Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.
Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…
Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.
[subscribe2]
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 15% ning import 12%, teatab Statistikaamet. Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas eksport võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 12% ja import 17%.
2017. aasta märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot (2016. aasta märtsis 153 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (8%). Eksport kasvas enim Hollandisse (30 miljonit eurot), Soome (28 miljonit eurot) ja USA-sse (16 miljonit eurot). Hollandisse ja USA-sse suurenes peamiselt mineraalsete toodete ning Soome elektrienergia ja elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (62 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (26 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (20 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (17 miljonit eurot) eksport. Vähenes elektriseadmete (21 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 74% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes märtsis 17%, samas re-eksport kasvas 11% võrra. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid) ning metalli ja metalltoodete (sh metallkonstruktsioonid, metallijäätmed) väljaveo suurenemine.
2017. aasta märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Rootsist (9%) ja Lätist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (29 miljonit eurot), Venemaalt (25 miljonit eurot) ja Saksamaalt (22 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh lämmastikväetised) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.
2017. aasta märtsis langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 5% ja impordi mahuindeks kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 13%.
Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 647 miljonit eurot (2016. aasta I kvartalis 448 miljonit eurot).
2017. aasta I kvartali ekspordi suurt kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (136 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseerisid ka elektriseadmete suure ekspordi languse (68 miljonit eurot). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Hollandisse, Soome, Saksamaale ja Hiina. Samas on eksport vähenenud enim Rootsi.
I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt transpordivahendite (291 miljonit eurot), mineraalsete toodete (92 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (51 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete (58 miljonit eurot) sissevedu. Riikide arvestuses kasvas I kvartalis import võrreldes 2016. I kvartaliga enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Import vähenes enim Ungarist.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2016 | 2017 | muutus, % | 2016 | 2017 | muutus, % | 2016 | 2017 | |
| I kvartal | 2 776 | 3 113 | 12 | 3 224 | 3 760 | 17 | -448 | -647 |
| Jaanuar | 824 | 946 | 15 | 979 | 1 355 | 38 | -155 | -410 |
| Veebruar | 919 | 978 | 6 | 1 058 | 1 078 | 2 | -140 | -100 |
| Märts | 1 033 | 1 189 | 15 | 1 186 | 1 327 | 12 | -153 | -138 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus,% | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 189 | 100 | 15 | KOKKU | 1 327 | 100 | 12 |
| EL 28 | 851 | 72 | 11 | EL 28 | 1 081 | 81 | 9 |
| Euroala 19 | 575 | 48 | 22 | Euroala 19 | 766 | 58 | 9 |
| EL välised riigid | 338 | 28 | 26 | EL välised riigid | 246 | 19 | 26 |
| 1. Soome | 188 | 16 | 17 | 1.Soome | 179 | 14 | -2 |
| 2. Rootsi | 161 | 14 | -20 | 2.Saksamaa | 162 | 12 | 16 |
| 3. Läti | 98 | 8 | 3 | 3.Rootsi | 125 | 9 | 30 |
| 4. Venemaa | 78 | 7 | 2 | 4.Läti | 115 | 9 | 16 |
| 5. Saksamaa | 75 | 6 | 24 | 5.Leedu | 107 | 8 | 16 |
| 6. Leedu | 73 | 6 | 13 | 6.Poola | 97 | 7 | 4 |
| 7. Holland | 54 | 5 | – | 7.Venemaa | 84 | 6 | 43 |
| 8. Norra | 51 | 4 | 40 | 8.Holland | 75 | 6 | 10 |
| 9. USA | 45 | 4 | 55 | 9.Hiina | 59 | 4 | 9 |
| 10. Taani | 41 | 3 | 16 | 10.Itaalia | 33 | 3 | 0 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus,% | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 189 | 100 | 15 | 1 327 | 100 | 12 | -138 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 107 | 9 | 18 | 129 | 10 | 13 | -22 |
| Mineraalsed tooted (V) | 122 | 10 | – | 107 | 8 | 22 | 15 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 68 | 6 | 28 | 135 | 10 | 25 | -67 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 37 | 3 | 3 | 75 | 6 | 15 | -38 |
| Puit ja puittooted (IX) | 134 | 11 | 24 | 47 | 4 | 29 | 87 |
| Paber ja pabertooted (X) | 30 | 3 | 2 | 25 | 2 | 12 | 4 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 39 | 3 | 17 | 61 | 5 | 6 | -22 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 89 | 8 | 29 | 109 | 8 | 19 | -20 |
| Mehaanilised masinad (84) | 97 | 8 | 1 | 152 | 11 | 0 | -55 |
| Elektriseadmed (85) | 203 | 17 | -10 | 201 | 15 | -4 | 2 |
| Transpordivahendid (XVII) | 80 | 7 | 18 | 146 | 11 | 14 | -66 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 36 | 3 | 12 | 32 | 2 | 14 | 3 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 108 | 9 | 11 | 38 | 3 | 18 | 71 |
| Muu | 39 | 3 | 9 | 69 | 5 | 33 | -30 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.04.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.04.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja riigihalduse minister Mihhail Korb kinnitas täna ettevõtte 2016. aasta majandusaasta aruande.
RKASi konsolideerimisgrupi majandusaasta müügitulu kasvas möödunud aastal 90,2 miljoni euroni. Ärikasum oli 16,3 miljonit eurot ja puhaskasum 13,4 miljonit eurot, millest kasum mittevajaliku vara müügist oli 3,2 miljonit eurot.
2016. aastal suunati investeeringutesse kokku 55,7 miljonit eurot. Sellest 19,7 miljonit eurot investeeriti 2018. aasta lõpus valmivasse uude Tallinna vanglasse, 10 miljonit eurot möödunud sügisel uksed avanud Eesti Rahva Muuseumi uude peahoonesse ning 6,3 miljonit eurot käesoleva aasta alguses valminud Terviseameti uude büroo- ja laborihoonesse.
Suurematest projektidest valmisid möödunud aastal Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, Rahvusarhiivi uus peahoone Noora, Piusa kordoni uus hoone, NUKU teatri ja muuseumi juurdeehitus, Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Valga Gümnaasiumi õppehoone, Hiiumaa Gümnaasiumi uus õppehoone ja Põlva Gümnaasiumi õppehoone, mis on ühtlasi Eesti esimene liginullenergia koolihoone.
Lisaks viidi edukalt lõpule rahvusvaheline suurprojekt, mille kohaselt RKAS töötas Läti Vabariigi justiitsministeeriumi tellimusel välja kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni ja viis läbi projekteerimishanke. 2016. aasta sügisel väljastas Liepaja linnavalitsus ehitusloa Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi rajamiseks vastavalt RKAS poolt üle antud ehitusprojektile. Liepaja vangla kavandamine on RKASi ajaloo teine rahvusvaheline suurprojekt. 2010. aastal nõustas RKAS Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel.
2016. aastal mõjutas ettevõtte haldustegevust enim hallatavate objektide ja remonttööde mahu jätkuv kasv. Viimaseid teostati möödunud aastal 13,7 miljoni euro eest.
Möödunud aastal müüdi 110 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 6,9 miljoni euro väärtuses.
Ettevõtte puhaskasum summas 13 835 072 eurot otsustati jaotada alljärgnevalt:
Ettevõttel on viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Tarmo Porgand (esimees), Kaie Karniol, Teet Reedi, Tõnis Rüütel ja Olle Koop.
