsenti. Näitaja on võrreldes eelmise perioodiga langenud, kuid siiski kõrge.

Tallinnas oli korteriomandite ruutmeetri mediaanhind 2017. aasta esimesel poolel 1 636 eurot, mis on uus rekordtase. Tallinnas tõusis korteriomandite mediaanhind võrreldes aastataguse ajaga kõikides linnaosades. Mediaanhind Tallinna esmamüükidel võrreldes 2016. aasta teise poolega langes 3,6 protsenti, kuid see ei viita üldisele hinnalangusele, vaid on selgitatav tehingute struktuuri ja asukoha mõjudega.

Tartu maakonna korteriomandite mediaanhind saavutas samuti rekordtaseme. Maakonna kõrgeim korteriomandi ruutmeetri mediaanhind oli Luunja vallas 1 310 eurot, Tartu vallas 1 291 eurot, Ülenurme vallas 1 281 eurot ning Tartu linnas 1 236 eurot. Tartu ümbruses asuvate valdade kõrgem mediaanhind võrreldes Tartu linna hindadega tuleneb valdavalt uusarendustest.

Pärnu maakonnas näitas olulist kasvu nii tehinguaktiivsus kui ka mediaanhind. Ida-Viru maakonnas tehinguaktiivsus tõusis, kuid hinnatase jäi stabiilseks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordecon AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 2. oktoobril 2017. a algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Beta (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosoleku hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 25. septembril 2017. a kell 23.59.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

  • füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus), ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks s.o 29. septembriks 2017. a kell 16.00.

Vastavalt Seltsi nõukogu 4. septembri 2017. a otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

1. Täiendav kasumi jaotamine.

Selts soovib maksta aktsionäridele täiendavaid dividende seoses kinnisvaraarendusega seotud varade müügist tekkinud täiendava rahavooga summas 4 534 tuhat eurot. Sellega seonduvalt teeb Seltsi nõukogu aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Täiendav kasumi jaotamine

Täiendavalt jaotada Seltsi kasum järgmiselt: 2016. a. majandusaasta aruande kohaselt oli Seltsi 2016. aasta konsolideeritud puhaskasum 3 044 tuhat eurot, Seltsi eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 047 tuhat eurot, kokku jaotuskõlblik kasum 31.12.2016. a seisuga seega 13 091 tuhat eurot, millest 24.05.2017 otsustati dividendidena maksta välja 1 384 tuhat eurot (0,045 eurot aktsia kohta) ning jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 11 707 tuhat eurot jaotamata. Määrata Seltsi aktsionäride vahel täiendavalt jaotatava kasumiosa (dividendi) suuruseks 1 999 tuhat eurot (0,065 eurot aktsia kohta). Jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 9 708 eurot jaotamata. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse ei tehta. Õigus dividendidele on aktsionäridel, kes on kantud Seltsi aktsiaraamatusse seisuga 16.10.2017 kell 23.59. Oma aktsiate eest Seltsile dividende ei maksta, dividendikõlbulike aktsiate arv on 30 756 728. Dividendid makstakse aktsionäridele välja hiljemalt 23.10.2017.

Seltsi 2016. majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi erakorralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõude ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2016. majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruande ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 05. septembrist 2017. a tutvuda Seltsi kodulehel www.nordecon.com. Küsimusi erakorralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunkti kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused ja aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ning üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul, kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 29. septembrini 2017, esitades selle kirjalikult aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 17. septembrini 2017 aadressil Nordecon AS, Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

EstateGuru oli augustis Eesti suurima laenuvolüümiga P2P platvorm

EstateguruEstateGuru enam kui 7700 investorit rahastasid augustis platvormi kaudu rekordilise summa ulatuses laene, muutes sellega platvormi ka augustikuu Eesti suurima laenuvolüümiga platvormiks.

