Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Esmakordselt Kinnisvarakoolis – koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?”

19.05.2017 Margot Toompark

Koolitus “Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub 27/05/2017. Koolituse eesmärk on anda osalejatele teadmisi ja nõuandeid, kuidas toimetada oma kinnisvaraga, kui soovitakse tegeleda lühiajalise üürile andmisega.

Koolitus annab põhjalikud teadmised lühiajalise üürimise õiguslikust regulatsioonist ja ülevaate lühiajalise üürimise võimalustest ning riskidest praktiliste näidete baasil.

Koolitusele on oodatud:

eraisikud, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasnevaid riske ja võimalusi;
inimesed, kes plaanivad soetada eluruumi selle lühiajaliseks üürile andmiseks;
investorid, kes soovivad oma investeeringuid teha kinnisvarasse;
kõik, keda kõnetab lühiajalise üürimise teema.

Lektorid on oma ala spetsialistid:

Neeme Liivlaid, Goodson & Red OÜ asutaja ja juht;
Maret Hallikma, Advokaadibüroo Primus vandeadvokaat;
Tõnis Room, Booking.com esindaja Eestis;
Edvard Rootamm, kinnisvarainvestor, lühiajalise üürimise praktik.

“Lühiajaline üürimine – kas hobi või äri?” toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) laupäeval 27/05/2017 kell 10.00-15.45.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uut planeerimisseadust selgitab käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

19.05.2017 Tõnu Toompark

Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Pealkiri: “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”
Autor: Martina Proosa
Raamatus on 400 lehekülge.
Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
Ilmumine 05/2017
ISBN 978-9949-9655-6-4
Kirjastaja: Kinnisvarakool OÜ

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Domus Kinnisvara: Algas Tartu uuselamurajooni Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

18.05.2017 Domus Kinnisvara

Tartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas VILLAARE OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest.

Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Palgatöötaja kuukeskmise brutotulu kasv mullu jätkus

18.05.2017 Statistikaamet

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot, teatab Statistikaamet. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle tuhande euro kuus oli brutotulu Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnas, vaid Ida-Viru maakonnas teeniti kuus alla 900 euro.

Omavalitsusüksuste kuukeskmine brutotulu oli väga erinev. Kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli kahekordne. Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.

Brutotulu saajate arv jäi napilt alla 520 000, vähenedes 2015. aastaga võrreldes ligi 350 inimese võrra. Tulusaajate arvu vähenemise peamine põhjus peitub noortes (alla 25-aastased), kelle arv viimastel aastatel on pidevalt vähenenud. Enne majanduskriisi saabumist oli noori tulusaajaid ligi 64 000, 2016. aastal 34 000. Ka 50–62-aastaste seas vähenes tulusaajate arv 700 inimese võrra. 25–49-aastaste ja vähemalt 63-aastaste tulusaajate arv küll suurenes, kuid vähem kui eelmistel aastatel.

Tulusaajate arv vähenes enamikus maakondades, erandina oli väike kasv Harju, Tartu ja Saare maakonnas. Ka maakondades andis tooni noorte töökäte arvu vähenemine, seda eriti Ida-Viru ja Järva maakonnas, kus alla 25-aastaste tulusaajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes 10%.

Tulusaajatest üle poole (53%) olid naised, kelle keskmine brutotulu kuus oli 948 eurot. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 1214 eurot. Et andmestik ei võimalda eristada täis- ja osaajatöötajaid ning teha analüüsi tegevusalade järgi, ei selgu andmetest meeste ja naiste brutotulu erinevuse põhjused.

Analüüsi aluseks on Maksu- ja Tolliameti andmed seisuga 26.04.2017. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu on saadud jagades kuu keskmise väljamaksete summa kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigi Kinnisvara: Võrumaal algasid Vastseliina Päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd

18.05.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Semuehitus AS sõlmisid 18. aprillil 2017 Vastseliina Päästekomando projekteerimis- ja ehitustööd töövõtulepingu summas 1 135 581 eurot, summale lisandub käibemaks. Tänaseks on töövõtja kolinud ehitusplatsile ning alustanud trasside ning vundamendi rajamisega.

Pritsumaja kinnistule Vastseliinas rajatakse tänapäevane kahekorruseline päästeteenistuse tüüphoone, mille märksõnad on funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Rajatav 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga tüüphoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks. Ehitustööd on kavas lõpetada 2018. aasta jaanuaris.

