Soodustus käsiraamatule “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” -20%

02.11.2016

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

„Ülevaatlikkuse mõttes ei sisalda käsiraamat ainult ehitusseadustiku selgitusi, vaid selles on toodud välja seosed teiste seadustega,“ tõi välja Martina Proosa. „Praktilisust on lisatud skeemide ja loeteludega. Raamatus on näiteid kohtupraktikast ja elust endast, peale selle ka mõtteid mõnede esmapilgul probleemsete sätete tõlgendamise võimaluste kohta.“

Uus ehitusseadustik pakub palju kõne- ja mõtlemisainet ja mitte ainult juristidele. Teemal, kas tapeedivahetuseks on ehitusprojekti vaja, arutavad ühtviisi pereisad ja advokaadid. Huvi ehitusseadustikku tutvustavate koolituste järele on suur.

„Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on suunatud ehitajale, kinnisvaravaldkonna spetsialistidele ja juhtidele ning loomulikult avaliku sektori töötajatele. Tegemist on käsiraamatuga, mis on kindlasti abiks iga ehitusvaldkonna ja ehitusseadustikuga kokku puutuvale inimesele,“ rõhutas Pille Pettai.

Käsiraamat „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes www.kinnisvarakool.ee ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Kasuta Kinnisvarakooli raamatupoes antud raamatut ostes kupongi “100raamatut” ning see raamat sulle -20% soodsam. Soodustus kehtib kuni 13/11/2016 või kuni kaupa jätkub.

Faktid käsiraamatu kohta

AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS ja Kaitseministeeriumi vahel sõlmiti leping ehitustööde teostamiseks Tapal

02.11.2016

Merko31. oktoobril 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõtte Tallinna Teede AS ja Kaitseministeeriumi vahel leping Tapa linnaku kasarmute ehitustööde teostamiseks Lääne-Virumaal Tapal.

Lepingu raames rajatakse kasarmuhoonete kompleksi kaks hoonet, platsid ja teed.

Lepingu maksumus on enam kui 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta novembris ning valmivad 2017. aasta oktoobris.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

SIA Arco Real Estate juhtkond omandas Arco Real Estate AS-i osaluse äriühingus

01.11.2016

Arco VaraArco Vara AS ja SIA Arco Real Estate (edaspidi „Äriühing“) juhtkonnad teavitavad ühiselt, et SIA Arco Real Estate juhtkond omandas Arco Real Estate AS-i osaluse Äriühingus.

31.10.2016 müüs Arco Real Estate AS, s.o Arco Vara AS-i 100% tütarühing, SIA Arco Real Estate 70%-lise osaluse Äriühingu aktsionärile ja juhatuse esimehele hr Aigars Smits’ile. Kõnealuse tehinguga muutus hr Aigars Smits Äriühingut kontrollivaks suuraktsionäriks.

Äriühing ei oma olulist mõju Arco Vara grupi finantstulemustele. Olles Äriühingu otsustava mõjuta suuraktsionär, otsustas Arco Vara grupp müüa olemasoleva osaluse Äriühingus hr Aigars Smits’ile.

Äriühing jätkab tavapärast äritegevust uue kaubamärgi all. Äriühingu juhtkonnas ja struktuuris muudatusi ei tehta. Kõik olemasolevad lepingud kolmandate isikutega jäävad kehtima.

Vastavalt sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingule teostab Äriühing kaubamärgi vahetuse 180 päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

“Viimase 5 aasta jooksul on SIA Arco Real Estate tootnud Grupile keskmiselt 5% tulu, aga Grupi aktsionärid ei ole sellest kasumit saanud. Kuigi mõistame Läti kinnisvara turu kriisijärgset ja samuti hetkeolukorda, ei ühtinud emaettevõtte vaated maakler- ja hindamisteenuse osutamisele Läti juhtkonna ja väikeaktsionäride omadega. Sellest tulenevalt sõlmisime loogilise ja vastastikuselt lugupidava kokkuleppe, et juhtkond omandab Grupilt olemasoleva organisatsiooni ja kontori. Arco Vara grupp jätkab kinnisvaraäriga Lätis Arco Real Estate kaubamärgi all ja on avatud uutele väljakutsetele, soovides samal ajal kõige paremat endistele partneritele ja uutele konkurentidele”.

SIA Arco Real Estate juhatuse liikme Aigars Smits’i kommentaar:

SIA Arco Real Estate on olnud turul peaaegu kakskümmend aastat, äriühing on omandanud reputatsiooni kui usaldusväärne ja professionaalne firma. Oluline osa meie töötajatest on olnud firmas enam kui kümme aastat ja võtmeisikud alates firma asutamisest aastal 1997. Äriühing osutab teenuselt peamiselt kohalikul turule, seetõttu on juhtkonna poolne väljaost loogiline lahendus äriühingu tulevikku arvesse võttes“.

Tallinnas elab 443 894inimest

01.11.2016

TallinnRahvastikuregistri andmeil elas 1. novembri hommikul pealinnas 443 894inimest, oktoobris kasvas elanike arv 626 inimese võrra.

Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 4377 inimese võrra, enim – 1307inimese võrra – kasvas elanike arv septembris. Linnaosadest on aasta jooksul enim – 1776 inimese võrra – kasvanud Kesklinna elanikkond.

Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv 5091 inimese võrra, sh septembris rekordiliselt 1386 inimese võrra. Linnaositi kasvas mullu enim Kesklinna ja Mustamäe elanikkond – vastavalt 1928 ja 1069 elaniku võrra.

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 434 426 inimest. 2014. aastaga võrreldes oli mullune juurdekasv pisut suurem – tunamullu kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv rekordiliselt lausa 10 069 inimese võrra – aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest, seisuga 1. jaanuar 2014 aga juba 429 899 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 27 750 inimese ehk 6,5% võrra – seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Turvakaamera võib elamusse paigaldada vaid korteriomanike nõusolekul

01.11.2016

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLSissemurdmised korteritesse, keldritesse ja muudesse korterelamu abiruumidesse sunnivad ühistuid aina enam kaaluma turvakaamera paigaldamist.

“Paljud elanikud näevad turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest trepikodade, keldrite-pööningute jm. kasutamisel on korteriomanikud kinnistu kaasomanikud, ” hoiatab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei tohi jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve –  see eeldab, et ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud, on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks. Samuti tuleb jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.”

Ta toob näiteks kohtulahendi Tallinna Ringkonnakohtusse jõudnud kaasusest, kus  kaamera vaatevälja jäi ka teiste isikute kasutatav koridor. “Ringkonnakohtu kolleegium oli  seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamus mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas AÕS § 72 lõikega 1. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse,” vahendab Mardi.

Tema sõnul tuleks turvakaamerate paigaldamisel otsustada ka see, kuidas nende paigalduse eest tasutakse. “On küsitav, kas see kuulub korteriühistuseaduses ära toodud majandamiskulude hulka, sestap tuleks turvakaamera paigaldus kõigil ühiselt otsustada ning selle eest ka täiendavalt tasuda,” soovitab ta.

Nordecon ja Technopolis Ülemiste sõlmisid lepingu uue 13-korruselise büroohoone ehitamiseks Ülemiste Citysse

01.11.2016

NordeconTechnopolis Ülemiste AS ja Nordecon AS sõlmisid lepingu Ülemiste Citysse Lõõtsa tn 12 büroohoone ehitamiseks. 13-korruselisse Alexandre Liwentaali nime kandvasse hoonesse tuleb 9000 m² kontoripinda. Ehituslepingu maksumus on üle 8 miljoni euro, hinnale lisandub käibemaks.

„Hea asukohaga, kvaliteetsed ja tänapäevaste tehniliste lahendustega bürooruumid on Tallinnas väga nõutud – paljud ettevõtted kolivad vanadest büroohoonetest uutele pindadele, saavutades nii märgatava efektiivsuse tõusu,“ ütles Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Oleme ühe eduka projekti juba koos Nordeconiga teinud, kes ehitas meile Lõõtsa tn 5 büroohoone. Uuele hoonele on ehitusluba väljastatud ja tööd algavad lähiajal. Maja asukoht otse lennujaama terminalihoone kõrval on eriti soodne ettevõtetele, kes peavad äriasjus palju reisima.“

„Kuigi üldine uute äripindade ehitusmaht Eestis näitab pigem langustrendi, on Technopolis Ülemiste büroomaja ehitusleping meie jaoks sel aastal juba mitmes äripinna ehitus, milles saame kaasa lüüa,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Technopolis Ülemistel on Tallinna ärikinnisvara arendamises väga suur roll, nii et koostöö nendega teeb au igale ettevõttele.“

Lõõtsa 12, Alexandre Liwentaali büroohoone ehitatakse Leed Gold sertifikaadi standardite järgi. See tähendab, et keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse ja ehitusmaterjalide valiku ning kasutuse aspektist vastab maja rangetele nn „rohelistele“ majadele esitatavatele nõuetele.

Lõõtsa 12 büroohoone sai Eesti juurtega aviaatori ning lennunduse edendaja Alexandre Liwentaali nime, et luua lähedalasuva lennujaama ning Ülemiste City vahel mõtteline sild. Majale tuleb pilkupüüdev õhuline kärjemustriline fassaad. Büroohoone välisilme on sobitatud kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega. Tipptasemel tehnosüsteemid annavad võimaluse seadistada sisekliima vajadusel iga 2,5 m laiuse ruumimooduli kaupa. Maja köetakse keskkonnasõbralikult.

Büroohoones on üldpinda 9700 m², sellest büroopindu 9100 m². Arhitektuurilahenduse tegi Novarc Grupp AS. Büroohoone valmib 2018. aasta II kvartalis.

Kuidas oma maja kiiremini ehitada?

01.11.2016

MajaehitajaOn üldteada, et majaehitamine võtab üldjuhul palju aega, kuid järjest enam on hakatud väärtustama kiiremat ehitamist. Kuidas ehitamise kiirus saavutatakse? Vaatame seda teemat veidi lähemalt.

Kaua eramaja ehitatakse?

Keskmise või suurema kivikonstruktsioonis eramaja ehitusaeg on enamasti mugava tempoga tehtuna umbes 8 – 12 kuud. Puitkarkassmajade puhul see aeg mõnevõrra väiksem, jäädes umbes 7-10 kuu vahemikku. Järjest populaarsust võitvate elementmajade puhul kulub ehitusplatsil ehitamiseks u. 3 – 5 kuud (millele lisaks tehases kulub detailide tootmisele ja elementide ehitamisele 2-4 nädalat ehk orienteeruvalt 1 kuu) ja moodulmajade puhul olenevalt lahendustest ehitusplatsil üldjuhul 1 nädal kuni 2 kuud olenevalt sellest, kas ka viimistlus oli tehases täies mahus tehtud (moodulite tootmisele kulub u. 2 kuud). Unikaalse lahendusena on võimalik tehases valmis ehitada valmismaja koos vundamendiga (milleks kulub paremal juhul ainult 1 kuu) ning seejärel see objektile transportida ja juba sisuliselt peale paigaldust paari päeva jooksul majja sisse kolida.

Tabel: Orienteeruvad keskmise suurusega eramaja (120-160 m2) ehitamise ajad (koos elementide- moodulite tootmisega ja ehitamisega ehitusobjektil)

Maja tüüp

Kivimaja

Puitkarkassmaja

Elementmaja

Moodulmaja

Vundamendiga valmismaja

Ehitamise aeg*

u. 8-12 kuud

Paralleelselt tehtavaid töid vähem.

u. 7-10 kuud

Ehitamist on võimalik täiendavalt kiirendada valmis ja mõõtu lõigatud saematerjali tellimisega – kasutamisega.

u. 3-5 kuud

Vundament ehitatakse paralleelselt elementide tootmisega. Mida parema valmidusastmega elemendid seda kiirem ehitus objektil.

u. 2-3 kuud

Vundament ehitatakse paralleelselt moodulite tootmisega. Moodulite viimistlustase määrab ajakulu objektil tehtavatele töödele.

u. 1 kuu

Vundamendi aluspinna ettevalmistus kuni 1 nädal.

Maja tootmine tehases 24 päeva ja paigaldus kohapeal 1-2 päevaga.

Näited:

Fibo või Aeroc

Timbeco pre-cut

Indrem

Astel House

Asko-Haus

* – ehitamise ajad olenevalt konkreetse ehitatava maja eripärast, ehitaja töökorraldusest, kasutatavatest lahendustest võivad olla, kas pikema või lühema kestusega, kui eeltoodud tabelis näidatud.

Millest tuleneb ehitamise kiirus?

Kui vaadata, millest tekib kiirem ehitusaeg objektil siis see tuleneb ennekõike element- ja moodulmajade puhul asjaolust, et osa tööd on võimalik teha paralleelselt ehk täpsemalt vundamendi ehitamisega paralleelselt saab toota elemente või mooduleid ning lisaks on sisetingimustes lihtsam luua süsteemne ja paremini mehhaniseeritud töökorraldus.

Tervikuna aga tagab ehitustööde kiiruse ennekõike see, kui hästi on ehitustööd korraldatud. Kas kõik tööetapid on sujuvad, kas kõik võimalused paralleelselt teostatavate tööde puhul on kasutatud ja kas ehitusmaterjalid on õigeaegselt kättesaadavad, et ei tekiks ooteaegasid tööetappide vahel, kas kõik projektisõlmed on läbimõeldud, et ehitamise käigus ei tekiks seisakuid sobiliku tehnilise lahenduse otsimiseks?

Kui korralikult planeerida ja projekti juhtida siis on võimalik ehitada ka kiiresti ning mitte ainult tehases, vaid ka ehitusobjektil. Mida mehhaniseeritum ja läbimõeldum on ehitamine ning ressursside haldamine, mida rohkem kasutada paralleelselt tööde teostamist ja valmis- või osaliselt valmisdetailide sisseostamist, õnnestub ehitustempot kiirendada. Ka ehitusobjektil ehitatavate majade korral on võimalik ehitada keskmise suurusega eramuid näiteks 6 kuuga ja isegi alla selle.

Tavaliselt siiski ehitusfirmad jätavad endale päris palju ajavaru, et mitte hätta jääda erinevate ootamatuste korral ning kindlustavad endid seeläbi lepingu tähtaja ületamiste vastu. Samas aga kehtib ka kirjutamata reegel, et kui on teada, et ajapuhver on suur, siis lastakse tempo maha ning hiljem ollakse ajaplaani täitmisega hädas.

Hea näide oli hiljuti üks objekt, kus ehitaja tegi tellijaga lepingu ühe töölõigu teostamiseks 2 kuu peale ja esimene kuu käidi objektil umbes 2 päeval nädalas ning järgmise kuu viimasel kahel nädalal läks järsku kiireks ning vaatamata suuremale hulgale töömeestele ei suudetud tähtajaks töid teostada. Kahjuks pole see erand vaid päris sagedane stsenaarium eramajade ehitamisel.

Kiiruse valem

Kvaliteetne projekt + läbimõeldud tööde ajagraafik + õigeaegsed materjalide ja teenuste tellimused + piisavad tööressursid + regulaarne kvaliteedikontroll + mõistlik ajapuhver = kiire ehitamine

Siia valemisse võiks lisada veel hulga muudki, kuid kui õnnestub needki valemis toodud komponendid realiseerida, on ehitamise kiirus tasemel.

Kiirus ei ole kindlasti majaehitamisel peamine eesmärk, kuid mõistliku tempoga ehitamine on enamasti alati odavam nii ehitaja kui ka tellija jaoks ning aitab paremini ehitusprojekti fookuses hoida.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Mainor Ülemiste AS III kv 2016 vahearuanne

01.11.2016

Mainor ÜlemisteMaino2016. aasta 3. kvartali põhisündmused

Tööd alustas uus, alusharidust pakkuv erakool

28. augustil 2016 avati Ülemiste linnakus uus unikaalne Emili kool, kus kahes esimeses klassis alustas kooliteed 20 last. Tavapäraste 45-minutiliste ainetundide asemel algab iga koolipäev tegevusi eesmärgistades ja aega planeerides. Uue kooli tähelepanu keskmes on laste lugemisrõõm ja -oskus, loetakse koos ning koolitatakse ka lapsevanemaid. Igal õpilasel on isiklik tahvelarvuti, õpitakse tehnoloogiaga kasulikult läbi saama ja programmeerima. Lähtutakse riikliku õppekava üldosast, st toetatakse võrdsel määral nii õppija vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset kui ka emotsionaalset arengut.

Öpiku majja kolisid esimesed üürnikud, sealhulgas ankurrentnik ABB

Kolmandas kvartalis kolisid Öpiku majja esimesed üürnikud. Avalikuks sai maja nelja korrust valdav ankurrentnik, kelleks on Eestisse oma globaalse äriteeninduskeskuse toonud rahvusvaheline kontsern ABB. Teiste seas on Öpiku hoones end sisse seadnud Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste ning teisedki Mainor gruppi kuuluvad ettevõtted nagu Dvigatel-Energeetika, Dvigatel Regital ja Doranova Baltic.

Tunnustus Eesti ettevõtlusauhindade galal “Eesti Parimad Ettevõtted 2016”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Tööandjate Keskliidu poolt korraldataval iga-aastasel ettevõtlusauhindade galal tunnustati taas parimad Eesti ettevõtteid ja jagati vastavaid tiitleid. 2016. aasta konkurentsivõime edetabelis saavutasid Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste kinnisvaraettevõtete kategoorias vastavalt 3. ja 4. koha.

Ülemiste City võtmenäitajad seisuga 30.09.2016

Üüritud pind                 155 100 m2

Täituvus                          97%

 

Finantsülevaade

3. kvartali 2016. aasta puhaskasum on 1 162 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

  • 3. kvartali netokäive on 1 368 tuhat eurot, netokäive tõusis 9,3% 2015. a 3. kvartaliga võrreldes
  • Puhaskasum on 1 162 tuhat eurot, kasv 2015. a 3. kvartaliga võrreldes on 8,1%

Kulud

  • 3. kvartali 2016. a tegevuskulud on langenud 900 tuhandelt eurolt (2. kvartal 2016) 879 tuhandele eurole
  • Laenude ja võlakirjade intressikulu on 348 tuhat eurot, kasv võrreldes 2016. a 2. kvartaliga 4,2%  (334 tuhat eurot)

Intressikandavad kohustused

  • Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused on 39 815 tuhat eurot. Ettevõtte kolm suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid Nordea Bank AB, LHV Pank AS, SEB Pank AS
  • Mainor Ülemiste AS-l on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 25 800 tuhat eurot

Uus koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem”

01.11.2016

Kinnisvarakooli lektorid Andry Krass ja Martin Kõiv18/11/2016 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem“. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvatele isikutele.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Viimase aasta jooksul on toimunud seadusandluses mitmeid muudatusi, mis mõjutavad kinnisvara korrashoiu valdkonda.

Üheks tähtsamaks muudatuste allikaks on 2016 aasta 1 juulist kehtima hakanud uus ehitusseadustik, mis nõuab uut lähenemist kinnisvara korrashoiu teenuse osutamisel.

Kinnisvara korrashoiu süsteemi loomine kooskõlas uue ehitusseadusega annab ettevõttele võimaluse hallata oma kulusid ja olla oma lepingulistes suhetes täpsem.

Koolitus “Kinnisvara korrashoiu süsteem” toimub 18/11/2016 kell 10:00-17:15 (8 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: hoonestamata maa tehingute käive vähenes aastaga 10%

01.11.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜHoonestamata maa tehingute arv oli 2016 III kvartalis maa-ameti andmetel 2786 tehingut. Aastaga vähenes tehingute arv pisukese 0,1% võrra.

Küll on märgatavalt ehk isegi 10% kukkunud hoonestamata maa tehingute käive. 2016 III hoonestamata maa tehingute käive oli 84 miljonit eurot mulluse 93 miljoni asemel.

Hoonestamata maa tehingute käibe languse taga on peaasjalikult Harju maakond, kus tehingute väärtus oli 2016 III kvartalis 38% aastatagusest väiksem. 2016 III hoonestamata maa tehingute käive Harjumaal oli 31 miljonit eurot eelmise aasta 49 miljoni vastu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN ostis E.L.L. Kinnisvaralt L3 büroohoone Vilniuses

31.10.2016

EftenEfTEN Real Estate Fund III AS omandas E.L.L. Kinnisvara Leedu tütarettevõttelt UAB Centresta L3 büroohoone Vilniuses. Tegemist on teise kinnisvaratehinguga EfTEN Real Estate Fund III ja E.L.L. Kinnisvara vahel viimase kahe aasta jooksul.

EfTEN Real Estate Fund III fondijuhi Viljar Arakase sõnul on L3 büroohoone ideaalne täiendus fondi portfelli. “L3 sobib väiksematele ettevõtetele, kes hindavad moodsat töökeskkonda, kuid kellele pole oluline, et büroo asuks südalinnas. Vilniuse kesklinnas on praegu rekordiliselt suur uute A-klassi büroohoonete arendusmaht, kuid need arendused on suunatud eeskätt suurfirmadele. Selle taustal eristub L3 oma suunitlusega väga selgelt, pakkudes väiksematele firmadele mugavaid pindu, konkurentsivõimelisi üürihindu ja häid parkimislahendusi,” ütles Arakas.

E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige ja finantsdirektor Taavi Ojala ütles, et EfTENiga välja kujunenud professionaalsest ja tulemuslikust koostööst annab kinnitust juba teise suure tehingu sõlmimine kahe aasta jooksul. „Hindame kõrgelt EfTENi senist edu investeeringute tegemisel ja oskust eristuda teistest Baltikumi kinnisvarainvestoritest. Erinevalt paljudest konkurentidest söandas EfTEN investeerida pealinnast väljapoole Šiauliais asuvasse Saules Miestas kaubanduskeskusesse, nüüd L3 büroohoone puhul kesklinnast eemal asuvasse projekti. Samal ajal keskenduvad teised investorid suuresti väga aktiivsele ning suureneva pakkumisega büroopindade turule Vilniuse südalinnas,“ lausus Ojala.

Ojala lisas, et L3 büroohoone müük oli E.L.L. Kinnisvara jaoks strateegiline äriotsus. „Keskendume lisaks olemasoleva 185 tuhande ruutmeerise üüripinnaga portfelli juhtimisele uutele
arendusprojektidele.“ Ettevõte jätkab Vilniuses Panorama kaubanduskeskuse vahetus naabruses asuva Narbuto 5 büroohoone ehitust, projekteerimisfaasis on viiest hoonest koosneva Skanstese
bürookompleksi I etapp Riia uues keskses äripiirkonnas ning arenduse ettevalmistusetapis on kolmest hoonest koosnev Liivalaia bürookompleks Tallinna südalinnas.

L3 büroohoone asub Vilniuse lennujaama lähedal Vilnius–Klaipėda maantee ja Minski maantee lähistel, mis tagab kõigist Vilniuse piirkondadest mugava ligipääsu nii auto kui ka ühistranspordiga.
10-korruselise büroohoone kontoritest avanevad kaunid panoraamvaated Nerise jõele ja Vingise pargile. Hoones üürib büroopindu 37 ettevõtet, neist suuremad on kindlustusettevõte Bonum Publicum, SBA ettevõtete grupp, reisifirma Novaturas, autorendifirma AVIS ja ehitusettevõte Merko Statyba. 2005. aastal valminud ligi 6100 ruutmeetrise üüripinnaga hoone juurde kuulub paarisajakohaline väliparkla.

Tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne. Tehingut nõustasid müüja poolelt Valiunas Ellex advokaadibüroo ja ostja poolelt Fort Legal advokaadibüroo. Büroohoone müüki aitas korraldada kinnisvarabüroo Newsec.

Miks kulub ehitusloa saamiseks 30 päeva asemel tihti terve aasta?

31.10.2016

TRINITIEhitusloa saamine võib mõnikord kesta ligi aasta, samas kui paragrahvid näevad justkui ette oluliselt lühema menetluse. Ehitusloa eelnõu aeglane menetlemine kohaliku omavalitsuse poolt on eelkõige probleem ettevõtjate jaoks. See toob kaasa olukorra, kus ehitamisega ei saa alustada ajal, mis oli algselt planeeritud. Käesolev blogikanne selgitab, et tegemist ei ole „normaalse“ olukorraga ei terve mõistuse ega ka seaduse mõttes.

Selgelt ette nähtud 30 päeva reegel

Ehitusseadustiku järgi peab pädev asutus andma ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sealjuures sätestab seadus, et pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Seega näeb seadus selgelt ette, et ehitusluba tuleb anda 30 päeva jooksul ning selle sisse peab mahtuma ka aeg, mis kulub arvamuse või kooskõlastuse küsimiseks teistelt asutustelt või isikutelt.

Olen nõus, et tihti ei pruugi KOV palutud arvamust või kooskõlastust kümne päeva jooksul saada, aga see ei õigusta minu arvates vastamise tähtaja korduvat pikendamist. Seadus ütleb konkreetselt, et vastamata jätmisel peab lugema eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks või eeldama, et arvamust ei soovita anda. Seega, seaduse järgi puudub õigustus venitada ehitusloa taotluse menetlemisega põhjusel, et näiteks mõni naaber või ametiasutus ei ole tähtaegselt kooskõlastust esitanud.

Ebaselge arusaam ehitusloa menetluse eesmärgist

Teine põhjus, miks ehitusloa saamine kipub „venima“, on see, et KOV hakkab ehitusprojekti sisuliselt hindama. Iseenesest on arusaadav, et KOV ei taha, et keegi hiljem süüdistaks teda näiteks selles, et ta andis loa ehitada nõuetele mittevastav ehitis. Siiski, ehitusloa andmisel ei ole KOV-i ülesanne ehitusprojekti sisu algusest lõpuni uuesti hinnata. Ehitusprojekti koostab projekteerija. Projekteerijal juba on seaduse järgi kohustus koostada ehitusprojekt, mis vastab kõikidele ehitisele ja ehitamisele seatud nõuetele.

KOV ei pea tegema ehitusprojekti sisulist kontrolli, vaid piirduma formaalsete nõuete kontrolliga. Ka ehitusseadustiku seletuskiri ütleb, et KOV saab ehitusloa andmisel kontrollida kahte aspekti: 1) kas ehitusprojekt koosneb ettenähtust ning 2) kas ehitusprojekti on allkirjastanud pädev isik [1]. Seega, ehitusloa andmisel ei peaks KOV ehitusprojekti enam sisuliselt hindama.

Meelespea

Nii ehitusloa taotleja kui ka ehitusettevõtja peaksid silmas pidama järgmist:

  • Olukord, kus ehitusloa menetlemine kestab ligi aasta, ei ole seadusega kooskõlas. Ehitusloa taotlejal on õigus nõuda, et järgitaks menetlustähtaegu.
  • Olukorras, kus KOV ei ole ehitusloa andmisel menetlustähtaegu järginud ning on menetlust põhjendamatult mitu korda pikendanud, saab isik nõuda ehitusloa andmist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 alusel.
  • Juhul, kui isikule on juba tekkinud kahju, mida ehitusloa andmine enam ei kõrvalda, on tal õigus nõuda ka kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 järgi.

Baltic Horizon Fund osakuomanike üldkoosolekul ei tulnud kvoorumit kokku. Uus üldkoosolek toimub 11. novembril 2016

31.10.2016

baltic-horizonBaltic Horizon Fondi üldkoosolek toimus 27. oktoobril 2016. 35,7% häältest registreeriti üldkoosolekule, kuid vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.11 võivad investorid vastu võtta otsuseid, kui on rohkem kui ½ häältest esindatud. Seega, kuna puudus vajalik kvoorum, ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline.

Vastavalt Baltic Horizon Fondi reeglite punktile 10.11, kutsub fondivalitseja Northern Horizon Capital AS kokku uue üldkoosoleku.

Baltic Horizon Fund osakuomanike üldkoosoleku kokkukutsumise teade

Northern Horizon Capital AS (aadress: Hobujaama tn 5, Tallinn 10151, Eesti, edaspidi Fondivalitseja), Baltic Horizon fondi fondivalitseja, kutsub käesolevaga kokku Baltic Horizon Fund (edaspidi: Fond) osakuomanike üldkoosoleku, mis toimub 11. novembril 2016 algusega kell 11.00. Koosolek toimub Soraineni advokaadibüroos, Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, Eesti.

Osakuomanike üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Fondi reeglite punktidest 10.3.3, 10.11 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvist 131(4).

Üldkoosoleku päevakord

Fondi osakuomanike üldkoosoleku päevakord on järgmine:

1. Valida uueks Fondi nõukogu liikmeks David Bergendahl volituste kehtivusega 2 aastat alates 11. november 2016;

2. Kinnitada David Bergendahl’ile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suuruseks 11,000 EUR aastas.

Täiendav info üldkoosoleku päevakorra kohta

Üldine märkus päevakorra punkti 1 kohta

Vastavalt Fondi reeglite punktile 11.2 valib üldkoosolek nõukogu liikmed vähemalt kaheks aastaks. Fondivalitseja teeb ettepaneku valida David Bergendahl uueks nõukogu liikmeks.