2016. aastal valminud Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone
Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes.
„Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“
Sügiseks valmib Õpetajate Kodu, Uuslinna tn 3a kinnistule rajatav 75 korteriga elamu, mille eluruumid antakse üürile Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavale õpetajale.
Kaks aastat tagasi avati Mustamäel aadressil Akadeemia tee 48 renoveeritud arstide ja õdede maja. Lähiaastatel on plaanis ehitada Maleva 18 kinnistule elamu vähekindlustatud isikutele ja eakatele, samuti on kavas rajada sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide taotlejatele elamud Vasara tn 7, 9, 12, 13 ja 14 kinnistutele.
Esimese eluasemeprogrammi põhirõhk oli sündüürnike probleemi lahendamine – linn tagas aastaks 2009 eluaseme umbkaudu 3500 sundüürnikule. Tallinna teise elamuehitusprogrammi raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.
„Linnale vajalike töötajate ja noorte perede soodsa eluruumiga kindlustamine on kahtlemata kaasa aidanud sellele, et nii mõnigi Soome kolimise plaani pidanu on siiski kodumaale jäämise kasuks otsustanud,“ ütles Võrk. „Laiemalt võttes on see oluline mitte üksnes pealinna vaid kogu riigi arengule.“
Võrk rõhutas, et enamikul linna üürnikest maksedistsipliiniga probleeme ei ole – 31. detsembri 2016 seisuga tasuti 88% eluruumide eest üüri ja kõrvalkulusid korrektselt; võlglasi oli 565 isikut, neist oli pikaajaliselt võlgu 88 isikut. Kogu võlasumma oli 203 728 eurot, sealhulgas pikaajaline võlg 95 477 eurot.
2016. aastal üürnike koguvõlg vähenes, samuti vähenes tänu järjepidevale tööle võlgnikega võlgu olevate üürnike arv. Võlglaste aktiivne väljatõstmine on pannud ka võlglastest naabrid üüri maksmise vajalikkust mõistma.
Samas kinnitas Võrk, et võlgnikud, kes kohtutäituri poolt eluruumist välja tõstetakse, ei satu tänavale. „Neil on võimalik taotleda kohta sotsiaalmajutusüksuses või ööbida kodutute varjupaigas,“ ütles Võrk.
Tallinna linna omandis olevate ja erasektorilt kasutusse võetud eluruumide võlglaste arv vähenes aastaga 73 isiku võrra ning võlg summaarselt 75 369 euro võrra. Samas on vähenenud pikaajaliste võlglaste arv 44 isiku võrra ning summaarselt on pikaajaline võlgnevus vähenenud 83 887 euro võrra.
2016. aastal pöördusid Tallinna linna esindajad üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks Tallinna Üürikomisjoni 52 korral ja kohtusse 17 korral. Kohtutäituritele esitati kokku 55 täitmisavaldust võla ja/või väljatõstmise nõudes. Tallinna Üürikomisjoni ja kohtu otsuste täitmise käigus vabanes 2016. aastal väljatõstmise läbi 20 eluruumi. Välja tõsteti 51 isikut, neist 24 alaealist.
Harjumaa maatükkide müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE oli aprillis 49 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa keskmine müügipakkumiste hind langenud 1 protsendi võrra.
Harjumaa keskmisest tasemest küündib kõrgemale ainult Tallinna ja Viimsi maade pakkumise hind, mis ületab Harjumaa keskmist kolmekordselt. Aprillis küsiti Tallinna maade müügipakkumiste eest keskmiselt 148 €/m² ja Viimsis 55 €/m².
Kõikides teistes Harjumaa omavalitsustes jäi portaali KV.EE andmetel maa müügipakkumiste keskmine hind Harjumaa keskmisele tasemele 49 €/m² alla.
Kuigi Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind on aastaga langenud ühe protsendi võrra, peame siiski rääkima maade turuväärtuse tõusust. Keskmine pakkumishind Harjumaa maapakkumistel langeb seetõttu, et pealinnast kaugematesse valdadesse on pakkumisse lisandunud madalama hinnaga maatükke. Omavalitsuste lõikes tuleb siiski rääkida 5-10% suurusest kinnisvarahindade tõusust.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
|
Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m² |
|||
|
04/2016 |
04/2017 |
Muutus, % |
|
| Anija vald |
2 |
NA |
|
| Harjumaa |
46 |
49 |
8% |
| Harku vald |
23 |
25 |
10% |
| Jõelähtme vald |
19 |
24 |
27% |
| Keila |
37 |
35 |
-5% |
| Keila vald |
17 |
14 |
-17% |
| Kernu vald |
7 |
7 |
0% |
| Kiili vald |
16 |
16 |
-1% |
| Kose vald |
14 |
18 |
33% |
| Kuusalu vald |
8 |
8 |
11% |
| Maardu |
38 |
34 |
-11% |
| Padise vald |
3 |
4 |
18% |
| Paldiski |
17 |
10 |
-41% |
| Raasiku vald |
9 |
12 |
26% |
| Rae vald |
36 |
41 |
14% |
| Saku vald |
19 |
17 |
-13% |
| Saue |
37 |
39 |
5% |
| Saue vald |
20 |
33 |
63% |
| Tallinn |
158 |
148 |
-7% |
| Vasalemma vald |
7 |
NA |
|
| Viimsi vald |
50 |
55 |
10% |
| Eesti |
35 |
38 |
10% |
| Harjumaa |
46 |
49 |
8% |
| Narva |
53 |
31 |
-42% |
| Pärnu |
69 |
72 |
4% |
| Tallinn |
158 |
148 |
-7% |
| Tartu |
149 |
35 |
-76% |
Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.
Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.
Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.
Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Baltic Horizon Fond (Fond) fondivalitseja korraldab kuni 15,108,000 uue osaku (Pakkumise Osakud) täiendava avaliku pakkumise. Fondi uute osakute arv võib suureneda veel 22,662,000 võrra, s.t. kuni 37,770,000 uue osakuni, kui Fondivalitseja otsustab kasutada suurendamise võimalust (inglise keeles upsizing option). Pakkumisest saadavat tulu plaanitakse kasutada Fondi investeerimisplaanis sisalduvate Baltikumi pealinnades asuvate rahavooge genereerivate ärikinnisvara objektide omandamiseks ja nagu täiendavalt kirjeldatud prospektis.
Fondivalitseja plaanib noteerida Pakkumise Osakud nii Nasdaq Tallinna börsil kui ka Nasdaq Stockholmi börsil. Pakkumine koosneb pakkumisest jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis ja pakkumisest institutsionaalsetele investoritele teatud Euroopa Majanduspiirkonna riikides.
Pakkumise Osakute pakkumise aluseks on Finantsinspektsiooni poolt 8. mail 2017 registreeritud ingliskeelne osakute avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt (Prospekt), koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Fondi koduleheküljel www.baltichorizon.com. Investor võib paluda prospekti ja selle kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com, samuti prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn, saates selle kohta e-kirja estonia@nh-cap.com.
Täpsema ülevaate saamiseks Fondist ja pakkumise tingimustest palume tutvuda Prospektiga.
16/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 II kvartal“. Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuua välja olulised trendid ning prognoosid.
Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:
“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 16/05/2017 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Maa-ameti andmetel tehti 2017 I kvartalis Eestis kokku 5417 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes korteritehingute arv 19%. Seda võib pidada väga tugevaks kasvuks.
Pole vast üllatus, et Eesti kinnisvaratehingute arvust suur osa tehakse Tallinnas. Tallinna korteritehingute arv oli 2017 I kvartalis 2450 ehk aastatagusest samuti 19% enam.
Tallinna kõrval oli ka Tartu ja Pärnu korteriturul näha märgatavat hüpet. Tartus tehti käesoleva aasta esimese kolme kuuga 17 ja Pärnus 18% rohkem ostu-müügitehinguid. Nii sõlmiti sel perioodil Tartus kokku 380 ja Pärnus 203 korterilepingut.
Tähelepanu väärib, et nii Tallinnas kui Tartus on aasta esimese kvartali tehingute arv viimase viie aasta lõikes kõrgeimal tasemel. See paneb tõsiselt mõtlema, kas tehingute arv sellisel tasemel on jätkusuutlik ja mis saab edasi.
Pole ime, et tehingute kõrges arvus peegelduv märgatab eluasemenõudlus kergitab hindu. Peab mainima, et korterihindadele annavad oma hoo uued korterid. On ju uued korterid keskmisest kallimad ja suurenev uute korterite tehingute osakaal suurendab tehingute statistilist keskmist hinda.
Eesti korteritehingute keskmine hind oli 2017 I kvartalis 1153 €/m² ehk eelmisest aastast 11% enam. Sama palju ehk 11% kasvasid korteritehingute hinnad Tallinnas, kus need jõudsid tasemele 1728 €/m². Pärnu hinnad tõusid veelgi enam ehk koguni 17% ja tasemele 1092 €/m².
Tartu korteritehingute hind oli 2017 I kvartalis maa-ameti andmetel 1247 €/m², mis on kõigest 2% eelmisest aastast rohkem.
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.
|
|
|
|
|
Kui märtsis jäi inflatsioon veidi alla kolme protsendi, siis aprillis hindade kasv jällegi kiirenes ning kokkuvõttes oli keskmine tarbijakorv 3,2% kallim kui aasta varem. Kõige suurema panuse tarbijahindade kasvu andis toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnakasvu kiirenemine 4,5 protsendini aastases võrdluses.
Transport kallines aastaga 5,5% ning kuigi nafta hind on maailmaturul juba pikemat aega kõikunud vahemikus 50-55 USA dollarit barrelist, siis mõned kuud mõjutab transpordi hinnakasvu veel nafta madal võrdlusbaas eelmise aasta esimesest poolest. Swedbanki prognoosi järgi jõuab naftabarreli hind selle aasta lõpuks 58 USA dollarini ja püsib 60 dollari juures terve järgmise aasta.
Aprillis tõusid tavapärasest veidi kiiremas tempos ka toitlustus ja majutusteenuste hinnad, mis olid 6,8% kallimad kui aasta varem. Ainsa kaubagrupina langesid sideteenuste hinnad 2,5% võrra.
Swedbanki prognoosi järgi püsib hinnatõus 3% lähedal terve aasta vältel tänu toorainete kallinemisele ning aktsiisimaksude tõusule.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus märtsi 2,8 protsendilt aprillis 3,2 protsendini. Euroalas kiirenes hinnatõus esialgsetel andmetel teenuste kallinemise tõttu 1,9 protsendini.
Aasta esimestel kuudel on hinnatõus kõikunud 3 protsendi ümber. Hinnatõusu hoiavad kiirena kallinenud toorained välisturgudel, teenuste ja tööstuskaupade hinnamuutust kajastava baasinflatsiooni kiirenemine ja aktsiisimäärade tõusud.
Toidutoorme hinnad on maailmaturul aasta alguse kõrgtasemelt küll mõnevõrra taandunud, kuid on ligi kümnendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Toidu kallinemine on laiapõhjaline, aprillis kiirenes toidu hinnatõus meil 4,5 protsendini. Suuremal määral on tõusnud piima-, õli- ja kalatoodete hinnad. Toidu suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis moodustab kallinenud toit 1 protsendipunkti ehk pea kolmandiku inflatsioonist.
Teenuste hindade tõus on püsinud viimastel kuudel stabiilsena ning erinevate teenuste hinnamuutused tasakaalustasid üksteist – majutuse hinnatõus kiirenes, puhkusepakettide hinnalangus pidurdus, samas üürihindade tõus aeglustus ning lennukipiletid odavnesid. Tööstuskaupadest võib välja tuua sisustus- ja elutarbeliste kaupade hinnatõusu.
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt on tänavu aasta kokkuvõttes oodata 3,3-protsendist tarbijahinnaindeksi tõusu.
Sarnaselt kogu Eesti kinnisvaraturule on 2009. aastast Tartu linnas korterite hinnad pidevalt kasvanud. Kasv oli sarnaselt Tallinnale eriti kiire just perioodil 2013-2014, mida iseloomustas ennekõike nõudluse kiirenenud kasv ja sellest tulenev pakkumiste ajutine vähesus. Alates 2015. aastast on nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme edasine kasv hoo maha võtnud. 2016. aastal tehti Tartu linnas juba vähem tehinguid kui sellele eelneval aastal kuid Tartu linna lähivaldades kasvas tehingute arv seevastu kiiremini kui varasemalt. Erinevalt Tallinnast olid Tartus ja selle lähiümbruses kunagised hindade kõrgtasemed juba möödunud aastatel ületatud, millele on aga järgnenud turgu iseloomustavate näitajate järkjärguline stabiliseerumine.
2017. aasta I kvartalis tehti Tartu linnas 380 korteritehingut, mida oli 13% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis kuid 17% rohkem kui 2016. aasta I kvartalis. Tartu linna lähedastes kinnisvaraturu osas enimaktiivsetes lähivaldades[1] tehti möödunud kvartalis 136 tehingut, mida oli 5,6% vähem kui varasemas kvartalis kuid 15% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Nii Tartu linnas kui selle lähiümbruses on tehingute arvu kasv juba mitmendat kvartalit püsinud eriliste muutusteta, tehingute arv on varasema aastaga võrrelduna püsinud mõõdukas kasvutrendis. Lähipiirkondades tehtavate tehingute arvu tase on püsinud varasemate perioodidega sarnases suurusjärgus, mis on ennekõike tugevalt mõjutatud Tartu, Luunja ja Ülenurme vallas paiknevate uusarenduste müügist.
Märtsis tehti Tartus 135 korteritehingut, mida oli 12% rohkem kui veebruaris ning 9,8% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Tartu linna ümbruskaudsetes lähivaldades tehti märtsis aga 52 tehingut, mida oli veebruarist koguni 63% rohkem ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 30% rohkem. Praeguse kinnisvaraturu kasvutsükli vältel on märtsis iga-aastaselt tehinguaktiivsus kasvanud, kevade saabumine tõi mõõduka kasvu ka käesoleval aastal. Võrreldes veebruariga tehti Tartus mõnevõrra rohkem tehinguid 1- ja 2-toaliste korteritega, mille juures tehingute arv vähenes 3- ja enamatoaliste korterite osas. Tartu linna lähipiirkondades esinenud tehinguaktiivsuse kasv tulenes uusarenduste asjaõiguslepingute tavapärasest suuremast mahust, seda just Tartu ja Ülenurme vallas, Luunja vallas tehti nii märtsis kui veebruaris uusarendustega täpselt sama palju tehinguid.
Tartu linnas kujunes 2017. aasta I kvartalis korteriomanditega tehtud ostu-müügitehingute mediaanhinnaks 1 204 €/m2 ja aritmeetiliseks keskmiseks 1 247 €/m2. Erinevalt Tallinnast ei tehta Tartus tehingute koguarvust lähtuvalt kuigi palju tehinguid hinnaklassilt kallimate uusarendustega, mistõttu pinnaühikult kallimate korterite mõju keskmistele hindadele on võrdlemisi tühine. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga langes mediaanhind 1,8% kuid aritmeetiline keskmine jäi täpselt samale tasemele. Võrreldes aga 2016. aasta I kvartaliga kasvasid hinnatasemed vastavalt 3,1% ja 1,9%. Aasta baasil on mediaanhinna kasv olnud mõnevõrra kiirem, korteriturul on aset leidnud stabiilne ning mõõdukas hinnakasv. Hinnatase on juba alates 2016. aasta II kvartalist olnud võrdlemisi sarnasel tasemel, kuid üldise hinnataseme ehk mediaanhinna kasvu on siiski endiselt märgata.
Kvartalisisesel perioodil oli keskmine hinnatase võrdlemisi vähese volatiilsusega ehk püsis igakuiselt sarnasel tasemel – perioodil jaanuarist märtsini erines mediaanhind 5,4% ja aritmeetiline keskmine 3,6%. Hinnatase langes igakuiselt alates jaanuarist, mediaanhind langes kõige kiiremini just tehinguaktiivsuse kasvamise taustal märtsis. Viimane tendents on statistiliselt pea iga-aastaselt esinev, mille juures märtsis tehinguaktiivsus küll kasvab kuid kuna talvisel perioodil on korterite müügiperioodid pikenenud, on müüjad tehinguni jõudmiseks turuaktiivsuse kasvades nõus mõnevõrra enam hinnaalandust tegema.
Tartu linna lähivaldade hinnadünaamika on suures osas maakonnakeskusega kattuv, kulgedes Tartu linna kinnisvaraturuga pidevas ühises tempos. Lähivaldades kujunes 2017. aasta I kvartali lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 1 163 €/m2, mille juures hinnatase kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 9,1%. Mediaanhinnaks kujunes I kvartalis 1 236 €/m2, mis oli võrrelduna 2016. aasta IV kvartaliga kasvanud 5,1%. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvas mediaanhind 10% ja aritmeetiline keskmine 13%. Tartu linna lähivaldade puhul moodustavad olulise mahu tehtavatest tehingutest linnalähedased uusarendused, mistõttu nii igakuised kui kvartaalsed hinnatasemete ulatuslikumad muutused piirkondade siseselt on tavapärased. Linnalähedasi piirkondi iseloomustab perspektiivis pidev elanikkonna kasv ning ehitustegevuse tagasihoidlik kuid stabiilne aktiivsus, mis on kõrgeimad just Ülenurme, Tartu ning Luunja vallas.
Märtsis kujunes Tartu linnas tehtud korteritehingute lõikes aritmeetiliseks keskmiseks 1 234 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 163 €/m2. Võrreldes veebruariga kasvas aritmeetiline keskmine 0,3% kuid mediaanhind langes 3,8%. Tehingute arv oli linnaosade lõikes enim kasvanud Kesklinnas ja Ülejõel, Annelinnas tehti sarnaselt palju tehinguid kui veebruaris. Võrreldes veebruariga kasvas Annelinnas mediaanhind 15%, Kesklinnas 17% kuid Ülejõel langes 28%. Mediaanhinna langus võrreldes veebruariga tulenes peamiselt kasvanud tehinguaktiivsusest puitkonstruktsioonis korteritega, millede madalamal hinnatasemel on statistilistele keskmistele negatiivne mõju.
Tartu linna ümbritsevates lähivaldades kujunes märtsis kaalutud keskmiseks ruutmeetrihinnaks 1 110 €/m2. Hinnatase langes võrreldes veebruariga 6,6% kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga kasvas 17%. Lähivaldade hinnadünaamikat kujundavad juba pikemat aega Tartu ja Luunja vallas paiknevad uusarendused, milledest statistiliselt sõltub nii piirkondlik tehinguaktiivsus kui hinnatase. Ajutiselt kasvas märtsis Ülenurme vallas tehingute arv ridaelamuboksidega, mis omakorda toetasid lähipiirkondade tehinguaktiivsuse ja hinnataseme kasvu. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsus olnud viimastel perioodidel võrdlemisi kõikuv, suuremad arendusprojektid on läbi müüdud kuid oodata on mahult väiksemate uute projektide pidevat lisandumist.
Tartu linna ning selle lähivaldade tehinguaktiivsus ning hinnadünaamika perioodil 2006-2017
* 2017. a. on toodud 31. märtsi seisuga
Allikas: Maa-amet
Tartu linna korteriturg kui tervik on küll üheselt toimiv, kuid selle moodustavad erinevad väiksemad piirkonnad, milles paiknevate korterite hinnatasemed on nii asukohast kui hoonestatuse iseloomust tulenevalt erinevad. Järgnevalt on Tartu linna korterituru kirjeldamiseks jagatud linna korteriturg erinevatesse eraldiseisvatesse segmentidesse – puitkonstruktsioonis korterid[2], tüüpkorterid[3] ning uusarendused[4].
Puitkonstruktsioonis korterelamud paiknevad Tartu linna näitel hoonestuse põhiselt ennekõike vanemates linnaosades – Kesklinna, Karlova, Ülejõe ning Supilinna linnaosades. Valdavalt on tegemist 2-3-korruseliste elamutega, mis on enamjaolt püstitatud 1920.-1960. aastatel. Puitkonstruktsioonis korterelamutes paiknevad korterid on võrreldes kivikonstruktsioonis korterelamute korteritega madalamalt hinnatud. Seda seetõttu, et enamasti on nimetatud korterelamutes kohtküte, eluruumid väikesed, elamud tihti rahuldavas seisukorras ning sanitaarruumid on veel endiselt tänapäeval mitmetes sellistes elamutes ühiskasutuses.
2017. aasta I kvartali osas tehti sarnaselt sellele eelnevale kvartalile Tartu linnas puitkonstruktsioonis korterelamutes paiknevate korteritega mõnevõrra vähem tehinguid. Väheneva tehinguaktiivsuse taustal leidis aset ka osaline hinnalangus, seda siiski ainuüksi võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga. Aastases võrdluses on hinnatase püsinud muutumatuna. Nii linnaositi kui linnaosade siseselt on hinnatasemetes märgata periooditi üsna laialdasi statistilisi kõikumisi, mis tuleneb ühtlasi nii kehvemas kui väga heas seisukorras korteritega tehtavatest tehingutest. Puitelamutes paiknevate korterite pakkumishinnad on sarnaselt teist tüüpi korteritele üsna palju kasvanud. Üürikinnisvara soetamine on asunud aga taanduma ning pakkumise struktuur on endiselt kehv, mis üheskoos on asunud tehinguaktiivsust alandama.
Tartu linna tüüpkorterite tehingute arvu- ning hinnadünaamika 2017. a. I kvartalis
| Piirkond | Kaalutud keskmine (€/m2) | Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise kvartaliga | Kaalutud keskmise muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga | Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise kvartaliga | Tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga |
| Annelinn | 957 | -0,1% | +2,0% | -14% | +27% |
| Karlova | 955 | -4,6% | -16% | -37% | -29% |
| Kesklinn | 1 705 | +15% | 11% | +69% | +29% |
| Veeriku | 971 | -8,8% | -11% | -33% | +60% |
| Ülejõe | 1 314 | +11% | +14% | -17% | -12% |
| Tüüpkorterid tervikuna | 1 149 | +1,2% | +3,3% | -16% | -1,9% |
Allikas: Maa-amet
Tartu linna tüüpkorterid paiknevad valdavalt linnasisestes magalapiirkondades, milledest elamufondi osas moodustab suurima mahu Annelinna linnaosa. Tartu linna tüüpkorterid on sarnaselt teiste Eesti piirkondade puhul ehitatud valdavalt 1940.-1990. aastatel. Tüüpkorterid on kivikonstruktsioonis ning Tartu linna näitel on enamjaolt tegemist kuni 5-korruseliste korterelamutega, 9-korruselisi korterelamuid paikneb põhiliselt Annelinnas ning vähemal määral Veeriku linnaosas.
2017. aasta I kvartalis jätkus küll sarnaselt 2016. aasta IV ja III kvartalile tüüpkorterite osas tehinguaktiivsuse langus, kuid hinnataseme langus peatus. Lähtudes Annelinnast kui tüüpkorterite turul valitsevat olukorda kõige paremini iseloomustavast piirkonnast, oli esimeses kvartalis hinnatase püsinud sarnasel tasemel nagu varasematel perioodidel kuid aastases võrdluses on tehingute arv mõnevõrra kasvanud. Tervikuna on tüüpkorterite turg sarnaselt Tartu korteriturule kui tervikule püsinud viimase aasta vältel oluliste muutusteta, hinnataseme kasv on pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikul tasemel ning tehinguaktiivsus on püsinud. Erinevalt Annelinnast ei saa lühiajalise statistikaga seotud linnaosade andmetel pikemalt peatuda, sest tehinguid tehakse tegelike hinnatasemete trendide väljakujunemiseks liialt vähe.
Tartu linna siseselt ning selle lähivaldades tervikuna tehakse tehinguid perioodil 2001-2010 ning 2011-2017 aastatel valminud korterelamutes paiknevate korteritega statistiliselt üsna võrdsetes mahtudes. 2011-2017 aastatel valminud korteritega tehakse enim tehinguid Tartu linnas, Tartu, Luunja ning Ülenurme vallas. Tartu linna siseselt on uusarendusteks valdavalt 2-4-korruselised ning linna lähivaldades 2-3-korruselised kivikonstruktsioonis korterelamud, Kesklinna ning Karlova linnaosas esineb üksikuid 6-8-korruselisi uusarendusi. Linnavälistes piirkondades on tegemist valdavalt 2-3-korruseliste korterelamutega ning ridaelamutega.
2017. I kvartalit iseloomustas Tartu maakonna uusarenduste turu osas võrreldes möödunud kvartalitega mõningane tehinguaktiivsuse langus, mille juures aga hinnatase on jäänud samale tasemele. Maakonna uusarenduste kaalutud keskmiseks hinnaks kujunes kvartali lõikes 1 370 €/m2. Uusarendustega seotud tehinguid tehti 2,1% vähem kui 2016. aasta IV kvartalis, mille juures aga hinnatase langes 0,3%. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga jäi hinnatase samuti sarnasele tasemele, olles 0,2%ga negatiivse trendiga. Olenemata hinnataseme stabiilsusest on võrreldes aastataguse ajaga olulisel määral vähenenud uute korteritega tehtavate tehingute maht.
Ostjaskonna huvi uusarenduste vastu püsib endiselt kõrge kuid turul olevate pakkumiste maht on vähenenud. Tehingute arvu languse peamiseks põhjuseks on Tartu vallas paiknevad uusehitised, millede osas suur osa kortereid on tänaseks ära müüdud. Esmakasutusse tulevate korterite hulk kogu maakonna korteriturul tehtavatest tehingutest on üsna tagasihoidlik, mistõttu statistiliselt avalduvad laialdased kõikumised on tavapärased. Erinevalt Tallinna linnast on Tartus ning selle lähipiirkondades arendustegevus tagasihoidlikuma aktiivsusega ning uute projektide turuletulemisega ei ole turul pakkumiste arvu oluliselt kasvatatud.
Tartu maakonna puhul peab uusarenduste osas arvestama kindlasti asjaolu, et uusarenduste reaalosas sisaldub thiti lisapindu (nt panipaik, rõdu). Lisapinnad aga viivad korterite ruutmeetrihinnad statistiliselt vaadatuna madalamaks, mistõttu tegelikkuses peaksid olema ainult eluruumina vaadatuna uusarenduste ruutmeetrihinnad 10-20% kõrgemad. Lisaks, Tartu linna lähivaldades on püstitatud suurel hulgal ridaelamuid, milledes paiknevad sektsioonid on registrisse kantud korteriomanditena ning kajastuvad avaldatavates andmetes kui tavapärased korterid. Ridaelamute korterite suletud netopind on teadupoolest enamlevinud korteritest suurem, mistõttu uusarenduste ruutmeetrihind võib statistiliselt kajastuda oluliselt madalamana.
2016. aastal tehti Tartus 1 691 korteritehingut, mida oli 1,3% vähem kui 2015. aastal. Tehtud tehingute lõikes kujunes aritmeetiliseks keskmiseks ruutmeetrihinnaks 1 255 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 217 €/m2, mis olid varasema aastaga võrrelduna kasvanud vastavalt 2,7% ja 5,2%. Mediaanhinna kasv oli võrreldes varasemate aastatega aritmeetilise keskmise kasvust oluliselt kiirem, millest tulenevalt tehakse valdav osa tehingutest aina kasvavatel hinnatasemetel. Tartu linna lähipiirkondades tehti seevastu 586 tehingut, mida oli erinevalt Tartu linnast 21% rohkem kui varasemal aastal. Tehtud tehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks kujunes 1 032 €/m2 ja mediaanhinnaks 1 185 €/m2, mis olid 2015. aastaga võrrelduna kasvanud 4,1% ja 4,8%.
Uusarenduste osas on tarbijatele endiselt atraktiivseks piirkonnaks Tartu vald, mille põhilist uusarenduste piirkonda iseloomustab terviklik elukeskkond, linnalähedus ja laiale ostjaskonnale vastuvõetavad hinnad. 2016. aastal kasvas tehingute arv linnaväliselt enam kui Tartu linnas, mida võib põhjendada asjaoluga, et linnaväliste uusarenduste vastu on tarbijate huvi olnud võrdlemisi kõrge. Turul olevate pakkumiste arv on olemasoleva nõudluse rahuldamiseks piisav, kuid nii Tartus kui selle lähipiirkondades on Arco Vara hinnangul korterituru pakkumise struktuurist tulenevalt endiselt turgu uusarendustele.