Esimene kaasaegse päästeteenistuse tüüphoone

RKAS koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga korraldasid 2015. aastal ideekonkursi leidmaks parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele, mille arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ning arvestama ümbritsevat keskkonda. Hoone lahendus peab vastama II. grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele. Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga „TUUR“ (autorid: Siiri Vallner ja Indrek Peil).

Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone ehitatakse Vastseliina.

Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutöö

Uus Maa Kinnisvarabüroo 04-2017 kinnisvaraturu ülevaade

18.05.2017 Tõnu Toompark

Aprillikuu statistika näitas ära, et uusarendusturul on küll plahvatuslikkust, ent kipub vajaka jääma kiiruslikust vastupidavusest. Täna ei ole uusarendusturul sellist jõudu, et kuust kuusse sõlmitaks ühtlaselt kõrgel arvul asjaõiguslepinguid. Suuremate uusarenduste korteriomandite üleandmisel kipub eriti järgmine kuu seetõttu lahjemaks jääma. Samas kipuvadki tõusu ja langused vahelduma ehk ka kinnisvaraturul kehtib mõiste regressioon keskmise suunas.

Aprillis sõlmiti kogu Eesti peale korteriomanditega 1664 ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1164 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta aprilliga sõlmiti 2,7% vähem tehinguid, mediaanhind kasvas 2,6%. Rekordilise märtsiga võrreldes vähenes nii tehingute arv kui mediaanhind, vastavalt 22,8% ja 4,5%.

Andmed: Maa-amet

1664 ostu-müügitehingust sõlmiti Harjumaal 909 tehingut ehk 54,6% tehingute koguarvust. Uusarendusturu tagasiminek mõjutas kõige enam jõukamaid maakondi – märtsis oli Harjumaa osakaal 57,8%. Harjumaa tehingutest omakorda 705 ehk 77,6% sõlmiti Tallinnas ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti Harjumaal 2,3% vähem tehinguid, mediaanhind kasvas tehingute struktuuri ning ka üldisema hinnakasvu toel 4,6% (1452→1519 EUR/m2).

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale „peamised kahtlusalused“ ehk 189 tehinguga Ida-Virumaa, 180 tehinguga Tartumaa ja 101 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes Ida-Virumaal ja Pärnumaal tehingute arv vastavalt 10,5% ja 7,5%, Tartumaal vähenes tehingute arv 9,6%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes tehingute arv vaid kuues maakonnas, seega oli tagasilöök laiapõhjaline. Enim kasvas tehingute arv Saaremaal (92,3%), kus sel aastal sõlmiti 25 tehingut, eelmisel aastal 13.

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale Tartumaa (1218 EUR/m2) ja Pärnumaa (915 EUR/m2). Suurtest maakondadest suurenes Tartumaal mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,6%, Pärnumaal 16,7% ja Ida-Virumaal 10,6% (199→220 EUR/m2). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes mediaanhind vaid neljas maakonnas ehk tehinguid sõlmiti vähem, ent veidi kõrgema hinnaga.

Andmed: Maa-amet

Uusarendusturu ajutine jõuetus mõjutas kõige enam Tallinna turgu, kus märtsi 1012 tehingut vahetati aprillis 705 tehingu vastu välja. Võrreldes eelmise aasta aprilliga vähenes tehingute arv 5,7%, mediaanhind suurenes samal ajal 5,8%, tõustes aprillis 1598 EUR/m2-ni. Meeldetuletuseks niipalju, et märtsis oli mediaanhind 1624 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Uusarendusturu tagasiminek avaldas erinevatele Tallinna linnaosadele, eelkõige neile, kellel läks märtsis üle ootuste hästi, tugevat mõju. Aprillis müüsid juriidilised isikud kokku 45,1% kõikidest omanikku vahetanud kinnisvaraobjektidest, võrreldes märtsiga vähenes nende osakaal 7,7%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes juriidiliste isikute osakaal isegi veidi kasvas (44,4%→45,1%), viidates taaskord märtsikuu erandlikkusele. Viimati jäi juriidiliste isikute osakaal alla 50% eelmise aasta novembris.

Hoolimata tagasilöögist on juriidiliste isikute osakaalu kasv suurem ja kauem trend – vaadeldava perioodi esimeses pooles (2012 mai–2014 oktoober) oli juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 35,0%, perioodi teises pooles aga 45,8% (viimased 12 kuud 49,7%).