David Bergendahl on sündinud aastal 1962 ja lõpetas Göteborgi ülikooli aastal 1988 majanduse bakalaureusena. Perioodil 1988-1994 oli David Bergendahl Pergamon International AB kaasomanik ja juhatuse liige. 1994. aastal sai David Bergendahl’ist Hammarplast AB kaasomanik ja juhatuse esimees. Hetkel on David Bergendahl Torslanda Property Investment AB (publ) and Link Prop Investment AB (publ) nõukogude liige.

Üldine märkus päevakorra punkti 2 kohta

Vastavalt Fondi reeglite punktile 11.11 on Fondi nõukogu liikmed õigustatud saama hüvitist nende tegevuse eest. Nõukogu esimehele ja nõukogu liikmetele makstava hüvitise suuruse otsustab üldkoosolek. Päevakorras toodud hüvitise suurus David Bergendahl-ile vastab teistele nõukogu liikmetele makstavale hüvitisele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu stabiilne kasv jätkus septembris

31.10.2016

StatistikaametJaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2016. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Teist kuud järjest näitas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes stabiilset viieprotsendilist kasvu.

2016. aasta septembris oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 530,4 miljonit eurot.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta septembriga võrreldes 9%. Müügitulu suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), oli müügitulu väiksem kui eelmise aasta septembris. Enim suurenes müügitulu kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga viiendiku. Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 17%), posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes (kasv 13%) ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 13%).

Toidukaupade kaupluste müügitulu, mis näitas augustis väikest langust, pöördus septembris taas tõusule ning kasvas eelmise aasta septembriga võrreldes 2%.

Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu jäi 2015. aasta septembriga võrreldes samale tasemele.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes septembris jaekaubandusettevõtete müügitulu 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes müük aga eelmise kuuga võrreldes 1%. 2016. aasta üheksa kuuga (jaanuar–september) suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend

Statistikaamet läks 2016. aastast jaekaubandusstatistika kuu andmete avaldamisel täielikult üle Maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmetele ning lõpetas andmete kogumise küsimustikuga „Müügitulu“. Nii vähenes ettevõtjate aruandluskoormus ja Statistikaameti kulu andmete kogumisele ning suurenes administratiivandmete kasutamine. Andmeallika muutuse tõttu kajastab iga kuu ilmuv pressiteade „Jaekaubandus“ jaekaubandusettevõtete jaemüügi asemel jaekaubandusettevõtete müügitulu. Jaekaubandusettevõtete jaemüügi näitajat avaldab Statistikaamet edasi statistika andmebaasis kvartali ja aasta kohta. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte viie tööpäevaga.

Septembris tööstustoodangu maht suurenes

31.10.2016

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2016. aasta septembris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Septembris toodeti töötlevas tööstuses 5% rohkem toodangut kui 2015. aasta samal kuul. Toodangu kasv oli laiapõhjaline – kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid septembris eelmise aasta sama kuu mahtu. Toodangu mahu kasvu põhjustas eelkõige elektrimasinate, keemiatoodete ja tekstiilitootmise suurenemine. Toodang suurenes ka puittoodete, ehitusmaterjali ning mootorsõidukite tootmises. Toodang vähenes elektroonikaseadmete, toiduainete ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi septembris 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2015. aasta septembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 10% ja müük kodumaisele turule 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2016. aasta septembris tööstuses kokku 5% rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses 6% rohkem.

2015. aasta septembriga võrreldes toodeti elektrit 33% ja soojust 3% rohkem. 

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2016
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmetel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb
KOKKU 5,1 6,5 6,5
Energeetika 0,0 26,4 26,4
Mäetööstus 8,4 -3,6 -3,6
Töötlev tööstus 6,0 5,2 5,2
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -1,1 -8,2 -8,2
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 0,0 0,6 0,6
toiduainete tootmine -1,9 -2,3 -2,3
metalltoodete tootmine 3,9 -1,5 -1,5
elektriseadmete tootmine 5,2 18,5 18,5
tekstiilitootmine 2,0 13,3 13,6
mööblitootmine -5,0 1,8 1,8
mootorsõidukite tootmine 5,1 10,2 10,2
ehitusmaterjali tootmine 2,3 7,2 7,2
masinate ja seadmete tootmine 6,9 -0,5 -0,5

a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

1 2 3 … 966 967 968 … 1,574 1,575 1,576