Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Tööstussektoris sel aastal tugev kasv ning lähiaja väljavaade hea

02.08.2017 Tõnu Mertsina

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv (tööpäevade arvuga korrigeerituna 15%), kusjuures töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvud kiirenesid maikuu kasvudega võrreldes (vastavalt 10% ja 96%). Energiatoodang (elekter ja soojus) kasvas ligikaudu kolmandiku võrra. Kõikide riikide kohta ei ole Euroopa Liidu riikide juunikuu tööstustoodangu kasvunumbreid veel avaldatud, kuid aasta esimese viie kuu järgi oli see Eestis kiireim; töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga olime aga Rumeenia järel teisel kohal.

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv

Töötleva tööstuse kasvu veab puidutööstus (kust tuli veidi alla poole selle tööstusharu tootmismahu kasvust), kuid tugeva panuse andsid veel põlevkiviõli-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete toodangu suurenemine. Seevastu pidurdas selle tööstusharu kasvu jätkuvalt enim tootmismahtude langus elektroonikatööstuses. Mäetööstuse kiire kasvu taga oli ühest küljest eelmise aasta madalam võrdlusbaas (kuna aasta tagasi toodeti õlitehaste hoolduse tõttu vähem), teisest küljest põlevkiviõli paranenud turuhind. Põlevkivitootmise konkurentsivõime kasvule on positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturuhinnaga. Mis puudutab elektritootmist, siis on Eesti Soome-Baltimaade regioonis ainuke riik, kus elektri tootmine ületab sisemaist tarbimist.

Kui võtta teine kvartal kokku, siis tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodangu mahukasv küll kiirenes, kuid korrigeerimata andmetel see aeglustus (kuna aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ning seetõttu aeglustus ka toodangu kasv).

Töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus, kuid ettevõtted peavad oma ekspordi väljavaadet heaks

Nii juunis kui ka teises kvartalis kokku töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus. See puudutab nii ekspordikäivet kui ka mahtusid. Teises kvartalis oli töötleva tööstuse ekspordikäive nõrgem ligikaudu kolmveerandis tegevusalades. Kui jätta välja elektroonikatööstus, mille tellimused on jätkuvalt languses, siis ülejäänud tegevusalades tellimused kasvasid ning tööstusettevõtted peavad oma ekspordi lähikuude väljavaateid isegi paremaks (see näitaja on juba tublisti üle pikaajalise keskmise). Samuti on paranenud nende ootused tellimuste ja tootmismahtude kasvu kohta.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on jätkuvalt hea

Teise kvartali esimese kahe kuu keskmise järgi maailmas kaubandusmahtude kasv kiirenes aastases võrdluses. Ettevõtete optimism on paranenud nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mitmel tärkaval turul. See tähendab ootusi suuremate kasumite järele, suuremaid investeerimisplaane ja tööhõive paranemist. Kokkuvõttes võib eeldada, et majanduse üldine kasvutsükkel peaks maailmas ka aasta teisel poolel jätkuma.

Euroala majanduskasvu kiirus on ostujuhtide indeksi järgi kahel viimasel kuul küll veidi aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb. Samas on Ühendkuningriigi majanduse väljavaated halvenenud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ning see peaks pakkuma rohkem ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtete hinnangul on nõudlus üha vähem tootmist piiravaks teguriks. Rohkem piiravad seda tööjõu kättesaadavus ja tootmisseadmete olemasolu. See viitab ettevõtete suuremale investeerimisvajadusele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahukasv on aeglustunud

Eesti jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga kohandatud müügitulu kasv kiirenes juunis küll 5 protsendini, kuid kvartali kokkuvõttes oli see nõrgem, kui aasta tagasi. Samas oli möödunud aasta esimesel poolaastal ka jaekaubanduses väga tugev kasv, mis tekitas kõrgema võrdlusbaasi.