Andmed: Maa-amet

Uusarendused, mille osakaal laiemas plaanis kasvab pidevalt, mõjutavad tehingute arvu silmnähtavalt ka linnaositi. 2017. aasta aprillis sõlmiti kõige enam tehinguid Lasnamäe linnaosas (160), millele järgnesid Kesklinn (132), Põhja-Tallinn (116) ja Mustamäe (108).

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv suurtest linnaosadest vaid Mustamäel (+1 tehing), kõige enam suurenes tehingute arv Nõmmel (+10 tehingut). Lasnamäel vähenes tehingute arv 18 võrra, Kesklinnas 24 võrra ning Põhja-Tallinnas 8 võrra. Võrreldes märtsiga vähenes näiteks Lasnamäel tehingute arv koguni 150 võrra, samalaadseid kukkumisi toimus teisteski linnaosades. Märtsis müüsid eraisikud Lasnamäel 192 kinnisvaraobjekti ja juriidilised isikud 257, aprillis aga 159 ja 72. Juriidiliste isikute vähenemine müügitehingutes oli silmapaistev teisteski linnaosades – Haaberstis vähenes müük 41, Kesklinnas 38, Põhja-Tallinnas 32 ja Mustamäel 29 kinnisvaraobjekti võrra. Võrreldes eelmise aasta aprilliga paistab pilt hoopis rahulikum: Kesklinnas müüsid juriidilised isikud 2 objekti ja Põhja-Tallinnas 14 objekti rohkem, Lasnamäel müüdi 24 ning Mustamäel 8 objekti vähem.

Mediaanhind oli taas kõrgeim Kesklinnas (2132 EUR/m2, +4,6%), millele järgnesid Kesklinna tagahooviks muutunud Kristiine (1817 EUR/m2, +25,1%) ja Põhja-Tallinn (1639 EUR/m2, +2,8%). Kristiine oli ka ainus linnaosa, kus võrreldes märtsiga juriidiliste isikute tehingute langust ei toimunud, mistõttu avaldasid uusarenduste asjaõiguslepingud linnaosa statistikale tuntavalt positiivset mõju. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas mediaanhind kõikides linnaosades, suurtest linnaosades suurenes Lasnamäel mediaanhind 6,1% (1368→1452 EUR/m2) ning Mustamäel 4,8% (1396→1463 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Märtsiga võrreldes langes tehingute arv juriidiliste isikute osakaalu paika loksumise tagajärjel ka Tartus. Paikaloksumine tavapärasusse tähendas juriidiliste isikute osakaalu langemist jaanuari ja veebruari tasemele ehk 30,5% peale. Kui märtsis sõlmiti Tartus 135 tehingut, siis aprillis langeti tavapärase 117 tehingu tasemele. Mullu sõlmiti samal ajal 123 tehingut. Mediaanhind kasvas hoolimata juriidiliste isikute osakaalu langusest – märtsiga võrreldes kasvas mediaanhind 9,6%, eelmise aasta aprilliga võrreldes 2%. Aprillis oli mediaanhind 1275 EUR/m2, mis oli vaadeldava perioodi üks kõrgemaid näitajaid.

Andmed: Maa-amet

Eesti suuruselt kolmandas linnas, Narvas, on inimeste kindlustunde mõningane paranemine avaldanud mõju ka kinnisvaraturule. Aprillis sõlmiti Narvas 75 ostu-müügitehingut, võrreldes märtsiga kasvas tehingute arv 13 võrra, eelmise aasta aprilliga võrreldes 12 võrra. Tehingute arv on küll kasvanud, ent vabu kortereid on pakkumises piisavalt, mis ka madala ostujõu koosmõjul pole mediaanhinna hinna kerkimiseks survet avaldanud. Aprillis oli mediaanhind 395 EUR/m2, võrreldes märtsiga vähenes mediaanhind 13,6% ning eelmise aasta aprilliga 10,4%.

Andmed: Maa-amet

Pärnu linnas jätkub turu taastumine ning uusarenduskorterite poolt juhitud hinnatõus. Aprilli tehingute arv (60) oli küll 3 võrra väiksem kui mullu ning koguni 25 võrra väiksem kui märtsis, ent mediaanhind kerkis vaadeldava perioodi kõrgeimale tasemele. Mediaanhind oli Pärnus 1094 EUR/m2, võrreldes märtsiga suurenes mediaanhind 11,7% ja eelmise aasta aprilliga võrreldes 19,8%.