Sarnaselt Tallinna linnale on ka Tartumaal korterite hinnatasemed viimastel aastatel olulises mahus kasvanud. Elamispindu soetavad tarbijad on sealjuures ostuotsuste langetamisel muutunud kaaluvamaks ning seeläbi on ennekõike hakanud pikenema kõrgema hinnaklassi objektide müügiperioodid. 2016. aastal oli Arco Vara statistikast lähtuvalt Tartus ja selle lähipiirkondades korterite keskmiseks müügiperioodiks 152 päeva. Korterite müügiperioodide olulist pikenemist ei ole seni täheldada, stabiliseerunud tehinguaktiivsuse ja hinnataseme kasvu juures võib turgu endiselt pidada võrdlemisi aktiivseks.
Viimastel aastatel trendiks saanud hinna- ja tehinguaktiivsuse kasvu on saatnud ka kasvav pakkumiste arv. 2016. aastal langes kinnisvaraportaali kv.ee andmetel korterite pakkumiste arv Tartumaal aprillist detsembrini, kogu perioodil kokku ligi 21%. 2017. aasta jaanuaris lõppes pakkumiste arvu vähenemine, pakkumiste arv on püsima jäänud 2014. aasta I poolaasta tasemele. Müügipakkumiste hinnatasemed on langeva pakkumiste arvu ajal pidevalt tagasihoidlikult kasvanud, 2016. aastal kokku ~6,2%. Käesoleval aastal jaanuarist märtsini kasvasid pakkumispõhised hinnad 4,2%, hinnakasv on võrreldes varasemate kuudega järsult kiirenenud. Aktiivsete pakkumiste arv on I kvartali andmetele tuginevalt jäänud püsima ligikaudu 1 300 pakkumise juurde.
Kasvanud hinnasoovid on asunud piirama tehinguaktiivsuse edasist kasvu. Uusehitiste järgset nõudlust võib endiselt hinnata kõrgeks, kuid Tartu linna siseselt sarnaselt Tallinnale võib olukorda pidada arendajate jaoks riskantseks. Seda seetõttu, et arendustegevuseks sobilike kruntide hinnad on kohati liialt kallid. Riskide vähendamiseks tuleks lõpptarbijatelt küsida korterite eest kõrgemat hinda, kuid inimeste sissetulekutasemed ei võimalda enam eluasemelaenu taotlemisega seotud finantseerimistingimuste tõttu arendajatel korterite hinnatasemeid lõputult tõsta. Nii tehingute arvu kasvu kui arendustegevuse aktiivsust võib linnasiseste kõrgete hindade tõttu märgata ennekõike linnaäärsetes enimaktiivsetes piirkondades, seda korterituru osas eriti Tartu ja Luunja vallas.
Keskendudes tulevikus turuletulevatele uusarendustele, on Tartu linnas ning selle lähipiirkondades oodata ennekõike 3-5-korruseliste ning 6-8-korruseliste korterelamute valmimist ning nende ehitamisega alustamist. Vähemal määral on oodata 1-2-korruselistes korterelamutes korterite valmimist. Väljastatud ehituslubade arv oli kõrgeim 2015. aastal, mil väljastati koguni 72% rohkem ehituslube kui 2014. aastal. 2016. aastal võttis arendustegevus mõnevõrra hoogu maha ning täiendavalt lisanduvate eluruumide maht on lähitulevikus oluliselt väiksem kui varasemal aastal.
Tuginedes väljastatud ehitus- ning kasutuslubadega seotud andmetele, on ehitusaktiivsus hinnatasemete stabiliseerumise järgselt olulisel määral pidurdunud, seda eriti 2016. aasta III ja IV kvartali andmete põhjal. 2016. aastal väljastati korterelamute ehitamiseks kokku 42 ehitusluba (2015. a. 43 tk), mille juures aga planeeritavaid kortereid oli võrreldes 2015. aastaga kokku 13% vähem. Ehitustegevust alustati 2016. aastal 34% võrra vähem ning kasutuslube väljastati 23% vähem kui 2015. aastal. Uute potentsiaalsete arendusobjektide hulk oli 2016. aastal võrdlemisi sarnane 2015. aastale, kuid reaalse ehitustegevusega alustati oluliselt vähematel juhtudel.
Vaadates ehitamisele minevate eluruumide pindalalist struktuuri, esineb 3-5-korruseliste korterelamute puhul trend, mis kujutab endast korterite keskmise pindala vähenemist. Arendajad on vähendamas korterite projektijärgseid pindalasid, sest väiksemate korterite puhul on ruutmeetri hinnad kallimad ning ühtlasi on väiksemad korterid likviidsemad, sest väiksusest tulenevalt muutuvad korterid rohkematele tarbijatele taskukohasemaks. Ühtlasi on märgata tendentsi, kus uute projekteeritavate korterelamute puhul on elamus paiknevate korterite arv vähenenud ehk teisisõnu projektid on muutunud mahult väiksemaks.
Korterelamutes paiknevate eluruumide pakkumis- ning ehitusdünaamika Tartumaal
Allikas: Eesti Statistikaamet, KV.ee
Elanikkonna majandusliku kindlustunde taastudes hakkas majanduskriisi järgsel perioodil nii 2013ndal kui 2014ndal aastal nõudlus uute elamispindade järele oluliselt kasvama, mistõttu nimetatud aastail oli hindade kasvutempo tavapärasest märksa kiirem. Hinnatasemete kasv on Tartu linna näitel olnud võrdlemisi märkimisväärne, sest erinevalt Tallinna linnast ning teistest Eesti piirkondadest on buumiaegsed hinnatasemed saanud oluliselt varem ületatud. Käesolevaks ajaks on aga Tartu linna ja selle lähivaldade hinnatasemete ja tehinguaktiivsuse varasem kiire kasv juba mõningast aega peatunud ning on oodata turu edasist jahenemist.
Erinevalt Tallinnast ei ole Tartu linnas ning selle lähipiirkondades kujunemas sarnast uusarendustega seotud võimalikku ülepakkumist, mis võiks piirkondlikule hinnatasemele olulist survet avaldama hakata. Uusarenduste maht kõigist pakkumisel olevatest korteritest on võrdlemisi väike, pakkumise moodustavad peamiselt järelturu varad. Tartu linnas ja selle lähipiirkondades on suurimateks arendajateks valdavalt ettevõtted, kelle majanduslikku tegevust iseloomustab stabiilne rahavoog, mistõttu korterituru võimaliku pöördumise korral ei ole arendajatel ülekaalukaid laenuteenindamisega seotud riske oodata.
Viimasel poolaastal võrdlemisi kiirelt langeva pakkumiste arvu taustal on pakkumishinnad pidevalt kasvanud, kuid aasta lõikes vähenes sealjuures ka tehinguaktiivsus. Tehingute arvust kiiremini langev pakkumiste arv võib siiski soodustada hinnataseme mõningast edasist kasvu, sest pakkumiste struktuuri osas on märgata ennekõike uusarenduste senist läbimüümist. Tartu linna sisene hinnatase on asunud tehinguaktiivsust piirama, mistõttu on 2016. aastal esinenud lähipiirkondade tehinguaktiivsuse kasvu trendi jätkumist oodata ka lähitulevikus. Esmalt seetõttu, et linnaväliselt on varade hinnad taskukohasemad ja teisalt seetõttu, et arendajate jaoks on Tartu linna siseselt paljude potentsiaalsete arenduskruntide hinnad osutumas liialt kalliks.
Käesoleval aastal on oodata inflatsiooni kasvu kiirenemist ja senise palgakasvu võrdlemisi kiire kasvu aeglustumist, mille taustal on oodata kinnisvaratehingute arvu vähenemist. Väheneva tehinguaktiivsuse tõttu on oodata müügiperioodide pikenemist, tehinguteni jõudmiseks hakkab aina enam lugema kinnisvarabüroode müügialane professionaalsus. Tehingute arvu kasvu pidurdumist on pikemas perspektiivis oodata ka Harjumaale ja Tallinnasse migreerumise kasvamise taustal. Eestlaste laenujäägi kasvutempo on sissetulekute kasvust olnud juba pikemat aega aeglasem, mistõttu laenukoormuse vähendamise soov kui ka omavahenditest seni kõrge finantseerimistase tõenäoliselt püsib.
Tartu linna ning Tartumaa elanikkonna arv on pikas perspektiivis Tallinna kui suurima tõmbekeskuse tõttu pidevalt langemas, kuid kinnisvaraturul tehtavate tehingute mahtu hoiavad endiselt üleval ennekõike 80ndatel sündinud inimesed ning suurenev leibkondade arv. 2016. aastal langes Tartu linna elanikkonna arv võrreldes 2015. aastaga 3,7% (3 645 elanikku), mis oli viimaste aastate suurim langus. Sarnaselt pealinnale on Tartus odavate, väikeste ning funktsionaalsete üüripindade järele pidev stabiilne nõudlus, mida toetab ennekõike suur tudengite ning maapiirkondadest linna siirduvate elanike osakaal üüriturust. Olukorras, kus inflatsioon on võrdlemisi madal ja laenamine endiselt äärmiselt soodne, ei ole üürihindade kiirenevat kasvu lähitulevikus oodata.
Turul aset leidnud kiire kasv on lõppenud ning nii sise- kui välismajanduslikest teguritest tulenevalt on turul lähitulevikus pigem oodata langusfaasi kujunemise algust. Lähitulevikus on turul oodata võrdlemisi stabiilset olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused. Eesti pangandussektorit võib ohustada ennekõike Rootsi kinnisvaraturul toimuv, sest näiteks Eesti eraisikute laenuturust moodustavad ligi 72% Rootsi pangad. Rootsi kinnisvaraturu kasvufaasi pöördudes võidakse ressursid suunata ennekõike kodumaise turu stabiliseerimisele, mistõttu võivad Eestis kinnisvaraostuga seotud finantseerimistingimused mõnevõrra muutuda. Lisaks Eesti laenuturuga otseselt seotud sündmustele tasuks tähelepanu hoida ka Euroopa Liidu pankade ja riikidega seotud majanduslikel sündmustel.
Tartu linna ning selle lähivaldade korterituru prognoos järgnevaks poolaastaks
| Pakkumishinnad | Ostu-müügitehingute hinnad | Ostu-müügi tehinguaktiivsus | Üürihinnad | Üürituru aktiivsus |
| Üldine: ↔
järelturg: ↔ uusarendused: ↔ (↑) |
Üldine: ↔
järelturg: ↔ uusarendused: ↔ (↑) |
↔ (↓)
Pakkumine: ↔ Nõudlus: ↔ (↓) |
↔ | ↔
Pakkumine: ↑ Nõudlus: ↔ (↓) |
2017. aasta II kvartalis on ennekõike oodata iga-aastast kevadperioodile omast kinnisvaraturu aktiveerumist, mida saadab hooajaliselt kasvav tehingute arv ja mõningal määral kasvav hinnatase. Näiteks, 2016. aasta aprillis jäi tehingute arv Tartus võrreldes möödunud kuuga täpselt samale tasemele kuid mediaanhind kasvas koguni 13%. Möödunud aasta jooksul kiirelt langenud pakkumiste arvule on oodata mõningast pakkumiste lisandumist üksikute arendusprojektide näol nii maakonnakeskuses kui selle lähipiirkondades. Tehinguaktiivsuse ja hinnataseme kasvu jäävad endiselt pidurdama võrdlemisi kõrged hinnad, mille taustal elanikkonna sissetulekute liigselt aeglase kasvu tõttu ei ole turuseisu iseloomustavate parameetrite edasist kiiret kasvu oodata.
[1] Tartu linna lähipiirkonnad on käesolevas turuülevaates käsitletavad kui Tartu ümbruskaudsed tehinguaktiivsuselt aktiivseimad piirkonnad – sellisteks piirkondadeks on siinkohal Tartu, Luunja, Ülenurme, Tähtvere ning Haaslava vald.
[2] Puitkonstruktsioonis korterite all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad puitkonstruktsioonis korterelamutes
[3] Tüüpkorterite all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse (enne) 1939 – 2000
[4] Uusarenduse all käsitletakse käesolevas turuülevaates kortereid, mis paiknevad korterelamutes, millede esmane kasutuselevõtuaasta jääb aastatesse 2001-2017
Aprillis müüdi Tallinna kalleim korter 980 000 ning maja 1 020 000 euroga, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.
Martin Vahteri sõnul on uute korterite osakaal varasemate aastatega võrreldes kasvanud, moodustades hinnanguliselt kolmandiku pealinnas müüdud korteritest. “Üha rohkem on neid, kes saavad endale lubada uut korterit uues hoones,“ ütles Vahter.
“Teine grupp inimesi hoiab praegu pigem enda vana, kuid reaalselt üleliigse korteri endale ja seepärast on neid järelturul suhteliselt vähe saada. Vanade korterite turg on patiseisus ja hinnadki uutega võrreldes pigem kõrged,” lisas Vahter.
Vahteri sõnul pole hinnad peale Tallinna ja paari suurema linna kuskil Eestis taastunud. “Väga soodsalt müüakse üle Eesti koos maaga suuri talukomplekse. Ning isegi paljud majad Tallinna lähedal, näiteks Laulasmaal või Kloogarannas on omaaegsest tasemest 30-40 protsenti odavamad,” rääkis Vahter.
Aprillis tehti Tallinnas 30 protsenti vähem korteritehinguid kui märtsis. “Kuigi turuaktiivsus oli madal, siis raha liikus heldelt ja tehti keskmisest rohkem suuri, miljonini küündinud tehinguid,” kommenteeris Vahter.
Tallinna korteri keskmine ruutmeeter langes märtsiga võrreldes ühe protsendi 1660 euroni, kuid oli mullu aprillist 4,4 protsenti kõrgem. Kalleim korter müüdi 980 000 ning odavaim 5000 euroga.
Aprillis müüdi Tallinnas 31 hoonestatud elamumaa krunti, mis on kümne võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim maja müüdi 1 020 000 ning soodsaim 18 000 euro eest.
Möödunud kuul müüdi kolm elamumaa krunti, mis on viie võrra vähem kui märtsis.
1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.
Hinnakasv ulatus aprillis üle kolme protsendiEestis kiirenes tarbijahindade kasv aprillis statistikaameti teatel 3,2%ni. Energiahinnad tõusid aastaga 6,8%, toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 4,8% ning alusinflatsioon1 ulatus 1,4%ni.
Toorainete hinnakasv maailmaturul on viimastel kuudel näidanud mõningaid märke aeglustumisest. Toornafta barreli hind püsis märtsis ja aprillis 53 dollari läheduses, kuid hakkas aprilli lõpus langema. Selle taga oli USA naftatootmise kasv ja kesine nõudlus Aasia riikides. OPECisse kuuluvad naftat tootvad riigid kaaluvad nafta tootmismahu vähendamist ega lase tõenäoliselt hinnal väga madalale langeda. Teist kuud järjest langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel ka toidutoormete maailmaturu hind. Märtsis ja aprillis oli hinnalangus küllaltki suur, kokku 4,3%. Praegustel toormehindadel on oluline mõju järgmise aasta inflatsiooninumbritele, sest tarbijahindades kajastuvad muutused pika viitajaga.
Eesti inflatsiooni mõjutavad tänavu peamiselt energiahinnad ja aktsiisitõusud. Juulikuus tõstetakse täiendavalt alkoholiaktsiise, sh tõuseb õlleaktsiis 70%. Aktsiisitõus kiirendab hinnakasvu umbes 0,2–0,3 protsendipunkti võrra. Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade järkjärguline kallinemine jätkub teisel poolaastal. Alusinflatsiooni mõjutavad nii impordihinnad kui ka kiirem majanduskasv.
Eelmise aasta detsembri majandusprognoosis ootasime inflatsiooni kiirenemist 2017. aastal kolme protsendi lähedusse. Senine hinnakasv on olnud prognoosiga kooskõlas. Eesti Pank avaldab uue inflatsiooniprognoosi juunis.
1 Alusinflatsioon sisaldab tööstuskaupu ja teenuseid, jättes kõrvale heitlikud energia- ja toiduhinnad, ning moodustab 57% tarbijakorvist.
Tööstusettevõtete tootmismaht on selle aasta kolme esimese kuu vältel oluliselt suurenenud. Kasvu veavad puidu- ja metallitööstus, kuid nõudluse tõus on laiapõhjaline ning enamusel tegevusaladest on toodang suurenenud koguni kahekohalise protsendi võrra.
Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks väga edukalt. Nimelt on tööstus-toodang suurenenud mullusega võrreldes koguni 13%, seejuures 11% töötlevas tööstuses. Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv olnud laiapõhjaline. Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstus¬haru, kus tootmismaht vähenes – elektroonika. Enam kui pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline. Nõudluse kasvu on põhjustanud mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Ehk kõige olulisem neist on üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust. Peamisel sihtturul Skandinaavias jätkub kiire elamuehitus. Mullusega võrreldes on kadunud ka suured negatiivsed tegurid nagu kütusehindadest põhjustatud madalseis mäe¬tööstuses ja põlevkiviõli tootmises. Investeerimisaktiivsuse suurenemisele viitavad taastunud tellimused metallitööstuses.
Konkreetsetest tööstusharudest on juba aastaid olnud kasvu peamine eestvedaja puidutööstus. Tänavu esimeses kvartalis suurenes haru toodang 12%, olles sellega suurim panustaja tööstus-toodangu kasvu. Puidutööstuse tähtsus on läbi aastate järjepidevalt suurenenud ja hakkab küündima juba ligi viiendikuni kogu töötleva tööstuse toodangust. Sektorit on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustegevus Põhjamaade turgudel, kuhu läheb valdav osa puiduettevõtete ekspordist. Samas on ka selge, et tegemist on tootmisharuga, kus Eesti omab konkurentsieelist tänu tooraine lihtsale kättesaadavusele ja pikaajalisele kogemusele. Loodetavasti säilib sektori konkurentsivõime ka olukorras, kus nõudlus toorme järele on kasvamas, kuid samas on tõusuteel ka keskkonnaaktivistide surve raiemahtude piiramiseks.
Teine haru, mis panustas oluliselt tootmismahu kasvu töötlevas tööstuses, oli metalltoodete tootmine. Esimeses kvartalis suurenes metalltoodete tootmine mullu sama ajaga võrreldes koguni 18%. Sarnaselt puidutööstusele on haru näol tegemist Eesti majanduse jaoks väga olulise ettevõtlussektoriga, mis annab tööd enam kui 16 000 inimesele ehk umbes 2,5% kogu Eesti tööjõust. Peamiselt suurte metallkonstruktsioonide tootmisega tegelevad ettevõtted ekspordivad oma kaupa geograafiliselt suhteliselt hajutatult, kuid sõltuvad tugevalt tellijate valmidusest teha suuri põhivarainvesteeringuid. Sektori olulisteks klientideks on varasematel aastatel olnud erinevad toorainetööstused ning toorainete hoiustamise ja transpordiga tegelevad ettevõtted, kelle investeerimisvalmidust on heitlikud hinnad kärpinud. Nüüd, kus toorainete hinnad on kosumas, näib taastunud olevat ka investeerimisvalmidus.
Lisaks töötlevale tööstusele andsid esimeses kvartalis tööstustoodangu kasvu tugeva panuse veel mäetööstus ning elektrienergia ja soojavarustuse tegevusalad. Mäetööstuses kasvas tootmismaht mullusega võrreldes koguni enam kui poole võrra. Peamise panuse mäetööstuse kasvu andis mõistagi põlevkivi suurenenud kaevandamine, millele nafta hinnašokki tõttu 2016. aasta I kvartalis järsult pidurit pandi. Nüüdseks on Brenti toornafta hind püsinud kriitiliseks peetava 50 dollari juures barrelist pea pool aastat, mis on andnud Eesti põlevkivitööstusele põhjust tootmistegevust taas kiirendada. Lisaks on tootmismaht mullusest mõõnast taastunud turbatootmises ja kasvanud ka ehitusmaterjalide ammutamiseks kasutatavates karjäärides. Energia- ja soojusvarustuse alal suurenes tootmismaht I kvartalis 15%. Sarnaselt põlevkivitööstusele on haru samuti äärmiselt tundlik välistegurite suhtes ja seekord on seda soosinud kasin elektritoodang Põhjamaades.
Joonis 1. Tööstustoodangu kasv suurematel tegevusaladel 2017. aasta I kvartalis, %.
Väga häid tulemusi on näidanud ka paljud teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal sai alguse tugev tõus elektriseadmete toomises. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16%. Uued tellimused laevaremondi alal on neljandiku võrra suurendanud püsivhindades käivet masinate ja seadmete remondi alal. Kuigi protsendina tagasihoidlik, on olulise panuse andnud 5% kasv toiduainetööstuses, kus eelmisel aastal oli tootmine peamiselt langustrendis. Suurema nõudluse tõttu kodumaal on pea viiendiku võrra kasvanud tootmismaht ehitusmaterjalide tööstuses. Laiapõhjalisest nõudluse paranemisest räägib see, et tootmismahu kasv oli kahekohaline lisaks veel haagise-, põlevkiviõli-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja rõivatööstuses.
Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtete jaoks rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5%, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7%. Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka mitmed teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6% toiduainetööstuses ja 5% nii puidu- kui metalltoodete tootmises. Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbkaudu 70%, millest omakorda valdav enamus müüakse EL siseturul, siis on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid, kui prognoosijate optimistlikumad ootused.
