Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Baltic Horizon Fond osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade

26.04.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi fondivalitseja (edaspidi: Fondivalitseja) kutsub käesolevaga kokku Baltic Horizon Fondi (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosoleku, mis toimub 17. mail 2017 algusega kell 08:30 (CET). Koosolek toimub Epicenter Stockholm´is, Mäster Samuelsgatan 36, Stockholm, Rootsi.

Osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Üldkoosoleku päevakord:

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1. Fondi 2016.a majandusaasta ja I kvartali aruande ülevaade;

2. Fondi portfelli ülevaade;

3. Uute osakute avaliku pakkumise info.

Palume Fondi osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused Fondivalitseja e-maili aadressile tarmo.karotam@nh-cap.com hiljemalt 10. maiks 2017.a. Fondivalitseja vastab küsimustele e-maili teel või üldkoosoleku ajal.

Üldkoosolekul osalemisega seotud teave:

Korralisel üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimele on vastavalt Fondi osakuomanike registrile registreeritud Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o seisuga 7. mai 2017.a. kell 23:59 (GMT +3).

Palume üldkoosolekul osalejatel esitada isikut tõendav dokument (pass või ID kaart). Füüsilisest isikust aktsionäri esindajal palume esitada isikut tõendav dokument (pass, ID kaart) ning kirjalik volikiri inglise keeles (teate lisaks nr 1 on volikirja näidis). Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada inglise keelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik dokumendi notariaalne või apostilliga kinnitamine. Lisaks üldkoosolekule originaaldokumentide kaasavõtmisele palume osakuomanikel saata info soovist koosolekul osaleda ja eelnimetatud dokumentide koopiad Fondivalitseja e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 10. maiks 2017, et hõlbustada sujuvat registreerimise protsessi üldkoosolekul. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Lisa 1: Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara: Kokku või lahku? Selles on küsimus!

26.04.2017 Tarvo Tamme

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli populaarne elutoa ja köögi kokku ehitamine, siis praegu on hakanud kliendid küsima üha sagedamini eraldiseisvaid ruume, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Kodu ostes või rajades tuleb ruumilahendusele mõeldes kõne alla peamiselt kaks kombinatsiooni – kas köök ja elutuba koos või eraldi ja kas vannituba ning WC kokku või lahku.

Väga paljud uusarendused on läinud üldiselt seda teed, et köök ja elutuba ühildatakse ja sama võib öelda ka pesemis- ning tualettruumide kohta. Mitmel puhul on avatud köögi ja elutoa avardamiseks projekteeritud ka avatud esik. Nii on see ilmselt moodsam ja arendajale ökonoomsem.

Avatud köögil on kahtlemata omad eelised nagu hõlpsam ligipääs, pere on rohkem ühes tsoonis koos, toitu on lihtsam serveerida ja võimalik on köögipinda jagada ka muudeks igapäevasteks tegevusteks peale söögi tegemise ning söömise. Pealegi on paljud köögimööbli variandid kauni disaini ja ägeda valgustusega, mida olekski patt kuskile nurga taha peita.

Teisalt eeldab aga köögi ja elutoa ühildamine väga hea ventilatsiooni olemasolu, sest me kõik teame, mida tähendab pliidiplaadil kõrbema läinud piim või ahjust eralduvad küpsetuslõhnad, mis siis, et viimased võivad olla väga maitsvad. Küsimus on selles, et kõik need lõhnad ladestuvad lõpuks kodutekstiili ja rõivastesse, mis vajavad seetõttu omakorda rohkem hoolt.

Avatud köök nõuab ka peremehelt ja perenaiselt rohkem korralikkust, sest kraanikaussi kuhjatud pesemata nõud elutoa ehteks ei ole. Elutoaga kokku ehitatud köök võib tähendada ka vähem panipaiku ja vähem võimalusi eraldatuse saavutamiseks. Seega, kui hakata valima erinevate variantide vahel, tuleks ennekõike oma harjumused ja pere vajadused korralikult läbi mõelda.

Kellel on vannitoas eesõigus?

Sama soovitus käib ka vannitoa ja WC kohta, kuigi see on rohkem nii-öelda maitseasi. Kui on tegemist väiksema perega, saab ühe ruumiga hõlpsasti hakkama, aga kujutage ette vanemaid kolme lapsega, kes peavad kõik hommikuti enam-vähem ühel ajal kodust kes tööle, kes kooli minema. Kui veel külla on tulnud vanaema, siis on väikesed järjekorrad koos draamade ning olmekomöödiaga tagatud. Mitmetes uuemates ja suuremates elamispindades on asi lahendatud ka nii, et lisaks vannitoale on eraldiseisev niinimetatud külaliste tualettruum.

