Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
 

Swedbank: Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu

07.12.2017

SwedbankHinnatõus kiirenes novembris oodatult, 4,2 protsendini. Inflatsiooni panustasid kõige rohkem toit, alkohol ja mootorikütused. Hinnatõus kiirenes mootorikütuste kallinemise tõttu.

171207 Panus hinnaindeksisse, protsendipunkti

Toiduained kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Nende hindu mõjutas piima- ja köögi- ning puuviljade hindade tõus. Hinnatõusu taga on põllumajanduse jaoks ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Novembris oli toornafta hind eurodes 23% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel, eelkõige Saudi Araabias. Novembris otsustas OPEC pikendada tootmiskvoote järgmise aasta lõpuni.

Järgmisel aastal peaks hinnatõus mõnevõrra aeglustuma

Swedbanki prognoosi järgi aeglustub hinnatõus selle aasta 3,5 protsendilt järgmisel aastal 3,0 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Hinnatõusu aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

EKÜL: Kortermajas peetakse tuleohuks napsutavaid ja suitsetavaid naabreid, kahtlast kraami keldris ja aegunud juhtmestikku

07.12.2017

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis koostöös Päästeametiga tänavu läbi tuleohutusalase teavitusprojekti, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele korterelamutes ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Projekti osana korraldas Eesti Korteriühistute Liit veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal.

Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas korteriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud. “Arvamused jäid üsnagi tasavägiseks: kui veidi üle poolte vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, siis 46% vastanuist oli arvamusel, et kodumajas on probleem olemas,” kommenteeris EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.

Kuigi enamik vastanuist polnud tuleõnnetust kodumajas kogenud, nentis 19% vastanuist, et punane kukk on kahjuks nende eluaset väisanud. “Põhjuseid esitati mitmeid, teiste seas näiteks keldri- ja puukuuride põlengud, mittekorras elektriseadmetest või küttekoldest alguse saanud tulekahju jne,” loetles Jaadla. Suurimaks tuleohuks oma majas peetigi just aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu.

“Kui trepimademel troonib kellegi vana kapp, vähendab see päästetee laiust,” selgitas Päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelvalvebüroo peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu. Kui elanik siiski jonnakalt oma koli trepikojast ära viia ei taha, tuleks Suurtalu sõnul katsuda alguses ühistul oma jõududega hakkama saada. “Võib üles panna sildid äraviimise kohta vms, see võib aidata. Kõige viimases hädas aitab päästeameti ettekirjutus, kuid seda tehakse ikka ühistule, mitte üksikule korteriomanikule,” selgitas ta. “Kortermajas peaks kõik need reeglid – ladustamine, tehnosüsteemide muutmine jne. – olema kirja pandud korteriühistu sisekorraeeskirjas,” andis Suurtalu nõu. “Kui dokumendid puuduvad, on üksikisikutele raske selgeks teha, kuidas toimida.”

Kelder on tema sõnul arvestatud tuletõkkesektsiooniks, seal ei tohiks Suurtalu sõnul hoiustada ohtlikke, veel enam isesüttivaid materjale. Trepikojas võib saatuslikuks saada ka hooletu ümberkäimine tulega: hõõguvast suitsukonist või küünlast võib samuti tulekahju alguse saada.

“Varasemalt on olnud juhtumeid, kus kortermaja keldriboksis hoitakse lausa eluohtlikku kogust kemikaale, kuigi see on seadusvastane,” hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Korteriomanik on kohustatud nii kaasomandi osa kui ka korteriomandi reaalosa kasutama nii, et see oleks kooskõlas seadustega, korteriomanike otsustega ega kahjustaks teiste omanike õigus. Korteriomaniku kohustus kasutada kaasomandi osa kookõlas seadustega hõlmab endas kohustust arvestada kaasomandi kasutamisel kemikaaliseaduses, rahvatervise seaduses, korteriomandiseaduses jt seadustes sätestatud nõudeid,” rääkis ta. “Nii nagu korteris, tuleb ka keldris ja trepikojas pidada silmas ohutusnõudeid, hoida puhtust ja korda ning täita ühistu poolt seatud sisekorraeeskirju.”