Kui augustiks olid Estateguru investorid rahastanud laene ligikaudu 26 miljoni euro ulatuses, siis augustikuus ulatus platvormil tehtud investeeringute summa pea 4 miljoni euroni, mis on 13% platvormi ajaloo jooksul rahastatud volüümist. Sealjuures ületas platvormi kaudu augustis rahastatud laenude maht kõikide Eesti ühisrahastusplatvormide laenuvolüümi. Huvitava võrdlusena võib tuua veel Nasdaqi Balti kauplemisstatistikaga. Suurimad käibed augustis tehti Siauliu bankase aktsiaga (8,4 miljonit) ja Tallink Gruppi aktsiaga (5,7 miljonit). Olympic Casino augustikuu käive oli 2,7 miljonit. Kogu Nasdaqi Balti augustikuu käibest moodustaks EstateGuru laenukäive ca 11,5%.

EstateGuru juht Marek Pärtel kommenteerib: “EstateGuru laenuvolüümide tugev kasv tuleneb suuresti Leedu turu avamisest. Leedu kinnisvaraturg on Eestiga võrreldes mõnevõrra maas, kuid väga aktiivne ning paremas seisus kui näiteks meie naaberriigi Läti oma. Näeme, et mõlemate naaberriikide laenumahud peaksid lähikuudel jätkuvalt kasvama ning lähiaastatel näeme suurt kasvupotensiaali just Läti osas. Oleme augustikuu tugeva tulemusega rahul, kuna suurenevad mahud on indikatiiviks investorite järjest tõusva usalduse osas EstateGuru ärimudeli ja meeskonna suhtes.”

Tänaseks on rohkem kui 7700 investorit 39-st riigist otsustanud liituda EstateGuru platvormiga, ning teeninud oma investeeringutel viimase kolme aasta jooksul
aastatootlust 12,37%. Kui hetkel saab platvormi kaudu investeerida laenudesse, mis on tagatud Eesti, Läti ja Leedu kinnisvaraga, siis juba lähinädalate jooksul on oodata ühe Euroopa suurriigi kinnisvaralaenu lisandumist platvormi investeerimisvõimaluste hulka, mis lisab investoritele veelgi võimalusi oma investeeringute hajutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 Tallinnas

Kinnisvara fotokoolitus 300x30015/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara fotokoolitus“. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

  • maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on kerkimas

Tõnu ToomparkEestis väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2017 juunis Eesti Panga andmetel 2,37%. Intressimäär on alates 2017. a algusest kasvanud.

Pikemad laenud on madalama intressimäärga. 20…30-aastase peerioodiga eluasemelaenude intressimäär on turu keskmisest pisut allpool. See oli juunis 2,09%, mis on samuti aasta alguse 1,97 protsendist ülevalpool.

Eluasemelaenude intressimäär 2,37% on viimase viie aasta keskmise lähedal. Viimase 5 aasta jooksul on intressimäär püsinud vahemikus 2,2…2,7%.

Eluasemelaenude intressimäära tarbija jaoks enam negatiivne euribor ei mõjuta, sest intressimäära arvestuses loetakse allpool nulli olev euribor võrdseks nulliga.

Nii väljastatakse tänased eluasemelaenud sisuliselt nulltasemel baasintressimääraga ehk ainult riskimarginaali alusel. Hetke seisuga jätkab sagedaselt baasintressimäärana kasutust leidev 6 kuu euribor kuu keskmisena langusetrendi. Juunis 2017 oli see -0,267%, aasta alguses jaanuaris aga -0,236%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Avati GAGi I ja II kooliastme uus õppehoone

TallinnEsmaspäeval, 4. septembril avati pidulikult Gustav Adolfi Gümnaasiumi I ja II kooliastme renoveeritud õppehoone. Põnevat vaatemängu pakkusid GAGi gümnasistid, kes kooli lippe hoides laskusid alla koolimaja katuselt. Järgnes meeleolukas avamisüritus katuseterrassil.