Sel aastal ootame koos kiirema hinnakasvuga elanike tunduvalt aeglasemat reaalse ostujõu kasvu. Kui kõikide teiste majandussektorite kindlustunne on viimase aasta jooksul tublisti paranenud, siis jaekaubandusettevõtete kindlustunne ja nende lähikuude väljavaade ei ole oluliselt muutunud. Kuigi tarbijate kindlustunne on paranenud, suunavad inimesed üha rohkem raha meelelahutusele ja hobidele. Koos kaubanduspindade suurenemisega võib osades piirkondades jaekaubanduse müügitulukasvu väljavaade halveneda. Järgmisel aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus elanike ostujõudu parandama, millel peaks olema positiivne mõju jaekaubandusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Häid nõuandeid kinnisvaratehingute tegemisel annab käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC”

02.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab põhjaliku ülevaate erinevatest kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule.

Käsiraamat on suunatud on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes teevad igapäevaselt kinnisvaratehinguid või puutuvad nende tehingute tegemisega kokku nt tehingute korraldamise või finantseerimise poole pealt. Käsiraamat on mõeldud eelkõige publikule, kel puudub eelnev juriidiline haridus.

“Kinnisvarabüroos töötades puutun igapäevaselt kokku selle valdkonna mureprobleemidega,” kommenteeris käsiraamatu autor Evi Hindpere. “Just igapäevastele küsimustele lahendusi otsides saigi käsiraamat koostatud.”

Käsiraamatu autor Evi Hindpere on jurist ja koolitaja ning Kinnisvarakooli juriidiliste koolituste üks põhijõududest. Evi Hindpere on ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas” kaasautor, samuti käsiraamatute “Kinnisvaramaakleri ABC”, “Pärimine” ja “Perekonnaõigus ja varasuhted” autor.

Lisainfo

Raamatus on 264 lehekülge
Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kinnisvaraoiguse-abc-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-33-242-7
Tellimine: https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/kinnisvaraoiguse-abc/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nordecon: Erkki Suurorg juhatuse esimehe kohusetäitja

02.08.2017 Tõnu Toompark

27.07.2017 toimunud Nordecon ASi nõukogu otsusega nimetati alates 01.08.2017 ettevõtte juhatuse esimehe kohusetäitjaks juhatuse liige Erkki Suurorg. Erkki Suurorg on juhatuse esimehe kohusetäitja kuni uue juhatuse esimehe ametisse nimetamiseni.

Erkki Suurorg töötab Nordeconi kontsernis 1999. aastast. Ta on täitnud projektijuhi ja divisjonijuhi ülesandeid ning 2005. aastast juhatuse liikme kohuseid. Erkki on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse eriala. 2016. aastal valiti Erkki Suurorg Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatusse. Ta on Eesti Ehitusinseneride Liidu liige ja omab volitatud ehitusinseneri V kutset.

Alates 01.08.2017 jätkab Nordecon AS juhatus neljaliikmelisena koosseisus Erkki Suurorg (juhatuse esimehe kohusetäitja, ehitustegevus Eestis), Priit Luman (ehitustegevus välisturgudel), Ando Voogma (müük ja ettevalmistus) ja Maret Tambek (finantsjuhtimine ja tugiteenused).

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko omandas osalused Paekalda arendusega seotud ettevõtetes

02.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmis AS Merko Ehitus lepingud Nordecon ASiga 50%lise osaluse ja laenunõude omandamiseks ühisettevõttes Unigate OÜ ning 100%liste osaluste omandamiseks ettevõtetes Paekalda 2 OÜ, Paekalda 3 OÜ, Paekalda 7 OÜ ja Paekalda 9 OÜ.

Ostutehingu hind kokku on ligikaudu 4,5 miljonit eurot. Pooled muid tehingu tingimusi ei avalikusta. Tehing jõustub ostuhinna tasumisel hiljemalt 04. augustil 2017.

Osaluste omandamise eesmärk on lahendada Tallinnas asuvate Paekalda kinnistute omandisuhe ning kindlustada Merko Ehitus kontserni korterite arenduse pikaajalist strateegiat Eestis. Tallinnas Lasnamäe linnaosas looduskaunis Maarjamäe paekaldal asuvad kinnistud on perspektiivikas elukondliku kinnisvara arendusala. Arendus on pika-ajaline, mis toimub mitmes etapis ning kuhu saab rajada kokku ligikaudu 1 500 korterit.

Tehing ei ole käsitletav oluliste osaluste omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses. AS Merko Ehitus kinnitab, et juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Telli värsked kinnisvarauudised meilile

02.08.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kakumäe tee äärde rajatakse kergliiklustee

01.08.2017 Tallinn.ee

Kakumäe tee serva rajatakse asfaltkattega kergliiklustee, mis ühendab Kakumäe poolsaare tipus oleva kergliiklustee Tallinna ülejäänud kergliiklusteede võrgustikuga.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas täna riigihanke „Kakumäe tee (Landi tee – Soolahe tee) kergliiklustee rajamine“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja. Kergliiklustee rajamiseks välja kuulutatud riigihankele esitati neli pakkumust. Riigihanke võitis Altos Teed OÜ ja OÜ Üle ühispakkumus, ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 551 000 eurot. Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkujaga peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest 14-päevase vaidlustusaja möödumist.

Kakumäe teele lõigus Landi tn – Soolahe tee rajatava kergliiklustee pikkus on 1,2 km ja laius 3 meetrit. Ühes kergliiklustee rajamisega rekonstrueeritakse kõik kergliiklusteega ristuvad mahasõidud erakinnistutele ning kergliiklustee alla rajatakse kogupikkuses drenaažtorustik.

Liikluse rahustamiseks rajatakse Kakumäe tee ja Merihärja tänava ristmikule sõidutee kitsendus laiusega 3m. Lisaks korrigeeritakse Kakumäe tee ja Landi tee ristmiku lahendust ning rajatakse 1,5m laiune ühendustee Landi tänavalt Landi bussipeatuseni.

Töödega alustatakse augusti teises pooles ning planeeritud lõpptähtaeg on november 2017.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tallinnas elab 445 480 inimest

01.08.2017 Tallinn.ee

Rahvastikuregistri andmeil elab 1. augusti seisuga pealinnas 445 480 inimest, juulis kasvas Tallinna elanike arv 232 inimese võrra.

Seitsme kuuga kasvas pealinna elanike arv 1857 inimese võrra – uue aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest.

Möödunud aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 4106 inimese võrra – eelmise aasta 1. jaanuaril elas pealinnas 439 517 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv aga rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 29 336 inimese ehk 7% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Merko sõlmis ehituslepingu Ranna alajaama renoveerimistöödeks

01.08.2017 Tõnu Toompark

31. juulil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Infra ja Elering AS vahel leping Ranna 110 kV alajaama renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gonsiori 3a, Tallinn.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Tallinna kesklinna elektriga varustav olulisim kõrgepinge sõlmalajaam võtmed kätte meetodil. Lepingu mahtu kuuluvad projekteerimine, amortiseerunud alajaama hoone rekonstrueerimine, uute kõrgepinge seadmete, releede ja juhtimisseadmete tarne, elektritööd ning seadistustööd. Kesklinna kitsastes oludes asuva alajaama rekonstrueerimine tuleb teostada kahe etapi kaupa, et tagada Tallinna kesklinna elektrivarustus renoveerimistööde ajal. Ruumipuuduse tõttu paigaldatakse alajaama esimest korda Eestis 110kV isoleeritud latid, mis võimaldavad kitsastele oludele vaatamata turvaliselt tagada suure võimsuse ülekande.

Lepingu maksumus on ligikaudu 2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad 2017. aasta augustis ning lõpevad 2019. aasta novembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Baltic Horizon Fond lõpetas turutegemise lepingu Orion Securities UAB’ga

01.08.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fondi (Fond) fondivalitseja informeerib turutegemise lepingu lõpetamisest Orion Securities UAB-ga. Lepingu kehtivuse viimane päev on 31. juuli 2017.

Turutegemise leping sõlmiti 2016. a. augustis pärast Fondi osakute esmast avalikku pakkumist eesmärgiga suurendada Fondi osakute likviidsust Nasdaq Tallinna börsil. Fondivalitseja lõpetas lepingu, kuna Fondi osakute täiendavate avalike pakkumiste tulemusena on Fondi investorite hulk ning osakute kauplemise aktiivsus kasvanud ning seetõttu ei ole vajalik kahe turutegijaga Tallinna börsil jätkata.

Turutegemise lepingud Swedbank AS-iga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Tallinna turul ja Mangold Fondkimission AB-ga likviidsuse pakkumiseks Nasdaq Stockholmi turul on jätkuvalt kehtivad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

“Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17-25/10/2017 Kinnisvarakoolis

01.08.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolituse eesmärk on läbida kõik oluline info, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Riigi Kinnisvara AS projektijuht Marko Sula, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingute arv, käive ja hinnad on jätkuvalt tõusuteel

01.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 5586 korteritehingut. Aastaga suurenes tehingute arv 3,4%. Kvartal varem oli tehingute arv 5415 ja aastane kasv 18,9%.

Võime julgelt öelda, et tehingute arv on kõrgel tasemel. Seda aitavad hoida soodsad laenutingimused, kasvavad palgad ja kõrge tööhõive määr. Oma osa suurel tehingute arvul on suurel pakkumisel ehk avaral valikuvõimalusel, mis on peamiselt koondunud muidugi kinnisvaraturu kõige kuumemasse piirkonda ehk Tallinnasse ja selle vahetusse ümbrusesse.

Suur tehingute arv on kasvatanud korteritehingute käivet. 2017 II kvartali korteritehingute summaarne käive Eestis oli 337 miljonit eurot ehk aastatagusest 5,5% rohkem. Tehingute rahalise käibe suurenemise taga on peaasjalikult uued ehk keskmisest kallimad korterid, millega tehtavate tehingute arv on kasvanud.

Kogu Eesti korteriomandite tehingute keskmine hind oli 2017 II kvartalis 1098 €/m². Aastatagusega võrreldes on hind 3,4% kõrgemal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Riigi Kinnisvara: Kuulutati välja Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone arhitektuurivõistlus

31.07.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Rakvere Ametikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Rakvere Ametikooli õpilaskodu uue hoone rajamiseks.

Kavandatav hoone peab sobima arhitektuurselt ja linnaehituslikult oma asukohale, olema rajatav optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale. Hoonete energiatõhususe klass peab olema A ja vastama liginullenergia piirväärtusele.

Kuni 3 000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga ja 200 majutuskohaga uus õpilaskodu on kavas ehitada Rakvere linna Piiri 8 kinnistule ametikooli olemasoleva õpilaskodu asemele, kuna selle infrastruktuur on täielikult amortiseerunud.

Ideelahendustes hinnatakse vastavust tellija vajadustele ja ülesandele, energiasäästlikkust ja ehitus- ja ekspluatatsioonikulusid ning arhitektuurset lahendust ja suhestumist olemasolevate ajalooliste hoonetega.

Välisviimistluses tuleb kasutada kvaliteetseid ja kestvaid materjale, keelatud on kasutada algupärast jäljendavaid materjale ja laus peegelklaase.

Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Hoone näol on tegemist riigi ja linna seisukohalt olulise objektiga, mis peaks olema esinduslik ja ajaloolise hoonestuse vääriline. Samas peab lahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet madalate ekspluatatsioonikuludega.

Peale majutusruumide peavad õpilaskodus olema muuhulgas huvitegevuste ruumid, jõu- ja aeroobikasaal ning vastavad riietusruumid. Kavandatav hoone peab toetama ka ehituse-, turismi-, toitlustuse- ja majutusteeninduse õppekavarühmade õppetegevust ning koolipraktikate läbiviimist.

Välialade kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada multifunktsionaalse spordiväljaku rajamisega. Kõik rajatised, teed, platsid, väikevormid ja haljastus peavad moodustama ühtse terviku ja toimima Rakvere Ametikooli õppekompleksi osana.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. september ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada oktoobri lõpus. Ideekonkursi preemiafond on kokku 14 000 eurot.

Hoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse eskiisprojekti tellimiseks ning eraldi hilisemate järgnevate projektistaadiumite koostamiseks ideekonkursi võitjaga. Eskiisprojekti koostamiseks on kavandatud kuni 23 340 eurot ning järgnevate projektistaadiumite koostamiseks kogusummas kuni 154 200 eurot. Summadele lisandub käibemaks.

Riigihange „Rakvere Ametikooli õpilaskodu hoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 189547.

Rakvere Ametikool on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib ligikaudu 750 õpilast üle Eesti. Viimasel viiel õppeaastal on Rakvere Ametikooli õpilaskodus elanud 156-205 õpilast aastas. Lisaks pakub õpilaskodu majutusteenust Rakvere linna gümnaasiumites õppivatele maakonna õpilastele, keda on olnud 10-15 õpilast õppeaastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elu korteriühistus: Suitsetamine rõdul

31.07.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Kas ma saan keelata enda naabril rõdul suitsetamise? Iga kord, kui ta rõdule suitsetama läheb, on seda haisu tunda ka minu korteris.

Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu. Tubakaseaduse § 29 p 19 keelab suitsetada vaid korrusmaja nendes ruumides, mis on korteriühistu liikmete poolt üldkasutatavad, see tähendab, et suitsetada ei tohi korterielamu koridorides, trepikodades ja muudes üldkasutatavates ruumides, nt liftides, keldrites ja pööningutel. Rõdudel suitsetamine ei ole keelatud.

Lahendusena võivad korteriomanikud nimetatud küsimuse võtta päevakorda korteriomanike üldkoosolekul, kus kõik korteriomanikud peavad jõudma kokkuleppele suitsetamise keelamise kohta rõdudel. Sellisel juhul peaks vastavasisulise märke kandma ka kinnistusraamatusse.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Statistikaamet: Juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

31.07.2017 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, siis juunis kasv kiirenes.

2017. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 593,1 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu kasv juunis kiirenes. Kui mais kasvas nende ettevõtete müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%, siis juunis oli kasv 11%. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga ligi kolmandiku (32%). Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (22%). Juunis pöördus taas tõusule ka eelnevatel kuudel langust näidanud apteekide ja kosmeetikatarvete kaupluste müügitulu, mis kasvas võrreldes varasema aasta sama kuuga 5%. Samuti kasvas müügitulu pärast maikuist langust tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (6%) ning muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) (5%). Juunis jätkus müügitulu kasv ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kaupluses (7%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (2%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu jäi 2016. aasta juuniga võrreldes samale tasemele.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis aprillis ja mais langust näitas, pöördus juunis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta juuniga võrreldes 3%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes juunis jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2017. aasta kuue kuuga (jaanuar–juuni) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 2%.

Statistika aluseks on Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Juuni tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

31.07.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta juunis 15% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Mäetööstuse toodangu ligi kahekordse suurenemise võrreldes mullusega põhjustas erakordselt vähene põlevkivi tootmine eelmise aasta juunis.

Juunis toodeti töötlevas tööstuses 10% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid juunis eelmise aasta juuni mahtu. Mahu kasvu põhjustas eelkõige puittoodete, metalltoodete, toiduainete ja elektriseadmete tootmise suurenemine. Toodang suurenes ka mootorsõidukite, masinate ja seadmete ning ehitusmaterjalide tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete, mööbli ja tekstiili tootmises.

Välisturule müüdi käesoleva aasta juunis 66% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta juuniga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 3%, müük kodumaisele turule 17%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta juunis tööstuses kokku 1% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, töötlevas tööstuses aga 3% rohkem.

2016. aasta juuniga võrreldes toodeti elektrit 36% ja soojust 15% rohkem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuni 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,1	17,4	14,5
Energeetika	-7,8	31,8	31,8
Mäetööstus	-19,4	99,5	95,5
Töötlev tööstus	3,2	13,1	10,1
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	16,9	31,3	28,2
toiduainete tootmine	-1,1	2,8	0,8
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-1,2	-8,7	-11,2
metalltoodete tootmine	-1,1	16,7	12,7
elektriseadmete tootmine	2,7	17,4	13,2
mööblitootmine	-0,5	3,5	-0,4
mootorsõidukite tootmine	-2,5	14,9	12,2
ehitusmaterjali tootmine	2,1	14,9	12,2
masinate ja seadmete tootmine	4,3	27,3	23,0
tekstiilitootmine	-2,6	-0,9	-3,7

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.07.2017 ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.07.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.