Kui uutes korterites on kokku ehitamine projekti järgi lahendatud, siis vanematesse majadesse korterit ostes tasub uurida, kas ruumide ühildamine on seadustega kooskõlas ning omavalitsuse ja korteriühistuga kooskõlastatud. Esineb näiteks juhtumeid, kus elektrijuhtmestik ja torustik on valesti paigaldatud või ruumis kasutatakse soojavõrgus ettenähtust võimsamaid radiaatoreid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Vara: Eesti kinnisvaraturu ülevaade

26.04.2017 Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturul tervikuna oli alates 2010. aastast märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga-aastast kasvu, mis 2016. aastal aga jäi kiirelt pidama. Eestis tehti 2016. aastal 1,9% rohkem tehinguid kui 2015. aastal, mille juures keskmine tehingu hind kasvas kõigest 1,3% võrra. Kunagine buumi periood on nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt jäänud ületamata ning kunagiste kõrgtasemete ületamist ei ole hetkeprognoosi alusel lähitulevikus oodata. Turu laiapõhjalisemat kasvu hoiab ennekõike tagasi majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega Eesti, kus turgu veavad põhiliselt suuremad keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on maha jäänud.

2017. aasta esimeses kvartalis tehti Eestis 11 976 ostu-müügitehingut ligikaudu 764 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langes tehingute koguarv 0,9%, mille juures tehingute koguväärtus langes kõigest 0,1%. Võrreldes aga 2016. aasta I kvartaliga kasvas tehingute koguarv 15% ning tehingute koguväärtus koguni 33%. Kinnisvaratehingu keskmiseks hinnaks kujunes I kvartali lõikes 64 000 eurot, mida oli võrreldes varasema kvartaliga 1,0% rohkem ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16% rohkem. Tehinguaktiivsuse kiire kasv on peatunud juba pikemat aega, mille taustal pidevalt kasvavatel hinnatasemetel tehtud tehingute raames on pidurduma hakanud ka keskmise tehinguhinna edasine kasv. I kvartalis vedasid tehinguaktiivsust valdavalt hoonestamata maa ja äriotstarbelised kinnisvarad, tehingute koguväärtust aga hoonestamata maaga ning korterite ja ärihoonetega tehtud tehingud.

Ostu-müügitehingute tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eestis perioodil 2006-2017

* 2017. aasta on toodud 31. märtsi seisuga

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tehingud korteriturul

Eesti kinnisvaraturu suurima osa moodustavad korteriomanditega tehtud tehingud, korteritehingute maht moodustab kõikidest tehingutest ligikaudu 40%. Korteriomandid jagunevad eluruumideks ja mitteeluruumideks, eluruumidega tehtud tehingud moodustavad iga-aastaselt kogu tehingute mahust ligikaudu 85%. Korteritega tehakse Eestis kõige enam tehinguid tehinguaktiivsuse järjekorras Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu ning Lääne-Viru maakonnas.

2017. aasta I kvartalis tehti Eestis korteriomanditega kokku 6 903 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5 547 ja mitteeluruumidega 1 356 tehingut. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tehti eluruumidega 0,3% rohkem ning võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 19% rohkem tehinguid. Eluruumidega tehtud tehingute raames kasvas tehingute koguväärtus võrreldes möödunud kvartaliga 2,1% ning võrreldes aastataguse ajaga koguni 39%.

Tehingute koguväärtuse kasvu veavad endiselt põhiliselt Tallinnas ja selle lähipiirkondades uusarendustega tehtavad tehingud. Aasta baasil on tehinguaktiivsus kasvanud sarnases tempos nii Tallinnas kui terves Eestis ilma Tallinnata, Tallinna siseselt on tehingute koguväärtuse kasv veel endiselt püsinud mõnevõrra kiirem. Nii tehingute arv kui hinnatasemed on asunud kiirelt kasvama ka väikelinnades ja maakonnakeskustes, millede osas on lähitulevikus oodata stabiilsete kasvutrendide jätkumist. Väiksemates piirkondades on põhiliseks hinnakasvu soodustavaks faktoriks saanud pakkumiste vähesus, sest turgudel puuduvad ostjate eelistustele vastavate parameetritega sobilikud varad.

Tuginedes Arco Vara klientide statistilisele analüüsile ja Eesti Panga statisikale, võib lisaks väita, et korteritehingute kallimad hinnatasemed on tingitud valdavalt kahest põhjusest. Esiteks, kliendid on jätkuvalt kasutamas kinnisvaraostu rahastamiseks laenuvõimendust. Teiseks, Eestis aktuaalsena püsiv riigisisene ränne tõmbekeskustesse on suurendanud nõudlust ning tõstnud keskmised tehinguhinnad kõrgeks ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Tühjenevates maapiirkondades ning väikelinnades kaasnev kinnisvarahindade aeglasem kasvutempo tasakaalustab aga Eesti keskmises vaates Tallinna ja teiste aktiivseimate piirkondade hinnatõusu.