„GAGi uues õppehoones alustab sel kooliaastal õppetööd 565 õpilast, neist 144 esimeses klassis,“ rääkis Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. „Uut hoonet on GAGi koolipere kaua oodanud ning tänasel avamispäevalgi nägime, kuidas selles toimuvale kogu südamest kaasa elatakse. Sellises koolimajas, mis on keldrist katuseni nagu õpik, kus igal sammul saab midagi põnevat ja arendavat näha ja teha ning kus töötavad entusiastlikud õpetajad, on õppimine puhas rõõm.“

„Uue õppehoone renoveerimistööde valmimine kooliaasta alguseks on olnud nii minu kui ka paljude teiste inimeste südameasjaks,“ rääkis GAGi direktor Hendrik Agur. „Viimaste päevade pingutused enne õppetöö ametlikku algust on meie niigi ühtehoidvat kooliperet veelgi rohkem liitnud – kutsusime vabatahtlikke gümnaasiumiõpilasi ja õpetajaid appi, et sättida Kotzebue maja klassiruumides paika lauad-toolid ning teha viimaseid ettevalmistusi, et meie kõige väiksematel pereliikmetel oleks mõnus uut kooliaastat alustada. Meie suur unistus – saada uus õppehoone valmis, on täitunud ja me oleme selle üle tohutult õnnelikud.“

GAGi I ja II kooliastme õppehoone ehk Kotzebue maja tutvustus:

Kotzebue maja renoveerimisel ja sisustamisel lähtuti põhimõttest „me õpime kõikjal“.

Õppehoone katuselt avaneb 360° lummav vaade linnale, seal on avatud avarad puhke- ja õppealad, tähetorn ning seadmed ilmavaatluseks.

Sisekujunduse kavandamisel on olulisteks märksõnadeks laste aktiivne liikumine, loovus ja õppimisrõõm. Koridorides on siseterviserajad, tegevus- ja istumisalad ning õpialad grupitöödeks. Füüsilist tegevust võimaldavad mängud, ronimis- ja rippumisvõimalused. Näiteks saab olema võimalus kolmandalt neljandale korrusele minna ronimisala kaudu tavalisi treppe kasutamata.

Kooli südameks on läbi viie korruse avatud astmestikuga aatrium, mis on ühtlasi ka einestamis -ja puhkeala. Vajadusel modelleeritakse see ümber aktuste- ja kontserdisaaliks.

Koolihoov sisustatakse nii, et õpilastel on põnevad võimalused vahetundide aktiivseks veetmiseks õues iga ilmaga, et tekitada lastes harjumust viibida värskes õhus ja tagada päevane liikumisnorm.

Majas on 30 klassiruumi, igal klassil oma „koduklass“. Eraldi on koolis keelte-, käsitöö- ja tööõpetuse klassid. Kõikides klassiruumides on lisaks tavalistele tahvlitele puutetundlikud uue põlvkonna nutitahvlid.

Viimasele, viiendale korrusele tuleb inspireeriv ja hubane loovala, kus on ruumi kunstile, multimeediale, robootikale, arvutiklassile, muusikaklassidele, salvestamisruumile, õpilastele isetegevuseks ja rühmatöödeks.

Raamatukogu asemel on kogu majas koridoridesse paigaldatud avatud raamaturiiulid, mida kõik võivad huvitava lugemismaterjaliga täiendada.

Tallinna Haridusamet (www.haridus.ee) korraldab Tallinna linna alus-, üld-, huvi- ja kutsehariduse valdkonda. Tallinna Haridusameti haldusalas on kokku 198 munitsipaalharidusasutust: 127 koolieelset lasteasutust, 60 üldhariduskooli, 9 huvikooli, 1 kutsekool ja Tallinna Õpetajate Maja. Tallinna Haridusameti põhiülesanded on Tallinna hariduspoliitika kujundamine; õpikeskkonna arendamine ja tingimuste loomine edukaks õppe- ja kasvatustegevuseks; õpilaste, vanemate ja asutuste nõustamine; haridusasutuste rahastamine ja raamatupidamise korraldamine. Üldhariduskoolid jagunevad: 1 lasteaed-põhikool (eesti õppekeelega), 12 põhikooli (8 eesti, 4 vene õppekeelega), 44 gümnaasiumi (28 eesti, 11 vene õppekeelega, 5 eesti/vene õppekeelega), 3 täiskasvanute gümnaasiumi (2 eesti, 1 vene õppekeelega). Tallinna koolides õpib ligi 40 000 õpilast.

Tulekul viies elamumajanduskonverents

TallinnLaupäeval, 9. septembril toimub Mustamäe kultuurikeskuses Kaja viies elamumajanduskonverents.

