Eesti eksporti ja majandust on ergutanud soodsam väliskeskkond- Majanduskasvu kiirenemiseks peavad investeeringud jõudsalt suurenema
- Investeeringuid ja majanduskasvu aitaks elavdada stabiilsem maksukeskkond
- Konkurentsivõime sõltub ettevõtete suutlikkusest tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka
Eesti majandus elavnes eelmise aasta lõpus ja elavnemine on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel. Enamiku partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Selle aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, ning see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust. Samas ei taga praeguseks kätte võidetud turupositsioon ekspordi edukust ega majanduskasvu järgmisteks aastateks. Selleks tuleb ettevõtetel konkurentsivõimet pidevalt tõsta. Konkurentsivõime kasvatamise ja majandusarengu seisukohalt on oluline, kas ettevõtted suudavad tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka.
Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.
Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.
Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.
Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.
Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.
Täna, 29. märtsil allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS ja Fund Ehitus OÜ esindajad Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoone ehitustööd algavad aprillis ja kestavad 2018. aasta suveni. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Rajatava hoone eskiisid.
Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et kõikide jäätmekäitluse etappide (kogumine, vedu, laudustamine) korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse ei tule kasuks koduomanikele ja päsib eraettevõtlust.
Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa tn 12 sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone, mis asub otse lennujaama kõrval ning mille akendest avanevad tulevikus Eestis ainulaadsed vaated lennujaamale ja Ülemiste järvele. Ligi 10000m² pinnaga büroomaja hakkab kandma Eesti juurtega lennundusajaloo suurkuju Alexandre Liwentaali nime. Hoone valmib 2018. aasta II kvartalis.
Tehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.
Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Mustamäe Keskuse naabruses asuvate kinnistute detailplaneeringu koostamise ning ühtlasi planeeringuga kavandatava ehitustegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Käsiraamat „
Portaalis KV.EE
Enamus Tallinnas müügil olevatest korteritest on vanemates majades, uusarenduste osakaal eluasemeturul on umbes 25%. Mille alusel teha otsus vana või uue korter kasuks? Aitame otsuse langetamist lihtsustada ja toome välja olulised aspektid, millele tuleks mõelda.
Eesti eksport taastub – kasvavad mahud ja hinnad. Energiahindade tõusust hoogu saanud inflatsioon paneb proovile tarbimisvalmiduse. Tööjõunõudlus püsib stabiilne. Pikemaajalise kasvu võtmefaktoriks saavad olema investeeringud tootlikkuse tõstmisse eeskätt eksportivates harudes.
27. märtsil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Vestre Viken HF vahel projekteerimis- ja ehitusleping Blakstadi haigla hoone juurdeehituseks Askeris, mis paikneb Oslot ümbritsevas Akershusi maakonnas.
Kinnisvarakooli koolitus 
2016. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1061 mitteeluruumi kogupindalaga 770 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes mitteeluruumide ehituslubade arv 1%, kuid pindala kasvas 23% võrra.
Meie kinnistul on kolm maja, mille kohta on moodustatud kõigest üks korteriühistu. Meie majaga on kõik korras, kuid teistel majadel on vaja teostada märgatavalt suuremas mahus remondi- ja hooldustöid. Sellest lähtudes jagatakse ka arved kõigi kolme maja vahel võrdselt ära. 
Üüriturul kehtivad karmid reeglid. Kui oled lastega või koduloomaga, siis üürikorteri leidmine on väga raske.