Kõigist eluruumidega seotud tehingutest moodustasid aastatel 2011-2017 kasutusloa saanud korterid 2017. aasta I kvartalis 3,7% ehk 205 korterit. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tehti 13% rohkem kuid võrreldes 2016. aasta sama ajaga 42% vähem tehinguid uuemat tüüpi korteritega. Uute korterite tehingute koguväärtus on sealjuures võrrelduna möödunud kvartaliga kasvanud 16% kuid võrrelduna varasema aasta sama ajaga langenud 36%. 2011-2017 aastatel kasutusloa saanud korterite keskmine tehingu hind oli võrrelduna IV kvartaliga kasvanud 3,3% ning võrreldes varasema aasta I kvartaliga kasvanud 8,7%. Uute korteritega tehtud tehingutest moodustasid Harjumaal tehtud tehingud 77% ning Tartumaal 20%, osakaal on püsinud viimaste kvartalite vältel pidevalt sarnases suurusjärgus. Tegelikkuses on uute korteritega tehtud tehingute maht oluliselt suurem, sest ehitusjärgus kuid kasutusele võtmata korterelamutes on tavapäraselt juba ehituse käigus üsna suur osa korteritest võõrandatud, kuid nende sisaldumine statistikas kajastub ajalise viivitusega.

Tehingud kinnisasjadega

Erinevalt korteriturust on kinnisasjadega seotud tehingute osas nii tehinguaktiivsuse kui väärtuste mahu kasv olnud tagasihoidlikum. Võrreldes 2015. aastaga langesid 2016. aastal nii kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kui tehingute koguväärtus, mille juures keskmine tehingu hind veel mõnevõrra kasvas. 2017. aasta I kvartalis tehti Eestis kinnisasjadega kokku 5 033 ostu-müügitehingut, mida oli võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 4,8% vähem kuid võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 7,6% rohkem. Tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 355 miljonit eurot, mis oli varasema kvartaliga langenud 2,7% kuid 2016. aasta sama ajaga võrrelduna kasvanud koguni 33%. Nii tehingute arvu kasvu kui tehingute koguväärtust on aasta baasil tõstnud hoonestamata maadega ning äri-, kaubandus- ja tootmishoonetega tehtud tehingud, mis on valdavalt aset leidnud Harjumaal.

Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa tehinguaktiivsus hakkas olulisel määral langema juba 2006. aastal, hoonestamata elamumaa tehingute arv langes iga-aastaselt koguni 2012. aastani. Viimastel aastatel on tehinguaktiivsus elamumaade osas tervikuna hoogustumas, hoonestatud elamumaade puhul on tehingute arvu kasv olnud märgatavalt kiirem kui mediaanhinna kasv. Maa-amet selgitab toimunut ostjate muutunud eelistustega – elamumaad omandatakse paremasse asukohta, poolikutele hoonetele eelistatakse täielikult valmis ehitatud elamuid. Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa turgu veavad Eestis põhiliselt Harjumaal tehtavad tehingud.

Nii hoonestamata äri- kui tootmismaade puhul ei ole Eestis tervikuna võimalik tõmmata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete liikumise osas selgeid trendijooni. Hoonestamata tootmismaade tehingute arv hakkas 2012. aastast kiirelt kasvam, mis on vahepeal 2015. aastal langenud kuid 2016. aasta seisuga jõudnud 2006. aasta tipptasemele. Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Mõlema sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harjumaal ja Tartumaal toimuvast, kus hinnatasemete suur kõikumine tuleneb piirkondlikest kallimatest tehingutest.

Üleüldise hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud kuid realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Tööstuspiirkondade arendamisel ning seeläbi kinnisvaraturu dünaamika kujundamisel on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuse kui ka Euroopa Liidu rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal. Lisaks, ettevõtete madal investeerimisaktiivsus kui ka seni madalal tasemel olnud toorainete hinnad on võimaldanud olulise transpordikuluga ettevõtetel soetada tootmistegevuseks vajalikku maad suuremate keskuste otsesest ümbrusest mõnevõrra kaugemale.

Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul märgata pärast majanduskriisi aegset perioodi erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende. Tehingute arv on alates 2008. aastast püsinud võrdlemisi samal tasemel. Hoonestatud ärimaade tehingute mediaanhind on tervikuna aastast 2009 olnud suunaga ülespoole, mediaanhind on kõige enam kasvanud just 2016. aastal. Hoonestatud tootmismaade hinnatasemed on seevastu kõige madalamal tasemel olnud hoopiski 2013. ja 2015. aastal, nii tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete osas ei ole lähiajal oodata üle-Eestilist märkimisväärset kasvu.