„Juba viiendat korda toimuv, korteriühistute esindajatele, korteriomanikele ja üürnikele suunatud ülelinnaline elamumajanduskonverents on kujunenud igasügiseseks traditsiooniks,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Iga-aastane arvukas osalejaskond tõendab, et tegemist on vajaliku ning jätkamist vääriva ettevõtmisega.“

Tallinna linnavalitsuse eestvõttel igal sügisel toimuva, korteriühistute esindajaid erinevatel teemadel nõustava elamumajanduskonverentsi korraldamise tava sai alguse 2013. aastal. Elamumajanduskonverentsidel esinevad ettekannetega oma ala eksperdid ja suurte kogemustega praktikud.

Tänavuse konverentsi esimeses pooles kõneldakse elamu rekonstrueerimisest ja tuleohutusest, sh ühest olulisest paneelelamute ohuallikast – amortiseerunud ja varisemisohtlikuks muutunud rõdudest ja varikatustest. Asjatundjad jagavad korterelamu rekonstrueerimise nõuanded ning vastavad kuulajate küsimustele. Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos räägib korterelamutes tuleohutuse tagamisest.

Pärast vaheaega võetakse vaatluse alla linnakeskkond ja loomad linnas – räägitakse lemmikloomade pidamisele seatud nõudeist ning nende eiramisega kaasnevaist sanktsioonidest, ühe teemana on päevakorras ka linnud ja metsloomad linnas.

Kavas on ka konverentsil osalejate vahel auhindade loosimine ning projekti „Roheline õu“ viiest tegevusaastast kokkuvõtte tegemine ja tublimate autasustamine. Korterelamute õuealade korrastamise ja kaunistamise projektis kõige silmapaistvamalt osalenud korteriühistute autasustamisest on saanud elamumajanduskonverentsi lahutamatu osa. Konverentsi lõpetab vabas õhkkonnas arutelu kohvilauas, pakutakse pirukad, kohvi ja teed.

Lisaks ülelinnalistele elamumajanduskonverentsidele korraldavad linnaosade valitsused korteriühistute infopäevi. Linnaeelarvest toetatakse ka Eesti Üürnike Liidu tegevusi ning linna teenindusbüroo ruumes toimiva korteriühistute infopunkti ülalpidamist. Tallinn toetab ka valdkonnateemaliste foorumite läbiviimist ning aitab katta korteriühistute koolituskulusid.

Korteriühistute infopunkti tegevust on Tallinn toetanud üle kümne aasta. Infopunktis aitab MTÜ Eesti Korteriühistute Liit jurist kortermajade elanikke tasuta nõuga mitmesuguste küsimuste lahendamisel. Tegemist on väga nõutud teenusega – iga kuu pöördub infopunkti keskmiselt 120 isikut.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2017

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid: Keila

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSeptembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

  • Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
  • Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
  • Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
  • Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
  • Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
  • Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

  • 6. septembril kl 17.00 Keila Kultuurikeskuse väikses saalis
  • 13. septembril kl 16.30 Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis
  • 14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
  • 20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
  • 28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

  • Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
  • Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Kaasomand ja üürileping

katri-sarapuuMinu pojal ja tema poolõel on kaasomandis korter. Poeg tahab mind korterisse registreerida, kuid tekib küsimus üürilepingu sõlmimisel. Kas peab allkirjastama üürilepingu ainult pojaga või ka korteri kaasomanikuga.

Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 ja 5 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel ja peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega üürilepingu peaksid allkirjastama kas mõlemad kaasomanikud või üks kaasomanik teise kaasomaniku volitusel.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EKFLi konverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit korraldab koostöös LHV Pangaga 13.10.2017 konverentsi „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“, mis toimub Park Inn by Radisson Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Toompuiestee 27 / Paldiski mnt 4).