Andmed: Maa-amet

Väljaspool nelja suuremat linna sõlmiti aprillis vähemalt 20 korteriomandi ostu-müügitehingut seitsmes omavalitsuses. Ennustatavalt oli aktiivseim Kohtla-Järve linn, kus sõlmiti 60 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tehingute arv 8 võrra. Kohtla-Järvel on pakkumist ning tühje kortereid palju, mistõttu jäi mediaanhind praktiliselt (78 EUR/m2→80 EUR/m2).

Uusarenduste toel sõlmiti vähemalt 20 tehingut koguni kolmes Tallinna linnaga piirnevas vallas – kui Rae ja Viimsi vallas on 20 tehingu piiri alistamine tavapärane, siis Saue vallas, kus uusarendusi on tunduvalt vähem, aitas ajastus kasvatada tehingute arvu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 19 võrra (15→34), jäädes aprillis maha vaid Kohtla-Järve linnast.

Mediaanhind langes Tallinna tagahoovis enam-vähem samasse auku: Rae vallas oli see sama kõrge nagu Tallinnas (1598 EUR/m2), Viimsi vallas oli mediaanhind 1554 EUR/m2 ja Saue vallas 1449 EUR/m2. Ülejäänud omavalitsustest ületati 20 tehingu piir linnades – Võrus sõlmiti 24 tehingut, Viljandis 22 tehingut ja Maardus 21 tehingut. Väikesel turul mõjutab üksiktehing turgu tuntavamalt – nii kasvas Viljandis aastataguse perioodiga võrreldes mediaanhind 30% ja Maardus 11,9%.

Andmed: Maa-amet

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek

17.05.2017 Tõnu Toompark

Täna, 17. mail 2017 toimus Stockholmis, Rootsis Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosolek.

Osakuomanike üldkoosolek kutsuti kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1. Koosoleku peamiseks eesmärgiks oli kooskõlas Fondi reeglite punktiga 10.4 tutvustada osakuomanikele Fondi 2016. majandusaasta aruannet ning muid koosoleku päevakorras olnud teemasid. Koosoleku päevakord ei sisaldanud otsuste vastuvõtmist.

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord oli järgmine:

Fondi 2016.a majandusaasta ja I kvartali aruande ülevaade;
Fondi portfelli ülevaade;
Uute osakute avaliku pakkumise info.

Fondijuht Tarmo Karotam andis eelnimetatud teemadel ülevaate.

Enne koosolekut tegi Martin Malhotra (Catella Corporate Finance) ettekande Baltikumi makromajanduslikust olukorrast ja Algirdas Vaitiekunas (Northern Horizon Capital AS) andis ülevaate fondivalitsejast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Haabersti linnaosa korterituru ülevaade

17.05.2017 Mihkel Eliste

Käesoleva aasta I kvartalis tehti Haabersti linnaosas 306 tehingut. Tehingute arv oli võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvanud koguni 32% kuid võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langenud 5,0%. 2017. aasta I kvartali jooksul tehti tehinguid hinnavahemikus 13 000 – 299 000 €, mille juures maksimaalseks hinnaks kujunes 2 347 €/m2. Tehtud tehingute raames kujunes aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 1 470 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 500 €/m2. Mediaanhind oli sealjuures võrreldes 2016. aasta sama ajaga kasvanud 10% võrra ning võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga jäänud sarnasele tasemele (-0,6%). Võrreldes aastataguse ajaga on tehinguaktiivsus valdavalt kasvanud 3- ja enamatoaliste korterite arvelt. Hinnakasv on aasta baasil olnud kiireim 2- toaliste (+13%) ning 3- ja enamatoaliste (+8%) korterite osas.

Haabersti linnaosas tehtud korteritehingute mediaanhind (€/m²) korteri pindalast lähtuvalt

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	1 344	1 347	1 302	**
30-40,99	1 246	1 368	1 426	**
41-54,99	1 258	1 405	1 460	1 520
55-69,99	1 135	1 235	1 344	1 362
70-249,99	1 495	1 576	1 504	1 597
Keskmine	1 227	1 407	1 432	1 500

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

** Piirkonnas on statistika avaldamiseks tehtud liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Haabersti linnaosas leidis korteriturul kiireim hinnakasv aset 2014. ja 2015. aastal. Hinnataseme kiireimat kasvu võis märgata ennekõike 2- ja 4- ja enamatoaliste korteritega tehtud tehingute osas. 3-toaliste korterite hinnatase on perioodil 2014-2017 olnud ligi kolm korda aeglasem kui 2- ja 4-toaliste puhul. 1-toaliste korterite hinnad ei ole erinevalt teistest Tallinna linna magalapiirkondadest hinnalt kasvanud. Pindalalt suuremate korterite hinnakasv tuleneb suures osas korteriomanditena arvel olevate ridaelamuboksidega seotud tehingutest. Tuginevalt 2016. ja 2017. aasta andmetele on varasema hinnakasvu kiirus püsinud mõõdukas kasvutrendis, lähitulevikus on oodata positiivses trendi jätkumist.

Haabersti linnaosas tehtud korteritehingute hinnataseme muutus võrreldes eelmise aastaga

Pindala (m²)	2014	2015	2016	2017*
10-29,99	24%	0,2%	-3,3%	**
30-40,99	8,2%	9,8%	4,3%	**
41-54,99	20%	12%	3,9%	4,2%
55-69,99	14%	8,8%	8,8%	1,4%
70-249,99	5,9%	5,4%	-4,6%	6,2%
Keskmine	13%	15%	1,8%	4,7%

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

** Piirkonnas on statistika avaldamiseks tehtud liialt vähe tehinguid, mistõttu andmeid ei ole siinkohal kajastatud

Lähitulevikus ei ole Haabersti linnaosa korteriturul laialdasemaid muutusi oodata. Viimastel aastatel kiirelt kasvanud tehinguaktiivsus ning hinnakasv on tänaseks aeglustunud, hinnastatistikat jäävad enim mõjutama tehingud uusarendustega.

Haabersti linnaosa korterituru hinnadünaamika ja tehinguaktiivsus perioodil 2014-2017

* 2017. aasta on toodud I kvartali seisuga

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Noblessneri tööstuspiirkonnast saab merele avatud linnaruum

17.05.2017 Tõnu Toompark

Ajaloolise allveelaevatehase territooriumil asuv Noblessneri tööstuspiirkond kujundatakse järgnevatel aastatel merele avatud terviklikuks elu-, äri- ja vabaajakeskkonnaks. Investeeringute kogumaht on enam kui 250 miljonit eurot.

Täna Noblessneri sadamalinnaku arenduskava avalikustanud BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul kujuneb 15 hektari suurusest territooriumist mitmekülgne erilise atmosfääriga linnaruum. „Ajaloolised tööstushooned renoveeritakse ning praegusele laevatehaste territooriumile ehitatakse hoolikalt planeeritud mereäärne elamukvartal. Lisaks valmivad järgmisel aastal täiendavad ligipääsud auto- ja kergliiklusele, samuti laiendatake jahisadamat ning ehitatakse uus lainemurdja,” loetles Piirsalu.

Põhja-Tallinna Linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi sõnul annab aastaid suletuna püsinud sadamaala ümbersünd linnale palju juurde ning toob mere inimestele lähemale. „Peagi avatakse Noblessneri terviserada, aasta pärast valmib siin uus linnaväljak, kaiterrass ja läänepoolseim osa merepromenaadist. Need ühendavad piirkonda ülejäänud linnaga ja annavad ohtralt põhjusi siia tulla. Kogu mereäär Noblessnerist Linnahalli poole uueneb ja jääb tulevikus korrastatud merepromenaadi äärde, millest saab Tallinna kõige ilusam mere-äärne piirkond. Korda tehakse ka Linnahall ning ka Patarei küsimus saab ühel või teisel viisil lahenduse,” ütles Kaljulaid.

Lähiaastate olulisemad investeeringud hõlmavad kolme ajaloolise tööstushoone renoveerimist ning uue linnaväljaku ja promenaadi rajamist. Ivar Piirsalu sõnul saab ajaloolisest akumulaatoritsehhi hoonest aasta pärast renoveeritud ärihoone. 2018. aastal avab Noblessneris uksed uus rahvusvaheline kunstikeskus, 2019. aasta alguses valmib Noblessneri valukojas virtuaalreaalsuse kogupere keskus.