Küsitlusest selgub aga, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud Päästeameti või EKÜL jagatud tuleohtusalaste infomaterjalidega. Päästeameti ohutusjärelevalve järgmise aasta üheks fookuseks on tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel, kavas on läbi viia kontrollkäike kortermajades, esimene kontrollreid toimub 15.-19. jaanuaril 2018.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: büroopindade turgu kimbutab kõva konkurents

07.12.2017

Arco VaraLiigsuur pakkumine iseloomustab eelkõige pealinna büroopindade turgu, investorid vaatavad üha enam tööstuskinnisvara ja hea asukohaga kaubanduspindade suunas.

Ärikinnisvara ja ennekõike just büroopindade turul on alanud ülepakkumise periood, mistõttu on mõistlik lähitulevikus oma investeeringust väljuda plaanivatel investoritel kaaluda väljumist mõnevõrra varem. Või siis seda hoopis oluliselt edasi lükata ning arvestada vahepealse survega üürihindadele ning kasvavale vakantsile või vähemalt suuremale üürnike voolavusele.

Uusi büroopindu ehitatakse Tallinnas väga palju – see on rentaabel äri. Viimasel paaril aastal on pealinna juurde tulnud ca 50,000 – 100,000 m2 kontoripinda aastas, selle aasta kolmanda kvartali seisuga üle 85,000 m2. Juba kolm aastat tagasi kõneldi, et kuhu veel minna on, ent ehitustegevus on siiani püsinud aktiivne. Eriti kesklinnas ja Ülemiste City’s.

Üürnikke uutele A-klassi büroopindadele võidetakse vanematest, B-klassi kontoritest, kus töötingimused ei ole nii head. Uute büroode täitumine kõigub siiski ühest äärmusest teise – on hooneid, mis broneeritakse juba enne valmimist, on hooneid, mis ei taha kuidagi täituda. Mujal Eestis rajatakse büroohooneid ja –pindu tagasihoidlikult – ehitushind on ehk kallimgi, rendihind mitu korda väiksem. Samas – väikelinnades vajavad lähiaastatel A-klassi pindu ja hooneid riigiasutused, mis on kavas Tallinnast ära kolida. Küllap peagi tekib ka investoreid, sest tootlust otsivat raha on turul palju ning sobilikke lahendusi vähe. Raha valgub ka järjest enam pealinnast laiali mujale Eestisse.

Tööstuskinnisvara on popp

Viimasel ajal on investeeringud kasvanud aga hoopis pikkade lepingutega tööstuskinnisvarasse, kus tootlikkus on suurem kui büroo- ja kaubanduspindade puhul. Siiski näidatakse suurt huvi üles ka nähtava asukohaga kauplusepindade vastu. Kindlate üürnikega ärikinnisvara vastu tunnevad aktiivsemat huvi nii kohalikud kui välisinvestorid.

Kogenud investorile on tihtipeale olulisem objekti likviidsus ning jätkusuutlikkus kui tootluse viimase protsendipunkti taga ajamine. Ollakse valmis tegema ka madalama tootlusega kuid kindlamaid investeeringuid ärikinnisvarasse, saades seeläbi omakapitalile korraliku tootluse. Heade objektide järele on selge nõudlus ja nende eest ollakse nõus ka maksma. Ka müügiperioodid on oluliselt lühenenud võrreldes aastatetaguse ajaga. Majanduskeskkond on hea, investeeringud on asunud taas kasvama ning otsitakse võimalusi oma tegevuse laiendamiseks.

Pangaintressid on endiselt madalad ja laenuraha pakkumine laialdane, kuid peab siiski arvestama, et tingimused selle raha kättesaamiseks on võrdlemisi karmilt reguleeritud. Enamasti jääb ärikinnisvaras laenuvõimendus täna 50-60% juurde.

Mis tulevikku puudutab, siis nii rajatavad büroohooned kui korterelamud peavad alates 31. detsembrist 2020 olema liginullenergiahooned, avaliku sektori hooned juba alates 31. detsembrist 2018 – see tõstab tänast ehitushinda 10-15%.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Eesti Pank: Eesti maksebilansi teenuste konto ülejääk oli kolmandas kvartalis kõigi aegade suurim

07.12.2017
  • Eesti PankMaksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 241 miljonit eurot (4,2% SKPst) ehk 50 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Ülejääk põhines teenuste konto rekordiliselt positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import). Samal ajal kasvas kaubavahetuse puudujääk. Maksebilansi kapitalikonto järgi suurenes investeerimistoetuste maht 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi kaks korda ja oli 95 miljonit eurot
  • Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool1 163 miljonit eurot ning selle põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse
  • Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et kolmanda kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst) Investeerimispositsioon liikus kuuendat kvartalit järjest tasakaalu suunas
  • Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Võlanõuete maht suurenes kvartaliga 412 miljonit, võlakohustused aga 142 miljonit eurot

2017. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 241 miljonit eurot. Selle põhjustasid endiselt teenuste konto ülejäägi kasv ning teisese tulu (sh välisabi) netosissevool. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 567 miljonit eurot ehk 9% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Ülejääki suurendasid eeskätt arvuti- ja ehitusteenused ning õhutranspordi reisijatevedu. Kaupade konto puudujääk suurenes aastaga 83% ja oli 246 miljonit eurot. Kaubavahetuse puudujääk kasvas eelkõige seetõttu, et vähenes elektriseadmete väljavedu ja vahenduskaupade netoeksport ning suurenes transpordivahendite sissevedu. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3%, sissevedu aga 7%. Kapitalikonto ülejääk oli 49 miljonit eurot ehk sama suur kui aasta tagasi. 2016. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes suurenes investeerimistoetuste maht peaaegu kaks korda. Kapitalikonto ülejääki vähendas aga suures mahus saastekvootide ostmine.

Jooksev- ja kapitalikonto summa kokku ehk netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 291 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes jätkuvalt netolaenuandja: riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 163 miljoni euro võrra välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid pensionifondide ja valitsemissektori investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse. Investeeringute netoväljavool pangandussüsteemi, st krediidiasutuste ja Eesti Panga kaudu, oli 672 miljonit eurot. Selle taga olid krediidiasutuste struktuurimuudatused, mille tulemusena vähenesid nende kohustused emapankade vastu. Samal ajal asendusid ettevõtete senised laenukohustused residentidest krediidiasutuste vastu kohustustega välismaiste krediidiasutuste vastu. Nagu teiseski kvartalis ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu. Investeeringute sissevool suurenes krediidiasutuste omakapitali tehtud investeeringute ja mittefinantsettevõtete Eestis teenitud kasumite reinvesteerimise tõttu.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused 2017. aasta kolmanda kvartali lõpus välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (33% SKPst). Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 68 miljoni euro võrra tasakaalu suunas.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 2,7 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKPst). Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka -kohustused.

Üksikasjalikumat infot maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla kohta vt välissektori statistikast.

Joonis 1. Jooksevkonto struktuur, % SKPst

171207 Jooksevkonto struktuur % SKPst

Joonis 2. Finantskonto struktuur, % SKPst

171207 Finantskonto struktuur, % SKPst

1 Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, siis on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, siis on tegemist netoväljavooluga.

2017. aasta esialgse maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 8. märtsil 2018 kell 8.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutasid novembris enim toit ja mootorikütus

07.12.2017

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 4,2%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta novembriga võrreldes 5,4% ja teenused 2,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 8,3% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.

Eelmise aasta novembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 7,8% kallinemine, mis andis kogutõusust kaks viiendikku. Piim, piimatooted ja munad  kallinesid 13,3%, köögivili 17,2% ja puuvili 14,6%. Mootorikütuse ning alkohoolsete jookide ja tubaka kallinemine andsid kogutõusust kumbki viiendiku, kusjuures viimasest poole andis õlle 27,2% hinnatõus. Nii bensiin kui ka diislikütus olid 16% kallimad kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on eelmise aasta novembriga võrreldes enim kallinenud või (54%), kartul (28%) ja värske köögivili (23%).

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 4,2% märtsis 2012, mil muutus oli 4,4%.

Oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit novembris kõige rohkem mootorikütuse 7,8% hinnatõus. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas ka toidu 1% kallinemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2017
Kaubagrupp November 2016 – november 2017, % Oktoober 2017 – november 2017, %
KOKKU 4,2 0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid 7,8 1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 12,2 -0,4
Riietus ja jalatsid 1,8 -0,6
Eluase 2,0 0,2
Majapidamine 0,9 0,1
Tervishoid 0,3 -0,2
Transport 6,0 2,7
Side -5,2 0,1
Vaba aeg 1,2 -0,9
Haridus ja lasteasutused -4,9 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,3 -0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused 4,1 1,3

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Tondi sõjaväelinnaku naabrusse kavandatakse korterelamuid

07.12.2017

TallinnTallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, mis loob võimalused Tondi asumisse endise sõjaväelinnaku naabrusesse kümne korterelamu rajamiseks.

Detailplaneeringuala asub Kristiine linnaosas Tondi asumis Marsi, Sõjakooli, Sammu ja Seebi tänava vahelises kvartalis. Detailplaneering hõlmab 2,41 ha suuruse maa-ala.

Planeeritud ala piirneb arhitektuurimälestiseks tunnistatud Tondi sõjaväelinnaku kasarmutega ja tallihoonega. Detailplaneeringu koostamisega soovitakse määrata ehitusõigus kokku kümne kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu ning alajaama rajamiseks. Lisaks on detailplaneeringus lahendatud ala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Detailplaneering on kooskõlas Kristiine linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritud maa-ala segahoonestusala ja arenguala juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tondi Kvartal. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Alale uue detailplaneeringu koostamise tingis vajadus moodustada väiksemad krundid ning määrata kruntidele elamumaa sihtotstarve. Uue planeeringuga kavandatakse alale 15 asemel 10 korterelamut ning arvestades, et piirkond on kujunemas pigem elurajooniks, ei ole otstarbekas sinna kavandada osalist ärifunktsiooni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Kristiine Linnaosa Valitsus korraldavad lähiajal vastuvõetud detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Nasdaq: Baltic Horizon Fund täiendavate fondiosakute noteerimisest Balti fondinimekirjas

06.12.2017

NasdaqVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 5. detsembri 2017. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 12 784 768 osakut kauplemisele Börsi fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on neljapäev, 7. detsember 2017. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev. Seega kaubeldakse alates 7. detsembrist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 77 440 638 Baltic Horizon Fund’i osakuga (ISIN: EE3500110244).

Baltic Horizon Fund’i prospekt, prospekti lisad ja prospekti kokkuvõted asuvad Nasdaq Baltic kodulehel emitendi detailvaates: http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3500110244&list=5&currency=EUR&pg=nontradeddetails&tab=company&lang=et

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Capital Mill: Nordecon ehitab Capital Milli tellimusel Saue linna servale energiatõhusa kortermaja

06.12.2017

Capital MillNordecon AS ja Capital Mill sõlmisid lepingu Saue linna servale kortermaja ehitamiseks. Aadressile Kuuseheki 50 rajatava A-klassi energiamärgisega maja ehitusmaksumus on ligi 4 miljonit eurot. Kolmekordne 48 korteriga maja valmib 2019. aasta jaanuaris.

„Hästi läbi mõeldud arendustel on täna suur müügipotentsiaal, sest koduotsijad on muutunud aina nõudlikumaks. A-energiaklassi, mõistliku hinna ja rahuliku elukeskkonnaga on Sauele ehitatava arenduse puhul mitmed olulised tingimused täidetud,“ rääkis Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Kesklinnas elamine ei ole kõigile meelepärane ning seepärast otsitakse elupaika aina enam Tallinna piirest välja, kuid eeldusel, et hea ühendus töökohaga säiliks.“

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Kuuseheki projekt ehtne näide sellest, et kvaliteet ja mugavus ei pea olema talumatult kallis. „Suurepärase projekteerimis- ja ehitusmeeskonnaga oleme kujundanud esimese A-klassi maja Tallinnast väljas, hoides müügihinna taseme alla Harjumaa keskmise. Lisaks energiatõhususele on tugevat rõhku pandud ka efektiivsetele plaanilahendustele, siseviimistlusmaterjalidele ja ka meeldivale elukeskkonnale suure haljastatud hoovi näol“

Vaivundamendil maja on 3-korruseline, hoone brutopind on kokku 4 155 m² ja netopind 3500 m². Majas on 48 korterit, mis on 2–4 toalised. Hoone ehitatakse vastavalt kehtivatele A-energiamärgise nõuetele tagades nii oluliselt madalamad tarbimiskulud, kui pika hoone eluea. Kuuseheki 50 lähedal asuvast Saue raudteejaamast jõuab kesklinna alla poole tunniga.

Lisaks päikesepaneelidele katusel paigaldatakse hoone seintesse 160 mm paksune IKO Enertherm Alu 50 soojustus ning hoovi elektriautode laadimiskohad. Hoone garantiiperiood on 3 aastat.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

171206 Capital Mill

171206 Capital Mill 2

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Arco Vara: Laenu saab veel headel tingimustel

06.12.2017

Arco VaraKuna mõistlikud intressid ja laenu lihtne kättesaadavus ei pruugi enam väga pikalt kesta, tasub müügisoovi korral tegutseda juba täna – võimalikke ostjaid on rohkem.

Praegu on hea aeg kinnisvara müügiks, sest laenu kättesaadavus ning tingimused on endiselt vägagi vastuvõetavad nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Tänane olukord laenuturul ei püsi igavesti.

Eesti kinnisvaraturul on 2010. aastast alates olnud märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga-aastast kasvu. 2016. aastal jäid need kiirelt pidama.

2017. aasta kolmandas kvartalis tehti 3,5% vähem ostu-müügitehinguid kui käesoleva aasta teises kvartalis. Kinnisvaratehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks kujunes 3. kvartalis 61 000 eurot, mis on võrreldes aastataguse sama perioodiga 6% vähem.

Laenuturul suur konkurents – klient võidab

Koduostjatele on laenuraha praegu hästi kättesaadav ja soodne – Euribor on põhimõtteliselt negatiivne ja intressimarginaalid 2-3% vahemikus. Laenuturul on tunda tugevat konkurentsi, huvilistel on võimalik valida erinevate pankade vahel ning saada osa mitmesugustest soodustustest.

Kindlasti soodustab aktiivset laenuturgu ka majanduse hea seis, kõrge tööhõive määr ja töötasude suurenemine. Suheldes paljude klientide ja kolleegidega, on kuulda ka mõtet “osta siis, kui turg läheb langusesse“. Selles on kindlasti oma tõde, aga niisugune samm eeldab väga suurt omafinantseeringut, sest pangad ei pruugi laenu andmises sel hetkel enam nii abivalmid olla.

Varasemast on teada, et kui majandus läheb langusesse ja kinnisvaraturg koos sellega või vastupidi, siis muudavad pangad kardinaalselt oma laenupoliitikat. Eelnevalt kirjeldatud majanduskeskkonnas kahaneb laenukõlbulike klientide hulk märgatavalt. Seega – kinnisvara müümine muutub veelgi raskemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara: Tiskre külla kerkib omanäoline kortermaja

06.12.2017

Arco VaraArco Vara alustas uue kortermaja müüki Harku vallas Tiskre külas Möldre teel. Hoone muudab eriliseks elamispindade paigutus – sellesse tuleb kaheksa tavapärast ning kuus ridaelamu-tüüpi korterit.

14 korteriga maja, mida arendab Booking Resort Development OÜ, on osaliselt kahe- ja osaliselt kolmekorruseline. Kõrgemas osas saab paiknema neli 2-toalist ja neli 3-toalist korterit, viimased on rõduga. Hoone kahekordsesse osasse rajatakse kuus 4-toalist ridaelamu-tüüpi korterit, mis paiknevad läbi kahe korruse ning avanevad privaatsele terrassile.

Gaasiküte ja igasse korterisse ehitatav kaasaegne sundventilatsioonisüsteem tagavad madalad küttekulud, hoone on B-energiaklassiga. Korterite hinnad algavad 100 000 eurost ja ridaelamubokside hinnad 169 000 eurost. Möldre tee 1 kortermaja valmib 2018. aasta suvel.

Tiskre paikneb Tallinna piiril – kõigest mõne kilomeetri kaugusel Rocca al Marest ja Tabasalust. Piirkonda iseloomustab kaunis loodus ning üha arenev elukeskkond. Tegevusi jagub nii peredele kui ka noortele.

„Möldre tee 1 korterid sobivad oma suuruse ja planeeringu poolest nii peredele kui esimest kodu otsivatele noortele. Lastega perede jaoks on meeldiv, et vähem kui 2 km kaugusele Möldre teest jäävad Harkujärve Põhikool ja Alasniidu lasteaed ning tuleval aastal valmib uus Harkujärve lasteaed,“ ütleb objekti maakler Märt Roos. „Ka lähim keskus Tabasalu kõigi oma vaba aja veetmise võimaluste, tervise- ja spordirajatiste, gümnaasiumi ning ostu- ja söögikohtadega on vaid paari kilomeetri kaugusel.“

Arco Vara AS on 1992. aastal Eestis asutatud kinnisvarakontsern, mille esindused asuvad Eestis, Lätis ja Bulgaarias. Ettevõte tähistab sel aastal oma 25. juubelit, olles sellega esimene kinnisvaraettevõte Eestis. Arco Varal on esindused ja esindajad üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Järvamaal, Läänemaal ning Võru- ja Põlvamaal.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Oktoobris majutusettevõtetes peatunud turistide arv suurenes

06.12.2017

StatistikaametEesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta oktoobris 271 000 sise- ja välisturisti, mida on 1% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 166 000 välis- ja 105 000 siseturisti. Välisturiste peatus majutusettevõtetes vähem kui 2016. aasta oktoobris, siseturiste oli 5% enam. Välisturistide arvu mõjutas enim Soome turistide arvu 13% vähenemine. Vähem turiste saabus ka Rootsist (-16%), Taanist (-14%) ja Norrast (-11%). Samal ajal paljudest Euroopa Liidu riikidest, samuti Venemaalt ja Aasia riikidest tulnud turistide arv suurenes. 120 000 turisti ehk 73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 8% ja 6% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% välisturistidest. 65% välisturistidest oli puhkusereisil ja 27% tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

39% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest 60% olid puhkuse- ja 26% tööreisil. Harju maakonnas peatus 28%, Pärnu ja Tartu maakonnas kummaski 14% ning Ida-Viru maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Oktoobris pakkus teenust 1014 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 20 000 tuba ja 47 000 voodikohta. Täidetud oli 46% tubadest ja 35% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis oktoobris keskmiselt 38 eurot – kolm eurot rohkem kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 45, Tartu maakonnas 35,

Ida-Viru maakonnas 30 ja Pärnu maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, oktoober 2017
  Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 014 209 60 108 310 327
Toad 20 462 8 484 1 329 1 594 4 668 4 387
Voodikohad 46 819 18 240 3 097 4 042 10 743 10 697
Tubade täitumus, % 46 62 48 25 39 29
Voodikohtade täitumus, % 35 49 37 19 31 21
Majutatud 270 822 153 214 19 006 12 970 46 354 39 278
Ööbimised 508 470 276 750 35 770 24 102 103 507 68 341
Eesti elanikud 179 339 49 509 20 481 17 901 47 722 43 726
väliskülastajad 329 131 227 241 15 289 6 201 55 785 24 615
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 38 45 30 32 29 32

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuukokkuvõtte 17 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ole kursis värskete kinnisvarauudistega – telli Adaur.ee uudiskiri

06.12.2017

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

 

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Maamüüjate hinnaootused kerkivad

06.12.2017

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE vahendusel ostjaid otsivate maatükkide keskmine pakkumishind 2017. novembris oli 40 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on maade müügipakkumiste hinnad kerkinud mõõduka 7% võrra.

Eesti keskmisest enam ehk 9% on kerkinud Harjuma maade müügipakkumiste hinnaootused. Harju maakonna maade eest küsiti novembris keskmiselt 53 €/m². See on eelmise aasta vastavast näitajast 9% enam.

Seejuures on portaalis KV.EE Tallinna maade müügipakkumiste keskmine hind aastataguse ajaga võrreldes vähenenud isegi viiendiku võrra. Kinnisvaraturul toimuvat vaadates ei saa me kuidagi rääkida maade hinnalangusest. Nii on Tallinna 173 eurolt 140 eurole langenud maade müügipakkumiste ruutmeetrihinna taga muutused pakkumiste struktuuris. Teisisõnu on pakkumiste seas vähenenud kallimate maatükkide proportsioon.

Erinevalt Tallinna maade müügipakkumiste keskmisest hinnast on Tartu maamüüjate hinnaootused sootuks tõusnud. Tänavu novembris küsiti portaali KV.EE vahendusel Tartu maade müügipakkumiste eest aastatagusest 15% kõrgemat hinda ehk 48 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

  Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond/piirkond 11/2016 11/2017 Muutus, %
Eesti 38 40 7%
Harjumaa 49 53 9%
Hiiumaa   4 NA
Ida-Virumaa 31 33 7%
Jõgevamaa 15 16 12%
Järvamaa   3 NA
Läänemaa 12 16 38%
L-Virumaa 10 11 11%
Põlvamaa 11 8 -27%
Pärnumaa 20 26 32%
Raplamaa 14 13 -11%
Saaremaa 19 18 -2%
Tartumaa 29 24 -15%
Valgamaa 6 12 111%
Viljandimaa 49 41 -16%
Võrumaa 17 16 -6%
       
Narva 42 38 -10%
Pärnu 62 60 -3%
Tallinn 173 140 -19%
Tartu 41 48 15%

171206 Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Kinnisvara arendusturu konkurentsianalüüs

06.12.2017

Tõnu ToomparkKorterite arendustegevuses on tähtis teada, mis turul toimub:

  • kes on konkurendid;
  • mida konkurendid pakuvad;
  • millised projektid müüvad ja millised mitte;
  • mis müüb kiiremini, mis aeglasemalt;
  • millised on hinnatasemed;
  • milline on pakkumiste struktuur / müük toalisuse alusel;
  • milline on pakkumiste struktuur / müük korterite toalisuse alusel;
  • …?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse konkurentsianalüüs.

Olen konkurentsiolukorra selgitamiseks välja töötanud selge struktuuriga ja hästi võrreldava malli, mis paneb erinevad konkureerivad projektid kõrvuti ja aitab hästi välja tuua konkureerivate projektide erinevused ja sarnasused.

Kas tunned huvi? Võta ühendust ja räägime: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

Üürileandjale annab head nõu käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

06.12.2017

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab head nõu suurematele ja väiksematele eluruumide üürileandjatele.

Käsiraamat vaatab põhjalikult, kuidas optimeerida üürileandmise majanduslik pool. Lähemalt on uuritud, kuidas võiks üüriäri olla majanduslikult tasuv, et sellest ei kujuneks unustamatu õudusunenägu.

Käsiraamatus on oskuslikult lahti seletatud eluruumide üürivaldkonna juriidiline taust alates üürilepingu sõlmimisest selle muutmiseni ja lõpetamiseni kuni üürisuhtes ilmnevate probleemide lahendamiseni.

Käsiraamatu autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes mõlemad on Kinnisvarakooli üürikoolituse lektorid.

Soeta käsiraamat Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused
1 2 3 … 963 964 965 … 1,700 1,701 1,702