Ajakava

8.30 – 9.00 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv

9.00 – 9.05 Konverentsi avamine
Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

9.05 – 09.55 „Spekulandi 15 minutit“
Madis Toomsalu, LHV Grupi juhataja

09.55-10.25 Edulugudest: „Transformer Mustamäel! Vanast telefoni keskjaamast sai SpaceCube!”
Kalle Aron, Scandium Kinnisvara OÜ arendusjuht

10.25 – 11.10 Konkurentsiõiguse olulistest sätetest kinnisvarasektoris
Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Mariana Hagström, vandeadvokaat , Advokaadibüroo Teder OÜ
  • Kalev Roosiväli, Pindi Kinnisvara seeniorpartner

11.10 – 11.30 Üliõpilaste lõputööde „Tõusev kinnisvaratäht“ / „Säravaim kinnisvaratäht“ laureaatide väljakuulutamine ja auhindade üleandmine (bakalaureuse- ja magistrikraadi tööd)

11.30 – 12.45 Lõuna

12.45 – 13.15 „Kuidas tehnoloogia muudab elamist?“
Kristjan Port, spordibioloog ja tehnoloog

13.15 – 13.45 „Ühisrahastuse arengutest“
Ingvar Allekand, OÜ Domus Kinnisvara juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Loit Linnupõld, Crowdestate OÜ juhatuse liige
  • Marek Pärtel, Invego OÜ juhatuse liige

13.45 – 14.30 „Müüt või tegelikkus? Kas elamispindade turul on buum?“
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Arko Kurtmann, LHV äripanganduse osakonna juht
  • Mart Saa, Laam Kinnisvara OÜ juhatuse liige
  • Rando Vanaveski, OÜ Domus Kinnisvara Põhja regiooni juht

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 15.45 „Kuhu liigub ehitushind?“
Kaupo Koitla, Combicon OÜ juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Igor Mölder, Capital Mill OÜ juhatuse liige
  • Margus Nõlvak, Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees

15.45 – 16.30 „Lihtsa aja lõpp ärikinnisvaras“
Ardi Roosimaa, OÜ Uus Maa Property Advisors juhatuse liige

Diskussioonipaneelis osalevad:

  • Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees
  • Urmas Tsahkna, LHV korporatiivpanganduse juht

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFL juhatuse esimees Mika Sucksdorff.

Konverentsi tasu 160 €+km, EKFL liikmesfirma töötajale 105 €+km.
Info ja registreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Elektritootmine mullu suurenes

StatistikaametElektrit toodeti 2016. aastal 12 teravatt-tundi, mis on 17% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest vähenes 2015. aastaga võrreldes 6%.

Elektritootmise kasvu soodustas jahedam talv, mis suurendas nii ettevõtete kui ka elanikkonna vajadusi. Elektrienergia sisetarbimine suurenes 2016. aastal varasema aastaga võrreldes 3%. Kuigi elektrieksport vähenes 2015. aastaga võrreldes 12%, on Eesti endiselt netoeksportiv riik, kus toodang ületab tarbimist. Toodangu kasvu mõjutas ka impordi 30%-line vähenemine.

Kui aastani 2015 elektrienergia toodang taastuvatest allikatest suurenes, siis 2016. aastal vähenes taastuvelektri toodang esimest korda. Taastuvelektri toodang kokku vähenes võrreldes 2015. aastaga 6%, kusjuures kõige rohkem vähenes tuuleenergia toodang (15%). Viimaste aastate prügimajanduse edendamise tulemusel saab prügilates ja veepuhastusjaamades tekkivat biogaasi kasutada elektrienergia tootmiseks. Kui 2015. aastal toodeti elektrivõrku 50 gigavatt-tundi biogaasil põhinevat elektrit, siis 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem.

2016. aastal toodeti põlevkivi ligi 16 miljonit tonni, toodang vähenes varasema aastaga võrreldes ligi viiendiku. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades, kusjuures üle 80% elektrist toodeti põlevkivist. Elektrienergia tootmise kõrval on põlevkivi veel tooraineks põlevkiviõlile, mida toodeti 2016. aastal 724 000 tonni. Ligi 90% toodangust eksporditi, kusjuures peamised sihtriigid olid Belgia (35%), Holland (31%) ja Rootsi (13%).

Energiaturul on uue ja olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulid. Viimase viie aasta jooksul on nende toodang suurenenud üle kolme korra. 2016. aastal toodeti puidugraanuleid ligi 1,2 miljonit tonni, mis on võrreldes 2015. aastaga üle 30% rohkem. Tänu nõudluse püsimisele eksporditi üle 95% puidugraanulite toodangust välisturule. Peamised sihtriigid olid Taani (52%), Suurbritannia (22%) ja Holland (12%).