Noblessneri elukondliku kinnisvara esimeses etapis rajab BLRT Grupp koostöös Merko Ehitusega otse mere äärde neli suurepäraste vaadetega kortermaja – kokku üle 200 korteri ning ligi 3700 m² kaubandus- ja äripinnaga, mis sobivad nii restoranidele-kohvikutele kui mereäärset keskkonda väärtustavatele muudele äridele. Elamukvartali arhitektuurne lahendus on välja töötatud koostöös Arhitektuuribürooga Pluss. Esimene, Eesti kõige mereäärsem maja valmib 2017. aasta lõpus, ülejäänud hooned 2018. aasta lõpuks.

Käesoleva aasta jooksul suletakse täna veel Noblessneris tegutsev laevatehas ning nende tegevus kolitakse üle Kopli poolsaarele. Suur angaar demoneeritakse 2018. aasta esimeses pooles.

Taustainfo:

Noblessner asub Tallinnas mere ääres, Lennusadama kõrval Kalamajas. Kunagisest Tsaari-Venemaa tähtsaimast allveelaevade tehasest on saanud inimestele ja merele avatud sadamalinnak. Siin on suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, rannapromenaad, jahisadam ning korterite ja äripindade uusarendus. Noblessner tähendab ajalugu, kultuurisündmusi, kunsti, sõbralikku linnakeskkonda, loovust ja merekultuuri.

Noblessneri ajalugu algas 1912. aastal, mil kaks Peterburi ärimeest – Euroopa suurim naftatööstur Emanuel Nobel (Alfred Nobeli vennapoeg) ja G. A. Lessneri masinatehase omanik Arthur Lessner – rajasid siia allveelaevade tehase. Kahe mehe perekonnanimedest saigi kokku nimi Noblessner. Aastatel 1913–1917 ehitati siin kokku 12 ülimoodsat allveelaeva. Eesti iseseisvudes lõppes Noblessneris küll allveelaevade tootmine, kuid laevade ehitus ja remont on kestnud siin tänaseni.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pindi Kinnisvara: Delfi Ärileht: „Taksojuhid“ viivad kinnisvaraarendajate maine alla

17.05.2017 Peep Sooman

Autor Peep Sooman on Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartner, kelle igapäevaseks tööks on juhtida uusarenduste müügimeeskonda.

Eesti kinnisvaraturul on kanda kinnitamas uus tõug investoreid – alla 10%lised üüritootlused ahnemaid ei rahulda ning sestap on sisenetud arendusturule.

Aktsiaturgudel öeldakse, et kui taksojuhid hakkavad väärtpabereid ostma, on viimane aeg enda omad maha müüa. Alustuseks olgu öeldud, et taksojuhi amet on igati väärikas ja mul pole taksojuhtide vastu mitte midagi. Aga see selleks.

Eesti kinnisvaraturul on tõsine probleem – metafoorina „taksojuhid“ ehk täiesti teiste valdkondade esindajad on õilmitseva turu valguses hakanud oma vaba raha kinnisvaraturule paiskama.

Üldiselt on värsked investeeringud turule ikkagi head ja teretulnud, seda enam, et eestlaste kodumajapidamiste käes on rekordarv hoiuseid ehk täpsemini 6,4 miljardit eurot, mis intressi kogumata kontodel vedeleb.

Kellel siis ikka kahju peaks olema, kui rahaga osatakse raha teha ja inimeste jõukus veelgi kasvaks. Olgu arst, õpetaja või taksojuht, abiks on ikka, kui investeeringuna ostetud korter üüritulu teenib ja loodetavasti ka lastele väärtust kasvatavaks pärandiks on.

Paraku on Eesti kinnisvaraturul kanda kinnitamas uus tõug investoreid – alla 10%lised üüritootlused ahnemaid ei rahulda ning sestap on sisenetud arendusturule. Tegelikult on see ju marulihtne – ostad krundi, korraldad ehitushanke, lased ehitada ja korjad kasumi kokku. Ja nii need miljonid turule voolavad.

Probleem on hoopis mujal. Nimelt „taksojuht“ ei oska ega tahagi arvestada sellega, kas lõpuks valmis ehitatud tootega selle uus omanik ka rahul on. Inglise keeles tähistatakse seda terminiga „professional dignity“. Lahtiseletatult on tegemist professionaalse väärikusega, mis kätkeb endas moraali- ja eetikanorme, millest oma töös lähtutakse. Eelkõige aga just seda, et need normid inimese peas üldse olemas oleks.

Kusjuures selle väärikuse puudumine polegi alati pahatahtlik- kui ma annan sõbrale kõhuvalu suhtes nõu, võib mu tahe olla väga hea, aga tegelikult ei tohiks asjatundmatu juttu üldse kuulatagi, sest kõhuhädasid on palju ja ilma vastava ettevalmistuseta isiku abi võib kasu asemel hoopistükkis kahju teha. Suurim väärikuse mõõdupuu oleks valida 112 või ta kiirelt traumapunkti toimetada, mitte hakata kõhuvalus vaevlevale sõbrale raha eest kummeliteed keetma.

Teekeetmise tulemus on väärikuseta projektid

Just selline teekeetmine aga turul toimubki. Kui on nõudlust, siis püütakse pakkumist suurendada ja seda toodete abil, mis isegi põgusal pealevaatamisel judinaid tekitab. Projekteerijad ja ehitajad koogutavad kaasa ning lähtuvad loogikast, et kes maksab, tellib ka muusika.

Nii neid väärikuseta projekte turule tasahilju juurde tekibki ja on väga nukker, kui tekivad jälle elurajoonid, kus tänavavalgustus jääbki unistuseks või sadevee drenaaži puudumisel muunduvad tagahoovid tiikideks, mõned seinad kumisevad trummina läbi ja vahel unustatakse vundamendile hüdrotõkked panna.

Vabakutseliste žonglööride isetegevus mõjutab väga otseselt nendelt varade ostjaid, kuid sellel on ka turule tervikuna negatiivne mõju. Masu-järgsel perioodil aeti uusarenduste kvaliteedilatt keskmiselt päris kõrgele, kuna pinnale jäid ainult kõige tugevamad ja tublimad ja korralikumad.

Liiga hea, et olla tõsi

Nüüd, kui on alanud (osaliselt ka tänu ühisrahastusele) igamehe-show, on terve kinnisvaraarendussektori maine löögi all. Sel korral küll (õnneks) on nii arendustegevusi kui arendusprojektides ostjaid finantseerivad pangad targemad ja esitavad enne raha väljastamist sada küsimust. Kui kasvõi ühelegi vastab arendaja valesti, siis pank tehingut ei soosi.

Ka iga üksisik saab ennast selliste arendajate vastu kaitsta samal moel – kui kallist kaupa müüb ilma igasuguse kogemuseta arendaja, siis tuleb küsida ja küsida ja küsida, kuniks kõikidele küsimustele on vastused käes. Head tegijad oskavad neile vastata.

Kui aga arendaja vastuse kuskil võlgu jääb, siis on targem tehingust loobuda, sest nagu ütleb vanasõnagi – kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see polegi tõsi.

Delfi Ärileht: „Taksojuhid“ viivad kinnisvaraarendajate maine alla

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko Ehitus sõlmis lepingu Tallinna lennujuhtimiskeskuse juurdeehituseks

17.05.2017 Tõnu Toompark

16. mail 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ning Lennuliiklusteeninduse ASi vahel leping lennujuhtimiskeskuse juurdeehituse ehituseks aadressil Kanali põik 3, Rae küla, Rae vald, Harjumaa.

Lepingu järgi rajatakse lennujuhtimisekeskusele 1600 m² uut büroopinda ja tehniline korpus. Olemasolevates hoonetes renoveeritakse ruume ja tehnosüsteeme.

Lepingu maksumus on 5,2 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2017. aasta mais ning tööde valmimine on planeeritud 2018. aasta maikuusse.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri-, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara turuülevaade 04-2017: uute korterite müügitehingud tõstavad jätkuvalt keskmist hinda

17.05.2017 Domus Kinnisvara

Kui Tallinnas ja Tartus on majanduslanguse eelsed keskmised ruutmeetrihinnad ületatud, siis Pärnus liigutakse järjepidevalt majanduselanguse eelsete hindade poole. Aktiivne uute korterelamute ehitus on ka seal hoo üles saanud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati aprillis Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 204 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 2% madalam.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1707 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 135 miljonit eurot. Aprillis jäi Tallinna linnas nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv tagasihoidlikumaks kui kuu varem. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja tehingute koguväärtus langes 29%.