Põllumaa ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on viimastel aastatel järsult kasvanud. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele teadaolevad ettevõtted ja isikud, tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste huvidega mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega.

Kvartaalsed kinnisvaranäitajad

2016. aasta näitaja

Väärtus

Muutus võrreldes eelmise kvartaliga (%)

Muutus võrreldes

eelmise aastaga (%)

Valminud eluruumide kasulik pind (IV kv, tuh m²)

130,1

+21,8

+4,6

Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (IV kv, tuh m²)

264,0

+35,4

+18,4

Allikas: Eesti Pank

Prognoos

Eesti kinnisvaraturu aktiivsust jäävad elukondliku kinnisvara osas hoidma ennekõike 1980ndate teises pooles sündinud inimesed. Nimetatud perioodil sündis Eestis kõige enam inimesi, kes tänasel ajal on moodustamas eraldi leibkondi ning osalemas ennekõike elukondliku kinnisvara turul. Swedbanki poolt avaldatud andmete alusel on aktiivseimaks eluasemelaenu võtvaks eagrupiks just 28-30-aastased inimesed. Aktiivseimateks piirkondadeks jäävad pikemas perspektiivis ennekõike juba väljakujunenud Eesti suuremad keskused eesotsas Harjumaaga ning Tallinna linnaga.

Käesolevate aastate tehinguaktiivsus ei jää Eesti demograafiliste näitajate baasil kuigi pikaks ajaks kestma – 1990ndatel vähenes järsult sündimus ja Eesti elanikkond on märgatava kiirusega vananemas. Välisriikidesse lahkunud eestlaste hulk on võrreldes tagasi tulnutega alates 2012. aastast iga-aastaselt vähenenud. 2016. aasta põhjal oli sisserännanuid rohkem kui väljarännanuid, kuid väljaränne püsis absoluutnumbrites endiselt kõrgel tasemel. Tallinna linn on seevastu lähitulevikus endiselt laienemas, millega kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumine ning surve nii nende piirkondade tehinguaktiivsusele kui hinnatasemetele.

Eesti kinnisvaraturg püsib lähikuudel küllaltki stabiilne. Piirkonniti on oodata hinnatasemete ning tehinguaktiivsuse senise kiire kasvu aeglustumist, seda nii korterite kui kommertskinnisvara turul. Hinnataset kui selle edasist statistilist kasvu jäävad vedama ennekõike uusarendused, järelturu korterite hinnatasemete kasv on juba pikemat aega olnud stabiilsel tasemel. Pidevalt lisanduvate pakkumiste ja sellest tuleneva arendajate vahelise konkurentsi taustal kujunenud surve hinnatasemete kasvu peatumiseks ennekõike Tallinnas ja Harjumaal püsib arendustegevuse mõningasel pidurdumisel siiski endiselt aktuaalsena. Uute ja järelturu korterite hinnatasemete erinevus on kiirelt vähenenud, mis hoiab tagasi arendajate vahelise konkurentsi mõjul nii uusarenduste kui nõukogudeaegsete korterite hinnatasemete edasist kasvu. Pikemas väljavaates on siiski oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks, mille esilekerkimist on kinnitamas nii tehinguaktiivsuse kasvu kui hinnakasvu peatumine.

Arendustegevus on küll lühiajalisele statistikale tuginevalt vähenemas, kuid lisaks uusehitusele püsib aktuaalsena ka vanema elamufondi moodustavate korterelamute rekonstrueerimine, seda ennekõike Eesti väikelinnades. Mitmetes maakonnakeskustes pidevalt väheneva pakkumiste arvu ja kasvavate hindade taustal võib lähiajal märgata üksikute uusarenduste algatamist. Maaturul püsib nõudlus nii põllu- kui metsamaaga seotud kinnistute osas, hinnatasemetes on oodata kasvu stabiilset jätkumist kuid tehinguaktiivsus alaneb vähenevate pakkumiste tõttu. Eluasemelaenu väljastavate pankade nõuded jäävad takistama tehingute tegemist seadustamata hooneid või ümberehitusi omava kinnisvaraga.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

KV.EE: Üüripakkumiste kvaliteediklass muutub paremaks

26.04.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Tallinnas üürile 2254 korterit keskmise hinnaga 10 €/m². Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes üüripakkumiste hulk 6% võrra, kuid hinnad kerkisid 6%.

Üüripakkumiste vähenemine portaalis KV.EE ei peegelda, et üürikorterit oleks raskem leida. Pigem on üürileandjad leidmas üürniku otsimiseks alternatiivseid kanaleid. Näiteks kasutatakse järjest aktiivsemalt sotsiaalmeediat, kus kuulutamine on tasuta.

Nii on üüripakkumine pigem kasvamas ehk konkurents üürileandjate vahel on muutunud järjest tihedamaks. Küll peab tunnistama, et üürituru läbipaistmatuse tõttu on üürituru statistilisi trende järjest keerulisem mõõta.

Arvestades aga, et suur hulk uutest arendatavatest korteritest ostetakse investeeringuna võib julgelt tõdeda, et üüripakkumiste kvaliteet järjest paraneb. Nii võib ka järeldada, et üüripakkumiste 6-protsendilise hinnatõusu taga on asjaolu, et täna pakutakse portaalis KV.EE üürile rohkem kvaliteetsemaid ja sellest tulenevalt kallima hinnaga üürikortereid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	03/2016	03/2017	Muutus, %
Haabersti	95	143	51%
Kadriorg		36	NA
Kesklinn	955	835	-13%
Kristiine	153	131	-14%
Lasnamäe	389	367	-6%
Mustamäe	208	240	15%
Nõmme	79	68	-14%
Pirita	28	68	143%
P-Tallinn	294	287	-2%
Vanalinn	115	79	-31%

Tallinn	2 396	2 254	-6%

Eesti	1 632	1 593	-2%
Harjumaa	1 012	963	-5%

Narva	44	31	-30%
Pärnu	56	49	-13%
Tartu	379	442	17%

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” annab ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel

26.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Domus Kinnisvara: Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

25.04.2017 Raul Reino

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Eesti Pank: Palga ja tootlikkuse kasvu kooskõla edasist paranemist ohustab tööjõupuudus

25.04.2017 Orsolya Soosaar

2016. aasta teisel poolel paranes tööjõu tootlikkuse ja palkade kasvu kooskõla: tootlikkuse kasv kiirenes ja keskmise palga kasv pisut aeglustus
See, kas ettevõtetel õnnestub välisnõudluse taastumise toel kasumlikkust parandada, oleneb tööjõu tootlikkuse edasisest kasvust
Inimesed vahetasid mullu rohkem töökohti kui aasta varem
Vabade töökohtade arvu ja töötuse samaaegne suurenemine viitab aga tööjõu ja töökohtade halvemale sobitumisele

2016. aasta teisel poolel majandus elavnes ning tööjõu tootlikkuse kasv taastus. Samal ajal vähenesid hõive ja pisut ka palgakasv, mille mõjul aeglustus tööjõukulude kasv. See tähendas ühtlasi seda, et ettevõtete kasumimarginaalide vähenemine pidurdus. See, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada, oleneb tootlikkuse edasisest kasvust. Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud.

Keskmise palga kasv 2016. aasta teisel poolel aeglustus, kuid vähesel määral. Nagu eelmise aasta esimesel poolelgi oli majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib.

Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13% suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis. Töötuid oli rohkem Harju- ja Ida-Virumaal nii väiksema hõive kui ka suurema tööjõus osalemise tõttu. Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud. Töötute arv kasvas tööjõu-uuringu järgi jõudsalt Ida-Virumaal, kuid suur osa vabadest töökohtadest loodi Harjumaal.

Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende aktiivsus tööturul. Tööjõus osalemise kasvu toetavad edaspidi sotsiaalkindlustuse reformid. Nende mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Hoiu-laenuühistu muutub väärt alternatiiviks pensionifondile

25.04.2017 Tõnu Toompark

ERE Grupi spetsialistide arvates võib plaanitud pensionireform, mille tulemusel pensioni esimest sammast hakatakse arvestama tööstaaži, mitte aga sissetuleku alusel, nagu seda tehakse praegu, põhjustada töötajate palkade külmutamist erasektoris ning võib tulevikus mõjutada negatiivselt nende pensionide suurust.

ERE Grupi juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul paneb pensionikindlustuse esimese samba sidumine töötaja tööstaaži suurusega sisuliselt mõtlema töötajate palkade tõstmise otstarbekohasusele. Kui varem põhjustas töötasu tõstmine sotsiaalmaksu väljamaksete suurendamise ehk mõjutas otse pensioni põhiosa suurust tulevikus, siis uus pensionisüsteem sunnib inimesi otsima uusi võimalusi muretu vanaduspõlve kindlustamiseks. Sellises olukorras on mõtet kaaluda alternatiivseid pensioniks säästmise võimalusi, sest pensionifondide tulususe protsendid jäävad samuti üsna madalaks.

„Üheks selliseks võimaluseks on tänapäeval populaarsust koguvad investeerimised hoiu-laenu ühistutesse (HLÜ). Peamine põhjus on selles, et nende tulusus on klassikaliste pensionifondide näitajatest kõrgem,“ ütles Maksim Sorokin.

Tema sõnul on iga hoiustaja peamiseks eesmärgiks saavutada oma investeeringute suurim tõhusus. Kasulikum on investeerida mitte osa palgast vaid dividendid, sest need ei ole maksustatavad sotsiaalmaksuga. Ka tavatöötaja võib olla dividendide saaja. Selleks võib firmaomanik anda töötaja käsutusse osa ettevõtte aktsiatest või osakutest palga tõstmise asemel ning maksta talle igal aastal dividende, mida töötaja omakorda võib investeerida kõige kasumlikumatesse finantsvahenditesse.

„Saades dividende, mida ei maksustata sotsiaalmaksuga, saab töötaja kasutada neid vahendeid säästmiseks. Selline olukord on soodne nii tööandjale, kes saab lojaalse töötaja, kui ka töötajale endale, kes tagab oma vanaduses parema finantsolukorra,“ on Sorokin veendunud.

ERE Grupi juhi sõnul hakkab riskitase investeeringutel HLÜsse tulevikus alanema. Seoses aktiivsuse kasvuga antud finantsturu sektoris, tegime veebruari alguses ettepanekud selle valdkonna läbipaistvuse suurendamiseks ja hoiustajatele täiendavate garantiide pakkumiseks. Kõne all on hoiu-laenuühistute põhikapitali minimaalse mahu suurendamine ning samuti nõuete karmistamine selliste ühistute liikmete arvu suhtes,“ lausus Sorokin.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Korteriühistuil tuleb haljastustoetuse taotlemisega kiirustada

25.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tuletab korteriühistutele meelde, et projektis „Roheline õu“ osalemiseks saab taotlusi esitada veel vaid selle nädala lõpuni.

„Korteriühistu peab projektis „Roheline õu“ osalemiseks hiljemalt 30. aprilliks taotluse esitama,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selle projektiga aitame korteriühistutel hoovide heakorrastamise kulusid katta. Viie aasta eest käivitatud projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti. See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde.“

Nelja aasta jooksul on projekti „Roheline õu“ raames toetust saanud kokku 364 korteriühistut. Projektile „Roheline õu“ on 2017. aasta linnaeelarvest eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega. Lisainfo: http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile. Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada.

Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega „Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus ligi 70 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 40 parkimisplatsi.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kristiine keskuse kõrvale kavandatakse multifunktsionaalset hoonekompleksi

25.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas nn Taksopargi ristmiku serval Kristiine keskuse kõrval asuvatele Endla tn 45a // Tulika tn 31, Tulika tn 33b ja 33c kinnistutele detailplaneeringu koostamise.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kinnistute liitmisel ärimaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krunt ning määrata ehitusõigus äri- ja ühiskondliku hoonekompleksi kavandamiseks. Planeeritav maa-ala asub Kristiine linnaosa peamise liiklussõlme – Endla tänava, Tulika tänava ja Sõpruse puiestee ristmiku – ääres. Planeeritava alaga külgneb Kristiine kaubanduskeskus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles RAAM Arhitektid AI OÜ, eesmärgiga kinnistud üheks krundiks liita, olemasolev hoonestus lammutada ning püstitada uus kuni 11-korruseline puidust äri- ja administratiivhoone. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala suurus on 0,73 ha.

Planeeritavale maa-alale jäävatel kinnistutel asuvad kolmekorruseline büroohoone ja alajaam, kolmekorruseline Kristiine Linnaosa Valitsuse hoone ja garaaž ning ühekorruseline kohvik.

Kristiine linnaosa üldplaneeringu kohaselt võib sellele alale kavandada põhiliselt ärifunktsioonilisi hooneid nagu kaubandus-, teenindus-, toitlustusettevõtteid, mitmefunktsioonilisi büroohooneid ja muid magistraaltänavate äärde linnaehituslikult kohaseid ehitisi. Algatamisettepanek on Kristiine linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 28/04/2017

25.04.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 28/04/2017 koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal“. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehtima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal“ annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

Koolitus toimub 28/04/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Evi Hindpere ja Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: korteritetehingute arv ja hinnad on tugevas tõusus

25.04.2017 Tõnu Toompark

2017 I kvartalis tehti Tallinnas maa-ameti andmetel 2450 korteritehingut keskmise hinnaga 1728 €/m². Aastaga suurenes tehingute arv 19% ja keskmine hind 11,1%.

Selliseid kasvunumbreid tuleb pidada mitte suureks, vaid isegi väga suureks. Arvestades, et nõudlus on turul ehk nii koduostjad kui üüriinvestorid on aktiivsed, võib prognoosida tehingute arvu jätkuvat kasvu. Samuti on uusarendus aktiivne ja uusi kortereid valmib projekt projekti järel. Seegi on tegur, mis hoiab tehingute arvu kõrgel.

Sellises olukorras, kus uusi ehk keskmisest kallimaid kortereid järjest peale tuleb ei ole kuidagi loogiline, et statistiline keskmine hind peaks langema. Iseasi on see, kas ja millises tempos muutub kinnisvara väärtus ehk millist hinda võrreldes möödunud aastaga tuleb samasuguse vara eest täna maksta. Vara väärtused on kerkinud, kuid seda märksa madalama kiirusega, kui on muutunud korterite tehingutehinnad, mis sõltuvad palju kaubeldavate korterite vanuselisest struktuurist.

Korterite väärtus on aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt kerkinud mõõduka 3-5%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Reidi tee teine etapp sai ehitusloa

24.04.2017 Tallinn.ee

Reidi tee teine etapp, mis kulgeb Pikksilma tänavast Russalka ristmikuni, sai Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt ehitusloa, võimaldades alustada tee rajamiseks vajalike töödega.

Reidi tee esimene etapp, mis kulgeb Jõe tänavast Pikksilma tänavani, sai heakskiidu eelmise aasta lõpul. Riigihange ehituse töövõtja leidmiseks viiakse läbi peale teise etapi hankedokumentatsiooni kooskõlastamist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt. Reidi tee rajamistööd on planeeritud lõpetada oktoobris 2018.

„Reidi tee rajamine loob aluse autoliikluse kesklinnast väljaviimisele. Ja selle loomine on ka eelduseks Tallinna peatänava rajamisele, kus Jõe tänavast kuni Vabaduse väljakuni antakse prioriteet kergliiklusele ja ühistranspordile,“ ütles tegevlinnapea Taavi Aas, kelle hinnangul paraneb juurdepääs mereäärsetele aladele ja luuakse eeldused seni kasutuseta sadama ja tööstusalade arenguks. „Kokku lepitud trass on kompromiss erinevate huvigruppide nägemuste vahel.“

1,7 kilomeetrine Reidi tee rajatakse Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks ja liikluse rahustamiseks, see hakkab kulgema Jõe ja Ahtri tänava ristmikult läbi sadama-ala ja mööda rannaäärt Russalka ristmikuni. Tee rajamiseks tuleb pikendada olemasolevat kaldakindlustust ning rajada tehnovõrgud, sealhulgas sademevee kollektor ja pumpla, tänavavalgustus, vee- ja reoveekanalisatsioon, elektri- ja sidetrassid.

Neljarealise sõidutee kõrvale mere äärde rajatakse Lootsi tänava ja Pikksilma tänava vahelises lõigus linnapromenaad ning Pikksilma tänava ning Russalka vahelises lõigus rannapromenaad, jalgrattatee, haljas- ja puhkealad.

Puhkeala Russalka mälestussambast kuni Pikksilma tänavani kulgeb ühe kilomeetri ulatuses merega paralleelselt ja ligi paralleelselt Tallinna Sadama maa-alaga, paiknedes osaliselt tühermaal, kus täna puudub korralik ligipääs.

Puhkealal paiknevad piknikupaik, laste mänguväljak, kiikumise plats ja spordiseadmete ala. Russalka mälestussambast Pirita poole on mere äärde perspektiivsena projekteeritud suvekohviku ala. Sadama suunas rajatava sõidutee ja mere vahele rajatakse 38 meetri laiune ribapark, mille mahus on jalakäijate promenaad ja jalgrattatee, mida ääristavad jooksurajad.

Reidi tee ehitamisega rekonstrueeritakse ka Russalka ristmik, mis hõlmab endas tee-ehitustöid Pirita teel 350 meetrisel lõigul ning Narva maantee l550 meetrisel lõigul. Ahtri tänavast kuni Narva maanteeni on projekteeritud 2+2 sõidurada, millele lisanduvad pöörderajad ja ühissõiduki peatusetaskud.

Reidi tee linna siseneva suuna äärde on kavandatud kaks avalikku parklat ja säilib parkimise võimalus Russalka monumendi juures. Trassile on kavandatud kuus valgusfooridega reguleeritud ristmikku ning lisaks viis ülekäigukohta. Projekti tee-ehitusliku osa koostasid K-Projekt AS ja Novarc Group AS. Projektile eraldatava toetuse suurim summa on 24 225 816 eurot ja projekti omafinantseering 4 275 144 eurot.

Arco Vara: Mida on notari juures kinnisvaratehingut sõlmides vaja teada?

24.04.2017 Ave Kuut

Peamised põhjused, miks kinnisvaratehingud notari juures ebaõnnestuvad, on vähene või vale info, objekti varjatud puudused või tehingu osapoolte perekondlikud suhted, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.

Kõige sagedamini on ebaõnnestunud tehingu põhjuseks vähene või vale info. On olnud juhuseid, kus üks tehingute osapooltest varjab mingit olulist fakti, mis notaris ilmsiks tuleb ja tehingu sõlmimist takistab. Üldjuhul on probleeme objekti varjatud puudustega aga takistuseks võivad saada ka perekondlikud suhted, kui selgub, et müüjal puudub õigus korterit müüa näiteks varasema abielu tõttu. Vahel mõtleb ostja lihtsalt viimasel hetkel ümber, aga selliseid juhtumeid tuleb ette siiski harva.

Kehtivad dokumendid kaasa

Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument kas pass, ID-kaart või juhiluba. Notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid ka see eeldab kehtiva dokumendi olemasolu.

Võib tulla ette olukordi, kus isik, kes soovib kinnisvaratehingut teha, ei saa selle juures isiklikult osaleda. Sellisel juhul tuleb ennast esindavale isikule kinnisasja müügiks anda notariaalselt tõestatud vormis volitus. Vahel on vaja notarile näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendavat dokumenti, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.

Selleks, et müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest kinnisvara ostu-müügi suhtes. Notar saab sellisel juhul lepingupooltele selgitada, millised õiguslikud tagajärjed ja riskid kokkulepetega kaasnevad ning vajalikud kokkulepped lepingusse kirja panna.

Ühisomand nõuab kokkuleppeid

Ühisomandis oleva kinnisvara puhul peab tehinguks olema kõigi osapoolte nõusolek ja kõik osapooled notaris kohal, või olema tehtud notariaalne volitus teisele osapoolele. Kui ühisomand on tekkinud näiteks pärimise teel ja üks osapool elab müüdava kinnisvara aadressil alaliselt, teised aga mitte, peavad teised osapooled arvestama ka tulumaksu tekkimise nõudega.

Kui kinnisvaral on võlgnevused või muud puudused, tuleb kokku leppida, kes konkreetselt omanikest vastava võla või puuduse kõrvaldamise eest vastutab.

Tasud ja lõivud

Enne notarisse minekut ei ole vaja midagi maksata. Kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole koheselt võimalik ja soovitakse omavahelisi kokkuleppeid kirjalikult tõestada, tihti oma ostusoovi ka sissemaksega kinnitada, tuleks enne asjaõiguslepingut sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping. Seda kasutatakse tihti just uute korterite ostmisel, kui korter ei ole veel reaalselt valmis.

Küll aga maksab ostja tihti enne tehingut ostusumma notari deposiiti. Kui ostja ostab pangalaenuga, tuleks tasuda notari deposiiti omafinantseeringu osa, kui aga ostjal ostab kinnisvara 100% omafinantseeringuga, tuleks kogu summa tasuda eelnevalt deposiitkontole. Deposiitkonto kasutamine tagab turvalise tehingu mõlemale osapoolele.

Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus ja suurus tuleneb ostu-müügitehingu suurusest ja on üldjuhul 1% ostusummast. Hea tava on, et kulud teevad osapooled pooleks. Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda eraldi riigilõivu. Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja.

Mis puudutab lepingu sõlmimist notari juures, siis kindlasti tuleks julgelt küsimusi esitada. Pigem küsida seni, kuni aru saadakse, mida notar räägib ja mis ostu-müügilepingus kirjas. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne on leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Fausto plaanib Tartu ühele põhimagistraalile tänapäevast büroohoonet

24.04.2017 Tõnu Toompark

Fausto Capital plaanib ehitada kaasaegse büroohoone kesklinna lähedale Turu tänavale, Tartu ühele tihedama liiklusega tänava äärde. “Turu tänava piirkond areneb viimastel aastatel väga aktiivselt. Sinna suundub suur osa liiklusest ning on mõistetav, et ka ärihooned kerkivad taristu olulistesse sõlmpunktidesse,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov.

“Kolmekorruseline büroohoone on heas asukohas, väga hästi nähtav ja ligipääsetav. Hoone esimesele korrusele plaanitud toitlustus- ja kaubandus- ning teeninduspinnad, teisele-kolmandale bürood. Kindlasti tuleb ka suur parkla,” lubas ta. Ehitusega plaanitakse alustada, käesoleva aastal jooksul, ehitusluba on büroohoonele juba väljastatud. Hoone peaks valmima tuleval aastal. “Rentnikega juba läbirääkimised käivad,” lisas Mihailov.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.