Sisemaiseks vajaduseks imporditi 2016. aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi import suurenes aastaga ligi 10% ja seda peamiselt elektrijaamade vajaduse tõttu. Autobensiini sisetarbimine kasvas 2015. aastaga võrreldes ligi 7%, samal ajal kui diislikütuse tarbimine vähenes 2%.

Statistikatöö „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kohaliku omavalitsuse kohustus juurdepääsuküsimuse lahendamisel

Leino BiinEestis on paljudes omavalitsustes kujunenud probleemiks olukord, kus uuselamurajooni arendaja on pankrotistunud, pankrotivara hulgast on teed omandanud mõni kolmas isik ja elanike ning teeomaniku vahel on tekkinud konflikt tee kasutamise tingimuste üle.

Riigikohus tegi 09.06.2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17 otsuse, milles annab mõned põhimõttelised juhised taoliste olukordade lahendamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et olukorras kus eratee on detailplaneeringu järgi ainus võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele paljude kinnisasjade omanike jaoks, ei ole eraõiguslikud mehhanismid kõigi isikute huvide tasakaalustatud kaitseks piisavad. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks mh korraldada vallas või linnas valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samamoodi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada planeeringute kui haldusaktide elluviimine.

Tsiviilkolleegium märgib, et olukorras, kus eraõiguslikule isikule kuulub kinnistu, mis on detailplaneeringu ja sihtotstarbe järgi piirkonna kinnistute jaoks ainus võimalik juurdepääsutee avalikult kasutatavale teele, oleks kõigi isikute jaoks, kes planeeringu järgi peaksid kõnealust teekinnistut kasutama juurdepääsuks avalikule teele, kõige mõistlikum lahendus, kui kinnistu kui eratee määrataks avalikuks kasutamiseks kas piiratud asjaõiguse seadmise teel või sundvalduse seadmisega.

Kohus leidis, et juhul kui eratee omanik ei ole nõus leppima kokku piiratud asjaõiguse seadmises, on riigil või kohalikul omavalitsusel asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist. EhS § 94 lg 3 kohaselt lähevad eratee avalikuks kasutamiseks määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus.

Seega on kohalikul omavalitsusel võimalus määrata eratee avalikult kasutatavaks teeks või seada sellele erateele üldistes huvides sundvaldus. Seega on väär senini laialt levinud seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa erateeomanike vastu mitte midagi teha ja peab käed rüpes tekkinud probleemi kõrvalt vaatama.

Riigikohus tõi välja ka võimaluse, et isikul, kelle õigusi rikutakse, on halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lg 2 p 2 järgi õigus esitada halduskohtusse kohustamiskaebus ja nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist. Kolleegium leidis, et muu hulgas on isikul, kelle õigusi rikutakse, õigus taotleda, et kohalik omavalitsus määraks transpordimaa sihtotstarbega detailplaneeringujärgse eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse.

Seega on elanikul tänase kohtupraktika järgi võimalik valida 2 variandi vahel: 1) pöörduda avaldusega kohtusse eratee omaniku vastu juurdepääsu saamiseks või 2) pöörduda kohustamiskaebusega kohaliku omavalitsuse vastu, et see algataks sundvalduse või sundvõõrandamise menetluse eratee omaniku vastu. Kumba varianti on mõistlikum kasutada, tuleb otsustada lähtudes konkreetse tänava ja kinnistutega seotud asjaoludest.

Kõnealune kohtulahend on leitav https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-31-17

Biin & Biin Advokaadibüroo Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: kas osta korter või maja?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli see põhjapanev laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal ja nii peab otsuse langetama korteriostu kasuks.

Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda, mille kasuks otsustada.

Asukoht

Mida enam äärelinnast kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik tema jaoks vajalikud teenused – olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed, ühistransport või treeningsaal.

Valikuvõimalus

Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele.

Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda. Koos ühise elutoaga teeb see kokku  vähemalt viietoalise korteri.

Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida, sest valdav enamus uutest valminud korteritest on kahe- ja kolmetoalised.

Naabrid

Maja vaieldamatu eelis on privaatsus ja iseotsustamise võimalus.

Korteriomanik peab oma tegemistes märksa enam arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused.

Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada