Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Swedbank: Wage growth remained rapid in Q3

  • SwedbankWage growth remains relatively high as labour demand increases more than supply.
  • Swedbank expects the average gross wage to grow by around 5% and the real net wage by close to 9% in 2018.

The growth of the average gross wage accelerated in the third quarter (+7.4%, over the year). The rapid growth in the average wage is supported by a scarcity of labour and an increase in the minimum wage. The number of vacancies reached the highest level in 9 years in the second quarter. The scarcity of a suitable workforce is the most important factor restricting business for one-third of the manufacturing and service companies and for one-half of the construction companies, according to a survey by the Estonian Institute of Economic Research.

The average wage rose in all sectors, except the primary sector. Wage growth was faster in the energy sector and mining where wages grew modestly in the past due to a substantial decline in energy prices. The scarcity of labour pushed up wages in IT and construction. The government has decided to raise the salaries of teachers. The average wage remained unchanged in the primary sector where profits have been on a declining trend in recent years and the rate of job vacancies is lower than the average.

In 2017, the purchasing power of employees grows more slowly as inflation has accelerated. The real growth of the average net wage rose by 3.7% in the third quarter. This will limit households’ consumption. Retail sales’ volumes grew very modestly during the first 9 months of the year. Households’ financial situation is good, nevertheless. Families’ own assessment of their financial well-being has reached the highest level of the entire time series (since 1995, by the Estonian Institute of Economic Research). Households’ savings are growing faster than their credit portfolio (9.4% versus 6.9%, in October, over the year) despite active real estate and car leases’ markets.

171130 Annual change in wages and retail sales

Too high growth of labour costs could pose a threat to competitiveness. Currently, producer prices in the manufacturing sector of Estonia are growing moderately, and the enterprises’ own assessment of their competitiveness has improved (mostly due to a surge in demand). Nevertheless, enterprises’ finances took a negative turn again in the third quarter as profits decreased in the whole economy as well as in most sectors because costs rose faster than turnovers, over the year.

In 2018, wage-earners’ labour income will jump up again, due to a substantial increase in their nontaxable income. This change in taxes could also lower their wage expectations for next year. This is already seen in a smaller rise in the minimum wage in 2018 compared with previous years. Gross wage growth will remain relatively high as labour demand increases more than labour supply. Swedbank expects the average gross wage to grow by around 5% and the real net wage by close to 9% in 2018.

171130 Change in average gross and net wage

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Baltic Horizon korraldab 2017. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks investorite veebiseminari

Baltic HorizonBaltic Horizon Fund kutsub osakuomanikke, investoreid, analüütikuid ja teisi huvilisi osalema oma investorite veebiseminaril 18. detsembril 2017.a. kell 13:00 (CET) / 14:00 (EET).

Veebiseminari juhib Baltic Horizon Fund fondijuht Tarmo Karotam. Presentatsioonile järgneb küsimustevoor. Piiratud aja tõttu soovitame osalejatel saata oma küsimused enne veebiseminari toimumist, hiljemalt 17. detsembriks e-maili aadressile tarmo.karotam@nh-cap.com.

Kuidas veebiseminaril osaleda?

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://attendee.gotowebinar.com/register/7319636209987544066

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse teil alla laadida vajalik rakendus, mis võtab vaid mõned sekundid. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mille kaudu on võimalik veebiseminari kuulata. Registreerimine lõpeb 18. detsembril kell 12:00 (CET) / 13:00 (EET).

Osalejatele saadetakse tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-mail. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com ja Nasdaq Baltic Youtube’i kontolt.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Swedbank: Ehitussektori lähiaja väljavaade on hea, kuid arvestama peaks riskidega

SwedbankKäesoleva aasta esimesel poolaastal andis ehitussektor Eesti tugevasse majanduskasvu ligikaudu viiendiku. Eesti 27% ehitusmahtude kasv kolmandas kvartalis näitab, et selle sektori panus majanduskasvu on jätkuvalt väga tugev. Kuigi ehitusmahud on sel aastal kiiresti kasvanud, jäävad need alla 2007. aasta tipule. Ehitushindade kasv on sel aastal küll tasapisi kiirenenud, kuid see ei küündi veel 2011-2013 ja majanduslanguse eelsete aastate ehitushindade kasvuni. Ehitussektori lähiaja väljavaade on küll hea, kuid üha suurenev tööjõupuudus ning tasapisi hoogu koguv hinnakasv tõstavad riske just pikemaajaliste projektide juures.

Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea

Eesti ehitustööde mahukasvu andis suurima panuse hooneehitus, mis suurenes aastases võrdluses 30%. Rajatiste ehitus suurenes 23%. Sel aastal on ehitusloa saanud üle 1000 eluruumi rohkem kui möödunud aastal samal ajal ning mitteeluruumide ehituslubade arv ehituspinna järgi on suurenenud 12%. Kuigi uute eluruumide pakkumine on suur, on ka nõudlus tugev, mis peaks hinnakasvu võrdlemisi stabiilsena hoidma. 2006. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5 netokuupalka, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid 1,6. Seega on eluasemete taskukohasus oluliselt paranenud. Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea. Samas on pikenenud materjalide ja teenuste tarneajad. Mitmed Eesti ehitusmaterjalide tootjad on edukalt sisenenud välisturgudele, mis paneb ehitusmaterjalide tarnetes lisasurve kohalikule ehitusturule.

Ehitustööd sõltuvad üha enam riigitellimustest ja EL rahadest

Kuigi hooneehitustööde maht on ehituses ligikaudu kaks kolmandikku, mõjutab rajatiste ehitus ehitussektori kasvu üha enam. Selle taga on peamiselt suurenenud riigitellimused. Valitsemissektori investeeringud taristusse on sel aastal teinud suure tõusu ja ka järgmiseks aastaks on riik plaaninud investeeringuid suurendada. Riik on teinud Eestile 2014-2020 aastateks eraldatud EL struktuurivahenditest väljamakseid veel vaid 15% ulatuses, kuid kohustusi on võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema. Ees ootavad mitmed suuremahulised taristu- ja ka riigitellimusel tehtavad hooneehitustööd.

Ehitushindade kasv on veel aeglane, kuid kogub tasapisi hoogu

Ehitussektori käibe kiire kasv võimaldab maksta töötajatele kõrgemat palka. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituses kasvanud palk ligikaudu samasuguse tempoga, nagu kõikides tegevusalades keskmiselt ehk 6%. Samas, tööjõukulude suhe käibesse on sel aastal küll alanenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge ja ehitussektori kasumlikkus on madal. Ehitushinnad on taas tasapisi kerkima hakanud (kolmandas kvartalis aastases võrdluses 1,7%), kuid see kasv on veel oluliselt loium kui 2013. aastal, rääkimata möödunud kümnendi buumiaastatest.

Liiga suured riigitellimused võivad põhjustada riske

Kuigi riigitellimuste osakaal on umbes pool ehitustöödest (peamiselt taristuehitus), on sellel ehitussektorile tugev mõju. Kuna tööjõupuudus on viimasel ajal ehitusettevõtetele üha tõsisemaks probleemiks muutunud, võib riigitellimuste suurenemine tõmmata ära ehitajaid elamuehitusest ning samuti ka tööjõudu teistest tegevusaladest. See suurendab aga riske palkade ja ehitushindade liigseks kasvuks. Samuti mõjutavad suurenenud riigitellimused ehitusmaterjalide tarneid. Kuigi sisendihindade kasv ei ole elamuehituses praegu veel nõudlust piiranud, võib ehitushindade tõus suurendada riske nii ehitajatele kui ehituse finantseerijatele. Konkurents ehitussektoris on tihe ning see puudutab eriti väiksemaid alltöövõtjaid, piirab nende marginaalne ning muudab nad sisendikulude tõusu suhtes tundlikumaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Viljar Arakas: börsile minekuga muutub pelgalt vorm, kuid sisu jääb

EftenAlternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas saab olema 1. detsember 2017. Tegu on kolmanda uue tulijaga börsi põhinimekirjas viimase 10 aasta jooksul.

Fondi IPO, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, lõppes 10. novembril 2017 ja märgiti üle 5,7-kordselt. Rahalises mahus laekus märkimiskorraldusi 21 miljoni euro eest. Fondi investorite arv suurenes emissiooniga 300’lt kuni 2000’ni.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul on ettevõttele kahtlemata suur au ja meeskonna suure töö tunnustus saada noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. “Tänan siiralt usalduse eest kõiki investoreid, aga eriti just esimest 300 aktsionäri, kes on fondi algusajast uskunud,” lisas Arakas, kinnitades, et fondi noteerimisega muutub küll vorm, kuid sisu, millesse investorid on panustanud, jääb.

Vaadates tulevikku ja kommenteerides fondi investeerimisstrateegiat on Arakase sõnul kindel, et täna viie aasta pärast fondi varade koosseis ei saa olema samasugune, kuid täpseid ennustusi teha on keeruline. “Võin vaid kinnitada, et fondi strateegia püsib muutumatuna ja fondivalitseja, EfTEN Capital AS, ei asuta kunagi konkureeriva äristrateegiaga fondi,” lisas ta.

“Jätkame oportunistliku ja väärtust lisava strateegia viljelemist, otsides kõrgema tootlusega väiksemaid objekte, ei pelga arendamist ning vaatame ka väljapoole pealinnu. Teeme kindlasti uusi investeeringuid ka edaspidi ega välista samas ka müüke, kui pakkumine on atraktiivne,” ütles Arakas.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i IPO on Arakase sõnul börsi ajaloo odavaim, moodustades pelgalt 0,14% fondi omakapitalist ehk 63 000 eurot, millest 75% võib pidada emissiooni vältimatuteks baaskuludeks. “Oleme alati pidanud oluliseks madalaid kulutusi, mistõttu otsustasime ka emissiooni ise korraldada,” lisas Arakas.

“Me ei kasuta IPO’de puhul tavaks olevat aktsiahinna stabiliseerimise mehhanismi, mis kaitseb aktsia hinda langemast alla emissiooni hinna,” lisas Arakas, selgitades, et fond on nii otsustanud, kuna usub, et tänased aktsionärid ei ole huvitatud investeeringust väljuma, kui hind on alla puhasväärtuse ehk 14 eurot aktsia kohta. Kindlust lisab Arakase sõnul fakt, et seni on järelturul toimunud vaid üksikud tehingud ja nii IPO kui ka kevadel vaid senistele investoritele suunatud pakkumine märgiti kordades üle.

Kuigi pakkumine ja emissioon viidi läbi vaid Eestis, saab noteerimise järgselt aktsiatega kaubelda ka teistest riikidest nagu Balti põhinimekirja aktsiatele kohane. Peale noteerimist muutub fond tähtajatuks.

Emissiooniga kaasatud kapital suunatakse töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks. Lisaks avatakse 14. detsembril külastajatele uus Laagri Selver.

Fondi investeeringud Balti riikides on Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone, DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas, Laagris asuv Hortese aianduskeskus, uus Laagri Selveri arendus ning kavandatav Tähesaju Hortese arendus.

Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit. Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, väärtusega 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti.

Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali poolt valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsioonis registreeritud fondi prospektile ja fondi põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II
ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30.06.2017 on ligikaudu 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Scandium Kinnisvara loob Narva maanteele uhke kortermaja

Scandium KkinnisvaraTallinna Ülikooli vastas aadressil Narva mnt 40 saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu ajalooline Stenbockide residents. Kuuekorruselisse majja tulevad ühe- ja kahetoalised kompaktsed väikekorterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. 1911. aastal ehitatud majale väärikalt taastatakse silmapaistev fuajee, korterites säilivad kõrged aknad ja puhastatud tellisseinad. Maja nimeks saab Avangard.

Avangard koosneb kahest osast – Narva mnt poolsest ajaloolisest ehitisest ning hoovipoolsest uusehitisest. Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 12-44 ruutmeetrit, mis mõeldud nii vastasmajas õppivatele noortele ja spetsialistidele kui ka linnas peatuvatele turistidele.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht: “Oleme uhked, et saame taastada Narva mnt tõelise arhitektuuripärli. 20. sajandi alguses nägi omanik Maria von Stenbock maja ette just üürimajana, peatudes ka ise maja suurimas korteris. See ühtib meie eesmärgiga – luua eksklusiivne peatuspaik nii lühi- kui ka pikaajalisele peatujale, kes tahab kogeda killukest tsaariaegset luksust tänapäevases võtmes.”

Maja planeerimisel on rõhku pandud üüriinvestorite huvidele. Avangardi on ette nähtud kaugloetavad arvestid, veesäästlikud segistid, LED-tehnoloogial valgustid, pesumasinaruum ja jõusaal. Üüriturul aitavad silma paista sisearhitektide läbimõeldud planeeringud, julged kujunduslahendused ja pealinnavaatega katuseterrassid.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “Avangard on tänu väga heale asukohale, väikestele ühikutele ja eristuvale kontseptsioonile kinnisvarainvestorite maiuspala. Nõudlus väikeste kvaliteetsete üüripindade järgi pealinnas on suur, hea asukoht annab investeeringule ka vajaliku likviidsuse. Lisaks on Avangardis olulisel kohal muutuvkulude minimeerimine, mis mängib suurt rolli eriti AirBnb-tüüpi investorite portfellides. Vähendades vee, energia ja administreerimiskulusid saame lubada investoritele kõrgemat rahavoogu kui teised arendajad.”

Avangardi arhitektuurse lahenduse autor on APEX arhitektuuribüroo. Maja koos 81 korteriga valmib 2018. aasta sügisel. http://avangard.scandium.ee

Scandium Kinnisvara on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on spetsialiseerunud nutikate väikekorterite loomisele. Projektide fookuses on uute tehnoloogiate juurutamine eesmärgiga tagada investoritele lihtne haldus, ajas suurenev tootlus ja elanikele säästlikud ja mugavad kodud. Scandium Kinnisvara tegeleb lisaks kinnisvaraarendusele üürikinnisvara haldamise ja kinnisvarainvesteeringute juhtimisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Swedbank: Ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud

SwedbankVaatamata kolmanda kvartali nõrgale tulemusele, on ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud.

Ettevõtetesektori kogukasumi languse taga peamiselt hulgikaubandus

Ettevõtetesektori kogukasumi 8-protsendine langus kolmandas kvartalis oli allpool meie ootusi. Kuigi languses olid paljude tegevusalade kasumid (64-st tegevusalast 41), mõjutas üldpilti kõige enam hulgikaubanduse 53-protsendiline vähenemine. Tugevas languses olid ka maismaatranspordi ja kinnisvaraettevõtete kasumid. Samas, põllumajanduse, töötleva tööstuse, ehituse ja ITK sektori kasumid tegid tugeva kasvu. Kinnisvaraettevõtete kasumid on vähenenud juba 7 kvartalit järjest ning olukord on viimasel paaril kvartalil isegi halvenenud. Kinnisvaraettevõtete kasumite vähenemise üheks põhjuseks on sel aastal suurenenud ehitusinvesteeringud ja ehitiste soetamine.

Investeeringute osakaal käibes langes viimase 16 aasta madalaimale tasemele

Samuti olid üllatavalt tagasihoidlikud ettevõtetesektori investeeringud. Esialgsete arvestuste järgi vähenesid need kolmandas kvartalis 2% ning kasumite osakaal ettevõtetesektori käibes langes vähemalt viimase 16 aasta madalaimale tasemele. Kuigi languses olid ligikaudu kolmandiku tegevusalade investeeringud, tuli suurim negatiivne mõju taas hulgikaubandus- ja maismaatranspordiettevõtetelt. Samas, töötleva tööstuse, energia- ja nagu juba eespool öeldud, kinnisvaraettevõtted, suurendasid oma investeeringuid jõudsalt.

Ettevõtetesektori kasumlikkus viimase 6 aasta madalaim

Kui aasta kahel esimesel kvartalil kasvas ettevõtetesektori käive kuludest kiiremini, siis kolmandas kvartalis olukord muutus ja kulude kasv ületas käibekasvu (vastavalt 12 ja 10%). Kuigi sel aastal on tööjõukulude kasv kiirenenud, on selle osakaal käibes tasapisi allapoole liikunud. Vaatamata sellele, et investeeringud kolmandas kvartalis vähenesid ja selle osakaal käibes on vähenenud, on ettevõtetesektori kasumlikkus (kasumite osakaal käibes) languses (-17%) ning see on vähenenud viimase 6 aasta madalaimaks.

Tööjõukulud kasvasid tootlikkusest kiiremini

Ettevõtetesektori lisandväärtuse järgi arvutatud tööjõu tunnitootlikkus kasvas kolmandas kvartalis küll vaid protsendi võrra, kuid üks töötaja suutis tunnis luua 8% rohkem käivet kui möödunud aastal samal ajal. Samas, kui hinnata tootlikkuse vastavust palgakulu kasvule, tuleks arvestada just lisandväärtuse järgi arvutatud tootlikkust. Kolmanda kvartali väga nõrga tulemuse tõttu on sel aastal kasvanud tööjõukulud tootlikkusest kiiremini ehk nende näitajate järgi võiks justkui öelda, et ettevõtetesektori konkurentsivõime on veidi halvenenud. Samas on näiteks tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul halvenenud.

Sel aastal on ettevõtetesektori majandusnäitajad paranenud, kuid kasumlikkus langeb

Kuigi ettevõtete majandusnäitajad olid kolmandas kvartalis nõrgemad, on ka varasematel aastatel nende kasumid ja investeeringud üsna volatiilsed olnud. Kui vaadata seda aastat kokku, siis on ettevõtetesektori kasumid kasvanud 10%, investeeringud 18% ja tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel 8%, mis on kokkuvõttes väga hea tulemus ning tegemist on ka eelmise aastaga võrreldes olulise paranemisega. Kahjuks suudavad aga ettevõtted oma käibe suhtes üha vähem kasumeid toota.

Ettevõtete väike valim koos väheste vastanutega võib kvartaliarvestuses vigu põhjustada

Ettevõtetesektori kvartaliarvestuse kohati üllatavaid numbreid võib põhjustada see, et arvestusse võetakse ainult 8% ettevõtete andmed, mis laiendatakse kogu sektori peale. Kuigi mahuliselt on kaetud suur osa ettevõtete käibest jm näitajatest, võib selline väike valim koos väheste vastanutega vigu põhjustada. Seetõttu tuleks ettevõtetesektori kvartaliarvestusi käsitleda esialgsetena ehk kiirstatistikana.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Eesti Pank: Palgakasvu kiirenemise taga on tööstussektor

Eesti PankKeskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4%ni (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.

Paraku ei kaasnenud hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta.

171129 Keskmise palga aastakasv

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad jõudsalt kasvamas

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE kaudu oli pakuti oktoobris müügiks keskmiselt 5736 Harjumaa korterit. Aastaga vähenes korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE 11%. Vaatamata müügipakkumiste arvu vähenemisele on korterite müügipakkumiste hinnad ühtlases tõusus. Harjumaa korterite eest küsiti oktoobris keskmiselt 1953 €/m² ehk eelmisest aastast 8% rohkem.

Müügipakkumiste keskmine hind on aastatagusega võrreldes langenud ainut kahes Harjumaa piirkonnas – Paldiskis ja Raasikul. Siiski on tegemist väikese pakkumiste arvuga piirkondadega ja statistilisest hinnalangusest ei tohiks järeldada, et kinnisvara väärtus on neis piirkondades aastatagusest madalam.

Korterituru suurima piirkonna ehk Tallinna korteripakkumiste hind oli oktoobris portaalis KV.EE 2058 €/m². See on eelmisest aastast 7% enam. Tallinna lähivaldade hinnadünaamika on üsna samas suurusjärgus. Küll on arendustegevuse Tallinnast väljapoole jõudmine kasvatanud mõnes piirkonnas hindu jõudsamalt. Seda just pakkumisse lisandunud uute ridaelamikorterite ja n-ö tavakorterite tõttu.

Portaali KV.EE pakkumiste hinnatõusu taga on nii uusarenduste laiem pakkumine, kui kinnisvara väärtuse tõus. Viimane on eelkõige ajendatud jätkuvast heast tööjõuturust ehk kerkivatest palkadest ja madalast tööpuudusest. Neid toetab omakorda soodne eluasemelaenude intressimäär.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²

 

10/2016

10/2017

Muutus, %

10/2016

10/2017

Muutus, %

Anija vald

35

18

-49%

594

596

0%

Harku vald

43

55

28%

1 583

1 667

5%

Jõelähtme vald

18

50

178%

1 254

1 496

19%

Keila

58

41

-29%

1 248

1 334

7%

Keila vald

27

19

-30%

514

624

21%

Kiili vald

14

19

36%

1 403

1 581

13%

Kuusalu vald

19

 

NA

386

479

24%

Loksa

26

19

-27%

356

408

15%

Maardu

145

105

-28%

1 065

1 189

12%

Paldiski

71

37

-48%

498

470

-6%

Raasiku vald

18

10

-44%

1 036

1 013

-2%

Rae vald

154

160

4%

1 590

1 714

8%

Saku vald

41

36

-12%

1 471

1 473

0%

Saue

31

15

-52%

1 517

1 647

9%

Saue vald

66

50

-24%

1 567

1 631

4%

Tallinn

5 495

4 947

-10%

1 921

2 058

7%

Vasalemma vald

11

15

36%

184

281

53%

Viimsi vald

192

140

-27%

1 668

1 730

4%

             
Eesti

10 426

9 245

-11%

1 436

1 553

8%

Harjumaa

6 464

5 736

-11%

1 805

1 953

8%

Narva

538

634

18%

554

542

-2%

Pärnu

130

168

29%

1 366

1 496

10%

Tallinn

5 495

4 947

-10%

1 921

2 058

7%

Tartu

1 460

1 205

-17%

1 455

1 554

7%

171129 Harjumaa korterite keskmine müügipakkumiste hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: III kvartalis keskmise palga aastakasvu kiirenemine jätkus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3%, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta III kvartalis palgatöötaja kohta 25% suuremad kui 2016. aasta III kvartalis ning 28% väiksemad kui 2017. aasta II kvartalis. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7% ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis 9,1%.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta III kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta III kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7%. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12%), ehituse (12%) ning info ja side (12%) tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (-1%), kus see jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suhteliselt samale tasemele.

Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1428 eurot) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1396 eurot). Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9% ja 9,1%. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (924 eurot), kus aastakasv oli 8,5%, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3%.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartalis kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.

Palgauuringu alusel oli 2017. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1% suurem kui 2016. aasta III kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevuses (16%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14%). Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (-5%), veonduses ja laonduses (-3%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (-3%). Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6% ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes samale tasemele.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta III kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2015 – III kvartal 2017
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015 I 1 010 4,5
  II 1 082 5,8
  III 1 045 6,9
  IV 1 105 6,4
2016 I 1 091 8,1
  II 1 163 7,6
  III 1 119 7,1
  IV 1 182 6,9
2017 I 1 153 5,7
  II 1 242 6,8
  III 1 201 7,4

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusala järgi, III kvartal, 2016–2017

Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk“, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Käsiraamat annab nõu, kuidas lahendada pärimisega seotud probleemid

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

Elamispindade turuülevaade kinnisvaraspetsialistidele

Tõnu ToomparkOlen kokku pannud põhjaliku elamispindade turuülevaate kinnisvaraspetsialistidele. Ülevaate eesmärk on fikseerida kinnisvaraturu hetkeseis, vaadata, millised põhjused on meid tänasessepäeva toonud ja anda prognoosid, millised võiksid olla edasised arengud.

Turu vaatluse all on turu kõige põletavamad teemad: mis toimub uusarenduste turul, kuidas käituvad hinnad ja kas kõikide uute arendusprojektide jaoks leidub ostjaid? Kuidas uute korterite turg mõjutab kogu elamispindade turgu? Kas üürisektoris aset leidvad trendid on arendust ja kogu korteriturgu mõjutamas positiivselt või negatiivselt?

Muuhulgas teeb ülevaate prognoose poole-pooleteise aasta perspektiivis.

Kas oled huvitatud, et tulen ülevaadet sinu juurde tutvustama? Kui jah, siis palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Baltic Horizon Fond registreeris avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti lisa

Baltic HorizonFondivalitseja Northern Horizon Capital AS teatas 1. novembril 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute Fondi osakute täiendava avaliku pakkumise ja noteerimisprospekti (Prospekt) registreerimisest Finantsinspektsioonis ja uute Fondi osakute avalikust pakkumisest.

Fondivalitseja informeerib, et 27. novembril 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa. Prospekti lisa sisuks on järgmised muudatused:

  • Täiendada Prospektis avaldatud Fondi finantsinformatsiooni Fondi 9-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2017;
  • Täiendada Prospektis avaldatud finantsinformatsiooni Europa SPV 3-kuu konsolideeritud ülevaadatud auditeerimata vahearuandega perioodi kohta, mis lõppes 30. septembril 2017;
  • Täiendada Prospekti Osaku Ostuhinnaga ja lisada info Osaku Puhasväärtuse kohta seisuga 31. oktoobril 2017;
  • Täiendada Prospekti infoga ajakohastatud dividendipoliitika kohta, mille kohaselt on Fondi eesmärgiks teha osakuomanikele väljamakseid ulatuses, mis ei ole väiksem kui 80% Fondi genereeritud neto rahavoost ja mis ei ole suurem kui realiseerimata kasumite ja kahjumitega korrigeeritud puhaskasum; ning lisada info rahalise väljamakse kohta 2017. aasta III kvartali tulude eest, millest teatati 31. oktoobril 2017;
  • Esitada info uue investeerimisobjekti – Vainodes I Riias – omandamise kohta, allkirjastatud 14. novembril 2017;
  • Uuendada ülaltoodud muudatuste valguses Prospekti kokkuvõtet. Prospekti kokkuvõtte järgmised sektsioonid on uuendatud: B.7 “Valitud finantsteabe ajalugu”, B.38 “Alusvara, millesse on ühisinvesteerimisettevõtja investeerinud 20 % oma koguvarast”, B.45 “Fondi portfelli kirjeldus”, B.46 “Hiliseim vara netoväärtus väärtpaberi kohta”, C.7 “Dividendipoliitika kirjeldus” and E.3 “Pakkumise tingimuste kirjeldus”;
  • Parandada Prospektis ebaoluline viga.

Prospekti lisa koos selle eesti, soome, rootsi ja taani keelsete kokkuvõtetega avaldatakse elektrooniliselt Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee) ja Fondi veebileheküljel (www.baltichorizon.com). Investor võib paluda Prospekti lisa ja kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, samuti Prospekti ja selle kokkuvõtte paberkandjal üleandmist Fondivalitseja aadressil Tornimäe 2, 10145, Tallinn, saates e-kirja aadressil estonia@nh-cap.com.

TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Statistikaamet: Ettevõtlussektori kasum III kvartalis vähenes

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta III kvartalis 787 miljonit eurot, mida on 8% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

2016. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid ehituse, põllumajanduse ja töötleva tööstuse tegevusala ettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim hulgikaubandus- ja kinnisvaraettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta III kvartalis kaupu ja teenuseid 13,9 miljardi euro eest ehk 10% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Ettevõtlussektori müügitulus on suurim osatähtsus kaubanduse ja töötleva tööstuse tegevusala ettevõtetel, kelle müügitulu kasvas möödunud aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 7% ja 5%. Enim suurenes müügitulu aastaga veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal.

Ettevõtete kulud olid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 11%, sh tööjõukulud 9% suuremad. Hõivatute arv kasvas aastaga 3% ja töötatud tundide arv 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5800 eurot kvartalis, jäädes samale tasemele nagu 2016. aasta III kvartalis.

2017. aasta III kvartalis investeerisid ettevõtted 477 miljonit eurot, mida on 2% vähem kui aasta varem samal ajal. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse. Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, energia, kaubanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtted, kes kokku tegid üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes suurenesid investeeringud ehitistesse, arvutisüsteemidesse ning masinatesse ja seadmetesse. Vähenesid investeeringud transpordivahenditesse ja maasse.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – III kvartal 2017

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus (kvartal)“, mille esitamise tähtaeg oli 21.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kiirusta! Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked”

Marko Mehilane 300x300Koolitus “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 Kinnisvarakoolis. 

01. september 2017 jõustus täiesti uus riigihangete seadus, mis tõi kaasa olulisi muudatusi aastaid kehtinud hankereeglites. Koolitusel tutvustame olulisemaid muudatusi ehitushangetes, mis tulenevad uuest riigihangete seadusest.

Koolituse “Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” sihtrühm on:

  • kõik ettevõtted, kes osalevad pakkujana ehitustööde riigihangetel;
  • kõik avaliku sektori institutsioonid, kes osalevad riigihangetes ehitustööde hankijatena;
  • juristid, kes nõustavad ettevõtteid ja avalik-õiguslike institutsioone ehitushangete alastes küsimustes;
  • kõik inimesed, kelle tööülesanneteks on riigihangete korraldamine või nendel osalemine.

Uus riigihangete seadus ja ehitustööde hanked” toimub 04/12/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat Marko Mehilane.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Ипотечные кредиты дорожают

Delovõje VedomostiПроцентные ставки растут.

Как пишет на своём сайте член правления Adaur Grupp OU и Kinnisvarakool OU Тыну Тоомпарк, в третьем квартале средняя процентная ставка по жилищному кредиту составила, по данным Банка Эстонии, 2,4%. Ещё год назад она равнялась 2,3%.

Чем длиннее кредит, тем ниже ставка. По 20-30-летним займам средняя ставка составила в сентябре 2,1%, что на 2% выше, чем годом ранее. По тем займам, которые выдаются меньше, чем на 20 лет, средняя процентная ставка составила в сентябре 2,2%.

“Если смотреть в будущее, то стоит ожидать дальнейший рост ставок. Со стороны банков прослеживается желание их поднять. Межбанковская конкуренция это желание не сдерживает. Выдача кредитов на хороших условиях находится в руках крупных банков. Для маленьких и местных банков деньги дороже, поэтому и одалживают они их под больший процент”, – пишет Тоомпарк.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/28/ipotechnye-kredity-dorozhajut

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused